„Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

1

EELNÕU

28.05.2025

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 21. novembri 2019. a määruse nr 65 „Lasterikaste perede

kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Majandus- ja taristuministri 21. novembri 2019. a määruses nr 65 „Lasterikaste perede

kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) alaline elukoht – taotleja ja leibkonnaliikmete rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress,

kus isik alaliselt või peamiselt elab ja mis on rahvastikuregistri seaduse kohaselt õigusliku

tähendusega elukoha aadress;“;

2) paragrahvi 2 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„4) leibkond – taotleja ja kolm või enam last, kes elavad alaliselt samas eluruumis ning jagavad

ühist kodust majapidamist;

5) projekt – taotletava toetusega ja vajaduse korral omafinantseeringuga tehtavate käesoleva

määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum määruse §-s 1 nimetatud eesmärgi

saavutamiseks.“;

3) paragrahvi 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 2 punktis 7 asendatakse sõnad „taotleja elukaaslane“ sõnadega „eelnimetatud

isiku leibkonda kuuluv elukaaslane, registreeritud elukaaslane või abikaasa“;

5) paragrahvi 5 lõiget 8 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) korduvkasutatavate tööriistade, kodumasinate ja -tehnika, mööbli ja sisustuselementide

soetamise kulud;“;

6) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Projekti abikõlblikkuse periood, mille jooksul on toetuse saaja kohustatud projekti ellu

viima, on kuni 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates.“;

7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui toetuse sihtotstarbeks on eluruumi püstitamine, laiendamine või elamiskõlbmatu

eluruumi rekonstrueerimine, peab taotleja tõendama, et on võimeline katma projekti

toetussummat ületava maksumuse omafinantseeringuga.“;

8) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Maksimaalne toetussumma on:

1) 12 000 eurot esmakordsel taotlemisel;

2) 6000 eurot, kui taotlejale on käesoleva määruse alusel ühel korral toetust eraldatud.“;

9) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust võib taotleda, kui taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav

tulu leibkonnaliikme kohta on kuni 550 eurot kuus. Maksustatavaks tuluks loetakse

2

tulumaksuseaduses vastavalt sätestatud tulud. Tulu arvutamise aluseks on taotleja

maksuandmete tõendil kajastuv summa, mis jagatakse leibkonnaliikmete arvuga.“;

10) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Leibkond peab võtma eluruumi oma alalise elukohana kasutusse määruse § 6 lõikes 2

sätestatud tähtaja jooksul.“;

11) paragrahvi 8 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid

esitatakse ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus

toimetatakse kätte perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse

keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud,

esitatakse dokument elektrooniliselt taotleja või toetuse saaja või tema esindusõigusliku isiku

poolt digitaalselt allkirjastatuna.“;

13) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Toetuse taotleja või leibkonnaliikme omandis olevat eluruumi ei loeta lisakinnisvaraks,

kui sellele eluruumile on seatud teise isiku kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus, mis võimaldab

tal kinnisasjal asuvas elamus või selle osas elada, ja kui isiklik kasutusõigus on seatud vähemalt

kuus kuud enne toetuse taotluse esitamist.“;

14) paragrahvi 10 lõike 7 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 10 lõike 7 punktist 3 jäetakse välja sõnad „võlgade katteks“;

16) paragrahvi 10 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 11 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) võtma ehitusmaterjalide ja -toodete ning seadmete omandamiseks või ehitustööde

tegemiseks ja teenuse osutamiseks vähemalt ühe hinnapakkumise;“;

18) paragrahvi 11 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 12 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „rahastamisallikatest“ sõnadega „ja

projekti kogumaksumust“;

21) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) volikiri, kui leibkonnas on kaks taotlejat ning üks volitab teist taotlust esitama või

esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel või toetuse objektiks oleva eluruumi omanikuks on

lisaks taotluse esitajale täisealine leibkonna liige või kolmas isik;“;

22) paragrahvi 12 lõike 2 punktid 2 ja 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) fotod eluruumil esineva puuduse kohta, mille kõrvaldamiseks toetust taotletakse või mis

võimaldavad hinnata toetuse vajalikkust määruse §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks;“;

