Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

140-25/292019

Otsuse kuupäev 08.07.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Transmitter OÜ vaidlustus Päästeameti riigihankes

„Välivoodite ostmine“ (viitenumber 292019) hankija

otsusele kõrvaldada Transmitter OÜ hankemenetlusest

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Transmitter OÜ, esindaja vandeadvokaat Mart

Parind

Hankija, Päästeamet, esindajad vandeadvokaat Erki Fels

ja advokaat Gregor Saluveer

Kolmas isik 1, Eurosec OÜ, esindajad vandeadvokaadid

Kadri Härginen ja Mario Sõrm

Kolmas isik 2, UAB „Sentios“

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta rahuldamata Transmitter OÜ vaidlustus Päästeameti riigihankes „Välivoodite

ostmine“ (viitenumber 292019).

2. Mõista Transmitter OÜ-lt Päästeameti kasuks välja Päästeameti lepinguliste esindajate kulud

3800 eurot (käibemaksuta) ning Eurosec OÜ kasuks välja Eurosec OÜ lepinguliste esindajate

kulud 1121,44 eurot (käibemaksuta) .

3. Jätta Transmitter OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (20)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.03.2025 avaldas Päästeamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR)

avatud hankemenetlusega riigihanke „Välivoodite ostmine“ (viitenumber 292019) (edaspidi

Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos

nimetatult RHAD), sh „Riigihanke selgitav dokument“ (edaspidi RSD). Riigihange on

suunatud raamlepingu sõlmimisele kuni kolme pakkujaga.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 16.04.2025, esitasid pakkumuse 6 pakkujat, sh Transmitter

OÜ, UAB „Sentios“ ja Eurosec OÜ.

2. 22.05.2025 otsustega tunnistas Hankija muuhulgas Transmitter OÜ pakkumuse vastavaks ja

edukaks ning kõrvaldas Transmitter OÜ hankemenetlusest.

3. 09.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Transmitter OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele kõrvaldada Transmitter

OÜ hankemenetlusest.

13.06.2025 kaasas vaidlustuskomisjon Eurosec OÜ taotlusest lähtudes ning RHS § 195 lg 5

alusel vaidlustusmenetlusse kolmandate isikutena ka Eurosec OÜ (edaspidi ka Kolmas isik 1)

ning UAB „Sentios“ (edaspidi ka Kolmas isik 2), kui isikud kelle õiguste üle võidakse

vaidlustusmenetluses otsustada.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 19.06.2025 kirjaga nr 12.2-10/140 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 26.06.2025 ja neile vastamiseks 01.07.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik 1. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Transmitter OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. 28.05.2025 teavitas Hankija Vaidlustajat mh järgmistest otsustest:

1) tunnistada Vaidlustaja pakkumus vastavaks;

2) tunnistada Vaidlustaja pakkumus edukaks;

3) kõrvaldada Vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel hankemenetlusest.

Hankija põhjendas Vaidlustaja kõrvaldamist kokkuvõtlikult sellega, et samad pooled sõlmisid

riigihankes “Välivoodite ostmise minikonkurss” (viitenumber 286213) (edaspidi

Minikonkurss) hankelepingu välivoodite ostmiseks ning Vaidlustaja hilines kauba tarnega 40

päeva, mistõttu Hankija rakendas leppetrahvi. Hankija ei usu, et Vaidlustaja suudaks nüüdki

teostada tarne õigeaegselt.

5.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on hankijal õigus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on

oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või

hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping

üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Lisaks eeldab pakkuja

kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel vastavalt vaidlustuskomisjoni praktikale veel seda, et

pakkuja varasem tegevus muudab ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga

hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu.

Käesoleval juhul ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimused täidetud.

3 (20)

5.3. Hankija on teinud ka kaks menetluslikku viga, mis on juba iseenesest piisavad, et tingida

otsuse õigusvastasus ja kehtetuks tunnistamine.

Kuivõrd tegu on rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega, tugines Vaidlustaja nn

heastamisele (RHS § 97), märkides hankepassis, et on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse

tõendamiseks ning seejärel kirjeldas asjaomaseid meetmeid. RHS § 97 lg 2 kohustab hankijat

pakkuja heastamismeetmeid sisuliselt uurima ja hindama, kuid Hankija on piirdunud vaid

tõdemusega, et pakkuja poolt heastamiseks esitatud asjaolud tulevikus selliste olukordade

vältimiseks ei ole hankija jaoks piisavad. Hankija hinnang Vaidlustaja heastamismeetmetesse

on jäänud pinnapealseks ning lõppjäreldus, et meetmed ei ole piisavad, on paljasõnaline.

5.4. Täiendav tõestus selle kohta, kui pinnapealseks on Hankija heastamismeetmete hindamisel

jäänud, on tema märkus, et pakkuja põhjendused [---], et pakkuja on oma tarneahelad üle

vaadanud, on liiga üldsõnalised. Kui Hankija arvates on Vaidlustaja hankepassis esitatud teave

heastamismeetmete kohta liiga üldsõnaline, siis tulnuks tal selle kohta täpsustavaid küsimusi

küsida (RHS § 46 lg 4), mitte kohe teha pakkujale ebasoodne lõppotsus. Hankepass on esialgne

tõend pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kohta (RHS § 104 lg 1), mistõttu

hankepass ei sisaldagi väga detailset infot heastamise kohta ega dokumentaalseid lisatõendeid.

Vaidlustuskomisjoni praktika on lähtunud eeldusest, et RHS § 104 ei võimalda hankijal nõuda,

et pakkuja esitaks enda kvalifikatsiooni piisavust ja kõrvaldamise aluste puudumist tõendava

teabe selle täielikus mahus juba hankepassis.

Pakkuja kõrvaldamise otsus on õigusvastane, kui pakkuja on soovinud tugineda heastamisele,

ent hankija on heastamismeetmed sisuliselt tähelepanuta jätnud ega ole neid oma kaalutlustes

tegelikult arvesse võtnud.

5.5. Hankija põhjendused selle kohta, miks tuleb Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldada, on

liiga napid. Kui asi puudutab varasema hankelepingu rikkumist, peab hankija hindama ja

põhjendama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada vastavas

lepingus oluliseks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. Selline analüüs Hankija põhjendustes

puudub. Sedastatud on küll rikutud lepingutingimuse olulisust ja rikkumise olulisust, kuid see,

miks Hankija sellisel seisukohal on, ei selgu. Kõrvaldamise otsus on kontrollimatu, kui see ei

võimalda aru saada, kuidas Hankija järeldus kujunenud on.

Hankija põhjendustest puuduvad argumendid selle kohta, miks tuleb Vaidlustajat pidada

ebausaldusväärseks ning miks on kõrvaldamine proportsionaalne meede.

5.6. Hankija olulisim sisuline eksimus seisneb selles, et ta on lähtunud valedest faktidest ja

asjakohatutest kaalutlustest. Minikonkursi tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmisel esines

viivitusi, kuid eksitav on Hankija väide nagu hilinenuks kauba tarne 40 päeva. Minikonkursi

tulemusena toimus kauba (11 427 välivoodit) tarne viies võrdses osas ning ainult viimane osa

hilines 40 päeva. Esimene tarne, mis näib Hankijale olevat tähtsaim, hilines 14 päeva. Hankija

on seda asjaolu ignoreerinud, sedastades lakooniliselt, et tegemist on hankelepingu olulise

tingimuse olulise rikkumisega.

Igal juhul on Hankija kõnealuse tarneviivituse olulisust üle hinnanud. Vaidlustajale teadaolevalt

on vaidlusaluse lepingu alusel Hankijale tarnitud kaup tänini puutumatult Hankija ladudes. See

tähendab, et viivitusel ei olnud reaalseid negatiivseid tagajärgi, Hankijale ei tekkinud mistahes

kahju ning Vaidlustajalt leppetrahvi nõudmine ja nüüd sellele viivitusele viidates

hankemenetlusest kõrvaldamine on pigem „pedagoogilist“ laadi. Ka Hankija ise ei ole väitnud,

et ta oleks Vaidlustaja tegevusega seoses kannatanud kahju.

5.7. Hankija ei ole rikkumise olulisuse vaagimisel arvesse võtnud, et viivitus oli tingitud

objektiivselt ebasoodsate asjaolude kokkulangemisest (eeskätt Vene-Ukraina sõjast tingitud

tarneahelate häiritus). Kõnealune minetus ei iseloomusta Vaidlustajat ebakompetentsena, vaid

näitab paratamatust, et mõnikord tuleb äritegevuses ette probleeme.

RHR-i andmeil on Vaidlustaja seisuga 06.06.2025 sõlminud 99 hankelepingut ning hankijad on

4 (20)

teinud rikkumiskandeid vaid seoses kahega neist. Sealjuures on üks neist rikkumistest tänaseks

aegunud ning seda ei saa arvesse võtta (RHS § 95 lg 5). Niisiis on Hankija otsustanud

Vaidlustaja hankest kõrvaldada viitega tema ainsale rikkumisele, mis moodustab 1%

Vaidlustaja hankelepingute koguarvust ning on mõistlikult selgitatav. Selline karmus ei ole

põhjendatud ega vasta RHS § 95 lg 4 p-i 8 eesmärgile. Hankija on väljunud oma kaalutlusõiguse

piiridest.

5.8. Faktiliselt vale ja kohatu on Hankija viide, et Vaidlustaja on ka käesoleval riigihankel

pakkunud kõige lühemat tarneaega. Järgmise pakkuja tarneaeg on ca 2 korda pikem.

Vaidlustaja pakutud esimese tarne tähtaeg on 25 päeva ja paremuselt järgmine pakkumus on

Eurosec OÜ 35 päeva. See ei ole „2 korda pikem“ ega ka „ca 2 korda pikem“. Kohatu on see

viide põhjusel, et vaidlusaluses Riigihankes esitatud pakkumuste sisu ei ole varasema lepingu

täitmisel aset leidnud tarneviivituse asjaolude hindamisel relevantne. Kui Hankijal on küsimus

Vaidlustaja pakutud tarneaja realistlikkuse kohta, siis on kohane küsida pakkujalt selgitust

(RHS § 46 lg 4), mitte pakkuja kõrvaldada. Kõne all olev tarneaeg on esimese tellimuse

tarneaeg. Vaidlustajal on esimese tellimuse jagu välivoodeid juba praegu laos olemas, mistõttu

tarnega hilinemise riski ei ole.

5.9. Hankija argument, et tema ostetavad välivoodite kogused on suured, on raamlepingu

olemust arvestades asjakohatu. Raamleping ei aseta Hankijale tellimise kohustust ega

raamlepingu partnerile tellimuse vastuvõtmise kohustust. Seega – eriti arvestades, et antud

raamleping sõlmitakse 24 kuuks ja kolme partneriga – on ebaloogiline ja ebarealistlik varuda

endale terve raamlepingu maksimaalse mahu jagu kaupa lattu valmis. Hankija mure esimese

tarne õigeaegsuse osas on seda alusetum, et Vaidlustaja on esimese tarne (1772 välivoodit)

tähtajaks pakkunud 25 päeva. Hankijale on teada, et Vaidlustaja on suutnud juba varem –

olukorras, kus tal ei olnud esimese tarne jagu välivoodeid laos olemas – teha esimese tarne 27

päevaga, kusjuures toona oli voodite arv ca 30% suurem (2352 tk).

