Lääne-Harju vallas Laoküla külas Pekoluite kinnistul detailplaneeringu algatamisest teatamine

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale

08.07.2025 nr 6-1/176-5

Detailplaneeringu algatamisest ja KSH mittealgatamisest teatamine

Lääne-Harju Vallavalitsus teatab Lääne-Harju vallavolikogu 17.06.2025 otsusega nr 47

detailplaneeringu algatamisest Lääne-Harju vallas Laoküla külas Pekoluite kinnistul. Planeeritav ala

piirneb põhjast Keila metskond 370 katastriüksusega (katastritunnus 29501:001:0516, sihtotstarve

100% maatulundusmaa), läänest Läänemerega, lõunast ja idast Paelöölase katastriüksusega

(katastritunnus 43101:001:0879, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja kirdest Pekoranna

katastriüksusega (katastritunnus 29501:009:0443, sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

Planeeringuala pindala on ca 3,83 ha, millele lisanduvad alad, mis on vajalik juurdepääsu

lahendamiseks 11174 Paldiski-Padise tee kõrvalmaanteelt.

Juurdepääs toimib mööda ajalooliselt väljakujunenud teed, mis läbib Puhkeranna tee 1(era),

Puhkeranna roheala (era), Purjemäe(riigi), Suurekivi tee(KOV), Suurekivi (era), Keila metskond 393

(riigi), Saare (era), Keila metskond 370 (riigi), Sarapuu rohumaa 2 (era) ja Pekoranna (era)

maaüksuseid. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse seadmine merelaagri pidamiseks

minimaalses põhjendatud mahus, ehituskeeluvööndi vähendamine ja kinnistule avalikult teelt

juurdepääsu tagamiseks olemasolevale teele servituutide seadmise vajaduse märkimine.

Detailplaneering on kehtivat Keila valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe ette

ühiskondlike ehitiste maa ega puhkeotstarbelise maa kasutusotstarvet Pekoluite kinnistul.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1

punktid 1-4 sätestavad juhud, millal tuleb viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi

KSH). Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on sätestatud

planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33

lõigetes 3, 4 ning 5 sätestatud kriteeriumitest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest. Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist ja koostatud

eelhindamisest lähtuvalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju

ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erki Ruben

Abivallavanem

2 (2)

Saajate nimekiri:

Keskkonnaamet Päästeamet Maa- ja ruumiamet Paelöölase 43101:001:0879 kinnistu omanik

Pekoranna 29501:009:0443 kinnistu omanik

Keila metskond 370 29501:001:0516 kinnistu omanik

Sarapuu rohumaa 2 29501:009:0331 kinnistu omanik

Saare 29501:009:0163 kinnistu omanik

Keila metskond 393 29501:001:0515 kinnistu omanik

Suurekivi 29501:009:0304 kinnistu omanik

Purjemäe 29501:009:0437 kinnistu omanik

Puhkeranna roheala 29501:001:0725 kinnistu omanik

Puhkeranna tee 1 29501:001:0726 kinnistu omanik

Lisad:

1) Lääne-Harju Vallavolikogu 17.06.2025 otsus nr 47

2) Detailplaneeringu eskiis

3) Planeeringuala skeem juurdepääsuga

LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Paldiski 17. juuni 2025 nr 47

Detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Maa-ameti 09.05.2022 korraldusega nr 1-17/22/1007 on Lääne-Harju vallas Laokülas asuv

3,83 ha suurune ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Pekoluite kinnistu (katastritunnus

43101:001:1407) antud munitsipaalomandisse kohaliku elu korraldamise eesmärgil, mille sisuks

munitsipaalomandisse andmise taotluse kohaselt oli 25-aastase traditsiooniga samas asukohas

merehariduse ja -ohutuse õpet andva laste- ja noortelaagri läbiviimine.

Sellele järgnenult alustas Keskkonnaamet samal kinnistul järelevalvemenetlust, mille eesmärgiks

on maaüksusele püstitatud ehitiste likvideerimine ja ala looduslikku seisu viimine. Probleemiks

on, et osa laagri toimumiseks vajalikest ehitistest asuvad Läänemere ranna ehituskeeluvööndis.

Need on omavoliliselt ehitatud ja nende püstitamine ehituskeeluvööndisse on toimunud

vastuolus looduskaitseseaduse 6. ptk-ga. Lisaks asub Pekoluite katastriüksus Pakri hoiualal

(KLO2000167), mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Pakri linnu- ja loodusala

(RAH0000632, RAH0000006). Eesti looduse infosüsteemi andmetel on alal registreeritud

Natura elupaigatüübi hallid luited (2130*) esinemisala, mis osaliselt on laagri tegevuse tagajärjel

kahjustunud. Katastriüksus paikneb ka suures osas projekteeritava Laoküla tume-nõlvaöölase

püsielupaiga sihtkaitsevööndis. Lääne-Harju Vallavalitsus ja Keskkonnaamet kohtusid

järelevalve menetluse raames 10. veebruaril 2025, kus arutati nii ehitiste seadustamise kui ka

laagri toimumise küsimust. Kohtumise kokkuvõttev kiri nr 7-9/25/621-2 on Keskkonnaameti

poolt saadetud 19.02.2025.

Kaaluti kolme alternatiivi. Alternatiiv 1 – tegevuse seadustamine olemasolevas asukohas,

alternatiiv 2 ja 3 tõsta laagri pidamiseks vajalikud ehitised looduskaitsega mittehõlmatud aladele

riigile kuuluvale maale. Alternatiivid 2 ja 3 on merest kaugemal (u 500 m). Alternatiiv 2 asub

väljaspool ehituskeeluvööndit, Natura ala ja hoiuala ning alal ei ole inventeeritud elupaigatüüpi –

seega keskkonnaaspektidest tulenevalt piiranguid ei ole. Alternatiiv 3 erineb 2-st seetõttu, et asub

ehituskeeluvööndis. Alternatiivi 2 ja 3 puudusteks on: maa ei kuulu munitsipaalomandisse;

vajalik on rajada uus juurdepääsutee maanteelt; merele pääsemiseks, mis on merelaagri põhiline

väljund, on endiselt vajalik läbida Natura ala ja seda oluliselt ulatuslikumas mahus; üle 20 aasta

ühes ja samas asukohas paiknenud ehitiste ja tegevustega on looduskeskkond väga hästi

kohanenud, uude asukohta liigutamisel tuleks kasutusse võtta puutumatu looduskeskkond.

Eeltoodust tulenevalt leiti kohtumisel, et kaaludes asjaolusid laiemalt, ei ole mõistlik osaliselt

lastelaagri pidamisega seotud tegevust Pekoluite kinnistult uude asukohta ümber tõsta. Pekoluite

kinnistul tegevuse jätkamise eelduseks on ehituskeeluvööndi vähendamine, ehitusõiguse

seadmine laagri pidamiseks minimaalses põhjendatud mahus ja kinnistule avalikult teelt

juurdepääsu juriidiline lahendamine. Selleks on vajalik koostada looduskaitseseaduse nõuetest

tulenevalt üldplaneeringut muutev detailplaneering.

2

Kohtumise tulemusel otsustati:

1) Ehitiste seadustamise kaalumiseks algatab kohalik omavalitsus Pekoluite kinnistul

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu enne laagri tegevuse algust.

2) Üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule tuleb koostada keskkonnamõju hindamise

eelhinnang ja see Keskkonnaametiga kooskõlastada, kuna laager on Natura alal.

3) Kui Lääne-Harju Vallavolikogu algatab detailplaneeringu, peatab Keskkonnaamet

haldusmenetluses järgnevad menetlustoimingud kuni tegevuse seadustamise otsustamiseni.

Üldplaneeringu muutmise ning tegevuse seadustamise vajadus ja põhjendused

Noorte Mereklubi on Paldiski lahe kaldal Laokülas lastele ja noortele merelaagreid läbi viinud

juba alates 1998. aastast. Laoküla merelaagri missiooniks on pakkuda noortele tervislike

eluviiside kujunemist toetavat ja praktilisi oskusi õpetavat seikluslikku keskkonda ning

populariseerida purjetamist ja merendust noorte seas. Kahekümne viie aasta jooksul on Laoküla

merelaagris noorte võimestamiseks loodud võimalusi meretarkuste arendamiseks,

koostöökogemuse omandamiseks ja kuuluvustunde tekitamiseks ning lisaväärtusena pakub

merelaagri keskkond noorsootöötajatele huvitava töökogemuse ning heaolutunde ühiskonda

panustamisel. Paljud laagri kasvatajad on merelaagri kasvandikud, kelles on merelaager

sütitanud noorsootöö ja merenduse huvi. Laoküla merelaagri tegevust on märgatud nii

noorsootöö kui merendusvaldkonna tasandil laiemalt ja tunnustatud „Aasta Noortelaager 2018“

ja „Aasta Mereharija 2019“ tiitlitega. Alates 1998. aastast kuni käesoleva ajani on Noorte

Mereklubi kasutanud Laokülas praeguse Pekoluite kinnisasja maa-ala merelaagrite

korraldamiseks, kuna kinnistuga piirnev meri on algajatele purjetajatele turvalisuse mõttes väga

sobilik.

Maa-ameti 09.05.2022 korraldusega nr 1-17/22/1007 andis riik Lääne-Harju valla omandisse

Laokülas Pekoluite katastriüksuse, mille sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Maa

munitsipaalomandisse andmise menetluses teatas vald, et katastriüksus on vajalik kohaliku elu

korraldamiseks. Katastriüksust kasutatakse alates 1998. aastast MTÜ Noorte Mereklubi

merelaagrite korraldamiseks. Lääne-Harju vald on seisukohal, et taoline noortele suunatud

aktiivne tegevus selleks väga hästi sobivas asukohas on vajalik ning toetamist väärt.

Keskkonnaamet teatas munitsipaalomandisse andmise menetluses 09.02.2022 kirjaga nr 7-

9/22/649-2, et Keskkonnaametil ei ole vastuväiteid katastriüksuse munitsipaalomandisse

andmisele, kuid edasisel tegevusel tuleb lähtuda kehtivast kaitsekorrast ja arvestada

projekteeritavast püsielupaigast tulenevate võimalike piirangutega.

