Saaremaa Sõrve sääre 10 kV liini rek 1. etapp IP7326

Tallinn 2025

OÜ KESKKONNAPROJEKT

A: Ringtee 12, 51013 Tartu

T: +372 730 5060

E: [email protected]

reg kood 10769210

MTR reg nr EL10769210

Tellija

Tööd toimuvad arheoloogiamälestise Anseküla kalmistu (reg-nr 4162) ja Anseküla kirikuaed (reg-nr 4161) alal ja kaitsevööndis.

ELEKTRILEVI OÜ Töö nr IP7326 A: Veskiposti 2, 10138, Tallinn Ehitise aadress Saaremaa vald, T: +372 777 1545 Saare maakond

E: [email protected]

reg kood 16130213

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp

TÖÖPROJEKT

Vastutav spetsialist Tanel Vaabel /allkirjastatud digitaalselt/

Projekteerija Tanel Vaabel /allkirjastatud digitaalselt/

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

2/18

Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa:

Projekteerija Tanel Vaabel

[email protected]

Mob. +372 5300 3384

Maateenuse projektijuht

Tiia Koel

[email protected]

Mob. +372 529 1427

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

3/18

SISUKORD

ASUKOHAPLAAN .................................................................................................... 4

1 SELETUSKIRI ................................................................................................ 5

1.1 ÜLDOSA ........................................................................................................ 5 1.2 PROJEKTLAHENDUS ........................................................................................ 6

1.2.1 Liitumiskilp ......................................................................................... 6 1.2.2 Jaotuskilp ........................................................................................... 6 1.2.3 Keskpinge harukilp ................................................................................ 6 1.2.4 Õhuliini demontaaž ................................................................................ 7 1.2.5 Maakaabelliini paigaldus .......................................................................... 7 1.2.6 Alajaam ............................................................................................. 7

1.3 KAITSE JA MAANDAMINE ....................................................................................... 8 1.4 PINNASEKATETE TAASTAMINE ................................................................................... 8 1.5 TÄHISTUSTE PAIGALDUS ........................................................................................ 8 1.6 MUINSUSKAITSE ................................................................................................ 8 1.7 KESKKONNAKAITSE .............................................................................................. 9 JOONIS 3. HELESINISE VIIRUTUSEGA II KAITSEKATEGOORIA TAIMELIIK NURMLAUK (ALLIUM VINEALE). ..................... 11 1.8 TÖÖD TELIA SIDEEHITISE KAITSEVÖÖNDIS ...................................................................... 13

2 TÖÖKIRJELDUSED ........................................................................................ 13

2.1 EHITUSPLATSI ETTEVALMISTUS .......................................................................... 13 2.2 OHUTUSE TAGAMINE JA LIIKLUSE KORRALDAMINE .............................................................. 14 2.3 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ...................................................... 14 2.4 EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE JA JÄRELVALVE ............................................................ 14 2.5 LIIKLUSKORRALDUS EHITUSTÖÖDE AJAL ........................................................................ 15

2.5.1 Teetööde üldised tehnoloogianõuanded ...................................................... 15 2.5.2 Liikluskorraldus ehituse ajal ..................................................................... 15

3 ANDMETABELID ........................................................................................... 16

TABEL 5.1 SPETSIFIKATSIOON ........................................................................................... 16 TABEL 5.2 TÖÖDE MAHUD .......................................................................................... 16 TABEL 5.3 TAGASTUV MATERJAL ................................................................................... 16

4 JOONISED .................................................................................................. 17

JOONIS EL-4-01 ASENDIPLAAN ................................................................................... 17 JOONIS EL-6-01 RISTLÕIGE .......................................................................................... 17 JOONIS EL-7-01 ELEKTRISKEEM ....................................................................................... 17

5 LISAD ....................................................................................................... 18

LISA 1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL .................................................................................. 18

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

4/18

ASUKOHAPLAAN

Projekteeritud piirkond:

Saaremaa vald, Saare maakond

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

5/18

1 SELETUSKIRI

1.1 ÜLDOSA

Käesolevas projektis on käsitletud Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri keskpingevõrgu parendamise lahendamist (Saaremaa vald, Saare maakond).

Projekteerimistöö aluseks on Elektrilevi OÜ poolt väljastatud projekteerimisülesanne.

