| Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere,
Soovin saada selgitust muudatuste osas, mis puudutab uuringute läbiviimist rahvastikuregistri andmetega ministeeriumitele või kohalikule omavalitsusele.
1. Kui tegemist on ministeeriumi tellitud uuringuga (läbiviija eraettevõte), uuring viiakse läbi emailide teel, millele elanike kontaktandmeid (sugu, vanus, email, maakond) taodeltakse Rahvastikuregistrist. Siis mis võimalused on meil andmeid rahvastikuregistrist taodelda? Mida oleks vaja selleks teha? Seni on antud uuringut läbiviidud telefoni teel ja registreeritud kasutajatega veebipaneelis, aga süvaanalüüsiks osades maakondades, on andmeid juurde vaja ja ainuke mõistlik viis on seni olnud rahvastikuregistrist kontaktandmeid juurde küsida, kuid seoses viimaste AKI (järelvalve)ettepnekutega Siseministeeriumile soovin saada selgitust, kas meil on võimalik üldse emaili kontakte inimeste kohta saada ja mis tingimustel. Palun selgitage võimalikult lihtsalt, kas ja mis tingimustel on võimalik kontaktandmeid taodelda.
2. Mis tingimustel on eraettevõtjal rahvastikuregistri andmetega võimalik KOV-dele uuringuid läbi viia? Mida selleks on vaja teha?
3. Kas eriliigiliste andmete töötluseks on vaja nii AKI kui ka eetikakomisjoni luba, kui uuringud viiakse läbi rahvastikuregistrist saadud kontaktidega? Või piisab ühest nõusolekust?
Veel üks väike mõte AKI-le, millele tasuks mõelda rahvastikuregistri andmete piirangute osas. Me oleme Eesti Uuringukeskusega läbi viinud uuringuid viimased 20 aastat ja võin öelda, et üldiselt avalikul sektoril puudub võimekus ise uuringuid läbi viia, lisaks nõuavad ka paljud uuringud neutraalse kolmanda osapoole kaasamist uuringutesse. Enamus (ca 70%) riigisektori uuringud viiakse täna läbi eraettevõtete veebipaneelides (kus isikud on ise nõusoleku andnud uuringutes osalemiseks), lisaks telefoniküsitlused (randomiga genereeritud telefoninumbrid+ tel veebipaneel). Näost näkku uuringuid on võibolla 5%. Kuid võib olla olukordi, kus veebpaneelist ja telefonist ei saa kätte piisavalt vastajaid, et teha erivaldkonnas (nt maakonna sisest) analüüsi. Selleks on vaja ikkagi kusagilt kaasata rohkem respondente. Üks kulukas, kuid usaldusväärne elanike kontaktibaas, on olnud rahvastikuregister, kuid kui selline võimalus võetakse üldse ära uuringute läbiviimisel, siis kuidas me saame teha usaldusväärseid ja sisukaid analüüse riigile või KOV-dele? Kuidas riik ja KOV saaks uurida oma elanike arvamust erinevate valdkondade suhtes ja teha teadmistepõhiseid otsuseid? Kas AKI-l on ettepanekuid või mõtteid selles osas?
Lugupidamisega
Pille Hillep
OÜ Eesti Uuringukeskus
tel: 53320008