5.10. Asjasse puutumatu on Hankija osutus, et tal on võimalik igakordselt minikonkursil

kehtestada välivooditele uusi või teistsuguseid tingimusi. Pakkujal ei ole võimalik seda ette

teada. On arusaamatu, kuidas see puudutab pakkuja kõrvaldamise aluste kontrolli (varasema

hankelepingu rikkumist). Hankijal on alati võimalik teatud piirides hanketingimusi muuta, isegi

kui RHAD seda ette ei näe.

5.11. Vaidlustaja osutab ka Hankija praktika ebaühtlusele. Kui vaidlusaluses Riigihankes on

Vaidlustaja üks varasem viivitus Hankijat häirinud, siis varem pole samad asjaolud Hankijale

probleemiks olnud. Nimelt on Hankija ka pärast Minikonkurssi sõlminud Vaidlustajaga lepingu,

täpsemalt suure rahalise maksumusega raamlepingu riigihankes viitenumbriga 287674. Ka

eduka pakkuja Eurosec OÜ kohta on RHR-i tehtud rikkumiskanne lepingu täitmisega

hilinemise eest, kuid seda pole Hankija oma põhjendustes isegi maininud. See on pakkujate

ebavõrdne kohtlemine.

5.12. 26.06.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.12.1. Vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt on hankemenetlusest kõrvaldamise kohta

lakooniliste ja mittemidagiütlevate selgituste andmine vastuolus RHS § 96 lg-st 5 tuleneva

nõudega sellist otsust põhjendada. Hankija on oma vastuses mõista andnud, et ta ei peagi

kõrvaldamise otsust detailselt põhjendama, vähemalt mitte enne vaidlusmenetlust. Vaidlustaja

sellega ei nõustu. Kui otsus hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on korralikult põhjendamata,

on see ka vastuolus RHS § 95 lg 4 p-ga 8 ja § 96 lg-ga 5.

5.12.2. Hankija otsus põhineb valedel faktidel ja asjakohatutel kaalutlustel. Vastuses

vaidlustusele keskendub Hankija oma otsuse õiguspärasuse põhjendamisel asjaoludele nagu

5 (20)

Vaidlustaja müügitulu ja käive, mis on asjasse puutumatud. Samuti jätab Hankija tähelepanuta,

et Vaidlustaja tarneviivitus oli objektiivselt põhjendatav ning Vaidlustaja tegi kõik endast

oleneva, et tarned saaksid võimalikult kiiresti toimuda. Hankija argumenteerib, et tarnega

hilinemine ei olnud VÕS §-i 103 mõttes vabandatav. Vaidlustaja ei olegi seda väitnud.

Vaidlustaja on rääkinud ebasoodsate asjaolude kokkulangemisest, mis mõistlikult põhjendavad

tarnega hilinemist. Sealjuures polnud hilinemine „neljakordne“, nagu Hankija eksitavalt

väidab, vaid üksnes väiksem osa välivoodeid hilines 40 päeva.

5.12.3. Hankija tugineb rikkumise olulisuse põhistamisel väidetele nagu Hankija ei pea

õigustama varu loomist või mida kiiremini on võimalik varu luua, seda parem. Vaidlustaja ei

vaidle selle üle, et hankijatel on hanketingimusi seades suur kaalutlusruum, kuid hankijad peab

samaaegselt tegutsema proportsionaalselt, seda nii hanketingimusi seades, kui ka

hankemenetluses otsuseid tehes. Hankijal ei ole õigust teha pakkuja suhtes meelevaldselt

negatiivse sisuga kaalutlusotsust lakoonilisel selgitusel, et kui Hankija on mingi tingimuse

kehtestanud, siis järelikult on see oluline – see on vastusolus hea halduse tavaga. Hankijal

tulnuks negatiivse kaalutlusotsuse tegemisel hinnata mh rikkumist kergendavaid asjaolusid –

rikkumine oli objektiivselt põhjendatud ja tegemist oli ühekordse kõrvalekaldega.

5.12.4. Hankija teeb Vaidlustaja selgitusest meelevaldseid järeldusi nagu olnuks Vaidlustajal

juba Minikonkursi ajal olnud plaanis lepingut tarneaja osas rikkuda. Hankija ei ole isegi

proovinud süüvida Vaidlustaja selgitustusse, mille kohaselt tarneviivitus tekkis kahe

eraldiseisva ebasoodsa põhjuse kokku langemisel. Esiteks, tarne langes kokku Hiina

aastavahetusega, ning teiseks, välivoodite transport toimus raudteed pidi, st mööda Hiina-

Euroopa kaubakoridori, läbides sõjas olevat territooriumi. Just sel perioodil sõjategevus

intensiivistus, mistõttu pidas Vaidlustaja õigeks riskide minimeerimiseks jaotada tarne osadeks.

Vaidlustaja pidas olulisemaks tagada Hankijale 100%-line tarne, – olgugi siis viivitusega – kui

riskida kauba kaotsimineku või hävinemisega.

5.12.5. Hankija negatiivne otsus peab tuginema faktilistel asjaoludel ja olema kontrollitav. Kui

Hankijal oli küsimusi seoses lepingu rikkumise või heastamismeetmetega, tulnuks Hankijal

pöörduda Vaidlustaja poole, mitte kujundada oma kaalutlusotsus oletuste alusel. Vaidlustaja ei

ole olnud pakkumust esitades ja hilisemalt lepingut täites ettenägematu ega pahatahtlik.

5.12.6. Hankija selgitused, miks Vaidlustaja on kaotanud usaldusväärsuse, koosnevad valdavalt

abstraktsetest viidetest vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktikale, väljavõtetest Vaidlustajaga

peetud kirjavahetusest ja etteheidetest Vaidlustaja suunas, mitte sisulistest kaalutlustest.

Hankija toob välja, et asjaolude sarnasuse ja rikkumise olulisuse tõttu on hankijal raske ette

kujutada olukorda, mis õigustaks pakkuja kõrvaldamist praegusest rohkem. Hankija jätab

tähelepanuta, et Vaidlustaja on olnud varasemalt eeskujulik lepingupartner. Hankija ise ei ole

varasemalt pidanud lepingu rikkumist RHS § 95 lg 4 lg 8 mõttes oluliseks, kuivõrd on sõlminud

pärast kõnealust tarneviivitust Vaidlustajaga raamlepingu. Samuti on Vaidlustaja

nõuetekohaselt täitnud samal perioodil erinevaid Hankijaga sõlmitud hankelepinguid ja

nendega seotud tellimusi summas ca 231 595 eurot käibemaksuta. Hankija selgitustest ei selgu,

miks on Hankija seisukohta muutnud ja leiab nüüd, et Vaidlustaja on siiski niivõrd

ebausaldusväärne, et ei sobi lepingupartneriks.

5.12.7. Hankija toob ühe argumendina välja, et Riigihanke tulemusel ei sõlmita ühte

hankelepingut, vaid raamleping mitmeks aastaks. Hankija jätab tähelepanuta, et raamleping on

riigihankeõiguslik instrument, mis ei aseta Hankijale tellimise kohustust ega raamlepingu

partnerile tellimuse vastuvõtmise kohustust. Raamlepingu alusel sõlmitava esimese

hankelepingu esemeks olevad 1772 välivoodit on Vaidlustaja omandis ja valmis tarneks.

Pakkumuses esitatud 25-päevane tarneaeg oli antud piisavalt suure puhvriga, et tagada

Hankijale esimese hankelepingu alusel välivoodite õigeaegne tarne.

6 (20)

5.12.8. Hankija väitel on otsuse tegemisel määravaks Vaidlustaja varasem käitumismuster.

Vaidlustaja käitumismuster on lepingute täitmisel olnud eeskujulik. Käitumismustriks ei saa

lugeda ühte episoodi, vaid see peab olema episoodide kogum. Ainuüksi asjaolu, et Hankija ei

ole õigesti hinnanud Vaidlustaja käitumismustrit kinnitab, et Hankija on Vaidlustaja

usaldusväärsuse kindlaks tegemisel kujundanud oma hinnangu vääratel kaalutlustel. Siinjuures

tuleb osutada Hankija seisukohtade ebajärjepidevusele. Ühest küljest tugineb Hankija

Vaidlustaja „käitumismustrile“, ent teisalt kritiseerib Vaidlustajat, et too esitavat

„asjakohatuid“ argumente, kui osutab sellele, kui palju hankelepinguid ta on täitnud, kus

rikkumisi pole aset leidnud. See ei ole asjakohatu argument vaid väga oluline kontekst pakkuja

usaldusväärsuse hindamisel RHS § 95 lg 4 p-i 8 kontekstis. Et Hankija peab pakkuja varasemaid

tegemisi asjakohatuks asjaoluks, näitab, et Hankija arusaam RHS § 95 lg 4 p-ist 8 on vildakas

ning tema kaalutlusotsus on vigane.

5.12.9. Vaidlustaja jääb oma seisukoha juurde, et Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest

kõrvaldada sisaldab olulisi kaalutlusvigu, lähtutud on nii valedest faktidest kui asjakohatutest

kaalutlustest, seega on otsus õigusvastane ning vaidlustus kuulub rahuldamisele.

5.12.10. Hankija on õigusvastaselt jätnud tähelepanuta Vaidlustaja heastamismeetmed.

Heastamismeetmete üldsõnalisus oli tingitud hankepassi formaadist ja eeldusest, et

kõrvaldamise aluste sisulise kontrolli käigus – kui Hankijal peaks vastava päringu esitama –

esitab Vaidlustaja täpsemad selgitused ja tõendid. Seda arusaama kinnistab ka Euroopa Kohus,

tuues välja, et direktiivi 2014/24 artikli 59 lõike 1 punkt a näeb ette, et hankijad peavad […]

pakkumuste esitamisel aktsepteerima Euroopa ühtset hankedokumenti, mis on dokument,

millega ettevõtja kinnitab ausõnaliselt, et tema puhul esineb mõni hankemenetlusest

kõrvaldamise alus ja et ta on võtnud meetmed oma usaldusväärsuse taastamiseks, mida

võidakse hiljem kontrollida.

5.12.11. Olukorras, kus Vaidlustaja on heastamismeetmed esitanud, tulnuks Hankijal neid

meetmeid sisuliselt hinnata, mitte jätta need kergekäeliselt tähelepanuta. Direktiivi 2014/24

artikli 57 lõike 6 (heastamise) eesmärk on innustada ettevõtjaid võtma vastu

heastamismeetmeid. RHS § 97 annab ettevõtjale võimaluse tõendada, et on oma eksimusest

õppinud ja rakendanud vajalikke parandusmeetmeid.