Projekti koostamisel on lähtutud Elektrilevi OÜ järgmistest standarditest, eeskirjadest, normidest jms:

1. Ehitusseadustik, Seadme Ohutuse seadus, Nõuded ehitusprojektile ja teised kehtivad seadused, nõuded ja õigusaktid;

2. Elektrilevi OÜ ettevõtte standardid (võrgustandardid), juhendid, normid, nõuded ja teised kehtivad dokumendid (http://www1.elektrilevi.ee/Hankekonkursid.nsf/PKDE?OpenView);

3. EVS 843:2016 Linnatänavad;

4. EVS-HD 60364-4-41:2017/A12:2019 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest;

5. EVS-HD 60364-4-42:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest;

6. EVS-HD 60364-4-444:2010/AC:2012 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest;

7. EVS-HD 60364-5-52:2011+A11+A12+A1:2025 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud;

8. EVS-HD 60364-5-54:2011+A11+A1:2022 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;

9. EVS-EN IEC 61936-1:2021 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded;

Nimetatud dokumentidega tuleb arvestada ka ehitustööde teostamisel. Samuti järgida nimetatud dokumente elektripaigaldise hilisemal käidul.

Kolm päeva enne liiniehitustööde algust on ehitajal kohustus võtta ühendust kinnistute valdajatega, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksustel ning arvestama nende tingimuste, nõudmiste ja kooskõlastuste tingimustega (LISA).

Kolm päeva enne liiniehitustööde algust on ehitajal kohustus teavitada Tellija projektijuhti, käidukorraldajat, mõõtesektorit, kohalikku omavalitsust, tehnovõrkude valdajaid ning arvestama ehitustöödel nende tingimuste, nõudmiste ja kooskõlastuste tingimustega (LISA).

Ehitustööd teostada vastavalt Tellija ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale.

Meetmed ohutuks tööks elektriseadmetel ja nende kaitsetsoonis määrata kindlaks tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Projekti vastuvõtmisega kinnitab Tellija ja hankel osalemisega Ehitusettevõtja, et projekti sobilikkuse osas puuduvad vastuväited. Küsimused ja võimalikud puudused esitada enne eelnevalt kirjeldatud toiminguid.

Ehitustööde käigus ja elektripaigaldise hilisemal käidul juhinduda eelpool toodud eeskirjadest ja Eesti Vabariigis kehtivatest normatiividest ja seadustest. Samuti pidada kinni töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest.

Ehitajal on kohustus täita liikluskorralduse nõudeid teetöödel, mis on kehtestatud majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015.a. määrusega nr 90, liiklejale ohutute liikumistingimuste loomiseks teel ja töö tegijale ohutute töötingimuste loomiseks teel ja tee kaitsevööndis.

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

6/18

Paigaldatud kaitsmed ja projekteeritud maanduspaigaldised tagavad elektriseadmete ohutuse. Pingestamise käigus kontrollida faasijärjestuse sobivust kõigile kolmefaasilistele tarbijatele. Projekti töömahtude tabelis on toodud kaablite projektsioonväärtused. Asendiplaanil, elektriskeemil projektsioonväärtused koos ühendusteks vajaliku varuga ning spetsifikatsioonis projektsioonväärtused koos ühendusteks vajaliku varuga + 3-5%.

Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:

Geoaluseks on kasutatud digitaalseid alusplaane mõõtkavas 1:500. Kordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrused EH2000 süsteemis. Geodeesia tehtud Kirjanurk OÜ poolt 15.10.2024, töö nr. 12687G

Puutumus riigiteedega:

77 Kuressaare-Sääre tee

Maakaabli ristumine teemaaga km 20,00; 20,48; 24,86; 25,60; 26,95 kinniselt, kaitsetorus (maaliin)

Maakaabli kulgemine teemaal km 20,00-26,95 (maaliin)

1.2 PROJEKTLAHENDUS

1.2.1 Liitumiskilp Liitumiskilp paigaldada sokliga pinnasesse (vastavalt tehase paigaldusjuhendile). Kilbi paigaldamisel pinnasesse peab arvestama kohalikke ja planeeritavaid olusid. Kilpide sokli osa peab jääma maapinnast vähemalt 0,3m kõrgemale. Jälgida, et kilbid ei jääks lohku, kilpide ümber peab jääma maapind kaldega kilpidest eemale.Kilbi sokliosa täita kergkruusaga.

