Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Carmen Zahkna

Elamus kinnisvara

[email protected]

Teie 26.06.2025 nr Meie 07.07.2025 nr 2.2-9/25/2059-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite AKI seisukohta

konkreetses kaasuses, mis on seotud kinnisvarakuulutusega ning selles droonifotode

kasutamisega. Küsite, kas viidatud droonipildid kinnisvarakuulutuses, kus naaberkinnistu on

osaliselt nähtav, võib rikkuda naabri õiguseid. Naaberkinnistu omanik leiab, et tema õiguseid (sh

andmekaitselisi ja õigust eraelu puutumatusele) on avaldatud piltidega rikutud.

Esmalt selgitame, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). AKI ei saa

jagada siduvaid hinnanguid selgitustaotluses kirjeldatud olukorrale. Konkreetsete asjaolude osas

saab AKI seisukohta võtta ainult järelevalvemenetluses. AKI kohustuseks on anda õigusalaseid

selgitusi inspektsiooni tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta, mis ei

hõlma õigusnõu andmist. Konkreetsete lahenduste ja võimaluste arutamisele saab vajadusel

kaasata õigusnõustaja (advokaat, jurist), kellelt te ka hinnangu olukorrale olete saanud.

Sooviksime siiski jagada üldiseid selgitusi seoses mehitamata õhusõidukitega (droonidega) ning

osas, mis puudutab isikuandmeid ning kuidas toimub sellisel puhul võimalike vaidluste

lahendamine.

Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM), mille üle AKI järelevalvet teostab kohaldub

juhul kui töödeldakse isikuandmeid. Isikuandmete määratlemisel on oluline küsida, kas nende

andmete põhjal on võimalik füüsilist isikut otseselt või kaudselt tuvastada. Pikem selgitus selle

kohta, mis on isikuandmed, leiab AKI veebilehelt.

AKI ei saa edastatud informatsiooni puhul täielikult välistada isikuandmete töötlemist ja seega ka

IKÜM-i kohaldamist, kuna drooni lennu ajal siiski võivad isikuandmed salvestuda. Ka see asjaolu,

et andmed hiljem ananüümitakse, ei võimalda jõuda järeldusele, et sellisele andmetöötlusele

tervikuna IKÜM ei rakendu. Teie kirjeldatud olukorra puhul on oluline hinnata, kas tegemist on

isikuandmete töötlemisega. IKÜM põhjenduspunkt 26 selgitab, et isikuandmete kaitse reeglid ei

kehti, kui töödeldakse anonümiseeritud isikuandmeid. Kuid see puudutab ainult andmetöötlust,

mis toimub pärast isikuandmete täielikku anonüümimist (sh isikustatud andmete kõikidest

allikatest kustutamist, et vältida nende taasisikustamist). IKÜM põhjenduspunkti 26 mõju ei tohi

laiendada andmetöötlusele, mis toimub enne anonümiseerimist, mis tähendab, et ka lühiajaliselt

isikandmete salvestamiseks peab olema õiguslik alus.

2 (3)

Isikuandmete töötlemise õigusliku aluse olemasolu tõendamine on vastutava töötleja ülesanne,

tema kohustuseks on analüüsida, mis riskid töötlemisega kaasneda võivad ning millised

kaitsemeetmed aitavad neid riske maandada. Vastutav töötleja määrab kindlaks töötlemise

eesmärgi ja vahendid, st vastutav töötleja otsustab, miks isikuandmete töötlemine toimub ja kuidas

see toimub. Vastutavaks töötlejaks peetakse isikut, kes tellib või otsustab isikuandmete töötlemise,

valides omale selleks eraldiseisva partneri (sh näiteks tellib piltide tegemiseks drooni teenuse).

Isegi kui isikuandmeid reaalselt töötleb muu vastutava töötleja poolt valitud isik ja vastutav

töötleja ise ei puutugi isikuandmetega kokku, vastutab kogu selle tegevuse eest siiski vastutav

töötleja. Ehk siis vastutav töötleja peab tagama selle, et volitatud töötleja tagaks kohase

isikuandmete töötlemise (sh ei avaldaks õigustamatult pilte jne). Andmetöötleja vastutusest (sh

kes on vastutav ning volitatud töötleja) ning kohustustest on põhjalik informatsioon leitav AKI

veebilehelt.