5.12.12. Kohtupraktikast tulenevalt ei saa hankija iga pisema eksimuse tõttu jätta pakkujat

hankemenetlusest kõrvale, vaid kui hankepassis ja/või pakkumuses esinevad ebatäpsused või

esitatud andmete pinnalt ei saa pakkuja või pakkumuse vastavuses üheselt veenduda, tuleks

pakkujale anda võimalus pakkumuses esitatud andmeid täpsustada/selgitada. Heastamise osas

tulnuks Hankijal lähtuda samast standardist, mitte võtta rangemat seisukohta. Nimelt tuleneb

EL õigusest õigus olla ära kuulatud, mida Hankija on rikkunud, jättes Vaidlustajalt selgitused

küsimata.

5.12.13. Hankija on alles vaidlustusmenetluses hakanud argumenteerima miks Vaidlustaja

heastamismeetmed ei olnud piisavad. Vaidlustaja sellega ei nõustu, kui rakendatud

heastamismeede saab loogiliselt ära hoida sarnased rikkumised tulevikus, on tegemist RHS §

97 lg 1 mõttes sobiliku meetmega. Hankija argumendid on paljasõnalised ega tugine ühelgi

Vaidlustaja välja toodud heastamismeetmel. Asjaolu, et Vaidlustaja ei väida, et ta on muutnud

alltöövõtjat või tarneahelat, ei tähenda, et Vaidlustaja ei ole rakendanud meetmeid, et tagada

välivoodite edaspidine tarnekindlus. Kuna rikkumine seisnes üksnes tarneviivituses, siis läbi

heastamismeetmete ongi primaarne tõhustada tarnekindlust ja vaadata üle laovarude tagamise

süsteem, mis võimaldaks kinni pidada kokkulepitud tarneaegadest – seda ongi Vaidlustaja

hankepassis kirjeldanud. Kui Hankija soovis täpsemaid selgitusi alltöövõtjate või tarneahelate

osas, siis Vaidlustaja oleks selle info Hankijale esitanud.

Seega tulnuks Hankijal kõhkluste korral pöörduda Vaidlustaja poole, esitades täpsustavaid

7 (20)

küsimusi heastamismeetmete kohta (RHS § 46 lg 4), mitte teha ilma oluliste kaalutlusteta

Vaidlustaja suhtes ebasoodne lõppotsus. Seda tehes rikkus Hankija uurimis- ja hoolsuskohustust

ning hea halduse tava, mis toob endaga kaasa Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise

otsuse õigusvastasuse.

5.12.14. Kolmanda isiku vastus koosneb suuresti Vaidlustaja sõnade moonutamisest ja

paljasõnalistest väidetest ning annab mõista, et Kolmandal isikul ei ole asja koha piisavalt

teavet. Siiski eit takista teabe puudus tal tegemast põhjapanevaid järeldusi selle kohta, et

Vaidlustaja tuleks hankemenetlusest kõrvaldada.

5.12.15. Vastupidiselt Kolmanda isiku kahtlustele olid Vaidlustaja poolt hankepassis kirjeldatud

heastamismeetmed piisava detailsusega. Õige ei ole Kolmanda isiku seisukoht nagu oleksid

Vaidlustaja selgitused heastamismeetmete kohta üksnes tulevikku suunatud lubadused.

5.12.16. Kolmas isik toob vastuses välja justkui Vaidlustaja oleks nõus, et Hankija on

kirjeldanud rikutud lepingu tingimuse olulisust ja rikkumise olulisust või hankija on juba

vaidlustaja arvates piisavalt sedastanud tegemist oli varasema hankelepingu olulise tingimuse

olulise rikkumisega – tegemist on meelevaldsete tõlgendustega. Vastupidiselt, vaidlustus

põhineb teesil, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise koosseis ei ole täidetud, Hankija on teinud

otsuses kaalutlusvigu, mistõttu on Vaidlustaja kõrvaldamine õigusvastane.

5.12.17. Kolmas isik asub Hankija asemel kaalutlusotsust sisustama ebaõigete faktidega.

Vaidlustaja peab õigeks välja tuua mõned neist:

1) Vaidlustaja võitis minikonkursi, kuna tema pakkumus oli hindamiskriteeriumide järgi

majanduslikult soodsaim, mitte sellepärast, et lubas lühikest tarneaega;

2) Vaidlustaja ei hilinenud kogu tarnega 40 päeva ja Vaidlustaja on esitanud hankepassis

rikkumise osas heastamismeetmed;

3) RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks on vaja, et täidetud oleksid ka muud sättes toodud

eeldused peale leppetrahvi maksmise;

4) leppetrahvi vaidlustamata jätmine ei tähenda, et Vaidlustaja oleks sellega nõus.

Vaidlustaja kandev eesmärk on tagada head suhted lepingupartneriga, mitte minna pikka

kurnavasse kohtuvaidlusesse;

5) rikkumisel olid objektiivsed põhjendused, millest Hankijat on teavitatud.

5.12.18. Vaidlustaja nõustub Kolmanda isikuga, et vaidlustuskomisjon ega kohus ei saa hankija

kaalutlusruumi asendada enda hinnangutega pakkuja usaldusväärsusele. Vaidlustaja seda ei

soovigi. Vaidlustuse raskuskese lasub asjaolul, et Hankija on teinud Vaidlustaja

hankemenetlusest kõrvaldamisel nii vormilisi kui ka sisulisi vigu, mille kontrolli pädevus on

just vaidlustuskomisjonil ja kohtul.

5.12.19. Kohatu on Kolmanda isiku kriitika nagu oleks Vaidlustaja isegi vaidlustusmenetluses

oma õiguste kaitsel passiivne seonduvalt heastamismeetmetega. Vaidlustuskomisjon hindab

vaidlustatava otsuse õiguspärasust selle tegemise aja seisuga. Liiati ei saa vaidlustuskomisjon

asuda Hankija rolli, hakates pakkuja heastamismeetmeid ise hindama. Vaidlustuskomisjoni

üksnes kontrollib hankija hinnangute õiguspärasust. Järelikult oleks kohatu esitada x

vaidlustusmenetluses põhjalikke selgitusi ja tõendeid heastamismeetmete kohta, kui

vaidlustuskomisjoni ei saa nende osas seisukohta võtta.

6. Hankija, Päästeamet, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel

põhjustel.

6.1. Vaidlustaja kõrvaldamise kaasa toonud rikkumine toimus Minikonkursi tulemusel

27.12.2024 sõlmitud lepingu täitmisel, millega Hankija ostis Vaidlustajalt 11 427

8 (20)

kokkupandavat välivoodit.

Vastavalt lepingu p-ile 4.1 kohustus Vaidlustaja kõik ostetavad välivoodid üle andma 13

kalendripäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest ehk hiljemalt 09.01.2025. Tegemist on

Vaidlustaja enda pakutud tarneajaga, mille alusel ka pakkumusi hinnati (maksimaalselt 40

punktiga).

Vaidlustaja tarnis kauba viies osas järgnevalt:

1) esimene osa 2352 välivoodit 24.01.2025 (hilinemine kogu kauba üleandmisel 14

kalendripäeva);

2) teine osa 2352 välivoodit 30.01.2025 (hilinemine 9075 välivoodi üleandmisel 20

kalendripäeva);

3) kolmas osa 2352 välivoodit 06.02.2025 (hilinemine 6723 välivoodi üleandmisel 27

kalendripäeva);

4) neljas osa 2019 välivoodit 17.02.2025 (hilinemine 4704 välivoodi üleandmisel 38

kalendripäeva);

5) viies osa 2352 välivoodit 19.02.2025 (hilinemine 2352 välivoodi üleandmisel 40

kalendripäeva).

14.01.2025 esitas Hankija Vaidlustajale leppetrahvi hoiatuse. 27.02.2025 esitas Hankija

Vaidlustajale leppetrahvi rakendamise (summas 34 507,33 eurot) ja tasaarvestamise teate.

6.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeldus on varasema hankelepingu olulise tingimuse oluline

või pidev rikkumine. Ei saa olla tõsiseltvõetavat vaidlust, et see eeldus on täidetud.

Oluliseks saab pidada lepingutingimust, millel oli oluline roll juba pakkumuse esitamisel ning

mis muutus siduvaks nii pakkujatele kui ka hankijale endale pärast pakkumuse esitamise tähtaja

möödumist. Tarneaeg oli üks Minikonkursi hindamise kriteeriumidest, seejuures suure

osakaaluga (maksimaalselt 40 punkti). Vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt on lepingu täitmise

tähtaeg hankelepingu oluline tingimus ka siis, kui see pole sätestatud hindamise kriteeriumina.

Hankija arvates on selge, et Vaidlustaja rikkus lepingu täitmise tähtaega oluliselt. Vaidlustaja

võitis Minikonkursi just tänu pakutud tarneajale. Koos sellega võitis Vaidlustaja

märkimisväärse maksumusega hankelepingu (514 215 eurot), kusjuures Vaidlustaja pakkumus

ei olnud maksumuselt soodsaim. Kui Vaidlustaja pakkunuks tarneaja, millega tegelikult lõpuks

voodid tarnis (13 kalendripäeva asemel 53 kalendripäeva), osutunuks edukaks teine pakkuja.

6.3. Hoolimata lepingu rikkumisest teenis Vaidlustaja lepingu täitmiselt tulu 479 707,67 eurot.

Vaidlustaja on saanud selle tulu teenida ainult tänu pakutud tarneajale, mida ta lõpuks

neljakordselt ületas –tegeliku tarneajaga poleks Vaidlustaja pakkumus edukaks osutunud.

võitnud. Vaidlustaja maksustatav käive 2025. aasta I kvartalis oli 657 311,80 eurot. Arvestades

Vaidlustaja põhjendusi, miks tarne hilines, ei ole välistatud, et Vaidlustaja kalkuleeris võimaliku

leppetrahvi oma pakkumuse maksumuse sisse. On võimalik, et Vaidlustaja kuritarvitas

teadlikult tarneaja hindamise kriteeriumit.

6.4. Vaidlustaja väidab, et Hankija põhjendus, et Vaidlustaja hilines kauba tarnega 40 päeva on

eksitav, kuna tarne toimus viies erinevas osas ning erinevatel kuupäevadel. Hankija väide ei ole

eksitav ega ebaõige - Vaidlustaja kinnitas oma Minikonkursi pakkumuses, et tarnib 11 427

välivoodit 13 kalendripäevaga. Selle kohustuse täitis Vaidlustaja 53 kalendripäeva pärast

lepingu sõlmimist. Seega hilines Vaidlustaja kauba tarnega 40 päeva.