Kilp valida selline, mis vastaks Tellija nõuetele. Kilpi paigaldada kilbiskeem. Kilp tähistada vastavalt ELV nõuetele. Kilp komplekteerida vastavalt skeemile.

Liitumiskilpi paigaldada kaugloetav arvesti ja peakaitse vastavalt elektriskeemil toodule. Kilpi paigaldada kilbiskeem koos liituja aadressiga. Alumiiniumkaabli ühendamisel kaitselahutuslüliti klemmidele, tuleb paigaldada üleminekuklemmid AlCu. Kilbi paigaldamine teostada liituja juuresolekul või temaga kooskõlastatult.

* Kilbi uksele paigaldatavad tähised peavad olema ilmastikukindlad.

* Tarbijale jäetav liitumiskilbi võti peab olema metallist.

* Elektriehitustööde hanke käigus paigaldamisele kuuluvad kaugloetavad arvestid paigaldab hanketöö võitnud partner.

Paigaldustöödel järgida Elektrilevi OÜ ning tootjate poolt esitatud nõudeid.

1.2.2 Jaotuskilp

Paigaldustöödel järgida Elektrilevi OÜ ning tootjate poolt esitatud nõudeid.

1.2.3 Keskpinge harukilp

77 Kuressaare-Sääre tee kinnistule paigaldada vastavalt asendiplaanile keskpinge harukilbid.

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

7/18

1.2.4 Õhuliini demontaaž

Demonteerida olemasolevad keskpinge õhuliinilõigud ja mastid vastavalt asendiplaani joonisele EL-4-02.

Demonteeritavate mastide augud tuleb pinnasega täita ja tasandada.

1.2.5 Maakaabelliini paigaldus

Projekteeritud maakaabli parameetrid koos algus- ja lõpp-punktiga on toodud elektriskeemil, kaabli kulgemine looduses esitatud asendiplaanil, põhimaterjalid koos varuga spetsifitseeritud spetsifikatsioonis ning tööde mahud on esitatud vormikohases tööde mahtude tabelis.

Kaabli paigaldamisel jälgida standardi ning tootja poolt lubatud painderaadiuseid, tõmbejõudusid ja teisi paigaldustingimusi.

Maakaabli alla kaevikusse paigaldada liiv (kivises pinnases või kui kaeviku põhi jäetakse tasandamata). Kaablite lubatud paigaldustemperatuuridel lähtuda tootja andmetest.

Sõidutee alla jääv maakaabel paigaldada täiendavalt 750N tugevusega kaitsetorusse ning vähemalt 1.2m allapoole ümbritsevast maapinnast. Haljasala alla paigaldatav maakaabel paigaldada täiendavalt 450N tugevusega kaitsetorusse ning peab jääma vähemalt 1.0m sügavusele.

Kui maakaabelliini paigaldamiseks kasutatakse kinnisel meetodil suundpuurimist, siis peab kasutama kaablikaitsetoru 1250N. Ristumisel riigiteedega kinnisel meetodil, paigaldada maakaabel min 1,5 m allapoole ümbritsevast teepinnast ja kaitsta 1250N kaablikaitsetoruga. Ülejäänud juhtudel riigiteede maa-alal paigaldada maakaablid min. 1,2m sügavusele ja kaitsta 750N kaablikaitsetoruga.

Kui kaabel paigaldatakse paepinnasesse, siis peab paigaldussügavus olema vähemalt 0,6m ja süvistatud pae sisse ning kaabel tuleb paigaldada täiendavalt 750N tugevusega kaitsetorusse.

Esitatud vahekaugustest pidada kinni, kui ei ole projektis ega kooskõlastuse nõuetes näidatud teisiti.

Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega tuleb kohale kutsuda vastavate trasside esindajad ja kaabel kaitsta kaablikaitsetoruga (kaabel on ristumiskohast mõlemale poole vähemalt 2m ulatuses paigaldatud torusse) ning juhinduda normidekohastest püst- ja horisontaalvahekaugustest ning kooskõlastustes toodud tingimustest. Torude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga. Kaabli montaažil jälgida tootja poolt lubatud painderaadiusi, tõmbejõudusid ja teisi paigaldustingimusi. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi (vt. kooskõlastuste tingimusi). Mehhaniseeritud kaevamine on lubatav ainult maa-aluste rajatiste valdajate loal, seejuures enne kontrollides, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes käsitsi kaevates kindlaks nende täpse asukoha ja suuna ning otsustada pealt või altpoolt läbimineku kasuks. Vajadusel toestada ristuvad kommunikatsioonid kaevetööde ajaks. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Kogu trassi ulatuses tähistada kaabel märkelindiga.

Pärast kaevetööde ja kaabelliini paigaldustööde lõppu tuleb kaablikaevis täita tihendatud pinnasega (pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98). Samuti taastada haljastus endisele (või maapinna taastamise joonise olemasolul ettenähtud) kujule.

Pärast paigaldustöid tuleb koostada elektripaigaldise teostusjoonised.

1.2.6 Alajaam

Taastada kõik keskpinge ja madalpinge ühendused. Alajaamade paigaldamisel lähtuda paigaldusjoonistest ja alajaama skeemidest.

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

8/18

1.3 KAITSE JA MAANDAMINE

Komplektalajaamale ehitada maanduspaigaldis maandustakistusega R≤4Ω vastavalt aj paigaldusjoonisele koos potensiaaliühtlustusringidega. Lubatav puutepinge 0,4kV võrgus ühefaasilisel maaühendusel ≤ 50V. Arvestatud on k/p võrgu mahtuvusliku maaühendusvooluga kuni 10A. Kilpide maanduste ehitamisel koos potensiaalitasandusringiga on lubatava puutepinge väärtus ≤ 50V.

Maanduspaigaldise kontuuri võib paigaldada kaevatavasse kaablikaevisesse. Vertikaalmaandurite vahe maanduspaigaldise kontuuri kiires peab jääma minimaalselt kahekordne vertikaalmaandurite komplekti pikkus. Vertikaalmaandureid ühendav maandusjuht paigaldada allapoole maakaabelliini trassi min 0,7m sügavusele pinnasesse.

Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud peamiselt järgmisi kaitseviise:

PÕHIKAITSENA (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist;

RIKKEKAITSENA (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud kaitsepotentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealdiste juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50VAC. Liinide lühisvoolude väärtused tagavad nõutud väljalülitusaja 5s jooksul, vastavalt EVS-HD 60364-4-41:2017/A12:2019 “Madalpinge elektripaigaldised osa 4-41: Kaitseviisid, Kaitse elektrilöögi eest” punktis 411.3.2.3 toodud nõuetes.

Maanduspaigaldise projekteerimisel on arvestatud pinnase eritakistusega 200 Ω·m. Kui pinnase eritakistus osutub maanduspaigaldise kohal suuremaks ja maandustakistus ei anna soovitud tulemust, siis tuleb paigaldada täiendavaid maanduselektroode. Vajaduse korral ehitada süvamaandur.

NB! Maanduspaigaldiste ehitamistel kinni pidada Elektrilevi juhenditest.

1.4 PINNASEKATETE TAASTAMINE

Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis ei ole sobiv ehituskaeviku tagasitäitmiseks, utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Pärast ehitustööde lõpetamist taastada tööde käigus rikutud või eemaldatud katted. Demonteeritavate mastide augud tuleb pinnasega täita ja tasandada.

Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.

1.5 TÄHISTUSTE PAIGALDUS

Tähistada fiidrid ja kasutatavad kaitseseadmed (sealhulgas nimivoolud). Järgida Elektrilevi OÜ Võrgustandardeid.

1.6 MUINSUSKAITSE

• Projekti alasse jäävad ajaloomälestise Anseküla kalmistu (reg-nr 4162) kaitsevöönd ning ajaloo- ja

arheoloogiamälestise Anseküla kirikuaed (reg-nr 4161) kaitsevöönd.

• Anseküla kiriku ja kirikuaia ajalugu ulatub väidetavalt tagasi 14. sajandi algusesse (Püüa, G. 2023.

