Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.2-10/25-140/171-12 |
Registreeritud | 09.07.2025 |
Sünkroonitud | 10.07.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
Sari | 12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud |
Toimik | 12.2-10/25-140 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Transmitter OÜ , Päästeamet, Eurosec OÜ , UAB „Sentios“ |
Saabumis/saatmisviis | Transmitter OÜ , Päästeamet, Eurosec OÜ , UAB „Sentios“ |
Vastutaja | Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
OTSUS
Vaidlustusasja number
140-25/292019
Otsuse kuupäev 08.07.2025
Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik
Vaidlustus Transmitter OÜ vaidlustus Päästeameti riigihankes
„Välivoodite ostmine“ (viitenumber 292019) hankija
otsusele kõrvaldada Transmitter OÜ hankemenetlusest
Menetlusosalised
Vaidlustuse läbivaatamine
Vaidlustaja, Transmitter OÜ, esindaja vandeadvokaat Mart
Parind
Hankija, Päästeamet, esindajad vandeadvokaat Erki Fels
ja advokaat Gregor Saluveer
Kolmas isik 1, Eurosec OÜ, esindajad vandeadvokaadid
Kadri Härginen ja Mario Sõrm
Kolmas isik 2, UAB „Sentios“
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel
1. Jätta rahuldamata Transmitter OÜ vaidlustus Päästeameti riigihankes „Välivoodite
ostmine“ (viitenumber 292019).
2. Mõista Transmitter OÜ-lt Päästeameti kasuks välja Päästeameti lepinguliste esindajate kulud
3800 eurot (käibemaksuta) ning Eurosec OÜ kasuks välja Eurosec OÜ lepinguliste esindajate
kulud 1121,44 eurot (käibemaksuta) .
3. Jätta Transmitter OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
2 (20)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 17.03.2025 avaldas Päästeamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR)
avatud hankemenetlusega riigihanke „Välivoodite ostmine“ (viitenumber 292019) (edaspidi
Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos
nimetatult RHAD), sh „Riigihanke selgitav dokument“ (edaspidi RSD). Riigihange on
suunatud raamlepingu sõlmimisele kuni kolme pakkujaga.
Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 16.04.2025, esitasid pakkumuse 6 pakkujat, sh Transmitter
OÜ, UAB „Sentios“ ja Eurosec OÜ.
2. 22.05.2025 otsustega tunnistas Hankija muuhulgas Transmitter OÜ pakkumuse vastavaks ja
edukaks ning kõrvaldas Transmitter OÜ hankemenetlusest.
3. 09.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
Transmitter OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele kõrvaldada Transmitter
OÜ hankemenetlusest.
13.06.2025 kaasas vaidlustuskomisjon Eurosec OÜ taotlusest lähtudes ning RHS § 195 lg 5
alusel vaidlustusmenetlusse kolmandate isikutena ka Eurosec OÜ (edaspidi ka Kolmas isik 1)
ning UAB „Sentios“ (edaspidi ka Kolmas isik 2), kui isikud kelle õiguste üle võidakse
vaidlustusmenetluses otsustada.
4. Vaidlustuskomisjon teatas 19.06.2025 kirjaga nr 12.2-10/140 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 26.06.2025 ja neile vastamiseks 01.07.2025. Vaidlustuskomisjoni
määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja
Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik 1. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Vaidlustaja, Transmitter OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.
5.1. 28.05.2025 teavitas Hankija Vaidlustajat mh järgmistest otsustest:
1) tunnistada Vaidlustaja pakkumus vastavaks;
2) tunnistada Vaidlustaja pakkumus edukaks;
3) kõrvaldada Vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel hankemenetlusest.
Hankija põhjendas Vaidlustaja kõrvaldamist kokkuvõtlikult sellega, et samad pooled sõlmisid
riigihankes “Välivoodite ostmise minikonkurss” (viitenumber 286213) (edaspidi
Minikonkurss) hankelepingu välivoodite ostmiseks ning Vaidlustaja hilines kauba tarnega 40
päeva, mistõttu Hankija rakendas leppetrahvi. Hankija ei usu, et Vaidlustaja suudaks nüüdki
teostada tarne õigeaegselt.
5.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on hankijal õigus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on
oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või
hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping
üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Lisaks eeldab pakkuja
kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel vastavalt vaidlustuskomisjoni praktikale veel seda, et
pakkuja varasem tegevus muudab ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga
hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu.
Käesoleval juhul ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimused täidetud.
3 (20)
5.3. Hankija on teinud ka kaks menetluslikku viga, mis on juba iseenesest piisavad, et tingida
otsuse õigusvastasus ja kehtetuks tunnistamine.
Kuivõrd tegu on rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega, tugines Vaidlustaja nn
heastamisele (RHS § 97), märkides hankepassis, et on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
tõendamiseks ning seejärel kirjeldas asjaomaseid meetmeid. RHS § 97 lg 2 kohustab hankijat
pakkuja heastamismeetmeid sisuliselt uurima ja hindama, kuid Hankija on piirdunud vaid
tõdemusega, et pakkuja poolt heastamiseks esitatud asjaolud tulevikus selliste olukordade
vältimiseks ei ole hankija jaoks piisavad. Hankija hinnang Vaidlustaja heastamismeetmetesse
on jäänud pinnapealseks ning lõppjäreldus, et meetmed ei ole piisavad, on paljasõnaline.
5.4. Täiendav tõestus selle kohta, kui pinnapealseks on Hankija heastamismeetmete hindamisel
jäänud, on tema märkus, et pakkuja põhjendused [---], et pakkuja on oma tarneahelad üle
vaadanud, on liiga üldsõnalised. Kui Hankija arvates on Vaidlustaja hankepassis esitatud teave
heastamismeetmete kohta liiga üldsõnaline, siis tulnuks tal selle kohta täpsustavaid küsimusi
küsida (RHS § 46 lg 4), mitte kohe teha pakkujale ebasoodne lõppotsus. Hankepass on esialgne
tõend pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kohta (RHS § 104 lg 1), mistõttu
hankepass ei sisaldagi väga detailset infot heastamise kohta ega dokumentaalseid lisatõendeid.
Vaidlustuskomisjoni praktika on lähtunud eeldusest, et RHS § 104 ei võimalda hankijal nõuda,
et pakkuja esitaks enda kvalifikatsiooni piisavust ja kõrvaldamise aluste puudumist tõendava
teabe selle täielikus mahus juba hankepassis.
Pakkuja kõrvaldamise otsus on õigusvastane, kui pakkuja on soovinud tugineda heastamisele,
ent hankija on heastamismeetmed sisuliselt tähelepanuta jätnud ega ole neid oma kaalutlustes
tegelikult arvesse võtnud.
5.5. Hankija põhjendused selle kohta, miks tuleb Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldada, on
liiga napid. Kui asi puudutab varasema hankelepingu rikkumist, peab hankija hindama ja
põhjendama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada vastavas
lepingus oluliseks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. Selline analüüs Hankija põhjendustes
puudub. Sedastatud on küll rikutud lepingutingimuse olulisust ja rikkumise olulisust, kuid see,
miks Hankija sellisel seisukohal on, ei selgu. Kõrvaldamise otsus on kontrollimatu, kui see ei
võimalda aru saada, kuidas Hankija järeldus kujunenud on.
Hankija põhjendustest puuduvad argumendid selle kohta, miks tuleb Vaidlustajat pidada
ebausaldusväärseks ning miks on kõrvaldamine proportsionaalne meede.
5.6. Hankija olulisim sisuline eksimus seisneb selles, et ta on lähtunud valedest faktidest ja
asjakohatutest kaalutlustest. Minikonkursi tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmisel esines
viivitusi, kuid eksitav on Hankija väide nagu hilinenuks kauba tarne 40 päeva. Minikonkursi
tulemusena toimus kauba (11 427 välivoodit) tarne viies võrdses osas ning ainult viimane osa
hilines 40 päeva. Esimene tarne, mis näib Hankijale olevat tähtsaim, hilines 14 päeva. Hankija
on seda asjaolu ignoreerinud, sedastades lakooniliselt, et tegemist on hankelepingu olulise
tingimuse olulise rikkumisega.
Igal juhul on Hankija kõnealuse tarneviivituse olulisust üle hinnanud. Vaidlustajale teadaolevalt
on vaidlusaluse lepingu alusel Hankijale tarnitud kaup tänini puutumatult Hankija ladudes. See
tähendab, et viivitusel ei olnud reaalseid negatiivseid tagajärgi, Hankijale ei tekkinud mistahes
kahju ning Vaidlustajalt leppetrahvi nõudmine ja nüüd sellele viivitusele viidates
hankemenetlusest kõrvaldamine on pigem „pedagoogilist“ laadi. Ka Hankija ise ei ole väitnud,
et ta oleks Vaidlustaja tegevusega seoses kannatanud kahju.
5.7. Hankija ei ole rikkumise olulisuse vaagimisel arvesse võtnud, et viivitus oli tingitud
objektiivselt ebasoodsate asjaolude kokkulangemisest (eeskätt Vene-Ukraina sõjast tingitud
tarneahelate häiritus). Kõnealune minetus ei iseloomusta Vaidlustajat ebakompetentsena, vaid
näitab paratamatust, et mõnikord tuleb äritegevuses ette probleeme.
RHR-i andmeil on Vaidlustaja seisuga 06.06.2025 sõlminud 99 hankelepingut ning hankijad on
4 (20)
teinud rikkumiskandeid vaid seoses kahega neist. Sealjuures on üks neist rikkumistest tänaseks
aegunud ning seda ei saa arvesse võtta (RHS § 95 lg 5). Niisiis on Hankija otsustanud
Vaidlustaja hankest kõrvaldada viitega tema ainsale rikkumisele, mis moodustab 1%
Vaidlustaja hankelepingute koguarvust ning on mõistlikult selgitatav. Selline karmus ei ole
põhjendatud ega vasta RHS § 95 lg 4 p-i 8 eesmärgile. Hankija on väljunud oma kaalutlusõiguse
piiridest.
5.8. Faktiliselt vale ja kohatu on Hankija viide, et Vaidlustaja on ka käesoleval riigihankel
pakkunud kõige lühemat tarneaega. Järgmise pakkuja tarneaeg on ca 2 korda pikem.
Vaidlustaja pakutud esimese tarne tähtaeg on 25 päeva ja paremuselt järgmine pakkumus on
Eurosec OÜ 35 päeva. See ei ole „2 korda pikem“ ega ka „ca 2 korda pikem“. Kohatu on see
viide põhjusel, et vaidlusaluses Riigihankes esitatud pakkumuste sisu ei ole varasema lepingu
täitmisel aset leidnud tarneviivituse asjaolude hindamisel relevantne. Kui Hankijal on küsimus
Vaidlustaja pakutud tarneaja realistlikkuse kohta, siis on kohane küsida pakkujalt selgitust
(RHS § 46 lg 4), mitte pakkuja kõrvaldada. Kõne all olev tarneaeg on esimese tellimuse
tarneaeg. Vaidlustajal on esimese tellimuse jagu välivoodeid juba praegu laos olemas, mistõttu
tarnega hilinemise riski ei ole.
