Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Vello Raja

Kristiine Linnaosa Valitsus

[email protected]

Teie 25.01.2024 nr Meie 27.02.2024 nr 2.1.-5/24/235-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Teie seisukoht selles küsimuses erineb väga palju tööinspektsiooni seisukohast, seetöttu sooviksime teilt täpsustusi, kas kodukontori lepingute sõlmimiseks võib tööandja pilte küsida või mitte. https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend Toon väja teksti leheküljelt 39. Millal on nõusolek kehtiv? Nõusolek on vabatahtlik tahtveavaldus, millega isik teadlikult lubab oma isikuandmete töötlemist. Nõusolekut ei loeta vabatahtlikult antuks, kui isikul puudub vaba valikuvõimalus või ta ei saa nõusoleku andmisest kahjulike tagajärgedeta keelduda või seda tagasi võtta. Nõusolek ei ole antud vabatahtlikult, kui näiteks teenust ostes puudub valikuvõimalus elektroonilise reklaami saamise osas („Me ei sõlmi Teiega seda lepingut, kui Te ei ole nõus meilt edaspidi uudiskirju ja soodsaid pakkumisi saama!“). Sama kehtib ka olukorras, mil isikul puudub võimalus anda nõusolek iga andmetöötluse eesmärgi puhul eraldi. Nõusolekut ei loeta vabatahtlikult antuks olukorras, kus inimene ja andmetöötleja on selgelt ebavõrdses olukorras (eriti avaliku sektori asutuse puhul või töösuhetes) ning on vähetõenäoline, et isik andis konkreetses olukorra nõusoleku vabatahtlikult. tööelu koduleht väidab järgmist: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lõike 3 kohaselt on tööandja ja töötajad kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Seega peavad pooled kaugtöö töökeskkonna riskide hindamiseks kokku leppima, kuidas kodust töökeskkonda hinnatakse, kas piltide või video abil või lubab töötaja isegi töökeskkonnaspetsialisti oma koju. See on valikute koht. Kui töötaja keeldub kõigist võimalustest, siis ei tee ta koostööd ning tööandja võib keelduda sõlmimast kaugtöö kokkulepet. https://www.tooelu.ee/et/34/mis-kaugtoo-millal-voib-kaugtood- teha#kaugtootaja-tootervishoiu-ja-ohutuse-juhis

Tänan märkamise ning teemale tähelepanu juhtimise eest.

Nagu ka ise olete välja toonud, siis esinevad ehk mõningad ebatäpsused selgituste jagamisel nii,

et kõik saaksid selge pildi asjakohastest õiguslikest alustest viidatud andmetöötluse korral.

Saame selgitada, et oleme tööinspektsiooniga koostööd tegemas, et oma seisukohti ühtlustada.

Siinkohal saame märkida, et ka Teie välja toodud lõigus ei ole tööelu portaal selgelt väljendanud,

et selliste andmete töötlemine toimuks nõusoleku alusel (IKÜM artikkel 6 lg a), mistõttu tekitab

selgitus natukene segadust. Eelkõige võiks selliste andmete töötlemine Andmekaitse

Inspektsiooni hinnangul tulla kõne alla õigustatud huvi (IKÜM artikkel 6 lg f) alusel. Järgnevalt

selgitame lühidalt, miks me nii arvame.

2 (2)

Andmekaitse Inspektsioon seisukohtade õiguslikud alused tulenevad isikuandmete kaitse

üldmäärusest ning muudest asjakohastest seadustest. Nimelt isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja

andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud

õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult

vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi

viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ise. Õiguslike

aluste mitteammendav loetelu tulenebki IKÜM artiklist 6.

Ehk siis andmetöötlejal tuleb selgitada, miks tal on vajalik just sellist andmete koosseisu ning

mis eelise need kogumis annavad. Informatsiooni (sh milline on kodukontor) saamise

õiguslikuks aluseks võikski olla eelduslikult õigustatud huvi. Kuid ka sellisel juhul näiteks

minimaalsuse põhimõtet järgides saaks paluda töötajal endal esmalt kirjeldada oma töötingimusi.

Kui kirjeldusest põhjendatud alustel ei piisa, siis saab juba edasi kaaluda, kas oleks vajalik

näiteks pilti töölauast, kus töötatakse ja mitte kogu ruumist vms.

Teadmiseks, et nõusolek ühe võimaliku õigusliku alusena saab isikuandmete töötlemise aluseks

olla vaid neil juhtudel, kus isikuandmete töötlemine (sh kogumine) ei ole vältimatu ning inimesel

on tõepoolest võimalik otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Nõusoleku mitte

andmisega ei tohi kaasneda seejuures negatiivseid tagajärgi.

Nõusoleku osas saate täiendavalt tutvuda ka isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud

nõusoleku andmise tingimustega (IKÜM artikkel 7) kui ka inspektsiooni koostatud isikuandmete

töötleja üldjuhendiga (9. peatükk. Nõusoleku küsimine; Lisa 2. Nõusoleku kontrollküsimustik).

Kindlasti on Teil võimalus pöörduda andmekaitseliste küsimuste korral (sh võimalike ebakõlade

korral asutuste vahel) ka Kristiine Linnaosa Valitsuse andmekaitsespetsialisti Merit Valgjärve

poole e-postiaadressil [email protected]. Teie andmekaitsespetsialistil on laialdased

teadmised selliste küsimuste lahendamisel.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel