Kiri

Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3711 / [email protected]

Hr Kristjan Jansons Meie 25.06.2025 nr 12.2-10/150

MINDTITAN OÜ esindaja (vaidlustaja)

e-post: [email protected]

Hr Mihkel Rääk

Riigi Tugiteenuste Keskuse esindaja (hankija)

e-post: [email protected]

[email protected]

Ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ (kolmas isik)

e-post: [email protected]

[email protected]

Kirjaliku menetluse teade

Teatame, et Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaatab

riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg 2 ja § 196 lg 1 alusel Riigi Tugiteenuste Keskuse

riigihankes „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja

Ruumiamet)“ (viitenumber 286764) MINDTITAN OÜ esitatud vaidlustuse läbi kirjalikus

menetluses (hankija vastus lisatud, kolmas isik vastust ei esitanud).

Vaidlustuse vaatab läbi vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk.

RHS § 196 lg 3 alusel teatab vaidlustuskomisjon, et otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg on

22.07.2025. Otsus edastatakse menetlusosaliste e-posti aadressidele.

Lähtudes RHS § 196 lg-st 3 on menetlusosalistel võimalik esitada vaidlustuskomisjonile

täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 30.06.2025. Selleks

tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni

03.07.2025.

Palume kõik menetlusdokumendid saata samaaegselt ka teistele menetlusosalistele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik

Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige

Lisa: hankija vastus

Mari-Ann Sinimaa, 611 3713, [email protected]

Rahandusministeerium 30.06.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn, Harju maakond Mari-Ann Sinimaa, 611 3713, [email protected] Vaidlustaja: MindTitan OÜ Registrikood: 14131800 Asukoht: Telliskivi 60a/2, 10412 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Kristjan Jansons Tel +372 5668 8239 [email protected] Hr Mihkel Rääk (hankija esindaja) Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood: 70007340 Asukoht: Lõkke tn 4, 10122 Tallinn [email protected], [email protected] Ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ (kolmas isik) [email protected], [email protected]

TÄIENDAVAD SELGITUSED JA KOMMENTAARID

Täiendavad selgitused ja kommentaarid vastuseks vaidlustuse vastusele (edaspidi RTK Vastus), mille Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) saatis hiljemalt 20.06.2025 vaidlustuskomisjonile ja mis laekus MINDTITAN OÜ-le 25.06.2025.

I. Asjaolud 1. MINDTITAN OÜ esitas 16.06.2025 vaidlustuse riigihankes „Süvaõppe kasutusvõimalused

ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 286764). 2. Hankija selgitas enda saadetud dokumendis RTK Vastus, kuidas nad ei ole vaidlustuses välja tooduga

nõus. 3. Olles tutvunud dokumendiga RTK Vastus, on vaidlustaja endiselt samal seisukohal, millega palume

kehtetuks tunnistada hankija otsuse edukaks tunnistada ühipakkujad STACC OÜ (11672027) ja REGIO OÜ (12971967). Samuti on vaidlustaja samal seisukohal, et vaidlustaja oleks pidanud saama proovitöö koodi eest 3 punkti rohkem ja riskianalüüsi eest 2 punkti rohkem ning hankija oleks pidanud tunnistama vaidlustaja pakkumuse edukaks.

4. Olles tutvunud dokumendiga RTK Vastus, anname vastusena täiendavaid selgitusi ja kommentaare, mis selgitavad vaidlustaja seisukohta varem esitatud vaide osas.

II. Põhjendus Trükiviga

Täname leitud trükivea eest. Vaidlustaja esitatud vaides oli lause „Antud hankes on pakkuja mitmes punktis esitanud väiteid, mis on kas ebatõesed või ei ole vastavuses hankija enda sõnastatud hanke alusdokumentidega.“. Oli mõeldud: „Antud hankes on hankija mitmes punktis esitanud väiteid, mis on kas ebatõesed või ei ole vastavuses hankija enda sõnastatud hanke alusdokumentidega.“. See on ilmselge esitatud vaide sisuga tutvudes.

Proovitöö

Tänu lisaselgitustele dokumendis RTK Vastus saame aru, milliseid tehnilisi operatsioone on tõenäoliselt pilt 13-ga tehtud. Teabevahetuse kaudu vaidlustajale 12.06.2025 antud pilt 13-ga ei oldud selliseid operatsioone tehtud ja sellega töötab vaidlustaja kood edukalt, mida esitatud vaides ka selgitati. See viitab sellele, et RTK on eraldi teostanud operatsioone ja näinud vaeva, et leida viis, kuidas koodi jooksutades tekiks viga.

Hankija esitatud selgitused ei muuda vaidlustaja seisukohta, et ta täitis proovitöö eesmärgi selgitada välja, kas pakkuja suudab luua aknaid tuvastava süvaõppe mudeli. Vaidlustaja tõestas, et suudab seda teha maksimumpunktide vääriliselt (hankija ise tõdeb, et kood töötab selle pildiga, mis pakkujatele edastati). Vaidlustaja on tehniliselt võimeline looma koodi, mis on teistsuguste sisendandmete töötlemiseks piisavalt robustne, kuid see ei olnud proovitöö eesmärk. Leiame, et oleme proovitöö täitnud maksimumpunktide vääriliselt.

Vaidlustaja kood töötab edukalt kõikide piltidega (treeningandmetega, mida oli 12 pilti, ja testpildiga 14), mille hankija väljastas enne pakkumuse esitamise tähtaega. Lisaks töötab kood ka 12.06.2025 teabevahetuses edastatud lisapilt 13-ga, mille peal lisaoperatsioone ei ole teostatud. Pakkuja ei pea eeldama, et tuleks arvestada teistsuguste eeltöötlustega, kui need, mida enne pakkumuse esitamise tähtaega on nähtud.

Hankija püüab dokumendis RTK Vastus jätta mulje, nagu tegu oleks tühise erinevusega ja nagu oleks lähteandmete muutmine lubatud, kuna ei olnud öeldud, et lähteandmed on ilma eeltöötluseta. Kui hanke lähteandmeid oleks lubatud muuta, siis võimaldaks see otsida ka teisi viise teiste koodi katki tegemiseks kas sisendandmete modifitseerimise/eeltöötlemise teel (nt kanalite lisamine) või miks mitte ka teiste meetoditega (näiteks teostada turvateste, kuigi turvanõudeid pole välja toodud).

Hankija väljatoodud selgitus selle kohta, et treenimise faasis oleme pilte meelega augmenteerinud, tõestab ainult seda, et meil on tehniline võimekus ja teadmine selliseid asju teha. Sellest ei ei tulene, et hankijal on õigus teostada lisateste sisendandmetega, mis erinevad varem esitatud andmetest.

Hankija kommentaar selle kohta, et ta nägi proovitöö kontrollimisel piisavalt vaeva, et kood katki teha, tekitatud vea üle mõelda ja küsimusi küsida, ei ole tõsiseltvõetav. Kuna kood töötas hankija antud andmetel, oli lisapildiga selle katkitegemiseks viisi leidmine ebavajalik tegevus, mis ei ole proovitöö eesmärk. Iga koodi (sh clean code-põhimõtetega kooskõlas koodi) on võimalik lihtsa vaevaga panna tootma vigu, mille puhul tekkivate veateadetega on keeruline juurpõhjuseid tuvastada. See, et leiti üks viis, mis tegi katki vaidlustaja koodi ja ei teinud katki teiste pakkujate koodi, ei ole tõsiseltvõetav argument. On võimalik näha vaeva, et leida teisi viise, kus ka teiste pakkujate koodi saaks katki teha, kuid see ei ole proovitöö eesmärk.

Hankija ütleb, et testimisel kasutatud piltide arv ei olnud piiratud, kuid proovitöö nõuded ütlevad selgelt, et “Testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt”.

Riskianalüüs

Vaidlustaja hinnangul kaldub hankija dokumendis RTK Vastus teemast kõrvale ehk selgitab, kuidas vaidlustaja ajakava tekitab kahtlusi. Samas on projektiplaani kirjelduse, sh ka ajakava eest antud talle maksimumpunktid. Hindamismetoodikas väljatoodu järgi tähendab see, et “Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud” ning “Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele”. Samuti on hindamisprotokollis nimetatud, et “ajakava on hästi põhjendatud ja realistlik”. Lisaargumentidena RTK Vastuses välja toodud kahtlusi või murekohti ajakava kohta arvesse võtta ei ole õige, kui projektiplaani kirjelduse, sh ajakava eest on juba maksimumpunktid antud. Arvesse saab võtta ainult riskianalüüsi väidetavaid puuduseid.

Riskianalüüsi puhul oli hindamisprotokollis ette heidetud kahte puudust ehk seda, et puudu on ajakava ja rahavoo risk. Vaidlustaja ei nõustu nende etteheidetega. RTK Vastuses jääb mulje, et rahavoo riski puudumise etteheitest on hankija loobunud, kuid on sidunud selle ajakava riskiga. RTK Vastuses ei vaielda, et ajakava riski on vaidlustaja riskianalüüsis välja toonud.

Välja toodud risk “Ajakavast ei peeta kinni” koos riski maandamise nüanssidega katab ajakava riski ära. Teised riskid, millele hankija on RTK Vastuses viidanud (hankija võtmeisiku kättesaamatus, andmete ettevalmistamine Maa- ja Ruumiameti poolt viibib) on olemuselt teistsugused, sest need ei ole vaidlustaja kontrolli all. Vaidlustaja on varem vaides selgitanud, miks üks mudel kolme asemel ei muuda riski kõrgendatuks ja et soovime esitatud ajakavaga (ilmselgelt jälgides, et ei tee nii palju iteratsiooni, et läheksime üle lubatud ajakava) läbida võimalikult palju iteratsioone (oleme projektiplaanis selgitanud iteratiivset arendusmetoodikat) ja luua iteratiivselt aina parem mudel.

III. Taotlus

Palun kehtetuks tunnistada hankija otsus edukaks tunnistada ühipakkujad STACC OÜ (11672027) ja REGIO OÜ (12971967). Vaidlustaja soovib asja arutada kirjalikus menetluses. Jätta hankija kanda kõik vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustustelt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud.

Lugupidamisega Kristjan Jansons MindTitan OÜ esindaja

Rahandusministeerium 30.06.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn, Harju maakond Mari-Ann Sinimaa, 611 3713, [email protected] Vaidlustaja: MindTitan OÜ Registrikood: 14131800 Asukoht: Telliskivi 60a/2, 10412 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Kristjan Jansons Tel +372 5668 8239 [email protected] Hr Mihkel Rääk (hankija esindaja) Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood: 70007340 Asukoht: Lõkke tn 4, 10122 Tallinn [email protected], [email protected] Ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ (kolmas isik) [email protected], [email protected]

TÄIENDAVAD SELGITUSED JA KOMMENTAARID

Täiendavad selgitused ja kommentaarid vastuseks vaidlustuse vastusele (edaspidi RTK Vastus), mille Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) saatis hiljemalt 20.06.2025 vaidlustuskomisjonile ja mis laekus MINDTITAN OÜ-le 25.06.2025.

I. Asjaolud 1. MINDTITAN OÜ esitas 16.06.2025 vaidlustuse riigihankes „Süvaõppe kasutusvõimalused

ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 286764). 2. Hankija selgitas enda saadetud dokumendis RTK Vastus, kuidas nad ei ole vaidlustuses välja tooduga

nõus. 3. Olles tutvunud dokumendiga RTK Vastus, on vaidlustaja endiselt samal seisukohal, millega palume

kehtetuks tunnistada hankija otsuse edukaks tunnistada ühipakkujad STACC OÜ (11672027) ja REGIO OÜ (12971967). Samuti on vaidlustaja samal seisukohal, et vaidlustaja oleks pidanud saama proovitöö koodi eest 3 punkti rohkem ja riskianalüüsi eest 2 punkti rohkem ning hankija oleks pidanud tunnistama vaidlustaja pakkumuse edukaks.

4. Olles tutvunud dokumendiga RTK Vastus, anname vastusena täiendavaid selgitusi ja kommentaare, mis selgitavad vaidlustaja seisukohta varem esitatud vaide osas.

II. Põhjendus Trükiviga

Täname leitud trükivea eest. Vaidlustaja esitatud vaides oli lause „Antud hankes on pakkuja mitmes punktis esitanud väiteid, mis on kas ebatõesed või ei ole vastavuses hankija enda sõnastatud hanke alusdokumentidega.“. Oli mõeldud: „Antud hankes on hankija mitmes punktis esitanud väiteid, mis on kas ebatõesed või ei ole vastavuses hankija enda sõnastatud hanke alusdokumentidega.“. See on ilmselge esitatud vaide sisuga tutvudes.

Proovitöö

Tänu lisaselgitustele dokumendis RTK Vastus saame aru, milliseid tehnilisi operatsioone on tõenäoliselt pilt 13-ga tehtud. Teabevahetuse kaudu vaidlustajale 12.06.2025 antud pilt 13-ga ei oldud selliseid operatsioone tehtud ja sellega töötab vaidlustaja kood edukalt, mida esitatud vaides ka selgitati. See viitab sellele, et RTK on eraldi teostanud operatsioone ja näinud vaeva, et leida viis, kuidas koodi jooksutades tekiks viga.

Hankija esitatud selgitused ei muuda vaidlustaja seisukohta, et ta täitis proovitöö eesmärgi selgitada välja, kas pakkuja suudab luua aknaid tuvastava süvaõppe mudeli. Vaidlustaja tõestas, et suudab seda teha maksimumpunktide vääriliselt (hankija ise tõdeb, et kood töötab selle pildiga, mis pakkujatele edastati). Vaidlustaja on tehniliselt võimeline looma koodi, mis on teistsuguste sisendandmete töötlemiseks piisavalt robustne, kuid see ei olnud proovitöö eesmärk. Leiame, et oleme proovitöö täitnud maksimumpunktide vääriliselt.

Vaidlustaja kood töötab edukalt kõikide piltidega (treeningandmetega, mida oli 12 pilti, ja testpildiga 14), mille hankija väljastas enne pakkumuse esitamise tähtaega. Lisaks töötab kood ka 12.06.2025 teabevahetuses edastatud lisapilt 13-ga, mille peal lisaoperatsioone ei ole teostatud. Pakkuja ei pea eeldama, et tuleks arvestada teistsuguste eeltöötlustega, kui need, mida enne pakkumuse esitamise tähtaega on nähtud.

Hankija püüab dokumendis RTK Vastus jätta mulje, nagu tegu oleks tühise erinevusega ja nagu oleks lähteandmete muutmine lubatud, kuna ei olnud öeldud, et lähteandmed on ilma eeltöötluseta. Kui hanke lähteandmeid oleks lubatud muuta, siis võimaldaks see otsida ka teisi viise teiste koodi katki tegemiseks kas sisendandmete modifitseerimise/eeltöötlemise teel (nt kanalite lisamine) või miks mitte ka teiste meetoditega (näiteks teostada turvateste, kuigi turvanõudeid pole välja toodud).

Hankija väljatoodud selgitus selle kohta, et treenimise faasis oleme pilte meelega augmenteerinud, tõestab ainult seda, et meil on tehniline võimekus ja teadmine selliseid asju teha. Sellest ei ei tulene, et hankijal on õigus teostada lisateste sisendandmetega, mis erinevad varem esitatud andmetest.

Hankija kommentaar selle kohta, et ta nägi proovitöö kontrollimisel piisavalt vaeva, et kood katki teha, tekitatud vea üle mõelda ja küsimusi küsida, ei ole tõsiseltvõetav. Kuna kood töötas hankija antud andmetel, oli lisapildiga selle katkitegemiseks viisi leidmine ebavajalik tegevus, mis ei ole proovitöö eesmärk. Iga koodi (sh clean code-põhimõtetega kooskõlas koodi) on võimalik lihtsa vaevaga panna tootma vigu, mille puhul tekkivate veateadetega on keeruline juurpõhjuseid tuvastada. See, et leiti üks viis, mis tegi katki vaidlustaja koodi ja ei teinud katki teiste pakkujate koodi, ei ole tõsiseltvõetav argument. On võimalik näha vaeva, et leida teisi viise, kus ka teiste pakkujate koodi saaks katki teha, kuid see ei ole proovitöö eesmärk.

Hankija ütleb, et testimisel kasutatud piltide arv ei olnud piiratud, kuid proovitöö nõuded ütlevad selgelt, et “Testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt”.

Riskianalüüs

Vaidlustaja hinnangul kaldub hankija dokumendis RTK Vastus teemast kõrvale ehk selgitab, kuidas vaidlustaja ajakava tekitab kahtlusi. Samas on projektiplaani kirjelduse, sh ka ajakava eest antud talle maksimumpunktid. Hindamismetoodikas väljatoodu järgi tähendab see, et “Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud” ning “Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele”. Samuti on hindamisprotokollis nimetatud, et “ajakava on hästi põhjendatud ja realistlik”. Lisaargumentidena RTK Vastuses välja toodud kahtlusi või murekohti ajakava kohta arvesse võtta ei ole õige, kui projektiplaani kirjelduse, sh ajakava eest on juba maksimumpunktid antud. Arvesse saab võtta ainult riskianalüüsi väidetavaid puuduseid.

Riskianalüüsi puhul oli hindamisprotokollis ette heidetud kahte puudust ehk seda, et puudu on ajakava ja rahavoo risk. Vaidlustaja ei nõustu nende etteheidetega. RTK Vastuses jääb mulje, et rahavoo riski puudumise etteheitest on hankija loobunud, kuid on sidunud selle ajakava riskiga. RTK Vastuses ei vaielda, et ajakava riski on vaidlustaja riskianalüüsis välja toonud.

Välja toodud risk “Ajakavast ei peeta kinni” koos riski maandamise nüanssidega katab ajakava riski ära. Teised riskid, millele hankija on RTK Vastuses viidanud (hankija võtmeisiku kättesaamatus, andmete ettevalmistamine Maa- ja Ruumiameti poolt viibib) on olemuselt teistsugused, sest need ei ole vaidlustaja kontrolli all. Vaidlustaja on varem vaides selgitanud, miks üks mudel kolme asemel ei muuda riski kõrgendatuks ja et soovime esitatud ajakavaga (ilmselgelt jälgides, et ei tee nii palju iteratsiooni, et läheksime üle lubatud ajakava) läbida võimalikult palju iteratsioone (oleme projektiplaanis selgitanud iteratiivset arendusmetoodikat) ja luua iteratiivselt aina parem mudel.

III. Taotlus

Palun kehtetuks tunnistada hankija otsus edukaks tunnistada ühipakkujad STACC OÜ (11672027) ja REGIO OÜ (12971967). Vaidlustaja soovib asja arutada kirjalikus menetluses. Jätta hankija kanda kõik vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustustelt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud.

Lugupidamisega Kristjan Jansons MindTitan OÜ esindaja

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12

1

Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine

Protsessi omanik: RHO juhataja

Versioon: 9

Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas

Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:

1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9

7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute

sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete

tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)

riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.

1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga

kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.

1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud

tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab

riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).

Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes

aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.

1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud

kohustusliku keskse hankija.

1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi

hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12

2

1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt

riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest

õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete

tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.

1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine

toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.

1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,

innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.

1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab

RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid

puudutavates küsimustes.

1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:

 lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;

 RHO töötajale;

 raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;

 raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;

 väikeostu korraldavale isikule;

 väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.

1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse

reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest

vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.

1.13. Korra lisad

Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga

ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise

muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja

avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.

 K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;

 K14 L2 – lähteülesande vorm;

 K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;

 K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;

 K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.

2. MÕISTED JA LÜHENDID

 Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline

dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,

menetlemiseks ja hoidmiseks.

 Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis

hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu

või hankelepingu asutus.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12

3

 Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab

kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.

 Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend

riigihanke korraldamiseks.

 Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste

vahendite kasutamise üle.

 Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja

haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/.

 Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning

riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.

 RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.

 Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.

 Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

 Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase

korraldamise eest.

 Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta

maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.

 Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja

finantseerimisallikate kirjeldus.

 Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse

hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.

 Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad

hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE

3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad.

3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks

3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase

(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe

sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.

3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO

päringu igal aastal hiljemalt septembris.

3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud

tähtajaks.

3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või

muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta

on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12

4

riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete

registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega

riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased

andmed hankeplaani sisendis.

3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete

seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:

 riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete

seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;

 kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote

pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja

tarvikute eeldatav kulu;

 asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava

maksumuse sisse.

3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted

3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete

vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad

riigihanked.

3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel

on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO

võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete

seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus

soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja

tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.

3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid

alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:

 asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

 eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh

sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 300 000 eurost.

3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:

 sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;

 riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;

 lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12

5

 riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse

riigihankena või ühishankena.

3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes

fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös

asutustega.

3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi

saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega

ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu

maksmise, avaldades need RTK veebilehel.

3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine

3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt

hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.

3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab

hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani

kinnitamisest.

3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle

riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea

ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.

3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut

kinnitamist.

3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval

ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel

võimalusel.

3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus

3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis

eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning

kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani

kinnitamist.

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA

KORRALDAMINE RHO POOLT

4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus

4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12

6

4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide

korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate

riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,

taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest

huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta

kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt

kooskõlastatud juhtudel.

4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele

turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl

on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud

turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.

4.2. Lähteülesande koostamine

4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud

lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise

kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui

lähteülesande valmistab ette RHO.

4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke

vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis

sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab

lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse

määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase

teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.

4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja

põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja

hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine

toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava

riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande

esitamist.

4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine

4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik

vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,

alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale

või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga.

4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,

juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12

7

4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt

riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs

kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega

rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus

edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)

RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad

otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu

maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse

osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.

Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.

4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine

4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:

 lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga

(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku

tegemine);

 keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi

kogumine;

 hankemenetluse liigi valimine;

 riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu

projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 nõuetekohane kooskõlastamine;

 riigihanke läbiviimine;

 pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;

 selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja

pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest

vastutavalt isikult;

 riigihanke otsuste tegemine;

 taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine

tehtud otsustest;

 ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste

täitmine.

4.5. Pakkumuste hindamine

4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,

kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas

valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab

hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav

struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja

liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12

8

4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete

sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses

moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni

töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.

4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes

riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.

4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on

digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.

Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud

vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.

4.6. Riigihanke vaidlustamine

4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke

korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse

korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi

andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb

RHO koostöös sisendi andjaga.

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE

5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad.

5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.

5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.

5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea

võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid

pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.

Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete

seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.

5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel

lähtutakse järgmistest nõuetest:

 võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)

või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate

pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;

 pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult

kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus

koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),

välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12

9

 koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse

valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi

vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon

on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või

teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile

kooskõlastamiseks.

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.

6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg

6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või

hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks

tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab

lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga

seotud muu isik.

6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib

raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.

6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu

DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema

poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.

6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks

RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori

asetäitjale.

6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,

esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel

riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.

6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud

töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või

vastavalt asutuse töökorraldusele.

6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:

 vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning

lõpetamise õiguspärasuse eest;

 kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise

RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste

kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest

vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12

10

RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise

kohta;

 esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul

sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast

iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate

alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;

 esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel

raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu

lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või

hankelepingu lõppemise kohta.

6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja

menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,

sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga

kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit

kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on

alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu

ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.

6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning

raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud

RHO töötaja.

6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused

edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes

RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui

selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke

alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.

6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning

rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse

eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,

täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.

6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).

6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:

 füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;

 autoriõigusi kajastavad lepingud;

 rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;

 lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.

6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12

11

6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel

kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu

täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.

7. RAKENDUSSÄTTED

7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.

7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt

asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud

hankeplaani ei täiendata.

7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud

riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.

7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest

hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.

KÄSKKIRI

30.03.2023 nr 1-2/23/22

Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete

korraldamise ja hankelepingute sõlmimise

korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr

1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Kudu

Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3711 / [email protected]

Hr Kristjan Jansons Meie 25.06.2025 nr 12.2-10/150

MINDTITAN OÜ esindaja (vaidlustaja)

e-post: [email protected]

Hr Mihkel Rääk

Riigi Tugiteenuste Keskuse esindaja (hankija)

e-post: [email protected]

[email protected]

Ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ (kolmas isik)

e-post: [email protected]

[email protected]

Kirjaliku menetluse teade

Teatame, et Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaatab

riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg 2 ja § 196 lg 1 alusel Riigi Tugiteenuste Keskuse

riigihankes „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja

Ruumiamet)“ (viitenumber 286764) MINDTITAN OÜ esitatud vaidlustuse läbi kirjalikus

menetluses (hankija vastus lisatud, kolmas isik vastust ei esitanud).

Vaidlustuse vaatab läbi vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk.

RHS § 196 lg 3 alusel teatab vaidlustuskomisjon, et otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg on

22.07.2025. Otsus edastatakse menetlusosaliste e-posti aadressidele.

Lähtudes RHS § 196 lg-st 3 on menetlusosalistel võimalik esitada vaidlustuskomisjonile

täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 30.06.2025. Selleks

tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni

03.07.2025.

Palume kõik menetlusdokumendid saata samaaegselt ka teistele menetlusosalistele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik

Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige

Lisa: hankija vastus

Mari-Ann Sinimaa, 611 3713, [email protected]

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12

1

Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine

Protsessi omanik: RHO juhataja

Versioon: 9

Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas

Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:

1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9

7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute

sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete

tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)

riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.

1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga

kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.

1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud

tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab

riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).

Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes

aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.

1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud

kohustusliku keskse hankija.

1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi

hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12

2

1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt

riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest

õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete

tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.

1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine

toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.

1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,

innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.

1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab

RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid

puudutavates küsimustes.

1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:

 lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;

 RHO töötajale;

 raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;

 raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;

 väikeostu korraldavale isikule;

 väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.

1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse

reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest

vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.

1.13. Korra lisad

Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga

ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise

muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja

avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.

 K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;

 K14 L2 – lähteülesande vorm;

 K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;

 K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;

 K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.

2. MÕISTED JA LÜHENDID

 Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline

dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,

menetlemiseks ja hoidmiseks.

 Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis

hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu

või hankelepingu asutus.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12

3

 Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab

kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.

 Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend

riigihanke korraldamiseks.

 Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste

vahendite kasutamise üle.

 Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja

haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/.

 Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning

riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.

 RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.

 Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.

 Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

 Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase

korraldamise eest.

 Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta

maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.

 Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja

finantseerimisallikate kirjeldus.

 Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse

hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.

 Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad

hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE

3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad.

3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks

3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase

(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe

sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.

3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO

päringu igal aastal hiljemalt septembris.

3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud

tähtajaks.

3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või

muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta

on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12

4

riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete

registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega

riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased

andmed hankeplaani sisendis.

3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete

seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:

 riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete

seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;

 kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote

pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja

tarvikute eeldatav kulu;

 asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava

maksumuse sisse.

3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted

3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete

vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad

riigihanked.

3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel

on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO

võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete

seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus

soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja

tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.

3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid

alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:

 asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

 eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh

sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 300 000 eurost.

3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:

 sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;

 riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;

 lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12

5

 riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse

riigihankena või ühishankena.

3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes

fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös

asutustega.

3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi

saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega

ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu

maksmise, avaldades need RTK veebilehel.

3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine

3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt

hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.

3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab

hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani

kinnitamisest.

3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle

riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea

ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.

3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut

kinnitamist.

3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval

ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel

võimalusel.

3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus

3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis

eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning

kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani

kinnitamist.

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA

KORRALDAMINE RHO POOLT

4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus

4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12

6

4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide

korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate

riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,

taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest

huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta

kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt

kooskõlastatud juhtudel.

4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele

turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl

on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud

turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.

4.2. Lähteülesande koostamine

4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud

lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise

kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui

lähteülesande valmistab ette RHO.

4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke

vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis

sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab

lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse

määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase

teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.

4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja

põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja

hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine

toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava

riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande

esitamist.

4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine

4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik

vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,

alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale

või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga.

4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,

juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12

7

4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt

riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs

kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega

rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus

edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)

RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad

otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu

maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse

osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.

Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.

4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine

4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:

 lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga

(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku

tegemine);

 keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi

kogumine;

 hankemenetluse liigi valimine;

 riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu

projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 nõuetekohane kooskõlastamine;

 riigihanke läbiviimine;

 pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;

 selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja

pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest

vastutavalt isikult;

 riigihanke otsuste tegemine;

 taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine

tehtud otsustest;

 ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste

täitmine.

4.5. Pakkumuste hindamine

4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,

kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas

valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab

hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav

struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja

liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12

8

4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete

sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses

moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni

töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.

4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes

riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.

4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on

digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.

Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud

vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.

4.6. Riigihanke vaidlustamine

4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke

korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse

korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi

andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb

RHO koostöös sisendi andjaga.

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE

5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad.

5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.

5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.

5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea

võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid

pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.

Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete

seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.

5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel

lähtutakse järgmistest nõuetest:

 võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)

või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate

pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;

 pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult

kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus

koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),

välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12

9

 koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse

valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi

vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon

on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või

teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile

kooskõlastamiseks.

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.

6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg

6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või

hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks

tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab

lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga

seotud muu isik.

6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib

raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.

6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu

DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema

poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.

6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks

RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori

asetäitjale.

6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,

esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel

riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.

6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud

töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või

vastavalt asutuse töökorraldusele.

6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:

 vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning

lõpetamise õiguspärasuse eest;

 kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise

RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste

kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest

vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12

10

RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise

kohta;

 esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul

sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast

iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate

alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;

 esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel

raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu

lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või

hankelepingu lõppemise kohta.

6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja

menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,

sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga

kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit

kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on

alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu

ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.

6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning

raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud

RHO töötaja.

6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused

edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes

RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui

selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke

alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.

6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning

rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse

eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,

täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.

6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).

6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:

 füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;

 autoriõigusi kajastavad lepingud;

 rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;

 lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.

6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12

11

6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel

kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu

täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.

7. RAKENDUSSÄTTED

7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.

7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt

asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud

hankeplaani ei täiendata.

7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud

riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.

7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest

hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.

KÄSKKIRI

30.03.2023 nr 1-2/23/22

Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete

korraldamise ja hankelepingute sõlmimise

korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr

1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Kudu

1 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUS Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) (286764) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: KADRI JUURISTE

Riigihangete seaduse § 52 lg 3, § 117 lõike 1 ning Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra punkti 4.4.1 alusel:

MAJANDUSLIKULT SOODSAIMA PAKKUMUSE VÄLJASELGITAMISEKS HINNATI PAKKUMUSI JÄRGMISTE HINDAMISKRITEERIUMITE ALUSEL

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

Nr Kriteerium Tüüp ja hindamismeetod Osakaal

1 Pakkumuse maksumus Maksumus, vähim on parim 20

2 Projektiplaan Kvaliteet, hankija hinnatav 20

3 Projektimeeskonna kogemus Kvaliteet, hankija hinnatav 20

4 Proovitöö Kvaliteet, hankija hinnatav 40

Kokku 100

Hindamismetoodika kirjeldused 1.   Pakkumuse maksumus

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

2.   Projektiplaan

Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus".

3.   Projektimeeskonna kogemus

Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus".

4.   Proovitöö

Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus".

HINDAMISE JA VÕRDLEMISE TULEMUSED

2 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Nr Pakkuja Pakkumus Punkte kokku Edukas

1 STACC OÜ (11672027) REGIO OÜ (12971967)

548415 84,37 Jah

Põhjendus: RHS § 117 lõike 1 alusel tunnistab hankija edukaks ühispakkujate STACC OÜ (11672027) ja REGIO OÜ (12971967) esitatud ühispakkumuse, sest see kogus hindamiskriteeriumite alusel saadud väärtuspunktide summeerimisel kõige rohkem väärtuspunkte ning on seega majanduslikult soodsaim pakkumus.

2 AS CGI Eesti (10006966)

554627 81,53 Ei

3 MINDTITAN OÜ (14131800)

549647 80,27 Ei

4 Aktsiaselts Datel (10324057)

544337 72 Ei

5 LEANEST OÜ (14058380)

548907 66,95 Ei

6 Solita OÜ (14372426)

554880 64,54 Ei

Pakkumustele omistatud punktisummade koondtabelit vaata lisadest 1-6.

Käesoleva otsuse peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustumisest.

3 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 1. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 548415

Pakkuja: STACC OÜ (11672027), REGIO OÜ (12971967)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 14,3721 306680,000€

2 Projektiplaan 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti.

3 Proovitöö 40 30

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 84,37

4 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 2. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 554627

Pakkuja: AS CGI Eesti (10006966)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 13,5341 320825,000€

2 Projektiplaan 20 18

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 3 punkti.

3 Proovitöö 40 30

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 81,53

5 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 3. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 549647

Pakkuja: MINDTITAN OÜ (14131800)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 15,2654 291600,000€

2 Projektiplaan 20 18

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 3 punkti.

3 Proovitöö 40 27

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 7 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 80,27

6 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 4. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 544337

Pakkuja: Aktsiaselts Datel (10324057)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 20 211680,000€

2 Projektiplaan 20 10

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Projektiplaani kirjeldus - 5 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti.

3 Proovitöö 40 22

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 5 punkti Proovitöö kood - 7 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 72,00

7 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 5. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 548907

Pakkuja: LEANEST OÜ (14058380)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 13,9479 313840,000€

2 Projektiplaan 20 6

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 5 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 1 punkti.

3 Proovitöö 40 27

Põhjendus: indamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 7 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 20

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025).

Punktisumma 100 66,95

8 / 8

Koostatud 05.06.2025 10:41:28

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LISA 6. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID

Pakkumus: 554880

Pakkuja: Solita OÜ (14372426)

Nr Kriteerium Maksimaalne punktide arv

Pakkumusele omistatud

punktide arv

Pakkumuse maksumus / numbrilised väärtused

1 Pakkumuse maksumus 20 12,5402 337602,000€

2 Projektiplaan 20 15

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 10 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti.

3 Proovitöö 40 27

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 7 punkti

4 Projektimeeskonna kogemus 20 10

Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025).

Punktisumma 100 64,54

Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) Viitenumber: 286764 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS

1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:

Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid

Pakkumuse kogumaksumus 20

Projektiplaan 20

Projektimeeskonna kogemus 20

Proovitöö 40

KOKKU 100

.

2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamiskriteeriumide alusel. Nelja hindamiskriteeriumi lõikes omistatud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

3. Pakkumusi hinnatakse hankija poolt valitud vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult. Hindajad lähtuvad hindamisel antud riigihanke alusdokumendis esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud.

4. Hankija tunnistab edukaks kõikide hindamiskriteeriumite summana enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Proovitöö“ kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Projektiplaan“ kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Projektimeeskonna kogemus“ kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui väärtuspunktid on võrdsed ka peale seda, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. Kui riigihankes on vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, võib hankija omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ning pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.