3

24) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„8) taotleja maksuandmete tõend, mis on koostatud Maksu- ja Tolliameti e-teeninduse

keskkonnas ning millelt nähtub isiku taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta maksustatav

tulu juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud päringut ei ole võimalik teha;

9) määruse paragrahvi 7 lõikes 11 sätestatud juhul projekti elluviimisele suunatud krediidi- või

finantseerimisasutuse laenupakkumine, laenuotsus või taotleja arvelduskonto väljavõte juhul,

kui taotletav toetus ei kata projekti kogumaksumust.“;

25) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 13 lõikes 7 asendatakse arv „235“ arvuga „120“;

27) paragrahvi 13 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „kuni 60 tööpäeva võrra“;

28) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 17 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks määruse lisa

„Taotluse hindamise juhend“ punktides 1–3 kehtestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel

rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast

väiksemani. Sama koondhinde korral eelistatakse suurema laste arvuga taotlejat. Sama laste

arvuga taotlejate korral eelistatakse plaanitud tööde sisu eest kõrgema hindepunkti saanud

taotlejat.

(2) EIS rahuldab taotlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pingerea alusel kuni

taotluseni, mille rahuldamiseks jätkub vastavas taotlusvoorus eraldatud rahalisi vahendeid.“;

30) paragrahvi 18 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „hindamiskomisjoni ettepaneku alusel“;

31) paragrahvi 18 lõiget 6 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) projekti nimetus;“;

32) paragrahvi 18 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates

kirjalikult posti teel või elektrooniliselt“ tekstiosaga „e-toetuse keskkonna kaudu 30

kalendripäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates“;

33) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) EIS teeb toetuse väljamakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase väljamaksetaotluse

esitamisest arvates.“;

34) paragrahvi 21 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) toetuse saaja ei vasta määruse § 10 lõikes 7 sätestatud nõuetele.“;

35) paragrahv 24 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 24. Aruande esitamise tähtaeg ja kord

Toetuse saaja esitab EISile lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti lõplikust

elluviimisest arvates. Määruse § 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul lisatakse aruandele fotod

tehtud ehitustöödest ja projekti tulemustest.“;

36) paragrahvi 25 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

4

„Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva

tagasinõutava toetuse suuruse.“;

37) paragrahvi 26 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „toetuse lõpliku väljamakse tegemisest

arvates“ sõnadega „projekti lõpparuande esitamisest arvates“;

38) paragrahvi 27 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) vajadusel küsida valla- või linnavalitsuselt hinnangut leibkonna liikmesuse kohta;

12) vajadusel teha paikvaatlust;“;

39) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui taotlejale on toetust eraldatud enne käesoleva määruse jõustumist ja toetusega seotud

kohustused on täidetud, loetakse taotleja esmakordseks taotlejaks ja toetust on õigus taotleda

määruse § 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud summas.“;

40) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Kuldar Leis

taristuminister Marten Kokk

kantsler

Lisa „Taotluse hindamise juhend“

Majandus- ja taristuministri

21.11.2019. a määrus nr 65

„Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord”

Lisa

(taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses)

TAOTLUSE HINDAMISE JUHEND

Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud on järgmised:

Hindamiskriteerium

Hindepunkti kirjeldus

Punktid

1. Laste arv:

40% koondhindest

3 last 1

4 või 5 last 2

6 ja enam last 3

2. Taotluse esitamisele eelneva

kalendriaasta keskmine maksustatav tulu

leibkonnaliikme kohta:

30% koondhindest

450,01 kuni 550,00 eurot kuus 1

350,01 kuni 450,00 eurot kuus 2

kuni 350,00 (sh) eurot kuus 3

3. Plaanitud tööde sisu:

30% koondhindest

Eluruumi rekonstrueerimine:

siseviimistlus, kõik hoone

parendamisega seotud muud

tööd, mida ei ole selle

hindepunkti kirjelduses välja

toodud

1

Eluruumi ostmine või

laiendamine, kui eluruum on

olemas

1

Eluruumi rekonstrueerimine:

avatäidete vahetamine,

olemasoleva pesemisruumi

renoveerimine

2

Eluruumi rekonstrueerimine:

kandekonstruktsioonide

rekonstrueerimine, fassaadi

soojustamine, katuse

vahetamine või soojustamine,

vundamendi soojustamine

3

Eluruumi rekonstrueerimine:

kütte-, elektri-, gaasi-, vee-,

kanalisatsiooni- ja muude

tehnosüsteemide rajamine või

rekonstrueerimine,

pesemisvõimaluse rajamine

3

Eluruumi ostmine ja

püstitamine, kui eluruum

puudub, elamiskõlbmatu

eluruumi rekonstrueerimine

4

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Sotsiaalministeerium

04.07.2025 nr 1-4/25/3118

Majandus- ja taristuministri 21. novembri 2019. a

määruse nr 65 „Lasterikaste perede kodutoetuse

kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse eelnõu. Eelnõu on

kättesaadav eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Lisa

3. Seletuskiri

Lisaadressaadid: Rahandusministeerium, Eesti Lasterikaste Perede Liit

Teadmiseks:Riigi Tugiteenuste Keskus

Kaie Kunst, 625 6366

[email protected]

1

28.05.2025

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 21. novembri 2019. a määruse nr

65 „Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Määruse alusel antav toetus on ette nähtud lasterikaste perede elamistingimuste

parandamiseks ja ajakohastamiseks. Toetuse andmisega panustatakse ühtlasi elamufondi

jätkusuutlikku uuenemisse, energiatõhususe näitajate parandamisse ning ülalpidamiskulude

vähendamisse. Toetus on kujundatud selliselt, et toetust saaksid halvimate elamistingimustega

lasterikkaimad pered.

Määruse muutmise vajadus tuleneb toetuse taotlemise üleviimisest perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21

lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonda (edaspidi e-toetuse keskkond). Sellega seoses

muudetakse taotluste menetlemise korda, sh taotlemisel nõutava teabe ja dokumentide

koosseisu. Muudatustega tõstetakse maksustatava tulu piirmäära ja suurendatakse

maksimaalset toetussummat. Õigusselguse tagamise eesmärgil parandatakse toetuse andmise

käigus ilmnenud ebatäpsusi määruse tekstis.

Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a korralduse nr

88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 11

kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri vastutusvaldkonda.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna

peaspetsialist Kaie Kunst (625 6366, [email protected]) ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse eraisiku toetuste valdkonna juht Kersti Saar ([email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik

(626 2870, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge

Mehide ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 40 punktist.

Paragrahvi 2 punkti 1 muudatusega täpsustatakse alalise elukoha mõistet lähtuvalt

rahvastikuregistri seaduse § 65 lõikes 2 sätestatust. Kui isikul on alaline elukoht, kus ta

peamiselt elab ja mille aadress on kantud rahvastikuregistrisse tema õigusliku tähendusega

elukohana, loetakse see aadress alaliseks elukohaks. Lisa-aadressina märgitud elukoht ei ole

kõnealuse määruse tähenduses alaline elukoht.

2

Paragrahvi 2 punktide 4 ja 5 muudatusega täpsustatakse leibkonna ja projekti mõistet.

Leibkonnana määratletakse isikud, kes elavad ühises eluruumis ja moodustavad ühise koduse

majapidamise – taotleja ja tema hooldamisel ja kasvatamisel olevad kuni 19-aastased lapsed.

Nimetatute puhul on mõistlikult võimalik eeldada, et isikutel on ühine eelarve ja puudub

vajadus seda eraldi kontrollida. Samuti saab meetme praktikale tuginedes öelda, et lisanduvate

ülalpeetavate mõju koondhindele on marginaalne – 2023. aastal oli 468 taotluse kohta 10

peres ülalpeetav.

