Kiri

EELNÕU

13.06.2025

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

2025 nr …

Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2020. a määruse nr 57 „Rahvusvahelise

reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2020. a määruses nr 57 „Rahvusvahelise

reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „SA.57541 (2020/N)“ tekstiosaga „SA.110032

(2023/N)“;

2) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõnad „perioodile järgneva“ sõnadega „perioodi

ülejärgmise“;

3) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „2020. aasta kolmanda ja neljanda kvartali ning

2021. aasta esimese kuni 2023. aasta neljanda“ tekstiosaga „2025. aasta kolmanda kuni 2028.

aasta kolmanda“;

4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Toetuse korduval taotlemisel, kui taotluse kohta on tehtud rahuldamise otsus, võib taotleja

lõike 1 punktides 4–5 ja 7 nimetatud teabe ja dokumentide esitamise asemel kinnitada, et need

ei ole muutunud.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt)

taristuminister Marten Kokk

kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

04.07.2025 nr 1-4/25/3117

Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2020. a

määruse nr 57 „Rahvusvahelise reisilaevanduse

toetamise tingimused ja kord“ muutmine

Austatud ministrid

Esitame Teile kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 24. septembri 2020. a määruse

nr 57 „Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Lisaadressaadid: Transpordiamet, [email protected], [email protected], [email protected],

[email protected], [email protected], [email protected], [email protected],

[email protected], [email protected], [email protected], [email protected],

[email protected], [email protected], [email protected]

Gerli Ehte, 625 9029

[email protected]

EELNÕU

13.06.2025

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2020. a määruse nr

57 „Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse eesmärk on vähendada reisilaevandusettevõtjate tööjõuga seotud maksukoormust.

Rahvusvahelise reisilaevanduse toetusmeede loodi 2020. aastal seoses COVID-19 levikuga, mil

riigipiiride sulgemise tõttu lõpetati tavapärane reisijatevedu ja reisilaevandusettevõtjad sattusid

majanduslikesse raskustesse. Reisijatevedu Rootsi ei ole senini varasemal määral taastunud,

lisaks mõjutab reisilaevandust majanduslik ebakindlus, mis tuleneb Venemaa agressioonist

Ukraina vastu. Riigieelarveliste vahendite olemasolu tõttu on võimalik reisilaevanduse

toetusmeetmega jätkata.

Kehtiva määruse kohaselt oli toetust võimalik anda kuni 2023. aasta neljanda kvartalini.

Eelnõuga jätkatakse reisilaevanduse toetamist 2025. aasta kolmandast kvartalist. Euroopa

Komisjonilt saadud riigiabi loa kohaselt on toetust võimalik maksta kuni 2028. a lõpuni.

Tulenevalt maksudeklaratsioonide esitamise regulatsioonist muudetakse eelnõuga ka toetuse

taotlemise tähtaega.

Eelnõuga ei suurendata ettevõtjate halduskoormust – toetusmeede on samadel tingimustel

kehtinud 2020. aastast 2023. aastani. Eelnõuga vähendatakse toetuse taotleja halduskoormust

korduva taotluse korral, võimaldades teatud teabe ja dokumentide korduva esitamise asemel

kinnitada nende jätkuvat kehtivust.

Reisilaevandusettevõtjate jätkusuutlikkus ja püsima jäämine on strateegilise tähtsusega, sest

laevandusettevõtjad annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa

turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Eesti

reisilaevanduse jätkusuutlikkus sõltub sealhulgas ka pikaajalisest tööjõu maksustrateegiast, sest

erinevaid reisilaevanduse toetusskeeme on kasutusel nii naaberriikides kui ka mujal Euroopas.

Riigiabi eesmärk on seega tugevdada Eesti reisilaevanduse konkurentsivõimet, säilitades

töökohti ja toetades majanduse ning reisilaevasektori arengut.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik Gerli Ehte

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected]).

Eelnõu keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja

Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud seaduseelnõuga.

Eelnõu on seotud koalitsioonileppe punktiga 354.

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuid Euroopa Liidu õiguses

on liikmesriikidele ette nähtud riigiabi andmise reeglid, mida tuleb toetusi kehtestades järgida.