Õhusõidukitelt filmimise ega fotografeerimise kohta ei ole eraldi regulatsiooni, mistõttu kohaldub

sellisele tegevusele üldine regulatsioon.

Avalikus kohas avalikustamise eesmärgil tuleb filmimisel või pildistamisel inimesi (füüsilisi

isikuid) sellisest tegevusest teavitada nii, et neil on võimalik jäädvustamise faktist aru saada ja

seda soovi korral vältida (v.a kui on tegemist avaliku üritusega, kus jäädvustamist eeldatakse).

Mehitamata õhusõidukit on inimestel keeruline märgata, samuti võib selle vaatevälja jääda väga

suur ala, mistõttu teavitamiskohustuse täitmine on raskendatud. Seega kui kaameraga on hõlmatud

suur ja paljukäidav ala, peaks kaamera resolutsioon ja seade olema selline, et ei võimalda

vaatevälja jäävate inimeste tuvastamist.

Salvestise tegija peab isikuandmete töötlemisel arvestama kõikide isikuandmete kaitse nõuetega,

mh peab salvestise tegija olema valmis võimaldama salvestisega tutvumist ning töötlema andmeid

turvaliselt (sh kohased turvameetmed andmelekete vältimiseks jne).

Mehitamata õhusõiduki käitamisel tuleb arvestada lennunduslike nõuetega. Mehitamata

õhusõiduk ei tohi ohustada inimesi, vara ja teisi õhusõidukeid ning olenevalt lennukõrgusest ning

asukohast tuleb taotleda Transpordiameti luba. Rohkem informatsiooni droonide lennutamise

reeglite kohta leiab Transpordiameti kodulehelt. Mehitamata õhusõiduki käitaja vastutab

lennureeglite rikkumise eest vastavalt lennundusseaduse §-le 60.

Andmetöötleja peab arvestama, et inimesel, kes leiab, et tema õiguseid on rikutud, on õigus

pöörduda tsiviilkohtusse. IKÜM artikkel 82 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lõike 1 kohaselt

on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise

õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtus saab vajadusel nõuda edaspidisest sarnasest tegevusest

hoidumist, mis on vajalik kui tegemist on järjepideva tegevusega (jätkuv avaldamine veebilehel

vms).

AKI-sse on inimesel võimalus pöörduda kui ta leiab, et tema isikuandmeid on õigustamatult

töödeldud. Rohkem informatsiooni on selle kohta jagatud siin.

Lõpetuseks peamegi vajalikuks viidata, et inimesel on igati õigus pöörduda andmetöötleja poole,

näiteks palvega pilte muuta, eemaldada võimalusel maksimaalselt oma kinnistu, kuna see ei ole

3 (3)

müügiks vms. Maakleril on võimalus selgitada, miks nende piltide muutmine ei ole võimalik või

kohane. Märgin, et üldjuhul muudab inimese meelestatuse negatiivseks, kas juba varasemad

keerulised omavahelised suhted või näiteks ka teadmatus tegevuste osas (sh miks pilte tehakse,

millises ulatuses, milliseid pilte avaldatakse jne). Niisiis, kui selgitate isikule muuhulgas millisel

eesmärgil (sh milliseid pilte avaldatakse) ja millal drooni lennutate, siis puudub isikul eelduslikult

ka lennutamise ning tehtud piltide avaldamise osas pretensioonid. Siinkohal soovitame osapooltel

omavahel veelkord suhelda ning leida läbirääkimiste teel mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe,

sh vajadusel inimesed, naabri kinnistu udustada vms.

Lisainformatsiooni isikuandmete töötlemisest leiate AKI veebilehelt, sh on kindlasti olulised

materjalid antud juhul isikuandmete töötleja üldjuhend ning juhend kaamerate kasutamise kohta.

Kasulik infomaterjal on muuhulgas mehitamata õhusõiduki käitaja meelespea.

Loodame, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist

peadirektori volitusel