Toetusskeemi sihtgrupp (taotlejad) on väikese sissetulekuga leibkonnad, kellel kas puudub

nende vajadustele vastav eluruum või kelle eluruum ei vasta elementaarsetele

elamistingimustele, näiteks puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus või

on see süsteem ja pesuruumid amortiseerunud või ei pea katus vett või ei taga küttekolded

eluruumi minimaalset vajalikku temperatuuri. Leibkonda peab kuuluma vähemalt kolm kuni

19-aastast last, kes rahvastikuregistri kande alusel elavad projekti objektiks olevas eluruumis

(v.a uue eluruumi soetamise, elamiskõlbmatu eluruumi ümberehitamise või eluruumi

püstitamise korral).

Projekti mõistet täpsustatakse, sest toetust antakse e-toetuse keskkonna kaudu. Samuti

peetakse vajalikuks esile tuua, et kallima ja mahukama projekti elluviimiseks ainult toetusest

ei piisa, st juhul, kui projekti kogumaksumus ületab taotletavat toetussummat, peab taotleja

toetuse saamiseks tõendama suutlikkust projekt ellu viia ehk omafinantseeringu olemasolu (§

7 lg 11). Toetuse määr on 100% projekti abikõlblikest kuludest maksimaalse toetussumma

ulatuses. Kui projekti kogumaksumus kujuneb suuremaks kui maksimaalne toetussumma,

tuleb need kulud ise katta. Kulude summa sõltub projekti mahust ning selle tagamise viisile

määrus piiranguid ei sea. Eesmärk on suunata taotlejat tähelepanu pöörama projekti

terviklikkusele vältimaks olukorda, kus toetus antakse nt eluruumi püstitamiseks, kuid

reaalselt jääb ehitus pooleli, toetuse eest rajatakse vaid vundament koos paari seinaga ja

ehituse lõpetamiseks pole raha. Projektile antakse toetust vaid juhul, kui selle elluviimisega

saavutatakse toetuse andmise eesmärk ehk paranevad pere elamistingimused.

Paragrahvi 2 punkti 6 kehtetuks tunnistamine tuleneb toetuse andmisest e-toetuse keskkonna

kaudu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88)

artikkel 9 sätestab eriliigiliste isikuandmete, sh terviseandmete töötlemise õiguslikud alused.

E-toetuse keskkonnas ei saa eriliigilistele isikuandmetele ligipääsu piirata, seega ei ole peres

puudega lapse olemasolu edaspidi võimalik hindamiskriteeriumina arvestada. Puudega laste

osakaal taotlusvoorudes on väike: 2023. aastal 2,9%, 2022. aastal 3,2% ja 2021. aastal 3,6%.

Paragrahvi 2 punkti 7 muudatusega täpsustatakse taotleja elukaaslase mõistet.

Taotluse esitamise õigus on vähemalt kolme lapse esindusõigusega vanemal, lapsendajal,

eestkostjal või kasuvanemal. Nimetatud isik märgitakse ka toetuse saajaks. Juhul kui

eelnimetatud taotleja ja lastega moodustab ühise leibkonna ka teine vanem, lapsendaja,

kasuvanem, eestkostja või taotleja elukaaslane, registreeritud elukaaslane või abikaasa,

märgitakse see info toetuse taotlusele. Taotlusega koos tuleb esitada kirjalik, s.o allkirjastatud

3

volikiri, millega teine isik volitab taotleja toetuse taotlust esitama ning kõigis edasistes

toetusega seotud toimingutes ennast esindama (vt § 12 lg 2 p 1).

Paragrahvi 5 lõiget 8 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt loetakse sõnaselgelt

mitteabikõlblikuks kuluks mööbli, korduvkasutatavate tööriistade, kodumasinate ja -tehnika

(nt kruvikeeraja, haamer, saag, klambripüstol jms; elektrilised tööriistad ja nende

korduvkasutatavad tarvikud, nt akutrell ja selle otsikud, tikksaag ja saeterad; abivahendid, nt

segumasin, remondiredel, prožektor jms) ostmisega seotud kulud. Abikõlblikud on ainult

toetatavate tegevustega seotud põhjendatud ning olulised kulud.

