Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

01.07.2025

Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja

väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõike 33 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja

arvatud ühekordseks individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahend;“;

2) paragrahvi 50 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Isiku omaosalus võib olla väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud summa:

1) kuupõhise limiidi alusel võimaldatavatel enesehoolde- ja kaitseabivahenditel;

2) abivahenditel, mida võimaldatakse koguseliselt piirhinna ulatuses kalendriaasta jooksul;

3) abivahendi üürimisel.“;

3) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja Sotsiaalkindlustusamet, teenust

saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. Teenust saama õigustatud isik peab

Sotsiaalkindlustusametit teavitama seitsme päeva jooksul talle teenuskoha pakkumisest

pakutava koha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest. Sotsiaalkindlustusamet arvestab

kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku soovi teenuseosutaja valikul juhul, kui

isiku soovitud teenuseosutajal on võimalik kohtumääruses nimetatud tähtajal isikule

ööpäevaringset erihooldusteenust osutada.“;

4) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Sotsiaalkindlustusamet, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja

lepivad kokku teenuse osutamise alguskuupäeva, mis ei või olla hilisem, kui seitse päeva

igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse puhul ning 14 päeva toetatud

elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse

erihooldusteenuse puhul teenuskoha vastuvõtmise kinnitamisest isiku poolt.“;

5) paragrahvi 73 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tasu peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega ja ei tohi olla suurem kui

kahekordne omaosaluse maksimaalne maksumus.“;

6) paragrahvi 76 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui isik keeldub teist korda mõjuva põhjuseta pakutud teenuskoha vastuvõtmisest,

arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast välja.“;

2

7) seaduse 3. peatükki täiendatakse 73. jaoga järgmises sõnastuses:

„73. jagu

Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus

§ 13012. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk

(1) Viipekeele kaugtõlketeenus on spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu kuulmislangusega

inimestele osutatav eesti viipekeele tõlketeenus, mille eesmärk on kuulmislangusest tingitud

takistuste vähendamine või kõrvaldamine igapäevases suhtlemises.

(2) Kirjutustõlketeenus on kuulmislangusega inimestele osutatavtõlketeenus, mille eesmärk on

kuulmislangusest tingitud takistuste vähendamine või kõrvaldamine igapäevases suhtlemises ja

mille käigus kirjutustõlk edastab eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis.

§ 13013. Teenustele õigustatud isikud

Õigus saada viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjustustõlketeenust on alates 13. eluaastast isikul:

1) kellel on tuvastatud kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle (kuulmispuue) puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse alusel;

2) kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis on

tingitud tegutsemispiirangust suhtlemise valdkonnas või

3) kellel on tuvastatud kuulmislangus tervishoiuvaldkonnas töötava spetsialisti poolt.

§ 13014. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse taotlemine

(1) Viipekeele kaugtõlketeenuse saamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse.

(2) Kirjutustõlketeenuse puhul võrdsustatakse taotlemine teenuseosutaja poole pöördumisega.

(3) Kui isikul ei ole tuvastatud vähenenud töövõimet või puude raskusastet, siis tuleb esitada

teenuse saamiseks tõend kuulmislanguse esinemise kohta.

§ 13015. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenuse rahastamine

Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust rahastatakse riigieelarvest.“.

§ 2. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine

Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tegemine“ sõnadega „, sealhulgas

pensioniinfo avaldamine“;

2) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) isikutele teabe andmine nendega seotud õiguste, kohustuste ja menetluste kohta.“;

3) paragrahvi 39 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „ning inimestele

pensioniks kogutud õiguste ja suuruse arvutamiseks ja prognoosimiseks“.

3

§ 3. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 7 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(33) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada pensioniregistri pidajalt pensionikonto ja selle

omaniku andmeid pensioni suuruse arvutamiseks, isikute nõustamiseks ja pensionide statistika

tegemiseks.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–4, 6 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Seletuskirja lisa

Rakendusakti kavand

MINISTRI MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 “Sotsiaalkaitse infosüsteemi

põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel.

Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 12 “Sotsiaalkaitse infosüsteemi

põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tegemine“ sõnadega „, sealhulgas

pensioniinfo avaldamine“;

2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) anda isikutele teavet nendega seotud õiguste, kohustuste ja menetluste kohta.“;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „ning

inimestele pensioniks kogutud õiguste ja suuruse arvutamiseks ja prognoosimiseks“;

4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

„(111) Isikule tema pensioniõiguste ja tulevase pensionitulu kohta koondvaate esitamise

andmed:

1) II samba pensionikonto avamise kuupäev;

2) II sambast lahkumise kuupäev ning info sissemaksete taasliitumise arvutamise kohta;

3) II samba peatamise alguskuupäev ning info sissemaksete taasalustamise arvutamiseks;

kohustusliku kogumispensioni sissemaksete kehtiv maksemäär ja tulevikus jõustuv

maksemäär;

4) II samba pensionikonto saldo kindla kuupäeva seisuga;

5) aktiivse pensionifondi nimetus;

6) pensionifondi keskmine tootlus ning Eesti keskmine tootlus;

7) avamise viis, sealhulgas info, kas pensionifond määrati loosimise teel;

8) teave pensioniinvesteerimiskonto olemasolu kohta;

9) III samba liitumise kuupäev;

10) III samba saldo ja kasutatavad pensionifondid;

11) III samba keskmine tootlus ning Eesti keskmine tootlus.“;

5) paragrahvi 17 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Pensioniregistri pidaja on andmeandja isiku maksuvaba tulu kasutamise andmete kohta

ning käesoleva määruse § 9 lõikes 111 nimetatud andmete kohta.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Joller

minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

1

Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja

väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on parandada erihoolekandeteenuste kättesaadavust, võimaldada

kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust ning

võimaldada SKA-le pensionikalkulaatori funktsioonide täitmine.

Erihoolekandeteenuste osas kehtestatakse nõue, et inimene, kellele Sotsiaalkindlustusamet

(edaspidi SKA) on pakkunud teenuskohta, peab koha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest

SKA-d teavitama seitsme päeva jooksul. Samuti sätestatakse, et isik peab hakkama teenust

kasutama olenevalt teenusest kas hiljemalt seitsme päeva või 14 päeva jooksul teenuskoha

vastuvõtmise kinnitamisest. Erihoolekandeteenuste omaosaluse maksimaalsele määrale

kehtestatakse reegel, mille kohaselt teenuse saajalt küsitav omaosaluse summa võib olla kõige

rohkem kahekordne omaosaluse maksimaalne määr. Samuti täpsustatakse järjekorra pidamise

reegleid. Isikute halduskoormus seoses nende muudatustega ei suurene, sest neid tegevusi

(nõustumine teenuskohaga, teenusele suundumine, kõrgema omaosaluse küsimine) peab

tegema või võib teha ka kehtiva korra kohaselt – eelnõuga kehtestatakse üksnes tähtajad ja

piirangud.

Eelnõuga kehtestatakse SHS-is riigi poolt korraldatava abina viipekeele kaugtõlketeenuse ja

kirjutustõlketeenuse sisu, korraldus ja rahastamine. Tegemist on kahe teenusega, mida on alates

2018. aastast SKA kaudu kuulmislangusega inimeste toetamiseks korraldatud. Seni on

teenuseid rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest1. Viipekeele kaugtõlketeenus on

eesti viipekeele tõlketeenus, mida osutatakse spetsiaalse tõlkerakenduse vahendusel.

Kirjutustõlketeenus on keelesisene tõlketeenus, mille käigus kirjutustõlk edastab eestikeelse

suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis. Eelnõuga täpsustatakse ka abivahendite omaosaluse

ja hooldusteenuse osutaja poolt tagatavate abivahendite regulatsiooni, et suurendada

õigusselgust.

Eelnõuga täiendatakse ka sotsiaalseadustiku üldosa (SÜS) ja väärtpaberite registri pidamise

(EVKS) seadusi, täpsustades sotsiaalkaitse infosüsteemi edastatavaid andmekoosseise, et

võimaldada SKA-le pensionikalkulaatori funktsioonide täitmine.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen

Preimann (teenistusest lahkunud), hoolekandeteenuste poliitika juht Maarika Tarum

([email protected]) ja puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets

([email protected]), hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna pensionitarkuse juht Kätlin Muru

([email protected]), analüüsi ja statistika osakonna hoolekandepoliitika juhtivanalüütik

1 Teenust on tellitud ja rahastatud välisvahenditest „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“; „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine (2021-2027.4.09.23-0002)“ alt. Kättesaadav:

https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-03/TAT_pikaajaline_hooldus_raamtekst.pdf

2

Marion Rummo ([email protected]) ja analüütik Elo Reitalu ([email protected]). Eelnõu

ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti SKA erivajadusega inimeste heaolu osakonna

erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalbergiga

([email protected]) ja sama talituse eksperdi Ülle Riisaloga

([email protected]) ning sama osakonna abivahendite talituse juhataja

Tiia Orlovskiga ([email protected]), sama talituse peaspetsialisti Bret

Schäriga ([email protected]) ja eksperdi Mare Toompuuga

([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet

Kodu ([email protected]) (§ 1 p-d 3–6), õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice

Sündema ([email protected]) (§ 1 p-d 1, 2 ja 7) ja andmekaitseõiguse juht Nele Nisu

([email protected]) (§-d 2 ja 3).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:

1) sotsiaalhoolekande seadus (SHS): RT I, 12.06.2025, 25;

2) sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS): RT I, 12.06.2025, 13;

3) väärtpaberite registri pidamise seadus (EVKS): RT I, 11.10.2024, 17.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 6.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on parandada erihoolekande teenuste kättesaadavust, võimaldada

kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust ning

võimaldada SKA-le pensionikalkulaatori funktsioonide täitmine.

Erihoolekandeteenuseid puudutavate muudatuste eesmärk on tagada inimeste senisest kiirem

teenustele liikumine ja parandada teenuste rahalist kättesaadavust. Eelnõuga tehtavad

muudatused kiirendavad vabade teenuskohtade täitmist ja aitavad sellega lühendada

erihoolekandeteenuste järjekordi ning inimesed pääsevad kiiremini teenusele.

Eelnõuga reguleeritakse praegu projektipõhisena osutatav viipekeele kaugtõlketeenus ja

kirjutustõlketeenus riigi korraldatava abina. Eesmärk on tagada ajaliselt piiratud

kirjutustõlketeenuse ja kaugtõlketeenuse kättesaadavus kuulmislangusega inimestele.

Eelnõuga täpsustatakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutaja poolt tagatavate

abivahendite regulatsiooni, mida tehakse õigusselguse suurendamise eesmärgil.

Samuti on eelnõu eesmärgiks korrastada Sotsiaalkindlustusameti pensionikalkulaatorit, mille

kaudu hakatakse talletama isikute pensioniandmeid kolme pensionisamba kohta ning

3

võimaldatakse inimestel saada teavet oma pensioniõiguste ja prognoositava pensioni suuruse

kohta.

Viipekeelega kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust puudutavate muudatuste kohta valmis

2023. aasta suvel sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus (VTK).2 Erihoolekandeteenuseid ja pensionikalkulaatorit puudutavate

eelnõu osade kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (VTK), sest nende muudatuste

rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust (HÕNTE § 1 lg 2 p 5).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimesega muudetakse SHS-i, seejärel SÜS-i ning

EVKS-i ning viimases paragrahvis on seaduse jõustumissätted.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 47 lõiget 33 punkti 3. Muudatusega täpsustatakse, et

hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega on otseselt seotud

abivahend, mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tagamiseks,

välja arvatud ühekordseks individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahend. Kehtivas

sõnastuses ei ole selgelt eristatud, et ühekordsed abivahendid peavad olema ka individuaalsed,

mistõttu on muudatus vajalik õigusselguse tagamiseks. See võimaldab üheselt mõista, millised

hügieenitoiminguteks vajalikud abivahendid peab tagama hooldusteenuse osutaja.

Kehtiv regulatsioon on aluseks sellele, et sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruse nr 74

“Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise

otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” (edaspidi

määrus nr 74) lisas olevas abivahendite loetelus on osade abivahendite juures märge H, mis

tähistab, et tegemist on hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega

otseselt seotud abivahendiga. Selline märge on näiteks püsiva survejaotusega lamatisi ennetava

madratsi, söögipõlle, tualetitooli, poti- ja dušitooli ning potikõrgenduste juures.

Muudatuse eesmärk on selgemalt määratleda, millised abivahendid peab tagama

hooldusteenuse osutaja. . Asutusepõhise hooldusteenuse korral tuleb arvestada, et suurem osa

teenuse saajatest vajab hügieenitoimingutes kõrvalabi. Selleks peab hooldekodu keskkond ja

seal kasutatavad vahendid toetama teenuse saaja vajadusi. Seega on elementaarne, et

hooldusteenuse osutajal oleksid olemas kõik vajaminevad hügieenitoiminguteks mõeldud

üldkasutatavad vahendid. Samas ei ole asutuse kohustus tagada individuaalseks ja ühekordseks

kasutamiseks mõeldud abivahendeid, kuna nende vajadus tuleneb iga inimese individuaalsest

olukorrast ning sama abivahendit ei ole võimalik kasutada mitme isiku puhul samaaegselt.

Seoses kavandatava muudatusega on kavas täiendada ka määruse nr 74 lisas olevat

abivahendite loetelu, et edaspidi tagaks hooldusteenuse osutaja ka näiteks

nahapesemisvahendid, nahakaitsevahendid, niisutatud salvrätid, pesukindad ja peapesumütsid.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 50 lõiget 11. Kehtiva korra järgi on teatud abivahendite

puhul võimalik kehtestada väiksem kui 7-eurone omaosalus. See kehtib naha kaitse ja

2 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/79f002bf-59d6-4282-b3ad-862cb24122ba

4

puhastamise vahendite, uriini absorbeerivate abivahendite, söögipõllede ja punktkirjavarustuse

puhul ning abivahendi üürimisel.

Praegu on need erisused seaduses detailselt loetletud, kuid muudatuse eesmärk on muuta

seaduse sõnastus üldisemaks, viidates abivahendi kategooriatele, mitte üksikutele

abivahenditele. Nii on vajaduse korral võimalik hõlpsamini lisada loetellu abivahendeid,

millele peaks kehtima väiksem omaosalus. Muudatusega soovitakse tagada isikutele suurem

paindlikkus nende abivahendite ostmisel, mida on vaja regulaarselt ja väikeste koguste kaupa.

Nende puhul ei ole põhjendatud kehtestada iga ostu korral 7-eurost omaosalust. Eelnõu

kohaselt sätestatakse, et väiksem kui 7-eurone omaosalus kehtib järgmistel juhtudel:

1.) kuupõhise limiidi alusel võimaldatavatel enesehoolde- ja kaitseabivahenditel. Nende

hulka kuuluvad praegu seaduses selgelt sõnastatud söögipõlled, naha kaitse ja

puhastamise vahendid ning uriini absorbeerivad vahendid.

2.) abivahenditel, mida võimaldatakse koguseliselt piirhinna ulatuses kalendriaasta

jooksul. Nende hulka kuulub praegu seaduses selgelt sõnastatud punktkirjavarustus.

3.) abivahendi üürimisel, mis on selliselt ka praegu seaduses sõnastatud.

Muudatuse eesmärk on parandada õigusselgust ning teha regulatsioon paindlikumaks ja

paremini rakendatavaks praktikas.

Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 muudetakse § 71 lõiget 5 ja täiendatakse sama paragrahvi

lõikega 51.

Kehiva SHS § 71 lõike 5 sõnastuses on sätestatud, et inimesele sobiva erihoolekandeteenuse

osutaja valivad välja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku SKA, teenust saama

õigustatud inimene ja erihoolekandeteenuse osutaja. Muudetud sõnastuse kohaselt valivad

inimesele sobiva erihoolekandeteenuse osutaja endiselt välja SKA, teenust saama õigustatud

inimene ja erihoolekandeteenuse osutaja – esimesest lausest on välja jäetud viide teenuse

osutamise alguskuupäeva kokkuleppimisele (vt selles osas lõike 51 selgitust).

SHS § 71 lõiget 5 täiendatakse uue teise lausega, mille kohaselt teenuskoha vastuvõtmise või

sellest keeldumisest peab inimene SKA-d teavitama seitsme päeva jooksul talle teenuskoha

pakkumisest. Inimese poolt SKA-le esitatud teavitus teenuskoha pakkumise vastuvõtmisest või

keeldumisest vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui inimene teavitab

SKA-d suuliselt (nt telefonikõne), siis koostab SKA ametnik vastava protokolli ja saadab selle

inimesele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-maili teel). Lõike kolmandat lauset

ei muudeta.

SHS § 71 täiendatakse lõikega 51, mille kohaselt ei või SKA, teenust saama õigustatud isiku ja

erihoolekandeteenuse osutaja kokku lepitud teenuse osutamise alguskuupäev olla hilisem, kui

seitse päeva ilma majutuseta teenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise

teenus) puhul ning 14 päeva majutusega teenuste (toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise

teenus, päeva- ja nädalahoiuteenus ning ööpäevaringne erihooldusteenus) puhul teenuskoha

vastuvõtmise kinnitamisest isiku poolt.

Muudatused tehakse eesmärgiga kiirendada vabade kohtade täitmist. Täna ei ole sätestatud, kui

pikalt võib teenuse vajaja teenuskoha vastuvõtmise üle otsustamiseks aega võtta. Samal ajal,

kui inimene, kellele teenuskohta pakuti, kaalub koha vastuvõtmist või sellest keeldumist,

järjekord nö seisab, ei saa kohta pakkuda teistele teenuse vajajatele. Edaspidi tuleb inimesel

5

teenuskoha vastuvõtmine otsustada seitsme päeva jooksul ja koha vastuvõtmise otsusest alates

on inimesel võimalik suunamisotsuse alguse kuupäevaks valida kuni 14 päeva hilisem kuupäev

(teenuste puhul, kus inimene teenusel ei ööbi, kuni seitse päeva). Seega nt ööpäevaringse

erihooldusteenuse puhul algab teenuse kasutamine teenuse saaja jaoks hiljemalt 28 päeva

pärast teenuskoha pakkumise saamisest (seitse päeva otsustamiseks, 14 päeva pärast on

suunamisotsuse alguskuupäev, millest seitsme päeva jooksul tuleb teenusele saabuda).

Endiselt jääb teenuse saajale kehtima õigus kohta kaotamata teenusele saabuda

suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäevast kolme (igapäevaelu

toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul) või seitsme

(kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse

erihooldusteenuse puhul) päeva jooksul (SHS § 71 lg 6). Samuti tasub vastavalt SHS § 79

lõikele 2 SKA jätkuvalt teenuseosutajale SHS § 71 lõikes 6 sätestatud ajavahemiku eest (ehk

selle aja eest, kus isik veel teenuseosutaja juurde ei lähe, kuigi suunamisotsuse kohaselt võiks)

– selles osas eelnõuga muudatusi ei tehta.

Inimese jaoks, kes on oodanud teenuskohta nt üle aasta, võib seitse päeva koha vastuvõtmise

osas otsuse tegemiseks tunduda lühike aeg. Kuid kuna samal ajal on järjekorras palju

teenuskoha ootajaid, on vajalik otsustamise aeg selliselt piiritleda. Teenuseosutajate sõnul

käivad teenuskohta eelnevalt üle vaatamas ja tingimustega kohapeal tutvumas vaid vähesed

inimesed ja eestkostjad, kellele SKA teenuskohta pakub. Teenusvajaduse hindamisel ja

teenuskoha pakkumisel jagab SKA infot nii suuliselt kui vajadusel ka kirjalikult.

