Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu kaubandusministrite kohtumisel 14.07.2025
14. juulil 2025. aastal toimub Brüsselis Euroopa Liidu (EL) välisasjade nõukogu kohtumine kaubandusministrite koosseisus. Kohtumisel arutavad ministrid ELi kaubandussuhteid Ameerika Ühendriikidega (USA), ELi kaubandussuhteid Hiinaga ja käimasolevaid vabakaubanduslepingute läbirääkimisi. Eestit esindab kohtumisel alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kyllike Sillaste-Elling.
Informatsiooni ELi koordinatsioonikogule ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks on koostanud Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna lauaülemad Kenneth Kopamees (
[email protected]) ja Kristi Kraavi-Käerdi (
[email protected]). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid on Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik (
[email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav-Tammus (
[email protected]).
1. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaubandussuhted
Kaubandusministrid arutavad ELi ja Ameerika Ühendriikide (USA) kaubandussuhete hetkeseisu. 12. märtsil 2025 kehtestas USA 25% tollimaksud terase, alumiiniumi ning teatud terast ja alumiiniumi sisaldavate toodete impordile (kogu maailmast, sh EList). 4. juunil teatas president Trump, et kehtestab EList pärit terasele ja alumiiniumile 50% tollimaksu. Lisaks teatas USA 27. märtsil, et kehtestab 25% tollimaksu kõigile riiki imporditavatele autodele. Tollimaksud autodele jõustusid 2. aprillil ning neid kohaldatakse USAsse imporditavate valmis autode suhtes. 2. aprillil teatas president Trump, et kehtestab läbivalt enamikule maailma riikidele tollimaksud 10% ja mõnedele suuremad tollimaksud (sh ELi toodetele 20% tollimaks).
Vastuseks USA kehtestatud tollimaksudele plaanis Euroopa Komisjon kasutusele võtta rea vastumeetmeid, et kaitsta ELi põhjendamatute kaubanduspiirangute mõju eest. Vastusena USA terase- ja alumiiniumtollidele plaaniti: 1) taastada 2018. aastal ELi kehtestatud nö tasakaalustamismeetmed toodetele nagu näiteks, paadid, mootorrattad, teksapüksid, mahl; 2) kehtestada täiendavad vastumeetmed, mille protsessi käivitas komisjon 12. märtsil ning konsulteeris huvirühmade ja liikmesriikidega. Uued vastumeetmed hõlmasid laia valikut tööstus- ja põllumajandustooteid, sh USA sojaube, plastmassi, mandleid, ilutooteid, raua- või terastooteid, elektrimasinaid ja -seadmeid jne. Uute meetmete sihiks oli ligikaudu 18 miljardi euro väärtuses kaupu (koos 2018. aasta meetmetega väärtus kokku 26 miljonit eurot). ELi liikmesriigid kiitsid 9. aprillil heaks vastumeetmed USA poolt 12. märtsil kehtestatud alumiiniumi- ja terasetollidele. Eesti toetas komisjoni vastumeetmete ettepanekut.
9. aprillil teatas USA, et peatab 90 päevaks 2. aprillil kehtestatud kõrgemad tollimaksud, jättes kehtima minimaalse 10% tollimaksu. Sellest tulenevalt tuli Euroopa Komisjon 10. aprillil välja ettepanekuga peatada vastumeetmete rakendamine 90 päevaks, et anda aega USAga läbirääkimisteks. Eesti toetas komisjoni ettepanekut, mis jõustus 14. aprillil. USA ei peatanud 12. märtsil ELile kehtestatud (ja 4. juunist tõstetud) alumiiniumi- ja terasetolle ega autodele kehtestatud tollimakse. See tähendab, et ELile kehtivad hetkel USA poolt: 1) 50% tollimaks alumiiniumile ja terasele; 2) 25% autodele ja autoosadele; 3) 10% tollimaks paljudele muudele toodetele (varasema 20% asemel). Erandiks on kiibid, vask, saematerjal, farmaatsiatooted, väärismetallid, energia ja mineraalid.
