Saaremaa Saaremaa vald Sandla küla Sandla sadama detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks seisukoha küsimine

Lisa 1

Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määruse nr 2-2/14

„Detailplaneeringu algatamise taotluse

vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“

juurde

SAAREMAA VALLAVALITSUS

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS

Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad järgmisele(tele)

maaüksusele(tele):

Saaremaa vald, Sandla küla, Puhkeala kinnistu, katastritunnus 59201:004:0608

(kinnistu nimi ja katastritunnus)

Taotluse esitaja/huvitatud isik:

Juriidiline isik X Eraisik

Nimi MTÜ Sandla Külade Selts

Aadress Keskuse, Sandla küla, Saaremaa vald, Saare maakond 94121

Registrikood/isikukood 80331840

Kontakttelefon 5268684

E-post [email protected]

Taotluse esitaja/huvitatud isiku suhe

maaüksusega: kinnistu omanik

hoone omanik

volitatud esindaja

muu X rendileping vallaga

Detailplaneeringu koostamise eesmärk:

Sadamaalale on planeeritud väikepaatide hoiuala, paatide veeskamiseks vajaliku kaldaaluse ja

muuli rajamine, olemasoleva rannakindlustuse parandamine, võrgukuuri ja sadamahoonete (2 tk)

ning parkla rajamine. Puhkeplatsil olemasoleva parkla suurendamine mööda teeäärt sadamani, lava

5x10 ja varjualuse 4x11 ehitamine, rannavõrkpalliväljaku rajamine, kuivkäimla paigaldamine

telkimisala juurde.

Detailplaneeringu koostamisel taotletakse kinnistul osaliselt ehituskeelu vööndi vähendamist

planeeritavate puhkeala eesmärki teenindavate ehitiste ja nende teenindusmaa ulatuses. Sadam

kantakse sadamaseaduse § 37 lg 2 alusel sadamaregistrisse.

Planeeritakse üksikelamuid

Ei

(elamute arv)

Planeeritakse korruselamuid

Ei

(korruselamute arv, taotletav korruselisus, kortereid ühes korruselamus)

Planeeritakse ridaelamuid

Ei

(ridaelamubokside arv)

Planeeritakse ärihooneid

Ei

(ärihoonete arv, taotletav korruselisus)

Planeeritakse tootmishooneid

Ei

(tootmishoonete arv, taotletav korruselisus)

Muu eelpool nimetamata eesmärk

__________________________________________________________________________

(kirjeldus)

Olemasoleva maaüksuse üldiseloomustus:

Detailplaneeringu ala hõlmab Sandla külas Puhkeala katastriüksust (katastriüksuse tunnus

59201:004:0608, pindala 4,13 ha, 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega). Katastriüksus on

hoonestamata ala, juurdepääs alale on võimalik mööda munitsipaalomandisse kuuluvat Sandla-

Kukessaare teed Püha-Sandla-Kangruselja riigimaanteelt. Hetkel on puhkeplatsil kuivkäimla,

parkla, varikatusega piknikulaud 4x4 m, kividega ümbritsetud lõkkekoht, 15 teiseldatavat

piknikulauda ning sadamaalal 2 riietuskabiini ning dolomiitplokkidest sadamabassein.

Planeeringuala piirneb: elamumaa sihtotstarbega Uue-Kukessaare katastriüksusega (katastriüksuse

tunnus 59201:001:0830), kus ehitisregistri andmetel on pesuköök ja laut, maatulundusmaa

sihtotstarbega Kukessaare katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 59201:004:0219), kus

ehitisregistri andmetel on elamu abihoonetega, ning kaitsealuse ja maatulundusmaa sihtotstarbega

Laidevahe looduskaitseala (katastriüksuse tunnus 59201:004:0629), kus ehitisi ei asu. Läheduses

asub veel ärimaa sihtotstarbega SaunSuvila katastriüksus (katastriüksuse tunnusega

59201:004:0010), kus ehitisregistri andmetel asub saun-suvila ja Saunatee katastriüksus

(katastriüksuse tunnus 59201:001:0939). Puhkeala katastriüksus asub suures osas Laidevahe

looduskaitsealal, sadamaala on vähesel määral looduskaitsealast väljas.

Ala on ajalooliselt merel käimise kohana kasutatud juba 1890. aastast. 1949 aastal Sandla

rebasefarmi asutamisega, püüti sealsest merest kala rebastele toiduks. 60-ndatest toimetas seal

kalurikolhoosi „Saare Kalur“ püügilüli ja merel käidi kakuaamiga (12 meetrine kalalaev). 1970-

ndatel ehitati sadama vahetusse lähedusse Tallinna Juveelitehase ja Aste Juveelitehase

puhkekompleks, rajati suurtest dolomiidiplokkidest sadamabassein, milles oli pidevalt kuni 20

paati. Samast ajast teatakse sadamat nimega Sandla sadam nr 38, tegemist oli kinnise

territooriumiga ja NSVL piirivalve järelevalve all oleva sadamaga. Eesti vabariigi ajal on kohalikud

kutselised ja harrastuskalurid kasutanud aktiivselt Sandla sadamat, kuid teadmata põhjusel on Pihtla

valla üldplaneeringus antud koht sadamana mainimata jäetud.

Alal on Pihtla Vallavolikogu 13.10.2005 määrusega nr.6 kehtestatud Pihtla valla rannikualade

üldplaneering.

Olemasolevad ehitised: puuduvad

Olemasolevad kommunikatsioonid:

elektrivarustus puudub

veevarustus puudub

kanalisatsioon puudub

sidevarustus puudub

Planeeritavad kommunikatsioonid:

elektrivarustus jah

veevarustus jah

kanalisatsioon jah

sidevarustus jah

Teede ja juurdepääsude olemasolu

Puhkeala kinnistule pääseb Püha-Sandla- Kangrusselja riigimaanteelt (21134)

munitsipaalomandisse kuuluva Sandla-Kukessaare tee (5920028) kaudu.

Maakasutuse juhtotstarve liigilt üldisemas planeeringus

100% üldkasutatav maa

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSELE LISATAKSE kavandatavat tegevust

kirjeldav eskiislahendus vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määrusega nr 2-2/14

kehtestatud „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise

nõuded“ paragrahvile 4.

NÕUSTUN EI NÕUSTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST RAHASTAMA

Kui detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringu koostamise rahastamist

kohaliku omavalitsuse kulul, menetleb kohalik omavalitsus taotlust edasi juhul, kui taotletava

planeeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse eelarves ette nähtud.

ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TEADLIK:

Vastavalt planeerimisseaduse § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse

esitajaga/huvitatud isikuga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta, kui

detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides.

Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse algatamise taotluse esitajaga/huvitatud

isikuga ja Saaremaa valla vahel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud

tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamiseks.

Juhul, kui Saaremaa vald ja detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitajaga/huvitatud

isikuga kokkulepet ei saavuta ning vallal puuduvad võimalused planeerimisseaduse §-st 131

tulenevate kohustuste täitmiseks, on vallal õigus jätta detailplaneering algatamata, vastu võtmata või

kehtestamata.

Taotluse lisad:

1. Detailplaneeringu eskiislahendus

2. Volitatud isiku puhul volitus

Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest

Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik

Annely Õisnurm

24.04.2025.a

/allkirjastatud digitaalselt/

(kuupäev ja allkiri)

Lisa 1

Sandla külas Sandla sadama detailplaneeringu planeeringuala

võrg uku ur id

15 t k 4x 1,5 m

PI IRD EAED

parkim isala

ka las ta jatele

p a

rk im

is a

la r

a n

n a

a la

k a

s u

ta ja

te

uj uv

ka i

sa d

a m

a -

h o

o n

e 2

sa d

a m

a -

h o

o n

e 1

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Sandla sadama detailplaneering

Hõlmab Puhkeala (katastritunnus 59201:004:0608) katastriüksust ja sellega

piirnevat mereala Sandla külas

Planeeringu nr Saaremaa vallas: DP-25-012

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU

ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: MTÜ Sandla Külade Selts

ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK JA

VASTAVUS

ÜLDPLANEE-

RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: sadama planeerimine, puhkeala ehitiste

planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 4 ha.

PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: detailplaneeringuga

muudetakse kehtivat Pihtla valla rannaala üldplaneeringut sadama planeerimise

osas ja vähendatakse ehituskeeluvööndit puhkeala ehitiste osas.

4. PLANEE-

RINGU LÄHTE-

MATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: üldkasutatav maa

100%.

PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem.

GEODEETILINE ALUSPLAAN: mõõtkavas 1:500 ja kõrgussüsteemis EH

2000.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub.

ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+.

Pihtla valla rannaala üldplaneering, kehtestatud 13.10.2005 Pihtla

Vallavolikogu määrusega nr 6.

Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri“.

Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskiri Saaremaa vallas“.

Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu

algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Keskkonnaameti 02.05.2025 kiri nr 6-2/25/6655-2 ja xx.06.2025 kiri nr xx.

Transpordiameti xx.06.2025 kiri nr xx.

Muinsuskaitseameti xx.06.2025 kiri nr xx.

Politsei- ja Piirivalveameti xx.06.2025 kiri nr xx.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse xx.06.2025 kiri nr xx.

Päästeameti xx.06.2025 kiri nr xx.

Maa- ja Ruumiameti xx.06.2025 kiri nr xx.

kättesaadavad www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-

lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI-

KUD JA

ARHITEK-

TUURSED

NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kruntideks jaotamist ei

planeerita. Kuna katastriüksus asub suures osas Laidevahe looduskaiste alal,

siis kaaluda eraldis sadamale ja puhkealale katastriüksuste moodustamist ning

määrata sihtotstarbed tulenevalt kasutusest.

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga.

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga.

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: määrata planeeringuga.

- planeerida sadamahooned ja võrgukuurid - sobitada planeeritavad

mahud keskkonda. Mahtude kavandamisel analüüsida vaateid merelt ja

teelt ning sobivust olemasolevate hoonetega;

- kavandada varieeruva/mitmekesise funktsiooni, tüpoloogia ja mahuga

hoonestus;

- planeerida sadamarajatised, slipid, ujuvkaid, tõsteseadmed jm.

Arvestada slipi funktsiooniga. Mitte kavandada slipi ette hoonestust ega

muid rajatisi;

- käsitleda sadama planeeritavat võimekust ujuvvahendite vastuvõtmisel;

- tagada vähemalt 30 m ulatuses vee piirist hoonestusest vaba ala;

- põhjendada ehituskeeluvööndi vähendamist;

- kavandada avaliku kasutusega rand;

- analüüsida ja põhjendada avaliku kasutusega alade määramise vajadust

ja ulatust, esitada ettepanekud alade avaliku kasutuse tagamiseks.

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga.

KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga.

Arvestada üldplaneeringus toodud ehitiste kaugusi katastriüksuse piirist.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga.

HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine.

KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND,

VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga. Vältimaks lindude kokkupõrkeid

ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis

muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nt kasutada klaasidel mustreid,

frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0-10%), toonitud klaasi või klaasruudustikke).

Kavandada hoone külgedele lindudele tehispesad.

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.

LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga.

SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga.

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: -

JUURDEPÄÄSUD KRUNDILE: juurdepääs planeeringualale on avalikult

kasutatavalt Sandla-Kukessaare teelt (tee nr 5920028), mis osaliselt läbib

planeeringuala. Juurdepääs tagada olemasolevatelt teedelt.

Detailplaneeringus käsitleda ligipääsu kallasrajale.

TEED: kavandada teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised vastavalt EVS

843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Tagada sadama parkimisvajadus normatiivi

alusel vajaduspõhiselt.

- lahendada sujuvalt olemasolevate ja kavandatavate sõiduteede, kõnni

ja/või kergliiklusteede ühendused. Tagada mh juurdepääs sadama kaile,

slipile ja sadamahoonele, arvestada veesõidukite äraveoks vajaliku tee

ruumiga;

- näidata väljaspool aiaga piiratud sadamaala suuremate autode/busside

tagasipöörde koht, kui sadama ala on suletud.

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

- ranna-alale autoliiklust mitte kavandada, kuid arvestada piirneva ala

teeninduse ja juurdepääsu vajadusega.

PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada alade piires vastavalt

kehtivatele nõuetele.

HEAKORD JA HALJASTUS: määrata planeeringuga.

JÄÄTMEKÄITLUS: kavandada aktiivsemas kasutuses objektide lähedusse

jäätmete liigiti kogumise lahendused avalikuks kasutamiseks. Jäätmekäitlus

lahendada lähtuvalt kehivast Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast. Tagatud

peab olema jäätmete liigiti kogumine nii ehitustegevuse käigus kui ka

katastriüksuste kasutuselevõtul. Katastriüksusel asuvate jäätmekonteinerite

regulaarseks teenindamiseks peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse,

vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee umbes 26 tonnisele

jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramise võimalusega, kui

mahutid asuvad katastriüksusel suuremast teest eemal tupiktee lõpus.

Kirjeldada jäätmekäitlusega seonduv seletuskirjas ning näidata liigiti kogumise

konteinerite asukohad (Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja §5 kirjeldatud

nõuetele vastav) põhijoonisel.

KESKKOND: Puheala katastriüksus asub valdavalt Laidevahe

looduskaitsealal, Rannaküla piiranguvööndis ning Natura 2000 võrgustiku

Siiksaare-Oessaare lahtede linnualal ja Siiksaare-Oessaare loodusalal.

Planeeringualale ulatub Natura elupaik ja poollooduslik kooslus kadastikud

(5130). Lisaks jäävad planeeringualale III kaitsekategooria linnuliikide

liivatüll, ristpart, valgepõsk-lagle, punajalg tilder ja sookurg leiukohad.

Pesitsusperioodil ei ole lubatud mürarikkad ehitustööd.

Linnud ei suuda peegelduste tõttu klaaspindu ohuna tajuda ja tekib oht, et

linnud põrkavad vastu klaasi, saavad viga või hukuvad. Lahendusega

kavandada klaaspindadele näiteks ultraviolettmustriga klaas (Ornilux),

mattklaas, toonitud klaas, klaasruudustik, mustrid klaaspinnal vms.

Planeeritud sadama merealale on registreeritud Natura elupaik liivased ja

mudased pagurannad (1140) ja veealused liivamadalad (1110).

Tegevusteks vees on vaja taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba.

Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub

planeeringuala väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus ja osaliselt ka

väärtuslikul põllumajandusmaal. Tuua välja tingimused ning vastavus

maakonnaplaneeringu tingimustele.

MUU: kavandada hoiualast välja privaatsed või poolprivaatsed mugavalt

kasutatavad alad nii sadama kasutajatele kui ka puhkajatele, tsoneerida alad

arvestades nii privaatsuse kui ka mõnes asukohas vajalike jalakäijate

läbipääsudega.

- väliruumi planeerimisel arvestada erinevas vanuses ja huvidega

kasutajate vajadusega, mänguväljakud, puhkealad; puudega inimeste

ligipääs.

- tagada ruumiliselt sujuv üleminek hoonetele; mere pool võrgukuurid

madalamad, sadamahooned kõrgemad.

- planeeringuga analüüsida lahendust, arvestada vaadete ja võimalike

tuulekoridoridega; naabritele vaadete sulgemine ei ole lubatud.

- esitada olemasolevatest hoonetest (8 m) kõrgemate hoonete

kavandamisel lahendust põhjendav analüüs koos iseloomulike 3D-

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

vaadetega;

- käsitleda olemasolevat teed mere äärde viiva liikumisteljena; lahendada

väikevormid: pingid, prügikastid, valgustus, viidad;

- näha ette täiendavad piirkondlikud sotsiaalse infrastruktuuri, sh

sportimise ning vabaaja veetmise, võimalused;

- koostada väliruumi, sh haljastuse ja väliinventari (viidad) projekt, mille

projekteerimisse kaasata tase 7 kutsetunnistusega maastikuarhitekt.

7. INSENER-

VÕRKUDE

PROJEKTEE-

RIMISTINGI-

MUSED

VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga. Puhkeala veevarustuse tagamiseks

planeerida puurkaevu asukoht selliselt, et oleks tagatud 10 m raadiusega

hooldusala ja sobilik ka sadamaala kasutajatele. Sadamaalale puurkaevu

ruumikitsikuse tõttu rajada ei saa (algatamiseks esitatud eskiislahenduse

alusel).

REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga. Planeerida

kuivkäimlad, eraldi sadamaalale ja puhkealale. Pesemisvõimalustega hooneid

ja võrkude pesemist ei planeerita.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga.

ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga.

8. KOOSTÖÖ JA

KAASAMINE

Koostöö

+ Keskkonnaamet

+ Transpordiamet

+ Päästeamet

+ Politsei- ja Piirivalveamet

+ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

+ Muinsuskaitseamet

Kaasamine

+ Maa- ja Ruumiamet

+ Elektrilevi OÜ

+ Naaberkatastriüksused: Kukessaare (katastritunnus 59201:004:0219), Uue-

Kukessaare (katastritunnus 59201:001:0830), 5920028 Sandla-Kukessaare

tee (katastritunnus 59201:004:0582) ja Laidevahe looduskaitseala 14

(katastritunnus 59201:004:0629).

Läheduses asuvad katastriüksused: Saunatee (katastritunnus

59201:001:0939), Saun-Suvila (katastritunnus 59201:004:0010), Teeääre

(katastritunnus 71401:001:3455), Metsanurga (katastritunnus

71401:001:3457) ja Tamme (katastritunnus 59201:001:0938)

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9. PLANEERIN-

GU KOOSSEIS

JA VORMIS-

TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED

vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS

1:500

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja

vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija

definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala

analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende

saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku

põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale

üldplaneeringule.