Paragrahvi 6 lõike 2 muudatusega täpsustatakse tööde tegemise tähtaega.

Määruse § 6 lõige 2 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodiks 24 kuud alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest. Praktikas on levimas ekslik tõlgendus, mille kohaselt on

taotlejal kohustus projekt 24 kuuga ellu viia. Muudatus täpsustab, et nimetatud tähtaeg on

maksimaalne ja töid on lubatud teha ka kiiremas tempos.

Paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11, milles sätestatakse taotleja kohustus tõendada projekti

mitteabikõlblike või toetuse maksimumsummat ületavate kulude katmise suutlikkust kas

krediidi- või finantseerimisasutuse laenupakkumise, laenuotsuse või taotleja arvelduskonto

väljavõtte abil taotluse lisana juhul, kui toetuse sihtotstarbeks on eluruumi püstitamine,

laiendamine või elamiskõlbmatu eluruumi rekonstrueerimine (§ 12 lg 2 p 9). Eluruumi

omandamise korral selline nõue puudub, kuna taotluse esitamise ajal ei ole võimalik projekti

kulu hinnata.

Paragrahvi 7 lõike 3 ja § 10 lõike 9 muutmisega suurendatakse maksimaalseid

toetussummasid.

Esmakordsel toetuse taotlemisel on toetussumma 12 000 eurot, teistkordsel 6000 eurot, kui

varasem toetus anti mitte varem kui 29.11.2019, ja kuni 12 000 eurot, kui varasem toetus anti

enne nimetatud tähtpäeva (vt § 28 lg 3). Taotlejaks ei saa olla isik, kellele on varem antud

kõnealuse määruse alusel lasterikaste perede kodutoetust üle ühe korra.

Riik toetab alates 2008. aastast kodutoetusega nelja- ja enamalapselisi peresid ja 2015. aastast

ka kolmelapselisi peresid, aidates nii kaasa nende perede eluasemetingimuste parandamisele.

Toetust anti valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel.

17.07.2017 jõustus riigieelarve seaduse täiendus, mille kohaselt kehtestab minister määrusega

tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi

elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks,

kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist (§ 531 lg 1).

Asjakohase volitusnormi õigusakti sisseviimise tulemusena kehtestati toetuse kasutamise

tingimused ministri määrusena, mis jõustus 29.11.2019.

Paragrahvi 8 lõike 1 muudatusega tõstetakse maksustatava tulu piirmäära. Piirmäära tõstmine

ühest küljest küll laiendab toetuse sihtgruppi, kuid teisalt parandab kõrgema sissetulekuga,

kuid kehvemate elamistingimustega perede võimalust toetusele kvalifitseeruda ja panustab

seega toetuse eesmärkide saavutamisse.

4

Määruse § 8 lõike 1 kohaselt lähtutakse toetuse andmisel pere majanduslikust toimetulekust

ehk leibkonna tulust ühe leibkonnaliikme kohta. Maksustatava tulu piirmäär kuni 450 eurot

kehtib 2023. aastast.

Uueks piirmääraks on kavandatud kuni 550 eurot.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal absoluutse vaesuse piir, mille arvestamise aluseks

võetakse arvestuslik elatusmiinimum, 338,2 eurot (neto) ja töötasu alammäär täistööajaga

töötamise korral 886 eurot (bruto). Absoluutse vaesuse piir arvutatakse

ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu ehk leibkonna

kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Andmete ühtlustamiseks on töötasu alammäära summast lahutatud tulumaks 22%:

886 × 0,78 = 691,08 eurot. Sissetuleku piirmääraks on arvutatud 691,08 euro ja 338,2 euro

keskmine: (691,08 + 338,2) / 2 = 514,6 eurot, mis on ümardatud 550 euroni.

Sissetuleku piirmäära 550 euro korral oleks minimaalselt neljaliikmelise pere (nt üksikvanem

ja tema vähemalt kolm kuni 19-aastast last) sissetulek 2200 eurot kuus, mis on suurem kui

näiteks 2024. aasta keskmine brutokuupalk, mis oli 1981 eurot.