Läbirääkimised USAga on veel käimas ja pole selge, milline saab olema lõplik kokkulepe. Seetõttu on hetkeseisuga keeruline hinnata täpsemat mõju. Avalikult on räägitud neljast erinevast stsenaariumist. Esimene oleks kokkulepe, mis oleks kerge asümmeetriaga USA kasuks. Teine stsenaarium tähendaks kokkulepet suure asümmeetriaga USA kasuks. Kolmas võimalus oleks läbirääkimiste jätkamine ka pärast 9. juuli tähtaega. Neljas stsenaarium tähendaks kõneluste täielikku kokku kukkumist, mille tagajärjel tõstaks USA tõenäoliselt baas-tollimaksu 10 protsendilt 50 protsendile ning kehtestaks täiendavaid tollimakse erinevatele tootegruppidele. President Trump kirjutas 7. juulil alla täitevaktile, millega pikendas 2. aprillil välja kuulutatud nn vastastikuste tollimaksude läbirääkimiste 90-päevast tähtaega (varem oli 9. juuli). Uus läbirääkimiste tähtaeg on 1. august. Enne täitevakti allkirjastamist saatis president Trump 14 riigile kirjad, milles teatab uutest tollimaksumääradest, mis hakkavad kehtima 1. augustist, kuna nende riikidega on suur kaubandusdefitsiit ja senised arutelud pole tulemusi toonud. Kirjad said järgmised riigid: Jaapan, Lõuna-Korea, Myanmar, Laos, Indoneesia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Kambodža, Bangladesh, Tuneesia, Malaisia, Tai, Kasahstan, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina. EL kirja ei saanud.
Komisjon avalikustas 8. mail uue nimekirja toodetest, mis läheksid tollimaksude alla juhul, kui läbirääkimised USAga peaksid luhtuma. Tegemist oleks vastusammuga USA poolt kehtestatud nö „vastastikustele“ ja autodele kehtestatud tollimaksudele. Nimekiri hõlmab 95 miljardi euro väärtuses importi USAst, sisaldades laia valikut tööstus- ja põllumajandustooteid. Liikmesriikidel oli kuni 10. juunini aega, et oma ettevõtetega konsulteerida ja pakkuda komisjonile välja tootegrupid, mida nimekirjast välja võtta. Välisministeeriumile laekus kolme ettevõtte tagasiside. Lõpliku nimekirja uuest paketist ei ole komisjon hetkeseisuga veel avaldanud, kuna see sõltub läbirääkimiste tulemustest. Kui läbirääkimised jätkuvad ka peale 9. juulit, siis on tõenäoline, et EL lükkab ka terasele ja alumiiniumi tollidele vastusena mõeldud vastumeetmete rakendamise taas edasi (90 päeva saab täis 14. juulil). Kui meetmete edasilükkamine peaks minema hääletusele, saab Eesti toetuda varasemale 17. aprillil Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud seisukohale, mille kohaselt toetab Eesti komisjoni ettepanekut lükata edasi USA kehtestatud tollimaksudele vastumeetmete rakendamine (et saavutada USAga parem kokkulepe).
USA on hiljuti juba sõlminud kaubanduslepingud Ühendkuningriigi ja Vietnamiga. USA-UK lepingu kohaselt kehtib Ühendkuningriigist USA-sse imporditavatele kaupadele üldine 10% tollimaks. Samuti kehtestatakse igal aastal Ühendkuningriigist USAsse müüdavatele esimesele 100 000 sõidukile 10% tollimaks. Kõikidele edasistele USAsse saadetavatele sõidukitele rakendatakse 25% imporditollimaks. Samuti teatas president Trump juuli alguses kaubandusleppest Vietnamiga, mille kohaselt USA kehtestab Vietnami ekspordile 20% tollimaksu. Vastutasuks lubas Vietnam USA ettevõtetele tollivaba juurdepääsu oma turule.