Detailplaneeringu joonised tuleb koostada litsentseeritud geodeedi poolt

koostatud ajakohasele geodeetilisele alusplaanile.

Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri

17.10.2019 määrusele nr. 50 ,, Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“.

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI

+ ASENDISKEEM

+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega

+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis

+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS

+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a

kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus

10. PLANEE-

RINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA:

+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar

paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis.

+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalsel kandjal pdf

ja dwg formaadis.

11. PLANEERI-

TAV ESI-ALGNE

AJA-KAVA

(ajakava võib

muutuda olenevalt

detailplaneeringu

koostamise

menetlusetappide

tegelikust

ajakulust).

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

DP algatamine 35. nädal 2025

DP eskiislahenduse lahenduse

koostamine

36. - 52. nädal 2025

DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP lahenduse täpsustamine 08. - 10. nädal 2026

DP kooskõlastamine ja esitamine

arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 35. nädal 2026

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks

Keskkonnaametile

30 päeva

DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP korrigeerimine vajadusel 43. - 44. nädal 2026

DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

Maa- ja Ruumiametile

DP kehtestamine 09. nädal 2027

Lähteseisukohad on aluseks detailplaneeringu lahenduse koostamiseks, kuid vallavalitsusega

kokkuleppel võib planeeringulahendus mõningal määral erineda lähteseisukohtades toodust ja

detailplaneeringu algatamisel väljastatud lähteseisukohtade muutmine vajalik ei ole.

Lisa 3

Saaremaa Vallavolikogu

otsusele nr

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Sandla külas Sandla sadama Puhkeala (59201:004:0608) mü. detailplaneeringule

20.05.2025

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega:

Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Sandla külas Puhkeala katastriüksuse

detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Sandla külas Puhkeala (katastritunnus

59201:004:0608, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 41338 m2) katastriüksust.

Planeeringu nimetus on Sandla sadama detailplaneering.

Detailplaneeringu eesmärgiks on algatamise taotluse kohaselt sadamaalale väikepaatide hoiuala

planeerimine, paatide veeskamiseks vajaliku kaldaaluse ja muuli rajamine, olemasoleva

rannakindlustuse parandamine, võrgukuuri ja sadamahoonete (2 tk) ning parkla rajamine,

puhkeplatsil olemasoleva parkla suurendamine mööda teeäärt sadamani, 5x10 m suuruse lava

ja 4x11 m suuruse varjualuse ehitamine, rannavõrkpalliväljaku rajamine, kuivkäimla

paigaldamine telkimisala juurde.

Kokkuvõtvalt on detailplaneeringu eesmärgiks sadama planeerimine, puhkeala ehitiste

planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Tegevusteks vees (süvendamine ja/või tahkete ainete uputamine) on vajalik Keskkonnaametilt

taotleda keskkonnaluba vee eriasutuseks. Vee erikasutuse keskkonnaluba on kohustuslik, kui

süvendatakse veekogu ja paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 m2. Sadam

kantakse sadamaseaduse § 37 lõike 2 alusel sadamaregistrisse Sandla sadama nime all.

Ajalooliselt ja erinevates arengustrateegiates on paralleelselt Sandla sadama nimetusega olnud

kasutusel ka Kukessaare sadam, kuid edaspidi kantakse sadam sadamaregistrisse Sandla

sadama nime all, mistõttu ka detailplaneeringu nimetus on Sandla sadama detailplaneering.

Planeeringualal kehtib Pihtla valla rannaala üldplaneering (kehtestatud Pihtla Vallavolikogu

13.10.2005. a määrusega nr 6, edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse

kaardile asub planeeringuala osaliselt P1 reserveeritud puhkeala ilma hoonete ehitamise

õiguseta ja looduskaitseala piir ja mere ranna ehituskeeluvöönd (200 m, tiheasustusega asulas

50 m). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Puhkeala katastriüksus osaliselt väljaspool

üldplaneeringu lahendusena toodud reserveeringualasid. Sihtotstarbe muutmisel lähtutakse

sellisel juhul maakatastriseadusest ning sihtotstarvete määramine ja muutmine nendel aladel ei

ole üldplaneeringu muutmise aluseks.

Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et see käsitleb vastavalt Saare maakonna rannaala

tsoneeringus toodud jaotusele Pihtla vallas asuvaid sadamaid ja lautreid, kuid loetelus ei ole

toodud Sandla sadamat. Peatükk 5.1.5 sõnastab, et üldplaneeringuga reserveeritakse kõikide

sadamate juurde, kus ei ole määratud sadama akvatooriumi piire, reserveeritakse veeala

planeeringukaardil näidatud piirides sadama akvatooriumi tarbeks.

Peatükk 5.4.4 sõnastab, et ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud jäätmete töötlemiseks

või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas. Ehituskeeld

ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud

sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Seletuskirjas peatükis 5.4.7 sadamaga seotud piirangud

- Sadam on laevanduslikuks ja kaubanduslikuks tegevuseks, laevaremondiks või

harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud

alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga.

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul,

rohevõrgustikus ja osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike

maastike säilitamiseks:

• Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste

(loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine.

Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

• Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur,

teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

• Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,

alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

• Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult

üldplaneeringu alusel.

• Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud tingimused väärtusliku

põllumajandusmaa kasutamiseks:

• Väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikus kasutuses.

• Pool-looduslikel kooslustel ei ole lubatud intensiivne põllumajandus. Pool-looduslike

koosluste hooldamise eesmärk on parandada pool-looduslike koosluste ja nendega seotud

liikide seisundit, suurendada hooldatavate alade pindala, säilitada ja suurendada elurikkust ja

maastikulist mitmekesisust.

• Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada ning selle sihtotstarvet muuta üksnes avalikes

huvides.

• Väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja

andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maardlate aladel paiknevate väärtuslike

põllumajandusmaade kaevandamiseks kasutusele võtmiseks antakse luba

Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi vahelises koostöös, tagades nii optimaalse

väärtusliku põllumajandusmaa kaitse kui maavara kaevandamise võimaluse.

• Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseid ja

põllumajandusmaa massiivide piire.

• Väärtuslike põllumajandusmaade täpsemad kaitse- ja kasutustingimused seatakse

üldplaneeringutega.

Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe

tagamine. Selleks on rohelise võrgustiku aladel Saare maakonnas maakasutuse kavandamisel

järgmised tingimused: maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada

looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või

kompenseerivad meetmed. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid

trasse/koridore- teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. Säilitada

võimalikult suures ulatuses looduslikke kooslusi, nagu ka puuderivisid, hekke, kiviaedu ja -

kuhilaid, kraave jne olenemata konkreetsest liigilisest koosseisust, maakasutusest või

maaomandist.

Lisaks on Saare maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas välja toodud, et Saare maakonnas

moodustab rohelise võrgustiku ka mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 m, millele

korduva üleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. Arvestades maakonna saarelisust

on mere rand üks tähtsamaid koridore võrgustiku sidususe ja territoriaalse terviklikkuse

tagamiseks. Mere ranna koridori sidususe tagamiseks, tuleb võimalikult sidusana säilitada seal

asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Peamine

sidusust ohustav tegevus on randadele ja kallastele ehitamine.

Vastavus Maakonnaplaneeringu tingimustele:

Planeeringualale on osaliselt inventeeritud Natura elupaik kadastikud (5130), poollooduslik

kooslus kadastik (5130), Natura elupaik rannaniidud (1630) ja Natura elupaik puiskarjamaad

(9070).

Planeeringuala rannaniidu ala on aktiivses kasutuses karjamaana, kus ka paikvaatluse ajal olid

veised juba olemas. Tegemist ei ole põllumajanduseks kasutatava maaga.

Puhkeala maaüksus on juba praegu aktiivses kasutuses. Paikvaatlusel oli näha, et ka karja aiast

välja jäävad alad on niidetud ja hooldatud.

Joonis 1. Vaade planeeringuala rannaniidule, mis on kasutuses karjatatava alana ning

hooldatud. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)

Joonis 2. Olemasolev parkimisala. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)

Käesoleval hetkel on olemas ja kasutuses juba väike parkla, varikatusega piknikulaud,

lõkkekoht ja kuivkäimla, mis osaliselt asuvad juba Natura elupaigal ja poollooduslikul

kooslusel kadastik (5130). Planeeritavate rajatiste seas sellel alal oleks veel uus kuivkäimla

teises asukohas (telkimisala lähedal), rannavõrkpalliväljak, varjualune, lava, parklad ja

telkimisala, mis jäävad samuti osaliselt poollooduslikule kooslusele kadastik, kuid seda vaid

väikeses ulatuses. Asukohavalikul on lähtutud teiste rajatisete lähedusest ning looduslikult

lagedamast alast. Maastikulised väikevormid, nagu üksikud puudegrupid ja maastikku

kujundavad elemendid säilitatakse.