Laagri tegevuse jätkumisel võidab Eesti ühiskond tervikuna läbi pikaajalise traditsiooniga laste

mereharidusse panustava tegevuse. Kehtestatud kaitserežiimide eesmärke, vajadust ja reegleid

silmas pidades on võimalik jätkata aastaid kestnud tegevusega ilma kaitstavaid loodusobjekte

täiendavalt kahjustamata. Antud juhul on selgelt ka 25-aastase praktika ja kogemuse pinnalt

tõendust leidnud, et merelaagri tegevus, mida Keskkonnaamet soovib antud alalt likvideerida, ei

ole 25 aasta jooksul täiendavalt üldse negatiivset mõju NATURA, III kategooria liblika

püsielupaiga ega ka kalda kaitse-eesmärkidele avaldanud. Täiendavalt, aastast 2013

projekteerimisel oleva nimetatud III kategooria liblika püsielupaiga moodustamise ettepanekus

(vastuses Keskkonnaministeeriumi 02.04.2013 kirjale nr 13-1/13/2526-2) on Tartu Ülikooli

zooloogia professor ja teadur väga konkreetselt välja toonud, et ei ole vajadust piirata lastelaagri

sarnaseid rahvaüritusi.

Eeltoodust tulenevalt on merelaagri tegevuse võimaldamiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamise

taotlemiseks põhjendatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine.

Planeeritav ala piirneb põhjast Keila metskond 370 katastriüksusega (katastritunnus

29501:001:0516, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), läänest Läänemerega, lõunast ja idast

3

Paelöölase katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:0879, sihtotstarve 100% maatulundus-

maa) ja kirdest Pekoranna katastriüksusega (katastritunnus 29501:009:0443, sihtotstarve

100% maatulundusmaa). Planeeringuala pindala on ca 3,83 ha, millele lisanduvad alad, mis on

vajalik juurdepääsu lahendamiseks 11174 Paldiski-Padise tee kõrvalmaanteelt. Juurdepääs

toimib mööda ajalooliselt väljakujunenud teed, mis läbib Puhkeranna tee 1 (era), Puhkeranna

roheala (era), Purjemäe (riigi), Suurekivi tee (KOV), Suurekivi (era), Keila metskond 393 (riigi),

Saare (era), Keila metskond 370 (riigi), Sarapuu rohumaa 2 (era) ja Pekoranna (era)

maaüksuseid.

Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse seadmine merelaagri pidamiseks minimaalses

põhjendatud mahus, ehituskeeluvööndi vähendamine ja kinnistule avalikult teelt juurdepääsu

tagamiseks olemasolevale teele servituutide seadmise vajaduse märkimine.

Detailplaneering on kehtivat Keila valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe

ette ühiskondlike ehitiste maa ega puhkeotstarbelise maa kasutusotstarvet Pekoluite kinnistul.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust. Samuti tuleb keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) vajalikkust kaaluda KeHJS § 33 lõike 2

punkti 4, § 6 lõike 2 punkti 22 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel.

KeHJS § 33 lõike 1 punktid 1–4 sätestavad juhud, millal tuleb viia läbi KSH. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse

§ 142 lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33

lõigetes 3, 4 ning 5 sätestatud kriteeriumitest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest. KSH otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta küsiti seisukohta

Keskkonnaametilt, kes oma 28.05.2025 vastuskirjas nr 6-5/25/7455-4 jõudis seisukohale, et

tulenevalt kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, ei

kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeeringu menetluse käigus planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna:

• detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine;

• Natura eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatava tegevuse paiknemisest ja

iseloomust lähtuvalt ei ole oodata ebasoodsat mõju Natura alale. Kavandatava tegevusega

ei ole oodata Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala

vähenemist või seisundi halvenemist;

• kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.

Tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

• alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

4

Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et

kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lääne-Harju Vallavolikogu, koostamise

korraldaja Lääne-Harju Vallavalitsus (mõlema aadress Rae 38, Paldiski linn, 76806).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31, planeerimisseaduse § 9, § 10

lõike 1, § 12, § 128 lõigete 1, 4–8, § 130 lõike 2 punkti 2, § 142 lõike 1 punkti 1, lõike 2, lõigete

5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 22,

§ 32, § 33 lõike 2 punkti 3 ja 4, lõigete 3–6, § 35 lõigete 1, 3, 5, 6 ja 7 ja Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel ning arvestades

vallavolikogu keskkonna- ja planeeringutekomisjoni 09.06.2025 seisukohta

1. Algatada Lääne-Harju vallas Laokülas Keila valla üldplaneeringut muutev Pekoluite

katastriüksuse ja lähiala detailplaneering. Planeeringuala ligikaudne suurus on 3,83 ha.

2. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Lääne-Harju vallas Laokülas

Pekoluite (katastritunnus 43101:001:1407) katastriüksusel ja lähialal, kuna koostatud

eelhinnangu (lisa) põhjal detailplaneeringul oluline keskkonnamõju puudub.

3. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

otsusega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla veebilehel www.laaneharju.ee ning tööpäevadel

Lääne-Harju Vallavalitsuses aadressil Rae 38, Paldiski linn.

4. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja

valla veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest alates ajalehes Harju Elu ja Lääne-Harju

Valla Lehes.

5. Vallavalitsusel sõlmida leping huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise finantseerimise

õiguse üleandmiseks.

6. Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 ning 2 nimetatud

isikuid ja asutusi ning KeHJS § 35 lõikes 6 nimetatud asutust.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

8. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie

Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Tammur

vallavolikogu esimees

1

Lääne-Harju vallas Laokülas Pekoluite maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Lääne-Harju Vallavalitsus annab keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu

lähtudes kavandatavast tegevusest, muust asjakohasest teabest, kavandatava tegevuse asukohast ning

eeldatavast keskkonnamõjust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 33 lg 3-5 toodud kriteeriumitest lähtuvalt. Samuti on kasutatud juhendmaterjali

„Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse

korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• Keskkonnaameti 19.02.2025 kirja nr 7-9/25/621-2,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kaartide andmed.

1. Kavandatav tegevus

1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Maa-ameti 9. mai 2022 korraldusega nr 1-17/22/1007 andis riik Lääne-Harju valla omandisse

Laokülas Pekoluite katastriüksuse (katastritunnus 43101:001:1407), mille sihtotstarve on

ühiskondlike ehitiste maa. Maaüksuse pindala on 38 272,0 m². Maa munitsipaalomandisse andmise

menetluses teatas vald, et katastriüksus on vajalik kohaliku elu korraldamiseks. Katastriüksust

kasutatakse alates 1998. aastast MTÜ Noorte Mereklubi merelaagrite korraldamiseks. Lääne-Harju

vald on seisukohal, et taoline noortele suunatud aktiivne tegevus selleks väga hästi sobivas asukohas

on vajalik ning toetamist väärt. Keskkonnaamet teatas munitsipaalomandisse andmise menetluses

09.02.2022 kirjaga nr 7-9/22/649-2, et Keskkonnaametil ei ole vastuväiteid katastriüksuse

munitsipaalomandisse andmisele, kuid edasisel tegevusel tuleb lähtuda kehtivast kaitsekorrast ja

arvestada projekteeritavast püsielupaigast tulenevate võimalike piirangutega. Planeeritav ala on

hoonestatud, probleemiks on, et osa laagri toimumiseks vajalikest ehitistest asuvad Läänemere ranna

ehituskeeluvööndis. Need on omavoliliselt ehitatud ja nende püstitamine ehituskeeluvööndisse on

toimunud vastuolus looduskaitseseaduse 6. ptk-ga.

Laagri tegevuse jätkumisel säilitatakse pikaajalise traditsiooniga laste mereharidusse panustava

tegevusega jätkamine. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse seadmine merelaagri pidamiseks

minimaalses põhjendatud mahus, ehituskeeluvööndi vähendamine ja kinnistule avalikult teelt

juurdepääsu tagamiseks olemasolevale teele servituutide seadmise vajaduse märkimine.

Detailplaneering on kehtivat Keila valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe ette

ühiskondlike ehitiste maa ega puhkeotstarbelise maa kasutusotstarvet Pekoluite kinnistul.

Planeeringualal ei ole varem kehtestatud ega hetkel menetluses olevaid detailplaneeringuid.

1.2 Kavandatava tegevuse asukoht ja lähiala

Planeeritav ala asub Lääne-Harju vallas Laokülas. Pekoluite kinnistu sihtotstarve on 100%

ühiskondlike ehitiste maa, kõlvikuline koosseis Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmete alusel:

looduslik rohumaa 32096.0 m², muu maa 6176.0 m².

Planeeritav ala piirneb põhjast Keila metskond 370 katastriüksusega (katastritunnus 29501:001:0516,

sihtotstarve 100% maatulundusmaa), läänest Läänemerega, lõunast ja idast Paelöölase

Lääne-Harju Vallavolikogu 17.06.2025 otsuse nr 47 lisa

2

katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:0879, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja kirdest

Pekoranna katastriüksusega (katastritunnus 29501:009:0443, sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

Planeeringuala pindala on ca 3,83 ha, millele lisanduvad alad, mis on vajalikud juurdepääsu

lahendamiseks 11174 Paldiski-Padise tee kõrvalmaanteelt. Juurdepääs toimib mööda ajalooliselt

väljakujunenud teed, mis läbib Puhkeranna tee 1 (eramaa), Puhkeranna roheala (eramaa), Purjemäe

(riigile kuuluv maa), Suurekivi tee (kohaliku omavalitsuse maa), Suurekivi (eramaa), Keila metskond

393 (riigile kuuluv maa), Saare (eramaa), Keila metskond 370 (riigile kuuluv maa), Sarapuu rohumaa

2 (eramaa) ja Pekoranna (eramaa) maaüksuseid.

Planeeritav ala on hoonestatud, probleemiks on, et osa laagri toimumiseks vajalikest ehitistest asuvad

Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Need on omavoliliselt ehitatud ja nende püstitamine

ehituskeeluvööndisse on toimunud vastuolus looduskaitseseaduse 6. ptk-ga.

3

2. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+1

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/78. Harju maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeritav rohevõrgustiku alal ning algupärase

ajastumaastikualal. Seletuskirja kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatuslike

“roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus-

ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumi struktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele

arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile. Planeering seab

rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, sealhulgas tuleb rohelise

võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul igal juhul arvestada seda, et roheline

võrgustik jääks toimima. Algupärased ajastumaastikud on traditsioonilised kultuurmaastikud, kus on

säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille kaitsmine aitab säilitada

erinevate piirkondade kohalikku eripära. Nende alade puhul on oluline nende jätkusuutlik, eripära

arvestav ruumiline areng.

2.2 Keila valla üldplaneering2

Keila valla üldplaneering on kehtestatud Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005.

Üldplaneeringu kohaselt asub maaüksus rohevõrgustiku alal.

Joonis 1 Väljavõte Keila valla üldplaneeringu kaardist

2.3 Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering3

1 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016 2 https://laaneharju.ee/keila-valla-uldplaneering 3 https://laaneharju.ee/uldplaneering1

4

Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117 algatati Lääne-Harju valla üldplaneering ja

keskkonna strateegiline hindamine. Vastavalt koostatavale üldplaneeringule asub planeeringuala

rohevõrgustiku alal.

Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladel kavandatavate planeeringute,

projektide, kavade jne puhul igal juhul arvestada, et rohevõrk jääks toimima. Tugialade ja koridoride

maakasutamise sihtotstarbe ja üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbe muutmine on võimalik vaid

juhul, kui on tõestatud, et rohelise võrgustiku toimimine ei saa kahjustatud.

2.4 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2024-20354

Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035 on

kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 15.05.2024 määrusega nr 9. Eelneva kohaselt ei ole Laokülas

kavandatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala ega selle arendamist.

2.5 Kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustiku toimivusele

Nii Harju maakonnaplaneeringus 2030+, Keila valla üldplaneeringus kui koostatavas Lääne-Harju

valla üldplaneeringus asub planeeringuala rohevõrgustiku alal.

Kavandatavat ala kasutatakse alates 1998. aastast MTÜ Noorte Mereklubi merelaagrite

korraldamiseks, mis toimuvad vaid suvekuudel. Tegemist on valdavas osas loodusliku alaga.

Merelaagri korraldamiseks on rajatud looduslähedastest materjalidest ehitised (suuremas osas on need

teisaldatavad), juurdepääs on olemasoleva pinnastee baasil. Piirdeaeda ei ole rajatud ega kavandata

rajada, mistõttu ei ole loomade liikumine takistatud ega piiratud. Alal niidetakse vaid merelaagi

hooajaga seoses minimaalses mahus laagriplatsi ja juurdepääsude (olemasolevad pinnaseteed)

tarbeks, ülejäänud osa on säilinud looduslikuna. Rohelise võrgustiku toimimisele looduslähedane

hooajaline majandamine eeldatavalt mõju ei avalda.

4 https://atp.amphora.ee/laaneharjuvv/index.aspx?itm=727002

5

3. KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajalikkust.

Samuti tuleb KSH vajalikkust kaaluda KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4, § 6 lõike 2 punkti 22 ja Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel.

KeHJS § 33 lõike 1 punktid 1-4 sätestavad juhud, millal tuleb viia läbi KSH. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse § 142

lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetes 3, 4 ning 5 sätestatud

kriteeriumitest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KSH otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, kes oma

28.05.2025 vastuskirjas nr 6-5/25/7455-4 jõudis seisukohale, et tulenevalt kavandatavast tegevusest,

selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt

olulist keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22

mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus planeerimisseaduse

§ 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel.

6

4. Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimused

Planeeringuala pindala on ca 3,83 ha, millele lisanduvad alad, mis on vajalikud juurdepääsu

lahendamiseks 11174 Paldiski-Padise tee kõrvalmaanteelt. Planeeritav ala on hoonestatud,

probleemiks on, et osa laagri toimumiseks vajalikest ehitistest asuvad Läänemere ranna

ehituskeeluvööndis.

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja

Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja

keskkonnaregistri andmetele.

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti üleujutusohuga alade kaardirakendusele5 ei jää detailplaneeringuala

üleujutusohuga riskipiirkonda.

Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi andmetel on alal levinud gleistunud rähkmullad (Kg),

soostunud gleimuld (ArG).6.

Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakenduse7 kohaselt puuduvad antud alal ja selle

vahetusläheduses maardlad ja arvele võetud maavarad.

Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi (1:50 000)8 andmete kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega

alale, mis tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Lähim registrisse kantud puurkaev asub Rannavälja

maaüksusel (PRK0030999).

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi9 alusel asub piirkond kõrge või väga kõrge

radooniriskiga alal. Vastavalt vajadusele teostada planeeringualal radoonitasemete mõõtmised, et

oleks võimalik määrata vajadusel asjakohased leevendavaid meetmeid.

Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid10. Maaüksusel

asub pärandkultuuri objekt „Mereääre talukoht“11, põline talukoht, mille täpset asupaika ei ole

võimalik määrata.

Planeeringuala asub kogu ulatuses Pakri hoiualal (KLO2000167), mis on ühtlasi ka Natura 2000

võrgustikku kuuluv Pakri linnu- ja loodusala (RAH0000632, RAH0000006). Eesti looduse

infosüsteemi andmetel on alal registreeritud Natura elupaigatüübi hallid luited (2130*) esinemisala.

Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide

veealuste liivamadalate (1110), jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), karide

(1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude

(1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede

(3140), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210),

alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230),

vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas

nimetatud liikide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide

ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on viupart

5 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua 6 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart 7 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad 8 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k 9 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised 11 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur

7

(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus

stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik

(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas

(Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder

(Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja

soohiilakas (Liparis loeselii).

Pekoluite katastriüksusele jääb III kategooria kaitsealuse liigi tume-nõlvaöölase (Chersotis

andereggii) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9200937) ja projekteeritav Laoküla tume-

nõlvaöölase (Chersotis andereggii) püsielupaiga sihtkaitsevöönd.

Planeeringualal ei paikne maaparandussüsteeme.12

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse13 kohaselt jäävad planeeringualale

looduskaitselised kitsendused (Pakri hoiuala, Laoküla tume-nõlvaöölase püsielupaik). Samuti ranna

piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd.

Planeeringualale jäävad kitsendused on välja toodud joonisel 2.

Joonis 2 Detailplaneeringuala kitsendused (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

12 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus 13 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused

8

5. Tegevustega eeldatavalt kaasnev mõju

Planeeringuala asub hajaasustusalal ja see on hoonestatud. Planeeringu eesmärgiks olevate

tegevustega kaasnevate mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine.

5.1 Mõju maakasutusele ja maavaradele

Tegemist on olemasolevate hoonetega ehk mõju maakasutusele ja maavaradele ehitustegevuse käigus

ei kaasne. Planeeringiga seatakse ehitusõigus merelaagri pidamiseks minimaalses põhjendatud mahus,

ehituskeeluvööndi vähendamine ja kinnistule avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks olemasolevale

teele servituutide seadmise vajaduse märkimine. Täiendavaid teelõike ei ole vajalik rajada.

Planeeringualal sildumisrajatise puhul on tegemist eeskätt meres paiknevate looduslike kivide külge

kinnitatud puidust paadisillaga, mis üldiselt talveperioodiks eemaldatakse ja kevadel jälle tagasi

paigaldatakse. Kasutusel olev sildumisrajatis on ligikaudu 65 cm lai ja ligikaudu 15 meetrit pikk.

Sildumisrajatis on kinnitatud vaid olemasolevate looduslike kivide külge, merepõhja ega rannaga

täiendavaid püsivaid ühendusi ei ole rajatud. Sildumisrajatisega ei ole kavandatud süvendamistöid ega

pinnase kaevetöid rannaalal. Seega võib senise hooajalise majandamise jätkudes sildumisrajatise mõju

maakasutusele lugeda väheoluliseks.

Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad arvele võetud maardlad, negatiivne mõju neile

puudub.

5.2 Jäätme- ja energiamahukus

Antud planeeringu puhul ei ole oodata ehitusjäätmete teket mahus, mis võiks ületada piirkonna

keskkonnataluvust, kuna ala on juba hoonestatud. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise

ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja

keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla

jäätmehoolduseeskirjaga.

Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodil. Samas on merelaagri kasutamine hooajaline ning

juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei

ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Elektriühendust alal ei ole ja see tuleb lahendada autonoomse süsteemina. Olulist energiamahukust

hoonete ja tegevustega ei kaasne.

5.3 Vee, pinnase ja õhusaastatus

Kasutusaegselt ei ole näha vee, pinnase või õhusaaste riski, kuna alal ei planeerita keskkonnaohtlikke

tegevusi. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi14 järgi asub ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mis

tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes. Veevarustus on lahendatud olemasoleva salvkaevuga, planeeringuga

määratakse võimalik puurkaevu asukoht. Reovesi tekib kuivkäimlas, kus see kogutakse

lekkekindlasse mahutisse, mida tühjendatakse regulaarselt vastavalt vajadusele. Täiendavaid reovee

kogumismahuteid ei ole kavandatud. Olemasoleva kuivkäimla asukohta ei plaanita muuta, et

minimeerida uute alade kasutuselevõttu. Planeeringualal immutatakse sademevesi pinnasesse.

Sildumisrajatisega ei ole kavandatud süvendamistöid meres ega pinnase kaevetöid rannaalal, seega

14 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k

9

olemasolev põhjataimestik (niitjas rohevetikas, mändvetikas, pruunvetikas, kõrgem taimestik15)

säilib. Planeeringuala rannikul ei kasva pilliroogu16.

Seega võib senise hooajalise majandamise jätkudes planeeringuala kasutusaegset mõju pinnase, vee

ja välisõhu kvaliteedile lugeda väheoluliseks.

5.4 Müra ja vibratsioon

Planeeringualale ei ole planeeritud mürarikkaid tootmistegevusi. Hoonetele ei ole eelhinnangu

koostamise ajal teadaolevalt kavandatud paigaldada ventilatsiooni või kliimaseadmeid, seega ei

kaasne kavandatud tegevusega müra ja vibratsiooni.

5.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Hoonete rajamisega kaasneb looduslike valgustingimuste muutmine teatud ulatuses. Kasutusperioodi

jooksul võib tekkida mõningane muutus soojuse eraldumises, sõltuvalt näiteks hoonetele paigaldatava

katuse tüübist, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad. Kiirguse ja lõhna

reostust ei ole ette näha.

5.6 Visuaalne mõju

Ala on hoonestatud ja seal on alates 1998. aastast alates merehariduse ja -ohutuse õpet andvat laste-

ja noorte laagrit läbi viidud. Täiendavat visuaalset mõju ei ole ette näha.

5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus, ohtlikkus ja koosmõju

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata

kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

Vähemolulisemate avariiolukordade tekkimine on võimalik näiteks ettevaatamatusest alal liikumisel.

Selle vältimiseks tuleb alal kehtestada liikumise kord ning avariiolukorras käitumise juhised, sh

juhised, kuidas tõkestada ja likvideerida keskkonnareostust ja selle levikut. Tegevusega ei kaasne

koosmõju teiste lähiümbruses olevate ja kavandatavate tegevustega, samuti ei ole ette näha

täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.

5.8 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamine

Planeeringuala asub kogu ulatuses Pakri hoiualal (KLO2000167), mis on ühtlasi ka Natura 2000

võrgustikku kuuluv Pakri linnu- ja loodusala (RAH0000632, RAH0000006). Eesti looduse

infosüsteemi andmetel on alal registreeritud Natura elupaigatüübi hallid luited (2130*) esinemisala,

Pekoluite katastriüksusele jääb III kategooria kaitsealuse liigi tume-nõlvaöölase (Chersotis

andereggii) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9200937) ja projekteeritav Laoküla tume-

nõlvaöölase (Chersotis andereggii) püsielupaiga sihtkaitsevöönd.