6.5. Vaidlustaja arvates on Hankija ignoreerinud asjaolu, et esimese tarnega, mis näib olevat

hankijale tähtsaim, oli Vaidlustaja viivitus 14 päeva. Hankija ei pidanud sellele tähelepanu

pöörama, sest see on asjassepuutumatu. Vaidlusaluses lepingus ei olnud tähtsamaid ja vähem

tähtsamaid tarneid. Leping ei olnud jagatud erinevateks tarneteks, vaid selle olukorra tekitas

Vaidlustaja lepingu rikkumisega. Leping sõlmiti 11 427 välivoodi tarneks, mis pidi toimuma

ühe tarne raames ja selle ajaga, mida pakkuja Minikonkursil pakkus.

9 (20)

6.6. Vaidlustaja väide, et Hankija on tarneviivituse olulisust üle hinnanud, kuna Vaidlustajale

teadaolevalt seisab tarnitud kaup tänini Hankija ladudes, on ebaõige ja asjassepuutumatu.

Vaidlustaja ükskõikne arusaam lepingu nõuetekohase täitmise olulisusest süvendab veelgi

veendumust, et Vaidlustajaga pole võimalik lepingut sõlmida.

Hädaolukorra seaduse § 16 lg 3 kohaselt korraldab Päästeamet ulatuslikuks evakuatsiooniks

valmistumist ja selle läbiviimist. Muu hulgas tähendab see, et Hankija peab tegema

ettevalmistusi ja looma varu, mida ulatuslikus evakuatsioonis kasutusele võtta. Hankijal ei

olnud ega ole täpselt teada, millal välivoodeid vaja on. Etteheide, justkui seisavad välivoodid

„puutumatult laos“, on seega täiesti asjatundmatu. Hankija ei pea õigustama varu loomist, see

ongi ta ülesanne. Mida kiiremini on võimalik varu luua, seda parem. Seetõttu hindaski Hankija

tarneaega sedavõrd kõrgete punktidega. Kui välivoodid on vaja kasutusele võtta, peab Hankija

suutma need koheselt laost väljastada. Vaidlustaja lepingurikkumise tõttu ei oleks Hankijal

olnud võimalik seda teha, kui vajadus oleks tekkinud viivituse hetkel.

6.7. Sellel, millised tagajärjed kaasusid või oleksid võinud kaasuda Hankijale lepingu

rikkumisest, ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel tähtsust. RHS § 95 lg 4 p-i 8 mõtteks on

anda hankijale valikuline võimalus kõrvaldada pakkuja, kelle usaldusväärsuses esineb

põhjendatud kahtlus ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase hankelepingu nõuetekohases

täitmises. Hankija ennetab Vaidlustaja kõrvaldamisega rikkumisi, mis võivad tulevikus tekkida.

Seega pole mis tahes tähtsust sellel, millised tagajärjed eelmise lepingu rikkumisega kaasnesid.

Sel põhjusel ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 rakendamise õigus ainult hankijal, kelle hankelepingut

rikuti, vaid mis tahes hankijal.

Kogumis on selge, et Vaidlustaja puhul on täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldus -

varasema hankelepingu olulise tingimuse oluline või pidev rikkumine.

6.8. Vaidlustaja väitel pole Hankija arvestanud, et rikkumine oli tingitud objektiivselt

ebasoodsate asjaolude kokkulangemisest. Vaidlustaja viitab Venemaa agressioonisõjast tingitud

tarneahelate häiritusele. Nagu Hankija selgitas otsuses, pole need põhjendused asjakohased.

Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui see on tingitud vääramatust jõust. Vääramatu jõud on

asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt

oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava

asjaolu või selle tagajärje ületaks (VÕS § 103 lg 2).

Leping sõlmiti 27.12.2024, s.o peaaegu kolm aastat pärast Venemaa täiemahulise agressiooni

algust. Sõda ei ole selles kontekstis „ebasoodsate asjaolude kokkulangemine“. Pakkumuste

tehes oli see asjaolu seega hästi teada.

6.9. Vaidlustaja vastuses Hankija 14.01.2025 kirjale väidab Vaidlustaja: Arvestades

geopoliitilist olukorda (kaup läbib transpordil Eestisse hetkel sõjas olevaid riike/lähinaabreid),

siis otsustas Transmitter OÜ vähendada riske, jaotades kaupade tarne viide erinevasse ossa.

Sellest võib aru saada, et Vaidlustajal oli juba Minikonkursi ajal plaanis lepingut tarneaja osas

rikkuda, mitte ei olnud tegemist asjaolude kokkulangemisega. Kuna sõda kestis ka 2024. aasta

lõpus, pidi Vaidlustajal juba toona olema kavatsus jaotada kaupade tarne viide ossa, et

vähendada riske. Vaidlustaja sisuliselt tunnistab, et esitas Minikonkursis teadlikult tarneaja,

millest tal pole võimalik kinni pidada.

03.01.2025 e-kirjas tõi Vaidlustaja teistsugused põhjendused lepingu rikkumise kohta, kui

nüüd: Hilinemise üks põhjus on kindlasti asjaolu, et hankemenetlus kestis kauem kui olime

prognoosinud. Teine põhjus kindlasti on, et lepingu täitmine osutus täpselt Hiina

aastavahetuseks millest olenevalt tekkisid tarnes järjekorrad (kõik Euroopa ettevõtted soovisid

ja soovivad oma kaupu enne Hiina uue aasta pühi Hiinast “ära laadida”).

Ka need põhjendused ei õigusta lepingu rikkumist. Vaidlustaja kinnitas Minikonkursil

pakkumust esitades, et pakkumus on jõus 3 kalendrikuud alates pakkumuste esitamise

tähtpäevast. Kui Vaidlustajal oli tegelikult võimalik pakutud tarneaega täita nt ainult 1 kuu

jooksul alates pakkumuste esitamise tähtpäevast, poleks ta pidanud pakkumust esitama. Kui

10 (20)

Hankija teadnuks, et Vaidlustaja pakkumus on tegelikult jõus 1 kuu, oleks ta Vaidlustaja

pakkumuse mittevastavana tagasi lükanud. Hiina aastavahetus on üldteada asjaolu, mis ei

saanud Vaidlustajale tulla üllatusena alles pärast lepingu sõlmimist.

6.10. Vasturääkivused ja paljasõnalised põhjendused viitavad, et Vaidlustaja põhjendused on

otsitud. Hankija peab tõenäoliseks, et Vaidlustajal ei olnudki Minikonkursil kavatsust teostada

tarne 13 kalendripäevaga. Vaidlustaja esitas ilmselt pärast lepingu sõlmimist oma alltöövõtjale

tellimuse ja jäi tarnet ootama. Vaidlustaja ettenägematus ei õigusta lepingu rikkumist.

6.11. Pakkuja kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on Hankija hinnanguline seisukoht

pakkuja usaldusväärsuse suhtes, st Hankija kaalutlusotsus. Vaidlustaja on kaotanud Hankija

lepingupartnerina usaldusväärsuse ja Hankija ei pea võimalikuks temaga lepingut sõlmida.

Vaidlustuskomisjon ei saa teostada kaalutlusõigust hankija eest (HKMS § 158 lg 3), mistõttu

on hankija otsuse kohtulik kontroll piiratud.

6.12. Vaidlustuskomisjon on varasemas praktikas selgitanud, et pakkuja usaldusväärsuse

hindamisel on oluline, kas rikkumine on olemuselt üle kantav ka kõnealuse riigihanke konteksti.

Nii praegu on. Ka sõlmitava raamlepingu esemeks on välivoodid ning tarneaeg pole üks

hindamise kriteeriumidest üksnes esimese hankelepingu sõlmimisel, vaid saab olema üheks

hindamise kriteeriumidest ka raamlepingu alusel korraldatavates minikonkurssides

(raamlepingu p 4.8.1). Varasemat kogemust arvestades ei pea Hankija usutavaks, et Vaidlustaja

hakkab pakkuma realistlikke tarneaegasid, millest peab kinni.

6.13. Viitamine asjaolule, et Vaidlustaja on RHR-i andmeil sõlminud palju hankelepinguid,

millele pole rikkumise märkeid lisatud, on asjakohatu. RHS § 95 lg 4 p-i 8 rakendamine ei sõltu

sellest, kui suures osakaalus varasematest hankelepingutest on lisatud rikkumise märge.

Hankija lähtub enda vahetust kogemusest Vaidlustajalt välivoodite ostmisel. Asjaolude

sarnasuse ja rikkumise olulisuse tõttu on Hankijal raske ette kujutada olukorda, mis õigustaks

pakkuja kõrvaldamist praegusest rohkem.

6.14. Asjakohatu on ka väide, et Vaidlustajal on esimese tellimuse jagu välivoodeid juba praegu

laos olemas. Sama väitis Vaidlustaja rikutud lepingu täitmise ajal, kuid lepingu sõlmimise

järgselt selgus, et Vaidlustaja oli need tooted juba teistele tellijatele ära müünud. Teiseks,

Riigihanke tulemusel ei sõlmita ühte hankelepingut, vaid raamleping. Isegi kui Vaidlustajal on

esimese tellimuse jagu tooteid olemas, ei taga see Vaidlustaja usaldusväärsust neli aastat kestvas

raamlepingus. Vaidlustajal pole praegu võimalik teada, milliseid tooteid ja millal Hankija

hakkab tellima. Seega on määrav just see, milline on Vaidlustaja varasem käitumismuster.

6.15. Vaidlustaja väide, et Hankija on tarneviivituse olulisust üle hinnanud, kuna reaalseid

negatiivseid tagajärgi Hankijale ei kaasunud ilmestab Vaidlustaja ükskõiksust lepingu

nõuetekohase täitmise ja pakkumuses antud kinnituste suhtes. Vaidlustaja argumentatsiooni

järgides võib ta lepingu endale saamiseks pakkuda tulevastes minikonkurssides tarneajaks ka 1

päeva, kuna tegelikult pole hankijal tooteid nii kiiresti vaja. Vaidlustaja suhtumine kinnitab

Hankija veendumust, et Vaidlustaja pole raamlepingu partnerina usaldusväärne.

6.16. Usaldusväärsus on sõlmitava lepingu puhul sedavõrd olulisem, et Hankija on vastutav

ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise eest (hädaolukorra seaduse § 16

lg 3). Lepingu esemeks olevaid välivoodeid kasutatakse kriisiolukorras, kus ei saa taluda

ulatuslikke tarneviivitusi. Hankija ei saa avalikust huvist tulenevalt sõlmida lepingut

ettevõtjaga, kes ei pea lepingu nõuetekohast täitmist oluliseks

Kokkuvõttes on Vaidlustaja kõrvaldamise otsus materiaalselt õiguspärane. Vaidlustaja on

oluliselt rikkunud varasema hankelepingu olulist tingimust, mille tagajärjel on Hankija

kaotanud temas usaldusväärsuse.

11 (20)

6.17. Vaidlustaja väide, et Hankija on teinud kaks menetluslikku viga ei ole sisult õige. Ka ei

saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS §

58). Hankija otsusest ning eeltoodud põhjendustest tervikuna nähtub, ei saa olla kahtlust, et

Hankija otsus on sisuliselt õige.