Võimalikud mõjud: USA tolli- ja kaubanduspoliitika mõju Eestile on üldiselt piiratud, kuna sõltuvus USA turust on väike, kuid majanduslik mõju sõltub lõpuks sellest, kui ulatuslikud on USA kehtestatavad tollid või ELi võimalikud vastumeetmed. USA võimalike tollimaksude mõju Eesti majandusele on pigem kaudne, kandudes edasi läbi teiste Eesti jaoks oluliste eksporditurgude. Eesti panga andmetel aeglustuks majanduskasv ligikaudu 0,2% aastas, eeldusel, et kaubandusläbirääkimiste käigus õnnestub ära hoida kaitsetollide järsk tõus. Samas jääb risk, et kui tollimaksud kehtestatakse praegusest kõrgemal tasemel, võib see kaasa tuua aeglasema majanduskasvu. Kui USA jätaks ELi kaupadele kehtima universaalse 10% tollimaksu, avaldaks see küll negatiivset mõju Eesti majandusele, kuid see oleks siiski suhteliselt mõõdukas. Selline tollimaksu tase tooks kaasa ekspordi kergema vähenemise ja kaubanduskulude kasvu. Võrreldes teoreetilise 50%-suuruse tollimaksuga, mis põhjustaks oluliselt suuremaid kahjusid ja tugevalt piiraks Eesti eksporti USA-sse, oleks 10% tollimaks majandusele märgatavalt vähem kahjulik.
Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukohtadeks:
1. Eesti toetab avatud ja reeglipõhist rahvusvahelist kaubandussüsteemi. Eesti esimene eelistus on sõlmida ulatuslik, tasakaalustatud ja tollimaksuvaba kaubanduslepe Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel, mis toetaks võimalikult laias ulatuses kaubanduse liberaliseerimist.
Selgitus: Euroopa Liit on Ameerika Ühendriikide olulisim kaubandus- ja investeerimispartner ning mõlema partneri huvides on dialoog ja koostöö. Eesti huvides on ELi ja USA võimalikult tihe kaubanduskoostöö. USA on jätkuvalt meie võtmepartner nii poliitilises kui ka majandussfääris. Eesti on toetanud ja toetab endiselt EL-USA vahelist vabakaubanduslepingu sõlmimist.
Toetame võimalikult madalaid või nulltollimaksumäära kehtestamist, sest avatud ja takistuseta kaubandus loob Eesti ja ELi ettevõtetele USA turul tegutsemiseks paremad võimalused. Madalad või nulltollimaksumäär soodustaks ettevõtete ekspordi kasvu, suurendaks konkurentsivõimet ja looks uusi töökohti. EL-USA vaheline vaba ja õiglane kaubandus tagaks tarbijatele laiema tootevaliku, suurendaks konkurentsi ning seeläbi ka soodsamaid hindu. Samuti tugevdaks kaubandusleping ELi ja USA vahelist strateegilist partnerlust, mis on oluline nii majanduslikult kui ka geopoliitiliselt.
2. Eesti on valmis toetama kerge asümmeetriaga kaubanduslepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel juhul, kui selline leping aitab kaasa Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kaubandusrahu tugevdamisele, loob suuremat kindlust maailmamajanduses ning toetab investeerimiskeskkonna stabiilsust. Eelistame seda olukorrale, kus realistlik alternatiiv oleks Ameerika Ühendriikide ühepoolsed märkimisväärsed tollimaksumäärad Euroopa Liidu impordile.
Selgitus: Kuigi ideaaljuhul peaks kaubanduslepingute tingimused olema tasakaalustatud, ei pruugi praeguste EL-USA kaubandusläbirääkimiste raames olla võimalik saavutada täielikku sümmeetriat. Seetõttu on Eesti valmis toetama kerge asümmeetriaga lepingut, kui see on parim võimalik lahendus antud olukorras. Kerge asümmeetria tähendaks siinkohal, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline kaubandusleping ei pruugi olla mõlemale poolele täiesti võrdselt kasulik. Näiteks võib USA jätta EL kaupadele kehtima 10% tollimaksu, kuid EL ei pruugi samal määral vastumeetmeid rakendada.