Hooned ja laagri tegevus on toimunud juba 1998. aastast, hooned ja laagritegevus eksisteerisid antud

alal juba varasemalt, kui Pakri hoiuala Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 Harju

maakonnas kaitse alla võeti. Teisisõnu Pakri hoiuala võeti kaitse alla juba sellisel kujul. Laagri tegevus

toimub piiratud ajavahemikus suvekuudel ja selgelt piiritletud alal. Sildumisrajatisega ei ole

kavandatud süvendamistöid meres ega pinnase kaevetöid rannaalal, seega olemasolev põhjataimestik

(niitjas rohevetikas, mändvetikas, pruunvetikas, kõrgem taimestik) säilib. Planeeringuala rannikul ei

kasva pilliroogu.

15 https://gis.sea.ee/portal/apps/mapviewer/index.html?webmap=179f47906e934d00b19ca733977ff342 16 https://gis.sea.ee/portal/apps/mapviewer/index.html?webmap=dcf4226688c041ad8510086e0e5e8934

10

Kehtestatud kaitserežiimide eesmärke, vajadust ja reegleid silmas pidades on võimalik jätkata aastaid

kestnud tegevusega ilma kaitstavaid loodusobjekte täiendavalt kahjustamata, sh ei tõsteta laagri

pidamiseks vajalikke ehitisi looduskaitsega mittehõlmatud aladele. 2013. aastal Laoküla tume-

nõlvaöölase püsielupaiga moodustamise ettepanekus17 on selgitatud, et liikumispiirangu seadmine ei

ole eeldatavalt vajalik, samuti ei ole vajadust piirata lastelaagri sarnaseid rahvaüritusi. Tume-

nõlvaöölase Laoküla püsielupaiga moodustamine ja kaitse-eeskirja menetlus algatati 12.10.2015

keskkonnaministri käskkirjaga nr 911.

Natura eelhindamine

Kas kava või projekt on Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik

Kavandatav planeeringuala ei ole otseselt seotud Natura-ala kaitsekorraldusliku tegevusega ja ei ole

ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Kava või projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine

Laagri tegevuse jätkumisel säilitatakse pikaajalise traditsiooniga laste mereharidusse panustava

tegevusega jätkamine. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse seadmine merelaagri pidamiseks

minimaalses põhjendatud mahus, ehituskeeluvööndi vähendamine ja kinnistule avalikult teelt

juurdepääsu tagamiseks olemasolevale teele servituutide seadmise vajaduse märkimine.

Hooned ja laagri tegevus on toimunud juba 1998. aastast, hooned ja laagritegevus eksisteerisid antud

alal juba varasemalt, kui Pakri hoiuala Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 Harju

maakonnas kaitse alla võeti. Teisisõnu Pakri hoiuala võeti kaitse alla juba sellisel kujul. Laagri tegevus

toimub piiratud ajavahemikus suvekuudel ja selgelt piiritletud alal.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata täiendavat ebasoodsat mõju Natura alale.

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Planeeringuala asub kogu ulatuses Pakri hoiualal (KLO2000167), mis on ühtlasi ka Natura 2000

võrgustikku kuuluv Pakri linnu- ja loodusala (RAH0000632, RAH0000006). Eesti looduse

infosüsteemi andmetel on alal registreeritud Natura elupaigatüübi hallid luited (2130*) esinemisala,

Pekoluite katastriüksusele jääb III kategooria kaitsealuse liigi tume-nõlvaöölase (Chersotis

andereggii) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9200937) ja projekteeritav Laoküla tume-

nõlvaöölase (Chersotis andereggii) püsielupaiga sihtkaitsevöönd.

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine

Hooned ja laagri tegevus on toimunud juba 1998. aastast, hooned ja laagritegevus eksisteerisid antud

alal juba varasemalt, kui Pakri hoiuala Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 Harju

maakonnas kaitse alla võeti. Teisisõnu Pakri hoiuala võeti kaitse alla juba sellisel kujul. Laagri tegevus

toimub piiratud ajavahemikus suvekuudel ja selgelt piiritletud alal.

Alal registreeritud Natura elupaigatüübi hallid luited (2130*) esinemisala seisundit on perioodil 2013-

2018 hinnatud heaks18. Keskkonnaameti 5.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/157 kinnitatud „Pakri

loodus- ja linnuala (Pakri hoiuala, Pakri maastikukaitseala) kaitsekorralduskava“19 kohaselt on hallid

17 https://registerdok.keskkonnaportaal.ee/getdok/561946696 18 https://eunis.eea.europa.eu/habitats/10040 19https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Pakri%20loodusala%20ja%20linnuala%20%28Pakri%20hoiuala%2C%20Pakri%20maastikukaitseala%29%20kaitsekorralduskava

.pdf

11

luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*) seisund jätkuvalt hea. Seega võib järeldada, et pikaajaline

laagri tegevus ei ole elupaigatüüpi ebasoodsalt mõjutanud.

Planeeringualal sildumisrajatise puhul on tegemist eeskätt meres paiknevate looduslike kivide külge

kinnitatud puidust paadisillaga, mis üldiselt talveperioodiks eemaldatakse ja kevadel jälle tagasi

paigaldatakse. Kasutusel olev sildumisrajatis on ligikaudu 65 cm lai ja ligikaudu 15 m pikk.

Sildumisrajatis on kinnitatud vaid olemasolevate looduslike kivide külge, merepõhja ega rannaga

täiendavaid püsivaid ühendusi ei ole rajatud. Sildumisrajatisega ei ole kavandatud süvendamistöid

meres ega pinnase kaevetöid rannaalal. Sellest tulenevalt ei ole oodata vette sattuvat heljumit, mis

võiks mõjutada veelindude toitumistingimusi otseselt ja kaudselt. Mõju vee hägustumisele ja heljumi

settimist merepõhja elustiku kooslustele oodata ei ole. Vee hägustumisega kaasnevat nähtavuse

vähenemist, mis raskendaks sukelduvatel lindudel toidu leidmist oodata ei ole. Planeeringualal

sildumisrajatise puhul on tegemist eeskätt meres paiknevate looduslike kivide külge kinnitatud

puidust paadisillaga, mis üldiselt talveperioodiks eemaldatakse ja kevadel jälle tagasi paigaldatakse.

Paigaldamise ja eemaldamise aegne mõju on lokaalne ja lühiajaline.

Mereala on linnustiku jaoks olulisem talvisel perioodil (mil alal peatuvad talvituvad rändlinnud) ning

sügisel ja kevadel ehk rändeperioodidel. Laagri tegevus toimub piiratud ajavahemikus suvekuudel ja

selgelt piiritletud alal.

Alal niidetakse vaid merelaagi hooajaga seoses minimaalses mahus laagriplatsi ja juurdepääsude

(olemasolevad pinnaseteed) tarbeks, ülejäänud osa on säilinud looduslikuna.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata täiendavat ebasoodsat mõju Natura alale.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldused

Natura eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatava tegevuse paiknemisest ja iseloomust lähtuvalt

ei ole oodata ebasoodsat mõju Natura alale. Kavandatava tegevusega ei ole oodata Natura ala kaitse-

eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist.

5.9 Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate

avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata

kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemise

võimalikkust.

5.10 Mõju laad, tugevus, kestvus, sagedus ja pöörduvus, tõenäosus ja aeg

Planeeritav tegevus mõjutab keskkonda eelkõige kasutamise etapis, kuna ala on täna hoonestatud.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta olulisel määral keskkonda.

Merelaagrit korraldatakse ainult suvekuudel. Muul ajal hooneid ei kasutata.

5.11 Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

5.12 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Ala on hoonestatud ja seal on alates 1998. aastast alates merehariduse ja -ohutuse õpet andvat laste-

ja noorte laagrit läbi viidud. Laagri tegevus toimub piiratud ajavahemikus suvekuudel ja selgelt

piiritletud alal. Oluline on märkida, et võrreldes laagri algusaegadega ei ole merelaagri ruumiline

12

ulatus sisuliselt laienenud. Eeldatavalt negatiivseid muudatusi ökosüsteemide toimimises ja

elurikkuse säilitamises ei toimu. Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond on maaüksuse vahetud

naabrid, samas on tegemist pikaajaliselt toimunud tegevusega ja eeldatavalt olulist keskkonnamõju

ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole.

5.13 Keskkonnakaalutluste integreerimine teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Tegemist on ühe maaüksuse piires koostatava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik luua otseseid

olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega, sest tegemist on väga

erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt

negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat. Koostatav detailplaneering peab vastama

kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab planeeritav tegevus olema kooskõlas veel

strateegilise dokumentiga nagu Saue valla ja Lääne-Harju valla ühine jäätmekava aastateks 2021–

2026. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv, ümbruskonda sobiv ja keskkonda

võimalikult säästev lahendus.

6. Kokkuvõte

Arvestades antud hetkel teada olevat informatsiooni kavandatava tegevuse mahu, iseloomu ja

paiknemise kohta ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega

seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine;

2) Natura eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatava tegevuse paiknemisest ja iseloomust

lähtuvalt ei ole oodata ebasoodsat mõju Natura alale. Kavandatava tegevusega ei ole oodata

Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi

halvenemist;

3) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega

ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning

täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

4) alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et

kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik.

Eelhinnangu koostas:

Kerli Lambing

Lääne-Harju Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakonna juhataja

telefon 5919 9774; e-post [email protected]

Juurdepääs meresõidukite laadimiseks

Olemasolev juurdepääs kuivkäimla tühjendamiseks

Tavaline veepiir Korduva üleujutusala piir Ehituskeeluvöönd 100m Piiranguvöönd 200m

Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Hoonestusala piir

Juurdepääs avalikult teelt

Planeeritavad avalikud teed Planeeritavad avalikud jalgteed

Juurdepääs kallasrajale

Kallasrada 10m tavalisest veepiirist

Veekaitselised piirid

PIIRID/ALAD:

TEED/OBJEKTID:

Olemasolev salvkaev

Olemasolevad hooned

Paatide sildumiskoht (alla 60m2)

Ehituskeelu vööndi vähendamise vajadus

P

Parkimisala asukoht

PEKOLUITE PLANEERINGUALA ESKIIS

Olemasolev välikäimla

Olemasolev merelaagri majandushoone

Olemasolev merelaagri ühishoone

Olemasolevad merelaagri majutushooned

Olemasolev merelaagri veesõidukite inventaari

hoiustamise hoone

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale

08.07.2025 nr 6-1/176-5

Detailplaneeringu algatamisest ja KSH mittealgatamisest teatamine

Lääne-Harju Vallavalitsus teatab Lääne-Harju vallavolikogu 17.06.2025 otsusega nr 47

detailplaneeringu algatamisest Lääne-Harju vallas Laoküla külas Pekoluite kinnistul. Planeeritav ala

piirneb põhjast Keila metskond 370 katastriüksusega (katastritunnus 29501:001:0516, sihtotstarve

100% maatulundusmaa), läänest Läänemerega, lõunast ja idast Paelöölase katastriüksusega

(katastritunnus 43101:001:0879, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja kirdest Pekoranna

katastriüksusega (katastritunnus 29501:009:0443, sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

Planeeringuala pindala on ca 3,83 ha, millele lisanduvad alad, mis on vajalik juurdepääsu

lahendamiseks 11174 Paldiski-Padise tee kõrvalmaanteelt.