Keskkonnaamet on oma kirjas nr 6-2/25/6655-2 seisukohal, et kõik hooned ja rajatised sh

parkimisplats tuleb kavandada väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Eelhinnangu tarbeks läbi

viidud Puhkeala maaüksuse paikvaatluse käigus, vaatasime üle ka esialgse eskiisiga kavandatud

parkimisala võimalikud asukohad, mis jäävad küll kaitstavate elupaigatüüpide asukohale, kuid

on looduslikus mõttes kõige sobivamad ja lagedamad alad parkimisalade loomiseks (joonis 3

ja joonis 4). Arvestades nimetatud alade hetkeseisundit, ei ole eeldatavasti oodata, et

parkimisalade loomine kahjustaks kaitstavaid elupaigatüüpe. Pigem oleks täiendavate

parkimiskohtade olemasolul tagatud, et Puhkeala maaüksust kasutavad inimesed ei pargiks oma

sõidukeid haljasaladele. Lisaks sellele oleks parkimisala rajamise lubamisel sellele alale

võimalik teisaldada olemasolev käimla koosluselt parkimisala äärde. Taotluses näidatud lava,

olemasolevast parklast lõunapoole planeeritav elupaigast väljapoole jääva parkla,

rannavõrkpalliväljaku, varjualuse ning telkimisala asukohas ei esine Laidevahe looduskaitseala

ja loodusala eesmärgiks seatud elupaigatüüpe. Kuigi asukoht paikneb ehituskeeluvööndis, ei

kahjustata seal hoiuala kaitseväärtusi. Kogu inimtegevus ja sellega kaasnev mõju jääb

nimetatud alale, mida piirab mere rannani looduslik puhverala. Luues inimestele puhkeala

kõikide vajalike rajatiste ja parkimisalaga, ei hakata ka trügima ka muudele aladele

(puhveralale). Lisaks piirab inimeste tegevust ja liikumist alal olev karjatamise aed. Kuigi

planeeringuga tuleb tagada ka ligipääs kallasrajale, siis ei ole vajalik seda tagada läbi kaitstava

elupaiga, vaid kallasrajani pääseb ka mööda olemasolevat kruusateed.

Ühtlasi on nii tagatud ökotonide säilimine. Ka paikvaatluse käigus ei tuvastatud ühtegi

inimtekkelist sissesõitu või rada kaitstavatel elupaigatüüpidel. Inimtegevus ja selle mõju jääb

juba olemasolevale puhkealale.

Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja kaldal.

Olemasolevad ehitised on korralduse alusel seaduslikud, planeeritavad jäävad küll

ehituskeeluvööndisse, kuid nende olemasolu (sh kasutamine) ning täiendavate

rajatiste/hoonete ehitamine on võimalik ranna ja kalda kaitse eesmärke kahjustamata.

Kuigi Puhkeala kinnistu on suures ulatuses üleujutatav ala, ei viita hetkeolukord korduvatele

üleujutustele. Pigem tuleb planeeringu elluviimisel sellega arvestada, planeerides sobivaimad

lahendused üleujutustega toimetulekuks.

Joonis 3. Põhjapoolse kavandatava parkimisala asukoht. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)

Joonis 4. Lõunapoolse kavandatava parkimisala asukoht. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)

Joonis 5. Olemasolev lõkkekoht. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)

Joonis 6. Planeeritava (olemasoleva) telkimisala asukoht. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)

Joonis 7. Olemasolev varikatusega piknikulaud. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)

Lisaks on planeeringualal olemasolev käimla, mis on ehitisregistrisse kantud muu

puhkerajatisena kaitstavale elupaigatüübile kadastikud. Uus käimla tuleks rajada väljapoole

kaitstavat elupaigatüüpi. Soovitame see rajada võimalikult teele lähedale, sest nii on võimalik

seda ka paremini tühjendada kuna ühtlasi ei ole mootorsõidukiga lubatud parklast liikuda

telkimisalani mööda olemasolevat rada, et käimlat tühjendada. Kaitse-eeskirja § 5 lg 4 p 1 ja 2

kohaselt on kaitsealal lubatud sõidukiga sõitmine teedel ning jalgrattaga sõitmine radadel.

Telkimisalal ei ole lubatud pinnase- ega ka kaevetööd.

Planeeritud tegevustega ei ole kavas rohevõrgustiku senist toimivust ja sidusust ohtu seada.

Planeeringuala puhul on tegemist suhteliselt suure alaga, mis on ulukitele ka edaspidi läbitav.

Piirdeaed on plaanitud vaid sadama ja seda otseselt teenindavate rajatiste ümber, nii inimeste

kui ka ulukite ohutuse mõttes. Rannaniidul on ka karjatamise aed, kuid see on ulukitele

ületatav/läbitav. Planeeringu elluviimisel säilitatakse haljastus võimalikult maksimaalses

ulatuses. Liikumisteed ulukitele on tagatud ümber sadamahoonete tavapäraselt. Seega ei ole

planeeritaval tegevusel eeldatavasti olulist mõju rohevõrgustiku edasisele toimivusele mere

rannal ja piirkonnas.

Eeltoodust tulenevalt on planeering üldjoontes Saare maakonnaplaneering 2030+ vastav.

Planeeringuala kõlvikuline koosseis on 24650 m2 looduslik rohumaa, 1198 m2 metsamaa ja

15490 m2 muu maa. Planeeringuala piirneb põhjast Laidevahe looduskaitseala 14

(katastritunnus 59201:004:0629) kaitsealune maa 75% ja maatulundusmaa 25%, idast ja lõunast

Läänemerega, läänest Kukessaare (katastritunnus 59201:004:0219) maatulundusmaaga, Uue-

Kukessaare (katastritunnus 59201:001:0830) elamumaaga ja 5920028 Sandla-Kukessaare tee

(katastritunnus 59201:004:0582) transpordimaaga. Juurdepääs planeeringualale on avalikult

kasutatavalt Sandla-Kukessaare teelt (tee nr 5920028).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt

tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine

juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei

oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH),

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid

Detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad kitsendused:

1. Planeeringualal asub elektripaigaldise kaitsevöönd.

2. Planeeringualale ulatub Laidevahe looduskaitseala (KLO1000512), Rannaküla

piiranguvöönd (KLO1102007), Natura 2000 võrgustiku Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala

(RAH0000107) ning Siiksaare-Oessaare loodusala (RAH0000597).

3. Planeeringualale ulatub ranna ehituskeeluvöönd, ranna piiranguvöönd ja ranna

veekaitsevöönd.

4. Planeeringualale ulatub korduv üleujutusala.

5. Planeeringualale ulatub veekogu kallasrada.

6. Planeeringualal on III kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide leiukohad.

7. Planeeringualale on osaliselt inventeeritud Natura elupaik kadastikud (5130), poollooduslik

kooslus kadastik (5130), Natura elupaik rannaniidud (1630) ja Natura elupaik puiskarjamaad

(9070).

8. Planeeringuala ranna- ja merealale on registreeritud Natura elupaik liivased ja mudased

pagurannad (1140) ja veealused liivamadalad (1110).

Veeseaduse § 118 lg 5 alusel ei ole õiguslikul alusel rajatud sadamaalal veekaitsevööndit, seega

planeeritavas Sandla sadamas ei ole veekaitsevööndit.

Joonis 8. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaart (seisuga 15.05.2025)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused

Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Sandla külas Puhkeala maaüksusel. Juurdepääs

planeeringualale on avalikult kasutatavalt Sandla-Kukessaare teelt (tee nr 5920028). Alal

puudub kehtiv detailplaneering. Puhkeala katastriüksusel on ehitisregistri (edaspidi ehr)

andmetel rajatistena muu nimetamata spordi- või puhkerajatis (ehr kood 220654457) ja Sandla

sadam (ehr kood 221477763).

Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad. Reljeef on suhteliselt tasane ja madal – absoluutkõrgus jääb vahemikku 1-2,5 m.

Joonis 9. Vaade Sandla sadamaalale. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)

Joonis 10. Vaade Sandla sadamaalale. (Keti Kaljuste, 16.05.2025)

Joonis 11. Puhkeala maaüksusele viib Sandla-Kukessaare kruusakattega tee. (Keti Kaljuste,

16.05.2025)

Arvestades paikvaatluse hetkel sadamas asunud kalapaatide hulka võib järeldada, et see leiab

aktiivset kasutust (joonis 9 ja 10). Ala on ka ajalooliselt merel käimise kohana kasutatud (joonis

12). Aastast 1949 hakati Sandla rebasefarmi jaoks kala püüdma ja merele mindi sealsest

rannast. 60-ndatest oli seal kalurikolhoos „Saare Kalur“ püügilüli ja merel käis kakuaam (12

meetrine kalalaev). 1970-ndatest oli seal Tallinna Juveelitehase ja Aste juveelitehase

puhkekompleks, sellest ajast on sadamaalale toodud suured dolomiidi plokid ja rajati

sadamabassein, milles oli pidevalt kuni 20 paati. Samast ajast on tähistusega Sandla sadam nr

38, tegemist oli kinnise territooriumiga ja NSVL piirivalve järelevalve all oleva sadamaga. Eesti

vabariigi ajal on kohalikud kutselised kalurid kasutanud aktiivselt Sandla sadamat. Veel

praegugi on vees näha lagunenud dolomiidi plokid, mille asemele soovitakse rajada paatide

hoiuala kaitseks looduskivist muulid. Rannas asuvad infostend ja vanad riietuskabiinid. Ala on

pigem hooldamata ning osaliselt roostunud.

Joonis 12. 1959 aasta topokaardil on Kukessaare sadam märgistatud nimega „рыб пристань“ (Maa-

ja Ruumiamet, 16.05.2025 seisuga)

Kavandatavad tegevused planeeringualal näevad ajaloolises sadamakohas eeldatavasti ette nii

süvendustöid kui ka tahkete ainete uputamist veekogusse, mistõttu on vajalik taotleda

Keskkonnaametilt keskkonnaluba vee erikasutamiseks. Vee erikasutuse keskkonnaluba on

kohustuslik, kui süvendatakse veekogu ja paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga

alates 100 m2 Kui sadamas toimuv ehitustegevus viia läbi väljaspool lindude pesitsusaega ja

kalade kudemisaega (ca 15. märts kuni 31. juuli), ei kaasne tegevustega eeldatavalt olulist

keskkonnamõju. Arvestades, et piirkonda kasutatakse ka käesoleval hetkel aktiivselt paatide

veeskamiseks, siis eeldatavalt ei mõjuta planeeritud tegevused oluliselt ka rannikuprotsesse

ega sealset elustikku.

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad ning tõenäoliselt see maaüksusel puudub. Kavandatav tegevus ei mõjuta veetarvet

antud piirkonnas.

Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus

kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib

samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida

planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole.

4.2. Mõju maavaradele

Maa-ameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid.

Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest

arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida seoses

juurdepääsutee, parkla ja muu ehitusaluse pinna rajamisega, mis eeldab täitematerjali kasutust.

Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames

ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires,

väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba seaduses

määratud juhtudel. Luba pole vaja taotleda maaparandushoiutöödel, maanteekraavide

puhastamisel, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel vastava projektiga määratud mahus või

projekti puudumisel vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ja tee

ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks. Keskkonnaameti luba

ei ole vajalik ehitustöödel üle jääva kaevise võõrandamiseks, mis on mahus alla 5000

kuupmeetri.

4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide

rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja

kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus

planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika

tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku.

Puhkeala kinnistul on inventeeritud kaitstav elupaigatüüp rannaniit (1630*) ning kadastikud

(5130), mis on ühtlasi Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärkideks. Kuigi Keskkonnaamet

on seisukohal, et kõik hooned ja rajatised sh parkimisplats tuleb kavandada väljapoole

kaitstavaid elupaigatüüpe, oleme seisukohal, et parkimisala kavandamisel võiks kaaluda

eskiislahenduses näidatud asukohtasid. Kuna tegemist on looduslikult lagedate aladega, mida

tõenäoliselt juba kasutatakse, kui parkimiskohtadest tuleb puudus.

Maaüksuse idapoolsesse ossa, kuhu ehitustegevust ei ole kavandatud, on registreeritud III

kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide ristpart, liivatüll, valgepõsk-lagle, punajalg tilder ja

sookurg leiukohad. Kaitsealuse linnuliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Lisaks on keelatud looduslikult

esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine ning lindude tahtlik

häirimine. Ei saa täielikult välistada, et planeeringuga kavandatud tegevus ei häiri eelpool

nimetatud linnuliike, kuid arvestades asjaolu, et tegevused nii sadamas ja puhkealal on

toimunud juba varasemalt ja ka käesoleval hetkel, siis eeldatavasti ei suurene mõju oluliselt.

Ehitustegevuse võimalikke negatiivseid mõjusid leevendab ehitustegevuse jäämine perioodile,

mis ei kattu lindude pesitsusperioodiga. Piirkond laiemalt on oluline kaitstavate linnuliikide

pesitsuspaigana, seega tuleb arvestada asjaoluga, et mürarikkad ehitustööd sadamas tuleb läbi

viia väljapool lindude pesitsemisperioodi (15. märtsist kuni 31. juulini). Sadamahoonete

kavandamisel tuleb arvestada, et linnud ei suuda peegelduste tõttu klaaspindu ohuna tajuda ja

tekib oht, et linnud põrkavad vastu klaasi, saavad viga või hukuvad. Seega tuleks kavandada

lahendused klaaspindadele näiteks ultraviolettmustriga klaas (Ornilux), mattklaas, toonitud

klaas, klaasruudustik, mustrid klaaspinnal vms.

Ehitustööd tuleks läbi viia madalveega ajal ja väljapoole kalade kudeaega. Tööde teostamisel

tuleb vältida tuleb ka heljumi teket ja levikut hoiualale.

4.4. Mõju välisõhu seisundile

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis

on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust

suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning

ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite

heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122

„Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme

piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline.

4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -

võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete

üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda

märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju

avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt

jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline

mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri

määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu

saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene.

Planeeringualal pole ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

4.7. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele

Otsene mõju ümbruskonna inimestele avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal, seda läbi

suurenenud transpordikoormuse. Samas ei suurene liikluskoormus teedel olulises mahus.

Ehitusjärgselt omab planeeritav tegevus pigem positiivset mõju, kuna korrastatud sadama- ja

puhkeala võimaldab külakogukonnal rannarahva traditsioonilise eluviisi jätkamist ning vabaaja

veetmise võimalusi.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad

esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja

kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete

täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla

vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on

lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise

võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii

tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine

ebatõenäoline.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,

kavandatava tegevuse eeldatav mõju

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju

hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku

ala. Kuna detailplaneeringuga kavandatud tegevused hõlmavad osaliselt tegevusi Natura 2000

võrgustiku aladel, aga ka Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala

territooriumil, pole välistatud planeeringuga kavandatu teatav mõju Natura võrgustiku ala

toimimisele. Ehitustegevusega võidakse teatud määral häirida ja kahjustada rannikumaastikku

ja mere- ning linnuelustikku, kuid arvestades asjaolu, et planeeringu puhul on tegemist

olemasoleva puhkealaga, olemasolevat sadamakohta kasutatakse ja on kasutatud juba

ajalooliselt ning kavandatav sadam ulatub vaid osaliselt Natura 2000 võrgustiku alale, siis on

kaasnev mõju tõenäoliselt pigem tagasihoidliku iseloomuga.

Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) Laidevahe lahte, saarestikku ja jäänukjärvi, rahvusvahelise tähtsusega veelindude

rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid

liike ning nende elupaiku;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas:

veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad

(1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared

ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood

(alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad

laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning

lammi-lodumetsad (91E0*);

3) linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku: need

liigid on hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris

alpina schinzii), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik

(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekajakas (Larus minutus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia),

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), tutkas (Philomachus pugnax), sarvikpütt (Podiceps auritus),

väikehuik (Porzana parva) ja täpikhuik (Porzana porzana);

4) ohustatud ja haruldasi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas

nimetamata linnuliike ja nende elupaiku: need liigid on soopart (Anas acuta), hallhani (Anser

anser), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-

part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-

vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula

hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria

mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), liivatüll

(Charadrius hiaticula), hänilane (Motacilla flava), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kiivitaja

(Vanellus vanellus) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus);

5) kaitsealuseid taimeliike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende

elupaiku: need liigid on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)

ja soohiilakas (Liparis loeselii);

6) ohustatud ja haruldasi taimeliike ja nende elupaiku: need liigid on oja-haneputk (Berula

erecta), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp.

Intermedia), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp (Orchis

ustulata), liht-randpung (Samolus valerandi) ja kõrge kannike (Viola elatior).

Rannaküla piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rahvusvahelise tähtsusega veelindude

rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme,

poollooduslike koosluste ning kaitstavate liikide ja nende elupaikade säilimine.

Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas

clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),

rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser),

kivirullija (Arenaria interpres), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp

(Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris

alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas

(Larus canus), väikekajakas (Larus minutus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), kormoran e

karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), roherähn e meltsas (Picus viridis),

sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

väikehuik (Porzana parva), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Siiksaare-Oessaare loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga

(*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad

(*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica

palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Joonis 13. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti Looduskaitse kaardirakendusest. (16.05.2025

seisuga)

Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole käesoleva planeeringu

elluviimisel oodata pöördumatuid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja nimetatud

aladele. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste mõju on lühiajaline ning mõjuta oluliselt

ega sea ohtu kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku või isendid. Mõju kooslustele ja

planeeringualal olevatele taimeliikidele on pigem ehitusaegne. Ei ole oodata, planeeritava

majapidamise lisandumise tulemusel tõuseks piirkonnas müra või muude häiringute tase

niisuguses ulatuses, mis lähedal pesitsevaid või rändel olevaid linnuliike häiriks.

7. Kokkuvõte ja järeldus

Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille eesmärgiks on sadama

planeerimine, puhkeala ehitiste planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette

näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust.

Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju

maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Käesoleva detailplaneeringu ala asub ja hõlmab tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja

Laidevahe looduskaitseala territooriumil ja Rannaküla piiranguvööndis. Planeeringualale on

Puhkeala kinnistul on inventeeritud kaitstav elupaigatüüp rannaniit (1630*), kadastikud (5130)

ja väga väikeses ulatuses puiskarjamaad (9070) ning on registreeritud III kaitsekategooria

liikide liivatüll (Charadrius hiaticula), sookurg (Grus grus), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), punajalg-tilder (Tringa totanus) leiukohad. Lisaks on planeeringuala ranna- ja

merealale registreeritud Natura elupaik liivased ja mudased pagurannad (1140) ja veealused

liivamadalad (1110). Kui ehitustegevust viia ellu nii, et järgitakse planeeringuga seatud

keskkonnatingimusi ja leevendavaid meetmeid on kavandatava tegevuse mõju eelpool

nimetatud kaitstavatele aladele ja liikidele eeldatavasti väheoluline ning lühiajaline.

Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga

kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju

ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

Koostaja: Keti Kaljuste

Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}

Sandla külas Sandla sadama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse

dokumendiregistris 24.03.2025 nr 5-2/1844-1) detailplaneeringu algatamiseks Sandla külas

Puhkeala (katastritunnus 59201:004:0608, katastriüksuse kasutamise sihtotstarve üldkasutatav

maa 100%, pindala 41338 m2) katastriüksusel. Tegu on munitsipaalomandiga. Planeeringuala

hõlmab lisaks Puhkeala katastriüksusele sellega piirnevat mereala.

Detailplaneeringu eesmärgiks on algatamise taotluse kohaselt sadamaalale väikepaatide hoiuala

planeerimine, paatide veeskamiseks vajaliku kaldaaluse ja muuli rajamine, olemasoleva

rannakindlustuse parandamine, võrgukuuri ja sadamahoonete (2 tk) ning parkla rajamine,

puhkeplatsil olemasoleva parkla suurendamine mööda teeäärt sadamani, 5x10 m suuruse lava ja

4x11 m suuruse varjualuse ehitamine, rannavõrkpalliväljaku rajamine, kuivkäimla paigaldamine

telkimisala juurde.

Kokkuvõtvalt on detailplaneeringu eesmärgiks sadama planeerimine, puhkeala ehitiste

planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringuala suurus on

ca 4 ha ja hõlmab Sandla külas Puhkeala katastriüksust.

Ajalooliselt ja erinevates arengustrateegiates on paralleelselt Sandla sadama nimetusega olnud

kasutusel ka Kukessaare sadam, kuid edaspidi kantakse sadam sadamaregistrisse Sandla sadama

nime all, mistõttu ka detailplaneeringu nimetus on Sandla sadama detailplaneering.

A. Olemasolev olukord

Alal puudub kehtiv detailplaneering. Puhkeala katastriüksusel on ehitisregistri (edaspidi ehr)

andmetel rajatistena muu nimetamata spordi- või puhkerajatis (ehr kood 220654457) ja Sandla

sadam (ehr kood 221477763). Pihtla Vallavalitsus on 30.04.2012. a korraldusega nr 83 väljastanud

ehitusloa ja 31.07.2012. a korraldusega nr 146 väljastanud kasutusloa ehitisele: istepingid-lauad,

infostend, riietuskabiinid, puidust DC, lõkkeplats ja lõkke alune, sissesõidutee ja parkla;

kasutusotstarbega muu nimetamata spordi- ja puhkerajatis. Algatamise taotluse kohaselt on

puhkeplatsil kuivkäimla, parkla, varikatusega piknikulaud 4x4 m, kividega ümbritsetud lõkkekoht,

15 teisaldatavat piknikulauda ning sadamaalal 2 riietuskabiini ning dolomiitplokkidest

sadamabassein.

Planeeringuala kõlvikuline koosseis on 24650 m2 looduslik rohumaa, 1198 m2 metsamaa ja 15490

m2 muu maa. Planeeringuala piirneb põhjast Laidevahe looduskaitseala 14 (katastritunnus

59201:004:0629) katastriüksuse kaitsealuse maa ja maatulundusmaaga, idast ja lõunast

Läänemerega, läänest Kukessaare (katastritunnus 59201:004:0219) katastriüksuse

maatulundusmaaga, Uue-Kukessaare (katastritunnus 59201:001:0830) katastriüksuse

elamumaaga ja 5920028 Sandla-Kukessaare tee (katastritunnus 59201:004:0582) katastriüksuse

2

transpordimaaga. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt Sandla-Kukessaare teelt

(tee nr 5920028), mis osaliselt läbib planeeringuala.

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringualal elektripaigaldise

kaitsevööndid, korduv üleujutusala, ranna ehituskeeluvöönd, ranna piiranguvöönd, ranna

piiranguvöönd, ranna veekaitsevöönd, veekogu kallasrada, kaitseala piiranguvööndid ning III

kategooria kaitsealused taimed ja fauna.

Planeeringuala lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Lähim detailplaneering asub

linnulennult ca 700 m kaugusel lõunas Veere ja Tonni detailplaneering (kehtestatud Pihtla

Vallavolikogu 20.06.2003. a otsusega nr 35), mille eesmärgiks on Veere maaüksuse ehitusõiguse

määramine ja Tonni maaüksusest Veere juurdepääsutee jaoks maa eraldamine;

detailplaneeringuga on kavandatud Veere kinnistule elamumaa ja puhkemajanduse arendamise

võimalus, kus maksimaalselt kasutada ökoloogilisi ning säästlikke materjale ja tehnoloogiaid.

Lähimad sadamaregistrisse kantud sadamad asuvad Suure-Rootsi külas Kärsna sadam

(linnulennult ca 7,6 km) ja Turja külas Turja sadam (linnulennult ca 7,3 km).

B. Kehtiv üldplaneering ja maakonnaplaneering

Planeeringualal kehtib Pihtla valla rannaala üldplaneering (kehtestatud Pihtla Vallavolikogu

13.10.2005. a määrusega nr 6, edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse

kaardile asub planeeringuala osaliselt P1 reserveeritud puhkealal ilma hoonete ehitamise õiguseta,

lisaks on seal märgitud looduskaitseala piir, vallatee ja mere ranna ehituskeeluvöönd (200 m,

tiheasustusega asulas 50 m). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Puhkeala katastriüksus osaliselt

(planeeritava sadama osas) väljaspool üldplaneeringu lahendusena toodud reserveeringualasid.

Sihtotstarbe muutmisel lähtutakse sellisel juhul üldplaneeringu kohaselt maakatastriseadusest ning

sihtotstarvete määramine ja muutmine nendel aladel ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks.

Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et see käsitleb vastavalt Saare maakonna rannaala

tsoneeringus toodud jaotusele Pihtla vallas asuvaid sadamaid ja lautreid, kuid loetelus ei ole toodud

Sandla sadamat (Kukessaare sadamat). Peatükk 5.1.5 sõnastab, et üldplaneeringuga

reserveeritakse kõikide sadamate juurde, kus ei ole määratud sadama akvatooriumi piire, veeala

planeeringukaardil näidatud piirides sadama akvatooriumi tarbeks.

Peatükk 5.4.4 sõnastab, et ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud jäätmete töötlemiseks või

ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas. Ehituskeeld ei

laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud

sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Seletuskirjas peatükis 5.4.7 sadamaga seotud piirangud -

sadam on laevanduslikuks ja kaubanduslikuks tegevuseks, laevaremondiks või harrastuslikuks

laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuv hoonete ja

rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga.

Üldplaneering sõnastab, et sadamaala on sadama funktsionaalseks tegevuseks kasutatav maa ja

akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate kaide, lainemurdjate, kaldatammide, sadama piiridesse

jäävate sisse- ja väljasõiduteedega, mida kasutatakse laevade ja kauba töötlemiseks, reisijate

teenindamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks.