6.18. Erinevalt Vaidlustaja väitest on Hankija süüvinud Vaidlustaja heastamismeetmetesse,

kuid need pole tõsiseltvõetavad.

Esimese heastamismeetmena nimetab Vaidlustaja hankepassis, et ta on „üle vaadanud“ ja

„täpsustanud“ tarneahelat, et vähendada võimalust, et keeruline geopoliitiline olukord

põhjustab viivitusi lepingu täitmisel. Millegi üle vaatamine ja täpsustamine ei kätke endas

muutust. Vaidlustaja ei väida, et on muutnud alltöövõtjat või tarneahelat. Geopoliitiline olukord

pole muutunud ja selle ettekäände leidis Vaidlustaja hiljem. Aasta alguses väitis Vaidlustaja, et

viivituse on põhjustanud Hiina aastavahetus. Ka Hiina aastavahetus pole muutunud.

Teise heastamismeetmena nimetab Vaidlustaja hankepassis, et ta on „varumas laoseisu

enimnõutud kaupade osas“. Nagu Hankija selgitas otsuses, ei ole pakkujal võimalik ette teada,

milliseid täpseid välivoodeid Hankija ostma hakkab. Vaidlustaja ei näi olevat mõistnud, et see

Hankija väide käib just heastamismeetme kohta, mille Vaidlustaja hankepassis esitas. Niiviisi

väidab Vaidlustaja, et on loogikavastane ja ebarealistlik varuda endale terve raamlepingu

maksimaalse mahu jagu kaupa lattu valmis. Teisisõnu on Vaidlustaja Hankijaga sama meelt:

Vaidlustaja ei saa valmistuda raamlepingu täitmiseks praegu ette, kuna ta ei tea, mida Hankija

tellima hakkab. Hankepassi ja vaidlustuse vasturääkivus viitab selgelt, et see hankepassis

loetletud „heastamismeede“ on tähendusetu.

6.19. Teise menetlusveana toob Vaidlustaja välja, et Hankija põhjendused kõrvaldamise kohta

on liiga napid. Hankija põhjendused on küllaldased. Hankija otsusest on üheselt mõistetavalt

aru saada, milles seisneb rikkumine, miks on see oluline, miks on Hankija kaotanud Vaidlustaja

vastu usalduse ja miks ei ole heastamismeetmed tõsiseltvõetavad. Hankija otsusest on jälgitav

kaalutlusotsuse kujunemine. Hankija ei pea otsust põhjendama sellise detailsusega, nagu teeb

seda vaidlustusmenetluses.

6.20. 01.07.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.20.1. Puudub vaidlus, et Hankijal on kõrvaldamise otsuse tegemisel põhjendamiskohustus.

Hankija on selle kohustuse täitnud. Otsuse põhjendamise kohustuse eesmärk anda otsuse

adressaadile võimalus kaitsta oma õigusi ja otsustada teadlikult, kas esitada kaebus või mitte.

Vaidlustajal oli vaidlustuse esitamisel täielik teadmus otsuse sisust ja Hankija kaalutlustest.

Otsusest nähtub:

1) milles seisneb rikkumine, mille tõttu on Hankija Vaidlustaja kõrvaldanud;

2) miks on tegemist hankelepingu olulise tingimuse olulise rikkumisega;

3) kuidas on varasem rikkumine seostatav vaidlusaluse riigihanke tulemusel sõlmitava

lepinguga;

4) milles seisneb kahtlus, et Vaidlustaja ei suudaks sõlmitavat hankelepingut

nõuetekohaselt täita;

5) miks ei pea Hankija Vaidlustaja heastamismeetmeid piisavaks.

Kaalutlusõiguse teostamine on Hankija otsusest selgelt jälgitav. Sellele viitab ka asjaolu, et

Vaidlustaja esitas sisulisi vastuväiteid Hankija otsusele. Vaidlustaja poleks seda saanud teha,

kui ei teadnuks, mille tõttu ta kõrvaldati.

Vaidlustusmenetluses ei ole Hankija esitanud ühtegi uut kaalutlust Vaidlustaja kõrvaldamise

kohta. Iga vaidlustuse vastuse väide on seostatav konkreetse kaalutlusega, mis nähtub juba

otsusest. Vaidlustuskomisjon on selgitanud, et otsuse täiendav põhjendamine

vaidlustusmenetluses on käsitatav hankija menetluslike õiguste realiseerimisena niikaua, kuni

need põhjendused on otseselt otsusega seostatavad.

12 (20)

6.20.2. Väites, et Hankija on põhjendamiskohustust rikkunud, tugineb Vaidlustaja kahele

vaidlustuskomisjoni lahendile. Mõlemad on asjassepuutumatud:

Vaidlustusasjas nr 14-20/216386 põhjendas hankija kõrvaldamise otsust järgmise lausega:

Kehtivad karistused kontrollitud paragrahvide alusel. Sellest lausest ei nähtu ühtegi kaalutlust

pakkuja menetlusest kõrvaldamise kohta, õieti pole aru saadagi, millist karistust hankija silmas

peab. Peaks olema liiatigi selge, et võrdlus vaidlusaluse otsusega on asjassepuutumatu.

Vaidlustusasjas nr 11-23/256589 heitis hankija ette varasemas lepingus garantiikirja

esitamisega viivitamist. Sõlmitavas lepingus aga ei olnud isegi garantiikirja esitamise

kohustust. Vaidlustuskomisjoni hinnangul polnud hankija selgitanud, kuidas on varasem

rikkumine seostatav kõnealuse hankemenetlusega, ning jäi ebaselgeks, millest tulenevalt

eksisteerib risk, et pakkuja ei täida sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt. Praegusel juhul

on Hankija nii otsuses kui vaidlustusmenetluses selgitanud, milles seisneb seos rikutud

hankelepingu ja sõlmitava lepingu vahel (sama ese ja samad hindamise kriteeriumid, mistõttu

on olemas sama rikkumise risk).

6.20.3. Kokkuvõttes on Hankija seisukohal, et otsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Veel enam,

põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutaks nagunii asja sisulist otsustamist (HMS § 58).

6.20.4. Õige ei ole Vaidlustaja väide, et Hankija on jätnud tähelepanuta, et tarneviivitus oli

objektiivselt põhjendatav. Hankija ei ole jätnud Vaidlustaja põhjendusi tähelepanuta vaid

selgitas nii otsuses kui vaidlustusmenetluses, et Vaidlustaja põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad.

Hiina aastavahetus on üldteada asjaolu, mis ei saanud Vaidlustajale tulla üllatusena pärast

lepingu sõlmimist. Samuti ei saanud tulla üllatusena sõda, mis oli lepingu sõlmimise hetkeks

kestnud ligi kolm aastat. Sõda ei intensiivistunud 2024. aasta lõpus, mil esitati pakkumus ja

sõlmiti leping, vaid juba aprillis. Isegi kui Vaidlustaja põhjendused ei ole tagantjärele otsitud,

ei saa objektiivseks põhjenduseks pidada Vaidlustaja suutmatust arvestada Hiina kalendri või

geopoliitilise olukorraga.

Vaidlustaja ei tõendanud lepingu täitmise ajal ega ka hiljem, et eelviidatud asjaolud üleüldse

omasid tavatut mõju lepingu täitmisele. Vaidlustaja on seda väitnud üksnes lakooniliselt ühe

lausega. Aga isegi kui Vaidlustaja suudaks oma väiteid tõendada, ei omaks need tähtsust, kuna

Vaidlustaja pidi pakkumust esitades arvestama nii sõja kui aastavahetusega.

6.20.5. Vaidlustaja arvates on ekslik Hankija väide, et hilinemine oli neljakordne, kuna vaid

väiksem osa välivoodeid hilines 40 päeva.

Hankija ostis 11 427 välivoodit, mille Vaidlustaja kohustus tarnima ühe tarne raames 13

päevaga. Tarne ei olnud jagatud osadeks. Vaidlustaja täitis kohustuse 53 päevaga ehk hilines

tarnega 40 päeva.

6.20.6. Vaidlustaja heidab ette, et Hankija ei pöördunud tema poole selgituste saamiseks seoses

lepingu rikkumisega. Hankija ei pidanudki seda tegema. Vaidlustuskomisjon on värskes

praktikas selgitanud, et hankija ei pea pakkujalt enne kõrvaldamise otsuse tegemist selgitust

küsima, kui hankepassis on rikkumise kohta selgitus olemas: Vaidlustuskomisjon leiab, et

Vaidlustaja poolt hankepassis esitatud seisukoht on piisavalt põhjalik ning Hankijal puudus

vajadus pöörduda Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel veelkord

Vaidlustaja poole, et saada teada, et Vaidlustaja ei pea end süüdlaseks lepingu rikkumises.

Seda enam ei pidanud Hankija Vaidlustaja poole pöörduma olukorras, kus Hankija oli

vaidlusaluses lepingus ise tellija ning seega niigi teadlik lepingu täitmise käigust ja Vaidlustaja

põhjendustest.

6.20.7. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, et ta on teisi hankelepinguid täitnud nõuetekohaselt.

Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks piisab, kui ta on oluliselt või pidevalt rikkunud kas

või üksnes ühe eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust. Hankija tugineb Vaidlustaja

kõrvaldamisel enda vahetule kogemusele Vaidlustajalt välivoodite ostmisel. Hankija ei välista,

13 (20)

et jätaks Vaidlustaja teistsuguse riigihanke esemega hankemenetlusest kõrvaldamata, kuid

vaidlusalusel juhul on sarnasus üksühele.

6.20.8. Vaidlustaja väitel pidanuks Hankija küsima heastamismeetmete kohta selgitust. See ei

ole õige. Kumbki heastamismeede ei saa loogiliselt ära hoida sarnast rikkumist tulevikus,

mistõttu ei saa need omada ka mingit mõju kõrvaldamise otsuse tegemisel. Teiseks, pakkuja

oli kohustatud esitama tõendid heastamismeetmete kohta pakkumuses (RSD p 8.6), mistõttu sai

ning pidigi Hankija lähtuma just hankepassist. Praeguses etapis pole selle tingimuse kehtivuse

üle võimalik vaielda.

Samaväärselt suunab pakkujaid esitama heastamismeetmed juba pakkumuses seadus (RHS §

97 lg 1: [---] pakkuja [---] võib [---] esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma

usaldusväärsuse taastamiseks). Ka ringkonnakohtu praktika (TlnRnKo 3-20-334, p 16) järgi

tuleb heastamismeetmeid kirjeldada hankepassis, milleks on ka hankepassi standardvormil

olemas eraldi lahtrid. Euroopa Kohus on selgitanud, et põhimõtteliselt ei ole välistatud

liikmesriigi õigus sätestada, et hankija võib küsida tõendeid ka hiljem. Eesti ei ole otsustanud

direktiivi sedaviisi üle võtta.