Eelnõu koostaja hinnangul on 550 eurot optimaalne piirmäär, mis hoiab taotlejate arvu ja

taotluste menetlemise töökoormuse tasakaalus, lisaks tagab, et toetust on võimalik saada seda

enim vajavatel isikutel.

Paragrahvi 8 lõigete 3 ja 4 muutmisega sätestatakse eluruumi alalise elukohana kasutusse

võtmise tähtaeg. Leibkond peab võtma eluruumi oma alalise elukohana kasutusse kahe aasta

jooksul ehk elukohateade tuleb esitada esitatava elukoha aadressi järgsele kohaliku

omavalitsuse üksusele elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse projekti

abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Muudatusega ühtlustatakse eluruumi kasutusse võtmise ajaline nõue eluruumi püstitamise või

tänapäevastele elamistingimustele mittevastava eluruumi ümberehitamise ja eluruumi

omandamise korral. Toetuse andja kontrollib nõude täitmist edaspidi üks kord, 24 kuud pärast

taotluse rahuldamise otsuse jõustumist, kas taotleja kasutab toetusalust objekti alalise

elukohana. Määruse § 6 lõike 3 kohaselt on põhjendatud juhul võimalik tähtaega pikendada

kuni 12 kuu võrra, sellisel juhul kontrollitakse nõude täitmist pikendatud tähtaja lõppedes.

Paragrahvi 9 lõike 3 muudatus tuleneb toetuse andmisest e-toetuse keskkonna kaudu.

Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 61, mille kohaselt ei loeta leibkonnaliikme omandis olevat

eluruumi lisakinnisvaraks, kui sellele eluruumile on seatud teise isiku kasuks tähtajatu isiklik

kasutusõigus, mis võimaldab tal kinnisasjal asuvas elamus või selle osas elada, ja kui isiklik

kasutusõigus on seatud vähemalt kuus kuud enne toetuse taotluse esitamist.

Muudatuse kohaselt saavad toetust taotleda ka need taotlejad, kellele nt vanavanemad on

kinkelepinguga kinkinud kinnistu, kuid vanavanematele on seatud isiklik kasutusõigus. Selle

täienduse puudumise korral tuleks niisugune kinnistu lugeda lisakinnisvaraks ja toetuse

saamise õigust ei oleks.

5

Paragrahvi 10 lõike 7 punktide 1 ja 3 muudatuse kohaselt tunnistatakse menetluse

kiirendamise eesmärgil kehtetuks kohustus kontrollida avalikest andmebaasidest andmeid

taotleja võlgnevuste kohta. Kontrollides § 10 lg 7 p 2–4 kohaselt võimalikku pankroti

väljakuulutamist, pankroti- või täitemenetluse alustamist ja eluruumi käsutamise keelumärget,

saab piisava selguse, kas taotleja vastab nõuetele ja on võimeline projekti ellu viima.

Paragrahvi 11 punktide 1 ja 2 muudatuse kohaselt ühtlustatakse ehitusmaterjalide ja -toodete

ning seadmete omandamiseks või ehitustööde tegemiseks ja teenuse osutamiseks võetavate

hinnapakkumiste arv, st lubatav on ka võtta üks pakkumus ehitustööde tegemiseks ja teenuse

osutamiseks.

Paragrahvi 12 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus tuleneb toetuse andmisest e-

toetuse keskkonna kaudu.

Paragrahvi 12 lõike 1 punkti 7 muudatusega täpsustatakse, et taotlus peab sisaldama ka

projekti kogumaksumust. Toetuse andjal peab olema võimalus kontrollida taotleja suutlikkust

rahastatavat projekti ellu viia.

Paragrahvi 12 lõike 2 punkti 1 muudatus tuleneb toetuse andmisest e-toetuse keskkonna

kaudu. E-toetuse keskkonnas ei ole võimalik anda kahte digiallkirja ja kui peres on kaks

vanemat, siis üks allkirjastab taotluse ning teine lisab oma volituse. Volitus tuleb esitada, kui

taotleja eest täidab taotluse ja allkirjastab kolmas isik. Samuti tuleb esitada volitus, kui

eluruum on kaasomandis (nt vanavanematega) ja soovitakse ehitada kaasomandis olevat

eluruumi.