Eesti on valmis lepingu sõlmimist toetama tingimusel, et see aitab kaasa EL ja USA vahelisele kaubandusrahule, loob kindlust maailmamajanduses ja suurendab investeeringute stabiilsust mõlema poole huvides. EL-USA kaubandussuhete stabiliseerimine on Eesti majanduse ekspordivõimekuse ja üldise majanduskasvu seisukohast oluline. Taoline kergelt asümmeetriline lahendus on eelistatav võrreldes võimalike USA ühepoolsete kõrgemate tollimaksudega, mis mõjutaksid nii Eesti kui ka teisi ELi eksportijad negatiivselt. Eesti ettevõtete jaoks on oluline säilitada ligipääs USA turule ja kindlustada stabiilne ning prognoositav kaubanduskeskkond. Eesti peab kerget asümmeetriat aktsepteeritavaks, kui see aitab vältida eskalatsiooni kaubandussuhetes ning tagab Eesti ja ELi ettevõtetele ennustatavad tegutsemistingimused.
3. Eesti peab oluliseks Euroopa Komisjoni ja USA vaheliste kaubanduskõneluste jätkumist, et vältida täiendavate piiravate kaubandusmeetmete rakendamist USA poolt. Samas peab Euroopa Liidul jääma võimalus kehtestada tasakaalustavaid vastumeetmeid, kui Ameerika Ühendriigid peaks kaubanduslepingut rikkuma või laiendama ühepoolselt kaubanduspiiranguid.
Selgitus: Eesti toetab avatud ja reeglitel põhinevat maailmakaubandust, mis toimib õiglaselt ja läbipaistvalt. Ühepoolsed ebaproportsionaalselt suured kaubandusmeetmed kahjustavad mitte ainult EL-USA kahepoolseid suhteid, vaid loovad ka ebakindlust Eesti ja ELi ettevõtetele ning investoritele. Seetõttu peab ELil olema õigus ja valmisolek vastata proportsionaalselt, kui USA peaks sõlmitud kaubanduslepingut rikkuma või laiendama ühepoolselt kaubanduspiiranguid. Selline seisukoht on vajalik selleks, et tagada EL ja liikmesriikide huvide kaitse ning säilitada usaldus sõlmitud kaubanduslepingu toimimise vastu. Kui üks osapool peaks ühepoolselt lepingut rikkuma või piiranguid kehtestama, peab ka teisel poolel olema valmidus oma õigusi kaitsta. Samuti on oluline, et EL oleks oma reaktsioonides ühtne.
Eesti lähtub täiendavalt ka Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2025. a ja Riigikogu väliskomisjoni 4. aprilli 2025. a heaks kiidetud Eesti seisukohtadest 7. aprillil 2025. a toimuval välisasjade nõukogu kaubandusministrite erakorralisel istungil ning Vabariigi Valitsuse 17. aprill 2025. a ja Riigikogu väliskomisjoni 21. aprilli 2025. a istungil heaks kiidetud Eesti täiendatud seisukohtadest Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaubandussuhete kohta.
2. Euroopa Liidu ja Hiina kaubandussuhted
Kohtumise teine arutelu keskendub ELi ja Hiina kaubandussuhetele. Arutelu keskmes on EL–Hiina kaubandussuhete hetkeseis ning nendega seotud väljakutsed ja probleemid. Arvestades, et 24.–25. juulil 2025 toimub Pekingis EL–Hiina tippkohtumine, et tähistada 50 aasta möödumist EL–Hiina diplomaatiliste suhete loomisest, keskendub kaubandusministrite arutelu suure tõenäosusega selle kohtumise aktuaalsetele küsimustele EL-Hiina kaubandussuhetes, sh haruldaste muldmetallide ekspordipiirangud ja kaubandusbilansi tasakaalustamatus. Hiina soovib kindlasti tõstatada ka ELi poolt Hiina elektriautodele kehtestatud täiendavad tollimaksud.