Euroopa Komisjon on pidanud põhjendatuks ja lubatavaks meretranspordile riigiabi andmist

ning on selleks välja töötanud spetsiaalsed merenduse riigiabi suunised – Komisjoni teatis

K(2004) 43 „Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta“ (edaspidi merendusabi

suunised). Riigiabi andmiseks on vaja enne teavitada Euroopa Komisjoni ning saada vastav

luba (Euroopa Liidu toimimise lepingu art 108 lg 3). Reisilaevanduse toetusmeede sai Euroopa

Komisjoni heakskiidu esmakordselt 27. augustil 2020 riigiabi andmist lubava otsusega

SA.57541 (2020/N)1, millega Euroopa Komisjon otsustas mitte esitada vastuväiteid

rahvusvahelise reisilaevanduse toetamisele põhjendusel, et see on kooskõlas siseturu reeglitega.

Selle otsuse alusel kehtis abikava 1. juulist 2020 kuni 31. detsembrini 2023. Abikava pikendati

18. detsembril 2023 viieks aastaks, kehtivusega kuni 31. detsembrini 2028, Euroopa Komisjoni

riigiabi andmist lubava otsusega SA.110032 (2023/N)2.

Eelnõuga muudetakse määruse 25. detsembril 2022 jõustunud redaktsiooni (RT I, 22.12.2022,

32).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 uuendatakse määruse § 2 lg-s 1 viidet toetuse andmise eelduseks olevale

Euroopa Komisjoni riigiabi otsusele. Reisilaevanduse toetusmeede sai Euroopa Komisjoni

heakskiidu esmakordselt 27. augustil 2020 riigiabi andmist lubava otsusega SA.57541

(2020/N). Selle otsuse alusel kehtis abikava 1. juulist 2020 kuni 31. detsembrini 2023. Abikava

pikendati viieks aastaks, kehtivusega kuni 31. detsembrini 2028, Euroopa Komisjoni 18.

detsembri 2023. a otsusega SA.110032 (2023/N). Muudatusega asendatakse viide esialgsele

Euroopa Komisjoni riigiabi otsusele viitega otsusele SA.110032 (2023/N).

Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lg-d 2. Muudatusega viiakse toetuse taotlemise

tähtaeg vastavusse töötasude deklareerimise tähtajaga. Ettevõtja on kohustatud esitama

maksudeklaratsiooni TSD ehk tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsiooni Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10. kuupäevaks. Kui töötasu väljamakse kuupäev on töötamise kuule järgneval

kuul, siis deklareeritakse töötamise kuul arvestatud töötasu selle kalendrikuu deklaratsioonil,

mil tööandja teeb töötajale töötasu väljamakse. Seetõttu on toetuse perioodi ehk kalendriaasta

kvartali eest toetuse taotlemise tähtaeg edaspidi perioodile järgneva kuu asemel perioodi

ülejärgmise kuu 10. kuupäev.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lg-s 3 kehtestatud toetusperioodi. Muudatuse

kohaselt saab toetust taotleda 2025. aasta kolmanda kuni 2028. aasta kolmanda kvartali eest või

kuni toetuse eelarve ammendumiseni. Juhul kui Transpordiamet jaotab eelarve selliselt, et

1 State aid SA.57541 (2020/N) – Estonia, Support for international passenger shipping,

https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/202036/287199_2185368_106_2.pdf 2 State aid SA.110032 (2023/N) – Estonia, Amendments and prolongation of case SA.57541 – Support for

international passenger shipping,

https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/202401/SA_110032_D0A7878C-0100-C6EC-9588-

5E0AA78A87E5_37_1.pdf

vastavaks aastaks eraldatud vahendid saavad otsa enne neljandat kvartalit, siis ei saa alates

eelarve ammendumisest sellel aastal toetust enam taotleda. Viimane toetuse periood on 2028.

aasta kolmas kvartal, kuna loa alusel võib Eesti riigiabi anda kuni 2028. aasta lõpuni. Kuna

toetuse väljamaksed neljanda kvartali eest tehakse järgneva aasta esimeses kvartalis, ei saa

2028. aasta neljanda kvartali eest toetust anda.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 5 lg-ga 3. Uue lõikega nähakse ette, et toetuse

korduval taotlemisel võib osa teabe ja dokumentide esitamise asemel kinnitada, et need ei ole

muutunud. Korduvalt ei pea esitama teavet, millest nähtub laeva tüüp ja kogumahutavus, ning

teavet, mis tõendab, et laev kannab lepinguriigi lippu. Samuti ei pea korduvalt esitama volikirja,

kui varem esitatud volikirjast nähtub selle jätkuv kehtivus. Teavet ei pea korduvalt esitama

