Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

07.07.2025 nr 1-4/25/3136

Vabariigi Valitsuse määruse "„Kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi

kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ muutmise

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruse nr 134

„Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate

tegevusalade loetelu“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Seletuskiri

Teadmiseks: Keskkonnaamet, Transpordiamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti

Taastuvenergia Koda, Eesti Jõujamaade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Keskkonnajuhtimise

Assotsiatsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Elektritööstuse Liit,

Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti

laevaomanike liit, Eesti merendusklaster, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon ja Eesti

Akrediteerimiskeskus ning esimese kauplemissüsteemi osalised.

Annika Varik, 626 2961

[email protected]

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 134

„Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 134

„Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate

tegevusalade loetelu“ (edaspidi määrus nr 134).

Eelnõukohase määrusega võetakse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2023/958, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu liidu

majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase

rakendamisega (ELT L 130, 16.05.2023, lk 115–133; edaspidi direktiiv 2023/958) ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega

luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL)

2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi

turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.05.2023, lk 134–202; edaspidi direktiiv

2023/959) lisa I ehk Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

süsteemi (edaspidi ELi HKS) kohaldamisala reguleerivad sätted.

Määrusega kehtestatakse esimese kauplemissüsteemi tegevusalade ning seiratavate

kasvuhoonegaaside loetelu paiksete käitiste käitajatele ja õhusõiduki käitajatele ning

laevandusettevõtjatele. Kasvuhoonegaaside loetelu täpsustatakse, kuna direktiivi 2003/87/EÜ

muudatusega lisandus osadele tegevusaladele lisaks süsinikdioksiidile ka teisi kasvuhoonegaase.

Määruse vastuvõtmine on seotud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu vastuvõtmisega Riigikogus (667 SE) ning määrus on planeeritud jõustuma viimasega samal

ajal.

Eelnõu on koostanud Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Annika Varik

([email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja … (…@justdigi.ee). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Triin Nymann ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Muudatuse tingib atmosfääriõhu kaitse seaduse

muudatusega senise kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi

ümbernimetamine esimeseks kauplemissüsteemiks. Määruse pealkirja lisatakse ka viide

laevandusettevõtjatele, kes kuuluvad ELi HKSi alates viimasest direktiivi 2003/87/EÜ muudatusest.

Punktiga 2 muudetakse määruse paragrahvi 1 lõikeid 1 ja 2: lõikes 1 viidatakse edaspidi esimesse

kauplemissüsteemi kuuluvatele käitistele ning lõiget täiendatakse viitega laevandusettevõtjale, kes

kuuluvad ELi HKSi alates viimasest direktiivi muudatusest. Laevandusettevõtjatel ja õhusõiduki

käitajatel puudub esimese kauplemissüsteemi luba. Samuti lisatakse viide, et määruses on toodud

tegevusaladele kohalduvad künnised, vajaduse korral nende arvutamise alused ning tegevusaladel

heitkoguse hulka arvatavate kasvuhoonegaaside loetelu. Tegevusaladele kohalduvad künnised on

muutunud eelkõige õhusõiduki käitajatel ning lisanduvad ka laevandusettevõtjatele. Direktiivi

muudatusega on kasvuhoonegaaside loetelu mõnel tegevusalal täienenud lisaks süsinikdioksiidile,

mistõttu on õigusselguse huvides oluline need ka käesolevas määruses välja tuua.

Lõiget 2 täiendatakse, kuna direktiivi 2003/87/EÜ muudatusega on kehtestatud, et alates 2026. aastast

ei kuulu enam ELi HKSi need paiksete käitiste käitajad, kes kasutasid perioodil 2019-2023 üle 95%

säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biomasskütust. Uus lähenemine likvideerib ebavõrdse olukorra,

kus suurel määral biomasskütust kasutanud ettevõtted on võrreldes ainult biomasskütust kasutavate

ettevõtetega ELi HKSi kuulumisega saanud tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamisest

juhuslikku tulu. Künnis kehtestati direktiivis 95% tasemel, et tasakaalustada käitiste jaoks ELi HKSi

kohaldamisalasse jäämise eeliseid ja puuduseid. 95% künnisega tagatakse, et kui käitis kasutab

fossiilkütuseid ELi HKSi kohaldamisalasse jäämiseks, et saada tasuta lubatud heitkoguse ühikuid,

siis oleks fossiilkütuste kasutamisest tulenevad süsinikuga seotud kulud piisavalt suured, et

ettevõttele mõjuda heidutavalt. Samuti tagatakse künnisega see, et märkimisväärses koguses

fossiilkütuseid kasutavatele käitistele kohaldatakse jätkuvalt ELi HKSi seirekohustusi, hoides sellega

ära kehtivatest seire-, aruandlus- ja tõendamiskohustustest potentsiaalse kõrvalehoidmise.