5. Pakkumuste kogumaksumuse hindamine toimub järgmiselt:

Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte, järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (20 punkti). Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:

"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "20". Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

6. Projektiplaani (maksimaalselt 20 punkti) kvaliteeti hinnatakse ja väärtuspunkte antakse järgmiselt:

Projektiplaani hinnatakse kahe alakriteeriumi alusel ning kahe alakriteeriumi alusel omistatud väärtuspunktid liidetakse. Hindamiskriteeriumi Projektiplaan eest on võimalik kahe alakriteeriumi lõikes saada kokku maksimaalselt 20 punkti.

Projektiplaani kirjeldus Peab sisaldama: ⦁ pakkuja visiooni, metoodika ja tegevuste kirjeldust; ⦁ projekti ajakava nädala täpsusega, koos etappide ja vastutajatega; ⦁ meeskonnaliikmete rollide kirjeldust;

⦁ projekti eelarvet, mis selgitab kulude tekkimist tegevuste või etappide kaupa

Maksimaalselt 15 punkti

Projekti riskianalüüs Maksimaalselt 5 punkti

Hindamiskriteeriumi Projektiplaani eest antakse väärtuspunkte järgnevalt:

6.1. Alakriteerium: Projektiplaani kirjeldus

Hindamismetoodika kirjeldus

Väärtus-p

unktide arv

Projektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.

15

Projektiplaan on tellija vaates üldiselt ratsionaalne ja realistlik ning olulises osas läbi mõeldud ja kirjeldatud. Projektiplaani tegevus- ja ajakavas võib esindada väheolulisi, mittesisulisi puudusi või küsitavusi konkreetsete etappide ja (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses või meeskonnaliikmete panuses erinevates etappides. Pakutud aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Aja- ja tegevuskavas esinevad pisidetailide osas üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, kuid need ei ole sisulised. Projekti eelarve on esitatud selgelt või olulises osas selgelt ning annab ülevaate kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa.

10

Vastab üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. Projektiplaan on mitmes olulises osas ebaratsionaalne või ebarealistlik või ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh - esineb vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja/või läbiviija(te) kirjelduses; - ja/või pole kajastatud kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning meeskonnaliikmete panust erinevates arenduse etappides. -aja- ja tegevuskavas on ebakõlasid, nt mõne töö jaoks on planeeritud kas põhjendamatult pikk või väga lühike periood. Projekti eelarve on esitatud tegevuste ja/või etappide kaupa, kuid selles esineb puudusi sh see on esitatud liiga üldiselt või vajaks rohkem liigendatust, et tagada hankijale selge arusaam projekti raames kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa. Vastab alla keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.

5

6.2. Alakriteerium: Riskianalüüs (maksimaalselt 5 punkti)

Riskianalüüs

Väärtus-p unktide

arv Välja on toodud võimalikud projektiga seotud riskid ja tõenäolised tegevuste käigus ette tulla võivad probleemid. Riskide kirjeldus on põhjalik ja arusaadav (st argumenteeritud), hinnatud on riskide esinemise tõenäosust. On leitud viisid, kuidas riske maandada ning nende valik on põhjendatud, lisatud on vastutavad isikud. Tellija on pakkumuse põhjal veendunud pakkujapoolses võimekuses tagada hankelepingu nõuetekohane täitmine. Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.

5

Välja on toodud võimalikud projektiga seotud riskid ja tõenäolised tegevuste käigus esineda võivad probleemid. Hinnatud on riskide esinemise tõenäosust. Välja on toodud riskide maandamise meetmed koos põhjendustega ja vastutavad isikud.. Projektiplaani ajakava ja tegevuskavaga seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik või vastuoluline või pakkuja poolt põhjendamata. Riskianalüüs tagab tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise. Vastab üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.

3

Projekti aja- ja tegevuskavaga kaasnevad võimalikud riskid on välja toodud, kuid hankija hinnangul ei hõlma kirjeldus ammendavat loetelu. Riskide maandamise meetmeid on kirjeldatud üldiselt või puudulikult ja/või ei ole hinnatud riski esinemise tõenäosust. Kõikide tegevuste juurde ei ole lisatud vastutavaid isikuid. Projektiplaani ajakava ja tegevuskavaga seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus on mitmes olulises osas ebaratsionaalne või ebarealistlik või ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud. Riskianalüüs ei pruugi tellija hinnangul tagada hankelepingu nõuetekohast täitmist. Vastab alla keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.

1

7. Projektimeeskonna kogemus (maksimaalselt 20 punkti)

Hindamiskriteeriumi Projektimeeskonna kogemus omistatakse punkte järgnevalt:

Projektimeeskonna kogemuse kirjeldus Väärtus-p unktide arv

Projekti meeskonnaliikmete kombineeritud töökogemus hõlmab üheaegselt vähemalt üht projekti avaliku sektoriga ja vähemalt kahte projekti ruumiandmetega ja vähemalt kolme süvaõppeprojekti.

20

Projekti meeskonnaliikmete kombineeritud töökogemus hõlmab:

a) vähemalt üht projekti avaliku sektoriga JA kaht projekti ruumiandmetega;

b) VÕI vähemalt kolme süvaõppeprojekti JA vähemalt kaht projekti

ruumiandmetega

c) vähemalt kolme süvaõppeprojekti JA vähemalt üht projekti avaliku sektoriga.

10

Projekti meeskonnaliikmete töökogemus vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud miinimumnõuetele ( sh vähemalt 2 süvaõppeprojekti ja vähemalt 1 projekt ruumiandmetega) .

0

8. Proovitöö - maksimaalselt 40 punkti

Proovitööd hinnatakse iga väljundi alusel, st kolmes kategoorias. Väljundite hindamise kirjeldused ja kaalud on allolevas tabelis. Proovitöö kvaliteeti hindavad hankija hankekomisjoni liikmed kollektiivselt. Kõik alamkriteeriumile antud väärtuspunktid liidetakse, et saada proovitöö koondhinne.

Väljund 1: Mudeli edukus akende tuvastamisel* Maksimaalselt 20 punkti

Väljund 2: Mudeli kood Maksimaalselt 10 punkti

Väljund 3: Proovitöö kirjeldus maksimaalselt 10 punkti

Mudeli eest omistatakse 20 punkti, kui mudel suudab kontrollalal akende pindgeomeetriat tuvastada ja mudeli F1-skoor1 kontrollalal on kõrgem kui 0,8.

Mudeli koodi eest omistatakse 10 punkti, kui kood toimib, on Pythoni keeles loogiliselt üles ehitatud ning on kommenteeritud selliselt, et hankijal ei teki küsimusi.

Proovitöö kirjelduse eest omistatakse 10 punkti, kui kirjeldus sisaldab kõiki väljundi kirjelduses nimetatud osi ning on arusaadav ja piisavalt põhjendatud, st hankijal ei teki täpsustavaid küsimusi.

Mudeli eest omistatakse 10 punkti, kui mudel suudab kontrollalal akende pindgeomeetriat tuvastada ja mudeli F1-skoor2 kontrollalal on vahemikus 0,6-0,8.

Mudeli koodi eest omistatakse 7 punkti, kui kood, toimib, on Pythoni keeles ja kommenteeritud selliselt, et hankijal tekib 1-2 küsimust.

Proovitöö kirjelduse eest omistatakse 7 punkti, kui kirjeldus sisaldab kõiki väljundi kirjelduses nimetatud osi, kuid pole piisavalt põhjendatud või on kohati ebaselge, st hankijal tekib 1-2 küsimust.

Mudeli eest omistatakse 5 punkti, kui mudel suudab kontrollalal akende pindgeomeetriat tuvastada ja mudeli tulemuste F1-skoor3 kontrollalal on vahemikus 0,4-0,6.

Mudeli koodi eest omistatakse 3 punkti, kui kood, toimib, on Pythoni keeles ja kommenteeritud ebaselgelt, st hankijal tekib rohkem kui 2 küsimust.

Proovitöö kirjelduse eest omistatakse 3 punkti, kui kirjeldus sisaldab kõiki väljundi kirjelduses nimetatud osi, kuid on napp või segane, st hankijal tekib enam kui 2 küsimust.

Mudel, mille F1-skoor on alla 0,4 VÕI mis suudab tuvastada aknaid üksnes punktgeomeetriana, loetakse ebaõnnestunuks ning sellise mudeli eest omistatakse 0 punkti.

Mudeli koodi eest omistatakse 0 punkti, kui kood ei toimi VÕI kui kood ei ole Pythoni keeles.

Proovitöö kirjelduse eest omistatakse 0 punkti, kui mõni väljundi kirjelduses nimetatud osa on puudu.

● Mudelite edukust akende pindgeomeetria tuvastamisel hinnatakse F-skoori alusel. F-skoorid arvutatakse pikslipõhiselt. Täpsuse hindamine toimub IoU lävendiga 0,5.

Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) Viitenumber: 286764

Nõuded proovitööle Proovitöö eeldab pakkujalt hankija poolt ette antud suuniste ja andmete põhjal soovitud tulemus(t)e saavutamist. Pakkuja võib ülesande lahendada hankija poolt ette antud lähteandmete põhjal, aga võib lisaks kasutada teisi avaandmeid vabal valikul ning toota ise juurde treeningandmeid.

Proovitöö eesmärk on välja selgitada, kas pakkuja suudab luua aknaid tuvastava süvaõppe mudeli. Proovitöö ülesanne on luua mudel, mis tuvastab hankija etteantud andmetelt akende pindgeomeetria ja esitab tulemused kas raster- või vektorkujul (formaadid proovitöö väljundite osas). Lisaks mudeli tulemustele esitab pakkuja hankijale proovitöö käigus loodud mudeli koodi ja tehnilise toimimise kirjelduse. Proovitöö üks osa on mudeli testimine, mis toimub hankija poolt ette antud testandmetel piiratud aja jooksul.

Lähteandmed

Lähteandmed (nii treeningandmed kui ka testandmed) tulevad Hankijalt. Lähteandmed on pildid (rasterandmed), mis on duublis tif ja jpeg formaadis. Pakkuja võib valida, kumba formaati eelistab kasutada. Treeningandmed on hanke alusdokumentidena kättesaadavad alates hanke avalikustamisest ning nendel piltidel on aknad märgendatud Hankija poolt. Testandmed tehakse pakkujatele kättesaadavaks testimise alguses ning nendel peavad Pakkujad jooksutama enda loodud mudelit akende tuvastamiseks. Hankija võrdleb pakkujate tulemust enda märgendatud akendega (ground truth, seda pakkujatega ei jagata) ning arvutab selle põhjal F-skoori, kasutades tingimustes kirjeldatud tööriistasid ja metoodikat. Kõik lähteandmed on loodud, st aknad märgendatud, sama loogika alusel:

● Akendeks loetakse aknaraamidega aknad. ● Pildil peab olema nähtav akna klaasitud osa ja aknaraam. ● Aknaks loeme ka avatud akna, kui on näha akna raami. ● Aknaks ei loe talveaedu, klaasitud fassaade (täisulatuses klaasitud seinad), joonistatud

aknaid ja paigaldamata aknaid (nt aknatootmise alal ladustatud kaubad).

Lähteandmed on loodud parima teadmise kohaselt, kuid Hankija ei saa anda garantiid, et neis ei esine ühtki viga. Üksikud inimlikud eksimused on ootuspärased ja ei avalda F-skoorile olulist mõju, mistõttu ei saa lähteandmeid üksikute märgendamisvigade tõttu pidada kasutuskõlbmatuks.

Proovitöö tingimused

● Hankija annab ette märgendatud treeningandmed ning testpildi (lähteandmed). Pakkuja võib enda soovil mistahes avaandmetelt treeningandmeid juurde luua.

● Loodav lahendus peab põhinema Pythoni keelel ning kood peab olema toimiv, loogiline ning selgelt kommenteeritud.

● Proovitöö peab olema sooritatud hankija etteantud andmete pealt. Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal.

● Proovitöö tulemusel valminud mudel peab läbima testimise.

● Mudeli testimise viivad pakkujad läbi enda taristul ning esitavad hankijale tulemuse, st mudeli tuvastatud aknad raster- või vektorkujul (formaadid proovitöö väljundite osas).

● Testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5GB. Testpilt edastatakse nii TIF kui ka PNG formaadis.

● Testimine toimub 2 tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtaega kell 10.00 – 13.00. Hankija annab kõikidele riigihanke juurde registreerunud huvitatud isikutele teda testimise ajast ning ligipääsu treeningandmetele ning testpildile läbi riigihangete registri teabevahetuse.

● Pakkuja esitab allkirjastatud testimise tulemuse pakkumuse koosseisus.

● NB! Pakkumuses esitatav proovitöö tulem peab olema koheselt digiallkirjastatud proovitöö teostamise järgselt, et tagada proovitöö teostamine ja pakkujate võrdne kohtlemine hankija poolt sätestatud ajaraamistikus (st testimine toimub ning tulem peab olema allkirjastatud 3 tunni jooksul pärast testimise algust).

● Hankija arvutab kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste testimise tulemuste põhjal mudelite F1-skoorid (pikslipõhiselt). See skoor on üks mudeli hindamiskriteeriume. F1 skoori arvutamisel kasutatakse Arcgis Pro "Compute accuracy for object detection" tööriista1. Mudelite edukust akende pindgeomeetria tuvastamisel hinnatakse F-skoori alusel. F-skoorid arvutatakse pikslipõhiselt. Täpsuse hindamine toimub IoU lävendiga 0,5. Proovitöö hindamise metoodika on esitatud riigihanke alusdokumendis „Hindamismetoodika kirjeldus“.

● Proovitöö väljundid on eesti- või ingliskeelsed.

Proovitöö väljundid

● Mudeli tehnilise toimimise kirjeldus, mis sisaldab

ο Mudeli arhitektuuri põhjendus

ο Mudeli treenimise metoodika selgitus ja põhjendus

ο Hinnang edukusele

● Kommenteeritud hästi toimiv kood2 Python keeles ● Mudeli tulemused akende tuvastamisel TIFF, PNG, SHP või GPKG formaadis.

2 Hästi toimiv kood on kooskõlas koodi loomise hea tavaga, aluseks võib võtta nt Robert C. Martini “Clean Code” põhimõtted. Summary of 'Clean code' by Robert C. Martin · GitHub

1 https://pro.arcgis.com/en/pro-app/3.0/tool-reference/image-analyst/compute-accuracy-for-object-detect ion.htm

Visioon Aero-, satelliit- ja lidaripiltide pealt huvipakkuva tuvastamine on teema millega vähemal või suuremal määral tegelevad kõik maailma riigid. Eesti näitel ka mitmed riigiasutused korraga, masinõppe seisukohast lahendatakse samu ülesandeid paralleelselt. Siin on meeletu raisatud potentsiaal, kui kõik (riigid ja asutused) omaette nokitsevad neid lahendusi. Tulevikus võiks olla “geograafiline baasmudel ,ˮ mis on treenitud riikide üleselt. Näiteks kogu Euroopal võiks olla mõned baasmudelid, mis on treenitud ühise andmestiku pealt ühisel arvutusressursil. Selline lähenemine annaks selgelt kõige parema tulemuse. Küll aga selle organisatoorne pool on keerukam, mistõttu valdkonna algusaegadel kipub töö silodesse. Sellist ühist Euroopa baasmudeli visiooni silmas pidades ning selle poole nügides oleme ka käesoleva projekti visiooni loonud. Hetkel võib öelda, et Prantsuse Maaamet on selle visiooni eestvedajad ning plaanime ka ise siinkohal töö sobitada nende formaati. Eestil on seega hea võimalus “Euroopa baasmudeliteˮ initsiatiivi kaas-vedada, minnes nõnda geoinformaatika ajalukku.

Näeme, et ülesande 5 klassi tasub jaotada nõnda:

Mudel 1 - Üldine segmentatsioonimudel mis ühildab endas teed, ehitised ja vooluveekogud Mudel 2 - Hoonete korrused Mudel 3 - Hoonete sissepääsud

Selline jaotamise põhjendus:

1. Sisend, väljund, tunnused. Näiteks selleks, et pildilt tuvastada teid või ehitisi, nii inimene kui tehisintellekt vaatavad “sama asjaˮ (pilti), “sama moodiˮ (visuaalsete sarnase abstraktsioonitasemega tunnuste alusel) ja väljundiks on “sama asiˮ (segmentatsioon). Küll aga näiteks hoonete korruste tuvastamine on fundamentaalselt erinev asi, kus pigem fookus kõrgusandmetel ning väljund pole segmentatsioon, vaid arv. Samuti sissepääsu loogikat võib väga erinevalt vaadata, aga sellest juba all konkreetse peatüki juures.

2. Kui võimalik ja põhjendatud, siis masinõppes kipub olema rohkem asju koos vaadata parem:

a. Jagatud tunnused - madalama taseme tunnused nagu ääred, nurgad, tekstuurid jne on kasulikud üle kõigi klasside

b. Kontekstuaalsed seosed - mudel on targem, kui ta saab lisaks õppida seoseid erinevate klasside vahel, mitte lihtsalt “silmaklappidegaˮ otsida ühte konkreetset klassi ja mitte-klassi.

mindtitan.com

c. Treeningandmete haldamine, mudeli treenimine/haldamine/ juurutamine on märgatavalt lihtsam. Seda nii juhtudel kui treeningandmeid tuleb juurde (see on kindlalt MaRu puhul nii), kui ka kui uusi klasse lisandub (tõenäoliselt leiab samuti aset MaRu puhul).

d. Arvutuslik efektiivsus - ühe mitme klassiga, veidi suurema mudeli treenimine on palju ressursi-efektiivsem kui mitme binaarse mudeli treenimine.

e. Tõenäoliselt lähevad üldisesse segmentatsioonimudelisse ka kõik alamklassid kokku, kuigi siin võib juhtuda et teatud juhtudel on hierarhiline lähenemine (alam-klassifikaator) põhjendatud.

f. Masinõppe üldine trend on ikkagi end-to-end. Näideteks võib tuua mudelid nagu YOLO, Clip, sisuliselt kogu multimodaalsete fundamentaalmudelite teema (kogu suurte keele- ja pildimudelite valdkond). Ning ka baasmudelid mida siin kasutada plaanime võtavad sellise laiapõhjalise lähenemise ja eelduse.

g. Soomlaste ATMU projekt on tähelepanuväärne ja panustas vastupidisele lähenemisele. Ühtpidi seda ei saa eirata, aga teist pidi tunneme, et suunis minna mitu-klassi-ühes-mudelis teed on siin kogu eelkirjeldatu põhjal liialt tugev. Meie soovitatud lähenemine on natuke keerukam, et alguses käima saada, näiteks klasside ebaühtlase jaotuse probleemiga tuleb rohkem tegeleda, aga ta on suures plaanis tõenäoliselt edukam.

Metoodika Metoodika peatükis on järgmised teemad lahti mõtestatud:

1. Andmeteaduse arendusmetoodika - kirjeldame meie üldist andmeteaduse ja masinõppe arendusmetoodikat. Tegemist on meie poolt välja töötatud ja rafineeritud metoodikaga, mis on end palju aastaid hästi tõestanud. Metoodika on inspireeritud teaduslikust lähenemisest ja agiilsest tarkvaraarendusest.

2. Andmete eeltöötlus - käsitleme mõningaid olulisi nüansse andmete ja nende eeltöötluse teemal.

3. Testandmestike ja testprotseduuride defineerimine - rõhutame, et iga masinõppe projekti puhul on üks olulisemaid asju lähtuda kasutajate ja kasutusloogika poolelt, mis siin peegeldub testprotseduuride näol. Viimased on omakorda aluseks kogu masinõppe arendusele.

4. Ühine segmentatsioonimudel: hooned/teed/vooluveekogud - selgitame metoodikat ja visiooni antud mudeli loomiseks.

5. Hoone korruste mudel - selgitame metoodikat ja visiooni antud mudeli loomiseks.

6. Hoone sissepääsu mudel - selgitame metoodikat ja visiooni antud mudeli loomiseks.

Siinkohal mainime ka, et käesolev on esmane visioon ning töö käigus lähevad ideed täpsemaks ja ülesande reaalsusega kooskõlla.

Andmeteaduse arendusmetoodika Iteratiivne ja agiilne andmeteaduse/masinõppe arendusmetoodika on kirjeldatud järgneval joonisel.

Joonisel esindatud komponendid:

● Algne hetkeolukorra uurimistöö - uuritakse probleemi olemust ja seda, kuidas seda praegu lahendatakse või on proovitud lahendada. Tuvastatakse praeguste lähenemiste pudelikaelad ja selgitatakse välja, kust on võimalik saavutada suurimaid võite.

● Algne algandmete uurimistöö - kaardistatakse, millised andmed on olemas, milliseid andmeid on võimalik juurde hankida/koguda, mis on andmete olukord.

● Lahenduste hüpoteeside püstitamine - toimub koostöös tellija ja pakkujaga. Tellija ja pakkuja pakuvad mõlemad välja ideid, mis võiksid olukorra lahendada. Kui tellija pakub lahenduse, hindab pakkuja, kas tegu on lähenemisega, mis kuulub masinõppe alla või on see lihtsamini tehtav. Kui hankija pakub lahendus, hindab tellija, kas selline lähenemine päriselt lahendaks probleemi ärilisest vaatepunktist ning kas selleks eksisteerib andmeid.

● Kõige suurema potentsiaaliga hüpoteeside valik - Ülesannet saab üldiselt lahendada rohkem kui ühte moodi ning piiratud ressursside korral on mõistlik neid ükshaaval testida. Arvestatakse ärilist mõju, tehnilist teostatavust, arendamiseks kuluvat aega, andmete olemasolu ning üheskoos valitakse kõige sobilikum lahenduse hüpotees, mida minna masinõppega lahendama

● Vajalike andmete ettevalmistamine - andmeinseneri ja andmeteadlase ühistöö, kus valmistatakse andmed ette, et nende pealt oleks võimalik õpetada masinõppe

mudelit. Võib sisaldada tööd, kus on tarvis andmete kvaliteeti parandada, neid juurde koguda või andmeallikaid lisada.

● Mudeli arendus - teostab andmeteadlane, kasutades andmeid ning üritades ehitada mudelit, mis optimeerib mõõdikut, mis on äripoolega varem kokku lepitud.

● Mudeli valideerimine ja hindamine - andmeteadlane selgitab ning visualiseerib tulemusi. Äripool hindab, kui hästi mudel on püstitatud ülesannet lahendanud.

● Uute hüpoteeside püstitamine - isegi, kui ei saavutatud arendustsüklis paremat tulemust, õpitakse paremini õppima andmeid ning probleemi olemust. Olles varustatud uute teadmiste, võib tellija ja pakkuja koostöös välja tulla uute lahenduse hüpoteesidega.

● Parimate mudelite valik - hinnatakse mudelite sooritust mõõdikute järgi, mudeli ennustuskiirust, vajalike andmete kogust, vajalike integratsioonide hulka ja keerukust. Loomulikult võib olla ka teisi ärile olulisi kriteeriumeid, kuid alati ei pruugi olla optimaalseim valida kõige parema sooritusega mudel, sest selle ülevalhoidmine võib kujuneda kulukaks.

Iteratiivsus on kujutatud arendusprotsessi graafi tsüklilises osas. Üldisemas plaanis itereeritakse hüpoteeside prioriteedijärjekorra üle. Andmeteadlane ja projektijuht koostöös optimeerivad, et iga iteratsioon tegeletakse kõige optimaalsemate arendustga. Agiilsus väljendub selles, et iga tsükli läbimisel kogunenud teadmised muudavad järgmiste tsüklite kavandamist.

Andmete eeltöötlus MaRu ortofotod on hea alguspunkt edasiseks analüüsiks, sest aerofotod on juba töödeldud sobivale kujule: ortorektifitseeritud, georeferentseeritud, jne.

Kindlasti plaanime kasutusele võtta ka Lidari kõrgusandmed:

a. ALS kõrguspunktid b. Maapinna kõrgusmudel DTM lahutusega 1m, GeoTIFF c. Maakatte kõrgusmudel (nDSMDSMDTM lahutusega 1 m, GeoTIFF

d. Taimkatte kõrgusmudel CHM lahutusega 410 m, GeoTIFF

Väga oluline aspekt on andmete sobivale kujule struktureerimine, ehk kui suurte alam-piltide peal treenida. Tegemist on väga arvutusmahuka ülesandega ning alam-piltide suurus määrab nii jõudluse kui soorituse tulemust. Sestap lahendatakse küsimus arvestades mõlemat nüanssi ning eksperimentaalselt.

Ortofotode ja ALS integratsioon ALS andmete lisame toimub tõenäoliselt just nDSM profiili abil. See võiks olla väga kasulik segmenteerimise jaoks, sest hoonetel, teedel ja vooluveekogudel on kõigil selge kõrgusprofiil. Hoonete korruste määramise jaoks panustame põhiliselt kõrgusandmetele. Sissepääsu tuvastamisel on kõrgusandmete tõenäoliselt samuti olemas, kuna hoone ja ümbritsevate teede kuju joonistab teatava intuitiivse avause, ehk sissepääsu.

Süvaõppe seisukohast on selline lisamine samuti igati hästi võimaldatud, sest erinevad konvolutsioonilised närvivõrgud (ja muud pilditöötluse meetodid) on võimalik peaaegu triviaalselt viia 3ʼlt sisendkanalilt RGB 4ʼle RGB+nDSM. Käesolevas projektis saame selle osa tegemiseks kasutada meetodeid, mis praegu PRIA põllupiiride tuvastamise projektis teinud oleme.

GIS tarkvara Erinevates andmete ettevalmistamise, eel- ja järeltöötluse etappides võib olla väga kasulik kasutada GIS tarkvara. Sarnastes projektides on seni kõige edukamaks valikuks osutunud QGis. Lisaks tuleb käsitleda GIS tarkvaraga liidstamise küsimusi, et sobituda lõplikesse töövoogudesse tulevikus.

Testandmestike ja testprotseduuride defineerimine Käesoleva projekti fookus pole mitte ainult täpsel pildituvastusel, vaid konkreetse ajavõidu ja efektiivsuse saavutamisel erinevates andmehõive protsessides. Sellest lähtuvalt koostatakse hanke töö alguses konkreetne testandmestik ning sellele tuginevad

testimise protseduurid. Need peavad näitlikustama reaalset tänast tööprotsessi ning ajavõitu. Kuna tegemist on eksperimentaalse uue töövooga ning samuti, et katsetuste iteratsiooni kiirust maksimeerida, siis seadistame lõpliku töövooga sisuliselt ekvivalentse testimise töövoo. See tähendab, et me tõenäoliselt ei asu liidestuma päris töövoogu, vaid teeme (näiteks notebooki, mõne mugavalt modifitseeritava märgendustööriista või isegi exceli põhiselt) testimise töövoo.

Ühine segmentatsioonimudel: hooned/teed/vooluveekogud

Sobivad arhitektuurid UNet: Arhitektuur, mida iseloomustab ülekodeerimisühendusega (skip connections) kodeerija-dekodeerija struktuur. Tegemist on semantilise segmenteerimise standardiga, eriti muuhulgas kaugseire rakendustes. Kodeerija rada vähendab järk-järgult sisendpildi mõõtmeid, jäädvustades kõrgetasemelise kontekstiteabe. Dekodeerija rada suurendab seejärel neid tunnuseid, taastades järk-järgult ruumilise eraldusvõime. Ülekodeerimisühendused ühendavad otseselt kodeerijast pärit tunnuskaardid (feature maps) vastavate kihtidega dekodeerijas, võimaldades mudelil säilitada peeneid ruumilisi detaile, mis võivad allavalimise (downsampling) käigus kaduma minna. See muudab UNet'i eriti tõhusaks erinevate suuruste ja kujudega objektide segmenteerimisel, mis on meid ootamas käesolevas projektis.

DeepLabv3 Arhitektuur põhineb DeepLabi perekonna mudelitel ning kaasab tühimikkonvolutsioone (atrous convolutions) (tuntud ka kui laiendatud (dilated) konvolutsioonid), et tajuda mitme erineva skaala (näiteks puu ja mets) kontekstuaalset teavet ilma tunnuskaardi eraldusvõimet vähendamata. Samuti rakendab see Tühimikkonvolutsioonidega Ruumilise Püramiidi Ühendamise (Atrous Spatial Pyramid Pooling, ASPP moodulit, mis kasutab erineva laienduse (dilation) määraga tühimikkonvolutsioone, et eraldada tunnuseid mitmel skaalal. "+" versioon sisaldab dekoodrimoodulit, mis täpsustab segmenteerimise piire. DeepLabv3 on näidanud tugevat sooritust erinevatel segmenteerimise näidisülesannetel (benchmarkʼidel)ning sobib hästi ortofotodel erineva suurused objektide käsitlemiseks.

Feature Pyramid Networks FPN FPN-e iseloomustab samuti mitme-skaalaliste tunnuste utiliseerimine. tunnuste pildil toimuvast. Nad kombineerivad madala resolutsiooniga, semantiliselt tugevaid tunnuseid närvivõrgu sügavamatest kihtidest kõrge resolutsiooniga, ruumiliselt täpsete tunnustega madalamatest kihtidest. See võimaldab mudelil tõhusalt segmenteerida objekte erinevatel skaaladel, kuna tal on juurdepääs nii peenetele detailidele kui ka kõrgetasemelisele kontekstuaalsele teabele mitmel resolutsioonil. FPN-id on eriti kasulikud väikeste objektide segmenteerimise parandamiseks, mis võib olla oluline üksikute majade või kitsaste teede tuvastamisel.

Erinevaid arhitektuure on veel palju, mis kas ehituvad eelnevalt kirjeldatule või on täiesti eriilmelised (näiteks SAM - Segment Anything Model). Hea ülevaade on näiteks siin. Lõplik valitud arhitektuur ilmneb eksperimentaalse töö käigus lähtuvalt sellest, mis annab MaRu ülesande tarbeks parima tulemuse.

Lisaks, üks konkreetne kaardi segmenteerimise implementatsioon, mida kindlasti hea siin projektis aluseks võtta on Prantslaste loodud FLAIR1 - olemas nii mudelid kui alusandmed. Muuhulgas suudab arvesse võtta ka kõrgusandmeid seega igati hea kandidaat eksperimentide tegemiseks.

Mudeli treenimise nüansid

Kaofunktsioonid Mitme klassiga semantilise segmenteerimise jaoks kasutatakse tavaliselt mitut kaofunktsiooni. Kategooriline ristentroopia (Categorical Cross-Entropy) on standardvalik mitme klassi klassifitseerimiseks, mõõtes erinevust klassidele (hooned, teed, vesi, taust) ennustatud tõenäosusjaotuse ja iga piksli tegeliku klassi märgenduse vahel. Dice'i kadu (Dice Loss) on eriti kasulik klasside ebaühtlase jaotuse (class imbalance) korral, kuna see mõõdab otseselt ennustatud ja tegelike segmenteerimismaskide kattuvust iga klassi jaoks, keskendudes ühisosa maksimeerimisele kogu ulatuses. Fokaalkadu (Focal Loss) on teine tõhus kaofunktsioon klasside ebaühtluse lahendamiseks, vähendades lihtsalt klassifitseeritavate pikslite mõju ja keskendudes rohkem raskesti klassifitseeritavatele näidetele, mis kuuluvad sageli vähemuse klassidesse. Praktikas võib kaofunktsioonide kombinatsioon, näiteks kategoorilise ristentroopia ja Dice'i kao kaalutud summa, viia

mõnikord parema tulemuseni, kasutades ära mõlema tugevusi. Sobiv kaofunktsioon valitakse taaskord eksperimentaalselt lähtudes ülesandest.

Klasside ebaühtlane jaotus Klasside ebaühtlane jaotus, kus ühe või mitme klassi pikslite arv on teistest oluliselt väiksem, võib pärssida semantilise segmenteerimise mudeli kvaliteeti. Näiteks võib uuritaval alal voolavaid veekogusid olla vähem kui hoonestust või teid. Siinkohal kasutame mitmeid strateegiaid.

1. Kaalutud kaofunktsioonid omistavad vähemusklassidele suuremad kaalud, sundides mudelit pöörama rohkem tähelepanu nende klasside õigele klassifitseerimisele.

2. Vähemusklasside ülevalimine (upsampling) hõlmab vähemusklasside treeningnäidiste arvu suurendamist, kas olemasolevate näidiste dubleerimise või andmete täiendamise tehnikate, nagu pööramise ja peegeldamise abil.

3. Enamusklasside alavalimine (undersampling) vähendab enamusklasside treeningnäidiste arvu, et luua tasakaalustatum klassijaotus, kuigi see võib põhjustada mõningate potentsiaalselt kasulike andmete kaotsiminekut.

4. Nagu varem mainitud, on fokaalkadu samuti tõhus tehnika klasside tasakaalutuse käsitlemiseks, keskendudes treenimisele raskesti klassifitseeritavatel näidetel. Klasside tasakaalutuse lahendamine on oluline tagamaks, et mudel õpib täpselt segmenteerima kõiki sihtklasse, sealhulgas neid, mis esinevad andmestikus harvemini.

Andmete augmenteerimine Aitab parandada mudeli üldistusvõimet ja olemasolevast treeningandmete kogusest maksimumi välja võtta. Olemasolevaid pilte transformeeritakse, luues nendest uusi variatsioone, mis säilitavad originaali semantilise sisu, kuid esitavad seda erineval kujul. Ortofotode puhul võib selline andmete rikastamine hõlmata piltide pööramist erinevate nurkade all, peegeldamist, lõikamist, värvi muutmist, heleduse ja kontrasti reguleerimist ning müra lisamist. Näiteks võib sama hoonetega piirkonna pilt esineda treeningandmetes erinevate ilmastikutingimuste, valgustustasemete ja perspektiividega, aidates mudelil õppida tuvastama hooneid sõltumata nende konkreetsest esitusviisist. Eriti kasulik on see vähemusklasside puhul, suurendades nende klasside näidiste arvu ja parandades mudeli võimet neid objekte erinevates tingimustes ära tunda.

Mõõdikud Põhiliseks mõõdikuks on klassipõhine F1-skoor. Tegemist on hea standardse mõõdikuga masinõppes üldiselt ning ka esile toodud hankija nõuetes, tõenäoliselt lähtudes hankija senistest kogemustes sobiliku mõõdiku valikul. F1-skoori definitsioon on ka

hankijapoolsetes dokumentides esitatud, seega siinkohal me ei asu seda lahti defineerima.

Treenitud mudeli hindamise strateegia Standardne hindamise trateegia hõlmab märgendatud andmete jagamist kolme eraldi komplekti: treeningkomplekt, valideerimiskomplekt ja testikomplekt. Treeningkomplekti kasutatakse süvõppe mudeli treenimiseks. Valideerimiskomplekti kasutatakse treenimisprotsessi ajal mudeli hüperparameetrite häälestamiseks ja jõudluse jälgimiseks nägemata andmetel, aidates ka vältida ületreenimist (overfitting). Lõpuks kasutatakse testikomplekti, mis on treenimis- ja valideerimisandmetest täiesti sõltumatu, mudeli üldistusvõime lõplikuks, erapooletuks hindamiseks täiesti nägemata andmetel. Mudeli sooritust tuleks hinnata testikomplektil eraldi iga kolme sihtklassi jaoks, kasutades käesolevas projektis valitud mõõdikuid

Tihti on valikuks ka rist-valideerimine, kuid siinkohal on treenimine nõnda aja- ja ressursimahukas, et see poleks ajaliselt reaalne. Seda kompenseerime väga esindusliku testandmestikuga.

Reaalne kasutusjuhu testimine Lähtuvalt andmestikust ja protseduurist mis sai tekitatud eelneva peatüki Testandmestike ja testprotseduuride defineerimine raames, toimub siin testimine. Tõenäoliselt leiab testimine aset ka iteratiivselt, ehk vähemalt ühe korra etapi keskel ja siis etapi lõpus.

Muudatuste mõõtmine Muudatuste tuvastamine ja mõõtmine on oluline kahes aspektis. Esmalt, kuna sisuliselt on suur osa aastast-aastasse andmete kogumise ja andmehõive protsessi eesmärk tuvastada muudatusi. Teisalt, andmehõive protsessi saab lihtsustada (kiirendada) eriti, kui keskenduda muudatuste märgendamisele. Ehk edukalt tuvastada, kus muudatust aset leidnud ei ole - neid kohti pole vaja lasta andmesisestajatel üle vaadata.

Piksli-põhise muudatuse mõõtmine Muutuste tuvastamine toimub eri aastate andmeteset genereeritud semantiliste segmenteerimismaskide pikslipõhiste klassimärgendite võrdlemise teel. Iga piksli asukoha jaoks võrreldakse antud aasta maskis olevat ennustatud klassimärgendit järgnevate aastate maskide klassimärgenditega (või pikema ajaseeria ulatuses). Kui piksli klassimärgend muutub kahe ajapunkti vahel, näitab see maakatte muutust selles asukohas. Siinkohal tuleb ka eksperimenteerida erinevate silumise ja ühtlustamise algoritmidega, et pisimuudatused ei tekitaks liialt valepositiivseid. Samuti on huvipakkuv

mõte kasutada aastate lõikes teada-olevaid erinevusi treeningandmetes juba mudeli treenimise käigus, kuid selle mõttearenduse jätame juba projekti rüppe.

Satelliidipiltide kaasamine muudatuste mõõtmisel Suuremate muudatuste korral mõõtmiseksvõibolla võimalik kasutada satelliidipilte, tuginedes nende laekumise tihedusele võrreldes aerofotodega. Kirjeldatud lahendus ei pruugi olla sobilik hetkel saada olevate satelliidifotode Sentinel 1 ja 2 resolutsiooni tõttu, aga lähenemine on huvipakkuv arvestades võimalusega tulevikus saada ligipääsu kõrgema resolutsiooniga satelliidifotodele.

Lahenduse tuumikosa moodustavad satelliidi fotod ning me plaanime neid kasutada stabiilse ja informeeritud ennustuse genereerimiseks pikkade aegridadena. Satelliidifotodele rakendatakse pilvemaski, et vähendada pilviste perioodide mõju ennustuskvaliteedile.

Selline lähenemine võimaldab meil jälgida muutusi nii lühikeses perspektiivis kui ka aasta lõikes sesoonselt ja kogu seda pikka satelliitseire aegrida veel omakorda ristvalideerida MaRU teiste kaugseire andmetega. Kõige tõenäolisem andmejaotus on, et me kasutame ajas sarnasuskahanevat tihedust ehk mida rohkem aega tagasi seda hõredamalt me võrdluspilte võtame, aga aasta tagasi samast perioodist võtame jällegi tihedamalt pilte, et oleks olemas hästi võrreldav referentsperiood. Loogika on siin see, et kui me näiteks kontrollime muudatuste veebruaris, siis referents perioodina on detsember-jaanuar ja aastatagune detsember-jaanuar oluliselt väärtuslikumad kui näiteks vahepealsed kuud. Ja vastupidi suvekuudega. Seega oleks ideaalne sisend vaatlusperiood ennustushetkest kuni 14 kuud tagasi, aga seda peioodi on võimalik ka pikemaks venitada nii palju kui andmete ajalugu on.

Sellise mudeli arhitektuuri koha pealt on tõenäoline, et kasutame modifitseeritud varianti FLAIR2 ülevaates kirjeldatud arhitektuurist:

Hoone korruste mudel Kasutades eelnevalt arvutatud normaliseeritud digitaalset pinnamudelit (nDSM), keskendub mudeli arendus ALS ja ostofotode põhjal täpsete korruste arvu ennustusele, kust saab edasi jälgida ka nende muutust ajas. Esimese sammuna tuvastame hooned:

1. Juba märgistatud hoonete piirjoonte vektorkihte kasutatakse otse ALS-i ja vastavate aerofotode lõikamiseks teadaolevate hoonete kohalt

2. Märgistama hoonete jaoks saame kasutada projektis arendatud hoonete segmentatsioonimudelit.

Kui hooned on leitud, eraldatakse iga hoone kohta masinõppemudelisse sisestamiseks põhjalik tunnuste komplekt. Olulisimad on nDSM-ist tuletatud tunnused, mis kirjeldavad hoone vertikaalset mõõdet: maksimaalne kõrgus maapinnast, kõrguse protsentiilid (näiteks 90. või 95., et vähendada kõrvalekallete, nagu antennide mõju), keskmine kõrgus ja kõrguse standardhälve (mis viitab katuse iseloomule). Kõrgusandmeid täiendavad vastavast aerofoto lõigust saadud tunnused, mis annavad kontekstuaalset teavet, sealhulgas tekstuuriomadused (näiteks GLCM või LBP meetodeid), värviväärtuste RGB keskmine ja standardhälve ning erinevad muud klassikalise masinnägemise tunnused. Potentsiaalselt saaks kasutada ka kõrgetasemelised visuaalsed tunnused, mis on eraldatud eelnevalt treenitud konvolutsioonilise närvivõrgu CNN, näiteks ResNet'i abil.

Arvestades nende eraldatud tunnuste struktureeritud, tabelikujulist olemust, keskendub esmane modelleerimisviis klassikalistele masinõppe algoritmidele. Meetodid nagu

gradientvõimendus XGBoost, LightGBM või juhumetsad Random Forest) toimivad eeldatavasti hästi ning pakuvad selle ülesande jaoks sobivat tasakaalu täpsuse ja arenduse keerukuse vahel. Mudeleid treenitakse märgistatud andmestikuga, mis sisaldab eraldatud tunnuseid ja tegelikku korruste arvu. Kuigi need on tõhusad, võib esialgsete tulemuste parandamise vajadusel või ressursside olemasolul hinnata ka keerukamaid süvaõppe tehnikaid, nagu multimodaalsed fusioonvõrgud, mis suudavad ühiselt töödelda nii tooreid pildilõike kui ka LiDARi andmeid.

Lõpuks liigub süsteem muutuste tuvastamise ja hindamise juurde. Oluline samm on vastavate hoonete usaldusväärne vastavusse viimine järjestikustel aastatel, mis tavaliselt saavutatakse hoonete piirjoonte tsentroidide asukohtade võrdlemise ja püsivate unikaalsete ID-de määramisega. Sarnast ülesannet võib olla vaja lahendada ka meie üldise segmentatsioonimudeli juures. Seejärel arvutatakse iga hoone korruste muutus lihtsalt kui erinevus selle ennustatud korruste arvu vahel praegusel aastal ja eelmisel aastal. Hooned, mille muutus ei ole null, tuuakse esile.

Mudeli treenimiseks valitakse sobilik kaofunktsioon nagu keskmine absoluutviga MAE ja ruutkeskmine viga RMSE. Lõplik hinnang tehakse hankija soovitusel F1 skooriga.

Mudeli arenduse etapp on iteratiivne, kasutades vigade analüüsi nõrkuste tuvastamiseks (nt probleemid teatud tüüpi hoonetega, andmete kvaliteedi varieeruvus) ja suunates täiustusi tunnuste eraldamises, segmenteerimises või mudeli valikus.

Hoone sissepääsu mudel Selle ülesande lahendamiseks on kõige sobivam lähenemine objektituvastus, mille eesmärk on tuvastada hoonete sissepääsupunktide asukohad aerofotodelt täpsete punktidena. Selleks plaanime kasutada süvaõppe objektituvastusmudeleid nagu näiteks Faster RCNN, RetinaNet või EfficientDet, mis on näidanud häid tulemusi sarnaste ülesannete lahendamisel. Kuna eesmärk on ennustada punkti, mitte tüüpilist laiemat piiravat kasti, tuleb neid mudeleid veidi kohandada. Selleks on erinevaid võimalikke tehnikaid mis omakorda sõltub ka konkreetsest mudeli arhitektuurist. Näiteks Faster RCNN puhul:

● mudel treenitud ennustama väga väikeseid piiravaid kaste, mille keskpunktid seejärel loetakse sissepääsupunktideks

● arhitektuuri saab kohandada sarnaselt võtmepunktide ennustamisele (nagu Mask RCNN puhul kehahoiaku tuvastamisel)

● saab mudeli panna otse regresseerima sissepääsupunkti (x, y) koordinaate suhtes hoone enda piirava kastiga.

Esialgne lähenemine keskendub puhtalt aerofotode kasutamisele, kuna see on lihtsam ja kuna visuaalselt tundub täitsa reaalne ja lihtne seda teatava täpsusega teha. Intuitiivselt

tundub, et LiDAR andmete lisamine võiks 3D-konteksti pakkudes aidata, eriti keerulisemate varikatuste või maastikudetailide tuvastamisel sissepääsude läheduses. Siiski, LiDAR andmete integreerimine lisab märkimisväärset keerukust mudeli arhitektuuris. Seetõttu proovime LiDAR andmeid kaasata alles hilisemas faasis, kui ainult aerofotodel põhinev mudel ei anna piisavalt häid tulemusi ja projekti ajakava seda võimaldab.

Mudeli hindamisel ja praktilisel rakendamisel mõtleme lõpliku kasutusjuhu peale, kelleks on päästjad, kellel vaja õige külje alt majale läheneda. Selle asemel, et püüda ennustada täpset sissepääsupunkti, võiksime treenida mudelit hoopis tuvastama hoone õiget külge või fassaadi, kus peamine sissepääs asub. Selline lähenemine võib anda oluliselt robustsemaid ja usaldusväärsemaid tulemusi, olles samal ajal päästjate jaoks praktiliselt sama kasulik, juhatades nad kiiresti õigesse hoone küljele.

Projektiplaan ja ajakava Projektiplaani kestused, maht ja järgnevus on ära toodud GANTT tabelis, mis on lisatud hanke failide hulka. GANTTi on märgitud ka puhveraeg, mis on viimased 3 kuud projekti lõpus. Tulp C-s on välja toodud kogu tegevuse töömaht andmeteadlasele ning sinise taustaga märgitud kastid (näiteks D4, E4, F4 “Andmete täpsustav kaardistamineˮ osas) tähistavad, millistele nädalatele töömaht jaotub. Järgnevalt kirjeldame ja põhjendame ära tegevuste sisu, eeldused (sh hankija roll), tulemid, läbiviijad. Tegevused on jaotatud tegevusteks ja alategevusteks - need on siin kirjeldatud, kuid nad tuginevad väga suuresti metoodika peatükis kirjeldatule.

Hankija soov on jaotada projekt 5ʼks etapiks - iga mudeli kohta etapp. Meie soovitatud plaani järgi aga tuleks 3 mudelit. Kuna neist esimene on päris mahukas, siis teeme ettepaneku jagada projekti 4ʼks etapiks. See asjaolu on kõige selgemini visuaalselt nähtav GANTT tabelis.

Meeskonnaliikmete rollid on põhjalikumalt lahti seletatud meeskonnaliikmete vormis.

Tegevuste all ei ole läbiviijana eraldi välja toodud projektijuhti, sest projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes. Samuti ei ole välja toodud sidustööde tegijaid vaid ainult peamised rollid tegevuses, näiteks paljudes punktides osaleb ruumiandmete ekspert konsulteerivas rollis, osalevad ka hankija poolsed rollid, kuid seda tihti valideerivas või abistavas rollis, seega ei ole eraldi välja toodud. Samuti pole välja toodud korduvaid tehnilisi eeldusi, näiteks ligipääs ESTHub või LUMI infrale on välja toodud ainult esimese tegevuse all, milleks seda vaja on.

Tegevuste eest vastutamise loogika on kõigil tegevustel sama, seega toome selle siinkohal esile, mitte iga tegevuse juures eraldi:

1. Läbiviija (andmeteadlane) vastutab tegevuse edu eest 2. Projektijuht vastutab, et:

a. läbiviija panustab täies ulatuses b. läbiviija töö ei oleks pärsitud projekti-ülestest teguritest c. vajadusel kaasab lisatööjõudu

1. Andmestike kogumine

1.1 Andmete täpsustav kaardistamine

Kirjeldus: Projekti alguses teostame olemasolevate andmeallikate põhjaliku kaardistamise, määratledes andmete kvaliteedi, kättesaadavuse ja sobivuse analüüsiks. Koostöös tellijaga määratleme, milliseid täiendavaid andmeallikaid oleks vaja kaasata parimate tulemuste saavutamiseks.

Eeldused: Tellija esindajate kättesaadavus konsultatsioonideks ja ligipääs algsetele andmeallikatele. Samuti eeldame, et tellija saab pakkuda valdkondlikku ekspertiisi andmete konteksti mõistmiseks.

Tulemid: Põhjalik ülevaade kõigist projektis kasutatavatest andmeallikatest, nende kvaliteedist ja piiratustest. Konkreetne kava, milliseid andmeid täpsemalt kasutame mudeli treenimiseks ja valideerimiseks.

1.2 Andmetorustike implementeerimine

Kirjeldus: Loome automatiseeritud andmetorustikud kõikide asjakohaste andmeallikate jaoks, tagades andmete järjepideva ja ühtlase töötlemise. Andmetorustikud disainitakse nii, et need oleksid taaskasutatavad kogu projekti vältel ja ühilduksid lõpliku lahendusega.

Eeldused: Ligipääs vajalikele süsteemidele ESTHub vms) ja tellijapoolne tehniline tugi andmetele juurdepääsu küsimustes.

Tulemid: Töökindlad andmetorustikud, mis suudavad automaatselt hankida ja töödelda värskeid andmeid. Esimene versioon ajalooliste andmete väljavõttest analüüsiks.

1.3 Andmete puhastamine ja ühtlustamine

Kirjeldus: Teostame andmete kvaliteedikontrolli, tuvastades ja parandades puuduvaid väärtusi, ebakorrektseid andmeid ja muid probleeme, mis võivad mõjutada mudeli täpsust. Ühtlustame andmed nii, et need oleksid omavahel kooskõlas ja sobivas vormingus mudeli treenimiseks.

Eeldused: Ligipääs valdkonna ekspertidele, kes saavad aidata andmete anomaaliate tõlgendamisel ja valdkondlike otsuste tegemisel.

Tulemid: Puhastatud ja ühtlustatud andmekogum, mis on valmis masinõppe mudelite treenimiseks. Dokumentatsioon tehtud andmete puhastamise sammudest.

1.4 Testandmestike ja teststsenaarumite defineerimine

Kirjeldus: Määratleme koos tellijaga selged testjuhud ja -stsenaariumid, mis kajastavad reaalset kasutuskonteksti. Need testid peavad katma erinevaid aastaaegu, piirkondi ja muid olulisi tegureid, et tagada mudeli üldistusvõime.

Eeldused: Tellija suudab selgelt väljendada oma vajadusi ja ootusi mudeli käitumisele erinevates olukordades.

Tulemid: Selgelt defineeritud testjuhtumid, hindamiskriteeriumid ja kvaliteedi lävendid, mis võimaldavad objektiivselt hinnata mudeli toimivust.

1.4 Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega)

Kirjeldus: Teeme pidevat koostööd andmete ettevalmistaja(te)ga, et tagada treeningandmete kvaliteet ja ühtsus. Anname tagasisidet andmete kvaliteedi kohta ja teeme ettepanekuid protsessi parendamiseks.

Eeldused: Toimiv koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega), kes on valmis koostööks ja tagasiside vastuvõtmiseks. Selged juhised andmete märgenduspõhimõtete kohta.

Tulemid: Kvaliteetsed ja ühtlased andmete märgendused, mis toetavad mudeli edukat treenimist. Dokumenteeritud treeningandmete loomise protsess ja standardid.

1.5 Infrastruktuuri seadistamine

Kirjeldus: Seadistame vajaliku tehnilise infrastruktuuri, mis võimaldab tõhusalt treenida ja jooksutada masinõppe mudeleid. See hõlmab arvutusressursside, vajalike teekide ja keskkonnamuutujate seadistamist.

Eeldused: Juurdepääs piisavatele arvutusressurssidele ESTHub, LUMI vms) ja vajalikele tarkvaralitsentsidele.

Tulemid: Töötav infrastruktuur, mis võimaldab kogu projekti vältel sujuvalt mudeleid treenida, testida ja jooksutada. Dokumentatsioon infrastruktuuri seadistamise kohta, mis võimaldab selle taasesitamist.

2. Testprotseduuride defineerimine

2.1 MaRu andmehõive töövoo testimise protseduuri defineerimine

Kirjeldus: Määratleme põhjaliku testimisprotseduuri Maa-ameti MaRu andmehõive töövoo jaoks. See hõlmab automatiseeritud ja manuaalsete testimisstsenaariumite loomist, mis simuleerivad reaalset andmevoogu ja töötlemisprotsessi. Testid peavad kontrollima lahenduse suutlikkust tuvastada ja töödelda erinevaid geograafilisi objekte (hooned, teed, vooluveekogud) erineva kvaliteediga ortofotodelt.

Eeldused: Selge arusaam MaRu praegusest andmehõive töövoost ja nende konkreetsetest vajadustest. Ligipääs varasematele andmete töötlemise näidetele ja standarditele. MaRu esindaja kättesaadavus testimisprotseduuri valideerimiseks.

Tulemid: Dokumenteeritud testimisprotseduur, mis sisaldab erinevaid teststsenaariume, oodatavaid tulemusi ja kvaliteedi lävendeid. Automatiseeritud testskriptid, mis võimaldavad tulemuste kiiret ja objektiivset hindamist. Ühiselt kokku lepitud hindamismeetrika, mis vastab MaRu ootustele ja tööprotsessidele.

2.2 Ehitisregistri kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine

Kirjeldus: Loome spetsiifilise testimisprotseduuri Ehitisregistri kasutusjuhu jaoks, keskendudes hoonete tuvastamisele, korruste arvu määramisele ja nende muutuste jälgimisele ajas. Testid peavad kontrollima mudeli täpsust ja usaldusväärsust erinevates linnakeskkondades ning hoonete tüüpide puhul.

Eeldused: Põhjalik arusaam Ehitisregistri andmevajadustest ja andmekvaliteedi nõuetest. Juurdepääs olemasolevale Ehitisregistri andmestikule referentsina. Ehitisregistri esindaja osalemine testimisprotseduuri valideerimisel.

Tulemid: Detailne testimisplaan, mis sisaldab erinevaid hoonete tüüpe, asukohti ja konfiguratsioone. Selged kriteeriumid hoonete korruste arvu määramise täpsuse hindamiseks. Valideeritud testimisprotseduur, mis on kooskõlas Ehitisregistri tegelike vajaduste ja tööprotsessidega.

2.3 Päästeameti kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine

Kirjeldus: Töötame välja testimisprotseduuri Päästeameti kasutusjuhu jaoks, keskendudes hoonete sissepääsude tuvastamisele ja täpsele lokaliseerimisele. Testprotseduur peab arvestama erinevate hoonetüüpide, ilmaolude ja ortofotode kvaliteediga, mis võivad mõjutada sissepääsude nähtavust.

Eeldused: Hea arusaam Päästeameti operatiivsetest vajadustest ja nõuetest hoonete sissepääsuinfo täpsusele. Ligipääs Päästeameti ekspertidele, kes saavad valideerida testimisprotseduuri vastavust tegelikele operatiivvajadustele. Näidisandmestik, mis sisaldab erinevat tüüpi hooneid koos valideeritud sissepääsuinfoga.

Tulemid: Põhjalik testimisprotseduur, mis katab erinevad hoonetüübid, keskkonnatingimused ja andmekvaliteedi varieeruvused. Selged kriteeriumid sissepääsude tuvastamise täpsuse hindamiseks, mis arvestavad Päästeameti operatiivseid vajadusi. Valideeritud ja dokumenteeritud testimisprotseduur, mis on kooskõlas Päästeameti tegelike tööprotsesside ja vajadustega.

3. Etapp 1 - Ühine segmentatsioonimudel - hooned/teed/vooluveekogud

3.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine

Kirjeldus: Implementeerime ja treenime masinõppe mudeli, mis on võimeline tuvastama ja segmenteerima hooned, teed ja vooluveekogud aero- ja lidaripiltidel (potentsiaalselt kasutusel ka satelliidipildid). Valime parima mudeli arhitektuuri vastavalt eelnevalt tehtud andmeanalüüsile ja teststsenaariumide vajadustele. Treenimisprotsess hõlmab hüperparameetrite optimeerimist ja mitme treeningiteratsiooni läbiviimist.

Eeldused: Piisava mahuga kvaliteetsed ja märgendatud treeningandmed. Juurdepääs vajalikele arvutusressurssidele (arvutusklaser ESThub või LUMI suurte mudelite treenimiseks. Selged mõõdikud mudeli soorituse hindamiseks.

Tulemid: Treenitud segmentatsioonimudel, mis suudab tuvastada ja segmenteerida hooneid, teid ja vooluveekogusid erinevat tüüpi piltidelt. Mudeli konfiguratsiooni ja treenimisprotsessi põhjalik dokumentatsioon. Ülevaade mudeli sooritusest erinevate mõõdikute alusel.

3.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine

Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku mudeli valideerimise erinevate testandmestikega, mis kajastavad reaalset kasutuskonteksti. Analüüsime mudeli sooritust erinevate objektiklasside lõikes. Identifitseerime probleemsed valdkonnad ja täiustame mudelit vastavalt, kasutades täiendavaid treeningandmeid või arhitektuurilisi kohandusi.

Eeldused: Esialgsed treenitud mudelid on olemas. Kvaliteetsed valideerimisandmed, mis ei kattu treeningandmetega. Tellija valdkonna ekspertide kättesaadavus mudeli väljundite kvalitatiivseks hindamiseks.

Tulemid: Valideeritud ja täiustatud segmentatsioonimudel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevates tingimustes. Konkreetsed täiustused, mis on tehtud esialgse mudeli parendamiseks.

3.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine

Kirjeldus: Arendame välja meetodid muudatuste tuvastamiseks ajas, võimaldades jälgida hoonete, teede ja veekogude muutusi erinevate ajaperioodide piltide alusel. See

hõlmab algoritmide loomist, mis võrdlevad erinevate ajahetkede segmentatsioone ja tuvastavad olulisi muutusi, eristades neid müra või hooajalistest muutustest.

Eeldused: Töötav segmentatsioonimudel on olemas. Juurdepääs mitmele ajaperioodile samast piirkonnast. Selged kriteeriumid, mis määratlevad olulise muutuse valdkonna kontekstis.

Tulemid: Toimiv muudatuste tuvastamise süsteem, mis suudab automaatselt identifitseerida ja klassifitseerida muutusi hoonestuses, teede võrgustikus ja voolaveekogu piirides. Algoritmi sooritus mõõdetuna täpsuse ja tundlikkuse näitajates. Dokumentatsioon, mis selgitab muudatuste tuvastamise metodoloogiat ja selle piiranguid.

3.4 MaRu andmehõive töövoo testimine

Kirjeldus: Testime kogu lahendust integreeritud MaRu andmehõive töövooga, simuleerides tegelikku kasutuskonteksti. Hindame lahenduse suutlikkust töötada reaalajas, käsitleda erinevaid andmesisendeid ja toota väljundeid, mis vastavad MaRu kvaliteedinõuetele. Jälgime kogu protsessi jõudlust ja stabiilsust pikema aja jooksul.

Eeldused: Valmis mudelid ja muudatuste tuvastamise süsteem on olemas. Juurdepääs MaRu andmehõive töövoole või selle simulatsioonile. MaRu esindajate kättesaadavus testimise tulemuste hindamiseks.

Tulemid: Kinnitatud lahendus, mis on edukalt testitud MaRu andmehõive töövoos. Dokumenteeritud testi tulemused, sealhulgas jõudluse mõõdikud ja võimalikud kitsaskohad. Soovitused optimeerimiseks ja edasisteks täiustusteks, mis on tuvastatud testimisprotsessi käigus.

4. Etapp 2 - Ühine segmentatsioonimudel - teed/vooluveekogud/hooned

4.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine

Kirjeldus: Implementeerime ja treenime spetsialiseeritud segmentatsioonimudeli, mis on keskendatud hoonete, teede ja vooluveekogude tuvastamisele. Tuginedes eelmise etapi kogemustele, kohandame mudeli arhitektuuri ja treeningstrateegiat, et saavutada parem täpsus nende objektitüüpide puhul. Rakendame vajadusel täiendavaid tehnikaid nagu klasside kaalude tasakaalustamine või spetsiifilised andmerikastamise meetodid.

Eeldused: Kvaliteetsed märgendatud andmed hoonete, teede ja vooluveekogude kohta. Eelmisest etapist saadud kogemused ja teadmised, mis aitavad vältida potentsiaalseid probleeme. Piisavad arvutusressursid mudeli treenimiseks.

Tulemid: Optimeeritud segmentatsioonimudel Dokumenteeritud treenimisprotsess, sealhulgas valitud parameetrid ja arhitektuurilised otsused.

4.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine

Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku valideerimisprotsessi. Tuvastame probleemsed stsenaariumid (näiteks varjud, sesoonsed muutused veekogudes) ja täiustame mudelit nende käsitlemiseks. Rakendame täiendavaid tehnikaid, mis parandavad segmentatsiooni kvaliteeti erinevates olukordades.

Eeldused: Esialgne treenitud mudel 4.1 punktist. Mitmekesine valideerimisandmestik, mis sisaldab erinevaid keskkonnatingimusi ja maastikutüüpe. MaRu ekspertide kättesaadavus valideerimistulemuste hindamiseks.

Tulemid: Täiustatud ja valideeritud segmentatsioonimudel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevate stsenaariumide lõikes. Konkreetsed täiustused, mis on tehtud eelmise etapi kogemuste põhjal.

4.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine

Kirjeldus: Arendame edasi muudatuste tuvastamise meetodeid, mis on spetsiaalselt kohandatud hoonete, teede ja vooluveekogude dünaamika jälgimiseks. See hõlmab algoritmide loomist, mis suudavad eristada tegelikke muutusi (nagu tee-ehitus või voolusängi muutused) hooajalistest variatsioonidest või sensori erinevustest olenemata. Implementeerime meetodid muudatuste tuvastamiseks.

Eeldused: Eelmises etapis arendatud muudatuste tuvastamise algmeetodid. Aegridade andmed samadest piirkondadest, mis võimaldavad jälgida hoonete, teede ja vooluveekogude muutusi. Selged kriteeriumid, mis määratlevad erinevad muudatuste tüübid ja nende olulisuse.

Tulemid: Täiustatud muudatuste tuvastamise süsteem, mis on optimeeritud hoonete, teede ja vooluveekogude muutuste jälgimiseks. Muudatuste klassifitseerimise metoodika, mis eristab muutusi. Dokumentatsioon, mis selgitab täiustatud süsteemi toimimist ja selle rakendamist praktikas.

4.4 MaRu andmehõive töövoo testimine

Kirjeldus: Testime spetsialiseeritud hoonete, teede ja vooluveekogude segmentatsioonimudeli ja muudatuste tuvastamise süsteemi integreeritust MaRu

andmehõive töövooga. Hindame süsteemi suutlikkust automaatselt tuvastada ja raporteerida olulisi muutusi hoonete, teede ja vooluveekogude piirides. Analüüsime süsteemi jõudlust ja täpsust tegelikes töötingimustes.

Eeldused: Täiustatud segmentatsioonimudel ja muudatuste tuvastamise süsteem on valmis. Defineeritud MaRu andmehõive töövoog, mis võimaldab lahenduse testimist. MaRu tiimi liikmete osalemine testimistulemuste hindamisel.

Tulemid: Valideeritud lahendus, mis on tehtud MaRu tegelike andmete töötlemisel. Dokumenteeritud testi tulemused, mis kinnitavad süsteemi suutlikkust vastata MaRu vajadustele. Konkreetsed näited tuvastatud muutustest ja nende klassifikatsioonist, mis demonstreerivad süsteemi praktilist väärtust.

5. Etapp 3 - Hoone kõrguse mudel

5.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine

Kirjeldus: Implementeerime ja treenime spetsialiseeritud mudeli hoonete korruste arvu määramiseks, ühendades ortofotod ja LiDAR-põhised kõrgusandmed. Rakendame sobivat masinõppe algoritmi, mis suudab tuvastada hoonete kõrgust maapinnast ning konverteerida selle korruste arvuks. Mudel töötatakse välja nii, et see arvestaks erinevate hoonetüüpide arhitektuurilisi erinevusi.

Eeldused: Ligipääs kvaliteetsetele LiDAR andmetele ja ortofotodele. Märgendatud treeningandmed, mis sisaldavad hoonete tegelikke korruste arve. Eelnevalt implementeeritud hoonete segmentatsioonimudel, mis võimaldab isoleerida hooned muust maastikust.

Tulemid: Treenitud mudel, mis suudab ennustada hoonete korruste arvu kõrgusandmete ja ortofotode põhjal. Dokumenteeritud mudeli arhitektuur ja treenimisprotsess. Esmane hinnang mudeli täpsusele kokkulepitud mõõdikute alusel.

5.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine

Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku valideerimisprotsessi, hinnates mudeli täpsust erinevate hoonetüüpide (kortermajad, eramajad, ärihoooned, tööstushooned) ja arhitektuuriliste eripärade lõikes. Tuvastame ja analüüsime süstemaatilisi vigu ning täiustame mudelit nende lahendamiseks. Katsetame alternatiivseid algoritmilisi lähenemisi ja parameetreid optimaalse konfiguratsiooni leidmiseks.

Eeldused: Esialgne treenitud mudel punktist 5.1. Mitmekülgne valideerimisandmestik, mis sisaldab erinevaid hoonetüüpe ja ehitusstiilile. Ehitisregistri andmed hoonete korruste arvu kontrollimiseks. Valdkonna ekspertide kättesaadavus tulemuste kvalitatiivse hindamise jaoks.

Tulemid: Täiustatud ja valideeritud mudel, mis demonstreerib kõrget täpsust hoonete korruste määramisel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevate hoonetüüpide ja piirkondade lõikes. Selgelt määratletud täpsuspiirid ja piirangud erinevate stsenaariumide jaoks.

5.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine

Kirjeldus: Arendame spetsiifilised meetodid hoonete kõrguste ja korruste arvu muutuste tuvastamiseks ajas. Luuakse algoritmid, mis võrdlevad erinevatest ajaperioodidest pärit hoonete andmeid ning tuvastavad olulised muutused (näiteks juurdeehitused, lisakorrused). Implementeerime lahendused, mis suudavad eristada tegelikke strukturaalseid muutusi mõõtmistest või andmekvaliteedi variatsioonidest tingitud erinevustest.

Projekti käigus vaatame üle, kas siin on üldse vaja muudatusi mõõta. Hetkel tundub, et mitte, vaid vaja on lihtsalt andmestikus puuduolevaid automaatselt märgendada.

Eeldused: Täpne hoonete korruste määramise mudel punktist 5.2. Mitmete ajaperioodide andmed samadest piirkondadest, mis võimaldavad jälgida ehitiste muutusi. Selged kriteeriumid, mis määratlevad olulise muutuse hoonete kõrguses või korruste arvus.

Tulemid: Toimiv muudatuste tuvastamise süsteem hoonete kõrguste ja korruste muutuste jälgimiseks. Algoritm, mis minimeerib valepositiivseid tulemusi. Dokumentatsioon, mis selgitab muudatuste tuvastamise metodoloogiat ja kriteeriumeid.

5.4 Ehitisregistri kasutusjuhu testimine

Kirjeldus: Testime väljatöötatud lahendust Ehitisregistri reaalset kasutusjuhtu simuleerivas keskkonnas. Hindame, kuidas mudel suudab toetada Ehitisregistri tööprotsesse, pakkudes automaatset korruste arvu tuvastamist. Analüüsime lahenduse täpsust, töökindlust ja efektiivsust võrreldes praeguse manuaalse protsessiga.

Eeldused: Töökorras mudel hoonete korruste määramiseks ja muutuste tuvastamiseks. Ligipääs Ehitisregistri andmetele mudeli valideerimiseks. Ehitisregistri esindajate osalemine testimisprotsessis, et hinnata lahenduse praktilisust ja kasutusmugavust.

Tulemid: Valideeritud lahendus, mis on edukalt testitud Ehitisregistri kasutusjuhuga. Dokumenteeritud testitulemused, mis näitavad süsteemi täpsust võrreldes Ehitisregistri

tegelike andmetega. Hinnang potentsiaalsele ajavõidule ja efektiivsuse tõusule, mida lahendus pakub võrreldes praeguse protsessiga. Soovitused lahenduse integreerimiseks Ehitisregistri tööprotsessidesse.

6. Etapp 4 - Hoone sissepääsu mudel

6.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine

Kirjeldus: Implementeerime ja treenime objektituvastuse mudeli hoonete sissepääsude tuvastamiseks aerofotodelt. Rakendame kaasaegseid süvaõppe arhitektuure (nagu Faster RCNN, RetinaNet või EfficientDet), mis on kohandatud punktobjektide tuvastamiseks. Mudel on treenitud tuvastama erinevate hoonetüüpide peamisi sissepääse, arvestades nii visuaalseid tunnuseid ortofotodelt kui ka täiendavat konteksti (näiteks sissepääsude tüüpiline paiknemine hoone fassaadil ja seos ümbritseva taristuga).

Eeldused: Piisav hulk märgendatud andmeid, kus on tähistatud hoonete sissepääsud. Toimiv hoonete segmentatsioonimudel eelmistest etappidest, mida saab kasutada huvi pakkuvate alade piiramiseks. Piisavad arvutusressursid konvolutsiooniliste närvivõrkude treenimiseks.

Tulemid: Treenitud mudel, mis suudab aerofotodelt tuvastada hoonete sissepääsude asukohti. Dokumenteeritud treenimisprotsess ja valitud mudeli arhitektuur. Esmane hinnang mudeli täpsusele ja usaldusväärsusele.

6.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine

Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku valideerimisprotsessi, testides mudeli võimekust tuvastada sissepääse erinevate hoonetüüpide, ilmastikutingimuste ja pildistamisnurkade puhul. Analüüsime mudeli vigu ja ebaselgeid juhtumeid, selgitades välja probleemsed stsenaariumid. Täiustame mudelit täiendavate treeningandmete või algoritmi kohandamistega, keskendudes eriti Päästeameti jaoks kriitiliste juhtumite täpsuse parandamisele.

Eeldused: Esialgne treenitud mudel punktist 6.1. Mitmekesine valideerimisandmestik, mis sisaldab erinevaid hoonetüüpe ja keskkondi. Päästeameti ekspertide kaasamine, et hinnata tuvastatud sissepääsude praktilisust operatiivtöö kontekstis.

Tulemid: Täiustatud ja valideeritud mudel, mis demonstreerib kõrget täpsust sissepääsude tuvastamisel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli

sooritust erinevates tingimustes. Selgitused mudeli piirangute ja usaldusväärsuse kohta erinevates stsenaariumides.

6.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine

Kirjeldus: Arendame meetodid sissepääsude muutuste tuvastamiseks ajas, võimaldades jälgida muudatusi hoonete ligipääsetavuses. Loome algoritmid, mis võrdlevad eri ajaperioodide sissepääsuandmeid ning tuvastavad olulisi muutusi (uued sissepääsud, suletud sissepääsud, muudetud ligipääsuteed). Implementeerime lahendused, mis aitavad hoida Päästeameti andmeid ajakohasena ja operatiivselt relevantsena.

Projekti käigus vaatame üle, kas siin on üldse vaja muudatusi mõõta. Hetkel tundub, et mitte, vaid vaja on lihtsalt andmestikus puuduolevaid automaatselt märgendada.

Eeldused: Täpne sissepääsude tuvastamise mudel punktist 6.2. Erinevate ajaperioodide andmed samadest piirkondadest, mis võimaldavad jälgida sissepääsude muutusi. Selged kriteeriumid, mis määratlevad olulise muutuse Päästeameti operatiivtöö kontekstis.

Tulemid: Toimiv muudatuste tuvastamise süsteem, mis suudab identifitseerida ja klassifitseerida sissepääsudega seotud muutusi. Automatiseeritud protsess, mis genereerib hoiatusi potentsiaalselt oluliste muutuste kohta. Dokumenteeritud metoodika, mis selgitab muudatuste tuvastamise algoritmi toimimist ja prioritiseerimist.

6.4 Päästeameti kasutusjuhu testimine

Kirjeldus: Testime väljatöötatud lahendust Päästeameti operatiivtööd simuleerivas keskkonnas, keskendudes lahenduse praktilisele väärtusele kriisiolukordades. Hindame, kuidas mudel toetab Päästeameti tööprotsesse, pakkudes kriitilise tähtsusega informatsiooni hoonete ligipääsetavuse kohta. Analüüsime lahenduse töökindlust, täpsust ja kasutatavust operatiivtöö kontekstis.

Eeldused: Töökorras mudel sissepääsude tuvastamiseks ja muutuste jälgimiseks. Päästeameti esindajate aktiivne osalus testimisprotsessis. Testimisstsenaariumid, mis peegeldavad tegelikke operatiivolukordi.

Tulemid: Valideeritud lahendus, mis on edukalt testitud Päästeameti tegelikes töötingimustes. Dokumenteeritud testimistulemused, mis näitavad lahenduse praktilist väärtust. Hinnang lahenduse potentsiaalsele mõjule operatiivtöö efektiivsusele ja ohutusele. Soovitused lahenduse integreerimiseks Päästeameti infosüsteemidesse ja tööprotsessidesse.

7. Dokumentatsioon ja muud lõputegevused

7.1 Mudeli ja koodi dokumenteerimine

Kirjeldus: Koostame põhjaliku tehnilise dokumentatsiooni kõigi projekti käigus loodud mudelite ja koodi kohta vastavalt hanke nõuetele. Dokumenteerime iga mudeli lõppversiooni spetsifikatsiooni, arhitektuuri, treenimisprotsessi, kasutatud andmeid ja nende kombineerimise põhimõtteid. Koodi varustame põhjalike kommentaaridega, mis selgitavad funktsioonide eesmärki, sisendit ja väljundit. Dokumentatsioon sisaldab ka iga mudeli täpsushinnangut ja vastavust sihttasemetele. Kõik dokumendid koostatakse struktureeritult ja selges eesti keeles, mis võimaldab Maa- ja Ruumiametil mudeleid iseseisvalt edasi kasutada, muuta ja arendada.

Eeldused: Kõigi mudelite lõppversioonid on valmis ja töökindlad. Mudelite testimised on lõppenud ja vastavus sihttasemetele on kindlaks määratud.

Tulemid: Iga mudeli lõppversiooni detailne kirjeldusdokument, mis sisaldab andmeallikate kirjeldust, metoodika spetsifikatsiooni, täpsushinnangut ja kasutusjuhiseid. Kommenteeritud lähtekood, mis võimaldab mudelite treenimist ja jooksutamist korrata. Mudelite töö tulemuste näited piltidena, mis illustreerivad süsteemi toimivust erinevates tingimustes. Dokumentatsioon, mis vastab täielikult hankes toodud nõuetele.

7.2 Lõpparuanne (vähemalt 4 nädalat enne projekti lõppu)

Kirjeldus: Koostame põhjaliku lõpparuande, mis koondab kogu projekti käigus tehtud töö, saavutatud tulemused ja tähelepanekud. Aruanne sisaldab detailset ülevaadet kõigist kasutatud andmeallikatest, nende analüüsimise ja kombineerimise meetoditest koos viidetega. Kirjeldame mudelite huvipakkuvate vaheversioonide tulemusi koos põhjendusega, miks need valiti. Hindame iga mudeli vastavust hanke tehnilises kirjelduses sätestatud sihttasemetele. Lisame soovitused Maa- ja Ruumiametile tehnilise taristu arendamiseks ning võimalikeks jätkuprojektideks, mida käesoleva projekti skoobis polnud võimalik teostada.

Eeldused: Kõik projektis määratletud tegevused on lõpetatud või lõppfaasis. Iga mudeli lõppversiooni kirjeldusdokument on valmis. Mudelite vaheversioonide tulemused on dokumenteeritud ja analüüsitud. Kõik projekti jooksul kogetud tehnilised väljakutsed on kaardistatud ja nende lahendused dokumenteeritud.

Tulemid: Põhjalik lõpparuanne PDF formaadis, mis vastab hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Aruanne sisaldab kõiki mudeli kirjeldusdokumente, vaheversioonide tulemusi, andmeallikate kirjeldusi, viiteid teadusartiklitele, projekti tegevuste ajagraafikut,

soovitusi tehnilise taristu ja jätkuarenduste osas ning projekti järeldusi ja hinnanguid. Aruanne on koostatud selges ja arusaadavas eesti keeles.

7.3 Muu dokumentatsioon ja lõputegevused

Kirjeldus: Lisaks põhilistele dokumentidele koostame ja anname üle kõik hanke tehnilises kirjelduses nõutud lisamaterjalid. Valmistame ette projekti tutvustava lühikokkuvõtte eesti ja inglise keeles. Koostame tulemusi tutvustavad esitlusslaidid ja esitleme neid. Viimistleme ja anname üle kõikide mudelite lõpp- ja huvipakkuvate vaheversioonide koodi. Lisaks teostame vajalikud lisamaterjalide koostamised, mis tagavad projekti tulemite lihtsa kasutusele võtmise ja jätkusuutlikkuse Maa- ja Ruumiametis.

Eeldused: Kõik projekti põhilised tulemid on valmis ja dokumenteeritud. Mudelid on testitud ja nende toimimine on kinnitatud nii tehnilise võimekuse kui ka praktilise kasutatavuse seisukohast Maa- ja Ruumiameti, Päästeameti ja Ehitisregistri kasutusjuhtude raames. Kõigi loodud materjalide autoriõiguste küsimused on lahendatud vastavalt lepingule.

Tulemid: Projekti tutvustav kokkuvõte 1 A4 eesti ja inglise keeles PDF formaadis. Tulemeid tutvustavad esitlusslaidid eesti keeles PPTX või PDF formaadis. Kõikide mudelite lõppversioonide ja huvipakkuvate vaheversioonide kommenteeritud treening- ja jooksutamiskood Pythoni keeles. Kõik materjalid vastavad hanke tehnilises kirjelduses peatükis 5.5 toodud nõuetele ja on üle antud kokkulepitud formaadis.

7.4 Projekti tulemusi tutvustav esitlus

Kirjeldus: Valmistame ette ja viime läbi projekti tulemusi tutvustava esitluse juhtrühmale, töörühmale, laiendatud töörühmale ja teistele huvitatud osapooltele. Esitlusel tutvustame projekti eesmärke, metoodikat, saavutatud tulemusi ja nende potentsiaalset mõju Maa- ja Ruumiameti, Päästeameti ja Ehitisregistri tööle. Demonstreerime reaalajas iga mudeli toimivust, näidates näiteid tuvastatud teedest, vooluveekogudest, hoonetest, hoonete korrustest ja sissepääsudest. Toome esile projekti käigus tekkinud väljakutsed ja nende lahendused ning anname soovitusi jätkutegevusteks.

Eeldused: Kõik projekti tulemid on valmis ja valideeritud. Esitlusmaterjalid on koostatud ja Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud. Esitluseks vajalik tehniline keskkond on ette valmistatud, võimaldades mudelite reaalajas demonstratsiooni. Kõik asjaosalised on esitlusele kutsutud.

Tulemid: Professionaalne ja informatiivne esitlus, mis tutvustab projekti tulemusi selgelt ja arusaadavalt nii tehnilistele kui mittetehnilistele osapooltele. Esitlusmaterjalid, mis jäävad Maa- ja Ruumiametile kasutamiseks ka peale projekti lõppu. Arutelus tekkinud

küsimustele vastused ja täiendavad selgitused projekti tulemite kohta. Soovitused edasisteks sammudeks süvaõppe rakendamisel ruumiandmete hõives.

Riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed Projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud on välja toodud eraldi dokumendis “Riskianalüüs.xlsx .ˮ

Projekti eelarve Projekti eelarve kujuneb vastavalt tunnihinnale 90 EUR/h. Projekti kestuseks on arvestatud 24 kuud, millest viimased 3 kuud on puhveraeg.

Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmiseks (hõlmab ka kolme viimast puhverajaks mõeldud kuud) igakuiseks tundide mahuks hindame 20h. Seega saame projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi summaarseks tundide kuluks 22420h=960h. Valemis tähistab “2ˮ kahte meeskonnaliiget ning “24ˮ kuude arvu. Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 960h*90 EUR/h=86400 EUR.

Andmeteadlase eeldatav tundide maht nädalates on välja loetav Ganttt-tabelist, kus on näidatud tegevused, millistel nädalatel need toimuvad ning milline on andmeteadlase töökoormus iga tegevuse all. Gantt-tabelist lähtuv andmeteadlase töönädalate maht on 57, mis teeb 5740h/nädalas=2280h. Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 2280h*90 EUR/h=205200 EUR.

Sellest lähtuvalt on projekti kogueelarve 86400 EUR205200 EUR 291600 EUR.

1 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

HANKEPASS

Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses.

I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE

Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:

-

ELT URL:

Riigi ametlik teataja:

286764

Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).

Hankija andmed Ametlik nimi:

Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340)

Riik:

Eesti

Hankija aadress:

Lõkke tn 4

Hankija veebiaadress:

http://www.rtk.ee

E-posti aadress:

[email protected]

2 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:

Avatud hankemenetlus

Pealkiri:

Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)

Lühikirjeldus:

Riigihanke eesmärgiks on Maa- ja Ruumiameti andmeid ja teiste asutuste andmestikke kombineerides luua andmetöötlusmetoodika automaatseks andmete kogumiseks ja muudatuste tuvastamiseks viies andmegrupis: muudatused teedes, muudatused vooluveekogudes, muudatused hoonetes, hoonete korrused ja hoonete ligipääsud. Tulemiteks on mudelite prototüübid, mille sobivust testitakse Päästeameti ja Ehitisregistri kasutusjuhtudes ning samuti Maa-ja Ruumiameti andmehõiveprotsessides. Hanketeates esitatud hankelepingu aluskuupäev on eeldatav st hankelepingu täitmine algab alates lepingu sõlmimisest arvestusega, et lepingu täitmise tähtaeg on alusdokumentides sätestatud lõpptähtaeg. NB! Hankija viib riigihanke osas läbi infopäeva. Hankija teavitab kõiki registreerunud huvitatud isikud teabevahetuse kaudu infopäeva toimumise ajast.

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):

286764

Hanke liik:

Teenused

Hanke CPV-d: 72244000-7 Prototüüpide valmistamise teenused 72314000-9 Andmekogumis- ja -põimimisteenused

3 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE

A: Teave ettevõtja kohta

Nimi:

Registrikood:

Riik:

Aadress:

Üldine veebileht:

Kontaktisikud:

Kontaktide e-posti aadressid:

Kontaktide telefoninumbrid:

Ettevõtte suurus:

Töötajate arv:

Käive:

Valuuta:

Finantsalase võimekuse kirjeldus:

Tehnilise võimekuse kirjeldus:

Teostatud tööde kirjeldus:

Ettevõtja tegevusvaldkond:

4 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT

Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA

Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD

Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?

Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA

Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

5 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE

Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKE OSAD

Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada

Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA

Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

B: Teave ettevõtja esindajate kohta

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Aadress:

Linn/vald:

Postiindeks:

Riik:

E-post:

Telefon:

Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):

6 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega

OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KORRUPTSIOON

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

7 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PETTUS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD

ÕIGUSRIKKUMISED

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele:

8 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

9 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega

MAKSUDE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“

10 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt

11 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega

KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

12 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

13 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PANKROT

Kas ettevõtja on pankrotis?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

MAKSEJÕUETUS

Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

14 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA

Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT

Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

15 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

VARA HALDAB LIKVIDEERIJA

Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ÄRITEGEVUS ON PEATATUD

Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

16 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES

Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA

SÕLMITUD KOKKULEPPED

Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

17 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT

Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE

ETTEVALMISTAMISEL

Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

18 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD

SANKTSIOONID

Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA

NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA

KONFIDENTSIAALSET TEAVET

Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“;

19 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE

VÕIMALDAMISE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

20 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Hankija kontrollib käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 sätestatud kõrvaldamise alust pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida. (RHS § 96 lg 2.1).

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT

Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul". RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides.

21 / 21

Koostatud 11.02.2025 11:12:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

B: Majanduslik ja finantsseisund

ÜLDINE AASTAKÄIVE

Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine:

Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“

Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase kolme käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta netokäivete (müügitulu) summa peab olema kokku vähemalt 300 000 (kolmsada tuhat) eurot.

Pakkuja märgib hankepassis viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta netokäibe suurused. Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Hankija nõudmisel esitab pakkuja kolme viimase riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta aruande väljavõtte, millest selgub pakkuja majandusaasta netokäive (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja puhul ei kohaldu, kui andmed või dokumendid on hankijale andmekogust avalikult kättesaadavad).

NB! Ühispakkujad võivad oma majandusliku ja finantsseisundi tõendamisel tugineda teiste ühispakkuja näitajatele. Kui pakkuja tugineb teise isiku näitajatele TULEB pakkumuse kooseisus ESITADA: 1. hankepass ka teise isiku kohta, et hankija saaks kontrollida RHS § 95 lg 1 ja 4 sätestatud teise isiku kõrvaldamise aluseid (RHS § 103 lg 1 ja 5); 2. teise isiku kirjalik SELGITUS mil moel ta osaleb käeoleva riigihanke alusel sõlmitava hankelepingu täitmisel selliselt, et pakkuja saab tema vahendeid lepingu täitmisel kasutada.

Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 300000

Valuuta: EUR

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa-ja Ruumiamet) viitenumber: 286764 Hankelepingu projekt

TÖÖVÕTULEPING

Maa- ja Ruumiamet (edaspidi tellija), registrikood _____________, mida esindab ______ alusel ___________________ ja ________________ (edaspidi töövõtja), registrikood ______________, mida esindab juhatuse liige või esindaja volituse alusel____________, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa-

ja Ruumiamet), (viitenumber: 286764) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on Maa- ja Ruumiameti andmeid ja teiste asutuste andmestikke

kombineerides luua andmetöötlusmetoodika ja prototüübid automaatseks andmete kogumiseks ja muudatuste tuvastamiseks viies andmegrupis: muudatused teedes, muudatused vooluveekogudes, muudatused hoonetes, hoonete korrused ja hoonete ligipääsud (edaspidi töö).

1.3. Tööd finantseeritakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise fondist (edaspidi rahastaja), projekt nr 2021-2027.1.01.23-0001.

1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.5. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmine lisa: 1.5.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused

2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele __________ eurot (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud punktis 2.3 nimetatud juhul.

2.2. Tellija tasub töö eest 5 osas pärast Lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 3 nimetatud etappide (andmegrupi mudelite) vastuvõtmist lepingu punktis 3.17 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel ning töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 2.2.1. I osamakse - 15% lepingu hinnast summas ______________ eurot (käibemaksuta)

kui töövõtja on üle andnud ja hankija vastu võtnud esimese vahearuande.; 2.2.2. II osamakse - 15% lepingu hinnast summas ____________eurot (käibemaksuta)

kui töövõtja on üle andnud ja hankija vastu võtnud teise vahearuande.; 2.2.3. III osamakse - 15% lepingu hinnast summas ____________ eurot (käibemaksuta)

kui töövõtja on üle andnud ja hankija vastu võtnud kolmanda vahearuande.; 2.2.4. IV osamakse - 15% lepingu hinnast summas ____________ eurot (käibemaksuta)

kui töövõtja on üle andnud ja hankija vastu võtnud neljanda vahearuande.; 2.2.5. V osamakse - 40% lepingu hinnast summas ____________eurot (käibemaksuta)

kui töövõtja on üle andnud ja hankija vastu võtnud kõik projekti väljundid.

2.3. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.

2.4. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu intellektuaalomandiõiguste eest.

2.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 286764, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

2.6. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija kontaktisiku e-posti aadressile.

2.7. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul pärast töö vastuvõtmist ja nõuetekohase arve saamisest.

3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö antakse üle viies etapis (andmegrupi mudelite kaupa) hiljemalt 24 kuud, peale

lepingu sõlmimist. 3.1.1. I ja II etapi tööd (I ja II mudel) ja aruanded antakse üle hiljemalt 12 kuu jooksul,

pärast hankelepingu sõlmimist. 3.1.2. Töö üleandmine toimub etappide (mudelite) kaupa vastavalt poolte poolt pärast

lepingu allkirjastamist kokku lepitud ajakavale. 3.1.3. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava täpsustada, sh lepingu punktis 3.1. ja 3.1.1.

kehtestatud töö üleandmise tähtpäevad ning punktis 2.1. esitatud tööde maksumus jääb muutmata.

3.2. Töövõtja esitab tellijale vahearuande teostatud töö ja läbi viidud tegevuste kohta vastavalt Lisa 1 punktis 6 sätestatule. Vahearuandes tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Tellijal on õigus esitatud vahearuande/töö etappide põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja ajakava ning töö teostamise metoodika kohandamiseks. Vahearuanne tuleb esitada tellija kontaktisiku e-posti aadressile.

3.3. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest sh ei pikene punktis 3.1. sätestatud töö lõpptähtaeg või punktis 3.1.1. sätestatud I aja II etapi üleandmise tähtaeg.

3.4. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

3.5. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka.

3.6. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.

2

3.7. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele.

3.8. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas riigihanke pakkumuse koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Kui meeskonnaliikmete kvalifikatsiooni ja kogemust hinnati pakkumuste hindamise käigus, peab meeskonnaliikmete vahetumise korral olema tagatud, et töö teostavad hinnatavas osas vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja/või kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Töövõtja teavitab tellijat meeskonnaliikme vahetumisest ette vähemalt 25 päeva.

3.9. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti või inglise keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti või inglise keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

3.10. Pooled lepivad pärast hankelepingu sõlmimist kokku esimese tellija ja töövõtja meeskonnaliikmete töökohtumise (edaspidi töörühm) vastavalt Lisa 1 punktis 6 sätestatud töökorraldusele.

3.11. Töörühma esimesel töökohtumisel kinnitatakse poolte vahel tööde teostamise ajagraafik. 3.12. Töörühma liikmed osalevad regulaarsetel töökohtumistel, mis toimuvad vähemalt üks

kord kahe töönädala jooksul. 3.13. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes

kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide sobivust ning mittesobivusel teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

3.14. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

3.15. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale).

3.16. Töövõtja tagab materjali vastavuse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine.

3.17. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi (mudeli) töö vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

3.18. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab tellija vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 3.17 märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates. 3.18.1. Pretensioonis fikseeritakse tuvastatud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,

3

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega).

3.18.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda.

3.18.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.

3.18.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

3.19. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

3.20. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.

4. Töövõtugarantii 4.1. Töövõtja annab igale lepingupunktis 2.2.1 - 2.2.5 teostatud tööetapi tööle garantii.

Töövõtugarantii kehtivus algab pärast iga lepingupunktis 2.2.1. - 2.2.5 teostatud tööetapi töö vastuvõtmist tellija poolt. Töövõtugarantii kehtib eraldiseisvalt iga tööetapi tööle. Töövõtugarantii lõpeb 6 kuud pärast lepingu punktis 2.2.5. nimetatud tööetapi, lõpparuande ning dokumentatsiooni vastuvõtmist.

4.2. Garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö mittevastavusi. Tellija esitab nõude garantii alusel töövõtja kontaktisikule mõistliku aja jooksul puuduse avastamisest.

4.3. Töövõtja on kohustatud tellija nõudele vastama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul arvates teate saamisest.

5. Alltöövõtt 5.1. Töövõtja kohustub esitama pärast lepingu sõlmimist riigihangete registri töölehel

„Alltöövõtjad“ iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.

5.2. Töövõtja kohustub esitama pärast lepingu sõlmimist riigihangete registris lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi lepingu täitmises osalenud alltöövõtjate nimed, registrikoodid, alltöövõtulepingute nimetused, kuupäevad, numbrid ja lepingu summad.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui: 6.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik; 6.1.2. töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue.

Autoriõiguste rikkumisega seotud nõude korral vastutab vastutavaks tunnistatud pool kahjude eest kuni kolmekordse lepingu hinna ulatuses.

6.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

6.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus

4

nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

6.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või lepingust taganeda. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 6.4.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav; 6.4.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö

teostamisele kehtestatud nõuetest; 6.4.3. töövõtja on hilinenud töö esimese ja teise etapi üleandmisega rohkem kui 3

kuud; 6.4.4. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 3 kuu möödumisel arvates

kokkulepitud töö üleandmise tähtajast; 6.4.5. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid; 6.4.6. rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika)

mittejärgimine; 6.4.7. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus

valeandmeid; 6.4.8. lepingu punkti 12.2 tulenevate kohustuste rikkumine.

6.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

6.6. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku sisendi või juhiste üleandmisega ning seetõttu ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra.

6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda.

6.8. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) alusel.

6.9. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

6.10. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 6.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

6.12. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) või töövõtja rikub lepingu punktis 12.2. kohustusi ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

6.13. Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud.

5

6.14. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 6.14.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda.

6.14.2. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

6.14.3. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7. Autoriõigused 7.1. Lepingu alusel loodud tulemitele laienevad autoriõiguse seadusest tulenevad sätted. 7.2. Tulemid ja nende eristatavad üksikelemendid jagunevad neid puudutavate intellektuaalse

omandi õiguste alusel viide klassi: 7.2.1. tööde käigus töövõtja poolt ja/või töövõtja korraldusel loodud tulemid ja nende

elemendid, mis on loodud tellijalt saadud intellektuaalse omandi täiustamise, edasiarendamise või muul viisil ümbertöötamise teel, sealhulgas tellijalt saadud konkreetse lähteülesande realiseerimise teel;

7.2.2. tööde käigus töövõtja poolt ja/või töövõtja korraldusel loodud tulemid ja nende elemendid, mille loomisel ei ole tellijalt saadud intellektuaalset omandit ümber töötatud;

7.2.3. töödest sõltumatult töövõtja poolt ja/või töövõtja korraldusel loodud tulemid ja nende elemendid;

7.2.4. kolmandate isikute poolt käesolevast lepingust sõltumatult loodud elemendid, mille tulemite koosseisu hõlmamiseks on neid elemente puudutavate intellektuaalse omandi õiguste omanikud andnud töövõtjale loa (litsentsi); ning

7.2.5. kolmandate isikute poolt käesolevast lepingust sõltumatult loodud elemendid, mille tulemite koosseisus kasutamiseks on neid elemente puudutavate intellektuaalse omandi õiguste omanikud andnud või annavad tellijale või tulemeid tellija loal kasutavatele isikutele loa (litsentsi).

7.3. Töövõtja kinnitab ja tagab, et: 7.3.1. kõigi punkti 7.2 alapunktides 7.2.1 kuni 7.2.3 nimetatud tulemite ja nende

elementide (v.a ulatuses, kus intellektuaalse omandi õigused kuuluvad tellijale): 7.3.1.1. kõik varalised intellektuaalse omandi õigused kuuluvad talle; 7.3.1.2. autoriteks olevad füüsilised isikud on andnud talle üleantava ja

tagasivõtmatu loa (litsentsi) kõigi neile kuuluvate neid tulemeid puudutavate isiklike intellektuaalse omandi õiguste teostamiseks (sh all-litsentside andmiseks) seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses;

7.3.2. punkti 7.2 alapunktides 7.2.4 ja 7.2.5 nimetatud elementide tulemite koosseisu hõlmamisel viitab töövõtja vastavatele elementidele ning nende kasutuslitsentsidele.

7.4. Töövõtja annab punkti 7.2 alapunktides 7.2.1 kuni 7.2.3 nimetatud tulemite ja nende elementide ning punktis 7.5 nimetatud elementide osas tellijale üleandmise hetkel tellijale kogu maailmas asjaomaste õiguste kogu kehtivusajal kehtiva, üleantava, tagasivõtmatu ja all-litsentside andmise õigusega lihtlitsentsi üleantavaid tulemeid ja nende elemente mistahes viisil ja eesmärgil kasutada, sealhulgas reprodutseerida, levitada, avalikustada, üldsusele kättesaadavaks teha, üldsusele suunata, modifitseerida, kokkuvõtteid teha,

6

levitada ja muude intellektuaalse omandi õiguste esemetega kombineerida ning taotleda sellise modifitseerimise või kombineerimise tulemusel tekkiva tööstusomandi sh patendi, kasuliku mudeli, või tööstusdisainilahenduse registreerimist. Töövõtja on kohustatud eeltoodud ulatuses litsentsi andma ka tellija poolt nimetatud isikutele. Litsentsitasu litsentsi andmise eest sisaldub töövõtjale makstavas tasus ning töövõtja ei nõua täiendavat tasu nende õiguste üleandmise ega litsentsimise eest (sh lepingu sõlmimise ajal tundmatute kasutusviiside lubamise eest tulevikus). Selguse huvides kinnitavad pooled, et töövõtja annab eelkirjeldatud viisil litsentsi tellijale ka mistahes tulemitega koos esitatava dokumentatsiooni osas.

7.5. Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, võib töövõtja hõlmata tulemitesse punkti 7.2 alapunktides 7.2.4 ja 7.2.5 nimetatud elemente: 7.5.1. mida puudutavate intellektuaalse omandi õiguste omanikud on andnud kõigile

nende elementide koopiate igakordsetele valdajatele loa (litsentsi) neid elemente nende õiguste kogu kehtivusaja jooksul kogu maailmas tulemite koosseisus kasutada, reprodutseerida, modifitseerida ja muude intellektuaalse omandi õiguste esemetega kombineerida ilma kohustuseta neid elemente puudutavate õiguste omanikele ega muudele isikutele tasu maksta ning

7.5.2. mille hõlmamine tulemitesse ei piira mingil viisil neist elementidest sõltumatult loodavate tulemite ega nende osade kasutamise võimalusi.

7.6. Tellija annab töövõtjale lihtlitsentsi tellijale kuuluva intellektuaalse omandi kasutamiseks ulatuses, milles see on vajalik lepingu täitmiseks. Vastava lihtlitsentsi kehtivus on piiratud lepingu kehtivusega, see on territoriaalselt piiramatu ning on antud all-litsentside andmise õigusega. Litsentsitasu litsentsi andmise eest sisaldub tööde osutamises käesoleva lepingu alusel.

7.7. Tulemite hilisemate muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

7.8. Tellijal on õigus lepingu alusel loodud tulemeid avalikult avaldada ja teha need kättesaadavaks mistahes viisil, sh töövõtja kinnitab, et kõik lepinguga seotud tulemites kasutatavad kolmandate osapoolte poolt loodud elemendid on litsentseeritud viisil, mis võimaldavad tellijal tulemusi avalikult avaldada, levitada ja muuta ilma täiendavate piiranguteta.

8. Teadete edastamine 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

7

9. Poolte kontaktisikud 9.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on ___, tel ___, e-post ___.

Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

9.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on ___, tel ___, e-post ___. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

9.3. Täiendavad valdkonna kontaktisikud lepingu täitmisega seotud küsimustes on (täidetakse vajadusel lepingu sõlmimisel)___________.

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud

isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

10.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

10.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

10.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

10.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.

8

11. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

11.2. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 11.2.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest

võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued aja- või tegevuskava tähtajad.

11.2.2. esineb lepingu punktis 6.6 nimetatud olukord. 11.2.3. poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu

kolmandast osapoolest mitteoleneval põhjusel, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava.

11.3. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 11.3.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja

pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega.

11.3.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest.

11.4. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11.5. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või võimalus tagada töövõtjale sisendmaterjale ja/või alusandmeid või kaob vajadus töö järele või kui töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad töövõtja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab töövõtjale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale lepingu lõppemise hetkeks faktiliselt teostatud töö eest.

12. Lõppsätted 12.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui

lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

12.2. Käesoleva lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama tegevuse või investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi.

9

12.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 12.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 12.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus.

10

1 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

HANKEPASS

Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel.

Pakkumus:549647

Ettevõtja: MINDTITAN OÜ

Roll: peapakkuja

I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE

Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:

-

ELT URL:

Riigi ametlik teataja:

286764

Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).

Hankija andmed Ametlik nimi:

Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340)

Riik:

Eesti

Hankija aadress:

Lõkke tn 4

Hankija veebiaadress:

http://www.rtk.ee

E-posti aadress:

[email protected]

2 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:

Avatud hankemenetlus

Pealkiri:

Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)

Lühikirjeldus:

Riigihanke eesmärgiks on Maa- ja Ruumiameti andmeid ja teiste asutuste andmestikke kombineerides luua andmetöötlusmetoodika automaatseks andmete kogumiseks ja muudatuste tuvastamiseks viies andmegrupis: muudatused teedes, muudatused vooluveekogudes, muudatused hoonetes, hoonete korrused ja hoonete ligipääsud. Tulemiteks on mudelite prototüübid, mille sobivust testitakse Päästeameti ja Ehitisregistri kasutusjuhtudes ning samuti Maa-ja Ruumiameti andmehõiveprotsessides. Riigihankele eelnenud turukonsultatsioonide andmed on leitavad ja vajadusel allalaaditavad: https:// www.riigikantselei.ee/suvaoppe-kasutusvoimalused-ruumiandmete-hoivel. Hanketeates esitatud hankelepingu aluskuupäev on eeldatav st hankelepingu täitmine algab alates lepingu sõlmimisest arvestusega, et lepingu täitmise tähtaeg on alusdokumentides sätestatud lõpptähtaeg. NB! Hankija viib riigihanke osas läbi infopäeva. Hankija teavitab kõiki registreerunud huvitatud isikud teabevahetuse kaudu infopäeva toimumise ajast.

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):

286764

Hanke liik:

Teenused

Hanke CPV-d: 72244000-7 Prototüüpide valmistamise teenused 72314000-9 Andmekogumis- ja -põimimisteenused

3 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE

A: Teave ettevõtja kohta

Nimi: MINDTITAN OÜ

Registrikood: 14131800

Riik: EST

Aadress: Võru tn 154b Tartu linn 50111

Üldine veebileht: www.mindtitan.com

Kontaktisikud: KRISTJAN JANSONS; ROBERT ROOSALU

Kontaktide e-posti aadressid: [email protected]; [email protected]

Kontaktide telefoninumbrid: +372 56688239; +372 53491177

Ettevõtte suurus: Väikeettevõte

Töötajate arv: 19

Käive: 1690068

Valuuta: EUR

Finantsalase võimekuse kirjeldus: Hanke jaoks sobiv

Tehnilise võimekuse kirjeldus: Masinõpe, tarkvaraarendus

Teostatud tööde kirjeldus: Masinõpperakendused, tarkvaraarendus

Ettevõtja tegevusvaldkond: Info ja side

4 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT

Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?

Vastus: Ei 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Ei

ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA

Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?

Vastus: Ei 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Ei

HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD

Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?

Küsimused ettevõtjale:

Ettevõtja nimi:MINDTITAN OÜ

Ettevõtja ID:14131800

Ettevõtja roll:peapakkuja

4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? Vastus: Jah

5. URL Vastus: https://riigihanked.riik.ee

TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA

Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?

Vastus: Ei 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Jah 6. URL

Vastus: https://riigihanked.riik.ee

5 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE

Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?

Vastus: Ei 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Jah 6. URL

Vastus: https://riigihanked.riik.ee

HANKE OSAD

Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada

Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number

Vastus: 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Jah 3. URL

Vastus: https://riigihanked.riik.ee

ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA

Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?

Vastus: Jah 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Jah 3. URL

Vastus: https://riigihanked.riik.ee

6 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

B: Teave ettevõtja esindajate kohta

Eesnimi: Kristjan

Perekonnanimi: Jansons

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Aadress:

Linn/vald:

Postiindeks:

Riik: Eesti

E-post: [email protected]

Telefon: +372 56688239

Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):

III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega

OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.

7 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

KORRUPTSIOON

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.

PETTUS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

8 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.

TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD

ÕIGUSRIKKUMISED

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.

RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele:

9 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.

LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.

10 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega

MAKSUDE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

13. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring EMTA maksuvõlglaste andmebaasi riigihangete registri kaudu.

SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt

11 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

13. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring EMTA maksuvõlglaste andmebaasi riigihangete registri kaudu.

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega

KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele:

12 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

PANKROT

Kas ettevõtja on pankrotis?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

13 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

5. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring Äriregistrisse riigihangete registri kaudu.

MAKSEJÕUETUS

Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

5. URL (Url) Vastus: https://www.ametlikudteadaanded.ee/

7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päringut saab käsitsi teha veebilehel Ametlikud Teadaanded.

KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA

Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

14 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT

Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

5. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring Äriregistrisse riigihangete registri kaudu.

VARA HALDAB LIKVIDEERIJA

Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

15 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

5. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring Äriregistrisse riigihangete registri kaudu.

ÄRITEGEVUS ON PEATATUD

Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

5. URL (Url) Vastus: https://ariregister.rik.ee/

7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: https://ariregister.rik.ee/

SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES

Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

16 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA

SÕLMITUD KOKKULEPPED

Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT

Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

17 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE

ETTEVALMISTAMISEL

Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD

SANKTSIOONID

Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

18 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA

NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA

KONFIDENTSIAALSET TEAVET

Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE

VÕIMALDAMISE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise

19 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Hankija kontrollib käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 sätestatud kõrvaldamise alust pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida. (RHS § 96 lg 2.1).

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

20 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT

Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul". RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

B: Majanduslik ja finantsseisund

ÜLDINE AASTAKÄIVE

Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine:

Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“

Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase kolme käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta netokäivete (müügitulu) summa peab olema kokku vähemalt 300 000 (kolmsada tuhat) eurot.

