Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
Viit | RP-6-15/25/7620 |
Registreeritud | 09.07.2025 |
Sünkroonitud | 10.07.2025 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | RP-6-15/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kaido Tuulemäe (Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur Teine osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 13.06.2025, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: vanemprokurör Kaido Tuulemäe
Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 22750000008
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 345 lg 1 ja § 3891 lg 1 ja 3
Kahtlustatava nimi ja isikukood: XXX XXX (XXX), XXX XXX (XXX)
Kuriteo toimepanemise aeg: 2020 juuni – 2023 september
XXX XXXile ja XXX XXX on esitatud kahtlustus KarS § 345 lg 1, 2 ja § 3891 lg 1 ja 3 järgi.
Kokkuvõtvalt seisneb kahtlustus ebaõigete arvete alusel XXX XXX rahaliste väljamaksete
tegemises ning nende summade maksudeklaratsioonis (TSD-s) deklareerimata jätmises.
Samuti jäeti deklareerimata erisoodustusmaks äriühingu poolt soetatud kaatrilt.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise
astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga
tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Tegemist on kaalutlusõiguse
kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see
oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
KarS § 4 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et kuriteod jagunevad esimese ja teise astme kuritegudeks ning
teise astme kuriteona on vaadeldav süütegu, mille eest on KarS-s karistusena ette nähtud
rahaline karistus või tähtajaline vangistus kestusega kuni viis aastat. KarS § 345 lg 1 ja § 3891
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kestusega mitte enam kui viis
aastat. Seega on kahtlustatavatele etteheidetav tegu hinnatav teise astme kuriteona KarS § 4 lg
3 mõttes. Seetõttu ei ole XXX XXXi ja XXX XXX suhtes kohtumenetluse läbiviimine ja
nende võimaliku süüditunnistamise korral ka karistamine ainuvõimalik meede nende
õiguskuulekusele suunamiseks.
Riigikohtu praktika kohaselt annab oportuniteediprintsiip prokuröridele kaalutlusõiguse, mille
eesmärk on tagada nii menetlusökonoomia kui ka proportsionaalsuse põhimõtte järgimine.
See loob võimaluse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo
asjaolusid arvesse võttes ilmselgelt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04, p 16).
Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 1 alusel eeldab seda, et kahtlustatava süü ei
oleks suur. XXX XXXi süü ei ole ka väike, kuid kriminaalmenetluses kogutud tõendite
kohaselt on tema süü hinnatav keskmisena. See tähendab, et seadus võimaldab tema suhtes
kriminaalmenetluse lõpetada otstarbekuse põhimõttel.
Riigikohus on selgitanud, et isiku süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas
tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s
57 loetletud karistust kergendavate ja §-s 58 loetletud karistust raskendavate asjaolude
esinemisest (RKKKo 3-1-1-12-06 ja 3-1-1-18-11). Arvestada tuleb näiteks inimese panust
grupiviisilise kuriteo toimepanemisel, tema tahtluse astet, vanust ja arusaamisvõimet ning
seadusandja sätestatud karistusraame sedalaadi kuritegude eest. Samuti võivad süü suurust
iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus ja muud asjaolud
(RKKKo 3-1-1-76-12). Lisaks peab süü suuruse hindamisel arvestama ka inimese käitumist
vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist, kuna ka see näitab inimese suhtumist
kaitstavasse õigushüvesse (ibid).
Lisaks tuleb kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel hinnata ka avaliku
menetlushuvi kriteeriumi, kuivõrd KrMS § 202 kohaldamise materiaalseks eelduseks süü
suuruse kõrval on avaliku menetlushuvi puudumine. Avalik menetlushuvi on määratlemata
õigusmõiste, mida peamiselt sisustatakse eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste kaudu. See on
seotud karistusõiguses ultima ratio põhimõttega, mis näeb ette, et karistust tuleb kohaldada
siis, kui muud vahendid osutuvad ebapiisavaks ja karistamise järele eksisteerib tungiv
vajadus.
Menetlusõiguses hinnatav avalik menetlushuvi ei ole seotud süüdistatava staatuse ega
meediatähelepanu suurusega. Eripreventiivset kaalutlust analüüsides tuleb rõhutada, et selles
kriminaalasjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et kriminaalmenetluse
lõpetamine ja XXX XXXi ning XXX XXX kohtulikust karistamisest loobumine võiks viia
selleni, et nad jätkaks uute süütegude toimepanemist. XXX XXXi ja XXX XXX suhtes ei ole
varasemalt kriminaalmenetlust lõpetatud KarS § 202 alusel ning nad ei ole kahtlustatavad
pooleliolevates kriminaalasjades, mistõttu on alust arvata, et menetluse lõpetamisel
oportuniteedi alusel on arvestatav eripreventiivne mõju.
Käesolevas kriminaalasjas XXX XXX poolt esitanud avalik-õigusliku nõude põhisummas
391 702 eurot (mille lisandusid intressid summas 267 831 eurot) on XXX XXX eeluurimisel
täies ulatuses hüvitanud. Sellise rahalise kohustuse tasumisel on võimalik saavutada ka
eesmärk, mille kohaselt ei tohi kuritegu end ära tasuda. Kuritegude puhul, mille motivaatoriks
on ebaseadusliku tulu teenimine, on oluline, et inimene tajuks reaalseid varalisi tagajärgi ja et
kuritegevus lõppastmes end ära ei tasuks.
Käesolevas kriminaalasja ei tuvastatud asjaolusid, milliste korral oleks põhjendatud taotleda
kohtult XXX XXXi suhtes KarS §-s 491 sätestatud ettevõtluskeeldu. Seda arvestades on
eripreventiivsed kaalutlused tema suhtes täidetud ka karistust mõistmata, sest kahtlustatav on
vahetult tajunud, et kuriteole järgnevad reaalsed majanduslikud tagajärjed riigituludesse
kindel rahasumma tasumise kohustuse tekkimisel ning deklareerimata maksusumma
hüvitamisel.
Kohtueelsel uurimisel tunnistas XXX XXX juhatuse liige XXX XXX oma süüd ning andis
põhjalikud ütlused, mis riimuvad teiste kogutud tõenditega ja omavad olulist tähendust
kuriteo tõendamisel.
Samuti on oluline välja tuua, et XXX XXX omanike vahel pikemat aega esinenud
erimeelsused on tänaseks päevaks leidnud lahenduse. 2024.a lõpus saavutasid XXX XXX
omanikud kokkuleppe, mille kohaselt omandas XXX XXX oma äripartneri osaluse
aktsiaseltsis.
Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et võimaliku kohtumenetluse korral võib kohus kohtuotsuse
tegemisel lugeda XXX XXX teo karistamisväärsust vähendavaks KarS § 57 lg 1 p-s 7
nimetatud asjaolu – süüteo toimepanemise kõrges eas inimese poolt. Riigikohus on
selgitanud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kõrges eas inimeseks loetud ka
vanaduspensioniealisi inimesi (RKKKo 3-1-1-93-12, p 9.2). XXX XXX etteheidetava teo
lõpuleviimise ajal oli XXX XXX 70-aastane, seega vanaduspensioniealine.
Kokkuvõtvalt on prokuratuur seisukohal, et XXX XXXile ja XXX XXX menetluse
lõpetamisega pandav kohustus on piisavalt mõjus ja hoiatav jõudmaks tõdemuseni, et nende
suhtes on karistusõiguslikud eesmärgid saavutatavad ka ilma karistust mõistmata.
Prokuratuur on seisukohal, et XXX XXXile ja XXX XXX kriminaalmenetluse lõpetamisega
kaasnev kohustus tasuda riigituludesse 20 000 eurot on kohane ja proportsionaalne neile
etteheidetavat rikkumist arvesse võttes. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama
ultima ratio iseloomu ehk jääma inimese käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.
Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järgi on tungiv vajadus ja muudest vahenditest ei
piisa või neid ei ole võimalik kohaseks pidada. Kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse
kaalutlusel on seega proportsionaalne, sobilik ja kohane, kuivõrd XXX XXX tunneb
määratava kohustuse kaudu vahetut, arvestatavat ja materiaalset mõju.
Kahtlustatavad nõustuvad kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 sätete alusel ja
nõustuvad endale KrMS § 202 lg 2 p 2 ja 3 alusel rahalise kohustuse võtmisega määratud
tähtajaks. Neid on teavitatud, et kui nad ei täida neile pandud kohustusi määratud tähtajaks,
siis prokuratuur uuendab nende suhtes kriminaalmenetluse.
Väärib märkimist, et põhiseaduse § 22 ja KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei tohi käsitada isikut
süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Riigikohus on
selgitanud, et KrMS § 202 kohaldamine eeldab teo karistatavuse üldiste eelduste
(süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuvastamist ning võib seetõttu näida isikut süüstavana, ei
rajane sellel alusel kriminaalasja lõpetamise määrus samasugusel tõenduslikul baasil ja
õiguslikul analüüsil kui süüdimõistev kohtuotsus ega ole sellega samastatav (RKKKo 1-17-
3615, p 21).
Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3 ja lg 7 ning KrMS § 206, vanemprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22750000008 menetlus XXX XXXi ja XXX XXX suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Nii XXX XXX kui XXX XXX on kumbki kohustatud
tasuma riigituludesse 20 000 eurot. Kohustuse tähtajaks määrata 22.06.2025.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puudub.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule XXX XXX, kahtlustatavale ja tema kaitsjale.
8. Kriminaalasja toimik on kannatanule esitatud 21.04.2025.
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Tuulemäe
Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustused.
Kinnitan, et olen kätte saanud info ning minule on üksikasjalikult selgitatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustuste täitmise tingimused ja
õiguslikud tagajärjed. Saan aru, et eelpool loetletud tingimuste täitmata jätmise korral kuulub
kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas uuendamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
XXX XXX