Teenuskohtade tutvustamiseks on kasutada SKA kodulehel olev teenuse osutamise tingimusi

kirjeldav pildimaterjali sisaldav teenuseosutajate andmebaas. SKA soovitab kõigil teenuskoha

soovijatel minna enne teenusele asumist kohapeale teenuskohaga tutvuma ning inimese soovil

läheb tutvumisele kaasa ka SKA peaspetsialist. SKA julgustab teenuseosutajaid oma teenust

tutvustama – korraldama avatud uste päevi, looma selge ja ajakohase kodulehe ning jagama

teavet muude kanalite kaudu. Kui teenuse taotleja eelistused on teada, jõuab vabanenud koht

kiiremini sobiva inimeseni.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 73 lõike 6 teist lauset. Kehtiva SHS kohaselt

võib erihoolekandeteenuse osutaja küsida toidu ja majutuse eest iga-aastase riigieelarve

seadusega kehtestatud maksimaalsest omaosaluse summast suuremat tasu juhul, kui see toimub

kokkuleppel erihoolekandeteenust saama suunatud inimesega ja majutamine ning toitlustamine

korraldatakse paremates tingimustes, kui on õigusaktidega nõutud. Sätestatud on ka, et tasu

peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Omaosaluse tasumise lepingu

sõlmivad omavahel teenuse osutaja ja teenuse saaja. Teenuse osutaja teavitab SKA-d

omaosaluse tasu summa suurusest ja esitab kalkulatsioonid teenuse saajalt küsitava

maksimaalsest kõrgema omaosaluse tasu ja pakutavate lisahüvede väärtuse vastavuse kohta.

Samas SKA pädevuses ei ole osaleda teenuseosutaja ja teenuse saaja vahel sõlmitava lepingu

tingimuste kokkuleppimises.

Turule on tekkinud teenuseosutajaid, kes on kehtestanud teenuse saajale oma hinnakirja ning

ka omavahelise lepinguga kohustuse tasuda omaosalust summas, mis ei ole kõigile teenuse

saajatele jõukohane. 2025. aastal on riigieelarve seadusega kehtestatud maksimaalseks

omaosaluse määraks ööpäevaringsel erihooldusteenusel nö peresarnases keskkonnas (kui

ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas

hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid

kõige rohkem 30 isikule ühes hoones) 477€. SKA-le teadaolevalt küsivad teenuseosutajad

teenuse saajatelt omaosaluse tasu vahemikus 477–518€, kuid erandina on üks teenuseosutaja

6

kehtestanud omaosaluse tasuks 1858€ ja SKA ei saa selle teenuseosutaja juurde teenuse

vajajaid suunata, teenuskohad seisavad tühjalt, kuna teenuse vajajate seas ei leidu inimesi,

kellele oleks nõutud summas omaosaluse tasumine jõukohane. Samuti seisavad tühjana

mitmed kogukonnas elamise teenuse (maksimaalne omaosalus 2025. a 405€) ja päeva- ja

nädalahoiuteenuse (maksimaalne omaosalus 2025. a 360€) teenuskohad, kuna teenuse vajajate

sissetulekud ei võimalda tasuda teenuseosutajate poolt kehtestatud summas omaosaluse tasu

(vastavalt 1676€ ja 1150€). Samal ajal on eelmainitud teenuste järjekorras sadu inimesi, kes

teenuskohta vajavad.

SKA küll hüvitab puudujäävat omaosaluse osa teenuse saajale, aga seda vaid kuni riigieelarve

seadusega kehtestatud maksimaalse omaosaluse määrani, nii, et inimesele jääks kasutamiseks

15% tema sissetulekutest (SHS § 73 lg 2 ja § 74 lg 1). Kui omaosalus on suurem, peab inimene

leidma lisavõimaluse puudujääva osa tasumiseks. Enamasti pöördutakse sellisel juhul

elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kust võimalusel saadakse abi. Paljudel

omavalitsustel ei ole aga võimalust maksta teenuseosutajale iga kuu lisaks riiklikule rahastusele

vajalikku summat. Kui omaosalus on nt keskmise palga suurune, ei ole ka realistlik eeldada, et

KOV puudujääva osa kataks. Kuna teenustele on järjekorrad, võib teenuse vajaja aga sattuda

sundolukorda tasuda teenuseosutajale talle üle jõu käivad omaosaluse summasid. Selle

olukorra vältimiseks piiratakse teenuseosutajate kõrgema omaosaluse võtmise õigust

omaosaluse lae kehtestamisega – eelnõuga täpsustatakse, et toidu ja majutuse eest makstav tasu

ei tohi olla suurem kui kahekordne iga-aastase riigieelarvega kehtestatud omaosaluse

maksimaalne maksumus.

Edaspidi võib, juhul, kui teenust osutatakse õigusaktides ettenähtust paremates tingimustes,

teenuse saajalt küsida kuni kahekordset omaosaluse maksimaalset määra (nt 2025. aastal

kehtestatud määra järgi ülaltoodud omaosaluste korral kuni 954€/kuus, 810€/kuus, 720€/kuus),

mitte rohkem. SHS § 73 lõike 6 esimese lause kohaselt saab iga-aastase riigieelarvega

kehtestatust suurema omaosaluse küsimine toimuda üksnes inimesega kokkuleppel, selles osas

muudatusi ei tehta. Samuti jääb inimesele õigus nõuda teenuseosutajalt majutamist ja

toitlustamist õigusaktidega kehtestatud miinimumnõuete kohaselt (SHS § 73 lg 7).

Omaosaluse lae kehtestamisega soovime parandada teenustele ligipääsetavust. Kuna

seadusemuudatuse tegemise ajal on osadel teenuseosutajatel teenuse saajatega sõlmitud

lepinguid suurema omaosaluse summaga, jõustub muudatus 1. juulil 2026. a, et anda

teenusosutajatele aega lepinguid muuta ja uue olukorraga kohaneda.

Piirangu kooskõla põhiseadusega

PS §-s 31 on sätestatud Eesti kodaniku õigus tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlusvabadus laieneb

PS § 9 lõike 2 kohaselt ka juriidilistele isikutele. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on tulu

saamine muu hulgas ka teenuste osutamisest. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse

olemusega käib kaasas õigus otsustada vabalt ettevõtluse üksikasjade üle.3 Samuti annab

ettevõtlusvabadus isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena

käsitatavasse tegevusse. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsiooni

ettevõtlusvabadust riivavaks.4

PS § 31 teine lause lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele. Riigikohtu

selgituse kohaselt annab PS § 31 teine lause seadusandjale suure vabaduse reguleerida

3 O. Kask, S.A. Ehrlich, A. Henberg. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. PS § 31 kom p 5. 4 Samas, § 31 kom p-d 6 ja 7.

7

ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Tegemist on lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab seda, et PS lubab põhiõigusi piirata

seadusega, kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad.5 Ettevõtlusvabaduse

piiramiseks piisab seega igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). See

põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest,

olema kaalukas ja õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda

mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused.6

Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive

oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on

meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne

kitsamas tähenduses ehk mõõdukas.

Kõnealuse muudatusega on ette nähtud piirang võtta õigusaktidest nõutust paremates

tingimustes osutatud teenuste eest seadusega kehtestatud omaosaluse maksimaalsest

maksumusest kõrgemat omaosalust kõige rohkem kahekordses omaosaluse maksimaalse

maksumuse suuruses. Piirangu kehtestamisega soovitakse parandada erihoolekandeteenuste

kättesaadavust (s.h piirata erihoolekandeteenustele tehtavaid kulutusi). Riik on loonud

süsteemi, kus erihoolekandeteenuste osutamiseks sõlmitakse teenuseosutajatega lepingud

(SHS § 77 lg 1). Seadusega kehtestatakse igaks aastaks omaosaluse maksimaalne maksumus

(SHS § 73 lg 5) ja kui teenust osutatakse õigusaktidega nõutavatest paremates tingimustes, siis

võib võtta isikult maksimaalsest suuremat omaosalust, aga see peab olema vastavuses

pakutavate lisahüvede väärtusega (SHS § 73 lg 6). Seaduses on kehtestatud ka isiku õigus

nõuda teenuse osutamist miinimumnõuete kohaselt (SHS § 73 lg 7).

Eeltoodut arvesse võttes saab asuda seisukohale, et eelnõuga kavandatava meetme näol on

tegemist riigi valitud vahendiga parandada erihoolekandeteenuste kättesaadavust ja piirata

täiendavate kulude tegemist. See on legitiimne eesmärk ettevõtlusvabaduse riivele. Lisaks on

seaduses nagunii juba praegu kehtestatud õigus nõuda teenuseosutajatelt majutamist ja

toitlustamist miinimumnõuete kohaselt ehk juba kehtivas seaduses ei ole teenuseosutajate

õigus, osutada teenuseid kallimalt kui seadus ette näeb, absoluutne. Teenuseosutajatele säilib

õigus võtta maksimaalsest omaosalusest kuni kaks korda suuremat omaosalust, kui nad

osutavad teenust nõutavast paremates tingimustes ehk muudatusega ei keelata täielikult

paremates tingimustes teenuse osutamine ja selle eest kõrgema omaosaluse kehtestamine.

Valitud piirav meede on sobiv, kui see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist ehk meede on

sobiv vahend eesmärgi saavutamiseks, kui piirangu eesmärki on põhimõtteliselt võimalik

nimetatud meetmega saavutada. Omaosalusele absoluutse maksimumpiiri seadmine parandab

teenuste kättesaadavust ja piirab isikute täiendavaid kulutusi, seega on meede sobiv.

Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Eesmärki, parandada

teenuste kättesaadavust ja piirata isikute täiendavaid kulutusi, ei ole võimalik saavutada mõne

muu abinõuga. Rõhutada tuleb, et endiselt on teenuseosutajatel võimalus osutada teenuseid

nõutavast paremates tingimustes ja võtta selle eest ka maksimaalsest omaosalusest kõrgemat

omaosalust. Eelnõuga seatakse võetavale omaosalusele piirmäär.

5 Samas, § 11 kom p 8. 6 Samas, § 31 kom p 22.

8

Meetme mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja

intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Meede on mõõdukas, kui see on

soovitud eesmärgi suhtes proportsionaalne. Piirangud ei tohi kahjustada ettevõtlusvabadust

rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Antud juhul kehtestatakse

eelnõuga nõutavast paremates tingimustes teenuse osutamise eest küsitava omaosalusele

piirmäär, mis on kahekordne maksimaalne omaosalus. Nagu ülal märgitud, siis jääb teenuse

osutajale alles võimalus võtta maksimaalsest omaosalusest kõrgemat omaosalust. Seega ei

piirata kõrgema omaosaluse võtmist täiel määral. Võib asuda seisukohale, et meetme

eesmärgid (teenuste parem kättesaadavus) kaaluvad üles riivatud põhiõiguse

(ettevõtlusvabadus) ja meetmega saavutatav kasu kaalub üles riivest tingitud võimaliku kahju.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse § 76 lõiget 5 ja sellega seoses jääb välja § 76 lõike 5

esimene lause. Kehtetuks tunnistatava lause (“Erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik on

kohustatud asuma teenust kasutama ühe kuu jooksul teenuse osutamise otsuse tegemise

kuupäevast arvates, kui riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule

erihoolekandeteenuse osutamiseks ja erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib

teenust saama minna, on olemas vaba koht.”) sisuga kattuv, kuid täpsustatud tähtaegadega

regulatsioon sätestatakse edaspidi seaduse § 71 lõigetes 5 ja 51.

Paragrahv 76 lõike 5 teise lause (“Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast

erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.”) sõnastust

täpsustatakse järgnevalt: “Kui isik keeldub teist korda mõjuva põhjuseta pakutud teenuskoha

vastuvõtmisest, arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast välja.”. “Mõjuva põhjuseta” on

määratlemata õigusmõiste ja haldusorgan (SKA) sisustab seda, st hindab vastavalt olukorrale,

mis on mõjuv põhjus. Kui keeldumine on põhjendatud (nt tervislik seisund, sobimatus

keskkonnaga, ajutine/ühekordne perekondlik põhjus), ei arvestata seda „mõjuva põhjuseta”

keeldumisena. Teine muudatus (keeldub minemast erihoolekandeteenust saama vs keeldub

pakutud teenuskoha vastuvõtmisest) on tehtud sätte täpsustamiseks – et oleks üheselt aru saada,

et tegemist on olukorraga, kus järjekorras olev isik ei võta kohta vastu (säte asub järjekorda

reguleerivas paragrahvis).

Senise praktika kohaselt ei ole SKA kordagi teenuskohast keelduja osas hinnanud, et tegu on

mõjuva põhjuseta loobumisega. Siiski ei saa välistada, et tulevikus tekib olukord, kus

järjekorras olija soovib, et talle pakutakse vabanevaid teenuskohti, kuigi tal ei ole tegelikult

plaanis lähiaastatel teenust kasutama hakata ja igakordsel teenuskoha pakkumisel kasutab ta

ära võimaluse võtta otsustamiseks seitse päeva. Kui inimene teist korda ehk korduvalt ilma

mõjuva põhjuseta pakutavast teenuskohast keeldub, on SKA sunnitud inimese järjekorrast

välja arvama, kuna korduvalt põhjuseta keelduja tõttu pikeneb kõigi järjekorras olijate

teenusele saamise aeg ja see ei ole teiste inimeste suhtes õiglane. Esmakordselt pakutavast

teenuskohast ka ilma mõjuva põhjuseta keeldumisel inimest järjekorrast välja ei arvata.

Sisuliselt tähendab säte seda, et kui teenuse järjekorras olevale inimesele pakutakse teist korda

talle sobivat teenuskohta (inimese poolt eelistatuks märgitud maakonnas või teenusosutaja

juures, varasemalt eelistatuks märgitud teenusele tulemise soovitud ajal) ja inimene SKA

hinnangul mõjuva põhjuseta teist korda kohast loobub, arvatakse inimene sel hetkel järjekorrast

välja. Oluline on selgitada, et järjekorrast välja arvamisel jääb kehtima teenuse osutamise otsus

(nö teenusele õigustatuse otsus) (vt SHS § 70 lg 4), mis tähendab, et inimesele väljastatakse

uus järjekorda võtmise teade ja ta lisatakse teenuse järjekorda uue kuupäevaga ehk ta liigub

sisuliselt järjekorra lõppu.

9

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse SHS 3. peatükki (riigi korraldatav abi) 73. jaoga, milles

on §-d 13012–§ 13015. Täiendus puudutab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse

regulatsiooni loomist. Teenuseid on alates 2018. aastast rahastatud projektipõhiselt ESF-i

vahenditest ja muudatuse tulemusel tagatakse teenused edaspidi riigieelarvelistest vahenditest

ning SKA jätkab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamist. Samas on

viipekeele kaugtõlketeenus mõeldud lühiajaliste olmesituatsioonide tõlkimiseks ja teenuse

äärealadel kättesaadavuse parandamiseks ega võta ära kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)

kohustust korraldada isikule tõlketeenust tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks

või kõrvaldamiseks (SHS § 15 lõige 3). Samamoodi on SKA poolt korraldatav kirjutustõlge

mõeldud kuulmislangusega inimeste igapäevaelu toetamiseks ega tähenda, et ürituste või

konverentside korraldaja või haridusasutus ei peaks kuulmislangusega inimestele kirjutustõlget

tellima, et tagada võrdne ligipääs kõigile. Sellel eesmärgil on varasemalt KOV-idele tehtud ka

soovituslik juhis kuulmislangusest tingitud tõlketeenuste korraldamiseks.7 Nii kohaliku

omavalitsuse poolt korraldatavate kui ka riigi poolt korraldatavate tõlketeenuste puhul on

oluline lähtuda vajaduspõhisusest. Niisamuti tuleb mõlema teenuse puhul arvestada

tehnoloogiliste arengutega, mis peaksid tulevikus mõlema teenuse kättesaadavust parandama

ja vähendama teenustega seotud inimtööjõu ressurssi ning mis võivad tulevikus reguleeritavaid

teenuseid osaliselt või täielikult asendada (nt Riigikantselei projekt eesti viipekeelse

tõlkeroboti loomiseks8, AI tööriistad või muud tehnoloogilised lahendused kirjutustõlke

pakkumiseks).

Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse kuulmislangusega inimeste mõistet, mis hõlmab nii kurte

(kuulmislangus on sügavam kui 70–90 dB) kui ka vaegkuuljaid (kuulmislangus ületab 25 dB).

Paragrahvis 13012 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk.

Lõikes 1 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse sisu ja eesmärk. Eesti viipekeele

kaugtõlketeenust osutatakse spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu kuulmislangusega

(kurtidele) inimestele. Viipekeele kaugtõlketeenust on alates 2018. aastast piloteeritud ESF-i

vahenditest ja teenust on korraldatud SKA kaudu. Varasemalt osutati teenust Skype

vahendusel, kuid alates novembrist 2024.a osutatakse teenust vaid spetsiaalse rakenduse

kaudu, mis on välja töötatud arvestades viipekeelset kogukonda. Muudatuse tulemusel

osutatakse teenust SHS-i alusel riigieelarvelistest vahenditest.

Kaugtõlge on tõlketeenuse osutamise viis, mille puhul tõlkimine toimub reaalajas, kuid

viipekeeletõlk ja kliendid ei asu tõlkimise ajal ühes ja samas paigas, vaid on omavahel

ühenduses sidevahendite abil. Kaugtõlge tähendab seda, et viipekeeletõlk näeb sidevahendi

(internetti ühendatud kaameraga arvuti või telefon) kaudu kuulmislangusega isiku viiplemist

ning tõlgib selle kuuljale ja vastupidi. Seega viipekeeletõlk kuuleb (sidevahendi kaudu) kuulja

kõnet ning tõlgib selle viipekeelde (olles kurdile nähtav internetti ühendatud arvuti või telefoni

kaamerapildi kaudu). Teenus on mõeldud lühemate ja lihtsamate igapäevaelu situatsioonide

tõlkimiseks (maksimaalselt 30 minutit). Teenust osutatakse vaid eesti viipekeeles ja

teenusesaaja peab olema eesti viipekeele oskaja.

Viipekeele kaugtõlketeenuse eesmärk on kuulmislangusest tingitud takistuste vähendamine või

kõrvaldamine igapäevases suhtlemises. Näiteks on võimalik rakenduse kaudu kurdil inimesel

helistada tervisemure ilmnemisel perearstile või avalikes kohtades (nt ühistranspordis, poes,

7 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2022-

02/kuulmislang_tolketeenuste_juhend_kov_okt_2020.pdf 8 Info kättesaadav Riigikantselei kodulehelt: Eesti viipekeelne tõlkerobot | Riigikantselei

10

raamatukogus, hotellis) viipekeele tõlget vajavates situatsioonides rakenduse kaudu

kaugtõlketeenust saada.

Lõikes 2 sätestatakse kirjutustõlketeenuse sisu ja eesmärk. Kirjutustõlketeenus on

kuulmislangusega (eelkõige vaegkuuljatele, aga ka hiliskurdistunud) inimestele osutatav

tõlketeenus, mille käigus kirjutustõlk edastab eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus

vormis (keelesisene tõlge). Tõlk markeerib ära ka mitteverbaalse olulise taustainformatsiooni,

näiteks selle kes räägib, kuidas räägib ja millised helid veel ruumis kuuldavad on. Teenus on

vaegkuuljatele vajalik, sest verbaalse kõne kiirus, aktsent või taustamüra võivad takistada

verbaalsest kõnest arusaamist, mille tõttu on vajalik samal ajal kõneldud teksti ka lugeda.