üksnes juhul, kui varasema toetuse taotluse kohta on tehtud rahuldamise otsus. Määruse § 11

lg 2 kohaselt säilitab Transpordiamet toetuse menetlemisega seotud dokumente kümme aastat

taotluse rahuldamise otsusest arvates. Seega on positiivse otsuse saanud taotluste puhul

eelnimetatud teave ja dokumendid Transpordiametil juba olemas. Kõnealuse sättega

vähendatakse toetuse taotleja halduskoormust ning rakendatakse andmete ühekordse esitamise

põhimõtet.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud merendusabi

suunistest, arvestades sealhulgas Euroopa Komisjoni otsustuste praktikat. Riigiabi andmise

kohta tegi Euroopa Komisjon 18. detsembril 2023 otsuse SA.110032 (2023/N), milles

vastuväiteid ei esitatud.

4. Määruse mõjud

Määrusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning

regionaalarengule. Määrusega on ette näha mõju majandusele, sotsiaalvaldkonnale ning

riigiasutuste töökorraldusele.

4.1. Mõju majandusele

Sihtrühm: Eesti residendist äriühingud, kes on tööandjaks Euroopa Majanduspiirkonnas

rahvusvahelisi regulaarseid reisijatevedusid tegevate laevade laevapere liikmetele.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on oluline. Toetuse andmise jätkamine 2025. aastal on

vajalik, sest laevandusettevõtjad annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa

turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Toetuse

eesmärk on tugevdada Eesti reisilaevanduse konkurentsivõimet, säilitades töökohti ja toetades

majanduse arengut.

Toetuse oodatav mõju majandusele on positiivne. Toetus aitab leevendada tööjõukulude

koormust rahvusvahelistel reisilaevandusettevõtjatel, kelle jätkusuutlikkus ning püsima

jäämine on strateegilise tähtsusega. Läänemere riigid konkureerivad omavahel

reisilaevandussektoris ning laevandusettevõtjad peavad kaaluma, kus riigis on majanduslikult

kõige otstarbekam enda tegevust korraldada. Sellega seoses on eriti oluline riikide

maksusüsteemide ülesehitus ja pakutavad maksusoodustused. Enamikul mereriikidel on kas

maksuerisused või toetused laevandusettevõtjatele, kuna riikide huvi on, et see sektor

genereeriks nii otsest kui ka kaudset tulu. Sealhulgas pakuvad Soome3 ja Rootsi4 merendusabi

suuniste raames laevapereliikmete sotsiaal- ja tulumaksu toetust. Lätis on reisilaevanduse

ettevõtjatele vähendatud tulu- ja sotsiaalmaksukohustusi. Laevade liikumisel muu riigi lipu alla

väheneks riigi tulu hinnanguliselt 54 mln eurot aastas. Meede aitab laevaomanikel

konkureerivate lähiriikide sarnaselt kulusid vähendada ja töökohti säilitada ning riigil

maksutulu saada.

Toetusmeetme kaudu on võimalik hoida erialaspetsialistid ja seeläbi vajalik oskusteave oma

lipuriigis ning luua ka uusi töökohti. Niisamuti loodetakse, et toetus aitab parandada

ettevõtluskeskkonda, misjärel tekib Eesti ettevõtjatel parem võimalus tegutseda

merendusvaldkonnas. Samuti võib eeldada, et laevade jäämisel Eesti lipu alla säilib Eestis

laevanduse oskusteave, millel on positiivne mõju laevanduse arengule Eestis.

Eestis on ca 6800 ettevõtjat, kes tarnivad kaupu või osutavad teenuseid rahvusvahelise

reisijateveoga tegelevatele laevandusettevõtjatele. Kui laevandusettevõtjad tegutsevad Eestist,

siis soetavad nad vajalikke kaupu ja teenuseid samuti tõenäolisemalt Eestist. Seega on

reisilaevasektoril suur mõju töökohtadele kaldal. Reisilaevaliiklusel on ka suur mõju riigi

turismisektorile, andes 25% turismisektori SKP-st. 2023. aasta seisuga moodustas turismisektor

5–7% riigi SKP-st. Reisilaevaliikluse püsima jäämine aitab seega kaasa inimeste, kaupade ja

teenuste vabale riikidevahelisele liikumisele. Kokkuvõtvalt, reisilaevanduse toetamist jätkates

hoitakse ära märkimisväärne negatiivne mõju riigi tuludele.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Tegemist on varem juba kehtinud toetusmeetmega

(2020. a kolmandast 2023. a neljanda kvartalini). Toetuse taotluse esitamine ei ole ettevõtjatele

uus ega keeruline protsess, kuivõrd neid taotlusi on olnud võimalik esitada ka varem. Määruse

muudatused teevad toetuse taotlemise protsessi selgemaks, kuid ei muuda seda ettevõtjatele

keerulisemaks ega aeganõudvamaks.