Hankija ei pea asuma kontrollima, ehk on pakkuja rakendanud veel heastamismeetmeid, mida

hankepassis pole nimetatud. Hankija kaalus otsuses hankepassis nimetatud heastamismeetmeid.

Kuna kumbki nendest polnud asjakohane, otsustas Hankija Vaidlustaja kõrvaldada.

7. Kolmanda isikuna vaidlustusmenetlusse kaasatud Eurosec OÜ (Kolmas isik 1) vaidleb

vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

7.1. Vaidlustus põhineb kahel argumendil. Esmalt heidetakse Hankijale ette otsuse vormilisi

puudusi ning seejärel sisulisi eksimusi, mis Vaidlustaja väitel seisnevad lähtumises ebaõigetest

asjaoludest ja asjakohatutest kaalutustest. Kumbki Vaidlustaja väide paika ei pea.

7.2. Kolmas isik 1 mõistab Hankija teadet vaidlustatud otsuse kohta, vaidlustust ning Hankija

vastust sellele kokkuvõttes nii, et Vaidlustaja kinnitas hankepassis vähemalt ühe varasema

hankelepingu rikkumist seonduvalt Minikonkursiga. Kolmandal isikul 1 puudub üksikasjalik

teave sellest, mida Vaidlustaja hankepassis väitis, kuid Hankija vastusest vaidlustusele nähtub,

et Vaidlustaja väited hankepassis olid ilmselt äärmiselt üldsõnalised. Selle asemel, et selgitada,

mida Vaidlustaja on heastamiseks teinud, väidab Vaidlustaja nt, et on varumas laoseisu

enimnõutud kaupade osas, mis on tulevikku suunatud lubadus, mitte aga minevikus võetud

heastamismeede. Ka kirjanduses on rõhutatud, et heastamise eesmärk ei ole võimaldada

ettevõtjal asuda alles hankemenetluse ajal heastamismeetmeid rakendama.

7.3. Vaidlustaja heidab Hankijale korduvalt ette, et Hankija ei küsinud Vaidlustajalt

heastamismeetmete kohta täpsustavaid küsimusi. Olukorras, milles Hankijale pole Vaidlustaja

väited tõsiseltvõetavad, ei saa Hankijale selgituste küsimata jätmist ette heita. Veelgi enam,

Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et RSD p-is 8.6 oli pakkujatele antud käitumisjuhis ka puhuks,

kui soovitakse heastamisele tugineda. Selle juhise sisu oli kokkuvõtvalt see, et pakkuja peab

vastavad tõendid esitama pakkumuses. Vaidlustusest ega Hankija vastusest sellele ei nähtu, et

Vaidlustaja oleks mistahes hetkel esitanud mingeid tõendeid heastamise kohta. Kohustus

tõendeid esitada koos pakkumusega ei ole mitmeti mõistetav, seega pidi Vaidlustaja seda

kohustust järgima. Kolmandale isikule ei nähtu sedagi, et Vaidlustaja oleks oma väidetavate

heastamismeetmete asjakohasust ja tõsiseltvõetavust asunud vaidlustusmenetluses millegagi

tõendama. Sellest saab järeldada üksnes seda, et lisaks hankepassis esitatud lubadustele ennast

parandada, ei olnudki Vaidlustajal mistahes tõendeid, kuivõrd vastasel korral oleks mõistlik

vaidlustaja esitanud need kasvõi koos vaidlustusega, rääkimata nende esitamisest koos

pakkumusega, nagu nõudis RHAD.

14 (20)

7.4. Kuna Hankija andis RHAD-is selge juhise, et tõendid tuleb esitada koos pakkumusega ja

Vaidlustaja seda ei täitnud, siis puudusid Hankija jaoks ka takistused võtmaks seisukoht talle

esitatud andmete ning isikliku kogemuse alusel Minikonkursist. Kolmandale isikule 1 on

Hankija kaalutlused mõistetavad juba selles piiratud ulatuses, mida vaidlustus avab ning selged

juba Hankija vastusest vaidlustusele. Seega ei ole tõsiseltvõetav ka Vaidlustaja väide, et Hankija

tema väidetavaid heastamismeetmeid piisavalt ei käsitlenud.

7.5. Vormiliseks veaks peab Vaidlustaja seda, et Hankija pole Vaidlustaja kõrvaldamist piisavalt

põhjendanud. Kuigi Kolmandale isikule 1 pole kättesaadavad Vaidlustaja kõrvaldamise otsuse

põhjendused, nähtub juba vaidlustusest tõsiasi, et Hankija on vaidlustatud otsuses selgitanud

põhjuseid, miks Vaidlustaja kõrvaldatakse. Vaidlustaja ise väidab, et Hankija on kirjeldanud

rikutud lepingu tingimuse olulisust ja rikkumise olulisust.

Kui Hankija on juba Vaidlustaja arvates piisavalt sedastanud, et tegemist oli varasema

hankelepingu olulise tingimuse olulise rikkumisega ning Vaidlustajale ei saanud olla teadmata

ka temale tehtud leppetrahv, siis olid kõik RHS § 95 lg 4 p-i 8 kooseisu elemendid täidetud ja

Vaidlustaja pidi sellest ka aru saama.

7.6. Eluliselt ei ole usutav, et Vaidlustaja ei saanud aru, et tarneaeg oli Minikonkursil oluline

hankelepingu tingimus ega sedagi, et tarnega hilinemine 40 päeva ei saaks olla hankelepingu

oluline rikkumine. Seetõttu ei saanuks Hankija siseveendumuse kujunemine Vaidlustaja jaoks

ettenägematu olla isegi siis, kui Hankija poleks oma otsust üldse põhistanud või oleks piirdunud

üksnes paari lausega nagu vaidlustusest järeldada võiks.

7.7. Kolmas isik nõustub Hankija vastuses esitatud selgituste ja õigusliku argumentatsiooniga.

Pakkuja kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on hankija siseveendumuse küsimus, mis

tugineb kahele sambale – hankija on arvesse võtnud õigeid asjaolusid ja on neid asjaolusid ka

õigesti kaalunud.

Kolmanda isiku arvates ei saa Hankija vastusest lähtudes eeltoodus kahtlust olla. Hankijale olid

otsuse tegemisel teada järgmised asjaolud:

1) välivoodite soetamine on avalikes huvides;

2) Minikonkursi ese oli käesolevale Riigihankele sarnane – välivoodite soetamine;

3) Vaidlustaja võitis Minikonkursi üksnes seetõttu, et lubas lühikest tarneaega;

4) Vaidlustaja oma lubadustest kinni ei pidanud ja hilines tarnega 40 päeva;

5) tarneaeg oli hankelepingu oluline tingimus, selle ületamine 40 päeva võrra oli oluline

rikkumine – järelikult rikuti hankelepingu olulist tingimust oluliselt;

6) Hankija kohaldas leppetrahvi.

Seega olid kõik RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeldused täidetud.

Ei nähtu, et Vaidlustaja oleks leppetrahvi vaidlustanud, järelikult oli Vaidlustaja vähemalt

rikkumise faktiga päri.

Kolmandale isikule 1 arusaadaval võttis Hankija kõik need asjaolud oma vaidlustatud otsuse

tegemisel aluseks, tegemist ei ole ühelgi moel asjakohatute kaalutlustega.

8. Kolmanda isikuna kaasatud UAB „Sentios“ vaidlustusmenetluses oma seisukohti ei

esitanud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

9. Hankija põhjendas Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamist järgmiselt:

Hankija ja pakkuja vahel on varasemalt sõlmitud minikonkursi viitenumber 286213 tulemusena

hankeleping nr 6.4-2.1/350ML välivoodite ostmiseks. Hankelepingu kohaselt oli Transmitter

OÜ kohustatud 11 417 välivoodit tarnima hankija asukohta hiljemalt 13 kalendripäeva jooksul

hankelepingu sõlmimisest arvates. Tarneaeg oli minikonkursil üheks hindamiskriteeriumiks.

15 (20)

Hankija oli minikonkursil kehtestanud tingimuse, mille kohaselt ei tohi minikonkursi pakutav

tarneaeg ületada 120 kalendripäeva, mida hankija ka minikonkursil hindas. Pakkujatel oli

võimalik pakkuda lühemat tarneaega. Transmitter OÜ pakkumuse eelis teiste pakkumustega

võrreldes seisneski pakutud tarneajas, mis oli teise pakkumusega võrreldes lühem. Pakkuja

kaupa lepingus toodud tähtajaks hankijale üle ei andnud. Kuivõrd pakkuja põhjendused ei

olnud piisavad, et kohustuse rikkumist vabandada ning tegemist oli minikonkursi ja

hankelepingu olulise tingimusega, siis rakendas hankija pakkuja suhtes leppetrahvi. Pakkuja

hilines kauba hankijale üleandmisega kokku 40 kalendripäeva. Seda on üle 3 korra rohkem kui

pakkuja poolt minikonkursil pakutud tarneaeg. Eeltoodust tulenevalt on hankija seisukohal, et

tegemist on hankelepingu olulise tingimuse olulise rikkumisega, kuivõrd pakkuja tarnis kauba

13 kalendripäeva asemel 53 kalendripäeva jooksul. Lisaks näitab tarneaja olulisust hankija

poolt minikonkursil tarneajale määratud hindamise osakaal (40). Tegemist ei ole vaid üksikute

päevade võrra hilinemisega, vaid mitmekordse kauba tarnega hilinemisega, mis oleks võinud

muuta ka minikonkursi paremusjärjestust eduka pakkuja osas. Tarneaeg oli hankelepingu nr

6.4-2.1/350ML oluline tingimus, pakkuja käesoleva riigihanke objektiga sama asja ostmiseks

sõlmitud hankelepingu olulist tingimust rikkus ning pakkuja poolt heastamiseks esitatud

asjaolud tulevikus selliste olukordade vältimiseks ei ole hankija jaoks piisavad, mis tagaksid

hankija jaoks ettevõtja usaldusväärsuse. Pakkuja põhjendused, selles osas, et pakkuja on oma

tarneahelad üle vaadanud, on liiga üldsõnalised, et hankijal tekiks veendumus, et pakkuja

kauba tarnimisega käesolevas riigihankes ei hilineks. Hankija peab oluliseks märkida, et

pakkuja on ka käesoleval riigihankel pakkunud kõige lühemat tarneaega. Järgmise pakkuja

tarneaeg on ca 2 korda pikem, kui Transmitter OÜ pakkumuses pakutud tarneaeg. See annab

hankijale põhjust kahelda, kas pakkuja ka sel korral suudaks lepingut tähtaegselt täita.

Heastamismeetmena on pakkuja märkinud, et varub enamlevinud kaupade varud endale lattu.