Tõlkimine võib toimuda nii kontakttõlkena kui ka kaugtõlkena. Tõlkimiseks võidakse kasutada

spetsiaalset tarkvara ja riistvara. Võõrkeelde on kirjutustõlge võimalik tagada ainult

masintõlkena ning selle eelduseks on, et lähtekeel on eesti keel.

Kirjutusõlketeenuse eesmärk on kuulmislangusest tingitud takistuste vähendamine või

kõrvaldamine igapäevases suhtlemises. Näiteks on võimalik teenust kasutada olmetõlke

tellimiseks.

Paragrahvis 13013 sätestatakse nii viipekeele kaugtõlketeenusele kui ka kirjutustõlketeenusele

õigustatud isikud. Teenusele on õigustatud kuulmislangusega isikud alates 13. eluaastast.

Teenusele õigustatus algab alates 13. eluaastast, sest isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 8

lõike 1 kohaselt on infoühiskonna teenuste pakkumisel otse lapsele lapse isikuandmete

töötlemine lubatud ainult juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane. Kuna teenuse saamine toimub

spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu, siis on põhjendatud sama vanusepiiri järgimine.

Samuti ei ole hetkel katseprojekti raames ilmnenud, et teenust oleksid kindlasti ja põhjendatult

vajanud nooremad kui 13. aastased lapsed. Punktides 1–3 loetletakse kolm erinevat võimalust,

mis kinnitavad, et inimesel on kuulmislangus ja annavad õigustatuse teenusele saamiseks.

Punktis 1 on sätestatud, et teenusele on õigustatud isikud, kellel on tuvastatud

kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle (kuulmispuue) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

alusel. See tähendab, et inimesel peab olema tuvastatud SKA poolt puude raskusaste ja

kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle ehk puude liik.

Punktis 2 on sätestatud, et teenusele on õigustatud tööealised, kellel on tuvastatud osaline või

puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis on tingitud tegutsemispiirangust

suhtlemise valdkonnas. Selle all on mõeldud seda, et töövõime hindamise põhjendustest peab

välja tulema, et inimesel esineb kuulmislangusest tulenevad tegutsemispiirangud suhtlemise

valdkonnas. See on vajalik seetõttu, et osaline või puuduv töövõime võib inimesel hinnatud

olla ka muudel põhjustel kui kuulmislangus, kuid oluline on, et suhtlemise valdkonnast

tulenevad piirangud tuleksid töövõime hinnangu põhjendustest välja. See annab kinnituse, et

tegu on viipekeele kaugtõlketeenust või kirjutustõlketeenust vajava inimesega. Õigustatuse

alust saab SKA kontrollida Mini InfoSüsteemi Portaal (MISP2) vahendusel, kus on kirjas nii

töövõime ulatus, töövõime perioodi alguse ja lõpu kuupäev, töövõime hinnangu põhjendus

ning korduvhindamise taotluse esitamise perioodi kuupäev.

Punktis 3 on sätestatud, et teenusele on õigustatud isikud, kellel on tuvastatud kuulmislangus

tervishoiuvaldkonnas töötava spetsialisti poolt. Juhul kui inimesel ei ole puude raskusastet ja

kuulmisfunktsiooni kõrvalekallet (kuulmispuuet) tuvastatud või vähenenud töövõimet

hinnatud, siis on inimesel võimalik tõendada oma kuulmislangust muul viisil. Selleks sobib

arsti (näiteks kõrva-nina-kurguhaiguste arsti) tõend või muu kinnitus, audioloogiline uuring

11

või inimese enda poolt esitatud väljavõte tervise infosüsteemist, milles kajastub kuulmislangus.

Võimalikeks kuulmise mõõtmismeetoditeks on näiteks tonaalne audiomeetria, OAE

(otoakustilised emissioonid), ABR/BERA (auditoorsed ajutüve vastused), tümpanomeetria või

akustiline refleks. Inimest peamiselt raviv arst (näiteks eriarst või temaga sarnase

kvalifikatsiooniga tervishoius töötav spetsialist) saab uuringut põhjal luua tekstilise kokkuvõtte

uuringust tervise infosüsteemi. Inimene saab omakorda teha terviseportaalist väljavõtte, kus

kuulmislangus kajastub. Juhul kui väljavõte sisaldab andmeid, mida inimene ei soovi edastada,

on tal võimalik need andmeväljad enne SKA-le edastamist kinni katta või paluda eraldi

sellekohast tõendit raviarstilt. Samuti sobivad teised võimalikud variandid, millega inimene

kuulmislanguse olemasolu saab ise tõendada. Sätte eesmärk ei ole teenuse saamiseks inimesi

suunata tervishoiusüsteemi poole, vaid lähtub eeldusest, et viipekeele kaugtõlketeenust või

kirjutustõlketeenust vajav inimene on tervishoiust saanud kinnituse kuulmislanguse esinemise

kohta.

Paragrahvis 13014 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse taotlemine

Lõikes 1 on sätestatud viipekeele kaugtõlketeenuse taotlemine, milleks peab inimene esitama

taotluse Sotsiaalkindlustusametile spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu. Tõlketeenuse

rakenduse kaudu kasutajaks registreerimine on käsitletav taotlemisena, sest see vastab

haldusmenetluse seaduse (HMS § 14 lõige 3) nõuetele: 1) esitaja nimi; 2) taotluse selgelt

sõnastatud sisu; 3) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; 4) haldusakti või muu

dokumendi kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed; 5) muud

õigusaktidega ettenähtud andmed. Seega toimuks teenuse taotlemine samamoodi nagu praegu

– teenuse kasutamiseks tuleb esmalt telefoni või arvutisse alla laadida spetsiaalne tõlketeenuse

rakendus. Seejärel tuleb rakendusse sisse logida ja registreerida end kasutajaks. Kasutajaks

registreerimiseks on vajalik ID-kaart, Smart-ID või mobiil-ID. Kasutajaks registreerimisega

annab inimene ka nõusoleku, et SKA saab kontrollida tema õigustatust teenusele (puude

tuvastamise ja töövõime hindamise andmete alusel). Õigustatuse olemasolu korral saab SKA

kinnitada inimese kasutajakonto. Rakendusele juurdepääsu õiguse saamiseks taotleb isik SKA

poolt toimingu sooritamist ja seega tema soovitud toimingu sooritamisega (ligipääsuga

rakendusele) saab taotlus rahuldatud. Kui SKA leiab, et õigust tõlke saamiseks isikul pole, siis

jäetakse taotlus rahuldamata (kasutajat ei kinnitata) ja inimesele saadetakse kirjalik põhjendus

haldusaktis. Kasutajakonto aktiveerimise kohta tuleb inimesele kinnitus e-posti aadressile.

Lõikes 2 on sätestatud kirjutustõlketeenuse taotlemine, mille puhul võrdsustatakse taotlemine

teenuseosutaja poole pöördumisega. Teenuse taotlemine toimub samamoodi nagu praegu –

teenuse saamiseks tuleb esitada tõlketellimuse taotlus otse teenusepakkujale, kes annab

tellimuse kättesaamise kinnituse või küsib vajaduse korral lisainfot. Teenuse saamisele peab

eelnema ka õigustatuse kontroll. Selleks edastab SKA krüpteeritud kujul teenuseosutajale

andmed selle kohta, kes on varasemalt teenust saanud ja kellel on teenusele saamise õigustatus

olemas (tõend, puude raskusastme tuvastamine või töövõime hindamine). Esmakordsete

taotlejate puhul, kellel varasemast andmed puuduvad, tuleb teenuseosutajal anda SKA-le

taotlejast krüpteeritud andmevahetuse kaudu teada ja saada SKA-lt kinnitus enne teenuse

osutamist, et tegu on õigustatud isikuga.

Lõikes 3 on sätestatud, et juhul kui isikul ei ole tuvastatud vähenenud töövõimet või puude

raskusastet, siis tuleb esitada teenuse saamiseks tõend kuulmislanguse esinemise kohta.

Vähenenud töövõime või puude raskusastme olemasolu on võimalik SKA-l infosüsteemides

ise kontrollida ja kinnitada inimese õigustatud teenuse saamiseks. Juhul kui inimesel

vähenenud töövõimet või puude raskusastet ei ole, kuid on olemas tõend kuulmislanguse

12

esinemise kohta, tuleb see esitada teenuse saamiseks. Kuulmislanguse tõendi all on silmas

peetud tervishoiuvaldkonnas töötava spetsialisti tõendit või väljavõtet tervise infosüsteemist,

mis kinnitab kuulmislanguse olemasolu.

Paragrahvis 13015 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse

rahastamine. Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust rahastatakse riigieelarvest.

Eelarvelised vahendid viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamiseks on

ette nähtud riigi eelarvestrateegias 2025–2028. Sellega seoses on 2025. a viipekeele

kaugtõlketeenusele ja kirjutustõlketeenusele ning IT-arendustele ette nähtud 0,4 miljonit eurot,

2026–2028.a 0,6 miljonit eurot. Eelarvelised vahendid on täpsemalt välja toodud seletuskirja

punktis 7.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse SÜS-i ning eelnõu §-ga 3 EVKS-i.

Eelnõu § 2 punktidega 1–3 täiendatakse SÜS-is sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) eesmärki

ja andmekoosseise. Selleks vajatakse andmeid EVKS-i alusel pensioniregistrist. Eelnõu § 2 ja

§ 3 muudatused on seega omavahel seotud.

Hetkel toimub andmevahetus Pensionikeskuse ja SKA vahel piiratud mahus – vahetatakse vaid

I, II ja III samba saldoinfot ning andmeid, mis on vajalikud I samba pensioni arvutamiseks. See

tähendab, et kuigi tehniline andmevahetus eksisteerib, ei võimalda see inimesele esitada

terviklikku ülevaadet tema kogutud pensioniõigustest ja tulevasest pensionitulust.

Muudatuse eesmärk on luua eeldused selleks, et inimene saaks tulevikus ühest kohast – näiteks

pensionikalkulaatori kaudu – kätte koondvaate kõikidest oma pensionisammastest: I, II ja III.

See toetab nii paremat arusaama pensionisüsteemi toimimisest kui ka teadlikumaid otsuseid

pensionipõlve planeerimisel.

Lisaks senisele saldoinfole on edaspidi vajalik esitada inimesele:

 tema II samba sissemaksete määr,

 info võimaliku taasliitumise kohta (kui isik on II sambast lahkunud),

 info tema valitud pensionifondi kohta,

 ning prognoositav igakuine pensionimakse kõigist kolmest sambast.

Selline andmevahetuse laiendamine ei suurenda isikuandmete kaitse riski, kuna tegemist on

olemasolevate riiklike andmekogude vahelise teabevahetuse täpsustamise ja tõhustamisega.

Eesmärk on tagada andmete sisuline kasutus inimese enda huvides – pakkudes talle terviklikku

ja arusaadavat teavet pensioni kogumise ning tulevase pensionitulu kohta. II ja III samba kohta

päringu teel saadavaid andmeid pensionikalkulaatoris ei salvestata SKAIS-i andmekogusse.

Andmete töötlemisest jäävad jäljed üksnes infosüsteemi logidesse, mida säilitatakse vastavalt

kehtivale logihalduse korrale viis aastat.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse EVKS-i, et võimaldada andmete edastamist

Sotsiaalkindlustusametile.

Täienduse eesmärk on täpsustada andmevahetuse ulatust, et SKA-l oleks võimalik pakkuda

pensionikindlustatule terviklikumat ja kasutajakesksemat nõustamisteenust ning esitada

pensionikalkulaatoris selgemat prognoosi tulevase pensioni suuruse kohta. Andmete kuvamine

ei piirduks edaspidi üksnes I samba andmetega, vaid sisaldaks ka II ja III samba kontekstis

13

olulist teavet. Tervikvaade on oluline ka just seetõttu, et nõustada I sambas olevaid inimesi

(pensioni suurus ja valikuvõimalused tulevikuks, sh taasliitumine II sambaga).

Kokkuvõttes võimaldab täpsustatud andmevahetus esitada inimesele senisest täielikuma pildi

tema pensionikogumist, sealhulgas:

 II sambasse liitumise või mitte liitumise staatust,

 II samba maksemäära,

 taasliitumise võimalust (kui isik on sambast vahepeal lahkunud),

 isiku valitud pensionifondi andmeid,

 ning arvutusi prognoositava igakuise pensionimakse kohta kõigist kolmest sambast

kokku.

Sellise andmekuvamise eesmärk on suurendada pensionikindlustatu teadlikkust ja toetada tema

võimet teha kaalutletud otsuseid oma tuleviku sissetuleku planeerimisel. Muudatus ei täiustab

olemasolevat andmevahetust riiklike andmekogude vahel, järgides kehtivaid

andmekaitsenõudeid. Andmete edastamine toimub ainult nõustamise või kalkulaatori

kasutamise kontekstis ning inimese huvides.

Eeltoodud muudatused loovad pensionikalkulaatori kasutajatele võimaluse saada senisest

täpsemat teavet oma pensioniandmete kohta ja pensioni suuruse, sh prognoositava pensioni

suuruse kohta.

Eelnõu §-s 4 on esitatud seaduse jõustumissätted.

Seaduse § 1 punktid 1–4, 6 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril ning § 1 punkt 5 jõustub

2026. aasta 1. juulil. Seaduse §-d 2 ja 3 jõustuvad üldises korras.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalhoolekande, sealhulgas

puudega inimeste toetuste ja teenuste korraldus on iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud

ja reguleeritud.

6. Seaduse mõjud

Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalsete, majanduslike ja riigivalitsemisega seotud

mõjude esinemist. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati valdkondi nelja kriteeriumi alusel:

mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk.

Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalkindlustusameti ning Statistikaameti

andmeid.

6.1. Erihoolekandeteenustega seotud muudatused

14

6.1.1. Erihoolekande teenuskoha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest teavitamise aja

ja teenuse osutamise alguskuupäeva sätestamine

Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: Erihoolekandeteenuse järjekorras olijad. 2025. aasta märtsikuu seisuga oli 2090

inimest 2378 erihoolekande teenuskoha järjekorras9. Neist ligi 70% on andnud SKAle teada,

et on aktiivsed teenuse vajajad ehk soovivad kohe teenusele asuda.

Muudatuse positiivne mõju erihoolekandeteenuse järjekorras olijatele seisneb selles, et

sätestatud teenuse vastuvõtmisest või sellest keeldumisest teavitamise aeg ning teenuse

osutamise alguskuupäev võimaldab vabade teenuskohtade kiiremat täitumist. See aitab

vähendada ootejärjekordi ja suurendada teenusele pääsemise võimalust neil, kes vajavad kiiret

abi. Ebasoovitava mõjuna võib mõnele teenusevajajale otsustusperiood tunduda liiga lühike, et

võimaliku teenusepakkujaga enne koha vastuvõtmist tutvuda, kuid riski maandamiseks

soovitab SKA teenuskoha soovijatel minna enne teenusele asumist kohapeale teenuskohaga

tutvuma ja inimese soovil saab seda teha koos SKA peaspetsialistiga. Teenuskohaga

tutvumiseks saab kasutada ka SKA kodulehel olevat teenuse osutamise tingimusi kirjeldava

pildimaterjaliga andmebaasi. SKA julgustab ka teenuseosutajaid oma teenust tutvustama.

Juhul, kui inimene otsustab teenuskohast loobuda, säilib tema koht teenuse järjekorras ja talle

pakutakse järgmist vabanenud teenuskohta, kuid mitte varem, kui alates sellest kuupäevast,

mille inimene on SKA-le teatavaks teinud. Kui isik keeldub korduvalt (kaks korda) mõjuva

põhjuseta pakutud teenuskoha vastuvõtmisest, arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast

välja, samas inimese teenuse osutamise otsus jääb kehtima (vaata pt 6.1.3). Senise praktika

kohaselt ei ole SKA kordagi ühegi teenusest keelduja puhul hinnanud, et tegu oleks mõjuva

põhjuseta loobumisega.

Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju teenuse järjekorras olijatele oluline. Teenusele saamise

protsessi kiirendamine parandab teenuse kättesaadavust, kuid võib mõnele kasutajale esialgu

tekitada ajutist survet otsuse tegemisel. Ebasoovitavate mõjude risk on madal, kui rakendatakse

toetavaid teavitamis- ja tutvumismehhanisme.

Majanduslikud mõjud

Sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad. 31.05.2025 seisuga oli Eestis 14710

erihoolekandeteenust osutavad SKA lepingupartnerit.

Muudatuste eesmärk on süsteemi efektiivsem toimimine ning vabade teenuskohtade kiirem

täitmine olemasoleva teenuse mahu sees. Kiirem teenuskohtade täitmine tähendab, et tühjad

ressursid muutuvad kiiresti kasutatavaks, vähendades vajadust täiendavate investeeringute

järele uute teenuskohtade rajamisel. See aitab hoida teenuseosutajate tegevus- ja halduskulusid

kontrolli all ning võimaldab täpsemat eelarveplaneerimist. Positiivse mõjuna täituvad

teenuseosutajate juures teenuskohad kiiremini ning teenuseosutajad ei pea hoidma tühje

teenuskohti ega tasustama täispalgaga alakoormusega töötavat personali.

9 Sotsiaalkindlustusamet, 2025. 10 Sotsiaalkindlustusamet, 2025.

15

Kokkuvõttes on majanduslik mõju teenuseosutajatele oluline. Süsteemi optimeerimine

olemasolevate vahendite piires aitab vähendada lisakulutusi ning toetab efektiivset

teenuseosutamist.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: SKA.

SKAl on edaspidi selge seaduslik alus nõuda koha vastuvõtmise otsuse tegemist maksimaalselt

seitsme päeva jooksul ning sätestatud on kindel teenuse alguskuupäev. Muudatus lihtsustab

SKA jaoks teenuse täituvuse jälgimist ja võimaldab kiiremini reageerida olukordades, kus

tekivad tühjad teenuskohad. Selleks, et teenuse saaja saaks juba varakult hea ülevaate

võimalikest teenusepakkujatest, saab SKA juhtida teenuseosutajate tähelepanu sellele, et nende

kodulehtedel oleks kergesti leitav, piisav, arusaadav ja ajakohane info teenuse sisu kohta.

Samuti saab SKA toetada teenuseosutajaid juhiste ja soovitustega ning vajadusel koondada

viiteid infoallikatele.

Kuna ka praegu kuulub SKA tavapäraste tegevuste hulka teenuse osutajate nõustamine ja

teenuse osutamise kvaliteedi jälgimine, võib hinnata muudatuse mõju SKA-le väheoluliseks.

Mõju halduskoormusele

Käesolev muudatus ei mõjuta erihoolekandeteenuse saajate halduskoormust. See ei too kaasa

uusi kohustusi dokumentide esitamiseks ega suhtlemiseks ametiasutustega ega suurenda

haldusmenetluste keerukust ega sagedust.

6.1.2. Erihoolekandeteenuste omaosaluse maksimaalse maksumuse piiri kehtestamine

Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: erihoolekandeteenuse saajad. 30.04.2025 seisuga saadi kogukonnas elamise teenust

660 teenuskohal, päeva- ja nädalahoiuteenust 40 teenuskohal ning ööpäevaringset

erihooldusteenust 2238 teenuskohal11.

Muudatusega sätestatakse, et erihoolekandeteenusel toidu ja majutuse eest makstav tasu ei tohi

ületada kahekordset riigieelarve seadusega kehtestatud maksimaalset omaosaluse määra. See

tähendab, et näiteks 2025. aastal, kui maksimaalne omaosalus ööpäevaringsel

erihooldusteenusel on 477 eurot, peab teenuse kasutaja tasuma maksimaalselt 954 eurot. Täna

on teada olukordi, kus teenusosutajad on tõstnud omaosaluse teenuse eest oluliselt kõrgemaks,

näiteks 1800 eurot teenuskoha kohta. Positiivse mõjuna aitab muudatus vältida olukorda, kus

teenusevajajad peaksid leidma lisavõimalusi puudujääva osa tasumiseks (näiteks pöördudes

elukoha järgse KOVi poole) või loobuma teenusekohast vahendite ebapiisavuse tõttu.

Ebasoovitava mõjuna võib mõni teenuseosutaja muudatuse tulemusel omaosalust tõsta, kuid

selleks peab ta teenuse saaja ja SKA jaoks tooma põhjenduse, milliseid hüvesid ehk

õigusaktides ettenähtust paremaid tingimusi ta oma teenuskohal pakub.

11 Samas.

16

Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju erihoolekandeteenuse järjekorras olijatele oluline, kuivõrd

muudatus paneb piiri küsitava omaosaluse suurusele ning võimaldab vältida olukordi, kus

inimesel ei ole võimalik teenust saada kõrge omaosaluse tõttu.

Majanduslikud mõjud

Sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad. 30.04.2025 seisuga oli Eestis 27 kogukonnas

elamise teenust, 14 päeva- ja nädalahoiuteenust ja 29 ööpäevaringseid erihooldusteenuseid

osutavat SKA lepingupartnerit.

Positiivne mõju avaldub ka teenuse osutajate konkurentsitingimustele – need osutajad, kes

osutavad teenust vastavalt seatud nõuetele ja pakuvad lisahüvesid vastavalt omaosaluse summa

piires või sellest veidi suurema summa eest, saavad oma teenuse atraktiivsemaks muuta. Samas

peavad osad teenuseosutajaid, kellel on juba kehtestatud kõrgemad omaosaluse summad

(näiteks üle 1800 euro), tänast omaosaluse summat vähendama, mis on nende jaoks

majanduslikult kahjulik. Selliseid teenuseosutajaid, kes peaksid muudatuse jõustumisel

omaosalust vähendama, on tänase seisuga kokku kaks ja nad osutavad ööpäevaringset

erihoolekandeteenust, kogukonnas elamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust.

16.06.2025 seisuga on vaba 5 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta, 20 kogukonnas elamise

teenuse kohta ja 7 päeva- ja nädalahoiuteenuse kohta, mida ei ole võimalik täita kõrge

omaosaluse tõttu. Teenuseosutaja juurde, kus on kõrge omaosalus, on SKA pakkunud

ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohta 24 inimesele ja kogukonnas elamise teenusele kohti

64 inimesele, kuid need inimesed on keeldunud kohta vastu võtmast kõrge omaosaluse tõttu.

Kokkuvõttes on majanduslik mõju erihoolekandeteenuse osutajatele oluline, kuivõrd

omaosaluse piirmäära kehtestamisel ei pruugi kõrgemat omaosalust küsivatel teenuseosutajatel

olla enam võimalik samadel tingimustel teenuse osutamis jätkata.

Mõju riigivalitsemisele

Muudatusega võib kaasneda SKA-le seoses teavitusevajadusega teatav töökoormuse kasv, kuid

olulist mõju muudatus SKAle eeldatavasti kokkuvõttes ei oma.

Mõju halduskoormusele

Muudatus ei mõjuta oluliselt erihoolekandeteenuse saajate ega osutajate halduskoormust.

Maksimaalsele omaosalusele piiri kehtestamine võib tähendada osadele teenuse osutajatele

teenuse osutamise tingimuste/lepingute muutmist.

6.1.3. Korduvalt ilma mõjuva põhjuseta teenuskoha vastuvõtmisest loobumine

Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: Erihoolekandeteenuse järjekorras olijad. Sihtrühma suurust on hinnatud pt-s 6.1.1.

Täna on seaduses kirjeldatud, et juhul kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast

erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.

Muudatusega täpsustatakse, et inimene arvatakse järjekorrast välja, kui talle pakutakse

korduvalt tema poolt eelistatud teenuskohta, kuid ta sellest SKA hinnangul mõjuva põhjuseta

teist korda loobub. Järjekorrast välja arvamisel jääb kehtima teenuse osutamise otsus, mis

17

tähendab, et inimesele väljastatakse uus järjekorda võtmise teade ja ta lisatakse teenuse

järjekorda uue kuupäevaga ehk ta liigub järjekorra lõppu.

Kokkuvõttes on sotsiaalse mõju teenuse järjekorras olijatele väheoluline, kuna tegemist on

tänase olukorra täpsustusega. Samuti on tagatud, et inimese teenuse osutamise otsus jääb pärast

järjekorrast väljaarvamist kehtima, talle väljastatakse uus järjekorda võtmise teade ja isik liigub

järjekorra lõppu.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: SKA.

SKAl on ka edaspidi võimalik otsustada selle üle, kas inimene järjekorrast välja arvata või

mitte ja kaaluda, kas tegemist oli selleks piisavalt mõjuva põhjusega. Tegemist on

ülesannetega, mis kuulub ka praegu SKA tegevuste hulka, mistõttu võib hinnata muudatuse

mõju SKA-le väheoluliseks.

Mõju halduskoormusele

Muudatusel ei ole mõju teenuse saajate ega osutajate halduskoormusele.

6.2. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus

Eelnõu muudatuse kohaselt hakatakse osutama viipekeele kaugtõlketeenust ja

kirjutustõlketeenust riigieelarvelistest vahenditest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on kõik

kuulmislangusega inimesed Eestis.

Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: Muudatus mõjutab kõiki kuulmislangusega inimesi, tagades viipekeele

kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuste jätkumise. See on oluline, et säilitada

kuulmislangusega isikute ligipääs vajalikele teenustele ka edaspidi.

SKA andmetel oli seisuga 31.12.2024 Eestis 1990 kuulmispuudega inimest. Lisaks võib

kuulmispuue esineda ka ühe puudeliigina liitpuude koosseisus. Selliste inimeste arv oli 3412.

Kokkuvõtvalt oli 2024. aasta detsembri seisuga Eestis kuulmispuudega ning liitpuudega (kellel

ühe puudeliigina on kuulmispuue) isikuid 5402, kes jagunesid vanuserühmade lõikes: lapsed

384, tööealised 2777 ja vanaduspensioniealised 2241.

Mõju avaldamise sagedus: Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli aastatel 2022–2024

viipekeele kaugtõlketeenuse kasutajate arv 2022. aastal 205, 2023. aastal 195 ja 2024. aastal

216 inimest. Teenuse osutamise kulud olid samal perioodil suurenenud 137 356 eurolt (2022.

aastal) 195 836 eurole (2024. aastal). Kirjutustõlketeenuse kasutajate arv oli 2022. aastal 45

kasutajat, 2023. aastal 47 ja 2024. aastal 38 kasutajat. Vaatamata kasutajate arvu vähenemisele

on teenuse kulud suurenenud, ulatudes 2024. aastal 71 323 euroni võrreldes 51 725 euroga

2022. aastal. (Joonis 1)

18

Joonis 1. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kulud ja teenuseid kasutanud

inimeste arv 2022–2024

Märkused: teenuseid kasutanud inimeste arv aastas on toodud ühekordselt

Teenuseid kasutati enim 2024. aastal Harju maakonnas (5513 korda) ja Tartu maakonnas (1419

korda) ja vähim Lääne maakonnas (3 korda).

Joonis 2. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kasutuskordade arv 2024. aastal

maakondade lõikes

Ebasoovitavate mõjude risk: Seaduse muudatuse mõju sihtrühmale on positiivne, kuna

teenused kuulmislangusega inimestele säilivad.

19

Kokkuvõttes on nii mõjutatud sihtrühma suurus kui ka mõju avaldumise sagedus eeldatavalt

väike, kuid muudatusel on oluline mõju antud sihtrühma sotsiaalsel toimetulekul.

Muudatustega ei kaasne kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju.

Mõju riigivalitsemisele, halduskoormusele ning riigieelarvele

Muudatus mõjutab Sotsiaalkindlustusametit, kes pakub SHS-st tulenevalt abivajajatele

viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. Ebasoovitava mõju risk on väike.

Riigieelarve kulu kasvab aga rahad on selleks eelarvesse planeeritud. Kuna teenuseid

pakutakse ka täna, siis kavandatav muudatus ei mõjuta teenuse saajate ega osutajate

halduskoormust.

6.3. Mõjud SKAIS-i andmevahetusega

SKA-le antakse õigus saada pensioniregistri pidajalt andmeid isiku pensionikonto ja selle

omaniku kohta. See muudatus võimaldab, et sotsiaalkaitse infosüsteemis hakatakse koondama

teavet inimeste pensioniõiguste ja pensionikogumiste kohta. Selle tulemusel saavad isikud

edaspidi:

1) parema ülevaate oma pensioniandmetest;

2) teavet oma pensioniõiguste ja prognoositava pensioni suuruse kohta;

3) võimaluse jälgida andmeid kõigi kolme pensionisamba kohta (riiklik vanaduspension,

kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension).

Nimetatu soodustab isikutele senisest kvaliteetsemat ja täpsemate andmete kättesaamist.

Seetõttu paraneb isikute teave ja arusaam oma pensioniõiguste kohta. Nimetatu eeldab inimeste

laiemat huvi oma pensioniõigustega tutvumiseks ning loob võimalused paremate

pensioniotsuste tegemiseks.

Muudatusega ei kaasne SKA-le täiendavat töökoormust ega käsitööna tehtavaid toiminguid.

Kõik andmed päritakse automaatselt infosüsteemide kaudu ning vajalikud arvutused (sh

prognoositava pensioni suurus ja jagunemine sammaste vahel) toimuvad SKA infosüsteemis

olemasolevate arvutusloogikate alusel. Inimesele kuvatakse arvutatud andmed otse

infosüsteemis, näiteks pensionikalkulaatori kaudu.

Tehnilise muudatusena laieneb vaid osaliselt andmekoosseis, mida SKA pärib

pensioniregistrist – lisanduvad II ja III samba kohta täpsustavad andmed (nt liitumisstaatus,

maksemäär, fondiinfo jms). Selleks tuleb ühekordselt ajakohastada ameti ja pensioniregistri

vahelise andmevahetuse tehniline kirjeldus ning sõlmitud andmevahetusleping. Edasine

andmevahetus toimub automaatselt senise andmevahetusinfrastruktuuri raames.

6.4. Andmekaitseline mõjuhinnang

Erihoolekandeteenuseid puudutavate muudatustega ei muudeta eelnõuga isikuandmete

töötlemise mahtu, viisi ega eesmärki. Eelnõu ei too kaasa uusi isikuandmete liike, mida

töödeldakse ega muuda olemasolevate andmete töötlemise aluseid. Seetõttu ei kaasne eelnõuga

täiendavaid andmekaitsealaseid riske ega vajadust täiendavate andmekaitsemeetmete

rakendamiseks.

Pensioniregistrist täiendavate andmete edastamine SKAIS-i ei mõjuta eraelu riivet oluliselt,

sest andmeid vahetatakse ka praegu kahe riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vahel, tehes

20

seda küll osaliselt. Edaspidi on eesmärgiks võimaldada isikul ühest kohast näha kõikide oma

pensionide suurusi ja seisu, sõltumata sellest, kas ta soovib infot I, II või III samba kohta.

Andmevahetus tagatakse andmekogude vahel turvaliselt ja seniseid kaitsemeetmeid järgides,

nii nagu seda ka täna tehakse. Edaspidi on SKA-l võimalik teha ka statistikat, et tõsta isikute

huvi oma pensionikalkulaatori vaatamiseks. Andmetöötluse läbipaistvuse tagamiseks

täpsustatakse SKAIS-i eesmärke ning andmekoosseise. Seetõttu võib mõju pidada väheseks.

Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse lisamine riigi poolt korraldatava abi

juurde mõjutab isikuandmete töötlemist. Mõlemat teenust osutatakse täna ESF-i vahenditest ja

isikuandmete töötlemine toimub projektipõhiselt praegu samadel alustel nagu on plaanitud ka

tulevikus. Viipekeele kaugtõlketeenuse puhul laeb teenust sooviv inimene endale alla

spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse12 ja registreerib ennast kasutajaks (vajalik ID-kaart, Smart-

ID, mobiil-iD), mis on käsitletav teenuse taotlemisena. Taotleja õigustatust teenusele kontrollib

SKA vastutav töötleja MISP-i rakenduse vahendusel. Taotlemise andmed säilitatakse

rakenduses ja neid on võimalik SKA vastutaval töötlejal rakendusest välja võtta statistilise

andmetöötluse eesmärgil. Kirjutustõlketeenuse puhul teeb inimene taotluse otse

teenuseosutajale, täites ära vastava vormi. Esmakordse õigustatuse kontrollimiseks saadab

teenuseosutaja krüpteeritud kujul isiku andmed SKA-le, kes kontrollib teenusele õigustatust ja

annab kinnituse teenuseosutajale, kas inimene on või ei ole teenusele õigustatud. Vähendamaks

sama inimese korduvat õigustatuse kontrolli, edastab SKA lepingu sõlmimise järgselt

teenuseosutajale krüpteeritud kujul nende inimeste andmed, kes on varasemalt teenust saanud

ja kelle õigustatust on juba kontrollitud. Juhul kui teenusele saamise õigustatuse aluseks on

tõend, siis säilitatakse andmed SKA dokumendihaldussüsteemis Delta. SKAIS-is või STAR-is

andmetöötlust ei toimu. Andmekaitsealase mõjuhinnangu kohaselt on mõju oluline, kuid

riskide oht kokkuvõttes pigem väike, sest kõik isikuandmed edastatakse krüpteeritud kujul ja

säilitatakse SKA dokumendihaldussüsteemis Delta13. Tabelis 1 on välja toodud, milliseid

andmeid, millisel eesmärgil ja kes töötleb.

Tabel 1. Teenust kasutada soovivate inimeste isikuandmete töötlemine

Isikuandmete liigid Töötlemise eesmärk Töötleja

Ees- ja perekonnanimi,

isikukood

Isiku tuvastamine SKA ja teenuseosutaja

Elukoht Sihtrühma paiknemise

kaardistamine kohalike

omavalitsuste täpsusega TK,

SKA ja RR andmebaasi

põhjal

SKA

Meiliaadress Teenusega seotud olulise

info edastamine, tagasiside

küsimine (va reklaam)

SKA ja teenuseosutaja

Puuduva või vähenenud

töövõime olemasolu

Sihtrühma kuulumise

tuvastamine, sh vähenenud

töövõime tõendamine TK ja

SKA andmebaasi põhjal

SKA

Puude olemasolu Sihtrühma kuulumise

tuvastamine

SKA

13 Rakenduse leiab nii App Store'ist kui ka Google Playst või kirjutades oma seadme rakenduste poe otsingusse „tõlketeenus“.

21

Kuulmislanguse tõend Sihtrühma kuulumise

tuvastamine

SKA ja teenuseosutaja

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Erihoolekandeteenuste regulatsioonis tehtud muudatustega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid

kulusid, ega teki tulusid.

Seoses SKAIS-i ja pensioniregistri vahelise andmevahetuse täpsustamisega ei kaasne riigile

täiendavaid kulusid. Tegemist on üksnes andmekoosseisu laiendamisega olemasolevas

infosüsteemide vahelises andmevahetuses. Arendustööd piirdavad tehniliste kirjelduste ja

andmevahetuslepingu ajakohastamisega, mille teostamine toimub asutuste tavapärase

tööprotsessi raames. Uute infosüsteemide arendamist ega täiendavat IT-taristut ei nõuta.

Eelnõuga on plaanitud 2025. a lõpuni ESF-i vahenditest rahastatavat viipekeele

kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust alates 2026. aasta algusest rahastada riigieelarvest.

Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenusega kaasnevad täiendavad riigieelarvelised

kulud, millega on arvestatud ja mis on riigi eelarvestrateegia 2025–202814 protsessis

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale eraldatud kaasnevate kulude katteks. Tegu on

eelarveliste vahenditega, mis nähti ette mootorsõidukimaksu seaduse vastu võtmisega.15

Tabel 2. Lisanduvad riigieelarvelised kulud (€)

SKA ja TEHIK 2025 2026 2027 2028

Mootorsõidukimaksu

seadusega vastu

võetud

leevendusmeede

puudega inimestele:

viipekeele kaug- ja

kirjutustõlketeenus

ning IT arendused

420 000 580 000 580 000 580 000

2025. aasta kulud on 420 000 eurot ja need on mõeldud IT-arendusteks, mis on vajalikud

puudega lapse eapiiri tõstmiseks 16-eluaastalt 18-eluaastale. 2026. aasta kulud on kokku

580 000 eurot, millest 400 000 on mõeldud viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse

korraldamiseks ja 180 000 eurot IT-arendusteks, mis on vajalikud puudega lapse eapiiri

tõstmiseks 16-eluaastalt 18-eluaastale. Alates 2027. aastas on viipekeele kaugtõlketeenuse ja

kirjutustõlketeenuse kulud 580 000 eurot aastas.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga tehtud muudatuste tõttu on vaja muuta järgmiseid rakendusakte:

1) sotsiaalkaitseministri 30.01.2019. a määrus nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“;

2) sotsiaalkaitseministri 05.03.2019. a määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“;

14 Kättesaadav: Riigi eelarvestrateegia 2025-2028_2.pdf 15 Vastav seletuskirja lisa kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/61626177-2384-4008-b048-5272080cfe14

22

3) sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest

tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja

kord ning abivahendi kaardi andmed“.

Sotsiaalkindlustusameti põhimääruses täpsustatakse vaid ameti ülesandeid. Abivahendite

määruses täpsustatakse abivahendi loetelu lisa ja rakendusakti kavand töötatakse välja määruse

menetlemise käigus. SKAIS-i põhimääruse rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 1–4, 6 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, et muudatused jõustuksid

kindlast kuupäevast, milleks on sobilik uue aasta algus. Punkti 7 jõustumine 1. jaanuarist 2026.

a on vajalik ka seetõttu, et ESF-i vahendid teenuse osutamiseks lõppevad 2025. aasta lõpuga.

Seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2026. aasta 1. juulil, et jätta seaduse vastuvõtmise ja jõustumise

vahele ca kuuekuuline vacatio legis. See on vajalik selleks, et teenuseosutajad, kes võtavad

lubatust kõrgemat omaosalust, saaksid enda tegevuse seadusega kooskõlla viia.

Seaduse §-d 2 ja 3 jõustuvad üldises korras, kuna ei vaja rakendamiseks üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Haridus-

ja Teadusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks

Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Vaegkuuljate

Liidule, Eesti Kurtide Liidule, Eesti Viipekeele Seltsile, Viipekeeletõlkide OÜ-le, MTÜ-le

Tartu Viipekeeletõlgid, Eesti Töötukassale, Õiguskantslerile, MTÜ Erihoolekandeteenuste

Pakkujate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale ja Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, Pensionikeskusele,

Sotsiaalkindlustusametile, FinanceEstoniale.

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium

Meie 10.07.2025 nr 1.2-2/62-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada hiljemalt 07.08.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: 1. Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Seaduse eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 (rakendusaktide kavand) Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Vaegkuuljate Liit Eesti Kurtide Liit Eesti Viipekeele Selts Viipekeeletõlkide OÜ MTÜ Tartu Viipekeeletõlgud Eesti Töötukassa Õiguskantsler MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit

2 Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Andmekaitse Inspektsioon Pensionikeskus Sotsiaalkindlustusamet FinanceEstonia Kadri Mets [email protected]