Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 1.2.-3/25/2120-2 |
Registreeritud | 08.07.2025 |
Sünkroonitud | 09.07.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
Sari | 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023) |
Toimik | 1.2.-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Saarte Hääl |
Saabumis/saatmisviis | Saarte Hääl |
Vastutaja | Katrin Haug (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
From: press - AKI <[email protected]>
Sent: Tue, 01 Jul 2025 20:05:12 +0000
To: Monika Metsmaa <[email protected]>
Subject: Vs: Tere! Palve ajalehe Saarte Hääl
Terviseandmed on oma olemuselt väga tundlikud ehk eriliiki isikuandmed, mida tuleb kaitsta oluliselt hoolikamalt kui tavalisi isikuandmeid.
Tervishoiutöötaja tohib teha inimese terviseandmete päringuid siis, kui tal on selleks olemas õiguslik alus. Peamiselt on õiguslikuks aluseks ravisuhte olemasolu arsti ja patsiendi vahel. Kui tervishoiutöötaja on teinud päringuid tervise infosüsteemi ilma õigusliku aluseta, näiteks vaadanud uudishimust inimese andmeid, siis on selline tegu taunitav ja seda teha ei tohi.
Kui inimesel on kahtlus, et nii on juhtunud tuleb esmalt pöörduda tervishoiutöötaja või kliiniku poole ning küsida, miks ja millisel alusel on tema andmeid vaadatud. Nagu eelnevalt mainitud, siis igasugune isikuandmete töötlemine eeldab õigusliku aluse olemasolu, mistõttu peab ka terviseandmeid vaadates suutma tõendada, miks andmeid on vaadatud ja mis on andmete vaatamise õiguslik alus.
Inimesele peab vastama esimesel võimalusel, hiljemalt 1 kuu jooksul. Kui inimene ei ole rahul saadud selgitustega või ei vastata üldse, saab esitada inspektsioonile kaebuse.
Oleme sellest teemast pikemalt rääkinud ka siin: Mis saab, kui arstid teevad uudishimupäringuid? | Andmekaitse Inspektsioon
Samuti saab rohkem infot ja vastuseid vajadusel ka siit: Tervishoid | Andmekaitse Inspektsioon
|
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|