Paragrahvi 12 lõike 2 punktid 2 ja 4–6 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks tunnistamine

tuleneb toetuse andmisest e-toetuse keskkonna kaudu. Nõutud andmeid ja dokumente ei

esitata edaspidi toetuse andja kinnitatud vormi(de)l, vaid e-toetuse keskkonnas.

Paragrahvi 12 lõike 2 punkti 7 täpsustuse kohaselt esitatakse fotod selle eluruumil esineva

puuduse kohta, mille kõrvaldamiseks toetust taotletakse.

Paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktidega 8 ja 9. muudatusega sätestatakse taotluse

lisadokumentide loetelu. Muudatus on seotud §-s 7 kavandatavate muudatustega.

Paragrahvi 13 lõike 1 punktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks - muudetakse menetluse

kiirendamise eesmärgil taotluse menetlemise korda. Valla- või linnavalitsuselt hinnangu

küsimine leibkonna liikmesuse kohta ning paikvaatluse tegemine muutub vajaduspõhiseks, st

juhul, kui toetuse andjal tekib põhjendatud kahtlus taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse

kohta, on tal õigus omavalitsusüksuse hinnangut küsida ja paikvaatlust teha (§ 27 lg 11 ja 12).

Paragrahvi 13 lõigete 7 ja 8 muudatuse kohaselt lühendatakse taotluste menetlemise tähtaega

(eelkõige paikvaatluse arvelt) ja kaotatakse menetlemise tähtaja pikendamise ajaline piirang.

Menetlus muutub paindlikumaks ja kehtiva korraga võrreldes lühemaajaliseks.

Paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks - jäetakse ära paikvaatlus menetluse kohustusliku osana.

Muudatus on oluline eelkõige halduskoormuse vähendamiseks. Kui paikvaatlust ei toimu,

tehakse eluruumi rekonstrueerimisvajadus selgeks eluruumi fotode järgi. Need võimaldavad

hinnata toetuse vajalikkust määruse eesmärgi täitmiseks ja lubavad taotleja eluruumi seisundit

üldjuhul samuti küllaltki adekvaatselt hinnata. Juhul kui fotod kajastavad eluruumi seisundit

6

ebapiisavalt, on toetuse andjal õigus määruse § 13 lõike 3 alusel nõuda lisafotode esitamist.

Samas säilib võimalus vajadusel paikvaatlusi teha.

Paragrahvis 17 muudetakse taotluste hindamise põhimõtteid ja korda.

Toetuse andja hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks määruse

lisas „Taotluse hindamise juhend“ sätestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel

rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast

väiksemani. Sama koondhinde korral eelistatakse suurema laste arvuga taotlejat. Sama laste

arvuga taotlejate korral eelistatakse plaanitud tööde sisu eest kõrgema hindepunkti saanud

taotlejat. Taotlused rahuldatakse pingerea alusel kuni taotluseni, mille rahuldamiseks jätkub

vastavas taotlusvoorus eraldatud rahalisi vahendeid.

Hindamiskomisjoni ei moodustata. Hindamiskriteeriume – laste arv, sissetulek ja plaanitud

tööde sisu – hindab toetuse andja, kes koostab pingerea taotlustele antud koondhinnete alusel.

Taotluse koondhinne on summa vastava alakriteeriumi hinde ja osakaalu korrutisest.

Taotlused rahuldatakse madalaima koondhindega taotluseni, mille rahuldamiseks piisab

taotlusvooru eelarvest. Laste arvule on antud suurim osakaal (40%), st toetatakse peresid, kus

laste arv on suurem. Kui tehakse erinevaid töid (nt siseviimistlus ja katuse soojustamine),

millel on erinev hindepunkt, hinnatakse taotlus kõrgema hindepunktiga ehk lähtutakse

suurema hindepunktiga tööst.

