Väljaminev kiri

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Mäealuse 2/2, Tallinn 12618

Telefon 612 6200

E-post [email protected]

Reg. kood 70008440

www.smit.ee

Siseministeerium Teie 25.06.2025 nr [email protected]

Meie 09.07.2025 nr 2-2/43

Vastus finantskorrektsiooni otsuse eelnõule

Rakendusüksus on oma otsuse eelnõus asunud seisukohale, et tuvastatud on riigihanke

õiguspärase läbiviimise kontrollimisel, et hankija on tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei

vasta riigihanke alusdokumentides toodud vastavustingimusele. Hankija ei nõustu otsuse

eelnõus esitatud järeldustega ja selgitab oma seisukohta alljärgnevalt.

1. Finantskorrektsiooni eeldus, et rikutud peab olema liidu õigust on täitmata

Hankija ei ole vastavaks tunnistanud pakkumust, mis ei vasta alusdokumentides esitatud

tingimustele. Vastavustingimuse kohaselt oli meeskonnaliikmele esitatud alljärgnev nõue:

Kehtiv ISTQB Advanced Level Test Automation Engineer või pakkuja poolt tõendatud

samaväärme sertifikaat. Seega sai vastavaks tunnistada ka pakkumuse, mille koosseisus oli

esitatud meeskonnaliige, kes omas samaväärset sertifikaati.

Kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, mille kohaselt tuleks hanketingimuse

tõlgendamisel võtta aluseks hanke eesmärk. Seda tuleb teha ka samaväärsuse hindamisel.

Arvestades hankelepingu eset automaattestimist puudutavas osas, siis tehnilises kirjelduses,

mis on hankelepingu osa, on märgitud, et:

 arendustest/automaattest peab katma nii uue tarnitava funktsionaalsuse kui ka varem

tarnitud funktsionaalsuse regressioonitestid. Elik esemeks on nii automaattest kui ka

arendustest (ehk manuaaltestimine) koos testiraportite ning testlugudega.

 SMIT-s kasutava koodikvaliteedi mõõtmise tarkvara SonarQube "quality gate" peab

olema vähemalt 80%. See tähendab ka koodi testidega kattuvust. Kui „backendi“ koodi

on võimalik katta ühiktestidega (mida kirjutab üldjuhul arendaja), siis kasutajaliidese

jaoks on kattuvuse saavutamiseks tarvis kirjutada natuke teistsugused testid (nn.

jäljendatud „backendiga“ UI testid).

 Teostama peab jõudlustestid /…/.

Arvestades CTFL sertifikaadi eelduseks olevat kursuse sisu, siis see kätkeb kõike

eelmainitut. Lähtudes eeltoodust ja hanke eesmärgist, siis on käesolevas hankemenetluses

CTFL sertifikaat samaväärne TAE sertifikaadile.

2(5)

Asjaolu, et sertifitseerimissüsteem on üles ehitatud viisil, et osade sertifikaatide saamiseks

peab olemas olema muu sertifikaat ei tähenda, et see on lihtsam või kergem sertifikaat.

ISTQB sertifitseerimissüsteem ei ole hierarhiline vaid on modulaarne, mistõttu on ebaõige

asuda seisukohale, et CTFL sertifikaat on madalam sertifikaat kui TAE.

Kursus, mille edukal läbimisel väljastatakse CTFL sertifikaat on oma olemuselt palju

laiapindsem kui TAE sertifikaat. Kuivõrd sertifikaadinõude seadmise eesmärk oli

veenduda, et pakkuja pool lepingu täitmisesse kaasatav testija omab teadmisi muuhulgas ka

automaattestimise valdkonnast ning arvestades hankelepingu eset, mille kohaselt

automaattestimine on osa testija poolt teostavatest töödest, siis on õige asuda seisukohale,

et CTFL sertifikaat on TAE sertifikaadile selles osas samaväärne, sest nii CTFL kui TAE

sertifikaadid võimaldavad kõnesolevas kompetentsis veenduda.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hankija tunnistanud hankemenetluses edukaks ja vastavaks

pakkujat, kelle pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentidele, seega on täitmata on

finantskorrektsiooni eeldus, et rikutud peab olema liidu õigust.

2. Finantskorrektsiooni eeldus, et Euroopa Liidu eelarvele peab olema tekkinud või

tõenäoliselt tekkima kahju on täitmata

Ei ole eluliselt usutav, et isik kelle käest rakendusüksus on täiendavaid küsimusi küsinud,

oleks soovinud tõsimeeli kõnesolevas hankemenetluses osaleda. Kõnesoleva tingimuse osas

on esitatud ainult üks küsimus, küsimuse esitaja menetluses ka pakkumuse esitas. Kui isikul

oleks olnud tõsikindel soov hankemenetluses osaleda, siis oleks ta esitanud nõude kohta ka

küsimusi, palunud tingimust muuta või vaidlustanud hanke alusdokumendid – seda tehtud

ei ole – seega võib järeldada, et reaalne huvi hankemenetluses osalemise vastu puudus.

Seda ilmestab ka isiku enda vastus, mille kohaselt „jäi vastus märkamata“. Isikud kellel on

reaalne huvi hankemenetluses osalemise vastu, loevad hoolega teabevahetuse vahendusel

esitatud küsimusi ja vastuseid ning küsivad vajadusel alusdokumentide osas selgitusi.

Samale seisukohale on jõudnud ka Tallinna Halduskohus oma 14.03.2024 otsuses asja nr

3-23-2470 punktis 11, sedastades alljärgnevat: „Põhimõtteliselt võib ükskõik millise

riigihanke tingimuse osas abstraktselt väita, et hankija võis ühel või teisel viisil

hanketingimust sõnastades tekitada mõnes võimalikus pakkujas küsimuse, kas ta on sobilik

pakkumust esitama. See risk on hankemenetlustes tavapärane. Küll aga tähendab

hanketingimuste mitmeti mõistetavus praktikas üldjuhul siiski seda, et kui võimalik pakkuja

soovib pakkumust esitada, ent mõni tingimus on mitmeti mõistetav, siis ta kas esitab

tingimuse kohta hankijale küsimuse või võtab riski ja esitab pakkumuse. Vastupidiselt

RTK-le ei pea kohus usutavaks, et sellises olukorras jätab mõni potentsiaalne pakkuja

lihtsalt pakkumuse esitamata.“

Seega on ebatõenäoline, et hankemenetluses osalemisest huvitatud isik oli reaalselt

huvitatud pakkumuse esitamisest, samas ei esitanud tingimuse kohta mitte ühtegi küsimust,

ei palunud tingimust muuta ega ka ei vaidlustanud alusdokumente. Lätudes eeltoodust, ei

saa ka asuda järeldusele, et pakkujate ring oleks seetõttu võinud olla teine, mistõttu

omakorda oleks võinud hanke tulemus olla teine.

3(5)

Asjaolu, et hüpoteetiliselt oleks keegi võinud pakkumuse esitada ja seetõttu oleks hanke

tulemus teine, on meelevaldne ja ei rajane ühelgi tõendatud asjaolul. Selleks, et asuda

seisukohale, et hanke tulemus oleks olnud teine, peab olema tõendatud ka see, et selline

pakkuja oleks vastanud mh kvalifitseerimise tingimustele, tal ei oleks esinenud

kõrvaldamise aluseid, tema pakkumus oleks kõigis muudes osades vastanud esitatud

tingimustele ning hindamiskriteeriumite kohaselt osutunud ka edukaks pakkumuseks. Ilma

neid asjaolusid hindamata ei ole võimalik asuda seisukohale, et hanke tulemus oleks olnud

teine.

Rakendusüksuse otsused ei saa rajaneda üksnes hüpoteesil, mis ei ole menetluse tulemusena

tõendamist leidnud. Tuginemine hankemenetluses osalemist huvitatud isiku väitele, mille

paikapidavust ei ole käesoleval hetkel võimalik enam mitte ühelgi viisil kontrollida, loob

halba menetluspraktikat, luues olukorra, kus sisuliselt iga isik, kellel esineb pahameel

hankija vastu võib samasisulisi väiteid esitada ilma tõendeid omamata.

Hankemenetluses osalemisest huvitatud isik on selgitanud alljärgnevat: „Tegelikult mingil

hetkel teabevahetuses leevendati nõuet, kuid seda ei märgitud vastavustingimustes. Otseselt

Foundation Level taset lugeda samaväärseks me ei osanud. Kuna teateid tuleb palju, siis

pakkumuse vormistaja tugineb sageli hanke enda tingimustele ja see vastus jäi märkamata.“

Eeltoodud selgitusest ei nähtu üheselt, et tingimuse tõttu jäi hankemenetluses osalemisest

huvitatud isikul pakkumus esitamata ja ei esinenud muid põhjuseid, mis ei ole seotud

hankija kinnitatud alusdokumentidega. Selgituses on pelgalt nenditud, et „otseselt ei osanud

samaväärseks lugeda“. Lisaks eeltoodule on isiku selgitus vastuoluline, ühest küljest väidab

isik, et „mingi hetk leevendati nõudeid“ (nentides, et on teadlik hankija selgitustest) ja

teisalt väidab, et „jäi märkamata“.

Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud, et juhul kui hankija oleks selgituse andmise asemel

alusdokumente muutnud oleks hankemenetluses osalemisest huvitatud isik igal juhul

pakkumuse esitanud, kuivõrd otsuse eelnõus refereeritud selgituse kohaselt oli huvitatud

isik sellest siiski teadlik.

Rakendusüksuse poolt esitatud järeldus1 ei ole kuidagi tõendatud ja rajaneb üksnes

hankemenetlusest huvitatud isiku väitele. Rakendusüksus ei ole oma otsuse kavandis peale

eelnimetatud väite esitanud mitte ühtegi muud tõendit, mille pinnalt oleks võimalik

ühemõtteliselt tuvastada, et nimetatud isikul oli reaalne huvi hankemenetluses osaleda.

Vastupidi, pigem näitab otsuses refereeritud isiku väide, et huvi menetluse vastu ei olnud

tegelik „/…/ sest teated tuleb palju ja vastus jäi märkamata“. Isik kellel on reaalne huvi

hankemenetluses osalemise vastu loeb teateid, küsib tingimuste kohta selgitusi ja vajadusel

vaidlustab kehtestatud tingimused, seda ei ole isik teinud.

Samuti ei ole tõendatud, et juhul kui hankemenetluses osalenud isikute ring oleks olnud

teine, oleks sellest tulenevalt olnud ka hankemenetluse tulemus teine.

1 Seega on tõendatud, et tingimuse laiendamine, jättes seejuures muutmata riigihanke alusdokumendid, mõjutas pakkujate ringi. Seetõttu, kui kõik hankest huvitunud isikud oleksid teadnud, et hankija aktsepteerib samaväärsena ka madalama tasemega sertifikaati, oleks hankes osalenute ring võinud olla laiem ja sellest tulenevalt ka hanke tulemus teine.“

4(5)

3. Kahjustav mõju Euroopa Liidu eelarvele puudub

Rakendusüksus on oma otsuse projektis ebaõigelt asunud seisukohale, et olukorras, kus

ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3 toodud finantskorrektsiooni määrad ei ole proportsionaalsed,

peab rakendusüksus tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest täiendavalt hindama ka

seda, kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda

proportsionaalseks ka mõnda muud 25%-st madalamat finantskorrektsiooni määra.

ÜM2014 § 22 lg 11 ei sätesta, et madalama protsendimäära kohaldamiseks peab esinema

erandlik asjaolu, mille tõttu võiks lugeda proportsionaalseks ka mõnda muud

protsendimäära. Norm sätestab, et kui §-des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb

rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab

pidada vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib erandina kohaldada väiksemat

finantskorrektsiooni määra. Seega ei pea normi kohaldamiseks esinema üksnes erandlikud

asjaolud vaid piisab ka sellest, kui esineb kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju

Euroopa Liidu eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks.

Rikkumist kergendav asjaolu esineb. Kui asuda rakendusüksuse seisukohale, et hankija

leevendas esitatud tingimust, siis on see oma olemuselt rikkumist kergendav asjaolu, sest

võimaldab pakkumuse esitada laiemal ringil isikutel, sest tingimust on leevendatud.

Lisaks eeltoodule peame vajalikuks märkida, et oluline on siinjuures ka asjaolu, et hankija

selgitas samaväärsust avalikult enne pakkumuste esitamise tähtaega, mitte ei kohaldanud

tingimust laiendavalt piiratud ringile isikutele alles pärast pakkumuste esitamist. Nimetatud

selgitus on antud 28.08.2024 ja pakkumused tuli esitada 12.09.2024, seega jäi nimetatud

selgituse teatavaks tegemise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele piisavalt aega, et

selgituse sisuga tutvuda.

Juhul, kui asuda seisukohale, millele on asunud rakendusüksus, siis olukorras, kus tingimust

on leevendatud ja kõik menetluses pakkumuse esitanud isikud on sellest ka lähtunud, siis

on neil olnud võimalus kavandada hankelepingu täitmisesse kaasata eelduslikult vähem

kvalifitseeritud isik, kelle töö eest küsitakse eelduslikult väiksemat hinda kui „kõrgemat

sertifikaati omava“ meeskonnaliikme töö eest. Seetõttu saab mõju Euroopa Liidu eelarvele

pidada pigem vähetõenäoliseks või sootuks positiivseks. Sest esitati pakkumused, mille

maksumused olid madalamad.

Lähtudes eeltoodust esinevad kergendavad asjaolud ning rikkumise finantsmõju Euroopa

Liidu eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks, mistõttu tuleks kohaldada ÜM2014 § 22 lg

11 punkti 3 kohaselt väiksemat protsendimäära, mitte 25%-st määra, mida rakendusüksus

kavatseb rakendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maie Ristissaar

5(5)

juhataja

Anna-Maria Arras,

[email protected]