Arheoloogilised uuringud Saaremaal Anseküla kirikuaias 20236), mil alustati Anseküla Maarja kiriku

rajamist. Esimene kirik hävis Jüriöö ülestõusu ajal, aga ehitati mingi aja pärast uuesti üles. Teadaolevad

järgmised suured ümberehitustööd toimusid 1860. aastatel, kui selleks ajaks amortiseerunud kirik

renoveeriti pea täielikult ja arvatavasti rajati just sel ajal ka kooriruum. Kirik hävis uuesti II ms ajal ja

kiriku vundamendile ehitati betoonist majakas, mis seisab samas kohas tänaseni. Kiriku juures on läbi

viidud kahed uuringud, mõlemad fookusega ehitusarheoloogiale. Sellega seoses puudub ka ülevaade

sellest, kui suurel alal kiriku ümber on paiknenud omaaegne kalmistu. Arvestades kiriku pikka ajalugu

ja asjaolu, et ajalooline tee on asunud kirikust vahetult idas, ei saa välistada, et matuseala ulatub

praeguse tee alla või isegi selle lääneküljele.

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

9/18

• Anseküla kalmistu täpne rajamisaeg ei ole teada, aga vanimad säilinud hauatähised pärinevad 19.

sajandist. Arvestades Anseküla kiriku ja kirikuaia lähedust, on tõenäoliselt tegemist siiski uusaegse,

ajalooliselt samas asukohas ja piirides asunud kalmistuga.

• Trassi rajamisel mälestise Anseküla kirikuaed kaitsevööndisse kinnisel meetodil tuleb sisse- ja

väljaviigukohtades tagada, et kaabli suundpuurimine algab vähemalt 1,8 m sügavuselt, mis on ühtlasi

vähim kaabli sügavus kogu puuritava trassi alal, et mitte lõhkuda matusekihti.

• Juhul, kui sisse- ja väljaviigukohad jäävad mälestise Anseküla kirikuaed (reg-nr 4161)

kaitsevööndisse, tuleb kaevetöödel tagada arheoloogiline uuring. Uuringu meetod: arheoloogiline

jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi, sh inimluude, ilmnemisel arheoloogiline

kaevamine. Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva

arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori

varustuses ka hammasteta kopp.

• Arvestada, et uuringute käigus on võimalus sattuda ka terviklikult ja osaliselt säilinud matustele. Sel

juhul tuleb rakendada arheoloogilisel uuringul korrektset luustike-spetsiifilist dokumenteerimist.

• Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §- d 46-47, § 68 lg 2

p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane

pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad:

Arheoloog“.

• Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti,

kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et

seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise

vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva

alates uuringuteatise esitamisest.

• Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise jälgimise osas on eraisikul võimalik taotleda

uuringukulude hüvitamist 100% ulatuses (maksimumsummas 1000 eurot), teiste uuringuliikide puhul

(mh eeluuring) ja juriidilisele isikule on uuringukulud hüvitatavad 50% ulatuses (1500 euro piires).

Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel

(https://www.muinsuskaitseamet.ee/uuringute-huvitamine).

• Ajaloomälestise Anseküla kalmistu (reg-nr 4162) kaitsevööndis, aga laiemalt kogu projekti alal tuleb

kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama,

jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

• Kui tööd piirduvad ainult mälestise kaitsevööndi alaga, tuleb enne tööde algust esitada

Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatis (MuKS § 58 lg 3 p2;

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=worknotice). Teatise esitamine Muinsuskaitseametile

ei ole vajalik, kui projekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud. Töödega ei ole lubatud alustada siiski

enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja

uuringuteatise esitamist.

1.7 KESKKONNAKAITSE

Timmu katastriüksuse (katastritunnus 72101:002:0280), asub osaliselt Laidunina hoiualal (EELIS kood KLO2000215)1, mis kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku2 Kura kurgu linnuala ning Laidunina loodusalana. Laidunina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – esmaste rannavallide (1210), rannaniitude (1630*), karstijärvede ja -järvikute (3180*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210* – orhideede oluliste kasvualade), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (alvarite – 6280*), sinihelmikakoosluste (6410), liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – lamava ristiku (Trifolium campestre), nurmlaugu (Allium vineale) ja väikeseõielise hiireherne (Vicia lathyroides) elupaikade kaitse.

Lisaks jääb väljapoole hoiuala tööde teostamise piirkonda mitmete II ja III kaitsekatekooria liikide kasvukohad. Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse3. LKS § 55 lg 7 ja 8 sätestab, et keelatud on II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sh

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

10/18

korjamine ja hävitamine ning III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Alajaam nr AJ16732 on planeeritud rajada asukohta, kus kasvab II kaitsekategooria taimeliik nõmmnelk (Dianthus arenarius).

Läätsa alajaama kinnistu osas palume säilitada maksimaalses võimalikus ulatuses looduslik taimestik st ka nõmmnelgi elupaik. Alal, kus see ei ole võimalik alajaama laiendamise vajaduse tõttu, on antud juhul põhjendatud ja vajalik nõmmnelgi ümberasustamine, et vältida taimeisendite hävimist. Ümberasustamiseks tuleb Keskkonnaametile esitada vastav taotlus Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ alusel.

Joonis 2. Projekteeritud alajaam nr AJ16732 kaitstava II kaitsekategooria taimeliigi nõmmnelk kasvukohas (helesinise viirutusega).

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

11/18

Joonis 3. Helesinise viirutusega II kaitsekategooria taimeliik nurmlauk (Allium VINEALE).

Joonis 4. Helesinise viirutusega II kaitsekategooria taimeliik nurmlauk (Allium vineale) .

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

12/18

Joonis 5. III kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht aas-karukell (Pulsatilla pratensis).

Joonis 5. III kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht aas-karukell (Pulsatilla pratensis).

Tingimused töödele II ja III kaitsekategooria taimeliikide elupaikades:

1) töid teostada kuiva või külmunud pinnasega, pinnasekahjustuste tekitamine kaitsealuste taimeliikide kasvukohas ei ole lubatud;

2) II kaitsekategooria taimeliigi kasvukohas maakaablite paigaldamisel kasutada suundpuurimise (mitte kaevamise) meetodit; kaevamise meetodit võib kasutada III kaitsekategooria liikide elupaikades;

3) töid teha väljaspool alal leiduvate kaitstavate taimede põhilist õitsemis- ja viljumisperioodi, mis kestab kokku 15. märtsist 31. juulini.

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

13/18

1.8 TÖÖD TELIA SIDEEHITISE KAITSEVÖÖNDIS

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

Enne tööde algust kohale kutsuda Boftel Eesti järelevalvetöötaja sideliinirajatiste asukoha mahamärkimiseks looduses. Sideliinirajatiste täpne asukoht ja sügavust teha kindlaks käsitsi lahtikaevamise teel ehitustööde Töövõtja poolt. Sideliinirajatiste kaitsetsoonis teostada kaevetöid käsitsi. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada normatiivsed sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse karprauast toestust, koormarihmasid vms).

Kõik sideliinirajatiste kaitseks, kontrolliks ja vajadusel uute torude paigaldamiseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul. Ehitus- ja kaevetööde käigus siderajatiste lõhkumisega seotud kulud (taastamine, kahjunõuded) kannab ehitustööde Töövõtja.

Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.

Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku paragrahv 70 ja 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73. Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.

Teostatavate tööde käigus tagada kujad, sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine. Sideehitiste kaitsemeetmete muudatused kooskõlastada enne tööde algust Telia sideehitiste järelevalve töötajaga. Kõik Telia sideehitiste kaitsmise/säilitamisega seotud kulud kannab tööde teostamisest huvitatud isik.

Projektis esitatud lahendused ja kujad sobivad omavahel selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei sega üksteist ja võimaldab teha sideehitiste hooldust ja remonti.

2 TÖÖKIRJELDUSED

2.1 EHITUSPLATSI ETTEVALMISTUS

Kõik ehitus- ja paigaldustööd peavad olema tehtud tööde kirjeldustes ja joonistel toodu kohaselt. Töövõtja peab oma pakkumise esitama selliselt, et see sisaldaks kõigi seadmete, materjali, tööjõu, transpordi paigalduse jms maksumusi ning arvestusega, et tööd oleksid tehtud kuni täieliku valmiduseni.

Käesoleva projekti mahtu kuuluvad kõik tööd, mis on vajalikud projektiga määratud nimetatud tööde tegemiseks, sh tööd, mida ei ole käesolevas projektis otsesõnu kirjeldatud, kuid mis kuuluvad Töövõtja poolt tegemisele hea ehitustava kohaselt. Kõikide nimetatud tööde maksumus sisaldub töövõtja poolt esitatud pakkumises. Normatiivides toodud teimid jms kuuluvad töövõttu.

Enne ehitustööde alustamist taotleda vastava ehitustöö tegevusluba kohalikult omavalitsuselt ja teistelt ehitustöödega seotud organisatsioonilt. Ehitatav liinitrass, seadme asukoht jms Tellijaga üle vaadata.

Töövõtja peab Tellijale ja kohaliku omavalitsuse poolt määratud instantsidele esitama omapoolse tööde organiseerimise ja töökorralduse planeeritud ajagraafiku. See peab sisaldama ka ohutustehnilisi meetmeid tööde teostamisel kaasaarvatud meetmeid jalakäijate kaitseks, ajutiste kaitsepiirete rajamist, liikluse ümberkorraldusi, valgustust, märgistust jne.

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

14/18

Eemaldada vajadusel trassilt võsa ja liinidele ohtlikud puud. Puude ning võsa raie täpsustada maaomanikega.

Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö Tellijaga.

2.2 OHUTUSE TAGAMINE JA LIIKLUSE KORRALDAMINE

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine jne.) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega.

Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.

Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetes.

Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud.

Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab täielikult Töövõtja.

2.3 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE

Kõik elektritööd peavad olema tehtud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele ja normatiividele ja Tellija volitatud esindaja nõudeid järgides.

Töövõtja peab ehitus- ja paigaldustöödel täitma kõiki territooriumi- või võrguvaldaja ning Tellija poolt volitatud isiku ettekirjutusi.

Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel.

Järgida tuleb kõikide kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.

2.4 EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE JA JÄRELVALVE

Tööde tegemisel jälgida ehitustööde head tava, pärast tööde lõpetamist peab olema ehitusplats koristatud ja heakord taastatud. Elektritöödele võib lubada ainult sellekohast väljaõpet omavat personali. Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadustikust ja Tellija elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab Tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõrvalekalded projektist kooskõlastatakse Tellijaga ja projekteerijaga ning fikseeritakse kirjalikult. Tööde teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid.

Tööde lõpetamisel tuleb teostada kõik vajalikud kontrollmõõtmised, mis tõestavad tööde kvaliteetset teostust. Kontrollmõõtmised võib teostada Töövõtja või mõni teine ettevõte tingimusel, et ta omab selleks vastavaid lube ja registreeringuid. Elektritöid ei loeta valmisolevaks enne, kui kõik teimid ja testid on tehtud

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

15/18

ning nende tulemused vastavad nõuetele. Töövõtjal peab enne ehituse alustamist olema ehituse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama:

- abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks

(võttes arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tegevust, liiklust jm);

- liikluskorraldust.

Ehitusplatsil paiknevad väiksemate ehituste alad ja kommunikatsioonide kaevikud piirata tähiste ja hoiatusmärkidega. Töövõtja peab oma igasuguse tegevuse ehitusplatsil kooskõlastama Tellija esindajaga; kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, st taotlema kaeveloa ja ehituse alustamise loa.

2.5 LIIKLUSKORRALDUS EHITUSTÖÖDE AJAL

2.5.1 Teetööde üldised tehnoloogianõuanded

Ehitamise ajal juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel" kohaselt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele". Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Üldiselt peab ehitamise ajal olema vähemalt tagatud vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale.

Kõik tööd märgitakse välja digitaalselt. Mahud ja kvaliteet määratakse ning tööetapid võetakse Tellija esindaja poolt vastu vastavuses Teetööde tehnilistes kirjeldustes toodule. Tööd toimuvad vastavuses Ehitusseadustikus kehtestatud nõuetele.

2.5.2 Liikluskorraldus ehituse ajal

Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele". Ehitustööde tegemise ajaks peab töövõtja koostama ehitustööde aegse liikluskorralduse projekti mille koostamisel arvestada kehtivate normidega, tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, teenindavate sõidukite näitajatega, olemasoleva liikluskorralduse ja liiklussagedusega. Ajutise ehitusaegse liikluskorralduse objektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele ja see peab vastama eelnimetatud dokumentides toodud nõuetele.

/allkirjastatud digitaalselt/ __________________________________

/allkirjastatud digitaalselt/ ___________________________

Vastutav spetsialist: Tanel Vaabel Projekteerija: Tanel Vaabel

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

16/18

3 ANDMETABELID

TABEL 5.1 SPETSIFIKATSIOON

TABEL 5.2 TÖÖDE MAHUD

TABEL 5.3 TAGASTUV MATERJAL

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

17/18

4 JOONISED

JOONIS EL-4-01 ASENDIPLAAN

JOONIS EL-6-01 RISTLÕIGE

JOONIS EL-7-01 ELEKTRISKEEM

Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare maakond

OÜ Keskkonnaprojekt. Töö nr. IP7326

Tööprojekt

18/18

5 LISAD

LISA 1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tanel Vaabel

OÜ KESKKONNAPROJEKT

[email protected]

Ringtee 12

51013, Tartu, Tartu maakond

Teie 05.05.2025

Meie 08.07.2025 nr 7.1-2/25/15632-4

Elektriprojekti kooskõlastamine riigitee nr 77

maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud elektrirajatiste paigaldamine riigitee

maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Käesolevas projektis on käsitletud Läätsa-Mõntu ja Sõrve

fiidri keskpingevõrgu parendamise lahendamist (Saaremaa vald, Saare maakond).

Ristumised riigiteega nr 77 Kuressaare-Sääre tee km 20,00; 20,48; 24,86; 25,60; 26,95

kinniselt, kaitsetorus; km 20,00-26,97 tehnovõrgu kulgemine teemaal ja tee kaitsevööndis.

Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti 01.10.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/15632-2

väljastatud nõuetele.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame OÜ Keskkonnaprojekt töö nr

IP7326 „Läätsa Mõntu ja Sõrve fiidri rekonstrueerimine 1. etapp Saaremaa vald, Saare

maakond“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad elektri

rajatised ja muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 77 teelõik km 11,228-21,248 oli rekonstrueerimistööde objekt 2021 aastal. Tuleb

arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib

ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021 aastal ning riigitee

konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2. Riigitee nr 77 teelõik km 21,101-26,111 oli pindamistööde objekt 2022 aastal. Tuleb arvestada,

et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2022 aastal ning

riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

3. Transpordiamet on varasemalt kooskõlastanud:

3.1 Corle OÜ töö nr 2022-EC „VT1781 PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE

JUURDEPÄÄSUVÕRGU RAJAMINE“ Läätsa küla, Saaremaa vald, Saare maakond

EELPROJEKT“.

3.2 Hepta Group Energy OÜ töö nr 22-527 „SIDEVÕRGU PROJEKTEERIMINE JA

EHITUS SAAREMAA VALLAS (PE2023-16) VT1895“ Saaremaa maakond,

Saaremaa vald, Anseküla.

2 (3)

3.3 Stromtec OÜ töö nr 24-140 „Läätsa Mõntu ja Sõrve f rek 2. Etapp, Üüdibe küla

Saaremaa vald, Saare maakond IP7327 “

4 Tehnovõrgu teljest mõlemale poole ette jäävad puud ja võsa raadata ning kännud juurida,

kaasaarvatud tee kaitsevööndist. Raiejäägid utiliseerida. 5 Metsa raide teeb RMK (Keskkonnaamet väljastab MKM-i hallatavatel maaüksustel raieloa

ainult RMK-le). Metsaseadus § 43 lg 2, § 48 lg 1, lg 2. St metsa raie tuleb kooskõlastada ja

vormistada läbi RMK, temal on õigus taotleda raieluba.

6 Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele

kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud

asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses

ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus esitada

Transpordiametile aadressil [email protected]. Kokkuleppe taotluse vorm asub

www.transpordiamet.ee – Teehoid – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud

– Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise

tegevuse loa väljastamisel.

7 Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

7.1 koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel

kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

7.2 saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-

piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil

[email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse

liikluskorralduse projekt.

8 Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

9 Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

10 Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

11 Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee

mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks

teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja

tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee

piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule

kasutusloa andmist.

12 Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

13 Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf

ja .dwg (.dgn) formaadis.

14 Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

3 (3)

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gunnar Mägi

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Asendiplaanid, Ristlõike joonised, Seletuskiri, IKÕ ala plaanid

5184315, [email protected]