| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 02/2505022 |
| Registreeritud | 09.07.2025 |
| Sünkroonitud | 10.07.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 0 Sissetulev registreeritud kirjavahetus |
| Sari | 02 Teadmiseks võetud kirjavahetus |
| Toimik | 02/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saarde Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saarde Vallavalitsus |
| Vastutaja | Ülle Madise (Õiguskantsleri Kantselei, Juhtkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
SAARDE VALLAVALITSUS
Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] Arvelduskonto EE972200221011807958 86304 Pärnumaa www.saarde.ee Swedbank
Hr Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister Teie 01.07.2025 nr 1-14/25/3042
[email protected] Meie 09.07.2025 nr 6-2/809-1
Austatud minister
Saarde Vallavalitsus ja Saarde Vallavolikogu esindajad aseesimees Kadri-Aija Viik ja eelarve- ja
arengukomisjoni esimees Jaanus Männik tänavad Kliimaministeeriumi ja ministrit 09.06.2025
toimunud kohtumise, arutelu ja kiire kirjaliku vastuse eest.
Mõistame, et käsitletav problemaatika on ulatuslik, mitmeti uudne ega võimalda kiireid ja sisulisi
vastuseid/lahendusi. Saarde valla elanike elu- ja töökeskkonna säilitamiseks ja edendamiseks on
lahendusi siiski vaja.
Saarde Vallavolikogu 19.06.2025 otsus nr 1-2/180 „Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimi muutuste
keskkonnamõju strateegiline hindamine“ (edaspidi volikogu otsus) on ühehäälselt (poolt kõik
kohalolnud 13 liiget) vastu võetud. Otsuse eesmärgiks on käsitleda võimalikult mitmetahuliselt suure
metsavalla/metsarahva elukorralduse radikaalseid muutusi seoses Rail Balticu, taastuvenergeetika jt
üleriigilise tähendusega projektidega, eeskätt aga seoses nende mastaapsete hüvitusmeetmetega -
stabiilse ja liigirikka looduskeskkonna radikaalse muutmisega taastamise sildi all. Rõhutame taas,
et Saarde vald on toetanud ja toetab RB kiiret valmis ehitamist.
Kuna hüvitusmeetmete mastaap on Saarde vallale ootamatult suur ning samas väljakujunenud
ökosüsteemi ja valla territooriumi veerežiimi prognoosimatult muutev, ei mahu selle sisuline käsitelu
justkui isegi kehtiva õigussüsteemi raamidesse.
1. Väitega „taastamisprojektide näol ei ole tegemist strateegiliste planeerimisdokumentidega, mistõttu
ei ole KSH läbiviimine võimalik“, ei saa nõustuda.
Taastamisprojektidest ligi pool tuleneb otseselt RB planeeringu hüvitusmeetmetest (kokku ligi 48 km2,
sellest 34 km2 kuivenduskraavide sulgemist) ning neid isegi finantseeritakse RB eelarvest.
Ministeerium ja Keskkonnaamet saavad kõigi seni tehtud ja kavandatavate taastamisprojektide
kumulatiivse mõju Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimile ehk vastava KSH läbiviimise kohustuse esitada
RMK-le ja ELF-le.
Kas ja kuidas saaks Keskkonnaagentuuri võimalik kiirhinnang siin adekvaatse ja teaduspõhise
tulemuse anda?
Samas vajab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ise uuendamist
tulenevalt kraavide sulgemise projektidest. Kui KeHJS § 6 lg 1 p 31 kohaselt on üle 100 hektari suuruse
pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine olulise keskkonnamõjuga
tegevus, siis vastupidine tegevus ehk RMK ja ELF poolt Saarde vallas samade kuivendussüsteemide
kuni 10 000 ha likvideerimine on samuti olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuigi seaduses selgub
see sama paragrahvi lõike 2 punkti 22 alusel.
2. Ministeerium: Surju piirkonna kinnitamine potentsiaalseks üleujutusalaks sõltub õigusaktidest
tulenevalt piirkonna vastavusest tiheasustusala kriteeriumidele.
Volikogu otsuses sõnastatult on Reiu jõe tasane ja madal alamjooks ca 10 km ulatuses Saarde valla
piires on suurvete ajal üleujutatav, sh maksimumtõusude korral (viimased 2010., 2011. aastal ja 2025.
aasta jaanuaris) taluvuse ehk inimeste evakuatsioonivajaduse piirini.
Inimtegevuse tulemusel ehk Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimi mastaapsel „taastamisel“ selle piiri
ületamist tuleb KSH kaudu uurida-prognoosida ja vältida.
3. Looduskaitseliste maade eest kohalikele omavalitsustele laekumata maamaksu riigieelarve
tasandusfond õiglaselt ei kompenseeri. Vaatamata erakondade kõigile senistele valimiseelsetele
lubadustele ebaõiglus kestab, looduskaitsepiirangutega vallad vaesuvad ja tühjenevad.
4. Volikogu otsusest: Metsade kaitse ja majandamine Eestis vajavad teaduspõhist ja arukat tasakaalu
inimese ja looduse koostöös.
Ennetamaks valdavalt ühevanuse metsa hukku vanadusest, kahjurirüüstest, tormist või senise
kuivendatud kasvupinnase veega küllastamisest/üleujutamisest ja sellest tulenevat mass-
süsinikuheidet või tuleohtu, on igati põhjendatud selle puidu kasutamine piiranguvööndi mõtestatud
kaitsekorralduskava alusel.
Sihtkaitserežiim eeltoodud põhjustel reeglina ei sobi vanemate (endiste majandus)metsade kaitseks.
5. Kaitsealade taastamisprojektide kohta kohaliku omavalitsuse arvamust küll küsitakse, kuid reeglina
ei arvestata. Sama kehtib avalikel aruteludel esitatud seisukohtadega. See pole kooskõlas Euroopa Liidu
2024. aasta taastamismäärusega. Ometigi on hädavajalik teada ja arvestada kohaliku rahva, aga näiteks
ka Päästeameti seisukohta likvideeritavate metsateede puhul: RB hüvitusalana kavandatavas
Venemurru metsise püsielupaigas (6 km2) ja Tolkuse LKA-l (8 km2) näeb veerežiimi taastamistööde
projekt ette kahe hiljuti põhjalikult renoveeritud põhja-lõunasuunalise metsatee (Sobuli 3,4 km ja
Hundiloigu 3,7 km) likvideerimise. Metsatulekahju kustutamise kaitseala keskel muudab see
praktiliselt võimatuks. Rääkimata maksumaksja raha arutust põletamisest „taastamisprojektides“, mida
peaks hindama Riigikontroll.
6. Akadeemik Tarmo Soomere (ML, 19.06.2025): „Soode taastamine tundub esmapilgul õilis, kuid
rikub päris mitut roheleppe ja kaine mõistuse printsiipi“. Soomere rõhutab muuhulgas Euroopa leppe
viiendat põhimõtet: kedagi ei jäeta maha. Teisisõnu: arvestatakse kohaliku elanikkonna arvamust,
näiteks kraavide sulgemise asemel jäetakse ala passiivsele taastumisele. Ilmselgelt jagab ja toetab
Soomere ka volikogu otsuses refereeritud akadeemikute seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Ott
vallavanem
Teadmiseks: õiguskantsler ([email protected]); riigikontroll ([email protected])
Kadri-Aija Viik
Jaanus Männik
SAARDE VALLAVALITSUS
Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] Arvelduskonto EE972200221011807958 86304 Pärnumaa www.saarde.ee Swedbank
Hr Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister Teie 01.07.2025 nr 1-14/25/3042
[email protected] Meie 09.07.2025 nr 6-2/809-1
Austatud minister
Saarde Vallavalitsus ja Saarde Vallavolikogu esindajad aseesimees Kadri-Aija Viik ja eelarve- ja
arengukomisjoni esimees Jaanus Männik tänavad Kliimaministeeriumi ja ministrit 09.06.2025
toimunud kohtumise, arutelu ja kiire kirjaliku vastuse eest.
Mõistame, et käsitletav problemaatika on ulatuslik, mitmeti uudne ega võimalda kiireid ja sisulisi
vastuseid/lahendusi. Saarde valla elanike elu- ja töökeskkonna säilitamiseks ja edendamiseks on
lahendusi siiski vaja.
Saarde Vallavolikogu 19.06.2025 otsus nr 1-2/180 „Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimi muutuste
keskkonnamõju strateegiline hindamine“ (edaspidi volikogu otsus) on ühehäälselt (poolt kõik
kohalolnud 13 liiget) vastu võetud. Otsuse eesmärgiks on käsitleda võimalikult mitmetahuliselt suure
metsavalla/metsarahva elukorralduse radikaalseid muutusi seoses Rail Balticu, taastuvenergeetika jt
üleriigilise tähendusega projektidega, eeskätt aga seoses nende mastaapsete hüvitusmeetmetega -
stabiilse ja liigirikka looduskeskkonna radikaalse muutmisega taastamise sildi all. Rõhutame taas,
et Saarde vald on toetanud ja toetab RB kiiret valmis ehitamist.
Kuna hüvitusmeetmete mastaap on Saarde vallale ootamatult suur ning samas väljakujunenud
ökosüsteemi ja valla territooriumi veerežiimi prognoosimatult muutev, ei mahu selle sisuline käsitelu
justkui isegi kehtiva õigussüsteemi raamidesse.
1. Väitega „taastamisprojektide näol ei ole tegemist strateegiliste planeerimisdokumentidega, mistõttu
ei ole KSH läbiviimine võimalik“, ei saa nõustuda.
Taastamisprojektidest ligi pool tuleneb otseselt RB planeeringu hüvitusmeetmetest (kokku ligi 48 km2,
sellest 34 km2 kuivenduskraavide sulgemist) ning neid isegi finantseeritakse RB eelarvest.
Ministeerium ja Keskkonnaamet saavad kõigi seni tehtud ja kavandatavate taastamisprojektide
kumulatiivse mõju Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimile ehk vastava KSH läbiviimise kohustuse esitada
RMK-le ja ELF-le.
Kas ja kuidas saaks Keskkonnaagentuuri võimalik kiirhinnang siin adekvaatse ja teaduspõhise
tulemuse anda?
Samas vajab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ise uuendamist
tulenevalt kraavide sulgemise projektidest. Kui KeHJS § 6 lg 1 p 31 kohaselt on üle 100 hektari suuruse
pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine olulise keskkonnamõjuga
tegevus, siis vastupidine tegevus ehk RMK ja ELF poolt Saarde vallas samade kuivendussüsteemide
kuni 10 000 ha likvideerimine on samuti olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuigi seaduses selgub
see sama paragrahvi lõike 2 punkti 22 alusel.
2. Ministeerium: Surju piirkonna kinnitamine potentsiaalseks üleujutusalaks sõltub õigusaktidest
tulenevalt piirkonna vastavusest tiheasustusala kriteeriumidele.
Volikogu otsuses sõnastatult on Reiu jõe tasane ja madal alamjooks ca 10 km ulatuses Saarde valla
piires on suurvete ajal üleujutatav, sh maksimumtõusude korral (viimased 2010., 2011. aastal ja 2025.
aasta jaanuaris) taluvuse ehk inimeste evakuatsioonivajaduse piirini.
Inimtegevuse tulemusel ehk Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimi mastaapsel „taastamisel“ selle piiri
ületamist tuleb KSH kaudu uurida-prognoosida ja vältida.
3. Looduskaitseliste maade eest kohalikele omavalitsustele laekumata maamaksu riigieelarve
tasandusfond õiglaselt ei kompenseeri. Vaatamata erakondade kõigile senistele valimiseelsetele
lubadustele ebaõiglus kestab, looduskaitsepiirangutega vallad vaesuvad ja tühjenevad.
4. Volikogu otsusest: Metsade kaitse ja majandamine Eestis vajavad teaduspõhist ja arukat tasakaalu
inimese ja looduse koostöös.
Ennetamaks valdavalt ühevanuse metsa hukku vanadusest, kahjurirüüstest, tormist või senise
kuivendatud kasvupinnase veega küllastamisest/üleujutamisest ja sellest tulenevat mass-
süsinikuheidet või tuleohtu, on igati põhjendatud selle puidu kasutamine piiranguvööndi mõtestatud
kaitsekorralduskava alusel.
Sihtkaitserežiim eeltoodud põhjustel reeglina ei sobi vanemate (endiste majandus)metsade kaitseks.
5. Kaitsealade taastamisprojektide kohta kohaliku omavalitsuse arvamust küll küsitakse, kuid reeglina
ei arvestata. Sama kehtib avalikel aruteludel esitatud seisukohtadega. See pole kooskõlas Euroopa Liidu
2024. aasta taastamismäärusega. Ometigi on hädavajalik teada ja arvestada kohaliku rahva, aga näiteks
ka Päästeameti seisukohta likvideeritavate metsateede puhul: RB hüvitusalana kavandatavas
Venemurru metsise püsielupaigas (6 km2) ja Tolkuse LKA-l (8 km2) näeb veerežiimi taastamistööde
projekt ette kahe hiljuti põhjalikult renoveeritud põhja-lõunasuunalise metsatee (Sobuli 3,4 km ja
Hundiloigu 3,7 km) likvideerimise. Metsatulekahju kustutamise kaitseala keskel muudab see
praktiliselt võimatuks. Rääkimata maksumaksja raha arutust põletamisest „taastamisprojektides“, mida
peaks hindama Riigikontroll.
6. Akadeemik Tarmo Soomere (ML, 19.06.2025): „Soode taastamine tundub esmapilgul õilis, kuid
rikub päris mitut roheleppe ja kaine mõistuse printsiipi“. Soomere rõhutab muuhulgas Euroopa leppe
viiendat põhimõtet: kedagi ei jäeta maha. Teisisõnu: arvestatakse kohaliku elanikkonna arvamust,
näiteks kraavide sulgemise asemel jäetakse ala passiivsele taastumisele. Ilmselgelt jagab ja toetab
Soomere ka volikogu otsuses refereeritud akadeemikute seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Ott
vallavanem
Teadmiseks: õiguskantsler ([email protected]); riigikontroll ([email protected])
Kadri-Aija Viik
Jaanus Männik