5.9. Hankija argument, et tema ostetavad välivoodite kogused on suured, on raamlepingu
olemust arvestades asjakohatu. Raamleping ei aseta Hankijale tellimise kohustust ega
raamlepingu partnerile tellimuse vastuvõtmise kohustust. Seega – eriti arvestades, et antud
raamleping sõlmitakse 24 kuuks ja kolme partneriga – on ebaloogiline ja ebarealistlik varuda
endale terve raamlepingu maksimaalse mahu jagu kaupa lattu valmis. Hankija mure esimese
tarne õigeaegsuse osas on seda alusetum, et Vaidlustaja on esimese tarne (1772 välivoodit)
tähtajaks pakkunud 25 päeva. Hankijale on teada, et Vaidlustaja on suutnud juba varem –
olukorras, kus tal ei olnud esimese tarne jagu välivoodeid laos olemas – teha esimese tarne 27
päevaga, kusjuures toona oli voodite arv ca 30% suurem (2352 tk).
5.10. Asjasse puutumatu on Hankija osutus, et tal on võimalik igakordselt minikonkursil
kehtestada välivooditele uusi või teistsuguseid tingimusi. Pakkujal ei ole võimalik seda ette
teada. On arusaamatu, kuidas see puudutab pakkuja kõrvaldamise aluste kontrolli (varasema
hankelepingu rikkumist). Hankijal on alati võimalik teatud piirides hanketingimusi muuta, isegi
kui RHAD seda ette ei näe.
5.11. Vaidlustaja osutab ka Hankija praktika ebaühtlusele. Kui vaidlusaluses Riigihankes on
Vaidlustaja üks varasem viivitus Hankijat häirinud, siis varem pole samad asjaolud Hankijale
probleemiks olnud. Nimelt on Hankija ka pärast Minikonkurssi sõlminud Vaidlustajaga lepingu,
täpsemalt suure rahalise maksumusega raamlepingu riigihankes viitenumbriga 287674. Ka
eduka pakkuja Eurosec OÜ kohta on RHR-i tehtud rikkumiskanne lepingu täitmisega
hilinemise eest, kuid seda pole Hankija oma põhjendustes isegi maininud. See on pakkujate
ebavõrdne kohtlemine.
5.12. 26.06.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.
5.12.1. Vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt on hankemenetlusest kõrvaldamise kohta
lakooniliste ja mittemidagiütlevate selgituste andmine vastuolus RHS § 96 lg-st 5 tuleneva
nõudega sellist otsust põhjendada. Hankija on oma vastuses mõista andnud, et ta ei peagi
kõrvaldamise otsust detailselt põhjendama, vähemalt mitte enne vaidlusmenetlust. Vaidlustaja
sellega ei nõustu. Kui otsus hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on korralikult põhjendamata,
on see ka vastuolus RHS § 95 lg 4 p-ga 8 ja § 96 lg-ga 5.
5.12.2. Hankija otsus põhineb valedel faktidel ja asjakohatutel kaalutlustel. Vastuses
vaidlustusele keskendub Hankija oma otsuse õiguspärasuse põhjendamisel asjaoludele nagu
5 (20)
Vaidlustaja müügitulu ja käive, mis on asjasse puutumatud. Samuti jätab Hankija tähelepanuta,
et Vaidlustaja tarneviivitus oli objektiivselt põhjendatav ning Vaidlustaja tegi kõik endast
oleneva, et tarned saaksid võimalikult kiiresti toimuda. Hankija argumenteerib, et tarnega
hilinemine ei olnud VÕS §-i 103 mõttes vabandatav. Vaidlustaja ei olegi seda väitnud.
Vaidlustaja on rääkinud ebasoodsate asjaolude kokkulangemisest, mis mõistlikult põhjendavad
tarnega hilinemist. Sealjuures polnud hilinemine „neljakordne“, nagu Hankija eksitavalt
väidab, vaid üksnes väiksem osa välivoodeid hilines 40 päeva.
5.12.3. Hankija tugineb rikkumise olulisuse põhistamisel väidetele nagu Hankija ei pea
õigustama varu loomist või mida kiiremini on võimalik varu luua, seda parem. Vaidlustaja ei
vaidle selle üle, et hankijatel on hanketingimusi seades suur kaalutlusruum, kuid hankijad peab
samaaegselt tegutsema proportsionaalselt, seda nii hanketingimusi seades, kui ka
hankemenetluses otsuseid tehes. Hankijal ei ole õigust teha pakkuja suhtes meelevaldselt
negatiivse sisuga kaalutlusotsust lakoonilisel selgitusel, et kui Hankija on mingi tingimuse
kehtestanud, siis järelikult on see oluline – see on vastusolus hea halduse tavaga. Hankijal
tulnuks negatiivse kaalutlusotsuse tegemisel hinnata mh rikkumist kergendavaid asjaolusid –
rikkumine oli objektiivselt põhjendatud ja tegemist oli ühekordse kõrvalekaldega.
5.12.4. Hankija teeb Vaidlustaja selgitusest meelevaldseid järeldusi nagu olnuks Vaidlustajal
juba Minikonkursi ajal olnud plaanis lepingut tarneaja osas rikkuda. Hankija ei ole isegi
proovinud süüvida Vaidlustaja selgitustusse, mille kohaselt tarneviivitus tekkis kahe
eraldiseisva ebasoodsa põhjuse kokku langemisel. Esiteks, tarne langes kokku Hiina
aastavahetusega, ning teiseks, välivoodite transport toimus raudteed pidi, st mööda Hiina-
Euroopa kaubakoridori, läbides sõjas olevat territooriumi. Just sel perioodil sõjategevus
intensiivistus, mistõttu pidas Vaidlustaja õigeks riskide minimeerimiseks jaotada tarne osadeks.
Vaidlustaja pidas olulisemaks tagada Hankijale 100%-line tarne, – olgugi siis viivitusega – kui
riskida kauba kaotsimineku või hävinemisega.
5.12.5. Hankija negatiivne otsus peab tuginema faktilistel asjaoludel ja olema kontrollitav. Kui
Hankijal oli küsimusi seoses lepingu rikkumise või heastamismeetmetega, tulnuks Hankijal
pöörduda Vaidlustaja poole, mitte kujundada oma kaalutlusotsus oletuste alusel. Vaidlustaja ei
ole olnud pakkumust esitades ja hilisemalt lepingut täites ettenägematu ega pahatahtlik.
5.12.6. Hankija selgitused, miks Vaidlustaja on kaotanud usaldusväärsuse, koosnevad valdavalt
abstraktsetest viidetest vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktikale, väljavõtetest Vaidlustajaga
peetud kirjavahetusest ja etteheidetest Vaidlustaja suunas, mitte sisulistest kaalutlustest.
Hankija toob välja, et asjaolude sarnasuse ja rikkumise olulisuse tõttu on hankijal raske ette
kujutada olukorda, mis õigustaks pakkuja kõrvaldamist praegusest rohkem. Hankija jätab
tähelepanuta, et Vaidlustaja on olnud varasemalt eeskujulik lepingupartner. Hankija ise ei ole
varasemalt pidanud lepingu rikkumist RHS § 95 lg 4 lg 8 mõttes oluliseks, kuivõrd on sõlminud
pärast kõnealust tarneviivitust Vaidlustajaga raamlepingu. Samuti on Vaidlustaja
nõuetekohaselt täitnud samal perioodil erinevaid Hankijaga sõlmitud hankelepinguid ja
nendega seotud tellimusi summas ca 231 595 eurot käibemaksuta. Hankija selgitustest ei selgu,
miks on Hankija seisukohta muutnud ja leiab nüüd, et Vaidlustaja on siiski niivõrd
ebausaldusväärne, et ei sobi lepingupartneriks.
5.12.7. Hankija toob ühe argumendina välja, et Riigihanke tulemusel ei sõlmita ühte
hankelepingut, vaid raamleping mitmeks aastaks. Hankija jätab tähelepanuta, et raamleping on
riigihankeõiguslik instrument, mis ei aseta Hankijale tellimise kohustust ega raamlepingu
partnerile tellimuse vastuvõtmise kohustust. Raamlepingu alusel sõlmitava esimese
hankelepingu esemeks olevad 1772 välivoodit on Vaidlustaja omandis ja valmis tarneks.
Pakkumuses esitatud 25-päevane tarneaeg oli antud piisavalt suure puhvriga, et tagada
Hankijale esimese hankelepingu alusel välivoodite õigeaegne tarne.
6 (20)
5.12.8. Hankija väitel on otsuse tegemisel määravaks Vaidlustaja varasem käitumismuster.
Vaidlustaja käitumismuster on lepingute täitmisel olnud eeskujulik. Käitumismustriks ei saa
lugeda ühte episoodi, vaid see peab olema episoodide kogum. Ainuüksi asjaolu, et Hankija ei
ole õigesti hinnanud Vaidlustaja käitumismustrit kinnitab, et Hankija on Vaidlustaja
usaldusväärsuse kindlaks tegemisel kujundanud oma hinnangu vääratel kaalutlustel. Siinjuures
tuleb osutada Hankija seisukohtade ebajärjepidevusele. Ühest küljest tugineb Hankija
Vaidlustaja „käitumismustrile“, ent teisalt kritiseerib Vaidlustajat, et too esitavat
„asjakohatuid“ argumente, kui osutab sellele, kui palju hankelepinguid ta on täitnud, kus
rikkumisi pole aset leidnud. See ei ole asjakohatu argument vaid väga oluline kontekst pakkuja
usaldusväärsuse hindamisel RHS § 95 lg 4 p-i 8 kontekstis. Et Hankija peab pakkuja varasemaid
tegemisi asjakohatuks asjaoluks, näitab, et Hankija arusaam RHS § 95 lg 4 p-ist 8 on vildakas
ning tema kaalutlusotsus on vigane.
5.12.9. Vaidlustaja jääb oma seisukoha juurde, et Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest
kõrvaldada sisaldab olulisi kaalutlusvigu, lähtutud on nii valedest faktidest kui asjakohatutest
kaalutlustest, seega on otsus õigusvastane ning vaidlustus kuulub rahuldamisele.
5.12.10. Hankija on õigusvastaselt jätnud tähelepanuta Vaidlustaja heastamismeetmed.
Heastamismeetmete üldsõnalisus oli tingitud hankepassi formaadist ja eeldusest, et
kõrvaldamise aluste sisulise kontrolli käigus – kui Hankijal peaks vastava päringu esitama –
esitab Vaidlustaja täpsemad selgitused ja tõendid. Seda arusaama kinnistab ka Euroopa Kohus,
tuues välja, et direktiivi 2014/24 artikli 59 lõike 1 punkt a näeb ette, et hankijad peavad […]
pakkumuste esitamisel aktsepteerima Euroopa ühtset hankedokumenti, mis on dokument,
millega ettevõtja kinnitab ausõnaliselt, et tema puhul esineb mõni hankemenetlusest
kõrvaldamise alus ja et ta on võtnud meetmed oma usaldusväärsuse taastamiseks, mida
võidakse hiljem kontrollida.
