Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/514

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12

„Mesindussektorisse sekkumise toetus“ muutmine“ eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, kuna toetuse taotleja peab võimalikult

kiiresti pärast määruse allkirjastamist saama esitada tegevuskava. Tegevuskava raames

korraldatakse teabepäevi ja kursuseid, millest tuleb ette teavitada 14 päeva enne ürituse

toimumist. Teavitusi ei saa saata enne kui tegevuskava on esitatud. Teabepäevi soovitakse

korraldada septembris.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, EN_mesindus.pdf;

2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_mesindus.pdf;

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus-

ja Toiduamet, Eesti Mesinduskogu

Helena Vaher

625 6237 [email protected]

1

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12

„Mesindussektorisse sekkumise toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12

lõike 3, § 19 lõike 5 ja § 20 lõike 4 alusel.

§ 1. Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise

toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „ilma intressita“ tekstiosaga

„sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress,“;

2) paragrahvi 3 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõnad „isikliku sõiduauto“ sõnaga „auto“;

4) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) teabepäeval ja kursusel osalejate üle peetakse arvestust § 19 lõike 3 punktide 2 ja 21

kohaselt.“;

5) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kursus on täiskasvanute koolituse seaduse kohane täienduskoolitus, mille viib läbi sama

seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele vastav täienduskoolitusasutus.“;

6) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) Eestis ja välisriigis toimuva ürituse osalemistasu ning välisriigis toimuva üritusega seotud

sõidu- ja majutuskulud ning päevaraha;“;

7) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) projektijuhi puhul lisaks punktis 5 sätestatule ka Eestis toimuva üritusega seotud sõidu- ja

majutuskulud;“;

8) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) mesilashaiguste seire, ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje juhendmaterjali koostamise

ja avaldamisega seotud kulud;“;

EELNÕU

04.07.2025

2

9) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sõidukulude puhul on abikõlblik ka auto kasutamise kulu, tingimusel, et auto kasutamise

üle peetakse arvestust.“;

10) paragrahvi 6 lõiget 5 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„71) kulu, mille kohta on mesinduskogu, tema liikmed või partner saanud toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut

riigiabi;

72) sellise teavituskampaania või teabematerjali kulu, mille puhul on Põllumajandus- ja

Toiduamet tuvastanud toidualase teabe esitamise nõuete rikkumise või toidu kohta valeandmete

esitamise;“;

11) paragrahvi 6 lõike 5 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Halduskuludeks loetakse tavapärane üld- ja tegevuskulu, nagu raamatupidamise kulu,

infotehnoloogilise tugiteenuse kulu ja kontori ülalpidamisega seotud kulu, mis ei ole

personalikulu.“;

13) paragrahvi 7 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja kursuse“;

14) paragrahvi 7 lõike 5 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Teabepäeva ja kursuse korraldamise korral on toetuse suurus, mis teabepäeva puhul ei sisalda

lõikes 4 nimetatud lektori tasu, ühikuhinna maksumusena ühe teabepäeva ja kursusepäeva

kohta järgmine:“;

15) paragrahvi 7 lõike 5 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 4 asendatakse arv „1000“ arvuga „1500“;

17) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 5 asendatakse arv „1400“ arvuga „1700“;

18) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 6 asendatakse arv „1300“ arvuga „1800“;

19) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 7 asendatakse arv „1800“ arvuga „2000“;

20) paragrahvi 7 lõike 5 punktid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt:

„8) 2700 eurot, kui korraldatakse ühepäevane kursus kontaktõppena või kombineeritult nii

kontaktõppena kui ka veebikeskkonnas;

9) 2100 eurot, kui korraldatakse vähemalt kahepäevane kursus kontaktõppena või

kombineeritult nii kontaktõppena kui ka veebikeskkonnas.“;

21) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Usaldusmesiniku poolt mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamise korral on

toetuse suurus ilma sõidukuluta ühikuhinna maksumusena ühe nõustamisvisiidi kohta 68 eurot

ja kaugnõustamisteenuse osutamise korral ühe nõustamise kohta 23 eurot.“;

22) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Auto kasutamise korral on toetuse maksimaalne suurus 0,50 eurot ühe sõidetud kilomeetri

kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot isiku kohta ühes kalendrikuus.

3

(62) Välisriigis toimuva ürituse puhul on päevaraha maksimaalne suurus 75 eurot välislähetuse

esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga

järgneva päeva kohta.“;

23) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „juulil“ sõnaga „augustil“;

24) paragrahvi 12 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „kaks“ sõnaga „kolm“;

25) paragrahvi 16 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tingimustel“ tekstiosaga „, kui

toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 44 lõike 1

punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena“;

26) paragrahvi 17 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.“;

27) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Lõikes 5 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui taotlejaga mitteseotud asjakohase töö, teenuse

või vara pakkujaid ei ole või nendelt hinnapakkumuse saamine on ebaõnnestunud. Sellisel juhul

esitatakse kulu mõistlikkuse tõendamiseks muud tõendid.“;

28) paragrahvi 19 lõike 2 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „arvestusega“ sõnadega „ning

päevaraha maksmist tõendav maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto

väljavõte“;

29) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:

„10) sõidukulusid tõendav dokument, sealhulgas ühissõiduki kasutamist tõendav sõidupilet või

auto kasutamise korral kütuse eest tasumist tõendav dokument ja auto sõidupäevik või muu

tõendav dokument, mis sisaldab autot kasutava isiku ees- ja perekonnanime, auto riikliku

registreerimismärgi andmeid, auto läbisõidunäidiku alg- ja lõppnäitu, sõidu kuupäeva ja

eesmärki ning auto keskmist kütusekulu;“;

30) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimunud teabepäeva või kursuse puhul

kuvatõmmis, veebikeskkonda logimise andmed või muu asjakohane tõend, millelt nähtuvad

teabepäeval või kursusel osalejate arv ja nimed;“;

31) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:

„(6) Teise perioodi esimese eelarveaasta alguseks loetakse 2. september 2025. aastal.

(7) Toetuse maksmiseks 2025. aastal esimese perioodi tegevuskava tegevuste elluviimise eest

esitab mesinduskogu PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse

koos kulusid või tegevuse elluviimist tõendavate dokumentidega hiljemalt 16. septembril.

(8) Paragrahvi 5 lõike 3 punktides 4 ja 5, § 6 lõike 1 punktis 61, § 7 lõike 5 punktides 4–9, § 12

lõikes 5 ja § 19 lõike 3 punktis 21 sätestatud tingimusi, mis jõustuvad 31. juulil 2025. aastal, ei

kohaldata esimese perioodi tegevuskava suhtes.

4

(9) Teise perioodi tegevuskava puhul on välisriigis toimuva ürituse osalemistasu ning sellega

seotud sõidu- ja majutuskulud abikõlblikud alates 1. juulist 2025. aastal.“.

§ 2. Määrus jõustub 31. juulil 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse

nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ muutmine” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi

ELÜPS) § 12 lõike 3, § 19 lõike 5 ja § 20 lõike 4 alusel.

Eelnõuga muudetakse maaeluministri 3. märtsi 2023. a määrust nr 12 „Mesindussektorisse

sekkumise toetus“ (edaspidi määrus) eesmärgiga täiendada toetuse taotlemise ja menetlemise

korda tulenevalt toetuse teise aasta rakendamisel ilmnenud vajadustest ja auditi tulemustest.

Muudatused ei too kaasa sekkumise rakendamises olulisi muudatusi, vaid tagavad eeskätt toetuse

tingimustest parema arusaadavuse ja rakendatavuse.

Mesindussektorisse sekkumise toetus panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030“ põllumajandussaaduste tootmise, väärindamise ja turustamise

tegevussuuna eesmärkidesse (Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui ka

välisturul; tootja positsioon turul on tugev; Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud

toitu) ning teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde tegevussuuna eesmärki (teadmiste loome

ja teadmussiire toetab põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist).

Mõjutatud sihtrühmade ehk mesinike arv on põllumajandusloomade registri andmetel 31.

detsembri 2024. aasta seisuga 3265.

Eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Helena Vaher (625

6237, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (56691973,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrust muudetakse järgmiselt:

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 3 lõike 5 sõnastust ja viiakse maksuvõla puudumise nõue

kooskõlla samasisulise nõudega maksukorralduse seaduses. Maksukorralduse seaduse § 32

kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma,

tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev

tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

Toetuse andjal ei pruugi olla toetuse taotleja maksuvõla intressid teada taotleja ja taotluse

vastavuskontrolli tegemise hetkel, need selguvad, kui võlglane soovib maksuvõla tasuda ja siis

on tal võimalik sama päeva seisuga arvutada intresside summa Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

Seega juhul, kui maksuvõla päringu tegemisel on taotlejal või partneril maksuvõlg, siis see

kuvatakse ilma intressita (nn avalikus vaates). Intressi arvutamise ja tasumise kohustus on

maksuvõlglasel endal ja intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu

tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa

arvatud (maksukorralduse seadus § 115 lõige 1). Erandina kui maksuhaldur on maksuvõla ja

intressi kindlaks määranud haldusaktiga, siis see intress on avalikus vaates sisse arvestatud ja see

võetakse arvesse ka maksuvõla puudumise nõude täitmise kontrollimisel toetuse saamise

nõudena. Tegemist on ELÜPSi alusel makstavate toetuste tingimuse ühtlustamisega.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 10 viiakse topeltrahastamise keelu säte § 3 lg 7 üle mitteabikõlblike

kulude hulka § 6 lg 5 p 71. Mitteabikõlblikud on üksnes need kulud, mille kohta on saadud toetust

muudest avalikest vahenditest, mitte kogu tegevus. Muudatus on redaktsiooniline ja teostatakse

õigusselguse huvides.

Täiendatakse § 6 lõiget 5 punktiga 72, mille kohaselt on teavituskampaaniale ja teabematerjalile,

milles on esitatud toitumis- või tervisealaseid väiteid, mis ei ole kooskõlas kehtivate

õigusnormidega ning mida ei tohi kasutada toidu presenteerimisel ja müümisel, tehtud kulutused

mitteabikõlblikud. Kui rikkumine tuvastatakse pärast toetuse maksmist, on tegemist

mitteabikõlbliku kuluga ja toetus nõutakse tagasi. Täienduse eesmärk on tagada, et tegevuste

elluviimisel avaldatakse vaid tõest teavet. Peamised toidualase teabe esitamist reguleerivad

õigusaktid on järgmised:

– toiduseadus (§ 38);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe

esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr

1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ,

nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni

määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis-ja

tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9–25);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse

põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L

347, 20.12.2013, lk 671–854).

Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse sõna „sõiduauto“ sõnaga „auto“. Muudatus tuleneb sellest,

et muudetakse määruse § 6 lõiget 2.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 5 lõike 3 punkti 4 ja asendatakse see viitega § 19 lõige 3

punktidele 2 ja 21, milles sätestatakse teabepäeval ja kursusel osalejate üle arvestuse pidamise ja

selle tõendamise viisid nii kohapeal toimuva kui veebikeskkonna vahendusel läbiviidava

teabepäeva või kursuse korral. Muudatus loob selgema struktuuri ja koondab nõuded teabepäeva

ja kursuse korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks ühte kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 5 lisatakse § 5 lõikesse 3 punkt 5, millega sisustatakse kursuse mõiste ning

seotakse see täiskasvanute koolituse seadusega. Täiskasvanute koolituse seaduse paragrahvi 15

lõike 2 kohaselt on riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja välistoetustest

lubatud rahastada või hüvitada täienduskoolitusasutuse läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab

täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele. Toetust

rahastatakse 50% Euroopa Komisjoni eelarvest ja 50% ulatuses Eesti riigieelarvest.

Eelnõu § 1 punktiga 6 jäetakse abikõlblikest kuludest välja Eestis toimuva ürituse sõidu- ja

majutuskulud, kuna teabepäevade ja kursuste korraldamise ühikuhinnad sisaldavad juba lektorite

sõidu- ja majutuskulu.

Eelnõu § 1 punktiga 7 lisatakse abikõlblik kulu, mis kehtis ka seni, kuid sõnastati ümber, kuna

paragrahvi 6 lg 1 punktist 5 jäeti abikõlblikest kuludest välja Eestis toimuva üritusega seotud

sõidu- ja majutuskulud. Selle tõttu tuleb eraldi abikõlbliku kuluna kehtestada mesindussektorisse

sekkumise toetuse projektijuhi Eestis toimuva ürituse osalustasu ning üritusega seotud sõidu- ja

majutuskulud. Eelnevale lisaks on projektijuhi puhul abikõlblikuks kuluks ka Eestis ja välisriigis

toimuva ürituse osalemistasu ning välisriigis toimuva üritusega seotud sõidu-ja majutuskulu ning

päevaraha.

Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse § 6 lõiget 1 punktiga 61 mesinduskogu soovil abikõlblike kulude

hulka mesilashaiguste seire, ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje juhendmaterjali koostamise

ja avaldamisega seotud kulud. Mesinduskogu soovis ÜPP strateegiakava teises sekkumises

asendada mesinikele jagatavad vahendid juhendmaterjalide koostamise ja jagamise vastu, kuna

juhendmaterjali koostamine ja veebivahendusel jagamine on kaasaaegsem ja tunduvalt soodsam

võimalus mesinike toetamiseks. Juhendmaterjali koostamise kulude alla kuuluvad tekstide

koostamine, skeemide, fotode, videote ja intervjuude tegemine, juhendmaterjali toimetamine,

kujundamine, küljendamine, tõlkimine, ekspertide kaasamine (mesindusspetsialistide honorarid,

intervjuud). Juhendmaterjali avaldamise kulude alla kuuluvad materjalide digitaalseks töötlemine

(videomontaaž, heli, animatsioonid), litsentsid (fotopangad, fondid, kujundustarkvara),

interaktiivsete elementide loomine (testid, liugurid, klikitavad osad), digitaalse kanali arendus ja

haldamine, sekkumine.mesinduskogu.ee veebilehel immateriaalse vara jagamiseks keskkonna

loomine ja põhiandmete halduseks võimaluste loomine ning juhendmaterjalist kasusaajate

andmete kogumise võimaluse loomise kulud. Mesilashaiguste seire, ennetamise ja tõrje ning

kahjurite tõrje juhendmaterjali koostamise ja avaldamisega seotud abikõlblikud kulud hakkavad

kehtima alates 01.09.2025.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse § 6 lg 2 ja sätestatakse abikõlbuliku kulu tingimus auto

kasutamise korral. Sõidukulud on auto kasutamise korral abikõlblikud tingimusel, kui auto

kasutamise üle peetakse arvestust. Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse

pidamise ja hüvitise maksmise kord” § 4 kohaselt peab sõiduauto kasutamise üle peetavas

arvestuses (sõidupäevik) kajastama sõidukit kasutava isiku ees- ja perekonnanime, auto riikliku

registreerimismärgi andmeid, auto läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu ning sõidu kuupäeva ja

eesmärki. Lisaks peab sõidupäevik sisaldama auto keskmist kütusekulu.

Eelnõu § 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõike 5 punkt 8, mille kohaselt peeti kõiki

tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel tehtud tehinguid mitteabikõlblikuks.

Ostumenetluse tingimused on reguleeritud määruse §-s 17. Väga väikeste kulutuste puhul ei ole

sellise piirangu seadmine, arvestades Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(edaspidi PRIA) sellega kaasneva töökoormuse suurust ja mõju ulatust Euroopa Liidu

finantshuvidele, mõistlik ega vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 12 lisatakse § 7 lõikesse 3 täiendav lause, millega selgitatakse, mida

mõeldakse halduskulude all. Täiendav selgitus on vajalik, kuna senine praktika on näidanud, et

nii toetuse saaja kui PRIA on tõlgendanud halduskulusid ülemäära laialt. Sekkumisviisi

(mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus,

teave ja parimate praktikate vahetamine, sh võrgustike kaudu) tehniline abi koosneb personali- ja

halduskuludest. Halduskuludeks on näiteks raamatupidamise, infotehnoloogilise tugiteenuse,

kontori ülalpidamisega seotud kulud jne. Halduskulud võivad olla kokku 4% eelarveaasta

kogukuludest.

Eelnõu § 1 punktiga 13 välistatakse § 7 lg 4 lektori tasu maksmine kursuste korral. kursuste

korraldamisel on lektori tasu juba kursuse ühikuhinna sisse arvestatud, täiendava lektori tasu näol

oleks tegemist topeltrahastamisega, mis ei ole lubatud. Teabepäevade korraldamise puhul

maksatakse endiselt lektori tasu ühikuhinna maksumusena ettekande ühe akadeemilise tunni

kohta 68 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudatusega tuuakse § 7 lg 5 ühikuhinna arvestamisel täpsemalt välja

erinevus kursuse ja teabepäeva vahel. Kursuse korraldamise ühikuhind sisaldab juba lektori tasu,

seetõttu ei maksta seda kursuse korraldamise ühikuhinnale lisaks. Teabepäeva korraldamisel

makstakse teabepäeva korraldamise ühikuhinnale lisaks lektori tasu, kuna see ei sisaldu

teabepäeva ühikuhinnas. Ühikuhinna eristamine kursuse ja teabepäeva osas on vajalik, kuna

praktikas on kursuste korraldamise puhul esinenud topeltrahastamise juhtumeid täiendava lektori

tasu maksmise näol.

Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõike 5 punktid2 ja 3 toodud teabepäeva

ühikuhinnad, kuna sellise ühikuhinnaga määratletud teabepäevi ei ole korraldatud. Samuti oli

punktis 2 toodud ühikuhinna kehtestamisel kasutatud sõnastus ebaõnnestunud, sest

veebikeskkonnas teabepäeva läbi viies ei saa lektor asuda mujal. Punktis 3 toodud praktikaga

teabepäeva ühikuhind on ebamõistlikult kõrge, kuna mesinikud ei kasuta praktika käigus laboreid

ja õppekööke nagu oli kirjas PRIA poolt korraldatud hanke „Teadmussiirde pikaajaline

programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ võitnud pakkumusest

võetud teabepäeva ühikuhinna kirjelduses.

Eelnõu § 1 punktides 16-19 korrigeeritakse § 7 lg 5 punktides 4 kuni 7 kehtestatud teabepäevade

ühikuhindu. Praktiline kogemus näitab, et teabepäevade korraldamine on muutunud kulukamaks,

kuna hinnad on tõusnud ning mesinduskogu ei tulnud enam teabepäevade korraldamisel kuludega

tasa.

Samuti tuvastati, et teabepäeva korraldamise ühikuhinnale kompenseeriti täiendavalt

sõidukulusid. Kuna sõidukulud sisaldusid juba teabepäeva korraldamise ühikuhinna sees, on

tegemist sõidukulude topeltrahastamisega, mis ei ole lubatud. Teabepäeva korraldamisega seotud

abikõlblikest kuludest on suurima hinnatõusuga ruumide ja tehnika üürikulud ning meediakanalis

teabe avaldamise kulud. Eelnevast tulenevalt ei olnud mõnikord võimalik katta teabepäeva

toitlustuskulusid.

Toetuse algselt kehtestatud teabepäevade ühikuhinnad baseeruvad PRIA poolt korraldatud hanke

„Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse

tegevusvaldkonnas“ võitnud pakkumuses (pakkumuste esitamise tähtaeg 15. märts 2021. a)

esitatud samalaadsetel ühikuhindadel. Kõik teabepäevade korrigeeritud ühikuhinnad baseeruvad

PRIA poolt korraldatud hanke „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja

maamajanduse tegevusvaldkonnas“ võitnud pakkumuses (pakkumuste esitamise tähtaeg 16.

jaanuar 2023. a) esitatud samalaadsetel ühikuhindadel. Teabepäevade ühikuhinnad on eelnevalt

nimetatud pakkumusest otse üle võetud. Teabepäevade uued ühikuhinnad kehtestatakse alates

01.09.2025.

Teabepäevade korraldamise tasu suurus ühikuhinna maksumusena on erinev, sõltudes

korraldatava teabepäeva ajalisest kestusest, osalejate arvust ja selle läbiviimise viisist, kas

kontaktõppe vormis või veebikeskkonnas. Nii on teabepäeva korraldamise toetuse suuruseks ilma

lektori tasuta 1500 eurot (varem oli 1000 eurot) ühe 3–5 akadeemilist tundi kestva 10–30

osalejaga teabepäeva kohta, 1700 eurot (varem oli 1400) ühe 3–5 akadeemilist tundi kestva üle

30 osalejaga teabepäeva kohta, 1800 eurot (varem oli 1300 eurot) ühe üle 5 akadeemilise tunni

kestva 10–30 osalejaga teabepäeva kohta, 2000 eurot (varem oli 1800 eurot) ühe üle 5

akadeemilise tunni kestva ja enam kui 30 osalejaga teabepäeva kohta. Teabepäevade ühikuhinnad

sisaldavad endas peaaegu kõiki kulutusi, töid ja toiminguid, mida korraldaja teeb vastava

teabepäeva korraldamiseks (sh märgitud osalejate arvule vastavate ruumide üüri/rendikulu,

esitlustehnika üüri/rendikulu, ürituse ettevalmistus- ja korralduskulu, kulu jaotusmaterjalidele, nii

lektorite kui korraldaja transpordikulu, tõlkekulu, korraldaja ja lektorite majutuskulu jmt), tasu

autoriõiguste eest. Teabepäevade ühikuhinnad ei sisalda endas lektori tasu, mida makstakse

ühikuhinnale lisaks.

Kui teabepäevast ei võta osa nõutud arv osalejaid, siis korrigeeritakse taotleja toetust väiksema

osalejatega arvuga teabepäeva ühikuhinnale vastavaks. Kui teabepäevast ei võta osa väikseima

osalejate arvuga teabepäeva ühikuhinna puhul miinimum osalejate arv (vähemalt 10 osalejat), siis

selle teabepäeva korraldamisel ühikuhinda välja ei maksta.

Eelnõu § 1 punktiga 20 korrigeeritakse § 7 lg 5 punktides 8 ja 9 sätestatud kursuste

ühikuhindasid ning täpsustatakse määruse sõnastust kursuste korraldamise ühikuhindade kohta.

Kursuste ühikuhindu suurendatakse, kuna kulud kursuste korraldamiseks on kasvanud ja makstav

toetus ei katnud mesinduskogu poolt kursuste korraldamisel tehtud kulutusi. Lisaks maksti varem

kursuse korraldamise ühikuhinnale lisaks sõidukulu ja lektori tasu, seega oli tegemist

topeltrahastamisega, mis ei ole lubatud. Kursuse korraldamisega seotud abikõlblike kuludest on

suurima hinnatõusuga ruumide ja tehnika üüri kulud ning meediakanalis teabe avaldamise kulud.

Toetuse algselt kehtestatud kursuste ühikuhinnad baseeruvad PRIA poolt korraldatud hanke

„Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse

tegevusvaldkonnas“ võitnud pakkumuses (pakkumuste esitamise tähtaeg 15. märts 2021. a)

esitatud samalaadsetel ühikuhindadel. Kõik kursuste korrigeeritud ühikuhinnad baseeruvad PRIA

poolt korraldatud hanke „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja

maamajanduse tegevusvaldkonnas“ võitnud pakkumuses (pakkumuste esitamise tähtaeg 16.

jaanuar 2023. a) esitatud samalaadsetel ühikuhindadel. Kursuste ühikuhinnad on eelnevalt

nimetatud pakkumusest otse üle võetud. Kursuste korrigeeritud ühikuhinnad kehtestatakse alates

01.09.2025.

Kursuse korraldamise tasu suurus ühikuhinna maksumusena on erinev, sõltudes korraldatava

kursuse ajalisest kestusest. Nii on ühepäevase kursuse korraldamisel toetuse suuruseks 2700 eurot

(varem oli 2500 eurot) ja vähemalt kahepäevase kursuse korraldamisel 2100 eurot (varem oli

2000 eurot) ühe päeva kohta.

Ühe ja vähemalt kahepäevase kursuse korraldamise ühikuhinnad on rakendatavad, kas ainult

kontaktõppena või kombineeritult nii kontaktõppena kui ka veebikeskkonnas (osaliselt

kontaktõpe ja osaliselt veebikeskkonnas) läbiviidava kursuse korral. Kursus korraldatakse kindla

teema põhjalikumaks käsitlemiseks ja koolituseks. Kursuste ühikuhinnad on lõplikud ja

sisaldavad endas kõiki kulutusi, töid ja toiminguid, mida korraldaja teeb vastava kursuse

korraldamiseks (sh märgitud osalejate arvule vastavate ruumide üüri/rendikulu, esitlustehnika

üüri/rendikulu, ürituse ettevalmistus- ja korralduskulu, kulu jaotusmaterjalile, lektorite ja

korraldaja transpordikulu, lektori tasu, tõlkekulu, korraldaja ja lektorite majutuskulu jmt) ning

tasu autoriõiguste eest.

Eelnõu § 1 punktiga 21 lisatakse § 7 lõikesse 6 uus ühikuhind usaldusmesinike kaugnõustamise

teenuse tarvis. Kaugnõustamise all mõeldakse nõustamist telefoni ja veebi teel, Teamsi ja

WhatsAppi vahendusel jne. 2023. aastal tehti väga palju nõustamisi usaldusmesinike poolt

telefoni teel. Väikese eelarve tõttu ei oleks seda jätkunud mesilas kohapeal nõustamiseks.

Mesinduskogu sõnul näitab praktika, et telefoni teel tehtavad nõustamised kestavad keskmiselt

15-30 minutit. Sellest tulenevalt arvestatakse ühe telefoni teel nõustamise kestvuseks kuni 30

minutit. Telefoni teel nõustamise ühikuhinna arvutamiseks on arvesse võetud usaldusmesinike

kohapealse visiidi tasu (68 eurot). Kohapealne visiit kestab mesinduskogult saadud

informatsiooni kohaselt tavaliselt 1-2 tundi, mis teeb keskmiseks visiidi kestuseks 1,5 tundi. 30-

minutilise telefoni teel nõustamise tasu väljaarvutamiseks jagatakse usaldusmesinike visiiditasu

kolmega. Eelnevast tulenevalt kehtestatakse usaldusmesiniku poolt telefoni teel nõustamise

ühikuhinnaks 23 eurot. Kui telefoni teel nõustamine kestab üle 30 minuti, siis täiendavat

ühikuhinda (23 eurot) sellele lisaks ei maksta. See tähendab, et kõikide kaugnõustamiste puhul

on ühe nõustamise hind 23 eurot. Pikemad kui 30 minutit kestvad nõustamised teostatakse mesilas

kohapeal, sh mesilatest kohapeal analüüside tarbeks proovide võtmine. Määruse § 5 lõike 2

kohaselt tuleb ka kaugnõustamiste puhul arvestust pidada nõustamisteenuse osutamise aja, koha,

nõustamisteema, ja nõustatavale väljapakutud lahenduse osas.

Teabepäevade lektori tasu ja usaldusmesinike visiiditasu ühikuhinna kehtestamiseks viis

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2025. a kevadel läbi turu-uuringu mesinduse

valdkonna lektorite ja koolitajate hulgas. Turu-uuring saadeti 14-le lektorile ja koolitajale,

tagasiside laekus seitsmelt vastajalt. Lektorite ja koolitajate vastuste põhjal jäid lektoriteenuse

hinnad vahemikku 25-120 eurot ühe akadeemilise tunni kohta. Keskmise lektori tasu hinna

saamiseks liideti kokku keskmised lektori tasu hinnad ning jagati vastanute arvuga. Tulemustest

selgus, et hetkel kehtivad ühikuhinnad peegeldavad praegust turuolukorda. Sellest tulenevalt

jäävad teabepäevade lektori tasu ja usaldusmesinike visiiditasu samaks (68 eurot).

Eelnõu § 1 punktiga 22 lisatakse § 7 lõiked 61-62, millega sätestatakse auto kasutamisega seotud

kulude hüvitamine toetuse raames. Lõike kohaselt on toetust lubatud anda maksimaalselt 0,5

eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kalendrikuus isiku kohta.

Toetuse määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 „Teenistus-

, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja

hüvitise maksmise kord” §-st 5 ja tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktist 2. Tegemist ei ole

lihtsustatud kulumeetodi kohase ühikuhinnaga, vaid sõidukulusid makstakse tegelike kulude

hüvitamise vormis auto keskmise kütusekulu arvestuse alusel. 0,5 eurot on maksimaalne suurus

ühe kilomeetri kohta.

Autona käsitatakse autot liiklusseaduse § 2 punkti 3 tähenduses, milleks on sõitjate või veose

veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt

neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks loetakse

ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast,

traktorit ega liikurmasinat. Tegemist võib olla isiku omandis või tema kasutuses oleva autoga.

Määruse § 7 täiendatakse lõikega 62 ja sätestatakse välislähetuse korral päevaraha maksimum

piirmäär, milleks on 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva

kohta kalendrikuus ja 40 eurot iga järgneva päeva kohta. Kulude hüvitamisel on päevaraha

maksuvaba piirmäära kehtestamisel aluseks võetud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse

nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär,

maksmise tingimused ja kord“ § 7 lõike 1 punkt 3 ja tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkt 1.

Tegemist ei ole lihtsustatud kulumeetodi kohase ühikuhinnaga, vaid päevaraha makstakse

tegelike kulude hüvitamise vormis kulusid tõendava dokumendi alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse § 8 lõiget 1, mille kohaselt muutub mesindussektorisse

sekkumise toetuse teise perioodi tegevuskava esitamise tähtaeg. Uus tähtaeg teise perioodi

tegevuskava esitamiseks on hiljemalt 31. augustil. Tähtaja muutmise põhjuseks on määruse

muudatuse menetluse viibimine, mille tõttu ei pruugi eelnõu tegevuskava esitamise tähtajaks

määrusena jõustuda.

Eelnõu § 1 punktiga 24 suurendatakse § 12 lõikes 5 sätestatud jooksva eelarveaasta tegevuskava

muudatuste arvu kuni kolmele korrale. Lubatud on eelarveaasta tegevuskava selline täiendav

muudatus, mis ei vaja hindamiskomisjoni heakskiitu. Hindamiskomisjoni heakskiitu vajavat

muudatust võib teha endiselt vaid üks kord eelarveaasta jooksul. Tegevuskava täiendava

muudatuse võimalus lisati mesinduskogu soovil, kuna mesinduskogu sõnul on keeruline

eelarveaasta jooksul vaid kahel korral muudatusi ette näha ja lisakord annab võimaluse jagada

eelarveaasta kolmeks perioodiks.

Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse õigusselguse huvides § 16 lõike 1 punkti 3 sõnastust ja

seotakse ostumenetluse korraldamise kohustus toetuse vormiga, mille raames hüvitatakse

tegelikult tekkinud abikõlblikud kulud. Nende tegevuste puhul, mille kohta on kehtestatud

ühikuhinnad, ei ole ostumenetluse läbiviimine § 17 sätestatud tingimustel kohustuslik.

Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse § 17 lõiget 5 huvide konflikti määratlusega. Kehtiv

regulatsioon ei hõlma endas kõiki huvide konflikti olukordi, sealhulgas juhtumeid, mis on

tõusetunud ostumenetluste kontrollides ja auditites, mistõttu on ostumenetlustele huvide konflikti

laiem määratlus vajalik. Näiteks ei ole huvide konfliktist hoidutud olukorras, kus toetuse saaja

juhatuse liige võtab hinnapakkumise talle kuuluvalt äriühingult või olukorras, kus ostumenetlust

läbi viiv toetuse saaja töötaja esitab hinnapäringu talle kuuluvale äriühingule või äriühingule,

mille juhatuses ta on. Huvide konflikti olemasolu eeldatakse, kui hinnapakkumine võetakse

elukaaslaselt, abikaasalt või lähisugulastelt, neile kuuluvatelt äriühingutelt või äriühingutelt, kelle

juhtorganiks nad on. Suurel määral aitab võimalikku huvide konflikti olukorda sisustada

tulumaksu seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud loetelu isikutest, kelle puhul tuleks üldjuhul huvide

konflikti eeldada.

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse § 17 lõikega 51, millega sätestatakse erand, mille kohaselt

võib taotleja võtta hinnapakkumuse huvide konflikti olukorda eirates, kui taotlejaga mitteseotud

asjakohase töö, teenuse või vara pakkujaid ei ole või nendelt pakkumuse saamine on

ebaõnnestunud. Erand kehtestatakse põhjusel, et Eestis on mesindussektor väike ja teatavate

teenuste pakkujad on sageli omavahel seotud ja mitteseotud isikutelt ei õnnestu pakkumisi saada.

Sellisel juhul esitatakse kulu mõistlikkuse tõendamiseks muud tõendid. Muudeks tõenditeks

võivad olla nt pakkuja hinnakiri kodulehel, varem teostatud töö, teenuse pakkumise hind või vara

müügihind, aga ka analoogse teenuse või vara hind.

Eelnõu §1 punktiga 28 täiendatakse § 19 lõike 2 punkti 9, mille kohaselt tuleb lähetuskorralduse

puhul esitada maksetaotlusega järgmised tõendavad dokumendid: lähetuskorraldus ja

lähetuskulude aruanne koos päevaraha arvestusega, lisaks sellele tuleb esitada päevaraha

maksmist tõendav maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse § 19 lg 2 p 10 sõnastust ja lisatakse sõidukulu tõendava

dokumendina kütuse tasumist tõendav dokument. Sõidukulude hüvitamisel ei ole kehtestatud

ühikuhinda, need hüvitatakse kuludokumendi alusel. Sõidupäevik ei kajasta ega tõenda tegelikke

sõidukulusid, vaid näitab, kui pikk maa sõidukiga läbiti, selle tõttu on kulu tõendamise aluseks

kütuse ostmist tõendav dokument. Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse

pidamise ja hüvitise maksmise kord” § 4 kohaselt sisaldab sõidupäevik sõidukit kasutava isiku

ees- ja perekonnanime, auto riikliku registreerimismärgi andmeid, auto läbisõidumõõdiku alg- ja

lõppnäitu ning sõidu kuupäeva ja eesmärki. Lisaks peab sõidupäevik sisaldama auto keskmist

kütusekulu.