Pakkuja märgib hankepassis viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta netokäibe suurused. Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Hankija nõudmisel esitab pakkuja kolme viimase riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta aruande väljavõtte, millest selgub pakkuja majandusaasta netokäive (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja puhul ei kohaldu, kui andmed või dokumendid on hankijale andmekogust avalikult kättesaadavad).

NB! Ühispakkujad võivad oma majandusliku ja finantsseisundi tõendamisel tugineda teiste ühispakkuja näitajatele. Kui pakkuja tugineb teise isiku näitajatele TULEB pakkumuse kooseisus ESITADA: 1. hankepass ka teise isiku kohta, et hankija saaks kontrollida RHS § 95 lg 1 ja 4 sätestatud teise isiku kõrvaldamise aluseid (RHS § 103 lg 1 ja 5); 2. teise isiku kirjalik SELGITUS mil moel ta osaleb käeoleva riigihanke alusel sõlmitava hankelepingu täitmisel selliselt, et pakkuja saab tema vahendeid lepingu täitmisel kasutada.

21 / 21

Koostatud 09.04.2025 07:42:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 300000

Valuuta: EUR

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Ajavahemik (Periood) Vastus: 01.01.2022 - 31.12.2024

2. Käive (Summa) Vastus: 4644678

3. Valuuta (Vääring) Vastus: EUR

4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

5. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus:

MINDTITAN OÜ registrikood: 14131800 2022. aasta käive aruandes 1448297 EUR 2023. aasta käive aruandes 1690068 EUR 2024. aasta käive 1506313 EUR (majandusaasta aruanne ei ole veel esitatud, samas 300 000 EUR nõude täidavad ära 2022 ja 2023 aruanne) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

Vastus: Majandusaasta aruande päring äriregistrisse riigihangete registri kaudu.

Kokkuvõtlikud kinnitused

Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad.

Kinnituse andja nimi: Kristjan Jansons

Koostatud 09.04.2025 10:57:05 1 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8036504/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 286764 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) Pakkumus: 549647 Ettevõtja: MINDTITAN OÜ (14131800), roll: peapakkuja

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Pakkumuse maksumus Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid.

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 20%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

291600,000 291600,000 22 355752,000

2. Projektiplaan Hindamise aluseks on pakkuja esitatud tegevuste läbiviimise detailse ülesehitusega projektiplaan, mis sisaldab: 1. Pakkuja visiooni ja metoodika kirjeldust. Lähtuvalt hanke eesmärgist ja objektist, kirjeldab pakkuja planeeritavat metoodikat ja tegevusi projekti ellu viimiseks.. 2. Projekti ajakava. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. Projektiplaan ei tohi olla tingimuslikult ja muutmatult seotud konkreetsete kuupäevadega, st projektiplaan peab olema muudetav vastavalt tegelikele lepingu täitmise kuupäevadele. 3. Projekti eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa; 4. Meeskonnaliikmete rollide kirjeldused projektiplaani täitmisel; 5. Projekti riskianalüüsi. Projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud.

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Koostatud 09.04.2025 10:57:05 2 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8036504/general-info

Osakaal: 20%

Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus".

3. Projektimeeskonna kogemus

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Osakaal: 20%

Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus".

4. Proovitöö Proovitöö lahenduse hindamisel antakse punkte vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatud kriteeriumitele ja hindamise põhimõtetele.

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Osakaal: 40%

Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus".

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 291600,000

Maksumus kokku KM-ga: 355752,000

1 / 5

Koostatud 09.04.2025 10:57:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

PAKKUMUS VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 286764 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) Pakkumus: 549647 Ettevõtja: MINDTITAN OÜ (14131800), roll: peapakkuja

HANKIJA ESITATUD TINGIMUSTE ÜLEVÕTMINE

Pakkumus peab olema esitatud kõiki riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi üle võttes. Pakkujal on kohustus kontrollida töö mahtu ning pakkumuse maksumuses arvestada riigihanke tehnilises kirjelduses määratletud hankija eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste täitmise ja sellest tulenevate töömahtudega. Pakkuja peab kinnitama, et: 1. pakkumus on esitatud kõiki riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi üle võttes. 2. pakkumuse koostamisel on arvesse võtnud kõik käesoleva riigihanke teostamiseks ja hankelepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud täitja tööd, teenused, tegevused ja toimingud, kaasa arvatud need, mis ei ole otseselt kirjeldatud riigihanke alusdokumentides ja selle lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks. 3. käesolev pakkumus on jõus kuni hanketeates määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni (3 kuud pakkumuse esitamisest).

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas Pakkuja saab kinnitada Hankija esitatud tingimuste ülevõtmist? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Jah

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Pakkujad võivad volikirja esitamiseks kasutada alusdokumentide koosseisus esitatud vormi.

Ühispakkumuse esitamisel peab esitama hankepass iga ühispakkuja osas.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Ei

2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Ei

EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD JA TARNIJAD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel.

2 / 5

Koostatud 09.04.2025 10:57:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.

Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Jah

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)).

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

Vastus: Esitatud pakkumuses on ärisaladusena käsitletav kogu pakkumus ning kõik selle lisad ja seal esitatud informatsioon, v.a pakkumuse maksumus ja osamaksumused ning hankemenetluse hindamiskriteeriumitele vastavad pakkumust iseloomustavad näitajad, mille esitamist on hankija pakkumuste hindamiseks nõudnud hanke alusdokumentides. Pakkumuse ärisaladusega hõlmatud osad sisaldavad konfidentsiaalset teavet pakkuja ettevõtte ning tööprotsesside kohta, mille avaldamine pakkuja kirjaliku loata on keelatud. Pakkuja juhib tähelepanu, et riigihangete seaduse § 113 lg 8 kohaselt ei tohi hankija avalikustada pakkumuse ärisaladusena märgistatud osa sõltumata sellest, kas hankija nõustub pakkuja põhjendustega või mitte.

PROJEKTIPLAAN

Pakkuja esitab pakkumuses detailse projektiplaani, mille koostamisel tuleb lähtuda allpool toodud tingimustest ja tehnilises kirjelduse punktis 5 ja 6 esitatud nõuetest.

Pakkuja esitab töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse ehk töö teostamise projektiplaani, mis peab vastama vähemalt riigihanke alusdokumendis "Tehniline kirjeldus" punktis 5 (Väljundid) ja 6 (Töö korraldus) toodud tingimustele.

Tehnilisele kirjeldusele vastav pakutava teenuse projektiplaani kirjeldus peab sisaldama selgelt eristatavaid osi, mis on aluseks pakkumuse vastavuse kontrollimisel, pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele:

1. Pakkuja visiooni ja metoodika kirjeldust. Lähtuvalt hanke eesmärgist ja objektist, kirjeldab pakkuja planeeritavat metoodikat ja tegevusi projekti ellu viimiseks.. 2. Projekti ajakava. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. Projektiplaan ei tohi olla tingimuslikult ja muutmatult seotud konkreetsete kuupäevadega, st projektiplaan peab olema muudetav vastavalt

3 / 5

Koostatud 09.04.2025 10:57:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

tegelikele lepingu täitmise kuupäevadele. 3. Projekti eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa; 4. Meeskonnaliikmete rollide kirjeldused projektiplaani täitmisel; 5. Projekti riskianalüüsi. Projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud.

Pakkuja esitatud projektiplaan kuulub hindamisele hindamiskriteeriumis "Projektiplaan", mistõttu esitatud andmed peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik läbi viia pakkumuse hindamine. Hindamismetoodika kirjeldus on esitatud riigihanke alusdokumentide koosseisus.

Riigihanke alusdokumentide koosseisus oleva, hankija poolt koostatud tehnilise kirjelduse esitamine pakkumuse koosseisus projektiplaanina ei ole lubatud, sest see ei võimalda hankijal kontrollida pakkumuse sisulist vastavust ning omistada hindamiskriteeriumi alusel väärtuspunkte. Selline pakkumus ei vasta tingimustele ning lükatakse tagasi.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument)

Vastus: 5_1_GANTT (1).pdf, 5_1_Projektiplaan (3).pdf, 5_1_Riskianalüüs.xlsx

NÕUDED MEESKONNALE

Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama vähemalt 3-liikmelise meeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt järgmised rollid:

1. Projektijuht (võtmeisik nr 1) – pakkuja esindaja ja kontaktisik. Koostab projektiplaani, vastutab projekti ajakavas püsimise eest, selgitab projekti vältel kõikidele osapooltele pakkuja vajadusi, ootusi ja probleemkohti, koostab projekti aruanded, vastutab tulemite õigeaegse üle andmise eest hankijale, vastutab projekti tulemite esitlemise eest hankijale ja huvitatud osapooltele.

2. Andmeteadlane (võtmeisik nr 2) – innovatsiooni ja tulemite looja, masinõppetehnikate ekspert. Valib sobivad andmestikud ja metoodikad nende kombineerimiseks, hindab tulemusi ja nende vastavust hankija ootustele, vastutab pakkuja tehnoloogilise võimekuse ja tulemite loomise eest.

NB! Üks võtmeisik võib meeskonnas täita maksimaalselt ühte rolli. Võtmeisikutele (projektijuht ja andmeteadlane) peab pakkujal olema valmidus tagada asendaja.

Hankelepingu täitmisel osalev projektijuht peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul: a) omama kokku vähemalt 12-kuulist töökogemust tarkvaraprojektide juhtimisel; b) olema osalenud vähemalt ühes masinõppeprojekti täitmisel projektijuhina.

Hankelepingu täitmisel osalev andmeteadlane peab käesoleva riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul: c) omama vähemalt 24-kuulist töökogemust andmeteadlasena. (NB! Andmebaasi päringute kogemust ei pea hankija andmeteaduseks). d) omama vähemalt magistrikraadi või sellega samaväärset kvalifikatsiooni; e) olema osalenud andmeteadlasena vähemalt kahes süvaõppe projektis.

Tingimustele vastavaks süvaõppe projektiks loeb hankija järgmistele tingimustele üheaegselt vastavad projekte: 1. alusandmeteks on olnud pildid, videod või punktipilv; 2. milles on süvaõpet rakendatud kas: (a) objektituvastuseks ja klassifitseerimiseks või (b) objektituvastuseks ja segmenteerimiseks või (c) segmenteerimiseks ja klassifitseerimiseks või (d) ruumiandmetelt objektide tuvastamiseks või segmenteerimiseks või klassifitseerimiseks; 3. mis on riigihanke algamisele eelnevalt lõppenud (täidetud);

4 / 5

Koostatud 09.04.2025 10:57:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

4. mille kohta on ilmunud teadusväljaandes artikkel või mille tulemus on tellija poolt kasutusele võetud.

Hankelepingu täitmisel osalev meeskond peab omama kogemusi järgmiste valdkondade projektidega: 1. Ruumiandmed ja kaarditarkvara; 2. Masinnägemine; 3. Phythoni keel ja raamistikud; 4. Süvaõppe algoritmi loomine.

Nimetatud valdkondade alaseid kogemusi meeskonnas võib omada ainult üks meeskonnaliige või ka mitu meeskonnaliiget kokku, kaetud peavad olema kõik valdkonnad.

Pakkuja esitab meeskonna valiku põhjendused ning võtmeisikute ja valdkondlikke kogemuste tõenduseks andmed vormil "Andmed meeskonnaliikmete kohta".

Pakkuja esitab pakkumuse koosseisus ka andmeteadlase haridust tõendava(te) dokumenti(de) koopiad, kelle osas on seatud hariduse nõue. Hankijal on õigus esitatud andmete kontrollimiseks pöörduda kolmandate osapoolte poole või küsida pakkumuses esitatud andmete kohta täiendavaid selgitusi.

Pakkuja esitatud projektimeeskonna kogemus kuulub hindamisele hindamiskriteeriumis "Projektimeeskonna kogemus", mistõttu esitatud andmed peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik läbi viia pakkumuse hindamine. Hindamismetoodika kirjeldus on esitatud riigihanke alusdokumentide koosseisus.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Andmed meeskonnaliikmete kohta (VORM) (Dokumendi vorm / Andmed meeskonnaliikmete kohta (VORM).DOCX)

Vastus: 6_1_Andmed meeskonnaliikmete kohta (VORM) (esitamiseks) (1).pdf

2. Meeskonnaliikmete haridust tõendava(te) dokumentide koopia(d) (Vabas vormis dokument)

Vastus: 6_2_isikukaart Sander Tars.asice

PROOVITÖÖ

Proovitöö eesmärk on välja selgitada, kas pakkuja suudab luua aknaid tuvastava süvaõppe mudeli. Proovitöö ülesandeks on luua mudel, mis tuvastab hankija etteantud andmetelt akende pindgeomeetria ja esitab tulemused vektorkujul.

Pakkuja teostab proovitöö ja esitab tulemused vastavalt riigihanke alusdokumendis "Nõuded proovitööle" sätestatud tingimustele.

Proovitöö tulemusel valminud mudel peab läbima testimise. Testimine toimub 2 tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtaega kell 10.00 - 13.00. Hankija annab kõikidele riigihanke juurde registreerunud huvitatud isikutele teada testimise ajast ning ligipääsu treeningandmetele ning testpildile läbi riigihangete registri teabevahetuse.

NB! Peale fikseeritud testimise kuupäeva ei ole pakkujal enam võimalik osaleda proovitöö tegemisel.

Pakkuja esitab testimise tulemuse (proovitöö tulemi) pakkumuse koosseisus. NB! Pakkumuses esitatav proovitöö tulem peab olema koheselt allkirjastatud proovitöö teostamise järgselt, et tagada proovitöö teostamine ja pakkujate võrdne kohtlemine hankija poolt sätestatud ajaraamistikus.

Kui proovitöö ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (sh proovitöö tulem ei ole digiallkirjastatud proovitöö teostamise järgselt hankija ettenähtud ajaraamistikus) või pakkuja

5 / 5

Koostatud 09.04.2025 10:57:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info

ei esita proovitöö tulemit pakkumuse koosseisus, tunnistatakse pakkumus mittevastavaks ja lükatakse tagasi.

Proovitöö teostamine on aluseks pakkumuse hindamisel hindamiskriteeriumis "Proovitöö". Hindamismetoodika on esitatud riigihanke alusdokumendis „Hindamismeetoodika kirjeldus“.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Proovitöö tulemused mudeli tuvastatud aknad raster- või vektorkujul (Vabas vormis dokument)

Vastus: 7_1_img_14_preds.asice

2. Proovitöö lähtekood (Vabas vormis dokument)

Vastus: 7_2_source-code.zip

3. Proovitöö kirjeldus (Vabas vormis dokument)

Vastus: 7_3_Proovitöö kirjeldus.pdf

KESKKONNAHOIDLIKUD TINGIMUSED

Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: 1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; 3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostus.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja eelistab hankelepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Jah

nädal 1 5 9 13 17 21 25 29 33 37 41 45 49 53 57 61 65 69 73 77 81 85 89 93 97 101

Andmestike kogumine töö maht nädalates puver Andmete täpsustav kaardistamine 1 Infrastruktuuri seadistamine 2 Andmetorustike implementeerimine 4 Andmete puhastamine ja ühtlustamine 5 Testandmestike ja teststsenaarumite defineerimine 1 Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega) 2

Testprotseduuride defineerimine MaRu andmehõive töövoo testimise protseduuri defineerimine 1 Ehitisregistri kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine 1 Päästeameti kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine 1

Etapp 1 - Ühine segmentatsioonimudel - hooned/teed/vooluveekogud Mudeli implementeerimine ja treenimine 4 Mudeli valideerimine ja täiustamine 3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine 2 MaRu andmehõive töövoo testimine 1

Etapp 2 - Ühine segmentatsioonimudel - teed/vooluveekogud/hooned Mudeli implementeerimine ja treenimine 4 Mudeli valideerimine ja täiustamine 3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine 1 MaRu andmehõive töövoo testimine 1

Etapp 3 - Hoone kõrguse mudel Mudeli implementeerimine ja treenimine 4 Mudeli valideerimine ja täiustamine 2 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine 1 Ehitisregistri kasutusjuhu testimine 1

Etapp 4 - Hoone sisspääsu mudel Mudeli implementeerimine ja treenimine 4 Mudeli valideerimine ja täiustamine 2 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine 1 Päästeameti kasutusjuhu testimine 1

Dokumentatsioon ja muud lõputegevused Mudeli ja koodi dokumenteerimine 1 Lõpparuanne (vähemalt 4 nädalat enne projekti lõppu) 1 Muu dokumentatsioon ja lõputegevused 1 Projekti tulemusi tutvustav esitlus 1

Kokku andmeteaduse töö-nädalaid 57

Visioon Aero-, satelliit- ja lidaripiltide pealt huvipakkuva tuvastamine on teema millega vähemal või suuremal määral tegelevad kõik maailma riigid. Eesti näitel ka mitmed riigiasutused korraga, masinõppe seisukohast lahendatakse samu ülesandeid paralleelselt. Siin on meeletu raisatud potentsiaal, kui kõik (riigid ja asutused) omaette nokitsevad neid lahendusi. Tulevikus võiks olla “geograafiline baasmudel ,ˮ mis on treenitud riikide üleselt. Näiteks kogu Euroopal võiks olla mõned baasmudelid, mis on treenitud ühise andmestiku pealt ühisel arvutusressursil. Selline lähenemine annaks selgelt kõige parema tulemuse. Küll aga selle organisatoorne pool on keerukam, mistõttu valdkonna algusaegadel kipub töö silodesse. Sellist ühist Euroopa baasmudeli visiooni silmas pidades ning selle poole nügides oleme ka käesoleva projekti visiooni loonud. Hetkel võib öelda, et Prantsuse Maaamet on selle visiooni eestvedajad ning plaanime ka ise siinkohal töö sobitada nende formaati. Eestil on seega hea võimalus “Euroopa baasmudeliteˮ initsiatiivi kaas-vedada, minnes nõnda geoinformaatika ajalukku.

Näeme, et ülesande 5 klassi tasub jaotada nõnda:

Mudel 1 - Üldine segmentatsioonimudel mis ühildab endas teed, ehitised ja vooluveekogud Mudel 2 - Hoonete korrused Mudel 3 - Hoonete sissepääsud

Selline jaotamise põhjendus:

1. Sisend, väljund, tunnused. Näiteks selleks, et pildilt tuvastada teid või ehitisi, nii inimene kui tehisintellekt vaatavad “sama asjaˮ (pilti), “sama moodiˮ (visuaalsete sarnase abstraktsioonitasemega tunnuste alusel) ja väljundiks on “sama asiˮ (segmentatsioon). Küll aga näiteks hoonete korruste tuvastamine on fundamentaalselt erinev asi, kus pigem fookus kõrgusandmetel ning väljund pole segmentatsioon, vaid arv. Samuti sissepääsu loogikat võib väga erinevalt vaadata, aga sellest juba all konkreetse peatüki juures.

2. Kui võimalik ja põhjendatud, siis masinõppes kipub olema rohkem asju koos vaadata parem:

a. Jagatud tunnused - madalama taseme tunnused nagu ääred, nurgad, tekstuurid jne on kasulikud üle kõigi klasside

b. Kontekstuaalsed seosed - mudel on targem, kui ta saab lisaks õppida seoseid erinevate klasside vahel, mitte lihtsalt “silmaklappidegaˮ otsida ühte konkreetset klassi ja mitte-klassi.

mindtitan.com

c. Treeningandmete haldamine, mudeli treenimine/haldamine/ juurutamine on märgatavalt lihtsam. Seda nii juhtudel kui treeningandmeid tuleb juurde (see on kindlalt MaRu puhul nii), kui ka kui uusi klasse lisandub (tõenäoliselt leiab samuti aset MaRu puhul).

d. Arvutuslik efektiivsus - ühe mitme klassiga, veidi suurema mudeli treenimine on palju ressursi-efektiivsem kui mitme binaarse mudeli treenimine.

e. Tõenäoliselt lähevad üldisesse segmentatsioonimudelisse ka kõik alamklassid kokku, kuigi siin võib juhtuda et teatud juhtudel on hierarhiline lähenemine (alam-klassifikaator) põhjendatud.

f. Masinõppe üldine trend on ikkagi end-to-end. Näideteks võib tuua mudelid nagu YOLO, Clip, sisuliselt kogu multimodaalsete fundamentaalmudelite teema (kogu suurte keele- ja pildimudelite valdkond). Ning ka baasmudelid mida siin kasutada plaanime võtavad sellise laiapõhjalise lähenemise ja eelduse.

g. Soomlaste ATMU projekt on tähelepanuväärne ja panustas vastupidisele lähenemisele. Ühtpidi seda ei saa eirata, aga teist pidi tunneme, et suunis minna mitu-klassi-ühes-mudelis teed on siin kogu eelkirjeldatu põhjal liialt tugev. Meie soovitatud lähenemine on natuke keerukam, et alguses käima saada, näiteks klasside ebaühtlase jaotuse probleemiga tuleb rohkem tegeleda, aga ta on suures plaanis tõenäoliselt edukam.

Metoodika Metoodika peatükis on järgmised teemad lahti mõtestatud:

1. Andmeteaduse arendusmetoodika - kirjeldame meie üldist andmeteaduse ja masinõppe arendusmetoodikat. Tegemist on meie poolt välja töötatud ja rafineeritud metoodikaga, mis on end palju aastaid hästi tõestanud. Metoodika on inspireeritud teaduslikust lähenemisest ja agiilsest tarkvaraarendusest.

2. Andmete eeltöötlus - käsitleme mõningaid olulisi nüansse andmete ja nende eeltöötluse teemal.

3. Testandmestike ja testprotseduuride defineerimine - rõhutame, et iga masinõppe projekti puhul on üks olulisemaid asju lähtuda kasutajate ja kasutusloogika poolelt, mis siin peegeldub testprotseduuride näol. Viimased on omakorda aluseks kogu masinõppe arendusele.

4. Ühine segmentatsioonimudel: hooned/teed/vooluveekogud - selgitame metoodikat ja visiooni antud mudeli loomiseks.

5. Hoone korruste mudel - selgitame metoodikat ja visiooni antud mudeli loomiseks.

6. Hoone sissepääsu mudel - selgitame metoodikat ja visiooni antud mudeli loomiseks.

Siinkohal mainime ka, et käesolev on esmane visioon ning töö käigus lähevad ideed täpsemaks ja ülesande reaalsusega kooskõlla.

Andmeteaduse arendusmetoodika Iteratiivne ja agiilne andmeteaduse/masinõppe arendusmetoodika on kirjeldatud järgneval joonisel.

Joonisel esindatud komponendid:

● Algne hetkeolukorra uurimistöö - uuritakse probleemi olemust ja seda, kuidas seda praegu lahendatakse või on proovitud lahendada. Tuvastatakse praeguste lähenemiste pudelikaelad ja selgitatakse välja, kust on võimalik saavutada suurimaid võite.

● Algne algandmete uurimistöö - kaardistatakse, millised andmed on olemas, milliseid andmeid on võimalik juurde hankida/koguda, mis on andmete olukord.

● Lahenduste hüpoteeside püstitamine - toimub koostöös tellija ja pakkujaga. Tellija ja pakkuja pakuvad mõlemad välja ideid, mis võiksid olukorra lahendada. Kui tellija pakub lahenduse, hindab pakkuja, kas tegu on lähenemisega, mis kuulub masinõppe alla või on see lihtsamini tehtav. Kui hankija pakub lahendus, hindab tellija, kas selline lähenemine päriselt lahendaks probleemi ärilisest vaatepunktist ning kas selleks eksisteerib andmeid.

● Kõige suurema potentsiaaliga hüpoteeside valik - Ülesannet saab üldiselt lahendada rohkem kui ühte moodi ning piiratud ressursside korral on mõistlik neid ükshaaval testida. Arvestatakse ärilist mõju, tehnilist teostatavust, arendamiseks kuluvat aega, andmete olemasolu ning üheskoos valitakse kõige sobilikum lahenduse hüpotees, mida minna masinõppega lahendama

● Vajalike andmete ettevalmistamine - andmeinseneri ja andmeteadlase ühistöö, kus valmistatakse andmed ette, et nende pealt oleks võimalik õpetada masinõppe

mudelit. Võib sisaldada tööd, kus on tarvis andmete kvaliteeti parandada, neid juurde koguda või andmeallikaid lisada.

● Mudeli arendus - teostab andmeteadlane, kasutades andmeid ning üritades ehitada mudelit, mis optimeerib mõõdikut, mis on äripoolega varem kokku lepitud.

● Mudeli valideerimine ja hindamine - andmeteadlane selgitab ning visualiseerib tulemusi. Äripool hindab, kui hästi mudel on püstitatud ülesannet lahendanud.

● Uute hüpoteeside püstitamine - isegi, kui ei saavutatud arendustsüklis paremat tulemust, õpitakse paremini õppima andmeid ning probleemi olemust. Olles varustatud uute teadmiste, võib tellija ja pakkuja koostöös välja tulla uute lahenduse hüpoteesidega.

● Parimate mudelite valik - hinnatakse mudelite sooritust mõõdikute järgi, mudeli ennustuskiirust, vajalike andmete kogust, vajalike integratsioonide hulka ja keerukust. Loomulikult võib olla ka teisi ärile olulisi kriteeriumeid, kuid alati ei pruugi olla optimaalseim valida kõige parema sooritusega mudel, sest selle ülevalhoidmine võib kujuneda kulukaks.

Iteratiivsus on kujutatud arendusprotsessi graafi tsüklilises osas. Üldisemas plaanis itereeritakse hüpoteeside prioriteedijärjekorra üle. Andmeteadlane ja projektijuht koostöös optimeerivad, et iga iteratsioon tegeletakse kõige optimaalsemate arendustga. Agiilsus väljendub selles, et iga tsükli läbimisel kogunenud teadmised muudavad järgmiste tsüklite kavandamist.

Andmete eeltöötlus MaRu ortofotod on hea alguspunkt edasiseks analüüsiks, sest aerofotod on juba töödeldud sobivale kujule: ortorektifitseeritud, georeferentseeritud, jne.

Kindlasti plaanime kasutusele võtta ka Lidari kõrgusandmed:

a. ALS kõrguspunktid b. Maapinna kõrgusmudel DTM lahutusega 1m, GeoTIFF c. Maakatte kõrgusmudel (nDSMDSMDTM lahutusega 1 m, GeoTIFF

d. Taimkatte kõrgusmudel CHM lahutusega 410 m, GeoTIFF

Väga oluline aspekt on andmete sobivale kujule struktureerimine, ehk kui suurte alam-piltide peal treenida. Tegemist on väga arvutusmahuka ülesandega ning alam-piltide suurus määrab nii jõudluse kui soorituse tulemust. Sestap lahendatakse küsimus arvestades mõlemat nüanssi ning eksperimentaalselt.

Ortofotode ja ALS integratsioon ALS andmete lisame toimub tõenäoliselt just nDSM profiili abil. See võiks olla väga kasulik segmenteerimise jaoks, sest hoonetel, teedel ja vooluveekogudel on kõigil selge kõrgusprofiil. Hoonete korruste määramise jaoks panustame põhiliselt kõrgusandmetele. Sissepääsu tuvastamisel on kõrgusandmete tõenäoliselt samuti olemas, kuna hoone ja ümbritsevate teede kuju joonistab teatava intuitiivse avause, ehk sissepääsu.

Süvaõppe seisukohast on selline lisamine samuti igati hästi võimaldatud, sest erinevad konvolutsioonilised närvivõrgud (ja muud pilditöötluse meetodid) on võimalik peaaegu triviaalselt viia 3ʼlt sisendkanalilt RGB 4ʼle RGB+nDSM. Käesolevas projektis saame selle osa tegemiseks kasutada meetodeid, mis praegu PRIA põllupiiride tuvastamise projektis teinud oleme.

GIS tarkvara Erinevates andmete ettevalmistamise, eel- ja järeltöötluse etappides võib olla väga kasulik kasutada GIS tarkvara. Sarnastes projektides on seni kõige edukamaks valikuks osutunud QGis. Lisaks tuleb käsitleda GIS tarkvaraga liidstamise küsimusi, et sobituda lõplikesse töövoogudesse tulevikus.

Testandmestike ja testprotseduuride defineerimine Käesoleva projekti fookus pole mitte ainult täpsel pildituvastusel, vaid konkreetse ajavõidu ja efektiivsuse saavutamisel erinevates andmehõive protsessides. Sellest lähtuvalt koostatakse hanke töö alguses konkreetne testandmestik ning sellele tuginevad

testimise protseduurid. Need peavad näitlikustama reaalset tänast tööprotsessi ning ajavõitu. Kuna tegemist on eksperimentaalse uue töövooga ning samuti, et katsetuste iteratsiooni kiirust maksimeerida, siis seadistame lõpliku töövooga sisuliselt ekvivalentse testimise töövoo. See tähendab, et me tõenäoliselt ei asu liidestuma päris töövoogu, vaid teeme (näiteks notebooki, mõne mugavalt modifitseeritava märgendustööriista või isegi exceli põhiselt) testimise töövoo.

Ühine segmentatsioonimudel: hooned/teed/vooluveekogud

Sobivad arhitektuurid UNet: Arhitektuur, mida iseloomustab ülekodeerimisühendusega (skip connections) kodeerija-dekodeerija struktuur. Tegemist on semantilise segmenteerimise standardiga, eriti muuhulgas kaugseire rakendustes. Kodeerija rada vähendab järk-järgult sisendpildi mõõtmeid, jäädvustades kõrgetasemelise kontekstiteabe. Dekodeerija rada suurendab seejärel neid tunnuseid, taastades järk-järgult ruumilise eraldusvõime. Ülekodeerimisühendused ühendavad otseselt kodeerijast pärit tunnuskaardid (feature maps) vastavate kihtidega dekodeerijas, võimaldades mudelil säilitada peeneid ruumilisi detaile, mis võivad allavalimise (downsampling) käigus kaduma minna. See muudab UNet'i eriti tõhusaks erinevate suuruste ja kujudega objektide segmenteerimisel, mis on meid ootamas käesolevas projektis.

DeepLabv3 Arhitektuur põhineb DeepLabi perekonna mudelitel ning kaasab tühimikkonvolutsioone (atrous convolutions) (tuntud ka kui laiendatud (dilated) konvolutsioonid), et tajuda mitme erineva skaala (näiteks puu ja mets) kontekstuaalset teavet ilma tunnuskaardi eraldusvõimet vähendamata. Samuti rakendab see Tühimikkonvolutsioonidega Ruumilise Püramiidi Ühendamise (Atrous Spatial Pyramid Pooling, ASPP moodulit, mis kasutab erineva laienduse (dilation) määraga tühimikkonvolutsioone, et eraldada tunnuseid mitmel skaalal. "+" versioon sisaldab dekoodrimoodulit, mis täpsustab segmenteerimise piire. DeepLabv3 on näidanud tugevat sooritust erinevatel segmenteerimise näidisülesannetel (benchmarkʼidel)ning sobib hästi ortofotodel erineva suurused objektide käsitlemiseks.

Feature Pyramid Networks FPN FPN-e iseloomustab samuti mitme-skaalaliste tunnuste utiliseerimine. tunnuste pildil toimuvast. Nad kombineerivad madala resolutsiooniga, semantiliselt tugevaid tunnuseid närvivõrgu sügavamatest kihtidest kõrge resolutsiooniga, ruumiliselt täpsete tunnustega madalamatest kihtidest. See võimaldab mudelil tõhusalt segmenteerida objekte erinevatel skaaladel, kuna tal on juurdepääs nii peenetele detailidele kui ka kõrgetasemelisele kontekstuaalsele teabele mitmel resolutsioonil. FPN-id on eriti kasulikud väikeste objektide segmenteerimise parandamiseks, mis võib olla oluline üksikute majade või kitsaste teede tuvastamisel.

Erinevaid arhitektuure on veel palju, mis kas ehituvad eelnevalt kirjeldatule või on täiesti eriilmelised (näiteks SAM - Segment Anything Model). Hea ülevaade on näiteks siin. Lõplik valitud arhitektuur ilmneb eksperimentaalse töö käigus lähtuvalt sellest, mis annab MaRu ülesande tarbeks parima tulemuse.

Lisaks, üks konkreetne kaardi segmenteerimise implementatsioon, mida kindlasti hea siin projektis aluseks võtta on Prantslaste loodud FLAIR1 - olemas nii mudelid kui alusandmed. Muuhulgas suudab arvesse võtta ka kõrgusandmeid seega igati hea kandidaat eksperimentide tegemiseks.

Mudeli treenimise nüansid

Kaofunktsioonid Mitme klassiga semantilise segmenteerimise jaoks kasutatakse tavaliselt mitut kaofunktsiooni. Kategooriline ristentroopia (Categorical Cross-Entropy) on standardvalik mitme klassi klassifitseerimiseks, mõõtes erinevust klassidele (hooned, teed, vesi, taust) ennustatud tõenäosusjaotuse ja iga piksli tegeliku klassi märgenduse vahel. Dice'i kadu (Dice Loss) on eriti kasulik klasside ebaühtlase jaotuse (class imbalance) korral, kuna see mõõdab otseselt ennustatud ja tegelike segmenteerimismaskide kattuvust iga klassi jaoks, keskendudes ühisosa maksimeerimisele kogu ulatuses. Fokaalkadu (Focal Loss) on teine tõhus kaofunktsioon klasside ebaühtluse lahendamiseks, vähendades lihtsalt klassifitseeritavate pikslite mõju ja keskendudes rohkem raskesti klassifitseeritavatele näidetele, mis kuuluvad sageli vähemuse klassidesse. Praktikas võib kaofunktsioonide kombinatsioon, näiteks kategoorilise ristentroopia ja Dice'i kao kaalutud summa, viia

mõnikord parema tulemuseni, kasutades ära mõlema tugevusi. Sobiv kaofunktsioon valitakse taaskord eksperimentaalselt lähtudes ülesandest.

Klasside ebaühtlane jaotus Klasside ebaühtlane jaotus, kus ühe või mitme klassi pikslite arv on teistest oluliselt väiksem, võib pärssida semantilise segmenteerimise mudeli kvaliteeti. Näiteks võib uuritaval alal voolavaid veekogusid olla vähem kui hoonestust või teid. Siinkohal kasutame mitmeid strateegiaid.

1. Kaalutud kaofunktsioonid omistavad vähemusklassidele suuremad kaalud, sundides mudelit pöörama rohkem tähelepanu nende klasside õigele klassifitseerimisele.

2. Vähemusklasside ülevalimine (upsampling) hõlmab vähemusklasside treeningnäidiste arvu suurendamist, kas olemasolevate näidiste dubleerimise või andmete täiendamise tehnikate, nagu pööramise ja peegeldamise abil.

3. Enamusklasside alavalimine (undersampling) vähendab enamusklasside treeningnäidiste arvu, et luua tasakaalustatum klassijaotus, kuigi see võib põhjustada mõningate potentsiaalselt kasulike andmete kaotsiminekut.

4. Nagu varem mainitud, on fokaalkadu samuti tõhus tehnika klasside tasakaalutuse käsitlemiseks, keskendudes treenimisele raskesti klassifitseeritavatel näidetel. Klasside tasakaalutuse lahendamine on oluline tagamaks, et mudel õpib täpselt segmenteerima kõiki sihtklasse, sealhulgas neid, mis esinevad andmestikus harvemini.