Hiina on ELile (USA järel) suuruselt teine ja väga oluline kaubanduspartner. 2024. aastal ulatus omavahelise kaubanduse kogumaht 739 miljardi euroni. Hiina on ELi suurim impordipartner ja kolmas suurim ekspordipartner. Siiski on EL-i kaubandusdefitsiit Hiinaga märkimisväärne – Hiina eksport EL-i ulatus 515,9 miljardi euroni, samas kui ELi eksport Hiinasse oli vaid 223,6 miljardit eurot. Ka Hiina investeeringud Euroopasse on 2024. aastal kasvanud 47%, ulatudes 10 miljardi euroni. Seega iseloomustab EL-Hiina majandussuhteid süvenev tasakaalustamatus nii kaubavoogude kui ka investeeringute osas. Hiina majandusmudel – agressiivne tööstuspoliitika, sh ebaseaduslikud subsiidiumid ja ületootmine – on toonud kaasa süsteemseid moonutusi ning negatiivset mõju kõigile Hiina kaubanduspartneritele, sh ELile. Hiina süveneva autoritaarsuse ja kaubandusmeetmete poliitilistel eesmärkidel rakendamise tõttu on peamiseks kitsaskohaks kujunemas ka mure strateegiliste sõltuvuste pärast. ELi sõltuvus Hiinast strateegiliste toorainete ja tehnoloogiate osas võib kujutada endast praeguste hinnangute kohaselt riski julgeolekule ja ELi poliitiliste valikute autonoomiale. See on ELi ja Hiina kaubandussuhteid viimasel ajal üsna pingestanud.
Eesti eesmärk on osaleda ELi ühtse poliitika kujundamises Hiinaga õiglasema ja reeglitepõhise kaubandussuhte saavutamiseks. Ühtsus ja järjekindlus nii ELi-üleselt kui koostöös samameelsete kolmandate riikidega on parim võimalus neid eesmärke saavutada ja Hiina vastuvõetamatutele survemeetmetele vastu astuda. Seetõttu on oluline osaleda ka Hiinat puudutavate küsimuste koordineerimises samameelsete kolmandate riikidega.
Eesti põhisõnumid:
• Eesti taotleb suhetes Hiinaga ühtset Euroopa Liidu poliitikat ja toetab jätkuvalt käsitlust Hiinast kui partnerist, konkurendist ja süsteemsest rivaalist, kuid peab vajalikuks, et EL võtaks rohkem arvesse Hiinast tulenevaid väljakutseid.
• Hiina varjamatu eesmärk on kasvatada teiste riikide majanduslikku sõltuvust, selle eest peab ELi end kaitsma siseturu tugevdamisega, demokraatlike ja samameelsete riikide vahelise koostöö ning vajadusel ühepoolsete kaitsemeetmetega, et takistada nt riigihangetel dumping-hindadega osalemist ning seeläbi Hiina riigi toel kriitilise tähtsusega tehnoloogiate ja infrastruktuuri arendamisel võtmepositsioonide saavutamist. EL peab suutma end kaitsta ka otsese majandusliku survestamise eest, ka siin on võtmetähtsusega koostöö ja kogemuste vahetamine partnerriikidega, sh Hiina naabritega.
• On positiivne, et EL on alustanud konkreetsete sammudega ühtse lähenemise kujundamiseks tundlike tehnoloogiate ekspordipiirangutele ja sõltuvustest tingitud riskide maandamisele (de-risking). Majandusjulgeolek on temaatika, kus põhjalik analüüs ja tegevuste koordineerimine on äärmiselt tähtis.
• Lisaks oma majanduse kaitsele on EL jaoks oluline tihendada suhteid ka teiste regioonidega (nt Ladina-Ameerika, Aafrika) vältimaks nende ühekülgset majanduslikku sõltuvust Hiinast.