Lisaks asendati sõna „sõiduauto“ sõnaga „auto“. Autona käsitatakse autot liiklusseaduse § 2

punkti 3 tähenduses, milleks on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või

eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus

ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud

mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. Tegemist

võib olla isiku omandis või tema kasutuses oleva autoga.

Eelnõu § 1 punktiga 30 lisatakse § 19 lõikes 3 punt 21, milles sätestatakse osaliselt või täielikult

veebikeskkonnas toimunud teabepäevadel või kursusel osalejate tõendamine. Veebikeskkonnas

toimuva teabepäeva või kursuse korral ei piisa osalemise kinnituseks eelnevast

registreerimislehest, vaid vajalik on tõendada ka tegelik osalejate arv ja selle tõendusena saab

kasutada kas veebikeskkonna ekraani kuvatõmmist, kus on näha osalejate info, veebikeskkonda

logimise andmed või muu asjakohane tõend, millelt nähtuvad teabepäeval või kursusel osalejate

arv ja nimed. Veebikursusel või teabepäeval osalejad peavad olema sisse loginud enda õige

nimega.

Eelnõu § 1 punktiga 31 lisatakse rakendussätted uue perioodi tegevuskava eelarveaasta alguse

kohta. Uue perioodi tegevuskava eelarveaasta algab 2. septembril 2025. Mesinduskogu peab uue

tegevuskava kavandamisel arvestama eelnõus tehtud muudatusega. Kuna tegevuskava esitamise

aeg lükatakse 31. juulilt 31. augustile, jääb mesinduskogule aega muudatuste arvestamiseks.

Osaliselt rakenduvad eelnõus kavandatud muudatused ka esimese perioodi tegevuste

elluviimisele, välja arvatud § 5 lõike 3 punktides 4 ja 5, § 6 lõike 1 punktis 61, § 7 lõike 5 punktides

4–9, § 12 lõikes 5 ja § 19 lõike 3 punktis 21 tehtud muudatused, mis kohalduvad üksnes uue

tegevuskava suhtes.

Kuivõrd välisriigis toimuva ürituse ettevalmistamine võtab rohkem aega ning kulutused on

vajalik teha küllaltki aegsasti on teise perioodi tegevuskava rakendamisel lubatud teha kulutused

osalemistasule ning sellega seotud sõidu- ja majutuskuludele alates 1. juulist 2025. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116,

mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261).

EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Toetuse muudatusel ei ole otsest ja olulist majanduslikku mõju mesindusettevõtetele. Taotlejate

halduskoormus ei suurene võrreldes senise regulatsiooniga. Mitmed määruse muudatuse punktid

mõjutavad toetuse taotlejat soodustavalt, kuna teabepäevade ja kursuste ühikuhindasid

suurendatakse. Lisatakse juurde uus ühikuhind usaldusmesinike kaugnõustamisteenuse tarvis.

Samas ei maksta enam teabepäevade ja kursuste korraldamisel täiendavalt sõidukulu ning

kursuste korraldamisel lektoritasu, sest teabepäevade sõidukulu on juba teabepäevade

korraldamise ühikuhinna sees ning sõidukulu ja lektoritasu on juba kursuste korraldamise

ühikuhinna sees. Ka varasemalt pidi kursus vastama täiskasvanute koolituse seaduse kohasele

täienduskoolituse nõuetele, kuid nüüd on see selguse mõttes lisatud ka määrusesse. Seoses uue

tegevuskava perioodi algusega (02.09.2025) lisatakse uus abikõlblik kulu mesilashaiguste seire,

ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje juhendmaterjali koostamiseks ja avaldamiseks. Taotleja

saab esitada tegevuskava muudatust kuni kolm korda aastas, varasema kahe korra asemel.

Tegemist on võimaluse, mitte kohustusega. Regionaalsest aspektist on otsene ja oluline mõju eriti

maapiirkonnas. Eestis on ka linnapiirkondi, kus tegeletakse mesindusega, kuid seda vähesel

määral. Jooniselt 1 on näha, et mesindusega tegelemine toimub igas Eesti maakonnas.

Põllumajandusloomade registri andmetel tegutses 31. detsembri 2024. aasta seisuga Eestis 3265

mesinikku.

Joonis 1. Mesilaspere toetuse taotlemine 2024. aastal Allikas: PRIA

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest, samuti ei kaasne

määruse rakendamisega täiendavaid tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 31. juulil 2025. aastal. Jõustumisaeg on valitud selle järgi, et 31. juulil 2025 tuleb

mesinduskogul esitada teise perioodi tegevuskava, mis eelnõu kohaselt lükatakse ühe kuu võrra

edasi. Kuna see kuupäev muutub, on sama kuupäev valitud ka määruse jõustumise ajaks.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse esitamiseks PRIA-le, Põllumajandus- ja Toiduametile ning

mesindussektori esindajatele (mesinduskogule, kelle liikmed on Eesti Mesinike Liit, Eesti

Kutseliste Mesinike Ühing, Saaremaa Meetootjate Ühing, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts,

Eesti Meetootjate Ühendus, Eesti Mahemesinikud, Tallinna Mesinike Selts, Põltsamaa Mesinike

Selts).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler