Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22750000008

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 13.06.2025, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: vanemprokurör Kaido Tuulemäe

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 22750000008

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 345 lg 1 ja § 3891 lg 1 ja 3

Kahtlustatava nimi ja isikukood: XXX XXX (XXX), XXX XXX (XXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 2020 juuni – 2023 september

XXX XXXile ja XXX XXX on esitatud kahtlustus KarS § 345 lg 1, 2 ja § 3891 lg 1 ja 3 järgi.

Kokkuvõtvalt seisneb kahtlustus ebaõigete arvete alusel XXX XXX rahaliste väljamaksete

tegemises ning nende summade maksudeklaratsioonis (TSD-s) deklareerimata jätmises.

Samuti jäeti deklareerimata erisoodustusmaks äriühingu poolt soetatud kaatrilt.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise

astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Tegemist on kaalutlusõiguse

kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see

oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.

KarS § 4 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et kuriteod jagunevad esimese ja teise astme kuritegudeks ning

teise astme kuriteona on vaadeldav süütegu, mille eest on KarS-s karistusena ette nähtud

rahaline karistus või tähtajaline vangistus kestusega kuni viis aastat. KarS § 345 lg 1 ja § 3891

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kestusega mitte enam kui viis

aastat. Seega on kahtlustatavatele etteheidetav tegu hinnatav teise astme kuriteona KarS § 4 lg

3 mõttes. Seetõttu ei ole XXX XXXi ja XXX XXX suhtes kohtumenetluse läbiviimine ja

nende võimaliku süüditunnistamise korral ka karistamine ainuvõimalik meede nende

õiguskuulekusele suunamiseks.

Riigikohtu praktika kohaselt annab oportuniteediprintsiip prokuröridele kaalutlusõiguse, mille

eesmärk on tagada nii menetlusökonoomia kui ka proportsionaalsuse põhimõtte järgimine.

See loob võimaluse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo

asjaolusid arvesse võttes ilmselgelt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04, p 16).

Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 1 alusel eeldab seda, et kahtlustatava süü ei

oleks suur. XXX XXXi süü ei ole ka väike, kuid kriminaalmenetluses kogutud tõendite

kohaselt on tema süü hinnatav keskmisena. See tähendab, et seadus võimaldab tema suhtes

kriminaalmenetluse lõpetada otstarbekuse põhimõttel.

Riigikohus on selgitanud, et isiku süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas

tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s

57 loetletud karistust kergendavate ja §-s 58 loetletud karistust raskendavate asjaolude

esinemisest (RKKKo 3-1-1-12-06 ja 3-1-1-18-11). Arvestada tuleb näiteks inimese panust

grupiviisilise kuriteo toimepanemisel, tema tahtluse astet, vanust ja arusaamisvõimet ning

seadusandja sätestatud karistusraame sedalaadi kuritegude eest. Samuti võivad süü suurust

iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus ja muud asjaolud

(RKKKo 3-1-1-76-12). Lisaks peab süü suuruse hindamisel arvestama ka inimese käitumist

vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist, kuna ka see näitab inimese suhtumist

kaitstavasse õigushüvesse (ibid).

Lisaks tuleb kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel hinnata ka avaliku

menetlushuvi kriteeriumi, kuivõrd KrMS § 202 kohaldamise materiaalseks eelduseks süü

suuruse kõrval on avaliku menetlushuvi puudumine. Avalik menetlushuvi on määratlemata

õigusmõiste, mida peamiselt sisustatakse eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste kaudu. See on

seotud karistusõiguses ultima ratio põhimõttega, mis näeb ette, et karistust tuleb kohaldada

siis, kui muud vahendid osutuvad ebapiisavaks ja karistamise järele eksisteerib tungiv

vajadus.

Menetlusõiguses hinnatav avalik menetlushuvi ei ole seotud süüdistatava staatuse ega

meediatähelepanu suurusega. Eripreventiivset kaalutlust analüüsides tuleb rõhutada, et selles

kriminaalasjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et kriminaalmenetluse

lõpetamine ja XXX XXXi ning XXX XXX kohtulikust karistamisest loobumine võiks viia

selleni, et nad jätkaks uute süütegude toimepanemist. XXX XXXi ja XXX XXX suhtes ei ole

varasemalt kriminaalmenetlust lõpetatud KarS § 202 alusel ning nad ei ole kahtlustatavad

pooleliolevates kriminaalasjades, mistõttu on alust arvata, et menetluse lõpetamisel

oportuniteedi alusel on arvestatav eripreventiivne mõju.

Käesolevas kriminaalasjas XXX XXX poolt esitanud avalik-õigusliku nõude põhisummas

391 702 eurot (mille lisandusid intressid summas 267 831 eurot) on XXX XXX eeluurimisel

täies ulatuses hüvitanud. Sellise rahalise kohustuse tasumisel on võimalik saavutada ka

eesmärk, mille kohaselt ei tohi kuritegu end ära tasuda. Kuritegude puhul, mille motivaatoriks

on ebaseadusliku tulu teenimine, on oluline, et inimene tajuks reaalseid varalisi tagajärgi ja et

kuritegevus lõppastmes end ära ei tasuks.