4.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: rahvusvahelistel reisilaevadel töötavad ühenduse laevapere liikmed.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on oluline. Eesti reisilaevadel töötab hinnanguliselt 2400

inimest. Aastatel 2020–2023 said ettevõtjad toetust 4500 laevapere liikme tööjõumaksudelt.

Ühe laevapere suurus on sõltuvalt laevast 400–500 töötajat (kaks vahetust kokku). Toetuse

maksmine rahvusvahelistel reisilaevadel töötavatele laevapere liikmetele soodustab töökohtade

säilimist ning annab laevapere liikmetele võimaluse töötada Eesti lipu all. Võttes arvesse, et

reisilaevade toetusmeetme puhul on laevapere liikmetele tagatud ravikindlustus ning tegelikult

töötasult arvestatavad toetused (töötushüvitis, vanemahüvitis, koondamishüvitis,

maksejõuetuse hüvitis) täies mahus, tagab toetus laevapere liikmete sotsiaalkindlustuskaitse

säilimise.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.

4.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

3 Soome riigiabi luba SA.35110 (2012/N).

https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/245330/245330_1391922_88_2.pdf 4 Rootsi riigiabi luba SA.104878 (2022/N).

https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/202251/SA_104878_90DE0685-0000-C7EB-853C-

2DE65F3C6033_52_1.pdf

Sihtrühm: Transpordiamet ning Maksu- ja Tolliamet.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on keskmine. Määruse rakendamisel osalevad

Transpordiamet ning Maksu- ja Tolliamet. Transpordiameti töökoormus suureneb taotluste

läbivaatamise ning riigiabi andmisega kaasnevate kohustuste tõttu, sealhulgas järelevalve

tegemise tõttu. Maksu- ja Tolliameti töökoormus kasvab vähem – ameti ülesanne on kontrollida

maksuvõla puudumist ning arvutada välja toetuse (riigiabi) suurus. Mõju avaldub vähemalt

kord kvartalis.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetusmeetme mõju riigieelarvele 2025. aastal on eeldatavasti kaks miljonit eurot. Eesti toetuse

suurus võib Euroopa Komisjoni otsuse SA.110032 (2023/N) kohaselt olla maksimaalselt

üheksa miljonit eurot aastas. Toetuse tegelik suurus sõltub riigieelarveliste vahendite

olemasolust. Toetusmeetme mõju riigieelarvele otsustab Riigikogu igal aastal riigieelarve

seadusega. Toetuse eraldamise otsuse järgmiseks eelarveaastaks teeb Riigikogu selle aasta

lõpus.

Ehkki toetusmeede mõjub eelarvele negatiivselt, aitavad seda tasandada Eestisse laekuvad

tööjõumaksud. Tulumaksuga maksustatakse füüsilise isiku (laevapere liikme) Eestis saadud

tulu. Kuivõrd määruse kohaselt peab toetuse taotleja olema Eesti residendist äriühing või Eestis

püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni

residendist äriühing, laekub laevapere liikmete tulumaks üldreeglina Eestisse. Sotsiaalmaksuga

maksustatakse füüsilise isiku (laevapere liikme) töötasu, kui ta töötab Eesti lippu kandval laeval

või kui talle kohaldatakse Eesti õigust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele

(EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta või Eesti Vabariigi

sõlmitud sotsiaalkindlustusalast välislepingut. Kui toetusmeede aitab laevadel püsida Eesti lipu

all, säilib nendelt riigile tulev maksutulu. Kuigi tulu on toetuse võrra väiksem, on tulemus siiski

positiivne võrreldes olukorraga, kui laevad lahkuksid Eesti lipu alt ja maksutulu enam üldse

Eestisse ei laekuks.

Eelduste kohaselt toetuse saamiseks kvalifitseeruvate reisilaevade arv lähiaastatel ei suurene,

vaid jääb samaks.

Määruse rakendamisega ei kaasne uusi tegevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele:

Transpordiamet, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu

Ametiühing, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaptenite Klubi, Merendusnõukoda, Eesti

Merendusklaster, AS Tallink Grupp, DFDS A/S Eesti filiaal, OÜ Viking Line Eesti, Eckerö Line

Ab Oy Eesti filiaal.