Juurdepääs toimib mööda ajalooliselt väljakujunenud teed, mis läbib Puhkeranna tee 1(era),

Puhkeranna roheala (era), Purjemäe(riigi), Suurekivi tee(KOV), Suurekivi (era), Keila metskond 393

(riigi), Saare (era), Keila metskond 370 (riigi), Sarapuu rohumaa 2 (era) ja Pekoranna (era)

maaüksuseid. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse seadmine merelaagri pidamiseks

minimaalses põhjendatud mahus, ehituskeeluvööndi vähendamine ja kinnistule avalikult teelt

juurdepääsu tagamiseks olemasolevale teele servituutide seadmise vajaduse märkimine.

Detailplaneering on kehtivat Keila valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe ette

ühiskondlike ehitiste maa ega puhkeotstarbelise maa kasutusotstarvet Pekoluite kinnistul.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1

punktid 1-4 sätestavad juhud, millal tuleb viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi

KSH). Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on sätestatud

planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33

lõigetes 3, 4 ning 5 sätestatud kriteeriumitest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest. Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist ja koostatud

eelhindamisest lähtuvalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju

ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erki Ruben

Abivallavanem

2 (2)

Saajate nimekiri:

Keskkonnaamet Päästeamet Maa- ja ruumiamet Paelöölase 43101:001:0879 kinnistu omanik

Pekoranna 29501:009:0443 kinnistu omanik

Keila metskond 370 29501:001:0516 kinnistu omanik

Sarapuu rohumaa 2 29501:009:0331 kinnistu omanik

Saare 29501:009:0163 kinnistu omanik

Keila metskond 393 29501:001:0515 kinnistu omanik

Suurekivi 29501:009:0304 kinnistu omanik

Purjemäe 29501:009:0437 kinnistu omanik

Puhkeranna roheala 29501:001:0725 kinnistu omanik

Puhkeranna tee 1 29501:001:0726 kinnistu omanik

Lisad:

1) Lääne-Harju Vallavolikogu 17.06.2025 otsus nr 47

2) Detailplaneeringu eskiis

3) Planeeringuala skeem juurdepääsuga

LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Paldiski 17. juuni 2025 nr 47

Detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Maa-ameti 09.05.2022 korraldusega nr 1-17/22/1007 on Lääne-Harju vallas Laokülas asuv

3,83 ha suurune ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Pekoluite kinnistu (katastritunnus

43101:001:1407) antud munitsipaalomandisse kohaliku elu korraldamise eesmärgil, mille sisuks

munitsipaalomandisse andmise taotluse kohaselt oli 25-aastase traditsiooniga samas asukohas

merehariduse ja -ohutuse õpet andva laste- ja noortelaagri läbiviimine.

Sellele järgnenult alustas Keskkonnaamet samal kinnistul järelevalvemenetlust, mille eesmärgiks

on maaüksusele püstitatud ehitiste likvideerimine ja ala looduslikku seisu viimine. Probleemiks

on, et osa laagri toimumiseks vajalikest ehitistest asuvad Läänemere ranna ehituskeeluvööndis.

Need on omavoliliselt ehitatud ja nende püstitamine ehituskeeluvööndisse on toimunud

vastuolus looduskaitseseaduse 6. ptk-ga. Lisaks asub Pekoluite katastriüksus Pakri hoiualal

(KLO2000167), mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Pakri linnu- ja loodusala

(RAH0000632, RAH0000006). Eesti looduse infosüsteemi andmetel on alal registreeritud

Natura elupaigatüübi hallid luited (2130*) esinemisala, mis osaliselt on laagri tegevuse tagajärjel

kahjustunud. Katastriüksus paikneb ka suures osas projekteeritava Laoküla tume-nõlvaöölase

püsielupaiga sihtkaitsevööndis. Lääne-Harju Vallavalitsus ja Keskkonnaamet kohtusid

järelevalve menetluse raames 10. veebruaril 2025, kus arutati nii ehitiste seadustamise kui ka

laagri toimumise küsimust. Kohtumise kokkuvõttev kiri nr 7-9/25/621-2 on Keskkonnaameti

poolt saadetud 19.02.2025.

Kaaluti kolme alternatiivi. Alternatiiv 1 – tegevuse seadustamine olemasolevas asukohas,

alternatiiv 2 ja 3 tõsta laagri pidamiseks vajalikud ehitised looduskaitsega mittehõlmatud aladele

riigile kuuluvale maale. Alternatiivid 2 ja 3 on merest kaugemal (u 500 m). Alternatiiv 2 asub

väljaspool ehituskeeluvööndit, Natura ala ja hoiuala ning alal ei ole inventeeritud elupaigatüüpi –

seega keskkonnaaspektidest tulenevalt piiranguid ei ole. Alternatiiv 3 erineb 2-st seetõttu, et asub

ehituskeeluvööndis. Alternatiivi 2 ja 3 puudusteks on: maa ei kuulu munitsipaalomandisse;

vajalik on rajada uus juurdepääsutee maanteelt; merele pääsemiseks, mis on merelaagri põhiline

väljund, on endiselt vajalik läbida Natura ala ja seda oluliselt ulatuslikumas mahus; üle 20 aasta

ühes ja samas asukohas paiknenud ehitiste ja tegevustega on looduskeskkond väga hästi

kohanenud, uude asukohta liigutamisel tuleks kasutusse võtta puutumatu looduskeskkond.

Eeltoodust tulenevalt leiti kohtumisel, et kaaludes asjaolusid laiemalt, ei ole mõistlik osaliselt

lastelaagri pidamisega seotud tegevust Pekoluite kinnistult uude asukohta ümber tõsta. Pekoluite

kinnistul tegevuse jätkamise eelduseks on ehituskeeluvööndi vähendamine, ehitusõiguse

seadmine laagri pidamiseks minimaalses põhjendatud mahus ja kinnistule avalikult teelt

juurdepääsu juriidiline lahendamine. Selleks on vajalik koostada looduskaitseseaduse nõuetest

tulenevalt üldplaneeringut muutev detailplaneering.

2

Kohtumise tulemusel otsustati:

1) Ehitiste seadustamise kaalumiseks algatab kohalik omavalitsus Pekoluite kinnistul

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu enne laagri tegevuse algust.

2) Üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule tuleb koostada keskkonnamõju hindamise

eelhinnang ja see Keskkonnaametiga kooskõlastada, kuna laager on Natura alal.

3) Kui Lääne-Harju Vallavolikogu algatab detailplaneeringu, peatab Keskkonnaamet

haldusmenetluses järgnevad menetlustoimingud kuni tegevuse seadustamise otsustamiseni.

Üldplaneeringu muutmise ning tegevuse seadustamise vajadus ja põhjendused

Noorte Mereklubi on Paldiski lahe kaldal Laokülas lastele ja noortele merelaagreid läbi viinud

juba alates 1998. aastast. Laoküla merelaagri missiooniks on pakkuda noortele tervislike

eluviiside kujunemist toetavat ja praktilisi oskusi õpetavat seikluslikku keskkonda ning

populariseerida purjetamist ja merendust noorte seas. Kahekümne viie aasta jooksul on Laoküla

merelaagris noorte võimestamiseks loodud võimalusi meretarkuste arendamiseks,

koostöökogemuse omandamiseks ja kuuluvustunde tekitamiseks ning lisaväärtusena pakub

merelaagri keskkond noorsootöötajatele huvitava töökogemuse ning heaolutunde ühiskonda

panustamisel. Paljud laagri kasvatajad on merelaagri kasvandikud, kelles on merelaager

sütitanud noorsootöö ja merenduse huvi. Laoküla merelaagri tegevust on märgatud nii

noorsootöö kui merendusvaldkonna tasandil laiemalt ja tunnustatud „Aasta Noortelaager 2018“

ja „Aasta Mereharija 2019“ tiitlitega. Alates 1998. aastast kuni käesoleva ajani on Noorte

Mereklubi kasutanud Laokülas praeguse Pekoluite kinnisasja maa-ala merelaagrite

korraldamiseks, kuna kinnistuga piirnev meri on algajatele purjetajatele turvalisuse mõttes väga

sobilik.

Maa-ameti 09.05.2022 korraldusega nr 1-17/22/1007 andis riik Lääne-Harju valla omandisse

Laokülas Pekoluite katastriüksuse, mille sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Maa

munitsipaalomandisse andmise menetluses teatas vald, et katastriüksus on vajalik kohaliku elu

korraldamiseks. Katastriüksust kasutatakse alates 1998. aastast MTÜ Noorte Mereklubi

merelaagrite korraldamiseks. Lääne-Harju vald on seisukohal, et taoline noortele suunatud

aktiivne tegevus selleks väga hästi sobivas asukohas on vajalik ning toetamist väärt.

Keskkonnaamet teatas munitsipaalomandisse andmise menetluses 09.02.2022 kirjaga nr 7-

9/22/649-2, et Keskkonnaametil ei ole vastuväiteid katastriüksuse munitsipaalomandisse

andmisele, kuid edasisel tegevusel tuleb lähtuda kehtivast kaitsekorrast ja arvestada

projekteeritavast püsielupaigast tulenevate võimalike piirangutega.

Laagri tegevuse jätkumisel võidab Eesti ühiskond tervikuna läbi pikaajalise traditsiooniga laste

mereharidusse panustava tegevuse. Kehtestatud kaitserežiimide eesmärke, vajadust ja reegleid

silmas pidades on võimalik jätkata aastaid kestnud tegevusega ilma kaitstavaid loodusobjekte

täiendavalt kahjustamata. Antud juhul on selgelt ka 25-aastase praktika ja kogemuse pinnalt

tõendust leidnud, et merelaagri tegevus, mida Keskkonnaamet soovib antud alalt likvideerida, ei

ole 25 aasta jooksul täiendavalt üldse negatiivset mõju NATURA, III kategooria liblika

püsielupaiga ega ka kalda kaitse-eesmärkidele avaldanud. Täiendavalt, aastast 2013

projekteerimisel oleva nimetatud III kategooria liblika püsielupaiga moodustamise ettepanekus

(vastuses Keskkonnaministeeriumi 02.04.2013 kirjale nr 13-1/13/2526-2) on Tartu Ülikooli

zooloogia professor ja teadur väga konkreetselt välja toonud, et ei ole vajadust piirata lastelaagri

sarnaseid rahvaüritusi.