Punktidega 3–7 muudetakse paragrahvi 2: paragrahvi 2 pealkiri muudetakse, et viia see uue sisuga

vastavusse. Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks ja määrust täiendatakse lõikega 11, kuna direktiivi lisas I

toodud tegevusalade loetelu, mille alusel määratakse ELi HKSi kuuluvust, ülesehitus muutus.

Eelnõusse on iga tegevusala järele lisatud ka seiratav aine, kuna osade tegevusalade puhul ei ole

selleks ainult süsinikdioksiid, vaid ka teised kasvuhoonegaasid.

Suurima täiendusena on lisatud ELi HKSi ka olmejäätmete põletamine, kuid vaid seire- ja aruandlus

kohustuse osas. Euroopa Komisjon peab 2026. aasta juuliks hindama võimalust lisada olmejäätmete

põletamisega tegelevad käitised ELi HKSi ja esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule

aruande, arvestades võimalust lisada olmejäätmete põletamine EL HKSi alates 2028. aastast.

Olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste lisamine ELi HKSi aitaks kaasa ringmajandusele,

soodustades ringlussevõttu, taaskasutust ning üleüldist süsinikuheite vähendamist. Olmejäätmete

põletamisega tegelevate käitiste lisamine tugevdaks kooskõlas jäätmehierarhiaga säästva

jäätmekäitluse stiimuleid ja looks võrdsed tingimused liikmesriikidele, mis on lisanud olmejäätmete

põletamise ELi HKSi kohaldamisalasse.

Lõiked 2-5 tunnistatakse kehtetuks, kuna nende sisu katab uus lõige 11. Lõiget 6 muudetakse samuti,

kuna lisati uus lõige 11.

Punktiga 8 võetakse paragrahvi 3 lõikest 1 välja viide ainult biomassi kasutavatele tehnilistele

üksustele, kuna sellised üksused ei ole enam ELi HKSis. Täpsem selgitus esitatud ülal paragrahv 1

lõike 2 muutmise punkti juures.

Punktidega 9–13 muudetakse määruse paragrahvi 4: pealkirja täpsustatakse, lõiget 1 ja lõike 2

sissejuhatavat lauseosa muudetakse õigusselguse eesmärgil. Sama paragrahvi lõikes 2 punktis 9

suurendatakse istekohtades arvu vastavalt direktiivis tehtud muudatusele.

Paragrahvi täiendatakse lõigetega 21 ja 22. Kuigi ELi HKS hõlmab põhimõtteliselt kõigi Euroopa

Majanduspiirkonda (EMP) saabuvate ja sealt väljuvate lendude heitkoguseid, on EL ajutiselt piiranud

selle kohaldamisala nii, et sellesse kuuluvad vaid EMP-sisesed lennud. Eesmärk on ergutada

Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) töötama välja tõhusat üleilmset süsiniku

hinnastamise süsteemi. Euroopa Liit on ICAO edusammude hõlbustamiseks kolmel korral vastu

võtnud ELi HKSiga seotud tähtajalised erandid, mille kohaselt nõuetele vastavuse kohustusi

kohaldatakse vaid EMP territooriumil asuvate lennuväljade vahelistel lendudel tekkivate heitkoguste

suhtes, tagades kõigi samu lennuliine teenindavate õhusõiduki käitajate võrdse kohtlemise sõltumata

nende asukohast. ELi HKSiga seotud kõige hiljutisem erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2017/2392, millega nähti ette, et kuni 2023. aastani kohaldatakse nõuetele

vastavuse kohustusi ainult EMP-sisestel lendudel tekkivate heitkoguste suhtes, ja nähti ette süsteemi

kohaldamisala võimalik muutmine nii, et nõuetele vastavuse kohustusi hakatakse pärast kõnealuse

määruse kohast läbivaatamist kohaldama alates 1. jaanuarist 2024 ka EMP-välistel lennuväljadel

maanduvatel ja sealt väljuvatel lendudel tekkivate heitkoguste suhtes. Kui ICAO assamblee ei ole 31.

detsembriks 2025 tugevdanud rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja

vähendamise süsteemi CORSIA kooskõlas oma pikaajalise ülemaailmse eesmärgi saavutamisega

Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks või kui komisjoni vastuvõetavas rakendusaktis loetletud

riikide heitkogused moodustavad uusimate kättesaadavate andmete põhjal vähem kui 70%

rahvusvahelise lennunduse heitkogustest, vaatab komisjon otsused üle. Paragrahvis kehtestatakse

erandid heitkogustele, mille osas ei pea arvestama ELi HKSi reegleid.

