Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
Viit | RP-6-15/25/7617 |
Registreeritud | 09.07.2025 |
Sünkroonitud | 10.07.2025 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | RP-6-15/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kaido Tuulemäe (Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur Teine osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 01.07.2025, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: vanemprokurör Kaido Tuulemäe
Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 22750000008
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 345 lg 1 ja § 3891 lg 1
Kahtlustatava nimi ja isikukood: XXX XXX (XXX)
Kuriteo toimepanemise aeg: 2020 juuni – 2023 september
XXX XXX on esitatud kahtlustus KarS § 345 lg 1 ja § 3891 lg 1 järgi. Kokkuvõtvalt seisneb
kahtlustus ebaõiget arvete alusel XXX XXX rahaliste väljamaksete tegemises ning nende
summade maksudeklaratsioonis (TSD-s) deklareerimata jätmises. Samuti jäeti deklareerimata
erisoodustusmaks äriühingu poolt soetatud kaatrilt.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise
astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga
tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Tegemist on kaalutlusõiguse
kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see
oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
KarS § 4 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et kuriteod jagunevad esimese ja teise astme kuritegudeks ning
teise astme kuriteona on vaadeldav süütegu, mille eest on KarS-s karistusena ette nähtud
rahaline karistus või tähtajaline vangistus kestusega kuni viis aastat. KarS § 345 lg 1 ja § 3891
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kestusega mitte enam kui viis
aastat. Seega on kahtlustatavale etteheidetav tegu hinnatav teise astme kuriteona KarS § 4 lg 3
mõttes. Seetõttu ei ole XXX XXX suhtes kohtumenetluse läbiviimine ja tema võimaliku
süüditunnistamise korral ka karistamine ainuvõimalik meede tema õiguskuulekusele
suunamiseks.
Riigikohtu praktika kohaselt annab oportuniteediprintsiip prokurörile kaalutlusõiguse, mille
eesmärk on tagada nii menetlusökonoomia kui ka proportsionaalsuse põhimõtte järgimine.
See loob võimaluse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo
asjaolusid arvesse võttes ilmselgelt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04, p 16).
Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 1 alusel eeldab seda, et kahtlustatava süü ei
oleks suur. XXX XXX süü ei ole ka väike, kuid kriminaalmenetluses kogutud tõendite
kohaselt on tema süü hinnatav pigem keskmisena. See tähendab, et seadus võimaldab tema
suhtes kriminaalmenetluse lõpetada otstarbekuse põhimõttel.
Riigikohus on selgitanud, et isiku süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas
tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s
57 loetletud karistust kergendavate ja §-s 58 loetletud karistust raskendavate asjaolude
esinemisest (RKKKo 3-1-1-12-06 ja 3-1-1-18-11). Arvestada tuleb näiteks inimese panust
grupiviisilise kuriteo toimepanemisel, tema tahtluse astet, vanust ja arusaamisvõimet ning
seadusandja sätestatud karistusraame sedalaadi kuritegude eest. Samuti võivad süü suurust
iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus ja muud asjaolud
(RKKKo 3-1-1-76-12). Lisaks peab süü suuruse hindamisel arvestama ka inimese käitumist
vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist, kuna ka see näitab inimese suhtumist
kaitstavasse õigushüvesse (ibid).
Lisaks tuleb kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel hinnata ka avaliku
menetlushuvi kriteeriumi, kuivõrd KrMS § 202 kohaldamise materiaalseks eelduseks süü
suuruse kõrval on avaliku menetlushuvi puudumine. Avalik menetlushuvi on määratlemata
õigusmõiste, mida peamiselt sisustatakse eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste kaudu. See on
seotud karistusõiguses ultima ratio põhimõttega, mis näeb ette, et karistust tuleb kohaldada
siis, kui muud vahendid osutuvad ebapiisavaks ja karistamise järele eksisteerib tungiv
vajadus.
Menetlusõiguses hinnatav avalik menetlushuvi ei ole seotud süüdistatava staatuse ega
meediatähelepanu suurusega. Eripreventiivset kaalutlust analüüsides tuleb rõhutada, et selles
kriminaalasjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et kriminaalmenetluse
lõpetamine ja XXX XXX kohtulikust karistamisest loobumine võiks viia selleni, et ta jätkaks
uute süütegude toimepanemist. XXX XXXl puudub varasem karistatus. Tema suhtes ei ole
varasemalt kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS § 202 alusel ning ta ei ole kahtlustatav
pooleliolevates kriminaalasjades, mistõttu on alust arvata, et menetluse lõpetamisel
oportuniteedi alusel on arvestatav eripreventiivne mõju.