• Turvaliste ja mitmekesiste tarneahelate loomine toorainetele ja tehnoloogiatele on eluliselt tähtis nii majandusjulgeoleku kui ka ELi ettevõtjatele soodsa ärikeskkonna tagamiseks.
• EL peab olema avatud koostööks Hiinaga globaalsete väljakutsete teemadel nagu kliima ning keskkonna ja elurikkuse kaitse. Samal ajal tuleb säilitada valvsus Hiina püüdluste suhtes tuua oma autokraatlikke väärtusi ja norme rahvusvahelisse suhtlusse ning kujundada ümber reeglitepõhist maailmakorda.
• Komisjon on tõestanud, et Hiina subsideerib elektriautode tootmist. Hiina tootjad võidavad kiirelt Euroopas turgu, peame riski autotööstuse sektorile maandama. Tariifid annavad Euroopa Liidu autotööstusele ja turule võimaluse kohaneda Hiina oluliselt odavamate elektriautodega.
Eesti lähtub: Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil heaks kiidetud ja Riigikogu Väliskomisjoni 17. juuni 2025. a istungil tutvustatud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 23. juuni 2025. a istungil;
Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2025–2027; Vabariigi Valitsuses 16. septembril 2024 heaks kiidetud Eesti seisukohast Euroopa Liidu imporditariifide kohta Hiina elektriautodele;
Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel 24. novembril 2022 heaks kiidetud Hiinaga suhtlemise põhimõtetest;
Vabariigi Valitsuses 29. aprillil 2021 heaks kiidetud ning 10. mail 2021 Riigikogu majanduskomisjonis ja 14. mail 2021 Riigikogu väliskomisjonis toetatud seisukohtadest komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta.
3. Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute läbirääkimiste hetkeseis
Kaubandusministrid arutavad lõunalauas, kuidas elavdada ELi kaubandussuhteid, et tugevdada ELi konkurentsivõimet. Üheks võimaluseks on uute vabakaubanduslepingute sõlmimine ja olemasolevate parema rakendamise.
ELil on käimas palju vabakaubandusläbirääkimisi, kuid mitmed neist on takerdunud. 29. juunil 2019. a jõuti pärast 20. a kestnud läbirääkimiste järel poliitilise kokkuleppeni Mercosuri (s.o Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay) vabakaubanduslepingu osas. 17. jaanuaril 2025 viis EL lõpule läbirääkimised Mehhikoga 2000. a pärineva assotsiatsioonilepingu (Global Agreement) kaubandusosade uuendamiseks. Tšiili vabakaubanduslepingu uuendamise läbirääkimised lõppesid 2021. a lõpus ja 2025. a jõustus ajutine vabakaubandusleping. 8. mail 2021. a lepiti Indiaga kokku vabakaubanduslepingu läbirääkimiste taaskäivitamine. Läbirääkimised käivad ja EL loodab tulemuseni jõuda 2025. a lõpuks. Tuneesiaga algasid laiaulatusliku kaubanduslepingu (Deep and Comprehensive Free Trade Area, DCFTA) läbirääkimised 2015. a. Austraaliaga algasid läbirääkimised 2018. a, kuid on alates 2023. a Austraalia sisepoliitika tõttu peatatud. EL loodab läbirääkimisi sel aastal taasalustada. Uus-Meremaaga algasid läbirääkimised 2018. a. Läbirääkimised lõppesid edukalt ja leping jõustus 1. mai 2024. Ukraina ja Moldovaga on alustatud läbirääkimisi vabakaubanduslepingute (DCFTA) uuendamise üle, et saavutada kaubanduse lihtsustamine ning luua jätkusuutlik ja mõlemapoolselt kasulik raamistik ELi ja Ukraina majandus- ja kaubandussuhetele, aidates seeläbi Ukrainal kiiremini integreeruda ELi majandusega.