Üldplaneeringu peatükis Arengustrateegia põhisuunad aastani 2010 soovitakse, et maakond oleks

hooldatud ranna, loodusesse sobivate puhkealade ja kaunite puisniitudega (Saare

maakonnaplaneering, 1999). Pihtla valla eesmärk on luua kvaliteetsem elukeskkond eelkõige

parandades infrastruktuuri ja sotsiaalkeskkonda ning kasutades valla looduslikke tingimusi

puhkemajanduses ja turismis. Üldplaneeringu kohaselt käsitleb Riigimetsa Majandamise Keskuse

(RMK) Saaremaa puhkealana tervet Saare maakonda.

3

Peatükk 3.2 sõnastab, et rekreatiivse väärtusega maastik on Eestis tavaliselt tähendanud metsa või

veekogu kallast ja soovitavalt mõlemat korraga. Puhkajad armastavad nii supelda (päevitada, kala

püüda) kui seeni-marju korjata ja jahti pidada. Veekogude puhul on oluline vähemalt osaliselt

avatud kaldariba. Eelistatakse kindlapõhjalist, kuiva ja liivast kaldaala või randa. Kaitsealadele

jäävate puhkealade puhul arvestatakse kaitseala kaitse-eeskirjast tulenevaid piiranguid. Rannaalal

puhkemajanduse arendamine toimub vastavalt vajadustele ja võimaluse korral koostöös

maaomanikega ning arvestades Saare maakonna rannaala tsoneeringus toodud põhimõtteid.

Arendustegevuse puhul kõikidel puhkealadel tuleb arvestada alade rekreatsioonitaluvusega ja

vajadusel viiakse läbi sellekohased uuringud. Eesmärgid seoses turismi- ja puhkemajanduse

arendamisega: loodussõbraliku liikumisvõimaluste parandamine (jalgrattateed, matkarajad);

merekultuuri tähtsustamine (paadi ja jahisadamate arendamine); uute turismitoodete arendamine;

turismialane koolitus; puhkealalade võrgustiku arendamine vallas (avalike puhkealade loomine –

traditsiooniliste supelrandade, rahvakogunemiskohtade munitsipaliseerimine; puhkealade

sidumine rohelise võrgustikuga).

Puhkealadele reserveeritakse üldplaneeringu peatüki 5.1.2 kohaselt kahel põhimõttel: puhkeala

hoonete ehitamise õiguseta ja puhkeala hoonete ehitamise õigusega. Nimetatud alade erinevuse

toob ära Saare maakonna rannaala tsoneering. Hoonete ehitamise õiguseta puhkealaks on

reserveeritud ka maa-ala Sandla külas, Laidevahe LKA alal. Reserveeritud alad on kantud rohelise

värviga üldplaneeringu kaardile koos tähisega P1.

Üldplaneeringuga määratakse Saare maakonna rannaala tsoneeringus toodud soovituse alusel

jätkuvalt riigi omandis olevatel maade, mis jäävad rannavööndisse maakasutuse sihtotstarbeks

maatulundusmaa, ilma hooneta ehitamise õiguseta, või üldmaa. Sellega tagatakse laiema

avalikkuse huvid ja leevendatakse survet eramaadele rannaalal.

Laidevahe looduskaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on Laidevahe lahe ja saarestiku ning

jäänukjärvede, ohustatud poollooduslike koosluste ja seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade

kaitse. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse

piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Kaitseala ja selle

vööndite piirid on kantud maakatastrisse. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude

elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on Laidevahe looduskaitseala rahvusvahelise

tähtsusega märgala (Ramsari ala). Laidevahe looduskaitseala koosseisus on kaitse alla võetud

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ja Siiksaare-Oessaare

loodusala.

Kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud

juurdepääsuvõimalused kallasrajale.

Üldplaneeringu kohaselt on vastavalt Saare maakonnaplaneeringule Läänemere randadel 200 m

ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud

üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel.

Käesoleva detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringut sadama planeerimise osas ja

vähendada ehituskeeluvööndit planeeritavate puhkeala ehitiste osas.

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul,

rohevõrgustikus ja osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal.

C. Kaalutlused

Detailplaneeringuga kavandatakse sadamat koos sadamaehitistega ja vajalike tehnovõrkudega

ning puhkeala ehitisi. Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale sadamat planeeritud, kuid

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks

4

muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede,

sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega

on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas ja

detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lõike

1 punkti 3 alusel.

Kehtivas üldplaneeringus on kajastatud vaid olemasolevad sadamad, planeeritavaid sadamaid

üldplaneeringus käsitletud ei ole. Lähimad olemasolevad sadamad on linnulennult ca 7 km

kaugusel Suure-Rootsi külas ja Turja külas. Kuna lähipiirkonnas puudub muu alternatiivpääs

merele, planeeritaval alal on ajalooliselt väljakujunenud kasutus ja eeldused väikesadama

arendamiseks, siis leiab Saaremaa vald, et sadamaehitiste planeerimine ning seeläbi

üldplaneeringu muutmine on võimalik. Lõpliku otsuse planeeritava tegevuse lubatavuse osas saab

hoiuala valitsejana anda Keskkonnaamet (edaspidi KeA).

Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lõike 5 punktide 2, 3, 8 ja 10 ei laiene

ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele,

ranna kindlustusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Planeeritav

sadam kantakse sadamaseaduse § 37 lõike 2 alusel sadamaregistrisse. Eelpooltoodut arvesse

võttes, ei ole sadama planeerimisel vajalik vähendada üldplaneeringu kohast ehituskeeluvööndit.

Olemasoleva puhkeala osas on ehitisregistrisse vastavalt Pihtla Vallavalitsuse korraldusega kantud

muu nimetamata spordi- või puhkerajatis, mille alla kuuluvad istepingid-lauad, infostend,

riietuskabiinid, puidust DC, lõkkeplats ja lõkke alune, sissesõidutee ja parkla. Kuna tegu on

õiguslikul alusel korraldusega seadustatud ehitistega, puudub nendel ehituskeeluvööndi

vähendamise vajadus. Siiski tehakse detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringuga määratud

ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks puhkealale planeeritavate uute ehitiste hoonestusala

ulatuses. Seetõttu on LKS § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga.

Detailplaneeringuga tuleb üldplaneeringu reserveeritud P1 puhkealal ilma hoonete ehitamise

õiguseta muuta P2-ks puhkealaks hoonete ehitamise õigusega. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt on

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. PlanS § 6 punkti 9 järgi on maakasutuse

juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu

määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. PlanS seletuskirjas on selgitatud, et

maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav (üle 51%)

otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Seega

üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid

üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja

see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust.

Ka kehtiv üldplaneering toob välja, et ehitusmäärusega lahendatakse vajadusel sihtotstarbe liigi

lubatud kasutuse mahud, mida väljendatakse protsentides, kusjuures vastava põhisihtotstarbega

alal ei või kõrvalkasutusviisid ületada 49% ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse

sihtotstarve – elamumaa olema 51% või enam (näiteks võib elamualal lubada 60% elamumaad,

20% ärimaad, 10% sotsiaalmaad, 10% transpordimaad).

Ala soovitakse muuta hoonete ehitamise õigusega puhkealaks P2 vaid üksikute puhkeala

teenindavate hoonete tarbeks. Terve katastriüksuse muutmine hoonete ehitamise õigusega alaks

oleks oluline üldplaneeringu muudatus. Seetõttu on asjaomaseks maa-alaks loetud käesoleva

detailplaneeringu puhul Puhkeala katastriüksust ja terve katastriüksuse osas puhkeala hoonete

ehitamise õiguse määramine oleks üldplaneeringu juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Juhtotstarbele

vastav kasutus jääb asjaomasel alal valdavaks ning oluliselt ei mõjutata üldplaneeringu

põhilahendust. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud juhtotstarbe osas üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu koostamine, mistõttu planeeringu koostamisel tuleb arvestada, et

5

moodustatavate hoonete ehitamise õigusega puhkeala osakaal kogu puhkeala alast ei muutuks

valdavaks, vaid ülekaalus oleks hoonete ehitamise õiguseta puhkeala.

Seega on algatatav detailplaneering sadama planeerimise ja ranna ehituskeeluvööndi vähendamise

osas üldplaneeringut muutev. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu

koostamisele ettenähtud menetlust, koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu

koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu kohaliku

omavalitsuse volikogu.

Puhkeala katastriüksus asub osaliselt Laidevahe looduskaitsealal (kaitse alla võetud Vabariigi

Valitsuse 05.11.2002 määrusega nr 334 „Laidevahe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja

Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri“, muudatus vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20.01.2023

määrusega nr 5 „Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri1“), kus detailplaneeringu kehtestamiseks

ja ehitustegevuseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek.

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering

PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati

keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Saaremaa Vallavolikogu on koostatud eelhinnangu

(käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata

keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid

mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole.

Keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt

tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese

tervist, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades. Samuti puudub eeldatavasti mõju kaitstavatele

loodusobjektidele ning Natura 2000 võrgustiku aladele.

Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et Sandla sadama

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset

keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Saaremaa vald edastas vastavalt PlanS §-le 127 Keskkonnaametile (edaspidi KeA) algatamise

taotluse materjalid seisukoha saamiseks. KeA oma 02.05.2025 vastuskirjas 6-2/25/6655-2 toob

välja, et planeeritavad puhkeala ning suuremas osas sadamaala jäävad Laidevahe looduskaitseala

(EELIS kood KLO1000512) Rannaküla piiranguvööndisse. Laidevahe looduskaitseala kuulub

ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ning Siiksaare-Oessaare

loodusalana. Tegevusi kaitsealal reguleerib looduskaitseseadus (LKS) ja Laidevahe

looduskaitseala kaitse-eeskiri. Puhkeala kinnistul on inventeeritud kaitstav elupaigatüüp rannaniit

(1630*) ning kadastikud (5130), mis on ühtlasi Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärkideks.

Alal on registreeritud III kaitsekategooria liikide liivatüll (Charadrius hiaticula), sookurg (Grus

grus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), punajalg-tilder (Tringa totanus) leiukohad. Kaitse-

eeskirja § 15 lg 1 p 1 ja § 15 lg 2 p 3 kohaselt on piiranguvööndis lubatud majandustegevus,

arvestades määrusega sätestatud erisusi ning uue ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks

ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele ranna ja kalda ehituskeeluvööndi

ehituskeeld…/…/…Soovitud sadamaehituse ala jääb Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, kus

on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 1 p-

le 1 on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 m. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud

detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja

6

veeliiklusrajatisele. Seega sadama rajamine saab toimuda üksnes planeeringu alusel. Sadama

rajamiseks ei ole vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, juhul kui sadam kantakse

sadamaregistrisse ja sinna kavandatakse üksnes sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke

ehitisi…/…/…Planeerimismenetluse raames tuleb läbi viia ka keskkonnamõjude strateegiline

eelhindamine koos Natura eelhindamisega, sest kavandatu ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu

tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti…/…/…Keskkonnaamet on seisukohal, et kõik hooned ja rajatised sh parkimisplats

tuleb kavandada väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe.

KeA toob veel oma kirjas, et ehr andmetel paikneb katastriüksusel rajatisena Sandla sadam (EHR

kood 221477763) ning muu nimetamata spordi- või puhkerajatis (EHR kood 220654457). EHR-i

andmetel on ehitusluba puhkerajatise ehitamiseks antud Pihtla Vallavalitsuse poolt 07.05.2012.

EHR-s puuduvad täpsemad andmed puhkerajatise asukoha või selle koosseisu kuuluvate rajatiste

kohta. Puhkerajatis on ehitatud Laidevahe looduskaitsealale, kuid KeA-l puudub teave, et selle

rajamine oleks KeA-ga kooskõlastatud. Palume DP algatamise dokumentides käsitleda

olemasoleva, EHR-i kantud rajatise ehitamisega seotud teemat, sh õiguslikku alust. Vallavalitsus

toob välja, et Pihtla Vallavalitsus on 30.04.2012. a korraldusega nr 83 väljastanud ehitusloa ja

31.07.2012. a korraldusega nr 146 väljastanud kasutusloa ehitisele: istepingid-lauad, infostend,

riietuskabiinid, puidust DC, lõkkeplats ja lõkke alune, sissesõidutee ja parkla; kasutusotstarbega

muu nimetamata spordi- ja puhkerajatis ehk siis eelpool nimetatud ehitistel on olnud püstitamiseks

õiguslik alus.

Veel lisab KeA, et olemasolev käimla, mis on sinna rajatud ebaseaduslikult kaitstavale

elupaigatüübile kadastikud. Olemasolev parkla jääb elupaigatüübist väljapoole, kuid põhja poole

ei ole võimalik parklat laiendada, sest see jääks kaitstavale elupaigatüübile (Joonis 2). Samal

põhjusel ei ole võimalik rajada parklat, mis asub joonisel Lisa 3 kõige lõunapoolsemal alal ning

planeeritavat kuivkäimlat, mis asub telkimisplatsist põhja pool. Kui planeerida käimlat, siis

soovitame see rajada võimalikult teele lähedale, sest nii on võimalik seda ka paremini tühjendada

ning ühtlasi ei ole mootorsõidukiga lubatud parklast liikuda telkimisalani mööda olemasolevat

rada, et käimlat tühjendada.../…/…Need puhkerajatised, mis on kavandatud väljaspoole

kaitstavaid elupaigatüüpe, peab Keskkonnaamet võimalikuks kaaluda ehituskeeluvööndi

vähendamist. Kuid alal, mis jäävad elupaigatüüpidele rannaniit või kadastikud ei ole

ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku saamine Keskkonnaameti hinnangul tõenäoline ega

senise praktika kohaselt võimalik. Vallavalitsus leiab, et tegemist on olemasoleva õiguslikul alusel

püstitatud käimlaga, kuid kui soovitakse püstitada uut käimlat, siis soovitakse seda teha

võimalikult vähe looduskooslusi kahjustaval moel.

Saaremaa vald edastas vastavalt PlanS § 81 lõikele 2 ja KeHJS § 33 lõikele 6 KeA-le,

Transpordiametile (edaspidi TRAM), Muinsuskaitseametile (edaspidi MKA), Politsei- ja

Piirivalveametile (edaspidi PPA), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (edaspidi RKIK),

Päästeametile (edaspidi PäA) ning Maa- ja Ruumiametile (edaspidi MaRu) xx.06.2025 kirjaga nr

xx detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega KSH algatamise vajaduse osas

seisukoha saamiseks ning lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimiseks.

KeA on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…

TRAM on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…

MKA on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…

PPA on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…

RKIK on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…

7

PäA on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…

MaRu on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…

D. Kokkuvõte

Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu

koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse

käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid,

analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud 21.04.2025 kirjaga nr 5-2/1844-3.

Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.06.2025 kolmepoolse lepingu nr 2-7.7/135-1 huvitatud

isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud

asjaolude kokku leppimiseks.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel

452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], tel 453 3723) ning algataja, vastuvõtja ja

kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002).

Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla

veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil

Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.

Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa

Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Sandla küla Sandla sadama detailplaneering, mille eesmärk on sadama planeerimine,

puhkeala ehitiste planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Sandla sadama detailplaneering“.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 4 ha vastavalt otsuse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Muinsuskaitseamet

Maa- ja Ruumiamet

10.06.2025 nr 5-2/3542-1

Seisukoha küsimine Sandla külas Sandla sadama detailplaneeringu algatamiseks ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse

dokumendiregistris 24.03.2025 nr 5-2/1844-1) detailplaneeringu algatamiseks Sandla külas

Puhkeala (katastritunnus 59201:004:0608, katastriüksuse kasutamise sihtotstarve üldkasutatav

maa 100%, pindala 41338 m 2 ) katastriüksusel. Tegu on munitsipaalomandiga. Planeeringuala

hõlmab lisaks Puhkeala katastriüksusele sellega piirnevat mereala. Detailplaneeringu eesmärgiks

on sadama planeerimine, puhkeala ehitiste planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi

vähendamine. Detailplaneeringuga soovitakse muuta Pihtla valla rannaala üldplaneeringut

sadama planeerimise osas ja vähendada ehituskeeluvööndit planeeritavate puhkeala ehitiste osas.

Kehtivas Pihtla valla rannaala üldplaneeringus ei ole alale sadamat planeeritud, kuid

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks

muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede,

sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega

on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas ja

detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142

lõike 1 punkti 3 alusel.

Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lõike 5 punktide 2, 3, 8 ja 10 ei laiene

ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele,

ranna kindlustusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele ning avalikult kasutatavale teele.

Planeeritav sadam kantakse sadamaseaduse § 37 lõike 2 alusel sadamaregistrisse. Eelpooltoodud

arvesse võttes, ei ole sadama planeerimisel vajalik vähendada üldplaneeringu kohast

ehituskeeluvööndit. Siiski tehakse detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringuga määratud

ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks puhkealale planeeritavate uute ehitiste ulatuses. Seetõttu

on LKS § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 3 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnang ja kaalutud

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.

Käesolevaga küsime Teilt kui asjaomaselt asutuselt PlanS § 81 lõike 2 alusel ettepanekuid

lähteseisukohtade kohta ja KeHJS § 33 lõike 6 alusel seisukohta keskkonnamõju strateegilise

2

hindamise vajalikkuse kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega

ning algatamise taotluse materjalid.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisad:

1. Sandla külas Sandla sadama DP algatamise eelnõu

2. Lisa 1. Planeeringuala

3. Lisa 2. Lähteseisukohad

4. Lisa 3. KSH eelhinnang

5. Detailplaneeringu algatamise taotlus Puhkeala

6. Lisa 1 Puhkeala kinnistu

7. Lisa 2 sadam

8. Lisa 3 puhkeplats

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]