Käesolevas kriminaalasjas XXX XXX poolt esitanud avalik-õigusliku nõude põhisummas
391 702 eurot (mille lisandusid intressid summas 267 831 eurot) on XXX XXX eeluurimisel
täies ulatuses hüvitanud. Sellise rahalise kohustuse tasumisel on võimalik saavutada ka
eesmärk, mille kohaselt ei tohi kuritegu end ära tasuda. Kuritegude puhul, mille motivaatoriks
on ebaseadusliku tulu teenimine, on oluline, et inimene tajuks reaalseid varalisi tagajärgi ja et
kuritegevus lõppastmes end ära ei tasuks.
Käesolevas kriminaalasjas ei tuvastatud asjaolusid, milliste korral oleks põhjendatud taotleda
kohtult XXX XXX suhtes KarS §-s 491 sätestatud ettevõtluskeeldu. Seda arvestades on
eripreventiivsed kaalutlused tema suhtes täidetud ka karistust mõistmata, sest kahtlustatav on
vahetult tajunud, et kuriteole järgnevad reaalsed majanduslikud tagajärjed riigituludesse
kindel rahasumma tasumise kohustuse tekkimisel ning deklareerimata maksusumma
hüvitamisel.
Samuti on oluline välja tuua, et XXX XXX omanike vahel pikemat aega esinenud
erimeelsused on tänaseks päevaks leidnud lahenduse. 2024.a lõpus saavutasid XXX XXX
omanikud kokkuleppe, mille kohaselt omandas XXX XXX oma äripartneri osaluse
aktsiaseltsis.
Prokurör kohtus kahtlustatava ja tema kaitsjaga prokuratuuris ning viis läbi vestluse. XXX
XXX on kahju, et sellise kriminaalmenetluse läbiviimise vajadus tekkis ning taotles
menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. Samuti avaldas XXX XXX head meelt, et
kohustused on saanud ja saavad klaaritud.
Kokkuvõtvalt on prokuratuur seisukohal, et XXX XXX menetluse lõpetamisega pandav
kohustus on piisavalt mõjus ja hoiatav jõudmaks tõdemuseni, et tema suhtes on
karistusõiguslikud eesmärgid saavutatavad ka ilma karistust mõistmata.
Prokuratuur on seisukohal, et XXX XXX kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kohustus
tasuda riigituludesse 30 000 eurot on kohane ja proportsionaalne talle etteheidetavat rikkumist
arvesse võttes. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama ultima ratio iseloomu ehk
jääma inimese käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes
siis, kui selle järgi on tungiv vajadus ja muudest vahenditest ei piisa või neid ei ole võimalik
kohaseks pidada. Kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel on seega
proportsionaalne, sobilik ja kohane, kuivõrd XXX XXX tunneb määratava kohustuse kaudu
vahetut, arvestatavat ja materiaalset mõju.
Kahtlustatav nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 sätete alusel ja nõustub
endale KrMS § 202 lg 2 p 2 ja 3 alusel rahalise kohustuse võtmisega määratud tähtajaks. Teda
on teavitatud, et kui ta ei täida pandud kohustusi määratud tähtajaks, siis prokuratuur uuendab
tema suhtes kriminaalmenetluse.
Väärib märkimist, et põhiseaduse § 22 ja KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei tohi käsitada isikut
süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Riigikohus on
selgitanud, et KrMS § 202 kohaldamine eeldab teo karistatavuse üldiste eelduste
(süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuvastamist ning võib seetõttu näida isikut süüstavana, ei
rajane sellel alusel kriminaalasja lõpetamise määrus samasugusel tõenduslikul baasil ja
õiguslikul analüüsil kui süüdimõistev kohtuotsus ega ole sellega samastatav (RKKKo 1-17-
3615, p 21).
Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3 ja lg 7 ning KrMS § 206, vanemprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22750000008 menetlus XXX XXX suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX XXX on kohustatud tasuma riigituludesse 30 000
eurot. Kohustuse tähtajaks määrata 13.07.2025.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puudub.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule XXX XXX, kahtlustatavale ja tema kaitsjale.
8. Kriminaalasja toimik on kannatanule esitatud 21.04.2025.
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Tuulemäe
Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustused.
Kinnitan, et olen kätte saanud info ning minule on üksikasjalikult selgitatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustuste täitmise tingimused ja
õiguslikud tagajärjed. Saan aru, et eelpool loetletud tingimuste täitmata jätmise korral kuulub
kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas uuendamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
XXX XXX