Gruusiaga põhinevad kaubandussuhted süvendatud ja laiaulatuslikul vabakaubanduslepingul (DCFTA), mis jõustus 1.07.2016. Usbekistaniga algasid läbirääkimised uue lepingu (laiendatud partnerlus- ja koostöö leping, EPCA) sõlmimiseks 2018. a. ja tänaseks on edukalt lõpule viidud. Armeeniaga põhinevad kaubandussuhted laiendatud majandus- ja partnerluslepingul (CEPA), mis jõustus 01.03.2021. Aserbaidžaaniga algasid läbirääkimised 2017. a laiendatud partnerlus ja kaubanduslepingu sõlmimiseks (EPCA). Kasahstaniga kaubandussuhteid reguleerib 2015. a allkirjastatud laiendatud partnerlus- ja koostööleping (EPCA), mida rakendatakse 1. maist 2016. Kõrgõstaniga on laiendatud koostöö ja partnerluslepingu (EPCA) läbirääkimised lõppenud. Indoneesiaga alustati läbirääkimisi 2016. a. Malaisiaga algasid läbirääkimised 2010. a. Singapuriga kehtib vabakaubandusleping alates 21.11.2019 ja Vietnamiga alates 1. augustist 2020. Jaapani ja Koreaga kehtivad vabakaubanduslepingud ja regulaarselt kohtuvad kaubanduskomiteed. Lisaks sõlmis EL mõlema riigiga digikaubanduslepingud. Ida- ja Lõuna Aafrika riikidega (s.o Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe) algasid majanduspartnerlusleppe süvendamise läbirääkimised 2019. a sügisel. Kanada kaubanduslepet (Comprehensive Economic and Trade Agreement, CETA) jõustati ajutiselt 2017. a sügisest, kuid kõik ELi liikmesriigid pole lepingut ratifitseerinud. Türgiga kehtib tolliliit 1995. a lõpust. Juunis 2025. a algasid läbirääkimised Araabia Ühendemiraatidega (AÜE) kahepoolse kaubanduslepingu sõlmimiseks. Lisaks on plaanis rääkida läbi ka teiste Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu riikidega kahepoolsete ja piirkondlike vabakaubanduslepingute sõlmimiseks. Samuti andsid liikmesriigid juunis 2025. a komisjonile läbirääkimismandaadi ELi ja Elevandiluuranniku kestlike investeeringute hõlbustamise lepingu üle.
Eesti põhisõnumid:
• Eesti peab oluliseks kõigi käimasolevate vabakaubanduslepingute läbirääkimiste kiiret ja tulemuslikku lõpetamist. Eesti toetab Euroopa Liidu olemasolevate vabakaubanduslepingute tõhusamat jõustamist ja rakendamist.
• Eesti toetab Euroopa Liidu majandushuvide eest seismist ja ebaausatele kaubanduspraktikatele reageerimist tingimusel, et selleks võetavad meetmed ei ole protektsionistlikud ja säilitavad Euroopa Liidu ühtse turu avatuse.
Eesti lähtub: Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2025–2027;
Vabariigi Valitsuse 19. juunil 2025. a istungil ja 20. juunil 2025. a Riigikogu väliskomisjoni istungil heaks kiidetud seisukohast nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu riikidega;
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2023. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 3. veebruari 2023. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohadest eurorühma 13. veebruari 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 14. veebruari 2023. a istungil;
Vabariigi Valitsuses 29. aprillil 2021. a heaks kiidetud ning 10. mail 2021. a Riigikogu majanduskomisjoni ja 14. mail 2021. a Riigikogu väliskomisjoni istungitel toetatud seisukohtadest komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta;
Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2015. a istungil heaks kiidetud ning Riigikogu väliskomisjoni 24. novembril 2015. a istungil toetatud seisukohtadest, mis käsitlevad Euroopa Liidu pooleliolevaid kaubanduslepinguid (Mercosur, Austraalia, Uus-Meremaa, Mehhiko, Tšiili).