Paragrahvi 18 lõike 1 muudatus on seotud §-s 17 kavandatava muudatusega, mille kohaselt

hindamiskomisjoni ei moodustata.

Paragrahvi 18 lõiget 6 täiendatakse punktiga 21. Täiendus tuleneb toetuse andmisest e-toetuse

keskkonna kaudu.

Paragrahvi 18 lõike 7 muudatusega pikendatakse taotluse rahuldamise, kõrvaltingimusega või

osalise rahuldamise otsuse taotlejale saatmise tähtaega. Muudatus tuleneb toetuse andmisest

e-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonnas ei ole võimalik massotsust edastada ja kõik

otsused tuleb käsitsi sisestada ja edastada.

Paragrahvi 21 lõike 3 muudatuse kohaselt lühendatakse toetuse väljamakse tegemise tähtaega.

Toetuse väljamakse tehakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase väljamaksetaotluse

esitamisest arvates. Väljamakse tehakse e-toetuse keskkonnas. E-toetuse keskkonnas ei

koostata väljamakse otsust.

Paragrahvi 21 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4. Muudatuse kohaselt võib toetuse andja teha

toetuse väljamaksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui toetuse saaja ei vasta

määruse nõuetele. Toetuse taotlemisega kinnitab taotleja, et ta on tutvunud ja nõustub toetuse

andmise tingimustega, sh toetuse saaja kohustustega. Taotleja nõuetele vastavuse

kaheetapiline kontroll on sihtgruppi ja toetuse andmise eesmärki silmas pidades otstarbekas ja

põhjendatud.

Paragrahvi 24 muudatuse kohaselt kaotatakse toetuse kasutamise vahearuande esitamise

kohustus.

7

Toetuse saaja esitab lõpparuande, kui toetuse aluseks olevad tegevused on ellu viidud ja

toetuse aluseks olev projekt lõpetatud. Ehitamisega seotud tegevuse korral tuleb esitada fotod

tehtud töödest ja kogu projekti tulemusest.

Paragrahvi 25 lõike 7 täiendusega täpsustatakse viivise regulatsiooni. Viivise arvestamine

lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.

Paragrahvi 26 lõike 2 punkti 6 muudatuse kohaselt on toetuse saajal kohustus kasutada

eluruumi kaks aastat pärast lõpparuande esitamist, kuna väljamakse tegemine ei tähenda veel,

et projekt on ellu viidud.

Paragrahvi 27 täiendatakse punktidega 11 ja 12. Täienduse kohaselt on toetuse andjal õigus

küsida valla- või linnavalitsuselt hinnangut leibkonna liikmesuse kohta ja teha paikvaatlust.

Muudatus on otseselt seotud § 13 lg 1 p 5 ja 6 kavandatava kehtetuks tunnistamisega.

Paragrahvi 28 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt juhul, kui taotlejale on toetust

eraldatud enne käesoleva määruse jõustumist ja toetusega seotud kohustused on täidetud,

loetakse taotleja esmakordseks taotlejaks ja toetust on õigus taotleda kuni 12 000 euro

ulatuses (vt § 7 lg 3 selgitus).

Määruse lisas muudetakse hindamiskriteeriume, -osakaale ja hindepunkte määruse § 17

muudatuste kohaselt, seega kehtiv lisa asendatakse lisaga muudetud sõnastuses.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust.

4. Määruse mõjud

Otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale, sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule ning laiemalt

majandusele avaldab toetus, mitte määruse eelnõu, mille mõju on pigem kaudne, aidates

kaasa toetuse andmise eesmärkide saavutamisele.

Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele või muud otsest või kaudset

olulist mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega lisategevusi kohaliku

omavalitsuse üksustele ega riigile.

Toetust rahastatakse riigieelarvest mahus 2 580 000 eurot aastas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon

8

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti

Lasterikaste Perede Liidule.

Eelnõu saadetakse teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK), kuna e-toetuse keskkond

on RTK haldusalas.