Andmete augmenteerimine Aitab parandada mudeli üldistusvõimet ja olemasolevast treeningandmete kogusest maksimumi välja võtta. Olemasolevaid pilte transformeeritakse, luues nendest uusi variatsioone, mis säilitavad originaali semantilise sisu, kuid esitavad seda erineval kujul. Ortofotode puhul võib selline andmete rikastamine hõlmata piltide pööramist erinevate nurkade all, peegeldamist, lõikamist, värvi muutmist, heleduse ja kontrasti reguleerimist ning müra lisamist. Näiteks võib sama hoonetega piirkonna pilt esineda treeningandmetes erinevate ilmastikutingimuste, valgustustasemete ja perspektiividega, aidates mudelil õppida tuvastama hooneid sõltumata nende konkreetsest esitusviisist. Eriti kasulik on see vähemusklasside puhul, suurendades nende klasside näidiste arvu ja parandades mudeli võimet neid objekte erinevates tingimustes ära tunda.

Mõõdikud Põhiliseks mõõdikuks on klassipõhine F1-skoor. Tegemist on hea standardse mõõdikuga masinõppes üldiselt ning ka esile toodud hankija nõuetes, tõenäoliselt lähtudes hankija senistest kogemustes sobiliku mõõdiku valikul. F1-skoori definitsioon on ka

hankijapoolsetes dokumentides esitatud, seega siinkohal me ei asu seda lahti defineerima.

Treenitud mudeli hindamise strateegia Standardne hindamise trateegia hõlmab märgendatud andmete jagamist kolme eraldi komplekti: treeningkomplekt, valideerimiskomplekt ja testikomplekt. Treeningkomplekti kasutatakse süvõppe mudeli treenimiseks. Valideerimiskomplekti kasutatakse treenimisprotsessi ajal mudeli hüperparameetrite häälestamiseks ja jõudluse jälgimiseks nägemata andmetel, aidates ka vältida ületreenimist (overfitting). Lõpuks kasutatakse testikomplekti, mis on treenimis- ja valideerimisandmetest täiesti sõltumatu, mudeli üldistusvõime lõplikuks, erapooletuks hindamiseks täiesti nägemata andmetel. Mudeli sooritust tuleks hinnata testikomplektil eraldi iga kolme sihtklassi jaoks, kasutades käesolevas projektis valitud mõõdikuid

Tihti on valikuks ka rist-valideerimine, kuid siinkohal on treenimine nõnda aja- ja ressursimahukas, et see poleks ajaliselt reaalne. Seda kompenseerime väga esindusliku testandmestikuga.

Reaalne kasutusjuhu testimine Lähtuvalt andmestikust ja protseduurist mis sai tekitatud eelneva peatüki Testandmestike ja testprotseduuride defineerimine raames, toimub siin testimine. Tõenäoliselt leiab testimine aset ka iteratiivselt, ehk vähemalt ühe korra etapi keskel ja siis etapi lõpus.

Muudatuste mõõtmine Muudatuste tuvastamine ja mõõtmine on oluline kahes aspektis. Esmalt, kuna sisuliselt on suur osa aastast-aastasse andmete kogumise ja andmehõive protsessi eesmärk tuvastada muudatusi. Teisalt, andmehõive protsessi saab lihtsustada (kiirendada) eriti, kui keskenduda muudatuste märgendamisele. Ehk edukalt tuvastada, kus muudatust aset leidnud ei ole - neid kohti pole vaja lasta andmesisestajatel üle vaadata.

Piksli-põhise muudatuse mõõtmine Muutuste tuvastamine toimub eri aastate andmeteset genereeritud semantiliste segmenteerimismaskide pikslipõhiste klassimärgendite võrdlemise teel. Iga piksli asukoha jaoks võrreldakse antud aasta maskis olevat ennustatud klassimärgendit järgnevate aastate maskide klassimärgenditega (või pikema ajaseeria ulatuses). Kui piksli klassimärgend muutub kahe ajapunkti vahel, näitab see maakatte muutust selles asukohas. Siinkohal tuleb ka eksperimenteerida erinevate silumise ja ühtlustamise algoritmidega, et pisimuudatused ei tekitaks liialt valepositiivseid. Samuti on huvipakkuv

mõte kasutada aastate lõikes teada-olevaid erinevusi treeningandmetes juba mudeli treenimise käigus, kuid selle mõttearenduse jätame juba projekti rüppe.

Satelliidipiltide kaasamine muudatuste mõõtmisel Suuremate muudatuste korral mõõtmiseksvõibolla võimalik kasutada satelliidipilte, tuginedes nende laekumise tihedusele võrreldes aerofotodega. Kirjeldatud lahendus ei pruugi olla sobilik hetkel saada olevate satelliidifotode Sentinel 1 ja 2 resolutsiooni tõttu, aga lähenemine on huvipakkuv arvestades võimalusega tulevikus saada ligipääsu kõrgema resolutsiooniga satelliidifotodele.

Lahenduse tuumikosa moodustavad satelliidi fotod ning me plaanime neid kasutada stabiilse ja informeeritud ennustuse genereerimiseks pikkade aegridadena. Satelliidifotodele rakendatakse pilvemaski, et vähendada pilviste perioodide mõju ennustuskvaliteedile.

Selline lähenemine võimaldab meil jälgida muutusi nii lühikeses perspektiivis kui ka aasta lõikes sesoonselt ja kogu seda pikka satelliitseire aegrida veel omakorda ristvalideerida MaRU teiste kaugseire andmetega. Kõige tõenäolisem andmejaotus on, et me kasutame ajas sarnasuskahanevat tihedust ehk mida rohkem aega tagasi seda hõredamalt me võrdluspilte võtame, aga aasta tagasi samast perioodist võtame jällegi tihedamalt pilte, et oleks olemas hästi võrreldav referentsperiood. Loogika on siin see, et kui me näiteks kontrollime muudatuste veebruaris, siis referents perioodina on detsember-jaanuar ja aastatagune detsember-jaanuar oluliselt väärtuslikumad kui näiteks vahepealsed kuud. Ja vastupidi suvekuudega. Seega oleks ideaalne sisend vaatlusperiood ennustushetkest kuni 14 kuud tagasi, aga seda peioodi on võimalik ka pikemaks venitada nii palju kui andmete ajalugu on.

Sellise mudeli arhitektuuri koha pealt on tõenäoline, et kasutame modifitseeritud varianti FLAIR2 ülevaates kirjeldatud arhitektuurist:

Hoone korruste mudel Kasutades eelnevalt arvutatud normaliseeritud digitaalset pinnamudelit (nDSM), keskendub mudeli arendus ALS ja ostofotode põhjal täpsete korruste arvu ennustusele, kust saab edasi jälgida ka nende muutust ajas. Esimese sammuna tuvastame hooned:

1. Juba märgistatud hoonete piirjoonte vektorkihte kasutatakse otse ALS-i ja vastavate aerofotode lõikamiseks teadaolevate hoonete kohalt

2. Märgistama hoonete jaoks saame kasutada projektis arendatud hoonete segmentatsioonimudelit.

Kui hooned on leitud, eraldatakse iga hoone kohta masinõppemudelisse sisestamiseks põhjalik tunnuste komplekt. Olulisimad on nDSM-ist tuletatud tunnused, mis kirjeldavad hoone vertikaalset mõõdet: maksimaalne kõrgus maapinnast, kõrguse protsentiilid (näiteks 90. või 95., et vähendada kõrvalekallete, nagu antennide mõju), keskmine kõrgus ja kõrguse standardhälve (mis viitab katuse iseloomule). Kõrgusandmeid täiendavad vastavast aerofoto lõigust saadud tunnused, mis annavad kontekstuaalset teavet, sealhulgas tekstuuriomadused (näiteks GLCM või LBP meetodeid), värviväärtuste RGB keskmine ja standardhälve ning erinevad muud klassikalise masinnägemise tunnused. Potentsiaalselt saaks kasutada ka kõrgetasemelised visuaalsed tunnused, mis on eraldatud eelnevalt treenitud konvolutsioonilise närvivõrgu CNN, näiteks ResNet'i abil.

Arvestades nende eraldatud tunnuste struktureeritud, tabelikujulist olemust, keskendub esmane modelleerimisviis klassikalistele masinõppe algoritmidele. Meetodid nagu

gradientvõimendus XGBoost, LightGBM või juhumetsad Random Forest) toimivad eeldatavasti hästi ning pakuvad selle ülesande jaoks sobivat tasakaalu täpsuse ja arenduse keerukuse vahel. Mudeleid treenitakse märgistatud andmestikuga, mis sisaldab eraldatud tunnuseid ja tegelikku korruste arvu. Kuigi need on tõhusad, võib esialgsete tulemuste parandamise vajadusel või ressursside olemasolul hinnata ka keerukamaid süvaõppe tehnikaid, nagu multimodaalsed fusioonvõrgud, mis suudavad ühiselt töödelda nii tooreid pildilõike kui ka LiDARi andmeid.

Lõpuks liigub süsteem muutuste tuvastamise ja hindamise juurde. Oluline samm on vastavate hoonete usaldusväärne vastavusse viimine järjestikustel aastatel, mis tavaliselt saavutatakse hoonete piirjoonte tsentroidide asukohtade võrdlemise ja püsivate unikaalsete ID-de määramisega. Sarnast ülesannet võib olla vaja lahendada ka meie üldise segmentatsioonimudeli juures. Seejärel arvutatakse iga hoone korruste muutus lihtsalt kui erinevus selle ennustatud korruste arvu vahel praegusel aastal ja eelmisel aastal. Hooned, mille muutus ei ole null, tuuakse esile.

Mudeli treenimiseks valitakse sobilik kaofunktsioon nagu keskmine absoluutviga MAE ja ruutkeskmine viga RMSE. Lõplik hinnang tehakse hankija soovitusel F1 skooriga.

Mudeli arenduse etapp on iteratiivne, kasutades vigade analüüsi nõrkuste tuvastamiseks (nt probleemid teatud tüüpi hoonetega, andmete kvaliteedi varieeruvus) ja suunates täiustusi tunnuste eraldamises, segmenteerimises või mudeli valikus.

Hoone sissepääsu mudel Selle ülesande lahendamiseks on kõige sobivam lähenemine objektituvastus, mille eesmärk on tuvastada hoonete sissepääsupunktide asukohad aerofotodelt täpsete punktidena. Selleks plaanime kasutada süvaõppe objektituvastusmudeleid nagu näiteks Faster RCNN, RetinaNet või EfficientDet, mis on näidanud häid tulemusi sarnaste ülesannete lahendamisel. Kuna eesmärk on ennustada punkti, mitte tüüpilist laiemat piiravat kasti, tuleb neid mudeleid veidi kohandada. Selleks on erinevaid võimalikke tehnikaid mis omakorda sõltub ka konkreetsest mudeli arhitektuurist. Näiteks Faster RCNN puhul:

● mudel treenitud ennustama väga väikeseid piiravaid kaste, mille keskpunktid seejärel loetakse sissepääsupunktideks

● arhitektuuri saab kohandada sarnaselt võtmepunktide ennustamisele (nagu Mask RCNN puhul kehahoiaku tuvastamisel)

● saab mudeli panna otse regresseerima sissepääsupunkti (x, y) koordinaate suhtes hoone enda piirava kastiga.

Esialgne lähenemine keskendub puhtalt aerofotode kasutamisele, kuna see on lihtsam ja kuna visuaalselt tundub täitsa reaalne ja lihtne seda teatava täpsusega teha. Intuitiivselt

tundub, et LiDAR andmete lisamine võiks 3D-konteksti pakkudes aidata, eriti keerulisemate varikatuste või maastikudetailide tuvastamisel sissepääsude läheduses. Siiski, LiDAR andmete integreerimine lisab märkimisväärset keerukust mudeli arhitektuuris. Seetõttu proovime LiDAR andmeid kaasata alles hilisemas faasis, kui ainult aerofotodel põhinev mudel ei anna piisavalt häid tulemusi ja projekti ajakava seda võimaldab.

Mudeli hindamisel ja praktilisel rakendamisel mõtleme lõpliku kasutusjuhu peale, kelleks on päästjad, kellel vaja õige külje alt majale läheneda. Selle asemel, et püüda ennustada täpset sissepääsupunkti, võiksime treenida mudelit hoopis tuvastama hoone õiget külge või fassaadi, kus peamine sissepääs asub. Selline lähenemine võib anda oluliselt robustsemaid ja usaldusväärsemaid tulemusi, olles samal ajal päästjate jaoks praktiliselt sama kasulik, juhatades nad kiiresti õigesse hoone küljele.

Projektiplaan ja ajakava Projektiplaani kestused, maht ja järgnevus on ära toodud GANTT tabelis, mis on lisatud hanke failide hulka. GANTTi on märgitud ka puhveraeg, mis on viimased 3 kuud projekti lõpus. Tulp C-s on välja toodud kogu tegevuse töömaht andmeteadlasele ning sinise taustaga märgitud kastid (näiteks D4, E4, F4 “Andmete täpsustav kaardistamineˮ osas) tähistavad, millistele nädalatele töömaht jaotub. Järgnevalt kirjeldame ja põhjendame ära tegevuste sisu, eeldused (sh hankija roll), tulemid, läbiviijad. Tegevused on jaotatud tegevusteks ja alategevusteks - need on siin kirjeldatud, kuid nad tuginevad väga suuresti metoodika peatükis kirjeldatule.

Hankija soov on jaotada projekt 5ʼks etapiks - iga mudeli kohta etapp. Meie soovitatud plaani järgi aga tuleks 3 mudelit. Kuna neist esimene on päris mahukas, siis teeme ettepaneku jagada projekti 4ʼks etapiks. See asjaolu on kõige selgemini visuaalselt nähtav GANTT tabelis.

Meeskonnaliikmete rollid on põhjalikumalt lahti seletatud meeskonnaliikmete vormis.

Tegevuste all ei ole läbiviijana eraldi välja toodud projektijuhti, sest projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes. Samuti ei ole välja toodud sidustööde tegijaid vaid ainult peamised rollid tegevuses, näiteks paljudes punktides osaleb ruumiandmete ekspert konsulteerivas rollis, osalevad ka hankija poolsed rollid, kuid seda tihti valideerivas või abistavas rollis, seega ei ole eraldi välja toodud. Samuti pole välja toodud korduvaid tehnilisi eeldusi, näiteks ligipääs ESTHub või LUMI infrale on välja toodud ainult esimese tegevuse all, milleks seda vaja on.

Tegevuste eest vastutamise loogika on kõigil tegevustel sama, seega toome selle siinkohal esile, mitte iga tegevuse juures eraldi:

1. Läbiviija (andmeteadlane) vastutab tegevuse edu eest 2. Projektijuht vastutab, et:

a. läbiviija panustab täies ulatuses b. läbiviija töö ei oleks pärsitud projekti-ülestest teguritest c. vajadusel kaasab lisatööjõudu

1. Andmestike kogumine

1.1 Andmete täpsustav kaardistamine

Kirjeldus: Projekti alguses teostame olemasolevate andmeallikate põhjaliku kaardistamise, määratledes andmete kvaliteedi, kättesaadavuse ja sobivuse analüüsiks. Koostöös tellijaga määratleme, milliseid täiendavaid andmeallikaid oleks vaja kaasata parimate tulemuste saavutamiseks.

Eeldused: Tellija esindajate kättesaadavus konsultatsioonideks ja ligipääs algsetele andmeallikatele. Samuti eeldame, et tellija saab pakkuda valdkondlikku ekspertiisi andmete konteksti mõistmiseks.

Tulemid: Põhjalik ülevaade kõigist projektis kasutatavatest andmeallikatest, nende kvaliteedist ja piiratustest. Konkreetne kava, milliseid andmeid täpsemalt kasutame mudeli treenimiseks ja valideerimiseks.

1.2 Andmetorustike implementeerimine

Kirjeldus: Loome automatiseeritud andmetorustikud kõikide asjakohaste andmeallikate jaoks, tagades andmete järjepideva ja ühtlase töötlemise. Andmetorustikud disainitakse nii, et need oleksid taaskasutatavad kogu projekti vältel ja ühilduksid lõpliku lahendusega.

Eeldused: Ligipääs vajalikele süsteemidele ESTHub vms) ja tellijapoolne tehniline tugi andmetele juurdepääsu küsimustes.

Tulemid: Töökindlad andmetorustikud, mis suudavad automaatselt hankida ja töödelda värskeid andmeid. Esimene versioon ajalooliste andmete väljavõttest analüüsiks.

1.3 Andmete puhastamine ja ühtlustamine

Kirjeldus: Teostame andmete kvaliteedikontrolli, tuvastades ja parandades puuduvaid väärtusi, ebakorrektseid andmeid ja muid probleeme, mis võivad mõjutada mudeli täpsust. Ühtlustame andmed nii, et need oleksid omavahel kooskõlas ja sobivas vormingus mudeli treenimiseks.

Eeldused: Ligipääs valdkonna ekspertidele, kes saavad aidata andmete anomaaliate tõlgendamisel ja valdkondlike otsuste tegemisel.

Tulemid: Puhastatud ja ühtlustatud andmekogum, mis on valmis masinõppe mudelite treenimiseks. Dokumentatsioon tehtud andmete puhastamise sammudest.

1.4 Testandmestike ja teststsenaarumite defineerimine

Kirjeldus: Määratleme koos tellijaga selged testjuhud ja -stsenaariumid, mis kajastavad reaalset kasutuskonteksti. Need testid peavad katma erinevaid aastaaegu, piirkondi ja muid olulisi tegureid, et tagada mudeli üldistusvõime.

Eeldused: Tellija suudab selgelt väljendada oma vajadusi ja ootusi mudeli käitumisele erinevates olukordades.

Tulemid: Selgelt defineeritud testjuhtumid, hindamiskriteeriumid ja kvaliteedi lävendid, mis võimaldavad objektiivselt hinnata mudeli toimivust.

1.4 Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega)

Kirjeldus: Teeme pidevat koostööd andmete ettevalmistaja(te)ga, et tagada treeningandmete kvaliteet ja ühtsus. Anname tagasisidet andmete kvaliteedi kohta ja teeme ettepanekuid protsessi parendamiseks.

Eeldused: Toimiv koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega), kes on valmis koostööks ja tagasiside vastuvõtmiseks. Selged juhised andmete märgenduspõhimõtete kohta.

Tulemid: Kvaliteetsed ja ühtlased andmete märgendused, mis toetavad mudeli edukat treenimist. Dokumenteeritud treeningandmete loomise protsess ja standardid.

1.5 Infrastruktuuri seadistamine

Kirjeldus: Seadistame vajaliku tehnilise infrastruktuuri, mis võimaldab tõhusalt treenida ja jooksutada masinõppe mudeleid. See hõlmab arvutusressursside, vajalike teekide ja keskkonnamuutujate seadistamist.

Eeldused: Juurdepääs piisavatele arvutusressurssidele ESTHub, LUMI vms) ja vajalikele tarkvaralitsentsidele.

Tulemid: Töötav infrastruktuur, mis võimaldab kogu projekti vältel sujuvalt mudeleid treenida, testida ja jooksutada. Dokumentatsioon infrastruktuuri seadistamise kohta, mis võimaldab selle taasesitamist.

2. Testprotseduuride defineerimine

2.1 MaRu andmehõive töövoo testimise protseduuri defineerimine

Kirjeldus: Määratleme põhjaliku testimisprotseduuri Maa-ameti MaRu andmehõive töövoo jaoks. See hõlmab automatiseeritud ja manuaalsete testimisstsenaariumite loomist, mis simuleerivad reaalset andmevoogu ja töötlemisprotsessi. Testid peavad kontrollima lahenduse suutlikkust tuvastada ja töödelda erinevaid geograafilisi objekte (hooned, teed, vooluveekogud) erineva kvaliteediga ortofotodelt.

Eeldused: Selge arusaam MaRu praegusest andmehõive töövoost ja nende konkreetsetest vajadustest. Ligipääs varasematele andmete töötlemise näidetele ja standarditele. MaRu esindaja kättesaadavus testimisprotseduuri valideerimiseks.

Tulemid: Dokumenteeritud testimisprotseduur, mis sisaldab erinevaid teststsenaariume, oodatavaid tulemusi ja kvaliteedi lävendeid. Automatiseeritud testskriptid, mis võimaldavad tulemuste kiiret ja objektiivset hindamist. Ühiselt kokku lepitud hindamismeetrika, mis vastab MaRu ootustele ja tööprotsessidele.

2.2 Ehitisregistri kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine

Kirjeldus: Loome spetsiifilise testimisprotseduuri Ehitisregistri kasutusjuhu jaoks, keskendudes hoonete tuvastamisele, korruste arvu määramisele ja nende muutuste jälgimisele ajas. Testid peavad kontrollima mudeli täpsust ja usaldusväärsust erinevates linnakeskkondades ning hoonete tüüpide puhul.

Eeldused: Põhjalik arusaam Ehitisregistri andmevajadustest ja andmekvaliteedi nõuetest. Juurdepääs olemasolevale Ehitisregistri andmestikule referentsina. Ehitisregistri esindaja osalemine testimisprotseduuri valideerimisel.

Tulemid: Detailne testimisplaan, mis sisaldab erinevaid hoonete tüüpe, asukohti ja konfiguratsioone. Selged kriteeriumid hoonete korruste arvu määramise täpsuse hindamiseks. Valideeritud testimisprotseduur, mis on kooskõlas Ehitisregistri tegelike vajaduste ja tööprotsessidega.

2.3 Päästeameti kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine

Kirjeldus: Töötame välja testimisprotseduuri Päästeameti kasutusjuhu jaoks, keskendudes hoonete sissepääsude tuvastamisele ja täpsele lokaliseerimisele. Testprotseduur peab arvestama erinevate hoonetüüpide, ilmaolude ja ortofotode kvaliteediga, mis võivad mõjutada sissepääsude nähtavust.

Eeldused: Hea arusaam Päästeameti operatiivsetest vajadustest ja nõuetest hoonete sissepääsuinfo täpsusele. Ligipääs Päästeameti ekspertidele, kes saavad valideerida testimisprotseduuri vastavust tegelikele operatiivvajadustele. Näidisandmestik, mis sisaldab erinevat tüüpi hooneid koos valideeritud sissepääsuinfoga.

Tulemid: Põhjalik testimisprotseduur, mis katab erinevad hoonetüübid, keskkonnatingimused ja andmekvaliteedi varieeruvused. Selged kriteeriumid sissepääsude tuvastamise täpsuse hindamiseks, mis arvestavad Päästeameti operatiivseid vajadusi. Valideeritud ja dokumenteeritud testimisprotseduur, mis on kooskõlas Päästeameti tegelike tööprotsesside ja vajadustega.

3. Etapp 1 - Ühine segmentatsioonimudel - hooned/teed/vooluveekogud

3.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine

Kirjeldus: Implementeerime ja treenime masinõppe mudeli, mis on võimeline tuvastama ja segmenteerima hooned, teed ja vooluveekogud aero- ja lidaripiltidel (potentsiaalselt kasutusel ka satelliidipildid). Valime parima mudeli arhitektuuri vastavalt eelnevalt tehtud andmeanalüüsile ja teststsenaariumide vajadustele. Treenimisprotsess hõlmab hüperparameetrite optimeerimist ja mitme treeningiteratsiooni läbiviimist.

Eeldused: Piisava mahuga kvaliteetsed ja märgendatud treeningandmed. Juurdepääs vajalikele arvutusressurssidele (arvutusklaser ESThub või LUMI suurte mudelite treenimiseks. Selged mõõdikud mudeli soorituse hindamiseks.

Tulemid: Treenitud segmentatsioonimudel, mis suudab tuvastada ja segmenteerida hooneid, teid ja vooluveekogusid erinevat tüüpi piltidelt. Mudeli konfiguratsiooni ja treenimisprotsessi põhjalik dokumentatsioon. Ülevaade mudeli sooritusest erinevate mõõdikute alusel.

3.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine

Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku mudeli valideerimise erinevate testandmestikega, mis kajastavad reaalset kasutuskonteksti. Analüüsime mudeli sooritust erinevate objektiklasside lõikes. Identifitseerime probleemsed valdkonnad ja täiustame mudelit vastavalt, kasutades täiendavaid treeningandmeid või arhitektuurilisi kohandusi.

Eeldused: Esialgsed treenitud mudelid on olemas. Kvaliteetsed valideerimisandmed, mis ei kattu treeningandmetega. Tellija valdkonna ekspertide kättesaadavus mudeli väljundite kvalitatiivseks hindamiseks.

Tulemid: Valideeritud ja täiustatud segmentatsioonimudel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevates tingimustes. Konkreetsed täiustused, mis on tehtud esialgse mudeli parendamiseks.

3.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine

Kirjeldus: Arendame välja meetodid muudatuste tuvastamiseks ajas, võimaldades jälgida hoonete, teede ja veekogude muutusi erinevate ajaperioodide piltide alusel. See

hõlmab algoritmide loomist, mis võrdlevad erinevate ajahetkede segmentatsioone ja tuvastavad olulisi muutusi, eristades neid müra või hooajalistest muutustest.

Eeldused: Töötav segmentatsioonimudel on olemas. Juurdepääs mitmele ajaperioodile samast piirkonnast. Selged kriteeriumid, mis määratlevad olulise muutuse valdkonna kontekstis.

Tulemid: Toimiv muudatuste tuvastamise süsteem, mis suudab automaatselt identifitseerida ja klassifitseerida muutusi hoonestuses, teede võrgustikus ja voolaveekogu piirides. Algoritmi sooritus mõõdetuna täpsuse ja tundlikkuse näitajates. Dokumentatsioon, mis selgitab muudatuste tuvastamise metodoloogiat ja selle piiranguid.

3.4 MaRu andmehõive töövoo testimine

Kirjeldus: Testime kogu lahendust integreeritud MaRu andmehõive töövooga, simuleerides tegelikku kasutuskonteksti. Hindame lahenduse suutlikkust töötada reaalajas, käsitleda erinevaid andmesisendeid ja toota väljundeid, mis vastavad MaRu kvaliteedinõuetele. Jälgime kogu protsessi jõudlust ja stabiilsust pikema aja jooksul.

Eeldused: Valmis mudelid ja muudatuste tuvastamise süsteem on olemas. Juurdepääs MaRu andmehõive töövoole või selle simulatsioonile. MaRu esindajate kättesaadavus testimise tulemuste hindamiseks.

Tulemid: Kinnitatud lahendus, mis on edukalt testitud MaRu andmehõive töövoos. Dokumenteeritud testi tulemused, sealhulgas jõudluse mõõdikud ja võimalikud kitsaskohad. Soovitused optimeerimiseks ja edasisteks täiustusteks, mis on tuvastatud testimisprotsessi käigus.

4. Etapp 2 - Ühine segmentatsioonimudel - teed/vooluveekogud/hooned

4.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine

Kirjeldus: Implementeerime ja treenime spetsialiseeritud segmentatsioonimudeli, mis on keskendatud hoonete, teede ja vooluveekogude tuvastamisele. Tuginedes eelmise etapi kogemustele, kohandame mudeli arhitektuuri ja treeningstrateegiat, et saavutada parem täpsus nende objektitüüpide puhul. Rakendame vajadusel täiendavaid tehnikaid nagu klasside kaalude tasakaalustamine või spetsiifilised andmerikastamise meetodid.

Eeldused: Kvaliteetsed märgendatud andmed hoonete, teede ja vooluveekogude kohta. Eelmisest etapist saadud kogemused ja teadmised, mis aitavad vältida potentsiaalseid probleeme. Piisavad arvutusressursid mudeli treenimiseks.

Tulemid: Optimeeritud segmentatsioonimudel Dokumenteeritud treenimisprotsess, sealhulgas valitud parameetrid ja arhitektuurilised otsused.

4.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine

Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku valideerimisprotsessi. Tuvastame probleemsed stsenaariumid (näiteks varjud, sesoonsed muutused veekogudes) ja täiustame mudelit nende käsitlemiseks. Rakendame täiendavaid tehnikaid, mis parandavad segmentatsiooni kvaliteeti erinevates olukordades.

Eeldused: Esialgne treenitud mudel 4.1 punktist. Mitmekesine valideerimisandmestik, mis sisaldab erinevaid keskkonnatingimusi ja maastikutüüpe. MaRu ekspertide kättesaadavus valideerimistulemuste hindamiseks.

Tulemid: Täiustatud ja valideeritud segmentatsioonimudel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevate stsenaariumide lõikes. Konkreetsed täiustused, mis on tehtud eelmise etapi kogemuste põhjal.

4.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine

Kirjeldus: Arendame edasi muudatuste tuvastamise meetodeid, mis on spetsiaalselt kohandatud hoonete, teede ja vooluveekogude dünaamika jälgimiseks. See hõlmab algoritmide loomist, mis suudavad eristada tegelikke muutusi (nagu tee-ehitus või voolusängi muutused) hooajalistest variatsioonidest või sensori erinevustest olenemata. Implementeerime meetodid muudatuste tuvastamiseks.

Eeldused: Eelmises etapis arendatud muudatuste tuvastamise algmeetodid. Aegridade andmed samadest piirkondadest, mis võimaldavad jälgida hoonete, teede ja vooluveekogude muutusi. Selged kriteeriumid, mis määratlevad erinevad muudatuste tüübid ja nende olulisuse.

Tulemid: Täiustatud muudatuste tuvastamise süsteem, mis on optimeeritud hoonete, teede ja vooluveekogude muutuste jälgimiseks. Muudatuste klassifitseerimise metoodika, mis eristab muutusi. Dokumentatsioon, mis selgitab täiustatud süsteemi toimimist ja selle rakendamist praktikas.

4.4 MaRu andmehõive töövoo testimine

Kirjeldus: Testime spetsialiseeritud hoonete, teede ja vooluveekogude segmentatsioonimudeli ja muudatuste tuvastamise süsteemi integreeritust MaRu

andmehõive töövooga. Hindame süsteemi suutlikkust automaatselt tuvastada ja raporteerida olulisi muutusi hoonete, teede ja vooluveekogude piirides. Analüüsime süsteemi jõudlust ja täpsust tegelikes töötingimustes.

Eeldused: Täiustatud segmentatsioonimudel ja muudatuste tuvastamise süsteem on valmis. Defineeritud MaRu andmehõive töövoog, mis võimaldab lahenduse testimist. MaRu tiimi liikmete osalemine testimistulemuste hindamisel.

Tulemid: Valideeritud lahendus, mis on tehtud MaRu tegelike andmete töötlemisel. Dokumenteeritud testi tulemused, mis kinnitavad süsteemi suutlikkust vastata MaRu vajadustele. Konkreetsed näited tuvastatud muutustest ja nende klassifikatsioonist, mis demonstreerivad süsteemi praktilist väärtust.

5. Etapp 3 - Hoone kõrguse mudel

5.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine

Kirjeldus: Implementeerime ja treenime spetsialiseeritud mudeli hoonete korruste arvu määramiseks, ühendades ortofotod ja LiDAR-põhised kõrgusandmed. Rakendame sobivat masinõppe algoritmi, mis suudab tuvastada hoonete kõrgust maapinnast ning konverteerida selle korruste arvuks. Mudel töötatakse välja nii, et see arvestaks erinevate hoonetüüpide arhitektuurilisi erinevusi.

Eeldused: Ligipääs kvaliteetsetele LiDAR andmetele ja ortofotodele. Märgendatud treeningandmed, mis sisaldavad hoonete tegelikke korruste arve. Eelnevalt implementeeritud hoonete segmentatsioonimudel, mis võimaldab isoleerida hooned muust maastikust.

Tulemid: Treenitud mudel, mis suudab ennustada hoonete korruste arvu kõrgusandmete ja ortofotode põhjal. Dokumenteeritud mudeli arhitektuur ja treenimisprotsess. Esmane hinnang mudeli täpsusele kokkulepitud mõõdikute alusel.

5.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine

Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku valideerimisprotsessi, hinnates mudeli täpsust erinevate hoonetüüpide (kortermajad, eramajad, ärihoooned, tööstushooned) ja arhitektuuriliste eripärade lõikes. Tuvastame ja analüüsime süstemaatilisi vigu ning täiustame mudelit nende lahendamiseks. Katsetame alternatiivseid algoritmilisi lähenemisi ja parameetreid optimaalse konfiguratsiooni leidmiseks.

Eeldused: Esialgne treenitud mudel punktist 5.1. Mitmekülgne valideerimisandmestik, mis sisaldab erinevaid hoonetüüpe ja ehitusstiilile. Ehitisregistri andmed hoonete korruste arvu kontrollimiseks. Valdkonna ekspertide kättesaadavus tulemuste kvalitatiivse hindamise jaoks.

Tulemid: Täiustatud ja valideeritud mudel, mis demonstreerib kõrget täpsust hoonete korruste määramisel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevate hoonetüüpide ja piirkondade lõikes. Selgelt määratletud täpsuspiirid ja piirangud erinevate stsenaariumide jaoks.

5.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine

Kirjeldus: Arendame spetsiifilised meetodid hoonete kõrguste ja korruste arvu muutuste tuvastamiseks ajas. Luuakse algoritmid, mis võrdlevad erinevatest ajaperioodidest pärit hoonete andmeid ning tuvastavad olulised muutused (näiteks juurdeehitused, lisakorrused). Implementeerime lahendused, mis suudavad eristada tegelikke strukturaalseid muutusi mõõtmistest või andmekvaliteedi variatsioonidest tingitud erinevustest.

Projekti käigus vaatame üle, kas siin on üldse vaja muudatusi mõõta. Hetkel tundub, et mitte, vaid vaja on lihtsalt andmestikus puuduolevaid automaatselt märgendada.

Eeldused: Täpne hoonete korruste määramise mudel punktist 5.2. Mitmete ajaperioodide andmed samadest piirkondadest, mis võimaldavad jälgida ehitiste muutusi. Selged kriteeriumid, mis määratlevad olulise muutuse hoonete kõrguses või korruste arvus.

Tulemid: Toimiv muudatuste tuvastamise süsteem hoonete kõrguste ja korruste muutuste jälgimiseks. Algoritm, mis minimeerib valepositiivseid tulemusi. Dokumentatsioon, mis selgitab muudatuste tuvastamise metodoloogiat ja kriteeriumeid.

5.4 Ehitisregistri kasutusjuhu testimine

Kirjeldus: Testime väljatöötatud lahendust Ehitisregistri reaalset kasutusjuhtu simuleerivas keskkonnas. Hindame, kuidas mudel suudab toetada Ehitisregistri tööprotsesse, pakkudes automaatset korruste arvu tuvastamist. Analüüsime lahenduse täpsust, töökindlust ja efektiivsust võrreldes praeguse manuaalse protsessiga.

Eeldused: Töökorras mudel hoonete korruste määramiseks ja muutuste tuvastamiseks. Ligipääs Ehitisregistri andmetele mudeli valideerimiseks. Ehitisregistri esindajate osalemine testimisprotsessis, et hinnata lahenduse praktilisust ja kasutusmugavust.

Tulemid: Valideeritud lahendus, mis on edukalt testitud Ehitisregistri kasutusjuhuga. Dokumenteeritud testitulemused, mis näitavad süsteemi täpsust võrreldes Ehitisregistri

tegelike andmetega. Hinnang potentsiaalsele ajavõidule ja efektiivsuse tõusule, mida lahendus pakub võrreldes praeguse protsessiga. Soovitused lahenduse integreerimiseks Ehitisregistri tööprotsessidesse.

6. Etapp 4 - Hoone sissepääsu mudel

6.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine

Kirjeldus: Implementeerime ja treenime objektituvastuse mudeli hoonete sissepääsude tuvastamiseks aerofotodelt. Rakendame kaasaegseid süvaõppe arhitektuure (nagu Faster RCNN, RetinaNet või EfficientDet), mis on kohandatud punktobjektide tuvastamiseks. Mudel on treenitud tuvastama erinevate hoonetüüpide peamisi sissepääse, arvestades nii visuaalseid tunnuseid ortofotodelt kui ka täiendavat konteksti (näiteks sissepääsude tüüpiline paiknemine hoone fassaadil ja seos ümbritseva taristuga).

Eeldused: Piisav hulk märgendatud andmeid, kus on tähistatud hoonete sissepääsud. Toimiv hoonete segmentatsioonimudel eelmistest etappidest, mida saab kasutada huvi pakkuvate alade piiramiseks. Piisavad arvutusressursid konvolutsiooniliste närvivõrkude treenimiseks.

Tulemid: Treenitud mudel, mis suudab aerofotodelt tuvastada hoonete sissepääsude asukohti. Dokumenteeritud treenimisprotsess ja valitud mudeli arhitektuur. Esmane hinnang mudeli täpsusele ja usaldusväärsusele.

6.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine

Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku valideerimisprotsessi, testides mudeli võimekust tuvastada sissepääse erinevate hoonetüüpide, ilmastikutingimuste ja pildistamisnurkade puhul. Analüüsime mudeli vigu ja ebaselgeid juhtumeid, selgitades välja probleemsed stsenaariumid. Täiustame mudelit täiendavate treeningandmete või algoritmi kohandamistega, keskendudes eriti Päästeameti jaoks kriitiliste juhtumite täpsuse parandamisele.

Eeldused: Esialgne treenitud mudel punktist 6.1. Mitmekesine valideerimisandmestik, mis sisaldab erinevaid hoonetüüpe ja keskkondi. Päästeameti ekspertide kaasamine, et hinnata tuvastatud sissepääsude praktilisust operatiivtöö kontekstis.

Tulemid: Täiustatud ja valideeritud mudel, mis demonstreerib kõrget täpsust sissepääsude tuvastamisel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli

sooritust erinevates tingimustes. Selgitused mudeli piirangute ja usaldusväärsuse kohta erinevates stsenaariumides.

6.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine

Kirjeldus: Arendame meetodid sissepääsude muutuste tuvastamiseks ajas, võimaldades jälgida muudatusi hoonete ligipääsetavuses. Loome algoritmid, mis võrdlevad eri ajaperioodide sissepääsuandmeid ning tuvastavad olulisi muutusi (uued sissepääsud, suletud sissepääsud, muudetud ligipääsuteed). Implementeerime lahendused, mis aitavad hoida Päästeameti andmeid ajakohasena ja operatiivselt relevantsena.

Projekti käigus vaatame üle, kas siin on üldse vaja muudatusi mõõta. Hetkel tundub, et mitte, vaid vaja on lihtsalt andmestikus puuduolevaid automaatselt märgendada.

Eeldused: Täpne sissepääsude tuvastamise mudel punktist 6.2. Erinevate ajaperioodide andmed samadest piirkondadest, mis võimaldavad jälgida sissepääsude muutusi. Selged kriteeriumid, mis määratlevad olulise muutuse Päästeameti operatiivtöö kontekstis.

Tulemid: Toimiv muudatuste tuvastamise süsteem, mis suudab identifitseerida ja klassifitseerida sissepääsudega seotud muutusi. Automatiseeritud protsess, mis genereerib hoiatusi potentsiaalselt oluliste muutuste kohta. Dokumenteeritud metoodika, mis selgitab muudatuste tuvastamise algoritmi toimimist ja prioritiseerimist.

6.4 Päästeameti kasutusjuhu testimine

Kirjeldus: Testime väljatöötatud lahendust Päästeameti operatiivtööd simuleerivas keskkonnas, keskendudes lahenduse praktilisele väärtusele kriisiolukordades. Hindame, kuidas mudel toetab Päästeameti tööprotsesse, pakkudes kriitilise tähtsusega informatsiooni hoonete ligipääsetavuse kohta. Analüüsime lahenduse töökindlust, täpsust ja kasutatavust operatiivtöö kontekstis.

Eeldused: Töökorras mudel sissepääsude tuvastamiseks ja muutuste jälgimiseks. Päästeameti esindajate aktiivne osalus testimisprotsessis. Testimisstsenaariumid, mis peegeldavad tegelikke operatiivolukordi.

Tulemid: Valideeritud lahendus, mis on edukalt testitud Päästeameti tegelikes töötingimustes. Dokumenteeritud testimistulemused, mis näitavad lahenduse praktilist väärtust. Hinnang lahenduse potentsiaalsele mõjule operatiivtöö efektiivsusele ja ohutusele. Soovitused lahenduse integreerimiseks Päästeameti infosüsteemidesse ja tööprotsessidesse.

7. Dokumentatsioon ja muud lõputegevused

7.1 Mudeli ja koodi dokumenteerimine

Kirjeldus: Koostame põhjaliku tehnilise dokumentatsiooni kõigi projekti käigus loodud mudelite ja koodi kohta vastavalt hanke nõuetele. Dokumenteerime iga mudeli lõppversiooni spetsifikatsiooni, arhitektuuri, treenimisprotsessi, kasutatud andmeid ja nende kombineerimise põhimõtteid. Koodi varustame põhjalike kommentaaridega, mis selgitavad funktsioonide eesmärki, sisendit ja väljundit. Dokumentatsioon sisaldab ka iga mudeli täpsushinnangut ja vastavust sihttasemetele. Kõik dokumendid koostatakse struktureeritult ja selges eesti keeles, mis võimaldab Maa- ja Ruumiametil mudeleid iseseisvalt edasi kasutada, muuta ja arendada.

Eeldused: Kõigi mudelite lõppversioonid on valmis ja töökindlad. Mudelite testimised on lõppenud ja vastavus sihttasemetele on kindlaks määratud.

Tulemid: Iga mudeli lõppversiooni detailne kirjeldusdokument, mis sisaldab andmeallikate kirjeldust, metoodika spetsifikatsiooni, täpsushinnangut ja kasutusjuhiseid. Kommenteeritud lähtekood, mis võimaldab mudelite treenimist ja jooksutamist korrata. Mudelite töö tulemuste näited piltidena, mis illustreerivad süsteemi toimivust erinevates tingimustes. Dokumentatsioon, mis vastab täielikult hankes toodud nõuetele.

7.2 Lõpparuanne (vähemalt 4 nädalat enne projekti lõppu)

Kirjeldus: Koostame põhjaliku lõpparuande, mis koondab kogu projekti käigus tehtud töö, saavutatud tulemused ja tähelepanekud. Aruanne sisaldab detailset ülevaadet kõigist kasutatud andmeallikatest, nende analüüsimise ja kombineerimise meetoditest koos viidetega. Kirjeldame mudelite huvipakkuvate vaheversioonide tulemusi koos põhjendusega, miks need valiti. Hindame iga mudeli vastavust hanke tehnilises kirjelduses sätestatud sihttasemetele. Lisame soovitused Maa- ja Ruumiametile tehnilise taristu arendamiseks ning võimalikeks jätkuprojektideks, mida käesoleva projekti skoobis polnud võimalik teostada.

Eeldused: Kõik projektis määratletud tegevused on lõpetatud või lõppfaasis. Iga mudeli lõppversiooni kirjeldusdokument on valmis. Mudelite vaheversioonide tulemused on dokumenteeritud ja analüüsitud. Kõik projekti jooksul kogetud tehnilised väljakutsed on kaardistatud ja nende lahendused dokumenteeritud.

Tulemid: Põhjalik lõpparuanne PDF formaadis, mis vastab hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Aruanne sisaldab kõiki mudeli kirjeldusdokumente, vaheversioonide tulemusi, andmeallikate kirjeldusi, viiteid teadusartiklitele, projekti tegevuste ajagraafikut,

soovitusi tehnilise taristu ja jätkuarenduste osas ning projekti järeldusi ja hinnanguid. Aruanne on koostatud selges ja arusaadavas eesti keeles.

7.3 Muu dokumentatsioon ja lõputegevused

Kirjeldus: Lisaks põhilistele dokumentidele koostame ja anname üle kõik hanke tehnilises kirjelduses nõutud lisamaterjalid. Valmistame ette projekti tutvustava lühikokkuvõtte eesti ja inglise keeles. Koostame tulemusi tutvustavad esitlusslaidid ja esitleme neid. Viimistleme ja anname üle kõikide mudelite lõpp- ja huvipakkuvate vaheversioonide koodi. Lisaks teostame vajalikud lisamaterjalide koostamised, mis tagavad projekti tulemite lihtsa kasutusele võtmise ja jätkusuutlikkuse Maa- ja Ruumiametis.

Eeldused: Kõik projekti põhilised tulemid on valmis ja dokumenteeritud. Mudelid on testitud ja nende toimimine on kinnitatud nii tehnilise võimekuse kui ka praktilise kasutatavuse seisukohast Maa- ja Ruumiameti, Päästeameti ja Ehitisregistri kasutusjuhtude raames. Kõigi loodud materjalide autoriõiguste küsimused on lahendatud vastavalt lepingule.

Tulemid: Projekti tutvustav kokkuvõte 1 A4 eesti ja inglise keeles PDF formaadis. Tulemeid tutvustavad esitlusslaidid eesti keeles PPTX või PDF formaadis. Kõikide mudelite lõppversioonide ja huvipakkuvate vaheversioonide kommenteeritud treening- ja jooksutamiskood Pythoni keeles. Kõik materjalid vastavad hanke tehnilises kirjelduses peatükis 5.5 toodud nõuetele ja on üle antud kokkulepitud formaadis.

7.4 Projekti tulemusi tutvustav esitlus

Kirjeldus: Valmistame ette ja viime läbi projekti tulemusi tutvustava esitluse juhtrühmale, töörühmale, laiendatud töörühmale ja teistele huvitatud osapooltele. Esitlusel tutvustame projekti eesmärke, metoodikat, saavutatud tulemusi ja nende potentsiaalset mõju Maa- ja Ruumiameti, Päästeameti ja Ehitisregistri tööle. Demonstreerime reaalajas iga mudeli toimivust, näidates näiteid tuvastatud teedest, vooluveekogudest, hoonetest, hoonete korrustest ja sissepääsudest. Toome esile projekti käigus tekkinud väljakutsed ja nende lahendused ning anname soovitusi jätkutegevusteks.

Eeldused: Kõik projekti tulemid on valmis ja valideeritud. Esitlusmaterjalid on koostatud ja Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud. Esitluseks vajalik tehniline keskkond on ette valmistatud, võimaldades mudelite reaalajas demonstratsiooni. Kõik asjaosalised on esitlusele kutsutud.

Tulemid: Professionaalne ja informatiivne esitlus, mis tutvustab projekti tulemusi selgelt ja arusaadavalt nii tehnilistele kui mittetehnilistele osapooltele. Esitlusmaterjalid, mis jäävad Maa- ja Ruumiametile kasutamiseks ka peale projekti lõppu. Arutelus tekkinud

küsimustele vastused ja täiendavad selgitused projekti tulemite kohta. Soovitused edasisteks sammudeks süvaõppe rakendamisel ruumiandmete hõives.

Riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed Projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud on välja toodud eraldi dokumendis “Riskianalüüs.xlsx .ˮ

Projekti eelarve Projekti eelarve kujuneb vastavalt tunnihinnale 90 EUR/h. Projekti kestuseks on arvestatud 24 kuud, millest viimased 3 kuud on puhveraeg.

Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmiseks (hõlmab ka kolme viimast puhverajaks mõeldud kuud) igakuiseks tundide mahuks hindame 20h. Seega saame projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi summaarseks tundide kuluks 22420h=960h. Valemis tähistab “2ˮ kahte meeskonnaliiget ning “24ˮ kuude arvu. Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 960h*90 EUR/h=86400 EUR.

Andmeteadlase eeldatav tundide maht nädalates on välja loetav Ganttt-tabelist, kus on näidatud tegevused, millistel nädalatel need toimuvad ning milline on andmeteadlase töökoormus iga tegevuse all. Gantt-tabelist lähtuv andmeteadlase töönädalate maht on 57, mis teeb 5740h/nädalas=2280h. Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 2280h*90 EUR/h=205200 EUR.

Sellest lähtuvalt on projekti kogueelarve 86400 EUR205200 EUR 291600 EUR.

Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) Viitenumber: 286764

ANDMED MEESKONNALIIKMETE KOHTA (VORM)1 Pakkuja nimi: MINDTITAN OÜ Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama vähemalt 3-liikmelise meeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt järgmised rollid:

Meeskonnaliikm e ees ja perekonnanimi

Meeskonnaliik me roll

Meeskonnaliikme tööülesanded Meeskonnaliikme vastutuse kirjeldus

1. Kristel-Maria Jansons

Projektijuht Järgib ja uuendab vajadusel projektiplaani, selgitab projekti vältel kõikidele osapooltele pakkuja vajadusi, ootusi ja probleemkohti, koostab projekti aruanded. Töö planeerimine, jooksev juhtimine ja tööga seotud nüansside haldamine; projekti dokumentatsiooni loomine ja haldamine, eelarve planeerimine ja jälgimine, sidusrühmade ja meeskondade vahelise suhtluse koordineerimine. Tulemuste raporteerimine. Regulaarsete koosolekute korraldamine ja projekti edenemise jälgimine. Kvaliteedi tagamine ja tulemuste hindamine. Riskide haldamine ja vajadusel nende maandamismeetmete rakendamine.

Vastutab projekti ajakavas püsimise eest, vastutab tulemite õigeaegse üleandmise eest hankijale, vastutab projekti tulemite esitlemise eest hankijale ja huvitatud osapooltele.

2. Sander Tars Andmeteadlane Innovatsiooni ja tulemite looja, masinõppetehnikate ekspert. Valib sobivad andmestikud ja metoodikad nende kombineerimiseks, hindab tulemusi ja nende vastavust hankija ootustele. Masinõppetöö kavandamine ja masinõppe mudelite arendamine. (Suur)andmetega töötamine, andmete analüüs,

Vastutab pakkuja tehnoloogilise võimekuse ja tulemite loomise eest.

1 Vajadusel lisada ridu tabelisse. Muu informatsioon palun lisada ainult asjassepuutuv.

operatsioonid andmetega, tulemuste visualiseerimine ning liidestused.

3. Ivo Sibul Ruumiandmete ekspert

Andmete ettevalmistusel osalemine, tulemuste analüüs ja järeltöötlus, tulemuste visualiseerimisega aitamine, ruumiandmete küsimustes tehniline tugi.

Andmete kvaliteedi tagamine, õigete tööriistade (nt GIS tööriistade) kasutamine

Lisada tabelisse ridu vastavalt hankelepingu täitmisel osaleva meeskonna koosseisule.

MEESKONNA KOOSSEISU VALIKUTE PÕHJENDUSED (vabas vormis) Selline meeskond on vajalik, kuna projekt ühendab endas mitmekülgseid teadmisi – ruumiandmete töötlemist, andmeteadust ja projektijuhtimist. Hankes vajaliku tuvastamine ei ole ainult tehniline ülesanne, vaid nõuab nii andmete korrektsust, algoritmilist täpsust kui ka sujuvat koostööd erinevate spetsialistide vahel. Projektijuhi, andmeteadlase ja ruumiandmete eksperdi koostöö tagab, et iga etapp – andmete ettevalmistus, mudeli arendus ning tulemuste tõlgendamine ja esitlemine– toimub asjatundlikult ning toetab projekti üldeesmärke. Just selline meeskond võimaldab ühendada praktilise juhtimise, tehnilise loovuse ja tulemuse täpsuse. Ilma ühegi neist spetsialistidest tekiks puudujääk kas andmekvaliteedis, mudeli täpsuses või projekti üldises koordineerituses, mis seaks ohtu kogu tulemuse. Välja toodud meeskond on varasemalt edukalt koos töötanud masinõppe projektides (sealhulgas sarnaseid kaugseire andmeid kasutavas projektis). Pakkuja kinnitab, et võtmeisikutele (projektijuht ja andmeteadlane) on valmidus tagada asendaja. Asendus-või lisaliikmete potentsiaalne vajadus tulenes ka riskianalüüsist ning pakkujal on valmidus asendus-või lisaliikmeid kaasata.

1) Roll hankelepingu täitmisel: PROJEKTIJUHT Ees- ja perekonnanimi: Kristel-Maria Jansons

OMANDATUD TÖÖKOGEMUS Asjakohase töökogemuse kirjeldus. Peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul omama kokku vähemalt 12-kuulist töökogemust tarkvaraprojektide juhtimisel;

Ajaperiood : alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta)

Töö nimetus, lühikirjeldus ja tellija/tööandja andmed

Roll töö täitmisel (projektijuht) ja täidetud ülesanded

Seos nõutud valdkondadega,* kui on

1. 02.2024 - kestab

Projektijuht - tarkvaraprojektide juhtimine MINDTITAN OÜ, Kristjan Jansons, 5668 8239, kristjan.jansons@mindtita n.com

Projektijuht. Töö sisuks arendusprojektide töö planeerimine, arendustiimi jooksev juhtimine ja tööga seotud nüansside haldamine; projekti dokumentatsiooni loomine ja haldamine, eelarve planeerimine ja jälgimine, sidusrühmade ja meeskondade vahelise suhtluse koordineerimine. Andmete kogumine, analüüs ja tulemuste raporteerimine. Otsuste toetamine andmepõhiste soovitustega. Regulaarsete koosolekute korraldamine ja projekti edenemise jälgimine. Probleemide ja kitsaskohtade tuvastamine ning lahenduste leidmine. Projekti dokumentatsiooni koostamine ja haldamine. Kvaliteedi tagamine ja tulemuste hindamine.

Pythoni keel ja raamistikud, Süvaõppe algoritmi loomine

2.09.2015 - 04.2024

Juhatuse liige, tegevjuht, projektijuht (nii disainiprojektidel kui ka tarkvaraprojektidel) NOPE OÜ, Kristel-Maria Jansons (iseenda tööandja, 56889141, kristelmkadajane@gmail. com)

Projektijuht. Töö sisuks on olnud projekti strateegia seadmine, projekti eesmärkide ja skoobi määratlemine; eelarve planeerimine ja jälgimine; ressursside juhtimine ja jaotamine; sidusrühmade ja meeskondade vahelise suhtluse koordineerimine. Regulaarsete koosolekute korraldamine ja projekti edenemise jälgimine. Probleemide ja kitsaskohtade tuvastamine ning lahenduste leidmine. Projekti dokumentatsiooni koostamine ja haldamine. Kvaliteedi tagamine ja tulemuste hindamine. Kasutajakogemuse testide planeerimine, läbiviimine ja raporteerimine.

Pythoni keel ja raamistikud

*Hankelepingu täitmisel osalev meeskond peab omama kogemusi järgmiste valdkondade projektidega:

● 1. Ruumiandmed ja kaarditarkvara; ● 2. Masinnägemine; ● 3. Pythoni keel ja raamistikud; ● 4. Süvaõppe algoritmi loomine.

ASJAKOHASED PROJEKTID

Asjakohaste projektide loetelu, milles meeskonnaliige on osalenud. Projektijuhi rolli täitev meeskonnaliige peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema osalenud vähemalt ühe masinõppeprojekti täitmisel projektijuhina

Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta)

Projekti nimetus, projekti lühikirjeldus ja tellija/tööandja andmed

Roll töö täitmisel (projektijuht) ja täidetud ülesanded

Seos nõutud valdkondadega*, kui on

Kas tellija on avaliku sektori asutus? Jah /Ei

1. 07.2023 - 05.2024 (Kristel projektijuhin a 02.2024-05.2 024)

Rahapesu andmebüroo infosüsteemi arendused - OCR ja tekstitöötlus lahendus (viitenumber: 258618) - Rahapesu andmebüroo keskse infosüsteemi (RABIS) edasiarendused OCR ja tekstitöötluse võimekuste lisamise näol. Masinõpe on osa OCR-st ja tekstitöötlusest. OCR on masinnägemise osa. Alusandmetes olid pildid, süvaõpet sai rakendatud objektituvastuseks ja klassifitseerimiseks (sümbolite tuvastamine, 2a), tulemus võeti tellija poolt kasutusele. Rahapesu Andmebüroo, Kerstin-Gertrud Kärblane kerstin-gertrud.karblane@ fiu.ee

Projektijuht - Projektijuhtimisega seotud tegevused: toote funktsionaalsuste ning arendusülesannete analüüs, kirjeldamine ja töö koordineerimine; jooksva suhtluse ja dokumentatsiooniga seotud tegevused, lahenduse testimine ja sprintide koostamine koostöös tellijaga.

Pythoni keel ja raamistikud, Süvaõppe algoritmi loomine, masinnägemine

Jah

2. 07.2024-09.2 024

SEE BRO ‘’Nutikas silm’’ AI pilootprojekt LLM-il põhineva lahenduse kavandamine ja loomine (kindlustusmaaklerite digiassistent). Võimaldab maakleritel pakkumisi efektiivsemalt võrrelda, kasutades AI-d info eraldamiseks erinevatest kindlustuspakkumistest. Masinõpe on osa tekstitöötlusest. SEE Insurance Broker OÜ

Projektijuht - projektitiimi juhtimine, kliendikommunikatsi oon, dokumentatsiooni haldamine. Funktsionaalsuste analüüs, kirjeldamine ja töö koordineerimine; jooksva suhtluse ja dokumentatsiooniga seotud tegevused, lahenduse testimine.

Pythoni keel ja raamistikud

Ei

Ivo Teedla [email protected]

2) Roll hankelepingu täitmisel: Andmeteadlane Ees- ja perekonnanimi: Sander Tars

HARIDUS

Omab vähemalt magistrikraadi või samaväärset kvalifikatsiooni.

Õppeasutus ja ajaperiood:

alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta);

Omandatud kraad

Tartu Ülikool, 08.2016-06.2018

Informaatika, Tehnikateaduste magister cum laude

OMANDATUD TÖÖKOGEMUS

Peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul omama vähemalt 24-kuulist töökogemust andmeteadlasena. NB! Andmebaasi päringute kogemust ei pea hankija andmeteaduseks.

Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta)

Töö nimetus, lühikirjeldus ja tellija/tööandja andmed

Roll töö täitmisel (andmeteadlane) ja täidetud ülesanded

Seos nõutud valdkondadega,* kui on

1. 10/2017-kesta b

Andmeteadlane - Masinõppe mudelite arendamine, andmeteadus MINDTITAN OÜ, Kristjan Jansons, 5668 8239, [email protected] m

(juhtiv) andmeteadlane, Masinõppe mudelite arendamine, andmeteadus. Andmeteaduslike projektide juhtimine/koordineerimine. Spetsiaalsete masinõppe ja andmekaeve lahenduste loomine mitmete ja väga erinevate projektide jaoks. Samuti uudsete masinõppe lähenemiste katsetamine ebastandartsetes kasutusstsenaariumites.

Süvaõppe algoritmi loomine, Pythoni keel ja raamistikud, Masinnägemine

2.

ASJAKOHASED PROJEKTID

Asjakohaste projektide loetelu, milles meeskonnaliige on osalenud. Välja tuua

ainult eelpool nimetatud valdkondadega seotud projektid, kui on. Üks projekt võib olla seotud mitme valdkonnaga. Andmeteadlase rolli täitev meeskonnaliige peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema osalenud andmeteadlasena vähemalt kahes projektis, kus on loodud süvaõppe algoritm**.

Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta)

Projekti nimetus, lühikirjeldus (arvestades vastavustingimuses sätestatud nõudeid süvaõppe projektide sisule)** ja tellija/tööandja andmed

Roll töö täitmisel (andmeteadlane) ja täidetud ülesanded

Seos nõutud valdkondadega*

Kas tellija on avaliku sektori asutus? Jah /Ei

1. 09.2023-06. 2024

Gscan Ruumide rekonstrueerimine 3D-mudelitena subatomaarsete osakeste trajektooride põhjal. Konvolutsiooniliste närvivõrkude kasutamine, et parandada rekonstrueerimise täpsust piiratud voo tingimustes. Masinõppemudeli loomine ja treenimisprotsess, kuidas piiratud voo tingimustes mudelit treenida, et ennustada pikemat voo algoritmilist väljundit. Alusandmeteks olid punktipilved, süvaõpet sai rakendatud objektituvastuseks ja segmenteerimiseks (2b), tulemus võeti tellija poolt kasutusele. Loomulikult toimub ka GScani enda poolt lahenduse edasiarendus. GScan Märt Mägi, [email protected] Kaarel Tark [email protected]

Andmeteadlane. Andmeteaduse töö juht; teaduslike töövõtete analüüs ja valimine, töö sisuline koordineerimine teostaja poolelt. Süvaõppe mudelite arendus, andmete eeltöötlemine, tulemuste interpreteerimine. Kasutatud sai Pythonit ja selle raamistikke. Arendatud mudelid põhinesid masinnägemisel.

Süvaõppe algoritmi loomine, Pythoni keel ja raamistikud, Masinnägemine

Ei

2. 10.2019 - 09.2021

Hepta droonituvastus - Droonidega ülesvõetud kaadrite masinnägemisvõimekus

Andmeteadlane. Süvaõppe mudelite arendus, andmete eeltöötlemine, tulemuste interpreteerimine. Kasutatud sai Pythonit ja selle raamistikke. Arendatud

Süvaõppe algoritmi loomine, Pythoni keel ja raamistikud, Masinnägemine

Ei

energeetikasektori tarbeks. Süsteem peab olema võimeline tuvastama mitut klassi objekte. Alusandmeteks olid pildid, süvaõpet sai rakendatud objektituvastuseks ja klassifitseerimiseks (2a), tulemus võeti tellija poolt kasutusele. Loomulikult toimub ka Hepta enda poolt lahenduse edasiarendus. Hepta Group Airborne OÜ, Siim Maripuu, 51969947, [email protected]

mudelid põhinesid masinnägemisel.

3. 07.2022-12. 2024

Foxway mobiiltelefonide automaatsete kahjustuste tuvastamise andmehaldus protsesside kavandamine ja esmaversiooni loomine. Masinnägemisel põhinev mobiiltelefoni kahjustuste tuvastamise lahenduse. Loodi ja implementeeriti lahendus andmete märgendamiseks, andmete tarnimiseks masinõppe mudelitele ja nii sisend kui ka ennustatud andmete automaatseks tarnimiseks ja sidumiseks teiste äriprotsessidega. Tulem võeti kasutusele ja see on ka sisendiks suuremale projektile. Alusandmeteks olid pildid, süvaõpet sai rakendatud objektituvastuseks ja klassifitseerimiseks (2a). Margus Kukk, [email protected] om, 53322493

Andmeteadlane. Süvaõppe mudelite arendus, andmete eeltöötlemine, tulemuste interpreteerimine. Kasutatud sai Pythonit ja selle raamistikke. Arendatud mudelid põhinesid masinnägemisel.

Süvaõppe algoritmi loomine, Pythoni keel ja raamistikud, Masinnägemine

Ei

** Tingimustele vastavaks süvaõppe projektiks loeb hankija järgmistele tingimustele üheaegselt vastavad projekte: 1. alusandmeteks on olnud pildid, videod või punktipilv; 2. milles on süvaõpet rakendatud kas: (a) objektituvastuseks ja klassifitseerimiseks või (b) objektituvastuseks ja segmenteerimiseks või (c) segmenteerimiseks ja klassifitseerimiseks või (d) ruumiandmetelt objektide tuvastamiseks või segmenteerimiseks või klassifitseerimiseks; 3. mis on riigihanke algamisele eelnevalt lõppenud (täidetud); 4. mille kohta on ilmunud teadusväljaandes artikkel või mille tulemus on tellija poolt kasutusele võetud.

3) Meeskonnaliige nr 3, roll hankelepingu täitmisel: Ruumiandmete ekspert

Ees- ja perekonnanimi: Ivo Sibul

OMANDATUD TÖÖKOGEMUS

Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta)

Töö nimetus, lühikirjeldus ja tellija/tööandja andmed

Roll töö täitmisel ja täidetud ülesanded

Seos nõutud valdkondadega*

1. 03/2025- kestab

Andmehalduse koordinaator - Andmeid käsitlevate projektide koordineerimine ja elluviimine Tööandja: Tallinna Keskkonna ja Kommunaalamet, Kontakt: Elari Udam, ameti juhataja asetäitja, tel. 53079786, [email protected]

Andmehalduse koordinaator. Tallinna taristu ja linnakeskkonna objektide kohta käivate andmete kogumise, haldamise ja jagamise kontseptsiooni väljatöötamine ning ajakohasena hoidmine.

Ruumiandmed ja kaarditarkvara

2. 02/2016-12/20 24

Nõunik - mitmesuguste ülesannete täitmine, mis välja toodud parempoolses tulbas Maa-ameti geoloogia osakond, Reet Roosalu (mob: 5167750)

Nõunik. Maa-ameti geoloogilised andmebaasid ja -teenused: ruumiandmete haldamine ja levitamine, GIS-analüüsid, äriprotsesside kirjeldamine ja IT-arendustes osalemine, andmekasutajate vajaduste väljaselgitamine, uute teenuste disainimine, kasutajate nõustamine, ebaseadusliku kaevandamise tuvastamine ja kirjeldamine ortofotode ja LiDAR andmete alusel jm GIS-analüüsid

Ruumiandmed ja kaarditarkvara

3. 07/2005-01/20 16

Peaspetsialist - mitmesuguste ülesannete täitmine, mis välja toodud parempoolses tulbas Maa-ameti geoloogia osakond, Reet Roosalu (mob: 5167750)

Peaspetsialist. Geoloogilise kaardistamise korraldamine (kaardistusmetoodika kirjeldamine, riigihanke dokumentide koostamine ja hangete läbiviimine), kaardiandmete nõuetele vastavuse kontroll, ebaseadusliku kaevandamise tuvastamine ja kirjeldamine ortofotode ja LiDAR andmete alusel jm GIS-analüüsid, kasutajate nõustamine

Ruumiandmed ja kaarditarkvara

ASJAKOHASED PROJEKTID

Asjakohaste projektide loetelu, milles meeskonnaliige on osalenud. Välja tuua ainult nimetatud valdkondadega* seotud projektid, kui on. Üks projekt võib olla seotud mitme valdkonnaga. Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta)

Projekti nimetus, projekti lühikirjeldus ja tellija/tööandja andmed

Roll töö täitmisel ja täidetud ülesanded

Seos nõutud valdkondadega*

Kas tellija on avaliku sektori asutus? Jah/ei

1. 2009- 12/20 24

Kaevandustegevuse aerokontroll - Ortofotode ja Lidari kõrgusandmete alusel karjääridest lennuki ülelendude vahel toimunud muutuste klassifitseerimine, kaevandatud maavara mahtude arvutamine, kaevanduslubade tingimustest kinnipidamise jälgimine Tellija/tööandja: Maaamet, Reet Roosalu (mob: 5167750)

Aerokontrolli GIS-metoodika arendamine, ruumianalüüsid ja aruandlus

Ruumiandmed ja kaarditarkvara

Jah

2. 2005- 12/20 24

Maapõueandmete kogumine, haldamine, levitamine - Andmete kogumine, kvaliteedikontroll, haldamine ja levitamine, GIS-analüüsid nii maa-aluste kui maapealsete ruumiandmetega,

Geoloogilise baaskaardi kvaliteedi parendamine, kaardistusmetoodika ja veebiteenuste arendus

Ruumiandmed ja kaarditarkvara

Jah

arendustes osalemine, kasutajate nõustamine Tellija/tööandja: Maaamet, Reet Roosalu (mob: 5167750)

Pakkuja lisab veel täiendavaid meeskonnaliikmeid koos omandatud töökogemuse ja asjassepuutuvate projektide kirjeldusega vastavalt hankelepingu täitmisel osaleva meeskonna koosseisule kopeerides Meeskonnaliige nr 3 tabelit.

Kinnitus:

Pakkuja kinnitab, et on tutvustanud meeskonnaliikmetele riigihanke tingimusi ning meeskonnaliikmed on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja osaleb hankelepingu täitmisel.

Pakkuja kinnitab, et meeskonnaliikmed on andnud nõusoleku hankijale, teha vajadusel meeskonnaliikmete tööandjatele järelepärimisi töökogemuse kohta.

Kinnitame, et meeskonnaliikmetel on võimekus suhelda tellijaga erialases eesti või inglise keeles. NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.

Meeskonnaliimete andmete esitamine on vajalik sõlmitava hankelepingu korrektseks täitmiseks ning hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes meeskonnaliikmete kohta andmete esitamist veendumaks meeskonnaliikmete vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses täita korrektselt sõlmitav hankeleping, mille vahetul täitmisel osalevad meeskonnaliikmed isiklikult. Hankija kasutab meeskonnaliikmete kohta käivaid andmeid üksnes riigihanke menetluses ning sõlmitavas hankelepingus.

08.04.2025 15:51:34Andmed Eesti hariduse infosüsteemist

Tõendile lisatud digitempel kinnitab, et tõendi on väljastanud Haridus- ja Teadusministeerium ning andmed tõendil on autentsed ja pärinevad Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS).

SANDER TARS

39403122748

12.03.1994

Isikukood

Sünniaeg

Tartu Ülikool, lõpetamine 20.06.2018

Haridustase Kõrgharidus

Õppekava

Õppekava kood 129537

Õppekava nimetus Informaatika

Õppekava nominaalkestus

2 aastat

Õpe 614 magistriõpe (3+2)

Kvalifikatsioon kehtivas raamistikus

Magistrikraad või vastav kvalifikatsioon

Akadeemiline kraad või diplom

Tehnikateaduse magister

Kvalifikatsiooni dokument

magistriõppe õppekava lõpetamisel magistrikraadi tõendav diplom "M"

ÕPINGUTE ANDMED

Munga 18 / 50088 Tartu / 735 0222 / [email protected] / Registrikood 70000740

Õppimise algus 29.08.2016

Õppimise lõpp 20.06.2018

Tunnistuse/ Diplomi number

MA 012883

Staatus Lõpetanud

Munga 18 / 50088 Tartu / 735 0222 / [email protected] / Registrikood 70000740

Juhend koodi lugemiseks Lähtekood on failis source-code.zip.

Juhend koodi jooksutamiseks Aknatuvastusmudel võtab sisendiks .tif faili ja leiab sealt aknad. Aknatuvastusmudeli väljundiks on .gpkg fail. Lahenduse kasutamiseks on loodud dockeri konteineri.

Nõuded käivitamiseks Käivitamiseks on vajalik docker. https://www.docker.com/. Testitud versiooniga 24.0.6. Testitud operatsioonisüsteemidel Ubuntu 22.04 ning Windows 11.

Kasutamine Kasutamiseks on vaja kahte parameetrit:

1. sisendkaust, kus asub sisendfail - {sisendkaust}

2. sisendfaili nimi - {sisendfail}

Jooksutamiseks: docker run -v {sisendkaust}:/mnt -e INPUT_FILEsisendfail} -it madiskarli/window-detection-proovitoo

Väljundiks on sisendkaustas fail {sisendkausta}/{sisendfail}_windows.gpkg. Näiteks `/home/kasutajanimi/projektinimi/sisendid/pildinimi_windows.gpkg`

Ubuntu näide (terminalis): docker run -v /home/kasutajanimi/projektinimi/sisendid:/mnt -e INPUT_FILE=pildinimi.tif -it madiskarli/window-detection-proovitoo

Windows 11 näide (powershellis): docker run -v c:\Users\Kasutaja\projektinimi\sisendid:/mnt -e INPUT_FILE=pildinimi.tif -it madiskarli/window-detection-proovitoo

Graafikakaardiga kasutamise näide Ubuntu docker run --gpus all -v /home/mkkoppel/maaamet/test_input:/mnt -e INPUT_FILE=img_12.tif -it madiskarli/window-detection-proovitoo

mindtitan.com

Märkused Vaikimisi jookseb kood CPU (protsessori) peal. Kuid see on kõvasti kiirem GPU (graafikakaardi) peal. Meie testides töötab ideaalselt kui panna dockeri käsule juurde `--gpus all` ja seejärel on võimalik jooksutada lahendust kasutades GPUd. Selle jaoks on vaja teha mõned muudatused dockerile, aga neid ei ole selles juhendis kirjeldatud. See aga on edasijõudnutele mõeldud kasutusjuht.

Üks 10652 x 14204 hankepilt võtab RTX 2080 Ti graafikakaardil aega alla minuti. Windows 11 sülearvutil, millel pole graafikakaarti, võtab sama pilt 40 minutit.

Mudeli tehnilise toimimise kirjeldus Mudeli arhitektuuri põhjendus Proovitöö hindamiseks viidatud täpsuse hindamise link https://pro.arcgis.com/en/pro-app/3.0/tool-reference/image-analyst/compute-accuracy- for-object-detection.htm ning sealt edasi https://pro.arcgis.com/en/pro-app/3.0/tool-reference/image-analyst/how-compute-accu racy-for-object-detection-works.htm viitavad, et oleks olnud variant ka teha objektituvastust antud proovitöös. Otsustasime segmentatsiooni ülesande kasuks, kuna see ühtib suuremal määral plaanitud tegeliku töö sisuga. Teadvustame, et tõenäoliselt meie enda arvutatud mõõdikud ei ühti 11 mõõdikule, mida proovitöö hindaja kasutab. Huvitava võrdluse võimaluse pärast alustasime ka objektituvastuse põhise lähenemisega proovitöös, kuid see jäi ajasurve tõttu praegu pooleli.

Mudeli treenimise metoodika selgitus ja põhjendus Valitud mudel võttis sisendiks 512512 pilte. Kuna algsed pildid olid oluliselt suuremad, lõikasime need eelnevalt Pythonis kirjutatud skripti abil 512512 alampiltideks. Lõikamiseks kasutasime mitte-kattuvat liikuvat akent (non-overlapping sliding window), kuna see meetod on kiire, lihtsasti hallatav ning vähendab dubleeritud andmete teket.

Kuigi ühe alternatiivina oleks olnud võimalik kasutada kattuvat liugakent (overlapping sliding window), tähendanuks see oluliselt suuremat andmehulka ning ohtu, et sama pildi piirkond võib sattuda treening-, valideerimis- ja testandmestikku korraga. Meie andmestikus oli aga iga algne pilt iseseisev ning seetõttu võis neid ohutult erinevateks andmestikeks jagada.

Lõime kaks treeningandmestikku:

● Esimene andmestik sisaldas kõikidest piltidest lõigatud alampilte ja võimaldas hinnata mudeli üldist täpsust kogu andmestiku ulatuses.

● Teine andmestik põhines lihtsustatud leave-one-out cross-validation meetodil, kus üks pilt jäeti kõrvale ja ülejäänuid kasutati treeninguks. See võimaldas hinnata, kui hästi mudel töötab pildil, mida ta pole varem näinud.

Kuigi esialgu oli plaanis kasutada täismahus ristvalideerimist (cross-validation), jäi see teostamata ajapuuduse tõttu – mudeli treenimine kahe GPU peal võttis ligikaudu 8 tundi.

Treeningu käigus viisime läbi mitmeid katseid erinevate mudeliarhitektuuride ja andmetäiendusmeetoditega (data augmentation). Lõppvalikuks osutus ResNet50UNet, mis andis parimaid tulemusi. UNet on laialdaselt kasutatav segmentatsioonimudel, eriti satelliit- ja aerofotode kontekstis (nt: https://github.com/satellite-image-deep-learning/techniques).

Kuna andmestik oli väike, kasutasime rohkem andmetäiendusvõtteid. Kasutatud augmentatsioonid:

● VerticalFlip ● HorizontalFlip ● RandomRotate90 ● RandomBrightnessContrast ● HueSaturationValue ● GaussianBlur ● GaussNoise

Täiendavalt oleks olnud võimalik rakendada ka keerukamaid transformatsioone.

Segmentatsiooni ülesandes esines märkimisväärne klasside tasakaalutus: enamus pikseleid kuulusid taustale (mitte-aknad). Selle tasakaalustamiseks arvutasime klasside kaalud, kasutades normaliseeritud pöördsageduse Normalized Inverse Frequency) valemit:

klassi_kaal = (kõikide näidete arv) / (klasside arv * klassi_näidete_arv).

Lõplikud kaalud olid:

● Aken: 61.44 ● Mitte-aken: 0.5

Hinnang edukusele Mudeli tulemused testandmestiku peal on paljulubavad. Järgnevad tulemused pärinevad treeningust, kus testpildiks oli pilt 12.

Üldised hindamismõõdikud

mIoU 84.7957

Overall Accuracy 99.8392

Fscore 91.0505

Precision 92.8188

Recall 89.4237

Klassipõhised hindamismõõdikud

klass Klassi kaal (support)

IoU F-score Precision Recall

aken 61.44 69.7529 82.1817 85.7372 78.9093

mitte-aken 0.5 99.8386 99.9192 99.9005 99.9380

Tulemused treeningutel, kus hindamine toimus kõikide sisendpiltide peal, olid võrreldavad ülaltoodud tulemustega. Kuna tegemist on tulemuste hindamisega ainult ühel pildil, siis võib eeldada, et sarnased tulemused on ka hinnangus kasutatavale testpildil.

Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et antud mõõdikud on segmentatsioonimõõdikud ning on pikslitasemel, mistõttu ei pruugi need otseselt kattuda objektipõhiste hindamismeetoditega.

Kui võtta kasutusele IoU lävend ning võrrelda tuvastatud akna vektoreid märgendatud vektoritega on numbrid teistsugused. Iou=0.05

● F1 Score: 67.70 ● Precision: 67.72 ● Recall: 67.67

Mudeli ennustusi üle vaadates täheldasime mitmeid olukordi, kus mudelil esines raskusi.

Näiteks ei leidnud mudel hästi üles akent, millest nägi väga hästi tuppa sisse.

Pildil on kollasega mudeli tuvastatud aknad

Katusel esinevad tugeva kontrastiga toonimuutused (näiteks rooste) põhjustasid valepositiivseid tuvastusi, mida mudel pidas ekslikult katuseakendeks. Õnneks olid sellised eksimused väga väikeste segmentide kujul ja neid saab lihtsalt eemaldada järeltöötluse käigus.

Lähestikku asuvad aknad: mõnikord sulatas mudel need üheks aknasegmendiks. Näiteks ülemisel pildil on mudeli väljund, alumisel aga märgendatud sisendpilt. Vasakpoolse maja kõige alumised kaks akent on märgendatud eraldi, kuid mudel tuvastas need ühe aknana.

Üldiselt on mudeli tulemused head ning neid saab järeltöötluse abil lihtsalt veel paremaks teha. Väikeste segmentide eemaldamine (nt valepositiivsed alad, mis on liiga väikesed, et olla aknad) parandab lõpptulemust märgatavalt ja suurendab usaldusväärsust.

Rahandusministeerium 16.06.2025 Riigihangete vaidluskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 Vaidlustaja: MindTitan OÜ Registrikood: 14131800 Asukoht: Telliskivi 60a/2, 10412 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Kristjan Jansons Tel. +372 5668 8239 [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood 70007340 Asukoht: Lõkke tn 4, 10122 Tallinn

VAIE HANKIJA HANKETULEMUSE PEALE

I. Vaide ese Käesolev vaie esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse otsusele seoses riigihanke nr 286764. Otsusega seotu on edastatud riigihanke nr 286764 teabevahetuses 06.06.2025.

II. Asjaolud: 1. Riigihangete Registris avaldati 21.02.2025 kell 11:00 hankija poolt riigihange nr 286764 “Süvaõppe

kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)”. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 9.04.2025 kell 11:00.

1.1 Hankija otsustas mitte kõrvaldada hankepassis esitatud kinnituste alusel pakkujaid ja kvalifitseerida

ning tunnistada vastavaks järgmised pakkujad:

● STACC OÜ (11672027) ja Regio OÜ (12971967) ● AS CGI Eesti (10006966) ● MINDTITAN OÜ (14131800) ● Aktsiaselts Datel (10324057) ● LEANEST OÜ (14058380) ● Solita OÜ (14372426)

1.2 Hankija avaldas hanke tulemused (lisa 1) 06.06.2025, millega võitjaks tunnistati ühipakkujad STACC

OÜ (11672027) ja Regio OÜ (12971967).

1.3 Vastavalt RHS § 185 lg 1 võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et hankija rikub RHS-i ja tema tegevus kahjustab pakkuja õigusi ja huvisid.

RHS § 190 lg 4 punkt 1 kohaselt võib vaidlustusega nõuda hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist.

1.4 Vaidlustaja leiab, et hankija ei ole järginud hindamisel RHS § 52 lg 2 ja 3 sätestatud põhimõtet, mille

kohaselt hankija peab lähtuma pakkumuste hindamisel hanke alusdokumentides sätestatud korrast, ning hindama pakkumisi lähtudes vaid antud dokumentide sisust. Samasisulist nõuet käsitletakse ka RHS § 117 lg 1 punktis. Hankijale kehtib põhjendamiskohustus, millest lähtuvalt peab hankija üheselt ja kõigile osapooltele arusaadavalt, õiguspäraselt ning vastavuses riigihanke alusdokumentidega argumenteerima hinnatavaid väärtuseid. Hankija ei saa muuta ühepoolselt ning omavoliliselt hanke hindamiskriteeriumeid hindamisprotsessi käigus, kaotades sellega võimaluse kõigil pakkujatel võrdsetel alustel konkureerida ning kontrollida hindamise alust. Samuti eksib hankija RHS § 100 lg 1 p 4 punkti vastu, viidates riskianalüüsis pakkuja majanduslikule võimekusele, ehkki faktiliselt pakkuja vastab tingimustele. Vaidlustaja leiab, et korrektse hindamise läbiviimise korral oleks võitjaks tunnistatud MINDTITAN OÜ.

III. Faktiline põhjendus 2. RHS § 52 lg 2 ja 3 kohaselt kontrollib hankija sobivust kontrollib kõigi pakkujate suhtes

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja hanketeates sätestatule ja kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras. Riigihangete oluline põhimõte on võrdse kohtlemise põhimõte. Nimetatud põhimõte on aluseks nii Euroopa Liidu riigihankeõiguses kui ka on sõnaselgelt sätestatud RHS-s. Seetõttu on hankija ühepoolne ning pakkujale pakkumuse tegemise hetkel teadmata salajase hindamiskriteeriumi rakendamine mitte ainult RHS-s sätestatud hankekorra vaid ka Euroopa Liidu riigihankeõiguse olulise põhimõtte rikkumine. Riigihangete hankijatel lasub kohustus olla otsuste ja hindamispunktide põhjendamisel õigus- ja faktipõhine ning esitada argumendid, mille tõesust on võimalik kontrollida, ning mis vastavad ka hanke alusdokumentides sõnastatud tingimustele. See annab ka pakkujatele võimaluse kaitsta oma huve ja välistada ebaausa konkurentsi eelise andmise hankija poolt. Punkti RHS § 100 lg 1 p 4 osas jääb pakkujale arusaamatuks, miks hankija viitab riskianalüüsis majanduslikule likviidsusele ning võtab selle alusel pakkujalt punkte maha, kui faktiliselt on kõik nõuded täidetud ja kontrollitud. Antud hankes on pakkuja mitmes punktis esitanud väiteid, mis on kas ebatõesed või ei ole vastavuses hankija enda sõnastatud hanke alusdokumentidega.

Järgnevalt esitame kõik probleemsed kohad hindamisprotokollis (lisa 2). Selle sisu aitab mõista hindamismetoodika kirjeldus (lisa 3). Hindamisprotokolli punkt: proovitöö

Hindamisprotokolli sisuline väljavõte, mille vaidlustame: ‘’.... Proovitöö kood oli Pythoni keeles ja arusaadavalt kommenteeritud, kuid selle jooksutamisel tekkis tõrkeid. Hankija sai koodi jooksma, kui kasutas pakkumuse teist testpilti. Kuna pakkuja kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel, siis leidis hindamiskomisjon, et koodi kohta tekkis 1-2 küsimust, mistõttu ei saanud koodile omistada maksimumpunkte. Proovitöö kirjeldus sisaldas kõiki nõutud osi, oli kirjutatud ladusalt ja väga hästi selgitatud. Töös oli näha, et pakkuja katsetas erinevaid lähenemisviise.’’ MindTitan OÜ selgitus: Kuna antud punkt tekitas segadust selle osas, kuidas see võimalik on, siis 09.06.2025 palusime teabevahetuses selle kohta selgitust, mille saime 12.06.2025 ja on alltoodud kuvatõmmisel välja toodud.

Hankija tõdeb, et pakkujatele edastatud testpildil (pilt number 14) töötas kood edukalt. Nähtub, et hankijal esinesid tehnilised raskused proovitöö koodi jooksutamisel lisapildil, mille tehnilist iseloomu

on muudetud. Oluline sissejuhatus antud tehnilisse teemasse on see, et hankija on hanke alusdokumendis ’Nõuded proovitööle_2403’ (Lisa 4) sõnastanud järgmised punktid: ● “Hankija annab ette märgendatud treeningandmed ning testpildi (lähteandmed)” ● “Testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5GB. Testpilt edastatakse nii TIF

kui ka PNG formaadis.”. ● “Mudeli testimise viivad pakkujad läbi enda taristul ning esitavad hankijale tulemuse, st mudeli

tuvastatud aknad raster- või vektorkujul (formaadid proovitöö väljundite osas).“ ● ‘’Proovitöö peab olema sooritatud hankija etteantud andmete pealt. Proovitöö tulemusel

valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal.’’. Antud proovitööga on lühidalt kaks probleemi. Esiteks on hankija eiranud enda kirjeldatud proovitöö tingimusi (testinud 1 pildi asemel 2 pildiga, millest teine pilt on tehniliselt erinev sellele, millega algne testimine oli plaanis ehk tehniliselt oluline nüanss). Teiseks on MindTitan OÜ-le tagasiside andmisel esitanud pildi, millega väidetavalt oli hankijal probleeme, kuid mis MindTitani-poolsel kontrollimisel töötab veatult. Pakkujal on õigustatud faktipõhine ootus, et proovitöö teostamisel peab tehniliselt arvestama hanke alusdokumentides kirjeldatud nõudega ehk meile algselt edastatud proovitöö pildiga, millel proovitöö lahendust testitakse. Hankija aga kaasas omal algatusel ja eelnevalt teavitamata kahte pilti (minnes sellega vastuollu enda sõnastatud proovitöö reeglitega), kusjuures tegemist oli teise pildi puhul tehnilises mõistes erineva pildiga. Puudub igasugune faktipõhine ning argumenteeritud ootus hankija poolelt, et pakkuja peaks arvestama nõuetega ning erijuhtudega, mida ei ole kirjeldatud ametlikus proovitöö dokumendis. Hankija ise põhjendas seda sellega, et alusandmete augmenteerimise käigus on tavapärane piltide pööramine ja muul viisil manipuleerimine ootuspärane ja lahendus peaks siiski töötama ka selliselt. Probleemi avaldudes saatis MindTitan hankijale täpsustavad küsimused testimise kohta. Hankija vastas ning edastas väidetavalt probleemse pildi, millega MindTitanil aga lahendus jooksis korrektselt.

Teabevahetuses kirjeldas hankija järgmist olukorda proovitöö testimise kohta: ‘’Proovitöö kood oli Pythoni keeles ja arusaadavalt kommenteeritud, kuid selle jooksutamisel tekkis tõrkeid. Hankija sai koodi jooksma, kui kasutas pakkumuse teist testpilti. Kuna pakkuja kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel, siis leidis hindamiskomisjon, et koodi kohta tekkis 1-2 küsimust, mistõttu ei saanud koodile omistada maksimumpunkte.’’ Ja hilisemas vestluses: ‘’Hankija jooksutas pakkujate koode kahel testpildil: img_14 ja img_13. Pilt number 14 oli proovitöö testimise käigus pakkujatele edastatud pilt. Pilti nr 13 pakkujatele ei edastatud, seda kasutas hankija sisemiseks testimiseks ja koodi hindamiseks. Kahe pildi erinevus on see, et pilti nr 13 on keeratud 180 kraadi. Kõigi pakkujate koode jooksutati kahel pildil ja üksnes teie koodil esines pildiga nr 13 tõrkeid. Hankijal puudub täpne arusaam, mis tõrkeid põhjustas, aga kuna teise pildiga teie kood

toimis, siis võib põhjust seostada pildi pööramisega. Käsuga "gdalinfo" tuvastatud erinevused kahe pildi vahel: Origin point: img_13.tif: Starts at (14204, 0) img_14.tif: Starts at (0, 10652) – pööramata pilt Pixel Size: img_13.tif: (1, 1) img_14.tif: (1, -1) – negatiivne Y väärtus on tavapärane Corner Coordinates: img_13.tif: pööratud piltidel ei ole ükski nurga koordinaat Y-teljel img_14.tif: pööramata piltidel on mõlema vasaku nurga koordinaat Y-teljel Kuna hankija alustas teie koodi hindamisel pildist nr 13, siis olid küsimused peamiselt seotud tõrkega, et koodi jooksutamisel ei suudetud leida geomeetria veergu. Pildi vahetamine lõpuks aitas. Siit lingilt on võimalik alla laadid ka pilt nr 13, et saaksite ka koodi sellel jooksutada: https://transit.envir.ee/message/c8dGO2FQ38pdhf6ZxYjenJ Protokollis on koodi hinde selgituseks toodud selle mittetoimivus pildil nr 13, mis tekitas hankijas küsimusi, sest ühegi teise pakkumuse kood ei andnud sarnast tõrget. Hankija hinnangul viitab see kõrgendatud tundlikkusele alusandmete parameetrites, st eeldatakse liiga perfektset sisendit. Alusandmete augmenteerimise käigus on nt tavapärane piltide pööramine ja muul viisil manipuleerimine, mis ei tohiks koodi toimimist takistada. Mõlema pildi koodi jooksutamise käsud ja tõrketeated on samuti kaasa pandud ja lingilt kättesaadavad. Loodetavasti aitab selgitus ja pildi nr 13 testimise võimalus teil saada selgust selle osas, mis koodis tõrke võis põhjustada’’

Kõige olulisema detailina nähtub siit, et hankija ütleb selgelt, et teostasid testimise kahel pildil, mitte ühel nagu hankes sõnastatud. Pakkujatele teadmata oli lahenduse testimine pildil Img_13. Sellega esines hankijal tõrkeid ning selle eest võeti pakkujal punkte vähemaks. Isegi, kui lisapildi kasutamine oleks vastavuses hanke alusdokumentidega (mida see aga ei ole), ei saa MindTitan OÜ aru hankija poolsetest probleemidest pildi kasutamisega. MindTitan OÜ teostas pärast hindamisprotokolli kättesaamist ning hankija-poolseid selgitusi omapoolse lisatestimise, et viga taasluua, kuna proovitöö esitamisele eelnevalt testisime lahendust väga põhjalikult. Protsessi käigus andis hankija meile vale pildi, millega viga üritada taasluua. Sellega me viga taasluua ei suutnudki ning pole suutnud tänaseni. Võime analüüsides teoretiseerida, mida hankija võis sisendandmetes muuta, et viga tekitada, kuid see ei ole mitte tehniline viga või pakkuja-poolse hooletusega, vaid sellega, et antud tehniline nõue oli hankija poolelt proovitööle sõnastamata jäänud. Sellekohast viidet, et testimisel kasutatakse hoopis uut ja tehniliselt teistsugust pilti ning jooksutatakse kahel, mitte ühel pildil, proovitöö kirjelduses ei leidu. See ei ole iseenesest mõistetav, et sellist asja tehakse, eriti olukorras kus hankija on sõnastanud, et testimisel antakse pakkujale ette 1 testpilt. Tehniliste lahenduste puhul ei saa oodata, et funktsioonid töötavad ‘’out-of-the-box’’, vaid tehnilised nõuded tuleb sõnastada eelnevalt, et tagada

ka nende hindamise õiguspärasus ja kontrollitavus. Ehk sisuliselt hankija sõnastas ühe ootuse proovitöös, kuid praktikas toimis teistpidi ning kasutas laiendatud, kuid mitte iseenesest eeldatavate eeldustega testimist ning võttis pakkujalt punkte vähemaks, kui lahendus ei vastanud hankija ootustele, mida ei olnud sõnastatud. Lisaks on selline lähenemine vastuolus sellega, mis on proovitöö eesmärk. Hankija sõnastatud proovitöö eesmärk on välja selgitada, kas pakkuja suudab luua aknaid tuvastava süvaõppe mudeli. MindTitan tõestas, et me suudame seda teha maksimumpunktide vääriliselt (hankija ise tõdeb, et kood töötab selle pildiga, mis pakkujatele edastati). MindTitan on tehniliselt võimeline looma koodi, mis on teistsuguste sisendandmete töötlemiseks piisavalt robustne, kuid see ei olnud proovitöö eesmärk. Leiame, et oleme proovitöö täitnud maksimumpunktide vääriliselt. MindTitan OÜ selgitus proovitöö punktide mõju kohta: Proovitöö vähendatud punktide tõttu saime proovitöö koodi eest 7 punkti ja mitte maksimaalsed 10 punkti. Seega oleksime korrektse hindamise korral saanud proovitöö eest 3 punkti rohkem ehk maksimaalsed 10 punkti. Hindamisprotokolli punkt: projektiplaan Hindamisprotokolli sisuline väljavõte, mille vaidlustame: ‘’... Pakkuja lähenemine on katsetava iseloomuga, mis toetab innovatsiooniprojekti ellu viimist. Hindamiskomisjon pidas tähelepanuväärseks seda, et pakkuja paneb rõhku andmete ühilduvusele rahvusvahelisel tasandil ning omab head tunnetust ruumiandmete valdkonna tulevikusuundadest. Samuti hindas komisjon kõrgelt pakkumuse loovat lähenemist (üks segmentatsioonimudel teede, veekogude ja hoonete tuvastamiseks - väidetavalt targem ja mitte silmaklappidega), kuigi lähenemine tekitab hankijas kõhklusi ajakava täitmise osas ja mudeli rakendamise etapis (edasi treenimise ja täiendamise keerukus pärast projekti lõppu). Pakkuja demonstreerib eeskujulikke võtteid masinõppeprojekti juhtimisest (nt välja toodud igas etapis ka kasutusjuhu testimine (EHR, PÄA), reaalse kasu mõõtmise töövoo loomine). Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja potentsiaalne rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) välja toomata ja maandamata….’ MindTitan OÜ selgitus ajakava riski osas: Hankija väidab, et ajakava risk on riskianalüüsis välja toomata. Riskianalüüsis (lisa 5) on risk “Ajakavast ei peeta kinni” esimene välja toodud risk koos riski maandamise nüanssidega ehk väide ei vasta tõele. Lisaks on projektiplaani (lisa 6) visiooni osas ammendavalt põhjendatud, et ühe mudeli lähenemine on eeldatavalt soodsam nii kvaliteedi, ajalise ressursi kui ka arvutusliku ressursi osas. Ajakava võimaldab lihtsalt iteratiivse arendusmetoodikaga läbida rohkem iteratsioone ja luua iteratiivselt aina parema mudeli. Ajakava mõju suhtes on see täpsemalt ära toodud visiooni järgnevas osas (järgneb

väljavõte pakkumises esitatud projektiplaanist): Selline jaotamise põhjendus: -------------//------------------ 2. Kui võimalik ja põhjendatud, siis masinõppes kipub olema rohkem asju koos vaadata parem: -------------//------------------ c. Treeningandmete haldamine, mudeli treenimine/haldamine/ juurutamine on märgatavalt lihtsam. Seda nii juhtudel kui treeningandmeid tuleb juurde (see on kindlalt MaRu puhul nii), kui ka kui uusi klasse lisandub (tõenäoliselt leiab samuti aset MaRu puhul). d. Arvutuslik efektiivsus - ühe mitme klassiga, veidi suurema mudeli treenimine on palju ressursi-efektiivsem kui mitme binaarse mudeli treenimine. Hankija poolelt puudub igasugune argumenteeritud ning faktipõhine põhjendus, miks ühe mudeli põhine lahendus on riskantsem. Seeläbi loob hankija olukorra, kus on võimatu kontrollida hindamisprotokolli fakti- ja õiguspõhisust ning veenduda, et tegu ei ole lihtsalt ühe pakkuja subjektiivse eelistamisega teisele (võitja pakkujale), ilma konkreetseid fakte sõnastamata, luues sellega pakkujate ebavõrdse kohtlemise olukorra. Võrdse kohtlemise tagamiseks ja kontrolliks peab hankija põhjendus peab olema esitatud sellise täpsusastmega, mis võimaldab faktipõhiselt mõista, kust väide tuleb. MindTitan OÜ selgitus rahavoo riski osas: Hankija on viidanud võimalikule rahavoo riskile. Hankepassi (lisa 7) kvalifitseerimistingimuseseks (RHS § 100 lg 1 p 4) on seatud, et pakkuja viimase kolme käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta netokäivete (müügitulu) summa peab olema kokku vähemalt 300 000 (kolmsada tuhat) eurot. Seega seda nõuet täites on hankija kvalifitseerinud sobilikuks pakkuja majandusliku ja finantsseisundi. Lisaks on 12 kuud I ja II etapi tööde ja aruannete üleandmiseks lubatud aeg töövõtulepingu (lisa 8) punkt 3.1.1 alusel ja sellesse piiri ka MindTitan OÜ pakkumises kirjeldatud ajagraafiku alusel mahub. Eelnevat arvestades ei ole asjakohane hankija poolne hinnang, et MindTitan OÜ pakkumise ajagraafik tekitab riski MindTitan OÜ rahavoogudele, kuna MindTitan OÜ vastab nii hanke rahavoo (eelnevalt viidatud netokäibe nõue) kui ka ajagraafiku nõuetele. MindTitan OÜ rahavoogude juhtimine arvestab ka pikemate projektide ning sellest tulenevate sissetulekute hajutamisega pikemate perioodide vahele. Seega ei saa hankija omal volitusel ning algsetest nõuetest mööda minnes seada seda hanke hindamisprotsessis kitsenduseks, kui faktiliselt ei ole see MindTitan OÜ jaoks likviidsuse tagamisel probleemiks. Seega on siin eksitud jämedalt RHS § 100 lg 1 p 4 vastu. MindTitan OÜ selgitus riskianalüüsi punktide mõju kohta: Ajakava ja rahavoo vähendatud punktide tõttu saime riskianalüüsi eest 3 punkti ja mitte maksimaalsed 5 punkti. Seega oleksime korrektse hindamise korral saanud riskianalüüsi eest 2 punkti rohkem ehk maksimaalsed 5 punkti.

MindTitan OÜ selgitus proovitöö ja riskianalüüsi punktide mõju kohta:

MindTitan OÜ oleks pidanud saama proovitöö koodi eest 3 punkti rohkem ning riskianalüüsi eest 2 punkti rohkem ehk kokkuvõttes 5 punkti rohkem. See teeks MindTitani punktisummaks 85,27, mis on rohkem kui praeguse edukaks tunnistatud võitjal (84,37), millega oleks pidanud meid edukaks tunnistama. Igaks juhuks potentsiaalselt lihtsamaks ülevaate saamiseks oleme kaasa pannud ka kogu meie hanke pakkumuse (lisa 9).

2

Seega hankija ei ole järginud hindamisel RHS § 52 lg 2 ja 3 ning RHS § 100 lg 1 p 4 kehtestatud üldpõhimõtteid, mille korrektsel läbiviimisel oleks antud hanke hindamisprotokollis saavutanud MindTitan OÜ rohkem punkte.

IV. Taotlus

Lähtudes RHS § 185 lg 1, RHS § 185 lg 2 punkt 7 RHS § 190 lg 4 punkt 1 ning eespooltoodust palun kehtetuks tunnistada hankija otsus edukaks tunnistada ühipakkujad STACC OÜ (11672027) ja Regio OÜ (12971967). Vaidlustaja soovib asja arutada kirjalikus menetluses. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu. Lisad:

1. Lisa 1 Hanke tulemus 2. Lisa 2. Hindamisprotokoll 3. Lisa 3. Hindamismetoodika kirjeldus 4. Lisa 4. Nõuded proovitööle 5. Lisa 5. Riskianalüüs 6. Lisa 6. Projektiplaan 7. Lisa 7. Hankepass 8. Lisa 8. Töövõtuleping 9. Lisa 9. Hanke pakkumus

Lugupidamisega Kristjan Jansons MindTitan OÜ esindaja

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12

1

Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine

Protsessi omanik: RHO juhataja

Versioon: 9

Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas

Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:

1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9

7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute

sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete

tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)

riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.

1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga

kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.

1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud

tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab

riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).

Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes

aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.

1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud

kohustusliku keskse hankija.

1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi

hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12

2

1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt

riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest

õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete

tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.

1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine

toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.

1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,

innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.

1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab

RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid

puudutavates küsimustes.

1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:

 lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;

 RHO töötajale;

 raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;

 raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;

 väikeostu korraldavale isikule;

 väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.

1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse

reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest

vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.

1.13. Korra lisad

Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga

ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise

muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja

avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.

 K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;

 K14 L2 – lähteülesande vorm;

 K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;

 K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;

 K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.

2. MÕISTED JA LÜHENDID

 Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline

dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,

menetlemiseks ja hoidmiseks.

 Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis

hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu

või hankelepingu asutus.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12

3

 Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab

kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.

 Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend

riigihanke korraldamiseks.

 Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste

vahendite kasutamise üle.

 Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja

haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/.

 Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning

riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.

 RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.

 Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.

 Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

 Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase

korraldamise eest.

 Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta

maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.

 Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja

finantseerimisallikate kirjeldus.

 Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse

hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.

 Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad

hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE

3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad.

3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks

3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase

(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe

sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.

3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO

päringu igal aastal hiljemalt septembris.

3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud

tähtajaks.

3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või

muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta

on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12

4

riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete

registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega

riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased

andmed hankeplaani sisendis.

3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete

seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:

 riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete

seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;

 kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote

pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja

tarvikute eeldatav kulu;

 asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava

maksumuse sisse.

3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted

3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete

vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad

riigihanked.

3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel

on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO

võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete

seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus

soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja

tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.

3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid

alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:

 asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

 eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh

sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 300 000 eurost.

3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:

 sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;

 riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;

 lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12

5

 riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse

riigihankena või ühishankena.

3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes

fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös

asutustega.

3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi

saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega

ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu

maksmise, avaldades need RTK veebilehel.

3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine

3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt

hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.

3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab

hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani

kinnitamisest.

3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle

riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea

ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.

3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut

kinnitamist.

3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval

ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel

võimalusel.

3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus

3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis

eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning

kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani

kinnitamist.

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA

KORRALDAMINE RHO POOLT

4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus

4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12

6

4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide

korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate

riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,

taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest

huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta

kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt

kooskõlastatud juhtudel.

4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele

turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl

on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud

turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.

4.2. Lähteülesande koostamine

4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud

lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise

kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui

lähteülesande valmistab ette RHO.

4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke

vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis

sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab

lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse

määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase

teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.

4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja

põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja

hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine

toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava

riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande

esitamist.

4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine

4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik

vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,

alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale

või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga.

4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,

juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12

7

4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt

riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs

kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega

rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus

edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)

RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad

otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu

maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse

osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.

Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.

4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine

4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:

 lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga

(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku

tegemine);

 keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi

kogumine;

 hankemenetluse liigi valimine;

 riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu

projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 nõuetekohane kooskõlastamine;

 riigihanke läbiviimine;

 pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;

 selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja

pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest

vastutavalt isikult;

 riigihanke otsuste tegemine;

 taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine

tehtud otsustest;

 ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste

täitmine.

4.5. Pakkumuste hindamine

4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,

kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas

valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab

hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav

struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja

liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12

8

4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete

sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses

moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni

töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.

4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes

riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.

4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on

digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.

Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud

vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.

4.6. Riigihanke vaidlustamine

4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke

korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse

korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi

andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb

RHO koostöös sisendi andjaga.

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE

5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad.

5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.

5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.

5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea

võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid

pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.

Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete

seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.

5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel

lähtutakse järgmistest nõuetest:

 võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)

või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate

pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;

 pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult

kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus

koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),

välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12

9

 koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse

valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi

vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon

on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või

teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile

kooskõlastamiseks.

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.

6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg

6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või

hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks

tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab

lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga

seotud muu isik.

6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib

raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.

6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu

DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema

poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.

6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks

RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori

asetäitjale.

6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,

esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel

riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.

6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud

töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või

vastavalt asutuse töökorraldusele.

6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:

 vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning

lõpetamise õiguspärasuse eest;

 kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise

RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste

kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest

vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12

10

RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise

kohta;

 esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul

sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast

iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate

alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;

 esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel

raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu

lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või

hankelepingu lõppemise kohta.

6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja

menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,

sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga

kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit

kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on

alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu

ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.

6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning

raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud

RHO töötaja.

6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused

edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes

RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui

selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke

alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.

6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning

rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse

eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,

täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.

6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).

6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:

 füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;

 autoriõigusi kajastavad lepingud;

 rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;

 lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.

6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12

11

6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel

kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu

täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.

7. RAKENDUSSÄTTED

7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.

7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt

asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud

hankeplaani ei täiendata.

7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud

riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.

7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest

hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.

KÄSKKIRI

30.03.2023 nr 1-2/23/22

Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete

korraldamise ja hankelepingute sõlmimise

korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr

1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Kudu