Eeltoodust tulenevalt on merelaagri tegevuse võimaldamiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamise

taotlemiseks põhjendatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine.

Planeeritav ala piirneb põhjast Keila metskond 370 katastriüksusega (katastritunnus

29501:001:0516, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), läänest Läänemerega, lõunast ja idast

3

Paelöölase katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:0879, sihtotstarve 100% maatulundus-

maa) ja kirdest Pekoranna katastriüksusega (katastritunnus 29501:009:0443, sihtotstarve

100% maatulundusmaa). Planeeringuala pindala on ca 3,83 ha, millele lisanduvad alad, mis on

vajalik juurdepääsu lahendamiseks 11174 Paldiski-Padise tee kõrvalmaanteelt. Juurdepääs

toimib mööda ajalooliselt väljakujunenud teed, mis läbib Puhkeranna tee 1 (era), Puhkeranna

roheala (era), Purjemäe (riigi), Suurekivi tee (KOV), Suurekivi (era), Keila metskond 393 (riigi),

Saare (era), Keila metskond 370 (riigi), Sarapuu rohumaa 2 (era) ja Pekoranna (era)

maaüksuseid.

Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse seadmine merelaagri pidamiseks minimaalses

põhjendatud mahus, ehituskeeluvööndi vähendamine ja kinnistule avalikult teelt juurdepääsu

tagamiseks olemasolevale teele servituutide seadmise vajaduse märkimine.

Detailplaneering on kehtivat Keila valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe

ette ühiskondlike ehitiste maa ega puhkeotstarbelise maa kasutusotstarvet Pekoluite kinnistul.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust. Samuti tuleb keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) vajalikkust kaaluda KeHJS § 33 lõike 2

punkti 4, § 6 lõike 2 punkti 22 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel.

KeHJS § 33 lõike 1 punktid 1–4 sätestavad juhud, millal tuleb viia läbi KSH. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse

§ 142 lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33

lõigetes 3, 4 ning 5 sätestatud kriteeriumitest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest. KSH otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta küsiti seisukohta

Keskkonnaametilt, kes oma 28.05.2025 vastuskirjas nr 6-5/25/7455-4 jõudis seisukohale, et

tulenevalt kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, ei

kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeeringu menetluse käigus planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna:

• detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine;

• Natura eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatava tegevuse paiknemisest ja

iseloomust lähtuvalt ei ole oodata ebasoodsat mõju Natura alale. Kavandatava tegevusega

ei ole oodata Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala

vähenemist või seisundi halvenemist;

• kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.

Tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

• alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

4

Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et

kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lääne-Harju Vallavolikogu, koostamise

korraldaja Lääne-Harju Vallavalitsus (mõlema aadress Rae 38, Paldiski linn, 76806).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31, planeerimisseaduse § 9, § 10

lõike 1, § 12, § 128 lõigete 1, 4–8, § 130 lõike 2 punkti 2, § 142 lõike 1 punkti 1, lõike 2, lõigete

5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 22,

§ 32, § 33 lõike 2 punkti 3 ja 4, lõigete 3–6, § 35 lõigete 1, 3, 5, 6 ja 7 ja Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel ning arvestades

vallavolikogu keskkonna- ja planeeringutekomisjoni 09.06.2025 seisukohta

1. Algatada Lääne-Harju vallas Laokülas Keila valla üldplaneeringut muutev Pekoluite

katastriüksuse ja lähiala detailplaneering. Planeeringuala ligikaudne suurus on 3,83 ha.

2. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Lääne-Harju vallas Laokülas

Pekoluite (katastritunnus 43101:001:1407) katastriüksusel ja lähialal, kuna koostatud

eelhinnangu (lisa) põhjal detailplaneeringul oluline keskkonnamõju puudub.

3. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

otsusega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla veebilehel www.laaneharju.ee ning tööpäevadel

Lääne-Harju Vallavalitsuses aadressil Rae 38, Paldiski linn.

4. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja

valla veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest alates ajalehes Harju Elu ja Lääne-Harju

Valla Lehes.

5. Vallavalitsusel sõlmida leping huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise finantseerimise

õiguse üleandmiseks.

6. Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 ning 2 nimetatud

isikuid ja asutusi ning KeHJS § 35 lõikes 6 nimetatud asutust.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

8. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie

Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Tammur

vallavolikogu esimees

1

Lääne-Harju vallas Laokülas Pekoluite maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Lääne-Harju Vallavalitsus annab keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu

lähtudes kavandatavast tegevusest, muust asjakohasest teabest, kavandatava tegevuse asukohast ning

eeldatavast keskkonnamõjust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 33 lg 3-5 toodud kriteeriumitest lähtuvalt. Samuti on kasutatud juhendmaterjali

„Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse

korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• Keskkonnaameti 19.02.2025 kirja nr 7-9/25/621-2,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kaartide andmed.

1. Kavandatav tegevus

1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Maa-ameti 9. mai 2022 korraldusega nr 1-17/22/1007 andis riik Lääne-Harju valla omandisse

Laokülas Pekoluite katastriüksuse (katastritunnus 43101:001:1407), mille sihtotstarve on

ühiskondlike ehitiste maa. Maaüksuse pindala on 38 272,0 m². Maa munitsipaalomandisse andmise

menetluses teatas vald, et katastriüksus on vajalik kohaliku elu korraldamiseks. Katastriüksust

kasutatakse alates 1998. aastast MTÜ Noorte Mereklubi merelaagrite korraldamiseks. Lääne-Harju

vald on seisukohal, et taoline noortele suunatud aktiivne tegevus selleks väga hästi sobivas asukohas

on vajalik ning toetamist väärt. Keskkonnaamet teatas munitsipaalomandisse andmise menetluses

09.02.2022 kirjaga nr 7-9/22/649-2, et Keskkonnaametil ei ole vastuväiteid katastriüksuse

munitsipaalomandisse andmisele, kuid edasisel tegevusel tuleb lähtuda kehtivast kaitsekorrast ja

arvestada projekteeritavast püsielupaigast tulenevate võimalike piirangutega. Planeeritav ala on

hoonestatud, probleemiks on, et osa laagri toimumiseks vajalikest ehitistest asuvad Läänemere ranna

ehituskeeluvööndis. Need on omavoliliselt ehitatud ja nende püstitamine ehituskeeluvööndisse on

toimunud vastuolus looduskaitseseaduse 6. ptk-ga.

Laagri tegevuse jätkumisel säilitatakse pikaajalise traditsiooniga laste mereharidusse panustava

tegevusega jätkamine. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse seadmine merelaagri pidamiseks

minimaalses põhjendatud mahus, ehituskeeluvööndi vähendamine ja kinnistule avalikult teelt

juurdepääsu tagamiseks olemasolevale teele servituutide seadmise vajaduse märkimine.

Detailplaneering on kehtivat Keila valla üldplaneeringut muutev. Kehtiv üldplaneering ei näe ette

ühiskondlike ehitiste maa ega puhkeotstarbelise maa kasutusotstarvet Pekoluite kinnistul.

Planeeringualal ei ole varem kehtestatud ega hetkel menetluses olevaid detailplaneeringuid.

1.2 Kavandatava tegevuse asukoht ja lähiala

Planeeritav ala asub Lääne-Harju vallas Laokülas. Pekoluite kinnistu sihtotstarve on 100%

ühiskondlike ehitiste maa, kõlvikuline koosseis Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmete alusel:

looduslik rohumaa 32096.0 m², muu maa 6176.0 m².

Planeeritav ala piirneb põhjast Keila metskond 370 katastriüksusega (katastritunnus 29501:001:0516,

sihtotstarve 100% maatulundusmaa), läänest Läänemerega, lõunast ja idast Paelöölase

Lääne-Harju Vallavolikogu 17.06.2025 otsuse nr 47 lisa

2

katastriüksusega (katastritunnus 43101:001:0879, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja kirdest

Pekoranna katastriüksusega (katastritunnus 29501:009:0443, sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

Planeeringuala pindala on ca 3,83 ha, millele lisanduvad alad, mis on vajalikud juurdepääsu

lahendamiseks 11174 Paldiski-Padise tee kõrvalmaanteelt. Juurdepääs toimib mööda ajalooliselt

väljakujunenud teed, mis läbib Puhkeranna tee 1 (eramaa), Puhkeranna roheala (eramaa), Purjemäe

(riigile kuuluv maa), Suurekivi tee (kohaliku omavalitsuse maa), Suurekivi (eramaa), Keila metskond

393 (riigile kuuluv maa), Saare (eramaa), Keila metskond 370 (riigile kuuluv maa), Sarapuu rohumaa

2 (eramaa) ja Pekoranna (eramaa) maaüksuseid.

Planeeritav ala on hoonestatud, probleemiks on, et osa laagri toimumiseks vajalikest ehitistest asuvad

Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Need on omavoliliselt ehitatud ja nende püstitamine

ehituskeeluvööndisse on toimunud vastuolus looduskaitseseaduse 6. ptk-ga.

3

2. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+1

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/78. Harju maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeritav rohevõrgustiku alal ning algupärase

ajastumaastikualal. Seletuskirja kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatuslike

“roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus-

ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumi struktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele

arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile. Planeering seab

rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, sealhulgas tuleb rohelise

võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul igal juhul arvestada seda, et roheline

võrgustik jääks toimima. Algupärased ajastumaastikud on traditsioonilised kultuurmaastikud, kus on

säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille kaitsmine aitab säilitada

erinevate piirkondade kohalikku eripära. Nende alade puhul on oluline nende jätkusuutlik, eripära

arvestav ruumiline areng.

2.2 Keila valla üldplaneering2

Keila valla üldplaneering on kehtestatud Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005.

Üldplaneeringu kohaselt asub maaüksus rohevõrgustiku alal.

Joonis 1 Väljavõte Keila valla üldplaneeringu kaardist

2.3 Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering3

1 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016 2 https://laaneharju.ee/keila-valla-uldplaneering 3 https://laaneharju.ee/uldplaneering1

4

Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117 algatati Lääne-Harju valla üldplaneering ja

keskkonna strateegiline hindamine. Vastavalt koostatavale üldplaneeringule asub planeeringuala

rohevõrgustiku alal.

Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladel kavandatavate planeeringute,

projektide, kavade jne puhul igal juhul arvestada, et rohevõrk jääks toimima. Tugialade ja koridoride

maakasutamise sihtotstarbe ja üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbe muutmine on võimalik vaid

juhul, kui on tõestatud, et rohelise võrgustiku toimimine ei saa kahjustatud.

2.4 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2024-20354

Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035 on

kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 15.05.2024 määrusega nr 9. Eelneva kohaselt ei ole Laokülas

kavandatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala ega selle arendamist.

2.5 Kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustiku toimivusele

Nii Harju maakonnaplaneeringus 2030+, Keila valla üldplaneeringus kui koostatavas Lääne-Harju

valla üldplaneeringus asub planeeringuala rohevõrgustiku alal.

Kavandatavat ala kasutatakse alates 1998. aastast MTÜ Noorte Mereklubi merelaagrite

korraldamiseks, mis toimuvad vaid suvekuudel. Tegemist on valdavas osas loodusliku alaga.

Merelaagri korraldamiseks on rajatud looduslähedastest materjalidest ehitised (suuremas osas on need

teisaldatavad), juurdepääs on olemasoleva pinnastee baasil. Piirdeaeda ei ole rajatud ega kavandata

rajada, mistõttu ei ole loomade liikumine takistatud ega piiratud. Alal niidetakse vaid merelaagi

hooajaga seoses minimaalses mahus laagriplatsi ja juurdepääsude (olemasolevad pinnaseteed)

tarbeks, ülejäänud osa on säilinud looduslikuna. Rohelise võrgustiku toimimisele looduslähedane

hooajaline majandamine eeldatavalt mõju ei avalda.

4 https://atp.amphora.ee/laaneharjuvv/index.aspx?itm=727002

5

3. KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajalikkust.

Samuti tuleb KSH vajalikkust kaaluda KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4, § 6 lõike 2 punkti 22 ja Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel.

KeHJS § 33 lõike 1 punktid 1-4 sätestavad juhud, millal tuleb viia läbi KSH. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse § 142

lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetes 3, 4 ning 5 sätestatud

kriteeriumitest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KSH otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, kes oma

28.05.2025 vastuskirjas nr 6-5/25/7455-4 jõudis seisukohale, et tulenevalt kavandatavast tegevusest,

selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt

olulist keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22

mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus planeerimisseaduse

§ 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel.

6

4. Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimused

Planeeringuala pindala on ca 3,83 ha, millele lisanduvad alad, mis on vajalikud juurdepääsu

lahendamiseks 11174 Paldiski-Padise tee kõrvalmaanteelt. Planeeritav ala on hoonestatud,

probleemiks on, et osa laagri toimumiseks vajalikest ehitistest asuvad Läänemere ranna

ehituskeeluvööndis.

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja

Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja

keskkonnaregistri andmetele.

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti üleujutusohuga alade kaardirakendusele5 ei jää detailplaneeringuala

üleujutusohuga riskipiirkonda.

Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi andmetel on alal levinud gleistunud rähkmullad (Kg),

soostunud gleimuld (ArG).6.

Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakenduse7 kohaselt puuduvad antud alal ja selle

vahetusläheduses maardlad ja arvele võetud maavarad.

Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi (1:50 000)8 andmete kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega

alale, mis tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Lähim registrisse kantud puurkaev asub Rannavälja

maaüksusel (PRK0030999).

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi9 alusel asub piirkond kõrge või väga kõrge

radooniriskiga alal. Vastavalt vajadusele teostada planeeringualal radoonitasemete mõõtmised, et

oleks võimalik määrata vajadusel asjakohased leevendavaid meetmeid.

Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid10. Maaüksusel

asub pärandkultuuri objekt „Mereääre talukoht“11, põline talukoht, mille täpset asupaika ei ole

võimalik määrata.

Planeeringuala asub kogu ulatuses Pakri hoiualal (KLO2000167), mis on ühtlasi ka Natura 2000

võrgustikku kuuluv Pakri linnu- ja loodusala (RAH0000632, RAH0000006). Eesti looduse

infosüsteemi andmetel on alal registreeritud Natura elupaigatüübi hallid luited (2130*) esinemisala.

Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide

veealuste liivamadalate (1110), jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), karide

(1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude

(1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede

(3140), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210),

alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230),

vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas

nimetatud liikide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide

ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on viupart

5 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua 6 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart 7 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad 8 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k 9 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised 11 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur

7

(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus

stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik

(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas

(Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder

(Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja

soohiilakas (Liparis loeselii).

Pekoluite katastriüksusele jääb III kategooria kaitsealuse liigi tume-nõlvaöölase (Chersotis

andereggii) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9200937) ja projekteeritav Laoküla tume-

nõlvaöölase (Chersotis andereggii) püsielupaiga sihtkaitsevöönd.

Planeeringualal ei paikne maaparandussüsteeme.12

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse13 kohaselt jäävad planeeringualale

looduskaitselised kitsendused (Pakri hoiuala, Laoküla tume-nõlvaöölase püsielupaik). Samuti ranna

piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd.

Planeeringualale jäävad kitsendused on välja toodud joonisel 2.

Joonis 2 Detailplaneeringuala kitsendused (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

12 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus 13 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused

8

5. Tegevustega eeldatavalt kaasnev mõju

Planeeringuala asub hajaasustusalal ja see on hoonestatud. Planeeringu eesmärgiks olevate

tegevustega kaasnevate mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine.

5.1 Mõju maakasutusele ja maavaradele

Tegemist on olemasolevate hoonetega ehk mõju maakasutusele ja maavaradele ehitustegevuse käigus

ei kaasne. Planeeringiga seatakse ehitusõigus merelaagri pidamiseks minimaalses põhjendatud mahus,

ehituskeeluvööndi vähendamine ja kinnistule avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks olemasolevale

teele servituutide seadmise vajaduse märkimine. Täiendavaid teelõike ei ole vajalik rajada.

Planeeringualal sildumisrajatise puhul on tegemist eeskätt meres paiknevate looduslike kivide külge

kinnitatud puidust paadisillaga, mis üldiselt talveperioodiks eemaldatakse ja kevadel jälle tagasi

paigaldatakse. Kasutusel olev sildumisrajatis on ligikaudu 65 cm lai ja ligikaudu 15 meetrit pikk.

Sildumisrajatis on kinnitatud vaid olemasolevate looduslike kivide külge, merepõhja ega rannaga

täiendavaid püsivaid ühendusi ei ole rajatud. Sildumisrajatisega ei ole kavandatud süvendamistöid ega

pinnase kaevetöid rannaalal. Seega võib senise hooajalise majandamise jätkudes sildumisrajatise mõju

maakasutusele lugeda väheoluliseks.

Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad arvele võetud maardlad, negatiivne mõju neile

puudub.

5.2 Jäätme- ja energiamahukus

Antud planeeringu puhul ei ole oodata ehitusjäätmete teket mahus, mis võiks ületada piirkonna

keskkonnataluvust, kuna ala on juba hoonestatud. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise

ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja

keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla

jäätmehoolduseeskirjaga.

Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodil. Samas on merelaagri kasutamine hooajaline ning

juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei

ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Elektriühendust alal ei ole ja see tuleb lahendada autonoomse süsteemina. Olulist energiamahukust

hoonete ja tegevustega ei kaasne.

5.3 Vee, pinnase ja õhusaastatus

Kasutusaegselt ei ole näha vee, pinnase või õhusaaste riski, kuna alal ei planeerita keskkonnaohtlikke

tegevusi. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi14 järgi asub ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mis

tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes. Veevarustus on lahendatud olemasoleva salvkaevuga, planeeringuga

määratakse võimalik puurkaevu asukoht. Reovesi tekib kuivkäimlas, kus see kogutakse

lekkekindlasse mahutisse, mida tühjendatakse regulaarselt vastavalt vajadusele. Täiendavaid reovee

kogumismahuteid ei ole kavandatud. Olemasoleva kuivkäimla asukohta ei plaanita muuta, et

minimeerida uute alade kasutuselevõttu. Planeeringualal immutatakse sademevesi pinnasesse.

Sildumisrajatisega ei ole kavandatud süvendamistöid meres ega pinnase kaevetöid rannaalal, seega

14 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k

9

olemasolev põhjataimestik (niitjas rohevetikas, mändvetikas, pruunvetikas, kõrgem taimestik15)

säilib. Planeeringuala rannikul ei kasva pilliroogu16.

Seega võib senise hooajalise majandamise jätkudes planeeringuala kasutusaegset mõju pinnase, vee

ja välisõhu kvaliteedile lugeda väheoluliseks.

5.4 Müra ja vibratsioon

Planeeringualale ei ole planeeritud mürarikkaid tootmistegevusi. Hoonetele ei ole eelhinnangu

koostamise ajal teadaolevalt kavandatud paigaldada ventilatsiooni või kliimaseadmeid, seega ei

kaasne kavandatud tegevusega müra ja vibratsiooni.

5.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Hoonete rajamisega kaasneb looduslike valgustingimuste muutmine teatud ulatuses. Kasutusperioodi

jooksul võib tekkida mõningane muutus soojuse eraldumises, sõltuvalt näiteks hoonetele paigaldatava

katuse tüübist, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad. Kiirguse ja lõhna

reostust ei ole ette näha.

5.6 Visuaalne mõju

Ala on hoonestatud ja seal on alates 1998. aastast alates merehariduse ja -ohutuse õpet andvat laste-

ja noorte laagrit läbi viidud. Täiendavat visuaalset mõju ei ole ette näha.

5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus, ohtlikkus ja koosmõju

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata

kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

Vähemolulisemate avariiolukordade tekkimine on võimalik näiteks ettevaatamatusest alal liikumisel.

Selle vältimiseks tuleb alal kehtestada liikumise kord ning avariiolukorras käitumise juhised, sh

juhised, kuidas tõkestada ja likvideerida keskkonnareostust ja selle levikut. Tegevusega ei kaasne

koosmõju teiste lähiümbruses olevate ja kavandatavate tegevustega, samuti ei ole ette näha

täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.

5.8 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamine

Planeeringuala asub kogu ulatuses Pakri hoiualal (KLO2000167), mis on ühtlasi ka Natura 2000

võrgustikku kuuluv Pakri linnu- ja loodusala (RAH0000632, RAH0000006). Eesti looduse

infosüsteemi andmetel on alal registreeritud Natura elupaigatüübi hallid luited (2130*) esinemisala,

Pekoluite katastriüksusele jääb III kategooria kaitsealuse liigi tume-nõlvaöölase (Chersotis

andereggii) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9200937) ja projekteeritav Laoküla tume-

nõlvaöölase (Chersotis andereggii) püsielupaiga sihtkaitsevöönd.

Hooned ja laagri tegevus on toimunud juba 1998. aastast, hooned ja laagritegevus eksisteerisid antud

alal juba varasemalt, kui Pakri hoiuala Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 Harju

maakonnas kaitse alla võeti. Teisisõnu Pakri hoiuala võeti kaitse alla juba sellisel kujul. Laagri tegevus

toimub piiratud ajavahemikus suvekuudel ja selgelt piiritletud alal. Sildumisrajatisega ei ole

kavandatud süvendamistöid meres ega pinnase kaevetöid rannaalal, seega olemasolev põhjataimestik

(niitjas rohevetikas, mändvetikas, pruunvetikas, kõrgem taimestik) säilib. Planeeringuala rannikul ei

kasva pilliroogu.

15 https://gis.sea.ee/portal/apps/mapviewer/index.html?webmap=179f47906e934d00b19ca733977ff342 16 https://gis.sea.ee/portal/apps/mapviewer/index.html?webmap=dcf4226688c041ad8510086e0e5e8934

10

Kehtestatud kaitserežiimide eesmärke, vajadust ja reegleid silmas pidades on võimalik jätkata aastaid

kestnud tegevusega ilma kaitstavaid loodusobjekte täiendavalt kahjustamata, sh ei tõsteta laagri

pidamiseks vajalikke ehitisi looduskaitsega mittehõlmatud aladele. 2013. aastal Laoküla tume-

nõlvaöölase püsielupaiga moodustamise ettepanekus17 on selgitatud, et liikumispiirangu seadmine ei

ole eeldatavalt vajalik, samuti ei ole vajadust piirata lastelaagri sarnaseid rahvaüritusi. Tume-

nõlvaöölase Laoküla püsielupaiga moodustamine ja kaitse-eeskirja menetlus algatati 12.10.2015

keskkonnaministri käskkirjaga nr 911.

Natura eelhindamine

Kas kava või projekt on Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik

Kavandatav planeeringuala ei ole otseselt seotud Natura-ala kaitsekorraldusliku tegevusega ja ei ole

ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Kava või projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine

Laagri tegevuse jätkumisel säilitatakse pikaajalise traditsiooniga laste mereharidusse panustava

tegevusega jätkamine. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse seadmine merelaagri pidamiseks

minimaalses põhjendatud mahus, ehituskeeluvööndi vähendamine ja kinnistule avalikult teelt

juurdepääsu tagamiseks olemasolevale teele servituutide seadmise vajaduse märkimine.

Hooned ja laagri tegevus on toimunud juba 1998. aastast, hooned ja laagritegevus eksisteerisid antud

alal juba varasemalt, kui Pakri hoiuala Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 Harju

maakonnas kaitse alla võeti. Teisisõnu Pakri hoiuala võeti kaitse alla juba sellisel kujul. Laagri tegevus

toimub piiratud ajavahemikus suvekuudel ja selgelt piiritletud alal.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata täiendavat ebasoodsat mõju Natura alale.

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Planeeringuala asub kogu ulatuses Pakri hoiualal (KLO2000167), mis on ühtlasi ka Natura 2000

võrgustikku kuuluv Pakri linnu- ja loodusala (RAH0000632, RAH0000006). Eesti looduse

infosüsteemi andmetel on alal registreeritud Natura elupaigatüübi hallid luited (2130*) esinemisala,

Pekoluite katastriüksusele jääb III kategooria kaitsealuse liigi tume-nõlvaöölase (Chersotis

andereggii) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9200937) ja projekteeritav Laoküla tume-

nõlvaöölase (Chersotis andereggii) püsielupaiga sihtkaitsevöönd.

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine

Hooned ja laagri tegevus on toimunud juba 1998. aastast, hooned ja laagritegevus eksisteerisid antud

alal juba varasemalt, kui Pakri hoiuala Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 Harju

maakonnas kaitse alla võeti. Teisisõnu Pakri hoiuala võeti kaitse alla juba sellisel kujul. Laagri tegevus

toimub piiratud ajavahemikus suvekuudel ja selgelt piiritletud alal.

Alal registreeritud Natura elupaigatüübi hallid luited (2130*) esinemisala seisundit on perioodil 2013-

2018 hinnatud heaks18. Keskkonnaameti 5.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/157 kinnitatud „Pakri

loodus- ja linnuala (Pakri hoiuala, Pakri maastikukaitseala) kaitsekorralduskava“19 kohaselt on hallid

17 https://registerdok.keskkonnaportaal.ee/getdok/561946696 18 https://eunis.eea.europa.eu/habitats/10040 19https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Pakri%20loodusala%20ja%20linnuala%20%28Pakri%20hoiuala%2C%20Pakri%20maastikukaitseala%29%20kaitsekorralduskava

.pdf

11

luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*) seisund jätkuvalt hea. Seega võib järeldada, et pikaajaline

laagri tegevus ei ole elupaigatüüpi ebasoodsalt mõjutanud.

Planeeringualal sildumisrajatise puhul on tegemist eeskätt meres paiknevate looduslike kivide külge

kinnitatud puidust paadisillaga, mis üldiselt talveperioodiks eemaldatakse ja kevadel jälle tagasi

paigaldatakse. Kasutusel olev sildumisrajatis on ligikaudu 65 cm lai ja ligikaudu 15 m pikk.

Sildumisrajatis on kinnitatud vaid olemasolevate looduslike kivide külge, merepõhja ega rannaga

täiendavaid püsivaid ühendusi ei ole rajatud. Sildumisrajatisega ei ole kavandatud süvendamistöid

meres ega pinnase kaevetöid rannaalal. Sellest tulenevalt ei ole oodata vette sattuvat heljumit, mis

võiks mõjutada veelindude toitumistingimusi otseselt ja kaudselt. Mõju vee hägustumisele ja heljumi

settimist merepõhja elustiku kooslustele oodata ei ole. Vee hägustumisega kaasnevat nähtavuse

vähenemist, mis raskendaks sukelduvatel lindudel toidu leidmist oodata ei ole. Planeeringualal

sildumisrajatise puhul on tegemist eeskätt meres paiknevate looduslike kivide külge kinnitatud

puidust paadisillaga, mis üldiselt talveperioodiks eemaldatakse ja kevadel jälle tagasi paigaldatakse.

Paigaldamise ja eemaldamise aegne mõju on lokaalne ja lühiajaline.

Mereala on linnustiku jaoks olulisem talvisel perioodil (mil alal peatuvad talvituvad rändlinnud) ning

sügisel ja kevadel ehk rändeperioodidel. Laagri tegevus toimub piiratud ajavahemikus suvekuudel ja

selgelt piiritletud alal.

Alal niidetakse vaid merelaagi hooajaga seoses minimaalses mahus laagriplatsi ja juurdepääsude

(olemasolevad pinnaseteed) tarbeks, ülejäänud osa on säilinud looduslikuna.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata täiendavat ebasoodsat mõju Natura alale.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldused

Natura eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatava tegevuse paiknemisest ja iseloomust lähtuvalt

ei ole oodata ebasoodsat mõju Natura alale. Kavandatava tegevusega ei ole oodata Natura ala kaitse-

eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist.

5.9 Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate

avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata

kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemise

võimalikkust.

5.10 Mõju laad, tugevus, kestvus, sagedus ja pöörduvus, tõenäosus ja aeg

Planeeritav tegevus mõjutab keskkonda eelkõige kasutamise etapis, kuna ala on täna hoonestatud.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta olulisel määral keskkonda.

Merelaagrit korraldatakse ainult suvekuudel. Muul ajal hooneid ei kasutata.

5.11 Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

5.12 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Ala on hoonestatud ja seal on alates 1998. aastast alates merehariduse ja -ohutuse õpet andvat laste-

ja noorte laagrit läbi viidud. Laagri tegevus toimub piiratud ajavahemikus suvekuudel ja selgelt

piiritletud alal. Oluline on märkida, et võrreldes laagri algusaegadega ei ole merelaagri ruumiline

12

ulatus sisuliselt laienenud. Eeldatavalt negatiivseid muudatusi ökosüsteemide toimimises ja

elurikkuse säilitamises ei toimu. Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond on maaüksuse vahetud

naabrid, samas on tegemist pikaajaliselt toimunud tegevusega ja eeldatavalt olulist keskkonnamõju

ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole.

5.13 Keskkonnakaalutluste integreerimine teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Tegemist on ühe maaüksuse piires koostatava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik luua otseseid

olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega, sest tegemist on väga

erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt

negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat. Koostatav detailplaneering peab vastama

kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab planeeritav tegevus olema kooskõlas veel

strateegilise dokumentiga nagu Saue valla ja Lääne-Harju valla ühine jäätmekava aastateks 2021–

2026. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv, ümbruskonda sobiv ja keskkonda

võimalikult säästev lahendus.

6. Kokkuvõte

Arvestades antud hetkel teada olevat informatsiooni kavandatava tegevuse mahu, iseloomu ja

paiknemise kohta ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega

seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine;

2) Natura eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatava tegevuse paiknemisest ja iseloomust

lähtuvalt ei ole oodata ebasoodsat mõju Natura alale. Kavandatava tegevusega ei ole oodata

Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi

halvenemist;

3) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega

ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning

täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

4) alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et

kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik.

Eelhinnangu koostas:

Kerli Lambing

Lääne-Harju Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakonna juhataja

telefon 5919 9774; e-post [email protected]

Juurdepääs meresõidukite laadimiseks

Olemasolev juurdepääs kuivkäimla tühjendamiseks

Tavaline veepiir Korduva üleujutusala piir Ehituskeeluvöönd 100m Piiranguvöönd 200m

Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Hoonestusala piir

Juurdepääs avalikult teelt

Planeeritavad avalikud teed Planeeritavad avalikud jalgteed

Juurdepääs kallasrajale

Kallasrada 10m tavalisest veepiirist

Veekaitselised piirid

PIIRID/ALAD:

TEED/OBJEKTID:

Olemasolev salvkaev

Olemasolevad hooned

Paatide sildumiskoht (alla 60m2)

Ehituskeelu vööndi vähendamise vajadus

P

Parkimisala asukoht

PEKOLUITE PLANEERINGUALA ESKIIS

Olemasolev välikäimla

Olemasolev merelaagri majandushoone

Olemasolev merelaagri ühishoone

Olemasolevad merelaagri majutushooned

Olemasolev merelaagri veesõidukite inventaari

hoiustamise hoone

Planeeringuala piir Juurdepääs Riigimaa Eramaa Munitsipaalmaa

Planeeringuala skeemi juurdepääsudega

Juurdepääs kallasrajale

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 08.07.2025 10:36

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 6-1/176-5 Algatamisest teatamine

Manused: Algatamisest teatamine.asice; Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hind.asice; Detailplaneeringu eskiis.pdf; Planeeringuala skeem

juurdepääsudega.pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Edastame teate Lääne-Harju vallas algatatud detailplaneeringu kohta.

Lugupidamisega

Lääne-Harju Vallavalitsus

Planeeringuala piir Juurdepääs Riigimaa Eramaa Munitsipaalmaa

Planeeringuala skeemi juurdepääsudega

Juurdepääs kallasrajale