Paragrahvi täiendatakse ka lõikega 23, mis sätestab lennunduses seiratavaks kasvuhoonegaasiks

süsinikdioksiidi.

Punktiga 14 lisatakse määrusesse paragrahv 41: paragrahv lisatakse, et võtta üle direktiivi

2003/87/EÜ lisas I toodud meretranspordi tegevusalade loetelu. Direktiivi muudatusega laieneb ELi

HKS ka meretranspordi süsinikdioksiidi heitele. ELi HKS kohustusi täidavad reisijate ja kaubaveoga

tegelevad laevandusettevõtjad laevadega kogumahutavusega üle 5 000. Meretransport peab alates 1.

jaanuarist 2026 tegevusaladel heitkoguste hulka arvatavate kasvuhoonegaaside hulka arvama ka

metaani ja dilämmastikoksiidi heite.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse nr 134 muudatusettepanekud on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

2003/87/EÜ.

4. Määruse mõjud

Suurim muudatus paiksete käitiste jaoks kaasneb biomasskütuste kasutajatele. Vastavalt Euroopa

Komisjoni mõjuhinnangule on suurel määral biomasskütust kasutanud ettevõtted võrreldes ainult

biomasskütust kasutavate ettevõtetega ELi HKSi kuulumisega saanud tasuta lubatud heitkoguse

ühikute eraldamisest juhuslikku tulu. Sellise ebavõrdse olukorra lõpetamiseks on kehtestatud, et

alates 2026. aastast ei kuulu enam ELi HKSi need ettevõtted, kes kasutasid perioodil 2019-2023 üle

95% säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biomasskütust ning kelle heitkogused moodustasid seetõttu

üle 95 % kasvuhoonegaaside keskmisest koguheites. Selliseid käitisi on Eestis praeguse teadmise

järgi 9 ning need kuuluvad kaheksale ettevõttele ja moodustavad 32% ELi HKSi kuuluvatest

ettevõtetest Eestis. Nende hulka kuuluvad kaugkütte ettevõtjad, aga ka tegevuse valdkonna järgi EL

HKSi kuuluv ettevõte. Oluline on märkida, et analüüsitud sihtrühm võib muutuda, kui moodustuvad

uued käitised, mis jäävad mõjutatud rühmast välja. ELi HKSist väljaarvamine ei too ettevõtetele

lisakulu, kuid puudutab süsteemi kuulumisest tekkinud tulu, mis tasuta LHÜ-de eraldamisest on

erinevates suurusjärkudes, ulatudes mõnesajast tuhandest kuni mitme miljoni euroni aastas.

Mõjuanalüüsis võrreldi sihtrühma kuuluvate äriühingute aritmeetilisi keskmiseid majandusnäitajate

summasid. Üldistatuna saab välja tuua, et sihtgruppi kuuluvate äriühingute varad ja müügitulu on

viimastel aastatel oluliselt kasvanud, kuid lisandväärtuse ja ärikasumi kasv on olnud tagasihoidlikum,

mis tähendab seda, et oluliselt on kasvanud ka kulud. Analüüsi tulemusel selgus, et tasuta lubatud

heitkoguse ühikute suhe ärikasumisse oli 2022. aastal vastavalt 14,1% ja 2023. aastal 13,5%.

Tulemust hinnati skaalal: kuni 5% suhet võib pidada väga väikeseks mõjuks, 5–10% väikeseks

mõjuks, 11%–20% mõõdukaks mõjuks, 21–30% suureks mõjuks ja üle 30% suhe on väga suure

mõjuga. Analüüsides samade aastate majandusnäitajatele tuginedes olukorda, kui ettevõtetel oleksid

tasuta lubatud heitkoguse ühikud puudunud, näitasid arvutused, et aritmeetilise keskmise ärikasumi

ja lisandväärtuse muutus ei oleks väga suur. Siiski tuleb mõista, et äriühinguid individuaalselt

vaadatuna võib tasuta lubatud heitkoguse ühikutest saadava tulu lõppemine tingida ka äriühingu

kahjumisse langemise. Sõltuvalt majandusolukorrast ja lõppteenuse hinnatasemest võib eeldada

osade ettevõtete puhul kulude kasvu ülekandmist teenuse lõpphinda.

ELi HKSi laienemisel meretranspordile ei ole sihtrühm laevaomanike arvu näol arvuliselt suur, kuid

kasutatav laevakütuse kogus ja sellega kaasnev süsinikdioksiidi heide moodustab ligikaudu 90%

Eesti rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga tegelevate ettevõtjate üldkogumi mahust. Selle tõttu on

ELi HKSi laienemise mõju ulatus sektorile suur kuni väga suur, kuna eeldatav kulude kasv läbi heite

kompenseerimise mõjutab kauba- ja reisijateveo teenuse hinda kõikidele ekspordi ja impordiga

tegelevatele ettevõtjatele. Hinnatõusu suurus sõltub sellest, kui suur ühikute tagastamisega kaasnev

kulu kantakse edasi teenuse hinda. Mõjuhinnangu alusel võib järeldada, et suuremad ettevõtted

võivad kaaluda osalist ühikute kulu katmist ärikasumi arvelt, kuid väiksematele see jõukohane ei ole

ning peavad kogu kulu kandma edasi teenuse hinda. Kaasnevaks ebasoovitavaks mõjuks on teenuse

hinna kasv, reiside vähenemine või teenuse katkemine tarbijate jaoks, mis on tingitud eelnevate

riskide avaldumisest. Samas on ettevõtete avaldatud infost näha, et heitkoguse ühikute ostmise kulu

juba arvestatakse piletihinnale juurde, seda nii Eesti kui välismaiste laevandusettevõtete puhul, kes

Eestis tegutsevad (Tallink, Viking Line, DFDS). Muudatus mõjutab suure tõenäosusega nii Eesti kui

teiste Euroopa Liidu HKSis olevate laevaomanike konkurentsiolukorda võrreldes kolmandate riikide

laevaomanikega. Leevendusmeetmena on planeeritud, et süsteemis rakendub heite kompenseerimise

kohustus järk-järgult (40%-70%-100%) ning eranditega, mis võimaldab turul stabiliseeruda ja

pikemaajalised investeerimisotsused läbi mõelda. Samuti suunab riik lähiaastatel sektorisse 25

miljonit lisaressursi, et vähendada ettevõtete kulu laevade ümberehitusel ja taastab reisilaevanduse

toetusmeetme.

Keskkonnaamet saab uued ülesanded, mis eeldavad ka uut töökohta ning personali väljaõpet. Hetkel

on Eesti nimekirjas 16+3 (sh 2 Venemaa ning 1 äriregistrist kustutatud ettevõte) ettevõtet ning nende

67 laeva.

Mõju keskkonnale on oluline ning positiivne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

ELi HKSi kuuluvad ettevõtted sh uue sektorina merendus peavad määruses kehtestatud

kasvuhoonegaaside heite eest maksma. Eelarveline kulu laevandusettevõtjale sõltub sellest, kui

keskkonnasäästlikult laevad ehitatud on ja kui palju reise tehakse. Eelduslikult kantakse kulu edasi

suures osas teenuse kasutajale so. teistele ettevõtetele ning reisijatele.

Merenduse lisandumisega ELi HKSi suurendati esimese kauplemissüsteemi ühikute kogumahtu 78,4

miljoni lubatud heitkoguse ühiku võrra. Suurenemise ühikute arvestamise aluseks oli Euroopa Liidu,

Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide merenduse

ajalooline heide 2018 ja 2019 keskmisena. Ühikute lisandumisega suurenes ka Eestile määratud

lubatud heitkoguse ühikute koguarv. Kuna samal aastal vähendati esimese kauplemissüsteemi ühikute

arvu, siis summaarselt ei olnud muutus suur. Enampakkumistelt saadud tulu maht sõltub lisaks

ühikute arvule ka ühiku hinnast, mis viimastel aastatel on olnud 60-70 euro piires. Enampakkumistulu

mahuprognoosid on kajastatud Riigi Eelarvestrateegia lisas 5.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ning on planeeritud ajale, mil jõustub Riigikogu seaduseelnõu 667 SE

(atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kasvuhoonegaaside heitkogustega

kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu kooskõlastatakse asjassepuutuvate ministeeriumitega õigusaktide eelnõude

infosüsteemis EIS. Määruse eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile,

Transpordiametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Jõujaamade

ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste

Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti laevaomanike liidule, Eesti

merendusklastrile, Eesti lennundusklastrile, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile ja Eesti

Akrediteerimiskeskusele ning esimese kauplemissüsteemi osalistele e-kirjaga.

EELNÕU

13.06.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 134

„Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate

tegevusalade loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate ja laevandusettevõtjate tegevusalade

loetelu“;

2) paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse esimesse kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate ja

laevandusettevõtjate tegevusalade loetelu, tegevusaladele kohalduvad künnised ja asjakohasel

juhul künniste arvutamise alused, ning tegevusaladel heitkoguse hulka arvatavate

kasvuhoonegaaside loetelu.

(2) Määrus ei laiene käitistele või nende osadele, kus toimub uute toodete ja protsesside

uurimis- ja arendustöö või testimine või mille puhul on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120

lõike 1 alusel kehtestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise

kriteeriumitele vastava biomassi põletamisel tekkinud heitkogused keskmiselt moodustanud üle

95% käitise keskmisest kasvuhoonegaaside koguheitest viieaastasel perioodil, mis lõpeb kaks

aastat enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 2 alusel antud määruses sätestatud

asjakohase eraldamisperioodi algust.“;

3) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2. Paiksete heiteallikate ja nendega võrdustatud käitajate tegevusalad ja heitkoguse

hulka arvatavad kasvuhoonegaasid“;

4) paragrahvi 2 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Paiksete heiteallikate ja nendega võrdsustatud käitajate tegevusalad ja seiratavad

kasvuhoonegaasid on:

1) kütuste põletamine käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW, välja

arvatud ohtlike või olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised (süsinikdioksiid);

2) kütuste põletamine olmejäätmete põletamise käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega üle

20 MW atmosfääriõhu kaitse seaduse § 166 lõigete 3, 4, 7 ja 8 ning § 167 lõikes 1 sätestatud

ulatuses (süsinikdioksiid);

3) õli rafineerimine põletusseadmetega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle

20 MW (süsinikdioksiid);

4) koksi tootmine (süsinikdioksiid);

5) metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamine või paagutamine, sh granuleerimine

(süsinikdioksiid);

6) raua või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu,

tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis (süsinikdioksiid);

7) raudmetallide (sh ferrosulamite) tootmine või töötlemine, mille puhul käitatakse

põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW. Töötlemine hõlmab

muu hulgas valtsimispinke, järelsoojendeid, lõõmutusahje, sepikodasid, valukodasid, pindamist

ja dekapeerimist (süsinikdioksiid);

8) primaaralumiiniumi või alumiiniumoksiidi tootmine (süsinikdioksiid ja

perfluorosüsivesinikud);

9) alumiiniumi teisene tootmine, mille puhul käitatakse põletusseadmeid, mille summaarne

nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (süsinikdioksiid);

10) värviliste metallide tootmine või töötlemine, sh sulamite tootmine, puhastamine ja

valamine, mille puhul kasutatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on

üle 20 MW (sh kütused redutseerijatena, süsinikdioksiid);

11) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või

muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);

12) lubja tootmine või dolomiidi ja magnesiidi kaltsineerimine pöördahjudes või muudes

põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);

13) klaasi, sh klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);

14) keraamiliste toodete valmistamine põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste,

tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamine

tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);

15) mineraalvilla tootmine isoleermaterjalina, kasutades klaasi, kivi või räbu,

sulatusvõimsusega üle 20 tonni päevas (süsinikdioksiid);

16) kipsi kuivatamine või kaltsineerimine või kipsplaatide ja muude kipstoodete tootmine

tootmisvõimsusel üle 20 tonni kaltsineeritud kipsi või kuivatatud teisest kipsi ööpäevas

(süsinikdioksiid);

17) paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist (süsinikdioksiid);

18) paberi või papi tootmine võimsusega üle 20 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);

19) tahma tootmine, mis hõlmab orgaaniliste ainete, nt õlide, tõrvade, krakkimis- ja

destilleerimisjääkide koksistamist, tootmisvõimsusel üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);

20) lämmastikhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid);

21) adipiinhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid);

22) glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid);

23) ammoniaagi tootmine (süsinikdioksiid);

24) pakendamata orgaaniliste põhikemikaalide tootmine krakkimise, reformingu, täieliku või

osalise oksüdeerimise või samalaadsete protsesside abil tootmisvõimsusega üle 100 tonni

päevas (süsinikdioksiid);

25) vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine tootmisvõimsusega üle 5 tonni päevas

(süsinikdioksiid);

26) naatriumkarbonaadi (Na2CO3) ja naatriumvesinikkarbonaadi (NaHCO3) tootmine

(süsinikdioksiid);

27) käesoleva lõike punktides 1–26 loetletud tegevusaladel tegutsevate käitajate käitistest

kasvuhoonegaaside kogumine nende transportimiseks ja maapõues säilitamiseks

(süsinikdioksiid);

28) kasvuhoonegaaside transportimine maapõues säilitamiseks, välja arvatud

kasvuhoonegaaside heitkogus, mis pärineb muult käesolevas määruses nimetatud tegevusalalt

(süsinikdioksiid);

29) kasvuhoonegaaside säilitamine maapõues (süsinikdioksiid).“;

6) paragrahvi 2 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõigete 1–4 ühe lõike“ tekstiosaga „käesoleva

paragrahvi lõike 11“;

8) paragrahvi 3 lõike 1 viimasest lausest jäetakse välja sõnad „ja ainult biomassi kasutavaid

tehnilisi üksusi“;

9) paragrahvi 4 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Õhusõiduki käitajate tegevusalad ja heitkoguse hulka arvatavad

kasvuhoonegaasid“;

10) paragrahvi 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 4 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvad lennud, mis saabuvad lennuväljale või lahkuvad

lennuväljalt Euroopa Majanduspiirkonnas, välja arvatud:“;

12) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 9 asendatakse number „30 000“ numbriga „50 000“;

13) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvad kahes eri riigis, mis on loetletud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a lõike 3 alusel vastu võetud

rakendusaktis, asuvate lennuväljade vahel toimuvad lennud ning Šveitsi või Ühendkuningriigi

ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a lõike 3 alusel vastu võetud rakendusaktis loetletud riikide

vahelised lennud, ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1681 kohaldamisel ka kõik muud kahes

erinevas kolmandas riigis asuvate lennuväljade vahel toimuvad lennud, mida sooritab

õhusõiduki käitaja, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) õhusõiduki käitajal on mõne liikmesriigi poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaat või ta on

registreeritud mõnes liikmesriigis, kaasa arvatud asjaomase liikmesriigi äärepoolseimad

piirkonnad, sõltkonnad ja territooriumid, ning

2) käitaja õhusõidukite lennud tekitavad alates 2021. aasta 1. jaanuarist üle 10 000 tonni CO2

heitkoguseid aastas, käitades lennukeid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle

5 700 kg ja mis teostavad käesoleva paragrahviga hõlmatud lende, välja arvatud sellised lennud,

mille lähte- ja sihtkoht on ühes ja samas liikmesriigis, kaasa arvatud sama liikmesriigi

äärepoolseimad piirkonnad.

(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punkti 2 kohaldamisel ei võeta arvesse järgmist liiki lendude

heitkoguseid:

1) riiklikud lennud;

2) humanitaarabilennud;

3) kiirabilennud;

4) sõjalised lennud;

5) tuletõrjelennud;

6) lennud, mis eelnevad või järgnevad humanitaarabi-, meditsiinilisele või tuletõrjelennule,

tingimusel, et sellised lennud toimusid sama õhusõidukiga ja nendega oli vaja teha asjaomane

humanitaarabi-, meditsiiniline või tuletõrjetegevus, või tuli õhusõiduk pärast neid tegevusi

ümber paigutada järgmise tegevuse jaoks.

(23) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegevusaladel arvatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse

hulka süsinikdioksiidi heitkogus.“;

14) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. Meretranspordi tegevusalad ja heitkoguse hulka arvatavad kasvuhoonegaasid

(1) Esimesse kauplemissüsteemi kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja

kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.05.2015, lk 55–76),

hõlmatud meretranspordi tegevus, mida teostavad laevad kogumahutavusega üle 5 000, välja

arvatud kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 1a nimetatud meretranspordi tegevus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 2 lõikega 1b hõlmatud

meretranspordi tegevus ei kuulu kauplemissüsteemi kuni 2026. aasta 31. detsembrini.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegevusaladel arvatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse

hulka süsinikdioksiidi heitkogus ning alates 2026. aasta 1. jaanuarist süsinikdioksiidi, metaani

ja dilämmastikoksiidi heitkogus.“.