Arvestades käesoleva riigihanke eeldatavat maksumust ning hankija varasemalt ostetud

välivoodite koguseid, siis on hankija poolt ostetavad välivoodite kogused suured ning nende

lattu varumine ei ole realistlik. Lisaks on hankijal võimalik igakordselt minikonkursil

kehtestada välivooditele uusi või teistsuguseid tingimusi. Pakkujal ei ole võimalik seda ette

teada. Kuivõrd pakkuja on varasemalt oluliselt rikkunud hankija enda lepingut sama asja

ostmiseks, mis on riigihanke objekt, siis on hankija seisukohal, et pakkuja tuleb riigihankelt

kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel. Pakkuja on oluliselt rikkunud eelnevalt sõlmitud

hankelepingu olulist tingimust nii, et rikkumise tulemusena on makstud leppetrahvi.

10. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,

kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või

hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping

üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Seega peavad pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel olema üheaegselt täidetud

järgmised tingimused:

1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute

olulist tingimust;

2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt;

3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud,

kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi.

Kontrollimaks, kas Hankija on kohaldanud RHS § 95 lg 4 p-i 8 õigesti, tuleb

vaidlustuskomisjonil tuvastada, kas Vaidlustaja on rikkunud varasemalt sõlmitud

hankelepingu(te) olulist tingimust oluliselt või pidevalt ning kas sellise rikkumisega kaasnes

vähemalt üks RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud tagajärg.

11. Vaidlustaja hinnangul on Hankija otsus, millega Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldati,

õigusvastane kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:

1) otsus ei ole piisavalt põhjendatud;

2) Hankija ei ole lähtunud õigetest faktilistest asjaoludest, ei ole objektiivselt hinnanud

16 (20)

Vaidlustajale süüks pandava rikkumise faktilisi asjaolusid ning ei ole piisavalt põhjendanud,

miks ühe lepingu rikkumine Vaidlustaja poolt tõi kaasa Hankija usalduse kadumise Vaidlustaja

vastu;

3) Hankija on jätnud faktiliselt tähelepanuta Vaidlustaja heastamismeetmed, andes neile

äärmiselt pinnapealse hinnangu.

12. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Hankija otsus Vaidlustaja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks on õigusvastane juba üksnes põhjendamis- või kaalutlemise

kohustuste rikkumise tõttu.

Hankija on toonud otsuse põhjenduses välja kokkuvõtlikult järgmised asjaolud:

1) Transmitter OÜ rikkus varasema hankemenetluse (Minikonkurss) tulemusena

sõlmitud hankelepingut nr 6.4-2.1/350ML välivoodite ostmiseks (edaspidi Hankeleping),

hilinedes kauba tarnimisega 40 päeva. Hankelepingu kohaselt pidi Transmitter OÜ tarnima

11 417 välivoodit Hankija asukohta hiljemalt 13 kalendripäeva jooksul hankelepingu

sõlmimisest arvates;

2) tarneaeg oli Minikonkursi ja hankelepingu oluline tingimus;

3) Hankija ei pea piisavaks Transmitter OÜ põhjendusi Hankelepingu täitmisega

hilisemise kohta ning rakendas leppetrahvi;

4) Transmitter OÜ poolt heastamiseks esitatud asjaolud tulevikus selliste olukordade

vältimiseks ei ole Hankija jaoks piisavad, mis tagaksid Hankija jaoks ettevõtja usaldusväärsuse.

Eeltoodust nähtub, et Hankija on otsuses välja toonud, et Vaidlustaja rikkumised esinesid

Minikonkursi tulemusel sõlmitud Hankelepingu täitmisel, et rikkumised seisnesid olulises

viivituses kauba tarnimisel ning selle, et Vaidlustaja suhtes rakendati leppetrahvi. Samuti on

Hankija võtnud seisukoha Vaidlustaja nimetatud heastamismeetmete suhtes. Hankija

põhjendustest kogumis nähtub ka see, miks Hankijal puudub Vaidlustaja kui pakkuja suhtes

usaldus.

Vaidlustuskomisjon märgib, et kuna Hankelepingu poolteks olid käesoleva vaidlustusmenetluse

Hankija ning Vaidlustaja, on pooled väga hästi kursis kõikide faktiliste asjaoludega, mis

seondusid Hankelepingu täitmisega ja võimaliku rikkumisega.

Vastuses vaidlustustele on Hankija esitanud selgitusi oma otsuses välja toodud asjaolude kohta

ning vastuse lisana ka neid asjaolusid tõendavad dokumendid. Kohtupraktika kohaselt on

hankijal võimalik täiendada oma põhjendusi vaidlustusmenetluses, kui puudub kahtlus, et

hankija on nendest lähtunud ka otsuse tegemisel. Käesoleval juhul vaidlustuskomisjon selles ei

kahtle.

13. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et Vaidlustaja rikkus Hankelepingut tarneaja osas ning

Vaidlustajale on sellega seoses rakendatud leppetrahvi. Muuhulgas kinnitab seda Vaidlustaja

ise, märkides vaidlusaluse Riigihanke pakkumuses esitatud hankepassi osas „Ennetähtaegne

lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad sanktsioonid“: hankeleping nr 6.4-2.1/350ML

(Viitenumber: 286213) hilines kaupade tarne, aga oluliselt vähem kui raamlepingus määratud

maximaalse tähtaja võrra. Tellija rakendas leppetrahvi.

Vaidlustuskomisjon märgib, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel võib pakkuja või taotleja

hankemenetlusest kõrvaldada ka siis, kui ta on oluliselt või pidevalt rikkunud kas või üksnes

ühe eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust nii, et rikkumise tulemusena on lepingust

taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

14. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lepingu täitmise tähtaeg on üldjuhul alati

hankelepingu oluline tingimus, kuna hankijal on ilmselgelt huvi, et leping täidetaks selles

ettenähtud tähtpäevaks. Käesoleval juhul tõendab lepingu täitmise tähtaja (tarneaja) olulisust

Hankijale täiendavalt see, et tarneaeg oli üks kahest Minikonkursil kasutatud

hindamiskriteeriumist (Minikonkursi hindamiskriteeriumid olid: pakkumuse maksumus –

osakaal 60 ja tarneaeg – osakaal 40). On ilmne, et juhul kui tarneaeg poleks Hankijale olnud

17 (20)

oluline, poleks Hankija seda ka Minikonkursil hindamiskriteeriumina kasutanud.

Seega on Vaidlustaja rikkunud Hankelepingu olulist tingimust.

15. Hankelepingu p-i 4.1 kohaselt oli Vaidlustaja kohustatud kauba (11 427 välivoodit)

Hankijale üle andma 13 kalendripäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest (19.12.2024) ehk

hiljemalt 09.01.2025.

21.02.2025 Transmitter OÜ ja Päästeameti esindajate poolt allkirjastatud Üleandmise-

vastuvõtmise akti kohaselt toimus välivoodite Hankijale üleandmine järgmiselt:

Kogu kauba tarne hankijaga kokkulepitud sihtkohta pidi toimuma 09.01.2025

Esimene tarne 2352 välivoodit saabus lattu 24.01.2025

Teine tarne 2352 välivoodit saabus lattu 30.01.2025

Kolmas tarne 2352 välivoodit saabus lattu 06.02.2025

Neljas tarne 2019 välivoodit saabus lattu 17.02.2025

Viies tarne 2352 välivoodit saabus lattu 19.02.2025

Kogu kaup (11 427 tk välivoodit) on tarnitud 19.02.2025 seisuga.

Kuna Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud poolte esindajate poolt ei ole

vaidlustuskomisjonil kahtlust, et kauba tarne toimus nii nagu selles dokumendis nimetatud.

16. Vaidlustaja ja Hankija vaidlevad muuhulgas selle üle, kas kauba tarnimine eeltoodud

osadena ja ta tähtaegadel tähendab, et kauba tarne hilines 40 päeva, nagu leiab Hankija, või

tuleb pidada oluliseks hoopis seda, et esimene tarne hilines 14 päeva ja ainult viimane osa

hilines 40 päeva nagu rõhutab Vaidlustaja, väites ilmselt seda asjaolu silmas pidades, et

Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamisel on Hankija lähtunud valedest faktidest.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Hankeleping nägi ette, et kogu tarne

Hankijaga kokkulepitud sihtkohta peab toimuma 13 päeva jooksul arvates Hankelepingu

sõlmimisest, kusjuures tarne osadeks jagamist ei olnud lepingus ette nähtud, pidi kogu kaup (so

11 427 välivoodit) olema Hankijale üle antud hiljemalt 09.01.2025. Seega ei olnud lepingut

ettenähtud ulatuses täidetud kuni viimase osa (2552 välivoodit) üle andmiseni Päästeametile,

mis Üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt toimus 19.02.2025. Järelikult on põhimõtteliselt

õige Hankija järeldus, et Transmitter OÜ hilines kauba Hankijale üleandmisega kokku 40

kalendripäeva, sest kogu kaup - 11 427 välivoodit - oli Hankijale üle antud 19.02.2025.

Arvestades, et Minikonkursil pakkus Vaidlustaja kogu kauba tarnimist 13 päeva jooksul, ületas

Vaidlustaja enda pakutud tähtaega neljakordselt (kogu kaup oli Hankijale üle antud 53 päeva

pärast Hankelepingu sõlmimist). Isegi siis, kui asuda seisukohale, et tarnetähtaja rikkumist

tuleks mingil põhjusel hakata arvestama iga tarne osa saabumisest Hankija lattu, oleks

Vaidlustaja juba esimese osa puhul ületanud enda poolt pakutud ja Hankelepingus määratud

tarnetähtaega (13 kalendripäeva) enam kui 100%.

Eeltoodust lähtuvalt nõustub vaidlustuskomisjon Hankijaga, et Vaidlustaja on rikkunud

Hankelepingu olulist tingimust (tarnetähtaeg) oluliselt.

17. Vaidlustaja väitel pole Hankija Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamisel arvestanud, et

viivitus Hankelepingu täitmisel tekkis kahe ebasoodsa asjaolu kokkulangemisega:

1) Hankelepingu sõlmimise viibimise tõttu langes tarne kokku Hiina aastavahetusega,

mille tõttu tekkisid tarnes järjekorrad;

2) kuna kaup läbis transpordil sõjas olevaid riike, siis Vene-Ukraina sõja

intensiivistumise tõttu jaotas Transmitter OÜ kauba tarne riskide vähendamiseks viide ossa.