Käesolevas kriminaalasja ei tuvastatud asjaolusid, milliste korral oleks põhjendatud taotleda

kohtult XXX XXXi suhtes KarS §-s 491 sätestatud ettevõtluskeeldu. Seda arvestades on

eripreventiivsed kaalutlused tema suhtes täidetud ka karistust mõistmata, sest kahtlustatav on

vahetult tajunud, et kuriteole järgnevad reaalsed majanduslikud tagajärjed riigituludesse

kindel rahasumma tasumise kohustuse tekkimisel ning deklareerimata maksusumma

hüvitamisel.

Kohtueelsel uurimisel tunnistas XXX XXX juhatuse liige XXX XXX oma süüd ning andis

põhjalikud ütlused, mis riimuvad teiste kogutud tõenditega ja omavad olulist tähendust

kuriteo tõendamisel.

Samuti on oluline välja tuua, et XXX XXX omanike vahel pikemat aega esinenud

erimeelsused on tänaseks päevaks leidnud lahenduse. 2024.a lõpus saavutasid XXX XXX

omanikud kokkuleppe, mille kohaselt omandas XXX XXX oma äripartneri osaluse

aktsiaseltsis.

Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et võimaliku kohtumenetluse korral võib kohus kohtuotsuse

tegemisel lugeda XXX XXX teo karistamisväärsust vähendavaks KarS § 57 lg 1 p-s 7

nimetatud asjaolu – süüteo toimepanemise kõrges eas inimese poolt. Riigikohus on

selgitanud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kõrges eas inimeseks loetud ka

vanaduspensioniealisi inimesi (RKKKo 3-1-1-93-12, p 9.2). XXX XXX etteheidetava teo

lõpuleviimise ajal oli XXX XXX 70-aastane, seega vanaduspensioniealine.

Kokkuvõtvalt on prokuratuur seisukohal, et XXX XXXile ja XXX XXX menetluse

lõpetamisega pandav kohustus on piisavalt mõjus ja hoiatav jõudmaks tõdemuseni, et nende

suhtes on karistusõiguslikud eesmärgid saavutatavad ka ilma karistust mõistmata.

Prokuratuur on seisukohal, et XXX XXXile ja XXX XXX kriminaalmenetluse lõpetamisega

kaasnev kohustus tasuda riigituludesse 20 000 eurot on kohane ja proportsionaalne neile

etteheidetavat rikkumist arvesse võttes. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama

ultima ratio iseloomu ehk jääma inimese käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järgi on tungiv vajadus ja muudest vahenditest ei

piisa või neid ei ole võimalik kohaseks pidada. Kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel on seega proportsionaalne, sobilik ja kohane, kuivõrd XXX XXX tunneb

määratava kohustuse kaudu vahetut, arvestatavat ja materiaalset mõju.

Kahtlustatavad nõustuvad kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 sätete alusel ja

nõustuvad endale KrMS § 202 lg 2 p 2 ja 3 alusel rahalise kohustuse võtmisega määratud

tähtajaks. Neid on teavitatud, et kui nad ei täida neile pandud kohustusi määratud tähtajaks,

siis prokuratuur uuendab nende suhtes kriminaalmenetluse.

Väärib märkimist, et põhiseaduse § 22 ja KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei tohi käsitada isikut

süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Riigikohus on

selgitanud, et KrMS § 202 kohaldamine eeldab teo karistatavuse üldiste eelduste

(süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuvastamist ning võib seetõttu näida isikut süüstavana, ei

rajane sellel alusel kriminaalasja lõpetamise määrus samasugusel tõenduslikul baasil ja

õiguslikul analüüsil kui süüdimõistev kohtuotsus ega ole sellega samastatav (RKKKo 1-17-

3615, p 21).

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3 ja lg 7 ning KrMS § 206, vanemprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22750000008 menetlus XXX XXXi ja XXX XXX suhtes.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Nii XXX XXX kui XXX XXX on kumbki kohustatud

tasuma riigituludesse 20 000 eurot. Kohustuse tähtajaks määrata 22.06.2025.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: puudub.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata kannatanule XXX XXX, kahtlustatavale ja tema kaitsjale.

8. Kriminaalasja toimik on kannatanule esitatud 21.04.2025.

9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Tuulemäe

Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustused.

Kinnitan, et olen kätte saanud info ning minule on üksikasjalikult selgitatud

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustuste täitmise tingimused ja

õiguslikud tagajärjed. Saan aru, et eelpool loetletud tingimuste täitmata jätmise korral kuulub

kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas uuendamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

XXX XXX