5.12.11. Olukorras, kus Vaidlustaja on heastamismeetmed esitanud, tulnuks Hankijal neid
meetmeid sisuliselt hinnata, mitte jätta need kergekäeliselt tähelepanuta. Direktiivi 2014/24
artikli 57 lõike 6 (heastamise) eesmärk on innustada ettevõtjaid võtma vastu
heastamismeetmeid. RHS § 97 annab ettevõtjale võimaluse tõendada, et on oma eksimusest
õppinud ja rakendanud vajalikke parandusmeetmeid.
5.12.12. Kohtupraktikast tulenevalt ei saa hankija iga pisema eksimuse tõttu jätta pakkujat
hankemenetlusest kõrvale, vaid kui hankepassis ja/või pakkumuses esinevad ebatäpsused või
esitatud andmete pinnalt ei saa pakkuja või pakkumuse vastavuses üheselt veenduda, tuleks
pakkujale anda võimalus pakkumuses esitatud andmeid täpsustada/selgitada. Heastamise osas
tulnuks Hankijal lähtuda samast standardist, mitte võtta rangemat seisukohta. Nimelt tuleneb
EL õigusest õigus olla ära kuulatud, mida Hankija on rikkunud, jättes Vaidlustajalt selgitused
küsimata.
5.12.13. Hankija on alles vaidlustusmenetluses hakanud argumenteerima miks Vaidlustaja
heastamismeetmed ei olnud piisavad. Vaidlustaja sellega ei nõustu, kui rakendatud
heastamismeede saab loogiliselt ära hoida sarnased rikkumised tulevikus, on tegemist RHS §
97 lg 1 mõttes sobiliku meetmega. Hankija argumendid on paljasõnalised ega tugine ühelgi
Vaidlustaja välja toodud heastamismeetmel. Asjaolu, et Vaidlustaja ei väida, et ta on muutnud
alltöövõtjat või tarneahelat, ei tähenda, et Vaidlustaja ei ole rakendanud meetmeid, et tagada
välivoodite edaspidine tarnekindlus. Kuna rikkumine seisnes üksnes tarneviivituses, siis läbi
heastamismeetmete ongi primaarne tõhustada tarnekindlust ja vaadata üle laovarude tagamise
süsteem, mis võimaldaks kinni pidada kokkulepitud tarneaegadest – seda ongi Vaidlustaja
hankepassis kirjeldanud. Kui Hankija soovis täpsemaid selgitusi alltöövõtjate või tarneahelate
osas, siis Vaidlustaja oleks selle info Hankijale esitanud.
Seega tulnuks Hankijal kõhkluste korral pöörduda Vaidlustaja poole, esitades täpsustavaid
7 (20)
küsimusi heastamismeetmete kohta (RHS § 46 lg 4), mitte teha ilma oluliste kaalutlusteta
Vaidlustaja suhtes ebasoodne lõppotsus. Seda tehes rikkus Hankija uurimis- ja hoolsuskohustust
ning hea halduse tava, mis toob endaga kaasa Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise
otsuse õigusvastasuse.
5.12.14. Kolmanda isiku vastus koosneb suuresti Vaidlustaja sõnade moonutamisest ja
paljasõnalistest väidetest ning annab mõista, et Kolmandal isikul ei ole asja koha piisavalt
teavet. Siiski eit takista teabe puudus tal tegemast põhjapanevaid järeldusi selle kohta, et
Vaidlustaja tuleks hankemenetlusest kõrvaldada.
5.12.15. Vastupidiselt Kolmanda isiku kahtlustele olid Vaidlustaja poolt hankepassis kirjeldatud
heastamismeetmed piisava detailsusega. Õige ei ole Kolmanda isiku seisukoht nagu oleksid
Vaidlustaja selgitused heastamismeetmete kohta üksnes tulevikku suunatud lubadused.
5.12.16. Kolmas isik toob vastuses välja justkui Vaidlustaja oleks nõus, et Hankija on
kirjeldanud rikutud lepingu tingimuse olulisust ja rikkumise olulisust või hankija on juba
vaidlustaja arvates piisavalt sedastanud tegemist oli varasema hankelepingu olulise tingimuse
olulise rikkumisega – tegemist on meelevaldsete tõlgendustega. Vastupidiselt, vaidlustus
põhineb teesil, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise koosseis ei ole täidetud, Hankija on teinud
otsuses kaalutlusvigu, mistõttu on Vaidlustaja kõrvaldamine õigusvastane.
5.12.17. Kolmas isik asub Hankija asemel kaalutlusotsust sisustama ebaõigete faktidega.
Vaidlustaja peab õigeks välja tuua mõned neist:
1) Vaidlustaja võitis minikonkursi, kuna tema pakkumus oli hindamiskriteeriumide järgi
majanduslikult soodsaim, mitte sellepärast, et lubas lühikest tarneaega;
2) Vaidlustaja ei hilinenud kogu tarnega 40 päeva ja Vaidlustaja on esitanud hankepassis
rikkumise osas heastamismeetmed;
3) RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks on vaja, et täidetud oleksid ka muud sättes toodud
eeldused peale leppetrahvi maksmise;
4) leppetrahvi vaidlustamata jätmine ei tähenda, et Vaidlustaja oleks sellega nõus.
Vaidlustaja kandev eesmärk on tagada head suhted lepingupartneriga, mitte minna pikka
kurnavasse kohtuvaidlusesse;
5) rikkumisel olid objektiivsed põhjendused, millest Hankijat on teavitatud.
5.12.18. Vaidlustaja nõustub Kolmanda isikuga, et vaidlustuskomisjon ega kohus ei saa hankija
kaalutlusruumi asendada enda hinnangutega pakkuja usaldusväärsusele. Vaidlustaja seda ei
soovigi. Vaidlustuse raskuskese lasub asjaolul, et Hankija on teinud Vaidlustaja
hankemenetlusest kõrvaldamisel nii vormilisi kui ka sisulisi vigu, mille kontrolli pädevus on
just vaidlustuskomisjonil ja kohtul.
5.12.19. Kohatu on Kolmanda isiku kriitika nagu oleks Vaidlustaja isegi vaidlustusmenetluses
oma õiguste kaitsel passiivne seonduvalt heastamismeetmetega. Vaidlustuskomisjon hindab
vaidlustatava otsuse õiguspärasust selle tegemise aja seisuga. Liiati ei saa vaidlustuskomisjon
asuda Hankija rolli, hakates pakkuja heastamismeetmeid ise hindama. Vaidlustuskomisjoni
üksnes kontrollib hankija hinnangute õiguspärasust. Järelikult oleks kohatu esitada x
vaidlustusmenetluses põhjalikke selgitusi ja tõendeid heastamismeetmete kohta, kui
vaidlustuskomisjoni ei saa nende osas seisukohta võtta.
6. Hankija, Päästeamet, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel
põhjustel.
6.1. Vaidlustaja kõrvaldamise kaasa toonud rikkumine toimus Minikonkursi tulemusel
27.12.2024 sõlmitud lepingu täitmisel, millega Hankija ostis Vaidlustajalt 11 427
8 (20)
kokkupandavat välivoodit.
Vastavalt lepingu p-ile 4.1 kohustus Vaidlustaja kõik ostetavad välivoodid üle andma 13
kalendripäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest ehk hiljemalt 09.01.2025. Tegemist on
Vaidlustaja enda pakutud tarneajaga, mille alusel ka pakkumusi hinnati (maksimaalselt 40
punktiga).
Vaidlustaja tarnis kauba viies osas järgnevalt:
1) esimene osa 2352 välivoodit 24.01.2025 (hilinemine kogu kauba üleandmisel 14
kalendripäeva);
2) teine osa 2352 välivoodit 30.01.2025 (hilinemine 9075 välivoodi üleandmisel 20
kalendripäeva);
3) kolmas osa 2352 välivoodit 06.02.2025 (hilinemine 6723 välivoodi üleandmisel 27
kalendripäeva);
4) neljas osa 2019 välivoodit 17.02.2025 (hilinemine 4704 välivoodi üleandmisel 38
kalendripäeva);
5) viies osa 2352 välivoodit 19.02.2025 (hilinemine 2352 välivoodi üleandmisel 40
kalendripäeva).
14.01.2025 esitas Hankija Vaidlustajale leppetrahvi hoiatuse. 27.02.2025 esitas Hankija
Vaidlustajale leppetrahvi rakendamise (summas 34 507,33 eurot) ja tasaarvestamise teate.
6.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeldus on varasema hankelepingu olulise tingimuse oluline
või pidev rikkumine. Ei saa olla tõsiseltvõetavat vaidlust, et see eeldus on täidetud.
Oluliseks saab pidada lepingutingimust, millel oli oluline roll juba pakkumuse esitamisel ning
mis muutus siduvaks nii pakkujatele kui ka hankijale endale pärast pakkumuse esitamise tähtaja
möödumist. Tarneaeg oli üks Minikonkursi hindamise kriteeriumidest, seejuures suure
osakaaluga (maksimaalselt 40 punkti). Vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt on lepingu täitmise
tähtaeg hankelepingu oluline tingimus ka siis, kui see pole sätestatud hindamise kriteeriumina.
Hankija arvates on selge, et Vaidlustaja rikkus lepingu täitmise tähtaega oluliselt. Vaidlustaja
võitis Minikonkursi just tänu pakutud tarneajale. Koos sellega võitis Vaidlustaja
märkimisväärse maksumusega hankelepingu (514 215 eurot), kusjuures Vaidlustaja pakkumus
ei olnud maksumuselt soodsaim. Kui Vaidlustaja pakkunuks tarneaja, millega tegelikult lõpuks
voodid tarnis (13 kalendripäeva asemel 53 kalendripäeva), osutunuks edukaks teine pakkuja.
6.3. Hoolimata lepingu rikkumisest teenis Vaidlustaja lepingu täitmiselt tulu 479 707,67 eurot.
Vaidlustaja on saanud selle tulu teenida ainult tänu pakutud tarneajale, mida ta lõpuks
neljakordselt ületas –tegeliku tarneajaga poleks Vaidlustaja pakkumus edukaks osutunud.
võitnud. Vaidlustaja maksustatav käive 2025. aasta I kvartalis oli 657 311,80 eurot. Arvestades
Vaidlustaja põhjendusi, miks tarne hilines, ei ole välistatud, et Vaidlustaja kalkuleeris võimaliku
leppetrahvi oma pakkumuse maksumuse sisse. On võimalik, et Vaidlustaja kuritarvitas
teadlikult tarneaja hindamise kriteeriumit.
6.4. Vaidlustaja väidab, et Hankija põhjendus, et Vaidlustaja hilines kauba tarnega 40 päeva on
eksitav, kuna tarne toimus viies erinevas osas ning erinevatel kuupäevadel. Hankija väide ei ole
eksitav ega ebaõige - Vaidlustaja kinnitas oma Minikonkursi pakkumuses, et tarnib 11 427
välivoodit 13 kalendripäevaga. Selle kohustuse täitis Vaidlustaja 53 kalendripäeva pärast
lepingu sõlmimist. Seega hilines Vaidlustaja kauba tarnega 40 päeva.
6.5. Vaidlustaja arvates on Hankija ignoreerinud asjaolu, et esimese tarnega, mis näib olevat
hankijale tähtsaim, oli Vaidlustaja viivitus 14 päeva. Hankija ei pidanud sellele tähelepanu
pöörama, sest see on asjassepuutumatu. Vaidlusaluses lepingus ei olnud tähtsamaid ja vähem
tähtsamaid tarneid. Leping ei olnud jagatud erinevateks tarneteks, vaid selle olukorra tekitas
Vaidlustaja lepingu rikkumisega. Leping sõlmiti 11 427 välivoodi tarneks, mis pidi toimuma
ühe tarne raames ja selle ajaga, mida pakkuja Minikonkursil pakkus.
9 (20)
6.6. Vaidlustaja väide, et Hankija on tarneviivituse olulisust üle hinnanud, kuna Vaidlustajale
teadaolevalt seisab tarnitud kaup tänini Hankija ladudes, on ebaõige ja asjassepuutumatu.
Vaidlustaja ükskõikne arusaam lepingu nõuetekohase täitmise olulisusest süvendab veelgi
veendumust, et Vaidlustajaga pole võimalik lepingut sõlmida.
Hädaolukorra seaduse § 16 lg 3 kohaselt korraldab Päästeamet ulatuslikuks evakuatsiooniks
valmistumist ja selle läbiviimist. Muu hulgas tähendab see, et Hankija peab tegema
ettevalmistusi ja looma varu, mida ulatuslikus evakuatsioonis kasutusele võtta. Hankijal ei
olnud ega ole täpselt teada, millal välivoodeid vaja on. Etteheide, justkui seisavad välivoodid
„puutumatult laos“, on seega täiesti asjatundmatu. Hankija ei pea õigustama varu loomist, see
ongi ta ülesanne. Mida kiiremini on võimalik varu luua, seda parem. Seetõttu hindaski Hankija
tarneaega sedavõrd kõrgete punktidega. Kui välivoodid on vaja kasutusele võtta, peab Hankija
suutma need koheselt laost väljastada. Vaidlustaja lepingurikkumise tõttu ei oleks Hankijal
olnud võimalik seda teha, kui vajadus oleks tekkinud viivituse hetkel.
6.7. Sellel, millised tagajärjed kaasusid või oleksid võinud kaasuda Hankijale lepingu
rikkumisest, ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel tähtsust. RHS § 95 lg 4 p-i 8 mõtteks on
anda hankijale valikuline võimalus kõrvaldada pakkuja, kelle usaldusväärsuses esineb
põhjendatud kahtlus ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase hankelepingu nõuetekohases
täitmises. Hankija ennetab Vaidlustaja kõrvaldamisega rikkumisi, mis võivad tulevikus tekkida.
Seega pole mis tahes tähtsust sellel, millised tagajärjed eelmise lepingu rikkumisega kaasnesid.
Sel põhjusel ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 rakendamise õigus ainult hankijal, kelle hankelepingut
rikuti, vaid mis tahes hankijal.
Kogumis on selge, et Vaidlustaja puhul on täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldus -
varasema hankelepingu olulise tingimuse oluline või pidev rikkumine.
6.8. Vaidlustaja väitel pole Hankija arvestanud, et rikkumine oli tingitud objektiivselt
ebasoodsate asjaolude kokkulangemisest. Vaidlustaja viitab Venemaa agressioonisõjast tingitud
tarneahelate häiritusele. Nagu Hankija selgitas otsuses, pole need põhjendused asjakohased.
Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui see on tingitud vääramatust jõust. Vääramatu jõud on
asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt
oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava
asjaolu või selle tagajärje ületaks (VÕS § 103 lg 2).
Leping sõlmiti 27.12.2024, s.o peaaegu kolm aastat pärast Venemaa täiemahulise agressiooni
algust. Sõda ei ole selles kontekstis „ebasoodsate asjaolude kokkulangemine“. Pakkumuste
tehes oli see asjaolu seega hästi teada.
6.9. Vaidlustaja vastuses Hankija 14.01.2025 kirjale väidab Vaidlustaja: Arvestades
geopoliitilist olukorda (kaup läbib transpordil Eestisse hetkel sõjas olevaid riike/lähinaabreid),
siis otsustas Transmitter OÜ vähendada riske, jaotades kaupade tarne viide erinevasse ossa.
Sellest võib aru saada, et Vaidlustajal oli juba Minikonkursi ajal plaanis lepingut tarneaja osas
rikkuda, mitte ei olnud tegemist asjaolude kokkulangemisega. Kuna sõda kestis ka 2024. aasta
lõpus, pidi Vaidlustajal juba toona olema kavatsus jaotada kaupade tarne viide ossa, et
vähendada riske. Vaidlustaja sisuliselt tunnistab, et esitas Minikonkursis teadlikult tarneaja,
millest tal pole võimalik kinni pidada.
03.01.2025 e-kirjas tõi Vaidlustaja teistsugused põhjendused lepingu rikkumise kohta, kui
nüüd: Hilinemise üks põhjus on kindlasti asjaolu, et hankemenetlus kestis kauem kui olime
prognoosinud. Teine põhjus kindlasti on, et lepingu täitmine osutus täpselt Hiina
aastavahetuseks millest olenevalt tekkisid tarnes järjekorrad (kõik Euroopa ettevõtted soovisid
ja soovivad oma kaupu enne Hiina uue aasta pühi Hiinast “ära laadida”).
Ka need põhjendused ei õigusta lepingu rikkumist. Vaidlustaja kinnitas Minikonkursil
pakkumust esitades, et pakkumus on jõus 3 kalendrikuud alates pakkumuste esitamise
tähtpäevast. Kui Vaidlustajal oli tegelikult võimalik pakutud tarneaega täita nt ainult 1 kuu
jooksul alates pakkumuste esitamise tähtpäevast, poleks ta pidanud pakkumust esitama. Kui
10 (20)
Hankija teadnuks, et Vaidlustaja pakkumus on tegelikult jõus 1 kuu, oleks ta Vaidlustaja
pakkumuse mittevastavana tagasi lükanud. Hiina aastavahetus on üldteada asjaolu, mis ei
saanud Vaidlustajale tulla üllatusena alles pärast lepingu sõlmimist.
6.10. Vasturääkivused ja paljasõnalised põhjendused viitavad, et Vaidlustaja põhjendused on
otsitud. Hankija peab tõenäoliseks, et Vaidlustajal ei olnudki Minikonkursil kavatsust teostada
tarne 13 kalendripäevaga. Vaidlustaja esitas ilmselt pärast lepingu sõlmimist oma alltöövõtjale
tellimuse ja jäi tarnet ootama. Vaidlustaja ettenägematus ei õigusta lepingu rikkumist.
6.11. Pakkuja kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on Hankija hinnanguline seisukoht
pakkuja usaldusväärsuse suhtes, st Hankija kaalutlusotsus. Vaidlustaja on kaotanud Hankija
lepingupartnerina usaldusväärsuse ja Hankija ei pea võimalikuks temaga lepingut sõlmida.
Vaidlustuskomisjon ei saa teostada kaalutlusõigust hankija eest (HKMS § 158 lg 3), mistõttu
on hankija otsuse kohtulik kontroll piiratud.
6.12. Vaidlustuskomisjon on varasemas praktikas selgitanud, et pakkuja usaldusväärsuse
hindamisel on oluline, kas rikkumine on olemuselt üle kantav ka kõnealuse riigihanke konteksti.
Nii praegu on. Ka sõlmitava raamlepingu esemeks on välivoodid ning tarneaeg pole üks
hindamise kriteeriumidest üksnes esimese hankelepingu sõlmimisel, vaid saab olema üheks
hindamise kriteeriumidest ka raamlepingu alusel korraldatavates minikonkurssides
(raamlepingu p 4.8.1). Varasemat kogemust arvestades ei pea Hankija usutavaks, et Vaidlustaja
hakkab pakkuma realistlikke tarneaegasid, millest peab kinni.
6.13. Viitamine asjaolule, et Vaidlustaja on RHR-i andmeil sõlminud palju hankelepinguid,
millele pole rikkumise märkeid lisatud, on asjakohatu. RHS § 95 lg 4 p-i 8 rakendamine ei sõltu
sellest, kui suures osakaalus varasematest hankelepingutest on lisatud rikkumise märge.
Hankija lähtub enda vahetust kogemusest Vaidlustajalt välivoodite ostmisel. Asjaolude
sarnasuse ja rikkumise olulisuse tõttu on Hankijal raske ette kujutada olukorda, mis õigustaks
pakkuja kõrvaldamist praegusest rohkem.
6.14. Asjakohatu on ka väide, et Vaidlustajal on esimese tellimuse jagu välivoodeid juba praegu
laos olemas. Sama väitis Vaidlustaja rikutud lepingu täitmise ajal, kuid lepingu sõlmimise
järgselt selgus, et Vaidlustaja oli need tooted juba teistele tellijatele ära müünud. Teiseks,
Riigihanke tulemusel ei sõlmita ühte hankelepingut, vaid raamleping. Isegi kui Vaidlustajal on
esimese tellimuse jagu tooteid olemas, ei taga see Vaidlustaja usaldusväärsust neli aastat kestvas
raamlepingus. Vaidlustajal pole praegu võimalik teada, milliseid tooteid ja millal Hankija
hakkab tellima. Seega on määrav just see, milline on Vaidlustaja varasem käitumismuster.
6.15. Vaidlustaja väide, et Hankija on tarneviivituse olulisust üle hinnanud, kuna reaalseid
negatiivseid tagajärgi Hankijale ei kaasunud ilmestab Vaidlustaja ükskõiksust lepingu
nõuetekohase täitmise ja pakkumuses antud kinnituste suhtes. Vaidlustaja argumentatsiooni
järgides võib ta lepingu endale saamiseks pakkuda tulevastes minikonkurssides tarneajaks ka 1
päeva, kuna tegelikult pole hankijal tooteid nii kiiresti vaja. Vaidlustaja suhtumine kinnitab
Hankija veendumust, et Vaidlustaja pole raamlepingu partnerina usaldusväärne.
6.16. Usaldusväärsus on sõlmitava lepingu puhul sedavõrd olulisem, et Hankija on vastutav
ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise eest (hädaolukorra seaduse § 16
lg 3). Lepingu esemeks olevaid välivoodeid kasutatakse kriisiolukorras, kus ei saa taluda
ulatuslikke tarneviivitusi. Hankija ei saa avalikust huvist tulenevalt sõlmida lepingut
ettevõtjaga, kes ei pea lepingu nõuetekohast täitmist oluliseks
Kokkuvõttes on Vaidlustaja kõrvaldamise otsus materiaalselt õiguspärane. Vaidlustaja on
oluliselt rikkunud varasema hankelepingu olulist tingimust, mille tagajärjel on Hankija
kaotanud temas usaldusväärsuse.
11 (20)
6.17. Vaidlustaja väide, et Hankija on teinud kaks menetluslikku viga ei ole sisult õige. Ka ei
saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti
menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS §
58). Hankija otsusest ning eeltoodud põhjendustest tervikuna nähtub, ei saa olla kahtlust, et
Hankija otsus on sisuliselt õige.
6.18. Erinevalt Vaidlustaja väitest on Hankija süüvinud Vaidlustaja heastamismeetmetesse,
kuid need pole tõsiseltvõetavad.
Esimese heastamismeetmena nimetab Vaidlustaja hankepassis, et ta on „üle vaadanud“ ja
„täpsustanud“ tarneahelat, et vähendada võimalust, et keeruline geopoliitiline olukord
põhjustab viivitusi lepingu täitmisel. Millegi üle vaatamine ja täpsustamine ei kätke endas
muutust. Vaidlustaja ei väida, et on muutnud alltöövõtjat või tarneahelat. Geopoliitiline olukord
pole muutunud ja selle ettekäände leidis Vaidlustaja hiljem. Aasta alguses väitis Vaidlustaja, et
viivituse on põhjustanud Hiina aastavahetus. Ka Hiina aastavahetus pole muutunud.
Teise heastamismeetmena nimetab Vaidlustaja hankepassis, et ta on „varumas laoseisu
enimnõutud kaupade osas“. Nagu Hankija selgitas otsuses, ei ole pakkujal võimalik ette teada,
milliseid täpseid välivoodeid Hankija ostma hakkab. Vaidlustaja ei näi olevat mõistnud, et see
Hankija väide käib just heastamismeetme kohta, mille Vaidlustaja hankepassis esitas. Niiviisi
väidab Vaidlustaja, et on loogikavastane ja ebarealistlik varuda endale terve raamlepingu
maksimaalse mahu jagu kaupa lattu valmis. Teisisõnu on Vaidlustaja Hankijaga sama meelt:
Vaidlustaja ei saa valmistuda raamlepingu täitmiseks praegu ette, kuna ta ei tea, mida Hankija
tellima hakkab. Hankepassi ja vaidlustuse vasturääkivus viitab selgelt, et see hankepassis
loetletud „heastamismeede“ on tähendusetu.
6.19. Teise menetlusveana toob Vaidlustaja välja, et Hankija põhjendused kõrvaldamise kohta
on liiga napid. Hankija põhjendused on küllaldased. Hankija otsusest on üheselt mõistetavalt
aru saada, milles seisneb rikkumine, miks on see oluline, miks on Hankija kaotanud Vaidlustaja
vastu usalduse ja miks ei ole heastamismeetmed tõsiseltvõetavad. Hankija otsusest on jälgitav
kaalutlusotsuse kujunemine. Hankija ei pea otsust põhjendama sellise detailsusega, nagu teeb
seda vaidlustusmenetluses.
6.20. 01.07.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.
6.20.1. Puudub vaidlus, et Hankijal on kõrvaldamise otsuse tegemisel põhjendamiskohustus.
Hankija on selle kohustuse täitnud. Otsuse põhjendamise kohustuse eesmärk anda otsuse
adressaadile võimalus kaitsta oma õigusi ja otsustada teadlikult, kas esitada kaebus või mitte.
Vaidlustajal oli vaidlustuse esitamisel täielik teadmus otsuse sisust ja Hankija kaalutlustest.
Otsusest nähtub:
1) milles seisneb rikkumine, mille tõttu on Hankija Vaidlustaja kõrvaldanud;
2) miks on tegemist hankelepingu olulise tingimuse olulise rikkumisega;
3) kuidas on varasem rikkumine seostatav vaidlusaluse riigihanke tulemusel sõlmitava
lepinguga;
4) milles seisneb kahtlus, et Vaidlustaja ei suudaks sõlmitavat hankelepingut
nõuetekohaselt täita;
5) miks ei pea Hankija Vaidlustaja heastamismeetmeid piisavaks.
Kaalutlusõiguse teostamine on Hankija otsusest selgelt jälgitav. Sellele viitab ka asjaolu, et
Vaidlustaja esitas sisulisi vastuväiteid Hankija otsusele. Vaidlustaja poleks seda saanud teha,
kui ei teadnuks, mille tõttu ta kõrvaldati.
Vaidlustusmenetluses ei ole Hankija esitanud ühtegi uut kaalutlust Vaidlustaja kõrvaldamise
kohta. Iga vaidlustuse vastuse väide on seostatav konkreetse kaalutlusega, mis nähtub juba
otsusest. Vaidlustuskomisjon on selgitanud, et otsuse täiendav põhjendamine
vaidlustusmenetluses on käsitatav hankija menetluslike õiguste realiseerimisena niikaua, kuni
need põhjendused on otseselt otsusega seostatavad.
12 (20)
6.20.2. Väites, et Hankija on põhjendamiskohustust rikkunud, tugineb Vaidlustaja kahele
vaidlustuskomisjoni lahendile. Mõlemad on asjassepuutumatud:
Vaidlustusasjas nr 14-20/216386 põhjendas hankija kõrvaldamise otsust järgmise lausega:
Kehtivad karistused kontrollitud paragrahvide alusel. Sellest lausest ei nähtu ühtegi kaalutlust
pakkuja menetlusest kõrvaldamise kohta, õieti pole aru saadagi, millist karistust hankija silmas
peab. Peaks olema liiatigi selge, et võrdlus vaidlusaluse otsusega on asjassepuutumatu.
Vaidlustusasjas nr 11-23/256589 heitis hankija ette varasemas lepingus garantiikirja
esitamisega viivitamist. Sõlmitavas lepingus aga ei olnud isegi garantiikirja esitamise
kohustust. Vaidlustuskomisjoni hinnangul polnud hankija selgitanud, kuidas on varasem
rikkumine seostatav kõnealuse hankemenetlusega, ning jäi ebaselgeks, millest tulenevalt
eksisteerib risk, et pakkuja ei täida sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt. Praegusel juhul
on Hankija nii otsuses kui vaidlustusmenetluses selgitanud, milles seisneb seos rikutud
hankelepingu ja sõlmitava lepingu vahel (sama ese ja samad hindamise kriteeriumid, mistõttu
on olemas sama rikkumise risk).
6.20.3. Kokkuvõttes on Hankija seisukohal, et otsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Veel enam,
põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutaks nagunii asja sisulist otsustamist (HMS § 58).
6.20.4. Õige ei ole Vaidlustaja väide, et Hankija on jätnud tähelepanuta, et tarneviivitus oli
objektiivselt põhjendatav. Hankija ei ole jätnud Vaidlustaja põhjendusi tähelepanuta vaid
selgitas nii otsuses kui vaidlustusmenetluses, et Vaidlustaja põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad.
Hiina aastavahetus on üldteada asjaolu, mis ei saanud Vaidlustajale tulla üllatusena pärast
lepingu sõlmimist. Samuti ei saanud tulla üllatusena sõda, mis oli lepingu sõlmimise hetkeks
kestnud ligi kolm aastat. Sõda ei intensiivistunud 2024. aasta lõpus, mil esitati pakkumus ja
sõlmiti leping, vaid juba aprillis. Isegi kui Vaidlustaja põhjendused ei ole tagantjärele otsitud,
ei saa objektiivseks põhjenduseks pidada Vaidlustaja suutmatust arvestada Hiina kalendri või
geopoliitilise olukorraga.
Vaidlustaja ei tõendanud lepingu täitmise ajal ega ka hiljem, et eelviidatud asjaolud üleüldse
omasid tavatut mõju lepingu täitmisele. Vaidlustaja on seda väitnud üksnes lakooniliselt ühe
lausega. Aga isegi kui Vaidlustaja suudaks oma väiteid tõendada, ei omaks need tähtsust, kuna
Vaidlustaja pidi pakkumust esitades arvestama nii sõja kui aastavahetusega.
6.20.5. Vaidlustaja arvates on ekslik Hankija väide, et hilinemine oli neljakordne, kuna vaid
väiksem osa välivoodeid hilines 40 päeva.
Hankija ostis 11 427 välivoodit, mille Vaidlustaja kohustus tarnima ühe tarne raames 13
päevaga. Tarne ei olnud jagatud osadeks. Vaidlustaja täitis kohustuse 53 päevaga ehk hilines
tarnega 40 päeva.
6.20.6. Vaidlustaja heidab ette, et Hankija ei pöördunud tema poole selgituste saamiseks seoses
lepingu rikkumisega. Hankija ei pidanudki seda tegema. Vaidlustuskomisjon on värskes
praktikas selgitanud, et hankija ei pea pakkujalt enne kõrvaldamise otsuse tegemist selgitust
küsima, kui hankepassis on rikkumise kohta selgitus olemas: Vaidlustuskomisjon leiab, et
Vaidlustaja poolt hankepassis esitatud seisukoht on piisavalt põhjalik ning Hankijal puudus
vajadus pöörduda Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel veelkord
Vaidlustaja poole, et saada teada, et Vaidlustaja ei pea end süüdlaseks lepingu rikkumises.
Seda enam ei pidanud Hankija Vaidlustaja poole pöörduma olukorras, kus Hankija oli
vaidlusaluses lepingus ise tellija ning seega niigi teadlik lepingu täitmise käigust ja Vaidlustaja
põhjendustest.
6.20.7. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, et ta on teisi hankelepinguid täitnud nõuetekohaselt.
Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks piisab, kui ta on oluliselt või pidevalt rikkunud kas
või üksnes ühe eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust. Hankija tugineb Vaidlustaja
kõrvaldamisel enda vahetule kogemusele Vaidlustajalt välivoodite ostmisel. Hankija ei välista,
13 (20)
et jätaks Vaidlustaja teistsuguse riigihanke esemega hankemenetlusest kõrvaldamata, kuid
vaidlusalusel juhul on sarnasus üksühele.
6.20.8. Vaidlustaja väitel pidanuks Hankija küsima heastamismeetmete kohta selgitust. See ei
ole õige. Kumbki heastamismeede ei saa loogiliselt ära hoida sarnast rikkumist tulevikus,
mistõttu ei saa need omada ka mingit mõju kõrvaldamise otsuse tegemisel. Teiseks, pakkuja
oli kohustatud esitama tõendid heastamismeetmete kohta pakkumuses (RSD p 8.6), mistõttu sai
ning pidigi Hankija lähtuma just hankepassist. Praeguses etapis pole selle tingimuse kehtivuse
üle võimalik vaielda.
Samaväärselt suunab pakkujaid esitama heastamismeetmed juba pakkumuses seadus (RHS §
97 lg 1: [---] pakkuja [---] võib [---] esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks). Ka ringkonnakohtu praktika (TlnRnKo 3-20-334, p 16) järgi
tuleb heastamismeetmeid kirjeldada hankepassis, milleks on ka hankepassi standardvormil
olemas eraldi lahtrid. Euroopa Kohus on selgitanud, et põhimõtteliselt ei ole välistatud
liikmesriigi õigus sätestada, et hankija võib küsida tõendeid ka hiljem. Eesti ei ole otsustanud
direktiivi sedaviisi üle võtta.
Hankija ei pea asuma kontrollima, ehk on pakkuja rakendanud veel heastamismeetmeid, mida
hankepassis pole nimetatud. Hankija kaalus otsuses hankepassis nimetatud heastamismeetmeid.
Kuna kumbki nendest polnud asjakohane, otsustas Hankija Vaidlustaja kõrvaldada.
7. Kolmanda isikuna vaidlustusmenetlusse kaasatud Eurosec OÜ (Kolmas isik 1) vaidleb
vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel.
7.1. Vaidlustus põhineb kahel argumendil. Esmalt heidetakse Hankijale ette otsuse vormilisi
puudusi ning seejärel sisulisi eksimusi, mis Vaidlustaja väitel seisnevad lähtumises ebaõigetest
asjaoludest ja asjakohatutest kaalutustest. Kumbki Vaidlustaja väide paika ei pea.
7.2. Kolmas isik 1 mõistab Hankija teadet vaidlustatud otsuse kohta, vaidlustust ning Hankija
vastust sellele kokkuvõttes nii, et Vaidlustaja kinnitas hankepassis vähemalt ühe varasema
hankelepingu rikkumist seonduvalt Minikonkursiga. Kolmandal isikul 1 puudub üksikasjalik
teave sellest, mida Vaidlustaja hankepassis väitis, kuid Hankija vastusest vaidlustusele nähtub,
et Vaidlustaja väited hankepassis olid ilmselt äärmiselt üldsõnalised. Selle asemel, et selgitada,
mida Vaidlustaja on heastamiseks teinud, väidab Vaidlustaja nt, et on varumas laoseisu
enimnõutud kaupade osas, mis on tulevikku suunatud lubadus, mitte aga minevikus võetud
heastamismeede. Ka kirjanduses on rõhutatud, et heastamise eesmärk ei ole võimaldada
ettevõtjal asuda alles hankemenetluse ajal heastamismeetmeid rakendama.
7.3. Vaidlustaja heidab Hankijale korduvalt ette, et Hankija ei küsinud Vaidlustajalt
heastamismeetmete kohta täpsustavaid küsimusi. Olukorras, milles Hankijale pole Vaidlustaja
väited tõsiseltvõetavad, ei saa Hankijale selgituste küsimata jätmist ette heita. Veelgi enam,
Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et RSD p-is 8.6 oli pakkujatele antud käitumisjuhis ka puhuks,
kui soovitakse heastamisele tugineda. Selle juhise sisu oli kokkuvõtvalt see, et pakkuja peab
vastavad tõendid esitama pakkumuses. Vaidlustusest ega Hankija vastusest sellele ei nähtu, et
Vaidlustaja oleks mistahes hetkel esitanud mingeid tõendeid heastamise kohta. Kohustus
tõendeid esitada koos pakkumusega ei ole mitmeti mõistetav, seega pidi Vaidlustaja seda
kohustust järgima. Kolmandale isikule ei nähtu sedagi, et Vaidlustaja oleks oma väidetavate
heastamismeetmete asjakohasust ja tõsiseltvõetavust asunud vaidlustusmenetluses millegagi
tõendama. Sellest saab järeldada üksnes seda, et lisaks hankepassis esitatud lubadustele ennast
parandada, ei olnudki Vaidlustajal mistahes tõendeid, kuivõrd vastasel korral oleks mõistlik
vaidlustaja esitanud need kasvõi koos vaidlustusega, rääkimata nende esitamisest koos
pakkumusega, nagu nõudis RHAD.
14 (20)
7.4. Kuna Hankija andis RHAD-is selge juhise, et tõendid tuleb esitada koos pakkumusega ja
Vaidlustaja seda ei täitnud, siis puudusid Hankija jaoks ka takistused võtmaks seisukoht talle
esitatud andmete ning isikliku kogemuse alusel Minikonkursist. Kolmandale isikule 1 on
Hankija kaalutlused mõistetavad juba selles piiratud ulatuses, mida vaidlustus avab ning selged
juba Hankija vastusest vaidlustusele. Seega ei ole tõsiseltvõetav ka Vaidlustaja väide, et Hankija
tema väidetavaid heastamismeetmeid piisavalt ei käsitlenud.
7.5. Vormiliseks veaks peab Vaidlustaja seda, et Hankija pole Vaidlustaja kõrvaldamist piisavalt
põhjendanud. Kuigi Kolmandale isikule 1 pole kättesaadavad Vaidlustaja kõrvaldamise otsuse
põhjendused, nähtub juba vaidlustusest tõsiasi, et Hankija on vaidlustatud otsuses selgitanud
põhjuseid, miks Vaidlustaja kõrvaldatakse. Vaidlustaja ise väidab, et Hankija on kirjeldanud
rikutud lepingu tingimuse olulisust ja rikkumise olulisust.
Kui Hankija on juba Vaidlustaja arvates piisavalt sedastanud, et tegemist oli varasema
hankelepingu olulise tingimuse olulise rikkumisega ning Vaidlustajale ei saanud olla teadmata
ka temale tehtud leppetrahv, siis olid kõik RHS § 95 lg 4 p-i 8 kooseisu elemendid täidetud ja
Vaidlustaja pidi sellest ka aru saama.
7.6. Eluliselt ei ole usutav, et Vaidlustaja ei saanud aru, et tarneaeg oli Minikonkursil oluline
hankelepingu tingimus ega sedagi, et tarnega hilinemine 40 päeva ei saaks olla hankelepingu
oluline rikkumine. Seetõttu ei saanuks Hankija siseveendumuse kujunemine Vaidlustaja jaoks
ettenägematu olla isegi siis, kui Hankija poleks oma otsust üldse põhistanud või oleks piirdunud
üksnes paari lausega nagu vaidlustusest järeldada võiks.
7.7. Kolmas isik nõustub Hankija vastuses esitatud selgituste ja õigusliku argumentatsiooniga.
Pakkuja kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on hankija siseveendumuse küsimus, mis
tugineb kahele sambale – hankija on arvesse võtnud õigeid asjaolusid ja on neid asjaolusid ka
õigesti kaalunud.
Kolmanda isiku arvates ei saa Hankija vastusest lähtudes eeltoodus kahtlust olla. Hankijale olid
otsuse tegemisel teada järgmised asjaolud:
1) välivoodite soetamine on avalikes huvides;
2) Minikonkursi ese oli käesolevale Riigihankele sarnane – välivoodite soetamine;
3) Vaidlustaja võitis Minikonkursi üksnes seetõttu, et lubas lühikest tarneaega;
4) Vaidlustaja oma lubadustest kinni ei pidanud ja hilines tarnega 40 päeva;
5) tarneaeg oli hankelepingu oluline tingimus, selle ületamine 40 päeva võrra oli oluline
rikkumine – järelikult rikuti hankelepingu olulist tingimust oluliselt;
6) Hankija kohaldas leppetrahvi.
Seega olid kõik RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeldused täidetud.
Ei nähtu, et Vaidlustaja oleks leppetrahvi vaidlustanud, järelikult oli Vaidlustaja vähemalt
rikkumise faktiga päri.
Kolmandale isikule 1 arusaadaval võttis Hankija kõik need asjaolud oma vaidlustatud otsuse
tegemisel aluseks, tegemist ei ole ühelgi moel asjakohatute kaalutlustega.
8. Kolmanda isikuna kaasatud UAB „Sentios“ vaidlustusmenetluses oma seisukohti ei
esitanud.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
9. Hankija põhjendas Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamist järgmiselt:
Hankija ja pakkuja vahel on varasemalt sõlmitud minikonkursi viitenumber 286213 tulemusena
hankeleping nr 6.4-2.1/350ML välivoodite ostmiseks. Hankelepingu kohaselt oli Transmitter
OÜ kohustatud 11 417 välivoodit tarnima hankija asukohta hiljemalt 13 kalendripäeva jooksul
hankelepingu sõlmimisest arvates. Tarneaeg oli minikonkursil üheks hindamiskriteeriumiks.
15 (20)
Hankija oli minikonkursil kehtestanud tingimuse, mille kohaselt ei tohi minikonkursi pakutav
tarneaeg ületada 120 kalendripäeva, mida hankija ka minikonkursil hindas. Pakkujatel oli
võimalik pakkuda lühemat tarneaega. Transmitter OÜ pakkumuse eelis teiste pakkumustega
võrreldes seisneski pakutud tarneajas, mis oli teise pakkumusega võrreldes lühem. Pakkuja
kaupa lepingus toodud tähtajaks hankijale üle ei andnud. Kuivõrd pakkuja põhjendused ei
olnud piisavad, et kohustuse rikkumist vabandada ning tegemist oli minikonkursi ja
hankelepingu olulise tingimusega, siis rakendas hankija pakkuja suhtes leppetrahvi. Pakkuja
hilines kauba hankijale üleandmisega kokku 40 kalendripäeva. Seda on üle 3 korra rohkem kui
pakkuja poolt minikonkursil pakutud tarneaeg. Eeltoodust tulenevalt on hankija seisukohal, et
tegemist on hankelepingu olulise tingimuse olulise rikkumisega, kuivõrd pakkuja tarnis kauba
13 kalendripäeva asemel 53 kalendripäeva jooksul. Lisaks näitab tarneaja olulisust hankija
poolt minikonkursil tarneajale määratud hindamise osakaal (40). Tegemist ei ole vaid üksikute
päevade võrra hilinemisega, vaid mitmekordse kauba tarnega hilinemisega, mis oleks võinud
muuta ka minikonkursi paremusjärjestust eduka pakkuja osas. Tarneaeg oli hankelepingu nr
6.4-2.1/350ML oluline tingimus, pakkuja käesoleva riigihanke objektiga sama asja ostmiseks
sõlmitud hankelepingu olulist tingimust rikkus ning pakkuja poolt heastamiseks esitatud
asjaolud tulevikus selliste olukordade vältimiseks ei ole hankija jaoks piisavad, mis tagaksid
hankija jaoks ettevõtja usaldusväärsuse. Pakkuja põhjendused, selles osas, et pakkuja on oma
tarneahelad üle vaadanud, on liiga üldsõnalised, et hankijal tekiks veendumus, et pakkuja
kauba tarnimisega käesolevas riigihankes ei hilineks. Hankija peab oluliseks märkida, et
pakkuja on ka käesoleval riigihankel pakkunud kõige lühemat tarneaega. Järgmise pakkuja
tarneaeg on ca 2 korda pikem, kui Transmitter OÜ pakkumuses pakutud tarneaeg. See annab
hankijale põhjust kahelda, kas pakkuja ka sel korral suudaks lepingut tähtaegselt täita.
Heastamismeetmena on pakkuja märkinud, et varub enamlevinud kaupade varud endale lattu.
Arvestades käesoleva riigihanke eeldatavat maksumust ning hankija varasemalt ostetud
välivoodite koguseid, siis on hankija poolt ostetavad välivoodite kogused suured ning nende
lattu varumine ei ole realistlik. Lisaks on hankijal võimalik igakordselt minikonkursil
kehtestada välivooditele uusi või teistsuguseid tingimusi. Pakkujal ei ole võimalik seda ette
teada. Kuivõrd pakkuja on varasemalt oluliselt rikkunud hankija enda lepingut sama asja
ostmiseks, mis on riigihanke objekt, siis on hankija seisukohal, et pakkuja tuleb riigihankelt
kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel. Pakkuja on oluliselt rikkunud eelnevalt sõlmitud
hankelepingu olulist tingimust nii, et rikkumise tulemusena on makstud leppetrahvi.
10. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,
kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või
hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping
üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Seega peavad pakkuja
hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel olema üheaegselt täidetud
järgmised tingimused:
1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute
olulist tingimust;
2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt;
3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud,
kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi.
Kontrollimaks, kas Hankija on kohaldanud RHS § 95 lg 4 p-i 8 õigesti, tuleb
vaidlustuskomisjonil tuvastada, kas Vaidlustaja on rikkunud varasemalt sõlmitud
hankelepingu(te) olulist tingimust oluliselt või pidevalt ning kas sellise rikkumisega kaasnes
vähemalt üks RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud tagajärg.
11. Vaidlustaja hinnangul on Hankija otsus, millega Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldati,
õigusvastane kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
1) otsus ei ole piisavalt põhjendatud;
2) Hankija ei ole lähtunud õigetest faktilistest asjaoludest, ei ole objektiivselt hinnanud
16 (20)
Vaidlustajale süüks pandava rikkumise faktilisi asjaolusid ning ei ole piisavalt põhjendanud,
miks ühe lepingu rikkumine Vaidlustaja poolt tõi kaasa Hankija usalduse kadumise Vaidlustaja
vastu;
3) Hankija on jätnud faktiliselt tähelepanuta Vaidlustaja heastamismeetmed, andes neile
äärmiselt pinnapealse hinnangu.
12. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Hankija otsus Vaidlustaja
hankemenetlusest kõrvaldamiseks on õigusvastane juba üksnes põhjendamis- või kaalutlemise
kohustuste rikkumise tõttu.
Hankija on toonud otsuse põhjenduses välja kokkuvõtlikult järgmised asjaolud:
1) Transmitter OÜ rikkus varasema hankemenetluse (Minikonkurss) tulemusena
sõlmitud hankelepingut nr 6.4-2.1/350ML välivoodite ostmiseks (edaspidi Hankeleping),
hilinedes kauba tarnimisega 40 päeva. Hankelepingu kohaselt pidi Transmitter OÜ tarnima
11 417 välivoodit Hankija asukohta hiljemalt 13 kalendripäeva jooksul hankelepingu
sõlmimisest arvates;
2) tarneaeg oli Minikonkursi ja hankelepingu oluline tingimus;
3) Hankija ei pea piisavaks Transmitter OÜ põhjendusi Hankelepingu täitmisega
hilisemise kohta ning rakendas leppetrahvi;
4) Transmitter OÜ poolt heastamiseks esitatud asjaolud tulevikus selliste olukordade
vältimiseks ei ole Hankija jaoks piisavad, mis tagaksid Hankija jaoks ettevõtja usaldusväärsuse.
Eeltoodust nähtub, et Hankija on otsuses välja toonud, et Vaidlustaja rikkumised esinesid
Minikonkursi tulemusel sõlmitud Hankelepingu täitmisel, et rikkumised seisnesid olulises
viivituses kauba tarnimisel ning selle, et Vaidlustaja suhtes rakendati leppetrahvi. Samuti on
Hankija võtnud seisukoha Vaidlustaja nimetatud heastamismeetmete suhtes. Hankija
põhjendustest kogumis nähtub ka see, miks Hankijal puudub Vaidlustaja kui pakkuja suhtes
usaldus.
Vaidlustuskomisjon märgib, et kuna Hankelepingu poolteks olid käesoleva vaidlustusmenetluse
Hankija ning Vaidlustaja, on pooled väga hästi kursis kõikide faktiliste asjaoludega, mis
seondusid Hankelepingu täitmisega ja võimaliku rikkumisega.
Vastuses vaidlustustele on Hankija esitanud selgitusi oma otsuses välja toodud asjaolude kohta
ning vastuse lisana ka neid asjaolusid tõendavad dokumendid. Kohtupraktika kohaselt on
hankijal võimalik täiendada oma põhjendusi vaidlustusmenetluses, kui puudub kahtlus, et
hankija on nendest lähtunud ka otsuse tegemisel. Käesoleval juhul vaidlustuskomisjon selles ei
kahtle.
13. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et Vaidlustaja rikkus Hankelepingut tarneaja osas ning
Vaidlustajale on sellega seoses rakendatud leppetrahvi. Muuhulgas kinnitab seda Vaidlustaja
ise, märkides vaidlusaluse Riigihanke pakkumuses esitatud hankepassi osas „Ennetähtaegne
lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad sanktsioonid“: hankeleping nr 6.4-2.1/350ML
(Viitenumber: 286213) hilines kaupade tarne, aga oluliselt vähem kui raamlepingus määratud
maximaalse tähtaja võrra. Tellija rakendas leppetrahvi.
Vaidlustuskomisjon märgib, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel võib pakkuja või taotleja
hankemenetlusest kõrvaldada ka siis, kui ta on oluliselt või pidevalt rikkunud kas või üksnes
ühe eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust nii, et rikkumise tulemusena on lepingust
taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.
14. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lepingu täitmise tähtaeg on üldjuhul alati
hankelepingu oluline tingimus, kuna hankijal on ilmselgelt huvi, et leping täidetaks selles
ettenähtud tähtpäevaks. Käesoleval juhul tõendab lepingu täitmise tähtaja (tarneaja) olulisust
Hankijale täiendavalt see, et tarneaeg oli üks kahest Minikonkursil kasutatud
hindamiskriteeriumist (Minikonkursi hindamiskriteeriumid olid: pakkumuse maksumus –
osakaal 60 ja tarneaeg – osakaal 40). On ilmne, et juhul kui tarneaeg poleks Hankijale olnud
17 (20)
oluline, poleks Hankija seda ka Minikonkursil hindamiskriteeriumina kasutanud.
Seega on Vaidlustaja rikkunud Hankelepingu olulist tingimust.
15. Hankelepingu p-i 4.1 kohaselt oli Vaidlustaja kohustatud kauba (11 427 välivoodit)
Hankijale üle andma 13 kalendripäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest (19.12.2024) ehk
hiljemalt 09.01.2025.
21.02.2025 Transmitter OÜ ja Päästeameti esindajate poolt allkirjastatud Üleandmise-
vastuvõtmise akti kohaselt toimus välivoodite Hankijale üleandmine järgmiselt:
Kogu kauba tarne hankijaga kokkulepitud sihtkohta pidi toimuma 09.01.2025
Esimene tarne 2352 välivoodit saabus lattu 24.01.2025
Teine tarne 2352 välivoodit saabus lattu 30.01.2025
Kolmas tarne 2352 välivoodit saabus lattu 06.02.2025
Neljas tarne 2019 välivoodit saabus lattu 17.02.2025
Viies tarne 2352 välivoodit saabus lattu 19.02.2025
Kogu kaup (11 427 tk välivoodit) on tarnitud 19.02.2025 seisuga.
Kuna Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud poolte esindajate poolt ei ole
vaidlustuskomisjonil kahtlust, et kauba tarne toimus nii nagu selles dokumendis nimetatud.
16. Vaidlustaja ja Hankija vaidlevad muuhulgas selle üle, kas kauba tarnimine eeltoodud
osadena ja ta tähtaegadel tähendab, et kauba tarne hilines 40 päeva, nagu leiab Hankija, või
tuleb pidada oluliseks hoopis seda, et esimene tarne hilines 14 päeva ja ainult viimane osa
hilines 40 päeva nagu rõhutab Vaidlustaja, väites ilmselt seda asjaolu silmas pidades, et
Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamisel on Hankija lähtunud valedest faktidest.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Hankeleping nägi ette, et kogu tarne
Hankijaga kokkulepitud sihtkohta peab toimuma 13 päeva jooksul arvates Hankelepingu
sõlmimisest, kusjuures tarne osadeks jagamist ei olnud lepingus ette nähtud, pidi kogu kaup (so
11 427 välivoodit) olema Hankijale üle antud hiljemalt 09.01.2025. Seega ei olnud lepingut
ettenähtud ulatuses täidetud kuni viimase osa (2552 välivoodit) üle andmiseni Päästeametile,
mis Üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt toimus 19.02.2025. Järelikult on põhimõtteliselt
õige Hankija järeldus, et Transmitter OÜ hilines kauba Hankijale üleandmisega kokku 40
kalendripäeva, sest kogu kaup - 11 427 välivoodit - oli Hankijale üle antud 19.02.2025.
Arvestades, et Minikonkursil pakkus Vaidlustaja kogu kauba tarnimist 13 päeva jooksul, ületas
Vaidlustaja enda pakutud tähtaega neljakordselt (kogu kaup oli Hankijale üle antud 53 päeva
pärast Hankelepingu sõlmimist). Isegi siis, kui asuda seisukohale, et tarnetähtaja rikkumist
tuleks mingil põhjusel hakata arvestama iga tarne osa saabumisest Hankija lattu, oleks
Vaidlustaja juba esimese osa puhul ületanud enda poolt pakutud ja Hankelepingus määratud
tarnetähtaega (13 kalendripäeva) enam kui 100%.
Eeltoodust lähtuvalt nõustub vaidlustuskomisjon Hankijaga, et Vaidlustaja on rikkunud
Hankelepingu olulist tingimust (tarnetähtaeg) oluliselt.
17. Vaidlustaja väitel pole Hankija Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamisel arvestanud, et
viivitus Hankelepingu täitmisel tekkis kahe ebasoodsa asjaolu kokkulangemisega:
1) Hankelepingu sõlmimise viibimise tõttu langes tarne kokku Hiina aastavahetusega,
mille tõttu tekkisid tarnes järjekorrad;
2) kuna kaup läbis transpordil sõjas olevaid riike, siis Vene-Ukraina sõja
intensiivistumise tõttu jaotas Transmitter OÜ kauba tarne riskide vähendamiseks viide ossa.
Esmalt märgib vaidlustuskomisjon, et 03.01.2025 e-kirjas Hankijale märgib Vaidlustaja
esindaja tarnega hilinemise põhjusena, et hankemenetlus kestis kauem, kui Vaidlustaja eeldas,
mistõttu lepingu täitmine jäi Hiina aastavahetuse ajaks. Vene-Ukraina sõda selles kirjas ei
mainita. Vaidlustaja 28.01.2025 kirjas, mis on vastuseks Hankija 14.01.2025 kirjale nr
6.5-1/250, milles Hankija teatab, et hakkab arvestama leppetrahvi, märgib Vaidlustaja, et
Arvestades geopoliitilist olukorda (kaup läbib transpordil Eestisse hetkel sõjas olevaid
riike/lähinaabreid), siis otsustas Transmitter OÜ vähendada riske, jaotades kauga tarne viide
18 (20)
erinevasse ossa. Selles kirjas ei mainita Hiina uusaastat ega otseselt ka Vene-Ukraina sõda või
selle intensiivistamist. Vaidlustuskomisjonile teadaolevalt sidus Vaidlustaja Hiina uusaasta ja
Vene-Ukraina sõja koosmõjusse, mis tingis viivituse Hankelepingu täitmisel, alles vaidlustuses.
Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et kumbki vaidlustuses toodud põhjustest eraldi ega
kogumis võttes ei õigusta Hankelepingu rikkumist, kuna need ei saanud tulla Vaidlustajale
üllatusena ning Vaidlustaja pidi olema nende asjaoludega juba pakkumust esitades arvestanud.
Hiina uusaasta saabumise aeg on üldteada ning ka Eestis on seda juba aastakümneid ära
märgitud või koguni tähistatud. Üldiselt on teada ka sellega seoses tekkivad probleemid
tarneahelates ja tarnete viivitused, mis maailmamajandust häirivad. Vene Föderatsiooni
agressioon Ukraina vastu muutus täiemahuliseks sõjaks juba 24.02.2022, mistõttu ka see ei
saanud 2024 aasta lõpul ja 2025 aasta alguses Vaidlustajale kuidagi üllatuslik olla.
Vaidlustuses rõhutatud väide, et Hankelepingu mittetähtaegne täitmine oli põhjustatud Vene-
Ukraina sõjast tingitud tarneahelate häiritusest, mis aga ei iseloomustavat Vaidlustajat
ebakompetentsena, vaid näitavat paratamatust, et mõnikord tuleb äritegevuses ette probleeme,
mõjub olukorras, kus Hankelepingu sõlmimisel oli Vene-Ukraina täiemahuline sõda kestnud
juba 2 aastat ja ligi 10 kuud, lihtsalt grotesksena.
18. 14.01.2025 kirjaga nr 6.5-1/250 „Hankelepingu nr 6.4-2.1/350ML mittenõuetekohane
täitmine“ teavitas Hankija Transmitter OÜ-d sellest, et kuna kaupa ei ole tarnitud
Hankelepingus ettenähtud tarneajal, hakkab Hankija arvestama leppetrahvi alates 10.01.2025
kuni kauba üleandmiseni Hankijale. 27.02.2025 kirjaga nr 6.5-1/1184 „Vastuskiri ettevõttele
Transmitter OÜ leppetrahvi rakendamiseks ja tasaarvestamise avaldus“, mis on saadetud pärast
kauba viimase osa kättesaamist, avaldas Hankija, et rakendatav leppetrahv on kokku 34 507,33
eurot ning Hankija tasaarveldab selle täitja poolt esitatavate arvetega.
Vaidlustaja ei väida, et ta oleks leppetrahvi kohaldamist vaidlustanud.
19. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankelepingu puhul
esinevad kõik eeltingimused RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks:
1) Vaidlustaja on rikkunud hankelepingu olulist tingimust;
2) Vaidlustaja on rikkunud seda oluliselt;
3) rikkumise tulemusena on makstud leppetrahvi.
20. Vaidlustaja on seisukohal, et Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel
jättis Hankija sisuliselt hindamata Vaidlustaja poolt edasiste rikkumiste ära hoidmiseks
tarvitusele võetavad meetmeid (heastamismeetmed), mistõttu Hankija otsus on juba sellest
tulenevalt õigusvastane.
Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu.
21. RHS § 97 sätestab:
(1) Pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides
1–3 ja lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, võib riigihankes, mille eeldatav maksumus on
vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. [---]
(2) Hankija hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud
tõendid on piisavad pakkuja või taotleja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija
pakkujat või taotlejat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib
sõlmida hankelepingu pakkuja või taotlejaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule.
Hankija on seoses heastamisnõuetega kehtestanud RSD p-is 8.6: Juhul kui pakkuja, kelle suhtes
esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ning lõike 4 punktides 2–11 nimetatud
alustest, soovib kõrvaldamise alust heastada RHS § 97 tähenduses, siis on pakkuja vastavad
tõendid kohustatud esitama pakkumuses.
19 (20)
22. Hankepassi osas „Ennetähtaegne lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad sanktsioonid“,
milles Vaidlustaja möönab muuhulgas ka hankelepingu nr 6.4-2.1/350ML rikkumist, kinnitab
Vaidlustaja, et on võtnud tarvitusele abinõud edaspidiste rikkumiste vältimiseks: Oleme
esitanud tellijale asjaolude kirjelduse ülaltoodud hankelepingu tarneaja pikenemise kohta.
Oleme ülevaadanud ja täpsustanud tarneahelad, veelgi vähendamaks võimalusi et keeruline
geopoliitiline olukord rikuks esitatud tarne tähtaega ja kaup ikkagi laekuks tellijale lepingus
kokkulepitud ajal. Lisaks oleme varumas laoseisu enimnõutud kaupade osas, mida meie
koostööpartnerid vajavad - välistamaks riske mis seotud transpordiga.
Mingeid muid väiteid heastamise kohta, rääkimata tõenditest, Vaidlustaja oma pakkumuses
esitanud ei ole.
23. Vaidlustaja heidab vaidlustuses Hankijale ette, et RHS § 97 lg 2 kohustab hankijat pakkuja
heastamismeetmeid sisuliselt uurima ja hindama, kuid Hankija on piirdunud vaid tõdemusega,
et pakkuja poolt heastamiseks esitatud asjaolud tulevikus selliste olukordade vältimiseks ei ole
hankija jaoks piisavad.
Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et tegelikult räägib RHS § 97 lg 2 tõendite hindamisest, mis on
esitatud selle kohta, et pakkuja on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks,
mingeid tõendeid Vaidlustaja aga hankepassis ning mujal oma pakkumuses ei esitanud.
Vaidlustaja hankepassis toodud nn heastamismeetme sõnastusest (vt käesoleva otsuse p 22)
nähtub, et Hankijal ei olnudki võimalik midagi sisuliselt hinnata ega uurida – kinnitus, et
Vaidlustaja on esitanud tellijale asjaolude kirjelduse Hankelepingu tarneaja pikenemise kohta,
ei kvalifitseeru isegi Vaidlustaja enda arvates heastamismeetmeks, vähemalt vaidlustuses sellele
ei viidata, Vaidlustaja üld- ja paljasõnaliste väidete [---] oleme ülevaadanud ja täpsustanud
tarneahelad ning [---] oleme varumas laoseisu enimnõutud kaupade osas, mida meie
koostööpartnerid vajavad - välistamaks riske mis seotud transpordiga, alusel ei saa Hankija ega
ükski teine isik kuidagi veenduda, et Vaidlustaja oleks võtnud reaalselt mingeid meetmeid mis
võiksid veenda Hankijat pakkuja usaldusväärsuses.
24. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et kui Vaidlustaja hankepassis esitatud
teave heastamismeetmete kohta oli Hankija arvates liiga üldsõnaline, siis tulnuks Hankijal
heastamismeetmete kohta täpsustavaid küsimusi küsida, kuna hankepass ei saagi sisaldagi väga
detailset infot heastamise kohta ega dokumentaalseid lisatõendeid.
Isegi, kui nõustuda Vaidlustaja seisukohaga, et hankepassi olemuse ja piiratud mahu tõttu
polnud Vaidlustajal võimalik esitada selles detailset infot ja tõendeid heastamismeetmete kohta
(vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu kuna hankepassis heastamismeetmete kirjelduseks
maksimaalselt lubatav 4000 tähemärki, mis on harilikult kasutatavate kirjatüüpide puhul
rohkem, kui üks A4 lehekülg, võimaldab anda piisavalt palju sisulist infot), ei takistanud miski
Vaidlustajal esitamast selliseid andmeid oma pakkumuses eraldi dokumendina või
dokumentidena. Enamgi veel, käesoleval juhul oli Vaidlustaja RSD p-is 8.6 üheselt mõistetavast
nõudest tulenevalt kohustatud esitama kõik tõendid heastamise kohta pakkumuses (vt käesoleva
otsuse p 21). Seda Vaidlustaja teinud ei ole.
25. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole eksinud Vaidlustaja
nn heastamismeetmete hindamisel. Vaidlustaja ei ole esitanud pakkumuses mingeid tõendeid
selle kohta, et on võtnud tarvituse heastamismeetmed oma usaldatavuse taastamiseks, mistõttu
Hankija ei saanudki RHS § 95 lg 2 alusel midagi sisuliselt hinnata ning Vaidlustaja
paljasõnalised väited ei saanud olla Hankija jaoks piisavad, nagu Hankija on ka oma otsuses
õigustatult märkinud.
26. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuna Hankelepingu puhul esinevad kõik eeltingimused RHS §
95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks ning Transmitter OÜ ei esitanud pakkumuses mingeid tõendeid
selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, võis Hankija
põhjendatult leida, et asjaolud kogumis kinnitavad, et Vaidlustaja, kes analoogselt
20 (20)
Minikonkursiga on pakkunud ka Riigihankes kõige lühemat tarneaga, ei suuda oma kohustust
täita, mistõttu Hankija otsustas Vaidlustaja Riigihankest kõrvaldada.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus kõrvaldada Vaidlustaja hankemenetluses on
kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-iga 8 ning RHS § 97 lg-tega 1 ja 2 ning alused selle kehtetuks
tunnistamiseks puuduvad.
27. Vaidlustusmenetluse kulud
Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad
vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.
27.1. Hankija on tähtaegselt esitanud taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks
kogusummas 4780 eurot (käibemaksuta), 23,9 tunni õigusabi osutamise eest keskmise tunnitasu
määraga 200 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning
keerukuse astet on Hankija lepinguliste esindajate kulud ülepaisutatud. Vaidlustusasi ei ole
sisult eriti keeruline ning ka selle dokumentide maht on harilikust mõnevõrra väiksem.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on Hankija õigusabikulud 19
tunni ulatuses, summas 3800 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.
27.2. Kolmas isik 1 (Eurosec OÜ) osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal
õigus kulude hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel.
Kolmas isik 1 on tähtaegselt esitanud taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks
kogusummas 1570 eurot (käibemaksuta), 5,6 tunni õigusabi osutamise eest keskmise tunnitasu
määraga 280,36 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning
keerukuse astet on Kolmanda isiku 1 lepinguliste esindajate kulud mõnevõrra ülepaisutatud.
Vaidlustusasi ei ole sisult eriti keeruline ning ka selle dokumentide maht on harilikust
mõnevõrra väiksem. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on
Kolmanda isiku 1 õigusabikulud 4 tunni ulatuses, summas 1121,44 eurot (käibemaksuta) ja
need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.
27.3. Kolmas isik 2 (UAB „Sentios“) ei ole vaidlustusmenetluses sisuliselt osalenud ega taotlust
õigusabikulude väljamõistmiseks esitanud.
27.4. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taivo Kivistik
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri | 02.07.2025 | 1 | 12.2-10/25-140/171-11 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Päästeamet |
Hankija menetluskulude nimekiri | 27.06.2025 | 3 | 12.2-10/25-140/171-9 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Päästeamet |
Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri | 27.06.2025 | 3 | 12.2-10/25-140/171-10 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Transmitter OÜ |
Eurosec OÜ menetluskulude nimekiri | 26.06.2025 | 1 | 12.2-10/25-140/171-8 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Eurosec OÜ |
Kirjaliku menetluse teade | 19.06.2025 | 1 | 12.2-10/25-140/171-7 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Transmitter OÜ , Päästeamet, Eurosec OÜ , UAB „Sentios“ |
3. isiku vastus vaidlustusele | 19.06.2025 | 1 | 12.2-10/25-140/171-6 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Eurosec OÜ |
Hankija vastus | 13.06.2025 | 3 | 12.2-10/25-140/171-5 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Päästeamet |
Kolmandate isikute kaasamine vaidlustusmenetlusse | 13.06.2025 | 3 | 12.2-10/25-140/171-4 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Transmitter OÜ , Päästeamet, Eurosec OÜ, UAB „Sentios“ |
Taotlus kolmanda isiku kaasamiseks | 11.06.2025 | 1 | 12.2-10/25-140/171-3 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Eurosec OÜ |
Vaidlustuse esitamise teade | 10.06.2025 | 1 | 12.2-10/25-140/171-2 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Transmitter OÜ , Päästeamet |