Esmalt märgib vaidlustuskomisjon, et 03.01.2025 e-kirjas Hankijale märgib Vaidlustaja

esindaja tarnega hilinemise põhjusena, et hankemenetlus kestis kauem, kui Vaidlustaja eeldas,

mistõttu lepingu täitmine jäi Hiina aastavahetuse ajaks. Vene-Ukraina sõda selles kirjas ei

mainita. Vaidlustaja 28.01.2025 kirjas, mis on vastuseks Hankija 14.01.2025 kirjale nr

6.5-1/250, milles Hankija teatab, et hakkab arvestama leppetrahvi, märgib Vaidlustaja, et

Arvestades geopoliitilist olukorda (kaup läbib transpordil Eestisse hetkel sõjas olevaid

riike/lähinaabreid), siis otsustas Transmitter OÜ vähendada riske, jaotades kauga tarne viide

18 (20)

erinevasse ossa. Selles kirjas ei mainita Hiina uusaastat ega otseselt ka Vene-Ukraina sõda või

selle intensiivistamist. Vaidlustuskomisjonile teadaolevalt sidus Vaidlustaja Hiina uusaasta ja

Vene-Ukraina sõja koosmõjusse, mis tingis viivituse Hankelepingu täitmisel, alles vaidlustuses.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et kumbki vaidlustuses toodud põhjustest eraldi ega

kogumis võttes ei õigusta Hankelepingu rikkumist, kuna need ei saanud tulla Vaidlustajale

üllatusena ning Vaidlustaja pidi olema nende asjaoludega juba pakkumust esitades arvestanud.

Hiina uusaasta saabumise aeg on üldteada ning ka Eestis on seda juba aastakümneid ära

märgitud või koguni tähistatud. Üldiselt on teada ka sellega seoses tekkivad probleemid

tarneahelates ja tarnete viivitused, mis maailmamajandust häirivad. Vene Föderatsiooni

agressioon Ukraina vastu muutus täiemahuliseks sõjaks juba 24.02.2022, mistõttu ka see ei

saanud 2024 aasta lõpul ja 2025 aasta alguses Vaidlustajale kuidagi üllatuslik olla.

Vaidlustuses rõhutatud väide, et Hankelepingu mittetähtaegne täitmine oli põhjustatud Vene-

Ukraina sõjast tingitud tarneahelate häiritusest, mis aga ei iseloomustavat Vaidlustajat

ebakompetentsena, vaid näitavat paratamatust, et mõnikord tuleb äritegevuses ette probleeme,

mõjub olukorras, kus Hankelepingu sõlmimisel oli Vene-Ukraina täiemahuline sõda kestnud

juba 2 aastat ja ligi 10 kuud, lihtsalt grotesksena.

18. 14.01.2025 kirjaga nr 6.5-1/250 „Hankelepingu nr 6.4-2.1/350ML mittenõuetekohane

täitmine“ teavitas Hankija Transmitter OÜ-d sellest, et kuna kaupa ei ole tarnitud

Hankelepingus ettenähtud tarneajal, hakkab Hankija arvestama leppetrahvi alates 10.01.2025

kuni kauba üleandmiseni Hankijale. 27.02.2025 kirjaga nr 6.5-1/1184 „Vastuskiri ettevõttele

Transmitter OÜ leppetrahvi rakendamiseks ja tasaarvestamise avaldus“, mis on saadetud pärast

kauba viimase osa kättesaamist, avaldas Hankija, et rakendatav leppetrahv on kokku 34 507,33

eurot ning Hankija tasaarveldab selle täitja poolt esitatavate arvetega.

Vaidlustaja ei väida, et ta oleks leppetrahvi kohaldamist vaidlustanud.

19. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankelepingu puhul

esinevad kõik eeltingimused RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks:

1) Vaidlustaja on rikkunud hankelepingu olulist tingimust;

2) Vaidlustaja on rikkunud seda oluliselt;

3) rikkumise tulemusena on makstud leppetrahvi.

20. Vaidlustaja on seisukohal, et Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel

jättis Hankija sisuliselt hindamata Vaidlustaja poolt edasiste rikkumiste ära hoidmiseks

tarvitusele võetavad meetmeid (heastamismeetmed), mistõttu Hankija otsus on juba sellest

tulenevalt õigusvastane.

Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu.

21. RHS § 97 sätestab:

(1) Pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides

1–3 ja lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, võib riigihankes, mille eeldatav maksumus on

vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud

meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. [---]

(2) Hankija hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud

tõendid on piisavad pakkuja või taotleja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija

pakkujat või taotlejat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib

sõlmida hankelepingu pakkuja või taotlejaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule.

Hankija on seoses heastamisnõuetega kehtestanud RSD p-is 8.6: Juhul kui pakkuja, kelle suhtes

esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ning lõike 4 punktides 2–11 nimetatud

alustest, soovib kõrvaldamise alust heastada RHS § 97 tähenduses, siis on pakkuja vastavad

tõendid kohustatud esitama pakkumuses.

19 (20)

22. Hankepassi osas „Ennetähtaegne lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad sanktsioonid“,

milles Vaidlustaja möönab muuhulgas ka hankelepingu nr 6.4-2.1/350ML rikkumist, kinnitab

Vaidlustaja, et on võtnud tarvitusele abinõud edaspidiste rikkumiste vältimiseks: Oleme

esitanud tellijale asjaolude kirjelduse ülaltoodud hankelepingu tarneaja pikenemise kohta.

Oleme ülevaadanud ja täpsustanud tarneahelad, veelgi vähendamaks võimalusi et keeruline

geopoliitiline olukord rikuks esitatud tarne tähtaega ja kaup ikkagi laekuks tellijale lepingus

kokkulepitud ajal. Lisaks oleme varumas laoseisu enimnõutud kaupade osas, mida meie

koostööpartnerid vajavad - välistamaks riske mis seotud transpordiga.

Mingeid muid väiteid heastamise kohta, rääkimata tõenditest, Vaidlustaja oma pakkumuses

esitanud ei ole.

23. Vaidlustaja heidab vaidlustuses Hankijale ette, et RHS § 97 lg 2 kohustab hankijat pakkuja

heastamismeetmeid sisuliselt uurima ja hindama, kuid Hankija on piirdunud vaid tõdemusega,

et pakkuja poolt heastamiseks esitatud asjaolud tulevikus selliste olukordade vältimiseks ei ole

hankija jaoks piisavad.

Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et tegelikult räägib RHS § 97 lg 2 tõendite hindamisest, mis on

esitatud selle kohta, et pakkuja on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks,

mingeid tõendeid Vaidlustaja aga hankepassis ning mujal oma pakkumuses ei esitanud.

Vaidlustaja hankepassis toodud nn heastamismeetme sõnastusest (vt käesoleva otsuse p 22)

nähtub, et Hankijal ei olnudki võimalik midagi sisuliselt hinnata ega uurida – kinnitus, et

Vaidlustaja on esitanud tellijale asjaolude kirjelduse Hankelepingu tarneaja pikenemise kohta,

ei kvalifitseeru isegi Vaidlustaja enda arvates heastamismeetmeks, vähemalt vaidlustuses sellele

ei viidata, Vaidlustaja üld- ja paljasõnaliste väidete [---] oleme ülevaadanud ja täpsustanud

tarneahelad ning [---] oleme varumas laoseisu enimnõutud kaupade osas, mida meie

koostööpartnerid vajavad - välistamaks riske mis seotud transpordiga, alusel ei saa Hankija ega

ükski teine isik kuidagi veenduda, et Vaidlustaja oleks võtnud reaalselt mingeid meetmeid mis

võiksid veenda Hankijat pakkuja usaldusväärsuses.

24. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et kui Vaidlustaja hankepassis esitatud

teave heastamismeetmete kohta oli Hankija arvates liiga üldsõnaline, siis tulnuks Hankijal

heastamismeetmete kohta täpsustavaid küsimusi küsida, kuna hankepass ei saagi sisaldagi väga

detailset infot heastamise kohta ega dokumentaalseid lisatõendeid.

Isegi, kui nõustuda Vaidlustaja seisukohaga, et hankepassi olemuse ja piiratud mahu tõttu

polnud Vaidlustajal võimalik esitada selles detailset infot ja tõendeid heastamismeetmete kohta

(vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu kuna hankepassis heastamismeetmete kirjelduseks

maksimaalselt lubatav 4000 tähemärki, mis on harilikult kasutatavate kirjatüüpide puhul

rohkem, kui üks A4 lehekülg, võimaldab anda piisavalt palju sisulist infot), ei takistanud miski

Vaidlustajal esitamast selliseid andmeid oma pakkumuses eraldi dokumendina või

dokumentidena. Enamgi veel, käesoleval juhul oli Vaidlustaja RSD p-is 8.6 üheselt mõistetavast

nõudest tulenevalt kohustatud esitama kõik tõendid heastamise kohta pakkumuses (vt käesoleva

otsuse p 21). Seda Vaidlustaja teinud ei ole.

25. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole eksinud Vaidlustaja

nn heastamismeetmete hindamisel. Vaidlustaja ei ole esitanud pakkumuses mingeid tõendeid

selle kohta, et on võtnud tarvituse heastamismeetmed oma usaldatavuse taastamiseks, mistõttu

Hankija ei saanudki RHS § 95 lg 2 alusel midagi sisuliselt hinnata ning Vaidlustaja

paljasõnalised väited ei saanud olla Hankija jaoks piisavad, nagu Hankija on ka oma otsuses

õigustatult märkinud.

26. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuna Hankelepingu puhul esinevad kõik eeltingimused RHS §

95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks ning Transmitter OÜ ei esitanud pakkumuses mingeid tõendeid

selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, võis Hankija

põhjendatult leida, et asjaolud kogumis kinnitavad, et Vaidlustaja, kes analoogselt

20 (20)

Minikonkursiga on pakkunud ka Riigihankes kõige lühemat tarneaga, ei suuda oma kohustust

täita, mistõttu Hankija otsustas Vaidlustaja Riigihankest kõrvaldada.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus kõrvaldada Vaidlustaja hankemenetluses on

kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-iga 8 ning RHS § 97 lg-tega 1 ja 2 ning alused selle kehtetuks

tunnistamiseks puuduvad.

27. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

27.1. Hankija on tähtaegselt esitanud taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks

kogusummas 4780 eurot (käibemaksuta), 23,9 tunni õigusabi osutamise eest keskmise tunnitasu

määraga 200 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning

keerukuse astet on Hankija lepinguliste esindajate kulud ülepaisutatud. Vaidlustusasi ei ole

sisult eriti keeruline ning ka selle dokumentide maht on harilikust mõnevõrra väiksem.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on Hankija õigusabikulud 19

tunni ulatuses, summas 3800 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

27.2. Kolmas isik 1 (Eurosec OÜ) osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal

õigus kulude hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel.

Kolmas isik 1 on tähtaegselt esitanud taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks

kogusummas 1570 eurot (käibemaksuta), 5,6 tunni õigusabi osutamise eest keskmise tunnitasu

määraga 280,36 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning

keerukuse astet on Kolmanda isiku 1 lepinguliste esindajate kulud mõnevõrra ülepaisutatud.

Vaidlustusasi ei ole sisult eriti keeruline ning ka selle dokumentide maht on harilikust

mõnevõrra väiksem. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on

Kolmanda isiku 1 õigusabikulud 4 tunni ulatuses, summas 1121,44 eurot (käibemaksuta) ja

need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

27.3. Kolmas isik 2 (UAB „Sentios“) ei ole vaidlustusmenetluses sisuliselt osalenud ega taotlust

õigusabikulude väljamõistmiseks esitanud.

27.4. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik