Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium

Meie 10.07.2025 nr 1.2-2/60-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuste eesmärk on suurendada vabatahtliku ravikindlustuse kättesaadavust ja ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise tõhusust töövõimetushüvitiste maksmisel. Palume kooskõlastust hiljemalt 24.07.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad:

1. RaKs eelnou EIS II ring 2. RaKs seletuskiri EIS II ring 3. Lisa 1 Raks muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel EIS I ring 4. Lisa 2 määruse kavand EIS II ring 5. Lisa 3 Raks muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel EIS II ring

Mari Kalbin

2 [email protected]

„Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel“

Lisa

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel

EIS-i link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60c8eee6-153e-4e92-85f3-d90651174230

Eelnõu kooskõlastasid märkusteta:

 Siseministeerium

 Haridus- ja Teadusministeerium

 Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Kooskõlastusringil esitatud arvamused ja ettepanekud:

MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1. VTK-ga kavandatava muudatuse nr 1 kohaselt antakse Tervisekassale õigus

lõpetada ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine kindlustatule, kellel ajutise

töövõimetuse kindlustusjuhtumi kestel tekib kindlustuskaitse Eesti Töötukassa

kaudu töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajana. Muudatust

põhjendatakse asjaoluga, et ajutise töövõimetuse hüvitise eesmärk on

kompenseerida sissetuleku kaotus töölt eemaloleku ajal (RaKS § 50) ning kui

isik on ajutise töövõimetuse ajal juba pöördunud Töötukassasse ja saab

1. Selgitatud

Oleme põhjenduses arvestanud RaKSist tulenevaid põhimõtteid.

2. Arvestatud

Eelnõu seletuskirjas lk 5 on selgitatud: “Mitte varem kui 30.

päevast võimaluse loomisel on lähtutud perearstide ja

töötervishoiuarstide erialaseltside ettepanekust, et võimaldada

protsessi kaasata töötervishoiuarste, kes annavad hinnangu

töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, ei ole ta enam töötav isik, kellele tuleks

hüvitada palgatulu kaotus.

Meie hinnangul jääb ebaselgeks muudatuse põhjendus, et tegemist ei ole enam

töötava isikuga. Hüvitise maksmise lõpetamise põhjendus peaks olema teise

asendussissetuleku (töötushüvitise) saamine, mitte asjaolu, et tegemist ei ole

enam töötava isikuga. Töötava isikuga ei ole tegemist juba hetkest, millal isiku

töö- või teenistussuhe lõppes, ometigi töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning

järglehed maksab Tervisekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe

lõpeb. Kõik töötuna registreeritud isikud ei pruugi saada töötushüvitist, mistõttu

nende puhul ei teki ka topelt hüvitise maksmise olukorda. 2. VTK-ga kavandatud muudatusega nr 2 nähakse ette, et pikaajalisel haiguslehel

olevatel inimestel tekib võimalus osalise ajaga või kergemates ülesannetes

töötata juba alates 31. haiguslehe päevast, praeguse 61. päeva asemel. Olete

VTK-s välja toonud, et kehtivas süsteemis ei ole võimalik kõikidel pikal

haiguslehel olevatel inimestel töövõimetuse ennetuse süsteemist tuge saada ehk

osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötada, isegi kui tervislik olukord ja

tööandja seda võimaldaks ning inimesed, kes suudaksid juba alates haiguslehe

31. päevast teha kergemat või osalise koormusega tööd, on seetõttu halvemas

olukorras. Samas ei ole VTK-s selgitatud, kuidas on jõutud järelduseni, et

töötamise lubamine alates 31. haiguslehe päevast oleks parem või tõhusam

lahendus võrreldes praegusega. Samuti ei ole VTK-s selgitatud, millistele

andmetele tuginedes on tehtud otsus, et pikaajalisel haiguslehel töötamist lubada

just alates haiguslehe 31. päevast. Usutavasti leidub ka inimesi, kes oleksid

võimelised ka veel varem tegema kergema või osakoormusega tööd ja kes antud

muudatuse korral jääksid ikkagi selle regulatsiooni alt välja. Seega ka VTK-s

väljapakutud lahenduse korral jääks ikkagi inimesi, kes on võrreldes teistega

halvemas olukorras. 3.

töötamiseks vajalike kohanduste tegemiseks sh vajadusel

kohtuvad patsiendi ja tema tööandjaga. Hinnangu andmiseks on

töötervishoiuarstidel 15 tööpäeva. Samuti on siia sisse arvestatud

aeg, kus tööandja ja töötaja saavad omavahel kokku leppida

kohanduste võimalused ja tööandja saab vastavad kohandused ka

sisse viia. Lisaks sobib see olemasoleva protsessiga, kus

pikaajalisi haiguslehti pikendatakse iga 30 päeva järel. Samuti

maandab see tööandjate poolseid pettuste riske, mis võivad

tekkida kui minna üle juba haiguslehe esimestest päevadest

palgavahe hüvitise skeemile”.

3. Selgitatud

Kui arst näeb terviseseisundist lähtuvalt, et inimene vajab

pikaajalist haiguslehte, siis ei ole erinevust selles kas tegemist on

30 – 60 päeva sihtrühmaga või 60 – 90 jne sihtrühmaga. Riskid

töötusele ja töövõimkaole ei erine.

Pikaajalise haiguslehe ajal töötamise võimaldamise eesmärk on

töötuse ennetamine ja kiirem tööturule naasmine. Alati ei saa

eeldada, et peale pikaajalist haiguslehte järgneb inimesel töötuks

olemine. Nõustume, et Tervisekassa kodulehel võiks viidatud

teave olla, samuti võiks see olla ka töötukassa kodulehel.

Pikaajalise haiguslehe ajal töötamine vähendab pigem

tööandjatel tööjõupuuduse teket.

Muudatusega, millega võimaldati töötajal pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel

olemist töötada, eesmärk oli ennetada töötajal pikaajalisest ajutisest

töövõimetusest püsiva töövõimekao väljakujunemist ja vaesusriski ning toetada

pikaajalise haigusega töötajate tööhõives püsimist. Väljatöötamiskavatsusest ei

nähtu, kui suur on 31‒60 päeva haiguslehel viibivate isikute risk töötusele ja

püsivale töövõimekaole, et ka neile oleks põhjendatud laiendada haiguslehe ajal

töötamist. Näeme ka ohtu, et kui suureneb pikalt osakoormusega töötavate

inimeste arv, võib süveneda tööandjate tööjõu probleem ning kaasneda

negatiivne mõju inimese muudele sotsiaalsetele garantiididele, sest

haigushüvitistelt ei maksta töötuskindlustusmakset ega kogumispensioni makset.

Kui inimene jääb pärast osakoormusega töötamist töötuks, võib tema

osakoormusega töötamine negatiivselt mõjutada töötuskindlustushüvitise

suurust, sest hüvitise arvutamisel võetakse aluseks viimasele 3-le töötamise

kuule eelnenud 9 kuu töötasud, millelt on makstud töötuskindlustusmakset. Kui

inimene haiguselehe ajal ei tööta, siis töötuskindlustusmakseid ei maksta ning

seda perioodi ei võeta ka hüvitise suuruse arvutamisel arvesse.

Töötuskindlustushüvitise arvutamise aluseks olev valem lähtub kõigi

kindlustatute puhul ühtmoodi viimati töötatud perioodil makstud töötasudest ega

võta arvesse põhjusi, miks kindlustatu eelnevatel kuudel tavapärasest rohkem või

vähem teenib. Kui inimene arsti ja tööandja nõusolekul naaseb haiguslehe ajal

osakoormusega tööle, peaks ta oleme teadlik, et osakoormusega töötamine võib

töötuse korral tema hüvitise suurust negatiivselt mõjutada. Tervisekassa

veebilehel sellekohane informatsioon puudub ning tuleks sinna lisada. Eeltoodust tulenevalt palume VTK-s toodud selgitusi täiendada ning punktis 2

kavandatud muudatuse vajadust ja kaasnevaid mõjusid põhjalikumalt ja

andmetega toetatult põhjendada.

Kultuuriministeerium Vabakutseliste loovisikute sihtgruppi arvestades, kes on pikalt rääkinud nn rulluva

sotsiaalmaksu vajadusest, on antud VTK-s toodud leevendustel positiivne mõju

ning tervitame vabatahtliku ravikindlustuse laiendamist. Seetõttu palume lisaks

juba kaasatud esindusorganisatsioonidele kaasata eelnõu väljatöötamisel ka

tunnustatud loomeliite. Oleme hea meelega abiks loomeliitude kontaktide

1. Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri saadetakse ka erinevatele loovisikute

esindusorganisatsioonidele tutvumiseks.

jagamisel ja selle sihtgrupi vajaduste selgitamisel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab ravikindlustuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus)

väljatöötamiskavatsuse (edasi VTK) järgmiste märkustega.

1. Lähtudes kavandatud muudatuste eesmärgist "kõigile Eesti elanikele ennetus- ja

terviseteenuste kättesaadavuse tagamine" (VTK, p. 2, lk 3) juhime läbivalt

tähelepanu regionaalsete mõjude hindamise vajadusele seaduse eelnõu

koostamise etapil. „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 46 lõigetega 1-

4 seotud "Mõjude hindamise kontrollküsimustiku" peatükk 9 „Mõjud

regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele“ aitab hoida

põhiseaduse põhiõiguste (sh õigus tervise kaitsele) kehtivust kogu Eesti

Vabariigi territooriumil ja liikuda ka strateegia "Eesti 2035" inimesekeskse

riigivalitsemise sihtide suunas, sh "Avalikud teenused on kvaliteetsed ja

kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja

turvalisust". Eelnõu praktilises mõjude eelhindamises tähendab see seaduse

rakendamisega kaasnevate sotsiaalseid, majanduslikke, riigihalduslikke jm

mõjusid näitavate andmete esitamist kohalike omavalitsuste ja/või maakondade

lõikes (võimalusel Eesti kaardil).**

2. Seoses eelnõu edasise väljatöötamisega (VTK, p. 5 lk 11) teeme ettepaneku

teavitada ja konsultatsioonidesse kaasata ka Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja ja Eesti Talupidajate Keskliidu esindajad.

**Veidi lisakonteksti seoses Eesti poliitikate/õigusaktide regionaalsete ja sh maaelu

mõjude hindamisega 8.mai töötoast (slaidid), kus osalesid lisaks ReM-ile, JDM-

ile ja KuM-ile ka kohalike omavatsuste liitude esindajad.

1. Mittearvestatud ja selgitatud

Kavandatavad muudatused mõjutavad kogu Eestit, seetõttu ei ole

regionaalseid mõjusid eraldi alapunktina välja toodud, vaid on

kirjeldatud sotsiaalsete mõjude all. Kuna muudatuste sihtrühmad

on kohati väga väikesed, ei ole andmeid ka kõigi maakondade

kohta. Kohalike omavalitsuste tasandil vastavad andmed

puuduvad.

2. Arvestatud

Eelnõu ja seletuskiri saadetakse ka Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja ja Eesti Talupidajate Keskliidu esindajatele.

Eesti Haiglate Liit Mittearvestatud ja selgitatud

Valdavalt on tegemist oluliste ja vajalike muudatustega, mis võimaldavad saavutada

soovitud eesmärki: suurendada vabatahtliku ravikindlustuste kättesaadavust ja

ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise tõhusust töövõimetushüvitiste

maksmisel.

Murettekitav on väljatöötamiskavatsuses esitatud lahendusettepanek, mille sisuks on

osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamise võimaldamine alates 31.

haiguslehe päevast. Toome järgnevalt välja murekohad, mis on alates süsteemi

käivitamisest tekkinud:

1. Tööandjatele kaasnev haldus- ja finantskoormus on ebamõistlikult suur.

Hetkel kehtivate põhimõtete kohaselt tuleb pikaajalise haiguslehe ajal kergendatud

tingimustes töötamisel tasuda töötajale vähemalt 50% töötasust, kusjuures tasu

arvutamisel tuleb võtta aluseks töötaja 6 kuu keskmise töötasu, sh ühekordsed

lisatasud ja ka tulemustasu, kui töötaja on seda saanud.

Kuivõrd tervishoiusektoris (ja kindlasti ka teistes sektorites) töötab suur osa

personalist tunnipalga alusel, millele lisanduvad seadusest ja kollektiivlepingust

tulenevad lisatasud, ei ole tööandjal jooksva kalendrikuu kestel võimalik märkida

väljamaksmisele kuuluvat töötasu suurust. Töötasu suurus selgub mitte varem, kui

kalendrikuu lõpus (nt haiguslehe vahemik 15.03 – 14.04, töötasu suurus aprillikuu

14 päeva eest selgub alles maikuu alguses). Kuivõrd tunnipalgalistel töötajatel on

tervishoiusektoris äärmiselt keeruline ennustada täpselt jooksval kalendrikuul

väljateenitavat töötasu, on siin kaks riskikohta:

 võib kaasneda olukord, kus tööandja märgib haiguslehele töötasuna summa,

mis hiljem töötajale lisatasu maksmisel osutub väiksemaks ning seeläbi on

riik töötajale maksnud rohkem palgavahe hüvitist kui oleks pidanud;

1. Varasemalt RaKS-iga kasutusele võetud mõiste “kehtiv

töötasu” ei olnud tööandjatele üheselt mõistetav ja andmete

Tervisekassale esitamine kujunes praktikas komplitseerituks,

kuna tööandja poolt töötajale makstav töötasu võib kujuneda

tööandjate lõikes ja erinevates sektorites väga erinevaks. Seetõttu

tehti eelmisel aastal RaKS-i § 55 lõike 9 muudatus (jõustus

22.12.2024), et tööandjad lähtuksid juba varasemalt igapäevatöös

kasutusel olevast metoodikast – töölepingu seaduse alusel

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud “Keskmise töötasu

maksmise tingimused ja kord”. Juhime ka tähelepanu, et töötasu

suurust ei ole vaja märkida ega arvutada jooksva kalendrikuu

keskel seisuga, vaid haiguslehele märgitud töö- või

teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud

päeva seisuga. Keskmise töötasu arvutamisel ja igale lehele

märkimisel ei tohiks probleemi esineda. Seda on vaja arvutada

vaid üks kord ja see kehtib kogu kergema töö juhtumi lõpuni ehk

on kõikidel järglehtedel sama.

Soovitame tööandjal eelnevalt töötajaga kokku leppida, et kui ta

asub kohandatud tingimustes tööle, siis tema tasu kuus on

vastavalt kohandamistele mitte vähem kui 50% keskmisest

töötasust.

Kuna haiguslehe ajal töötamise lehti on marginaalne protsent

kõikidest haiguslehtedest, siis me ei näe, et tööandjatele kaasneks

võrreldes täna kehtiva korraga halduskoormuse olulist

suurenemist. Samuti on pikaajaliste haigustega inimestega

juhtumeid iga ettevõtte lõikes, siiski marginaalne arv ja seetõttu

see ei anna suurt halduskoormust ettevõtte siseselt. Ka eelmise

kalendriaasta tulude põhjal hüvitise arvutamisel võib inimene

kaotada või võita käesoleva kalendriaastaga võrreldes hüvitise

arvutamisel.

 võib tekkida olukord, kus tööandja maksab töötasuna suurema summa, kui

töötaja lõpuks välja teenib, ning seeläbi jääb tööandjale kanda rahaline kulu,

mis ei ole võrdväärne vastu saadava tööpanusega.

Tervishoiuvaldkonnas ei oleks abiks ka see, kui tööandja ja töötaja lepivad kirjalikult

töölepingu lisas kokku fikseeritud töötasu kergendatud tingimustes töötamisel, sest

sellisel juhul võib kokkulepe osutuda kollektiivlepingus sätestatust kahjulikumaks

ning seetõttu tühiseks kokkuleppeks.

Pikaajalise haiguslehe ajal kergendatud tingimustes töötamise võimaldamisega juba

alates 31. haiguspäevast kaasnev finants- ja halduskoormus ainult suureneb.

Muudatusega võidakse küll laiendada sihtrühma, kellel oleks süsteemi kasutamise

võimalus, aga muudatusega ei kaasne loodetavat reaalset kasvu meetme kasutamises.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku naasta varasema tõlgenduse juurde, mille

kohaselt pidi tööandja töötasu arvutamisel ja haiguslehele märkimisel võtma arvesse

üksnes töölepingus sätestatud töötasu. Esiteks võimaldas nimetatud tõlgendus

tööandjatel rasedaid ja pikaaegseid haigeid tööle lubada riske võtmata ja üleliigset

halduskoormust kandmata, sest lisatasusid ei pidanud summade arvutamisel ja

haiguslehele märkimisel arvesse võtma. Teiseks ei ole ühekordsete lisatasude,

iseäranis tulemustasu arvesse võtmine õiglane tööandja ega teiste töötajate suhtes,

kui lisatasu eesmärk oli tunnustada töötajat varasema perioodi jooksul tehtud

tulemusliku töö eest. Sel viisil hoiaksime ära olukorra, kus tööandja on sunnitud

kandma teadmata perioodi jooksul kulusid, millega ta ei ole arvestanud, ning samuti

ennetaksime võimalikku töötajate ebavõrdset kohtlemist, kus samal ametikohal

töötav töötaja saab tavatingimustes töötades vähem töötasu võrreldes teise

kergendatud tingimustes töötava töötajaga.

2. Kuna kohandatud tingimustes haiguslehe ajal töötamine on

võimalik vaid kolmepoolsel kokkuleppel, siis ei näe me riski

süsteemi ära kasutamiseks inimeste poolt, kes soovivadki jääda

pikaajalisele haiguslehele, sellest tingituna, et riik kompenseerib

palgavahe. Kui inimese terviseseisund võimaldab asuda

täiskohaga tööle, siis raviarst ei kirjuta välja haiguslehte.

Tööandjal on alati võimalus ka keelduda pakkumast kohandatud

tingimustes töötamist. Teiseks haigusleht ei ole midagi, mida

inimene ise saab võtta ja lõpetada vaid see on arstlik otsus ja mis

lähtub inimese terviseseisundist.

Seetõttu ei ole tõenäoline, et inimesed jäävad pikemaks ajaks

haiguslehele, kui see on põhjendatud. Samuti liiga vara tööle

naasmine ei ole võimalik, sest selle otsuse jällegi teeb arst,

lähtuvalt inimese terviseseisundist.

Töölepingu ülesütlemisel ei saa tugineda § 88 lg 1 punktile 1, kui

töötaja töötab haiguslehe ajal, sest sellisel juhul täidab töötaja

tööülesandeid. Kuivõrd töötaja teeb tööd, siis ei ole alust viidata,

et töötaja ei ole olnud terviseseisundi tõttu võimeline oma

tööülesandeid täitma. Olukorras, kus töötaja terviseseisund ei

parane ja tööandjal puudub võimalus kohandatud tingimusi

pakkuda, on võimalik haiguslehe alusel töötamise kokkulepe

lõpetada ning seejärel on võimalik lähtuda § 88 lg 1 p 1

tingimustest ehk töötaja ei tule pikaajaliselt toime tööülesannete

täitmisega terviseseisundi tõttu. Töötaja terviseseisundi

hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on

võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus

võimeline tööülesandeid täitma. Töötaja terviseseisundit hindab

arst. Töötaja töövõime vähenemist tervise seisundi tõttu tõendab

näiteks pikaajaline haigusleht või töötervishoiuarsti otsus.

Seadus eeldab pikaajalisust, st kui tööülesannete täitmine on

takistatud nelja kuu jooksul.

2. Muudatusega kaasnevad töösuhtealased mõjud.

Muudatus võib kaasa tuua olukorra, kus inimene haiguslehelt väljatuleku asemel

kasutab võimalust olla pikemalt haiguslehel, töötada näiteks osakoormusega ja saada

täistöötasu. See omakorda seab tööandjad kehvemasse olukorda ja võib süvendada

tööjõupuudust. Tööandjatel on küll formaalselt õigus kohandatud tingimustes

töötamise lubamisest keelduda, kuid reaalsuses on tervishoiusektori tööandjad siiski

sundolukorras.

Teises äärmuses on suurenev risk, et praeguses majanduslikus olukorras tunnevad

töötajad survet liiga vara tööle naasmiseks, tehes seda enne täielikku tervenemist,

pühendumata tervise parandamisele ja hoidmisele. Nimetatu kasvatab oluliselt riski,

et lõpuks on töötaja veelgi pikemalt haiguslehel või suureneb tööõnnetuste juhtumise

tõenäosus.

Samuti on oluline märkida, et kui tööandja on lubanud töötaja haiguslehe ajal

kergemates tingimustes või osakoormusega tööle, siis ei ole tal võimalik lõpetada

töösuhet TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel - ei ole pikka aega tulnud toime

tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata

(edaspidi töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), välja arvatud haiguslehe

alusel töötamise korral. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui

töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. See saab

oluliseks, kui töötaja töövõime ei parane ja tööandjal ei ole võimalik edaspidi

pakkuda võimalust töötada pikaajalise haiguslehe tingimustel edasi. Omakorda võib

see kaasa tuua töövaidlusi.

Kokkuvõttes teeme ettepaneku jätkata täna kehtiva võimaluse pakkumisega ja

panustada enam erinevate sihtgruppide teavitustöösse. Kui süsteem on olnud

Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale

võimalusel teist tööd (TLS § 88 lg 2).

Kokkuvõttes on oluline mitte takistada nende inimeste tööle

naasmist, kui arsti hinnangul on see võimalik ja ka tööandajal on

valmisolek luua selleks võimalus.

kasutuses piisavalt pika aja jooksul, mis võimaldaks läbi viia põhjalikke analüüse

süsteemi toimivuse osas, võiks kaaluda vajalike muudatuste tegemist.

Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit toetab ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuses (VTK) pakutud lahendust, mille puhul osalise ajaga või

kergemates ülesannetes töötamine on võimalik alates 31. haiguslehe päevast ning

kaotatakse TTOS-is sätestatud tingimus, et töötaja töökohustuste täitmisest vabastus

kehtiks vähemalt 90 kalendripäeva.

Toetudes Soome praktikale, leiame, et ajutiselt terviseseisundile vastava töö

tegemine haiguslehe alusel peaks olema võimaldatud veel varem kui 30

kalendripäeva möödudes. Soomes on võimalik alustada osalise tööajaga tööd juba pärast 10-päevast

ooteperioodi, kui arst, töötaja ja tööandja on selles kokku leppinud. Selline paindlik lähenemine võimaldab töötajatel alustada tööle naasmist juba

varakult, mis võib aidata kaasa kiiremale taastumisele ja vähendada pikaajalise

töövõimetuse riski. Arvestades Soome kogemust ja asjaolu, et haiguslehe ajal töötamine eeldab arsti,

töötaja ja tööandja kokkulepet ning tagab, et töötingimused ei kahjusta töötaja

tervist, teeme ettepaneku lubada haiguslehe ajal töötamist kohandatud tingimustes

juba oluliselt varem kui 31. päevast.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Lühemad juhtumid kui 30 päeva on arstide sõnul üldjuhul

akuutsemate ja raskemate haigusseisunditega, mis eeldavad

mittetöötamist ja keskendumist ravile.

Teiseks Eesti süsteemis oleme arvestanud sellega, et protsessi on

kaasatud töötervishoiuarstid, kes annavad hinnangu töötamiseks

vajalike kohanduste tegemiseks sh vajadusel kohtuvad patisendi

ja tema tööandjaga. Hinnangu andmiseks on töötervishoiuarstidel

15 tööpäeva. Küll aga arstide ja tööandjate eeltöö selleks, et

inimene saaks 31. haiguslehe päevast hakata kohandatud

tingimustes töötama, algab juba sellest hetkest kui on ette näha,

et inimene on pikalt haiguslehel, kuid suudab samal ajal tööturule

naasta.

Samuti kaasneb siin suurem pettuste risk tööandjate poolt,

suunates inimest liikuma koheselt haiguslehele, inimene töötab

osalise koormusega ja saab palgavahe kompenseerimist

Tervisekassalt. Samal ajal töötab inimene järgnevad 182 päeva

Tervisekassa palgal. Soome süsteemi eripäraks on, et hüvitise

maksmine toimub palju suurema viitega kui Eestis ja selliseid

riske ei teki. Inimene peab täiendava hüvitise saamiseks esitama

taotluse KELA-le pärast haiguselehe lõppu kahe kuu jooksul.

Eesti Töötukassa Muudatus 1: VTK kohaselt on kavas ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine

lõpetada töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse perioodil. Märgime, et pika

staažiga tööd otsivatel inimestel võib õigus töötuskindlustusele tekkida alles 30 või

60 päeva möödumisel juhul, kui nad on koondamishüvitise saajad. Üldjuhul tekib

õigus töötuskindlustushüvitisele töötuna arvele võtmise kaheksandast päevast.

Töötukassa juba täna edastab Tervisekassale töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse

1. Teadmiseks võetud

2. Mittearvestatud ja selgitatud

Juba lühike rakendumisperiood on näidanud süsteemi

efektiivsust Tervisekassa eelarve vaatest. Samuti on tagasiside

arstidelt, kes on öelnud, et inimesed, kes tervisest tulenevalt

võiksid kohandatud tingimustes tööle naasta, saaksid seda teha

alusel tekkiva ravikindlustuse andmeid, seega olulist mõju muudatus Töötukassa

töökorraldusele kaasa ei too.

Muudatus 2:VTK kohaselt on kavas võimaldada haiguslehe ajal kohandatud

tingimustes töötamist alates 31. päevast. VTK kohaselt süsteemi kasutamise

kogemus näitab, et arstide kontrolli all on selline risk väga madal ja inimesed

tegelikult ei kipu varem tööle, kui nende tervis seda võimaldab. Samas on süsteemi

rakendatud alles lühikest aega (so alates 15.05.2024) ja VTKs on järeldused tehtud

49 inimese põhjal, mis meie hinnangul ei ole piisav süsteemi toimimise hindamiseks.

Lühike rakendumisperiood ja väheldane praktika ja erinevus prognoositud

kasutuskordadest võivad viidata töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmise

vajadusele, aga ei ole meie hinnangul piisavad andmaks hinnangut süsteemi

toimimise kohta.

VTKs on muudatuse mõjud ja riskid hinnatud ainult tervisekassa eelarve

seisukohast, puudub hinnang mõjust tööturule ja majandusele. Kuigi üldiselt on

mõistetav eesmärk võimaldada inimestel osaajaliselt töötada haiguslehe ajal, et

inimesed saaksid liikuda kiiremini tagasi tööturule, võib sellel olla ka vastupidine

mõju, inimesed jäävad pikemaks osakoormusega haiguslehele.

VTKs tuleks hinnata, kas muudatuse tulemusel võib ajutise töövõimetuse ajal

osakoormusega töötamise periood pikeneda, kuna osakoormusega tööle naastes on

inimese sissetulek suurem, mis omab mõju tööturu toimimisele.

VTK-st ei nähtu ka seda, milline mõju pikaajalise haiguslehe alusel osaliselt

töötamisele võib olla töötamise lubamisel 31. päevast 61. päeva asemel.

Prognoositud on inimeste arv, kel tekib haigushüvitise perioodil töötamise õigus, aga

puudub hinnang, kui palju neist töötamise jätkamise võimalust kasutada võiksid, mis

ühtlasi mõjutab tööturuteenuste vajadust ja eelarvet.

Palume tuua välja prognoos, kui palju saab olema pikaajalise haiguslehe kasutajaid

sihtgrupi laiendamisel ning kui suur osa hinnanguliselt kasutaks tööturuteenused, et

töötukassal oleks võimalik hinnata mõju töötukassa eelarvele.

Samuti tuleks hinnata, kuidas maandada riski, et arstid ei kirjutaks välja pikaajalise

haiguslehte osakoormusega töötamiseks, kuigi inimene oleks võimeline asuma tööle

täiskoormusega.

juba varasemas haiguse staadiumis, kahjustamata sealjuures oma

tervenemise protsessi.

Kuna kohandatud tingimustes haiguslehe ajal töötamine on

võimalik vaid kolmepoolsel kokkuleppel, siis ei näe me riski

süsteemi ära kasutamiseks inimeste poolt, kes soovivadki jääda

pikaajalisele haiguslehele, sellest tingituna, et riik kompenseerib

palgavahe. Kui inimese terviseseisund võimaldab asuda

täiskohaga tööle, siis raviarst ei kirjuta välja haiguslehte.

Tööandjal on alati võimalus ka keelduda pakkumast kohandatud

tingimustes töötamist. Teiseks haigusleht ei ole midagi, mida

inimene ise saab võtta ja lõpetada vaid see on arstlik otsus ja mis

lähtub inimese terviseseisundist. Seetõttu ei ole tõenäoline, et inimesed jäävad pikemaks ajaks

haiguslehele, kui see on põhjendatud. 31. päevast 61. päeva asemel kohandatud töötamisele lubamine

mõjub kindlasti positiivselt Tervisekassa eelarvele ja inimeste

heaolnule ning majanduslikule olukorrale

Inimeste arvu, kes sooviksid ja oleksid võimelised kohandatud

tingimustes töötama juba 31. haiguspäevast alates on raske

prognoosida ning tõenäoliselt on neid esialgu vähe. Kui tuua

võrdluseks töötamine alates 61. haiguspäevast, siis seda

võimalust kasutas ajavahemikul 2024. a teine poolaasta kuni 16.

mai 2025 ainult 111 inimest, mis moodustab kõigest 0,6%

potentsiaalsest sihtrühmast.

Prognoos, kui palju antud sihtgrupist kasutaks tööturuteenused ei

oska ette näha.

VTKs on muudatus hinnatud tööandjate jaoks positiivseks, kuna aitab vähendada

töötaja pikaajalisest haiguslehest tingitud tööjõupuudust. Samas ei ole hinnatud riski,

kui töötaja on huvitatud pikaajalisest osakoormusega töötamisest täispalga eest ja

tööandja ei saa mõjutada töötajat täiskoormusel tööle naasma.

Palume täiendada VTKd ja hinnata mõju tööhõivele ja majandusele ning hinnata

vastavaid riske.

Samuti palume prognoosida VTKs ka isikute arvu, kes võtavad pikaajalise

haiguslehe ning samuti hinnata isikute arvu, kui paljud neist vajaksid

tööturuteenuseid.

Tööinspektsioon

Toetab VTK-s toodud muudatustega taotletavaid eesmärke, milleks on suurendada

vabatahtliku ravikindlustuse kättesaadavust ja ravikindlustuse eelarvevahendite

kasutamise tõhusust töövõimetushüvitiste maksmisel.

Siiski toome välja järgmised tähelepanekud VTK-s toodud probleemide 1 ja 2

juurde:

Probleem nr 1: ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine töötuskindlustushüvitise

või töötutoetuse perioodil Tööinspektsioon mõistab, et võimalust saada samaaegselt

mitut hüvitist kasutatakse tihti ära lisasissetuleku saamiseks, kuid on ka mitmeid

olukordi, kus ajutise töövõimetuse hüvitise saamise ajal on isikule oluline

Töötukassas n-ö arvel olemine. Töötukassa pakub erinevaid teenuseid mh

tervisepiiranguga inimestele, sh töövõime hindamist. Samuti näeme võimalikku

vastuolu kui Töötukassas arvel olev isik peaks olema valmis tööd tegema ja aktiivselt

tööd otsima, kuid tervise tõttu ta ei pruugi seda olla. Töötukassas arvele võtmine on

terviseprobleemiga isikule siiski ainuke võimalus, et saada ravikindlustus ja

kasutada muid teenuseid.

Seetõttu on VTK-le järgnevas eelnõus oluline hinnata, kuidas on nende inimeste

õigused kaitstud, kes vajavad tervise tõttu Töötukassa teenuseid, kuid pole veel

otseselt valmis aktiivselt tööd otsima või tööle asuma. Sihtgruppi kuuluvad ka

kutsehaiged, tööõnnetuses viga saanud inimesed, pikaajalise haiguse tõttu töösuhte

lõpetanud isikud, kes võivad olla majanduslikult eriti raskes olukorras. Eriti

kutsehaiguse puhul, arvestades Eestis toimivat hüvitamise süsteemi, kus isik saab

1. Selgitatud

Topelt hüvitamine katkeb töötuskindlustushüvitise otsusega. Ehk

kui on tehtud Töötukassa poolt otsus töötukindlustushüvitise

saamiseks. Inimene saab töötukassas arvel ikka olla ja kasutada

ka tööturuteenuseid. Töövõime hindamise tulemusel osalise- või

puuduva töövõime korral makstavat töövõimetoetust ei arvestata

asendussissetulekuna, mis piiraks ajutisetöövõimetushüvitise

saamist.

Eelnõuga ei lisandu Teie viidatud sihtrühmale (kutsehaiged,

tööõnnetuses viga saanud inimesed jne) ühtegi erisust. Neid

koheldakse kõikide teistega võrdselt, vaadatakse eelnevat töötasu

hüvitiste arvutamisel. Seega puudub vajadus eraldi mõjude

hindamiseks.

Ka tänases süsteemis on see võimalus, et inimene saab olla

maksimaalselt 182 päeva haiguslehel ja pärast seda liigub

Töötukassasse, kas töövõimehindamiseks või muude toetuste ja

teenuste saamiseks.

hüvitist nõuda ainult kohtus ja kiire hüvitamise süsteem puudub, on ajutise

töövõimetuse hüvitis ainuke riigipoolne hüvitis, mida kutsehaiguse diagnoosiga isik

saab. Eelnõus on vaja analüüsida, kas planeeritud muudatusega on tagatud nimetatud

sihtgruppide võrdne kohtlemine ja mõjud nende toimetulekule.

Leiame, et kokkuvõttes võib ajutise töövõimetuse hüvitise mittemaksmine

töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajale pikendada inimeste naasmist

tööturule. See võib viia olukorrani, kus isikud on töövõimetuslehel senikaua, kuni

hüvitist makstakse ja alles siis võtavad Töötukassas arvele ning saavad teenuseid,

mis toetavad nende tööle naasmist. Kokkuvõttes ei pruugi see tuua riigile oodatud

kokkuhoidu, sest inimesed on pikemalt tööturult eemal.

Probleem nr 2: töövõimetuse ennetamise süsteemi kasutamise piirang

Tööinspektsioon toetab nimetatud muudatust. Sarnase ettepaneku (s.o kergematel

töötingimustel töötamise õiguse võiks töötajale anda juba varem, kui täna kehtiva

korra kohaselt 61. päevast) tegi Tööinspektsioon juba 2023. a ravikindlustuse

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

(08.03.2023 kiri nr 1.1-7/239-3 ning 02.06.2023 kiri nr 1.1-7/1063-1), kui tõime

välja, et raviarst saab inimese haiguslugu vaadates aru, kui pikalt peaks tervenemine

aega võtma. Töötajal on võimalus hinnata ka ise oma terviseseisundit ja valmisolekut

kergematel tingimustel tööle naasta. Piirangu kaotamine omaks majanduslikult

positiivset mõju töötajatele, kes saaksid varem õiguse palgavahe hüvitisele, ja ka

tööandjatele, kui töötaja viibib vähem töölt eemal. Näiteks luumurru korral saaks

tavapäraselt istuvat tööd tegev töötaja ilmselt kaugtööna kodukontoris ülesandeid

täita, kuid sellisel juhul ei olda enamasti haiguslehel pikemalt kui 30-45

kalendripäeva.

2. Mittearvestatud ja selgitatud

Mitte varem kui 30. päevast võimaluse loomisel on lähtutud

perearstide ja töötervishoiuarstide erialaseltside ettepanekust, et

võimaldada protsessi kaasata töötervishoiuarste, kes annavad

hinnangu töötamiseks vajalike kohanduste tegemiseks sh

vajadusel kohtuvad patsiendi ja tema tööandjaga. Hinnangu

andmiseks on töötervishoiuarstidel 15 tööpäeva. Samuti on siia

sisse arvestatud aeg, kus tööandja ja töötaja saavad omavahel

kokku leppida kohanduste võimalused ja tööandja saab vastavad

kohandused ka sisse viia. Lisaks sobib see olemasoleva

protsessiga, kus pikaajalisi haiguslehti pikendatakse iga 30 päeva

järel. Samuti maandab see tööandjate poolseid pettuste riske, mis

võivad tekkida kui minna üle juba haiguslehe esimestest

päevadest palgavahe hüvitise skeemile

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. Väljatöötamiskavatsuse ettepaneku nr 2 kohaselt soovitakse, et osalise ajaga

või kergemates ülesannetes töötamine on võimalik alates 31. haiguslehe päevast

(VTK lk 4 p 2). Kehtiva regulatsiooni kohaselt on töötajal ja tööandjal õigus kokku

leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui

töötaja haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas

rohkem kui 60 kalendripäeva.

1. Täname toetuse eest.

2. Selgitatud

VTK-s ei olnud toodud eelnõu täpne sõnastus, vaid üksnes selle

mõte. Eelnõus on vastav säte planeeritud RaKS § 60 lõikesse 1,

mille kohaselt „ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise

töövõimetuse hüvitist, kui….“. Leiame, et siin ei ole jäetud

Tervisekassale kaalutulusruumi. ‘

Kaubanduskoda tegi juba 19.06.2023 ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamuses ettepaneku, et

töötajal tekiks haiguslehe ajal töötamise võimalus pärast 30. haiguslehel viibitud

päeva. Toetame jätkuvalt antud ettepanekut. Leiame, et kui töötajal tekib haiguslehe

ajal töötamise võimalus pärast 30. haiguslehel viibitud päeva, siis on tagatud, et

töötaja keskendub esimesed kuu aega tervise ja töövõime taastamisel ning peale 30.

päeva möödumist saab töötaja asuda tööle haiguselehe alusel kohandatud

tingimustes. Lisaks tagab selline lahendus, et tööandjate seas ei teki pikaajalist

tööjõupuudust ning töötajatel on võimalus säilitada palk ja elukvaliteet pikaajalise

haiguse ajal.

Seega Kaubanduskoda toetab väljatöötamiskavatsuse ettepanekut nr 2, mille

kohaselt soovitakse, et osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamine on

võimalik alates 31. haiguslehe päevast.

2. Väljatöötamiskavatsuse ettepaneku nr 1 kohaselt soovitakse anda

Tervisekassale õigus lõpetada ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine kindlustatule,

kes saab samaaegselt töötuskindlustushüvitist või töötutoetust Eesti Töötukassa

kaudu.

Kaubanduskoda peab vajalikuks rõhutada, et kuigi kavandatav muudatus näeb ette

Tervisekassale üksnes õiguse, mitte kohustuse hüvitise maksmine lõpetada, võib

selline sõnastus põhjustada ebavõrdset kohtlemist. Juhul kui otsus jääb Tervisekassa

kaalutlusõiguse alla, tekib risk, et hüvitise maksmine lõpetatakse ühel juhul, kuid

mitte teisel, kuigi olukorrad on sisuliselt samased. Seetõttu leiame, et õiguse asemel

peaks Tervisekassale kehtestama selge kohustuse hüvitise maksmine sellistel

juhtudel lõpetada, et tagada õiguskindlus ja võrdsus kõikide kindlustatute suhtes.

Kaubanduskoda teeb ettepaneku muuta väljatöötamiskavatsuses sätestatud

Tervisekassa "õigus" ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine lõpetada

selgesõnaliseks kohustuseks.

3. Väljatöötamiskavatsuse ettepaneku punkti 4 kohaselt soovitakse muuta

vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimusi, et suurendada

ravikindlustuse kättesaadavust. VTK kohaselt soovitakse tõhustada vabatahtliku

3. Selgitatud

Vabatahtliku ravikindlustuse lepingu lahutamatuks osaks on

tüüptingimused, millega reguleeritakse lepingusse tulemine ja

lepingust väljumine. Kuu kaupa maksete maksmine tähendab

isiku vaates ravikindlustuse paremat kättesaadavust, sest kuu

kaupa on tasumine lihtsam, kui korraga aastamakse tasumine.

Riski maandamiseks jääb inimestele jätkuvalt lepingust

väljumisel kehtima vähemalt jooksva kvartali maksete tasumise

kohustus ja lepingu kohustuslik aeg on 1 aasta ning sealt saab

väljuda ainult rangetel tingimustel (kindlustatu surm,

sundkindlustuse alusel ravikindlustuse tekkimine ja lahkumine

välisriiki).

Kindlustusmaksete regulaarsuse kinnitab Tervisekassa nõukogu

oma otsusega. Seda ei sätesta ravikindlustuse seadus.

Vabatahtliku ravikindlustuse lepingu maksed katavad ainult isiku

ravikindlustuse osa lepingu vältel. St vabatahtliku lepingu

maksed ei lähe hiljem arvesse nt pensioni arvutamisel. Samuti ei

laiene lepingu alusel kindlustatud isikule õigus

töövõimetushüvitistele. Leping on suunatud füüsilistele isikutele,

juriidilised isikud lepingut sõlmida ei saa.

Sellega on süsteemikuritarvitamise riskid maandatud.

kindlustuse lepingu sõlmimist nii, et lepingu sõlmimiseks ja lepingu alusel

kindlustatuga võrdsustamiseks piisab edaspidi asjaolust, et tegemist on inimesega,

kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel

Eestis elav inimene. Lisaks nähakse VTK-s ette, et muudatuste tulemusel tekiks

võimalus maksete tasumiseks kuu kaupa. Kehtiva korra kohaselt saab

kindlustusmakseid tasuda kvartali või aasta kaupa ning täna ühe kuu kaupa makseid

tasuda ei ole võimalik

Oleme seisukohal, et plaanitav igakuise maksmise võimalus võib luua olukorra, kus

kindlustust võidakse hakata kasutama vaid vajaduspõhiselt – näiteks üksikute kuude

kaupa enne planeeritud ravi või tervisemure ilmnemisel. See võib suurendada

motivatsiooni hoiduda sotsiaalmaksu tasumisest ning liituda vabatahtliku

kindlustusega vaid ajutiselt, kui tekib vajadus arstiabi järele. Kuigi VTK viitab, et

leping sõlmitakse vähemalt üheks aastaks ja ennetähtaegne lõpetamine on piiratud,

ei ole VTK-s piisavat selgust selle kohta, kuidas sellist võimalikku süsteemi

kuritarvitamist tegelikkuses välditakse. Leiame, et selles osas on VTK mõjuanalüüs

puudulik ning vajab täiendavat analüüsi. Kindlustussüsteemi usaldusväärsuse ning

ausa konkurensiolukorra tagamiseks oleks vajalik neid riske senisest põhjalikumalt

hinnata ning kavandada ka vastavad maandusmeetmed.

Kaubanduskoda on seisukohal, et vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise

tingimuste leevendamise muudatuse osas on vaja koostada täiendav mõjuanalüüs, et

mõista plaanitavate muudatustega kaasnevaid võimalikke riske.

Justiits- ja Digiministeerium

1. VTK on koostatud põhjalikult ning see on hea lähtekoht huvirühmadega

aruteluks.

Seaduseelnõu seletuskirjas võiks täiendada teemasid, et tagada, et kavandatav

regulatsioon oleks kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine.

Probleemide, eesmärkide ja mõõdikute sidumine VTK-s on selgelt esitatud olulised probleemid – topelthüvitiste maksmine, piirangud

töövõimetuse ennetamise süsteemi kasutamise piirang, rasedate kergemast tööst

keeldumise juhtumite andmekontrolli puudulikkus ning vabatahtliku ravikindlustuse

piiratud kättesaadavus ja paindlikkuse puudumine. Need mõjutavad Tervisekassa

1. Selgitatud

Probleemide, eesmärkide ja mõõdikute sidumine – eelnõu

sisaldab lahendusi, millele ei ole erinevaid hindamismõõdikuid,

vaid on üks kindel mõõdik, kas süsteem on kasutusele võetud ehk

olukord on saavutatud. Näiteks ajutise töövõimetuse hüvitist ei

maksta töötuskindlustushüvitise saajale. Eelnõuga luuakse uusi

võimalusi, mida inimene saab soovi korral kasutada, aga ei pea

seda tegema. Näiteks võimalus töötada pikaajalise haiguslehe

ajal alates 31. päevast oleneb inimese tervislikust seisundist,

ravikindlustuse eelarvevahendite tõhusat ning jätkusuutliku kasutamist ja inimestel

ravikindlustuse kättesaadavust. Seaduseelnõu seletuskirjas soovitame iga esitatud

probleemi siduda eesmärgiga ning võimalusel lisada eesmärgi saavutamise

mõõdikud. Ülevaatlik tabel, mis toob välja probleemi, eesmärgi (soovitava olukorra)

ja hindamismõõdikud, mis toetaksid regulatsiooni selgust ja aitaks hinnata

eesmärkideni jõudmist ning muudatuste mõju.

Lahendusvariantide võrdlev analüüs ja eelistatud lahenduse

valikukriteeriumid

VTK-s on põhjalikult analüüsitud iga probleemi eelistatud lahenduse mõju, kuid

dokument ei sisalda kaalutud alternatiivsete lahendusvariantide võrdlust ega nende

alternatiivsete lahenduste mõju hindamist. Hea õigusloome praktika kohaselt on

oluline kaaluda erinevaid lahendusvariante. See võimaldab huvirühmadel teha

põhjendatud valikuid. Soovitame lisada seaduseelnõu seletuskirja

lahendusvariantide võrdleva analüüsi ning põhjenduse eelistatud lahenduse kohta.

Mõjuanalüüsi andmepõhisus ja prognooside lisamine

VTK-s esitatud muudatuste olulised mõjud on hästi hinnatud. Seaduseelnõu

seletuskirjas palume muudatuste mõju kohta esitada põhjalikum kvantitatiivne

hinnang (mh täpsustada detailsemalt IT-arenduste kulu, kuluprognoos, sihtrühmade

käitumise võimalik muutus). Seaduseelnõu seletuskirjas soovitame täpsustada

mõjuanalüüsi metoodikat ja andmestikku, mille põhjal hinnatakse regulatsiooni

mõju elanikele, tööandjate käitumisele ja ravikindlustuse eelarvele. Seletuskirja

võiks lisada kokkuvõtlikud järeldused eelnenud analüüsidest (VTK-s lk 10 esitatud

viite link ei ole õige) ja statistikale.

Kaasatud huvirühmade arvamused ja nendega arvestamine

VTK koostamisse on kaasatud mitmed asutused ja organisatsioonid (sh

Tervisekassa, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Haiglate

Liit). Seaduseelnõu seletuskirjas soovitame tuua välja kaasatud osapoolte peamised

seisukohad muudatuste kohta ning selgitada, milliseid ettepanekuid on

seaduseelnõus arvesse võetud. See toetab kavandatava eelnõu menetlemise

läbipaistvust.

2. VTK lk 4 punktis 3 on selgitatud, et muudatust vajab RaKS § 55 kohane

keskmise tulu arvestamise regulatsioon. Kuna on selgitatud, et andmeid hakatakse

tema soovist ja tööandja võimalustest. Mõõdiku seadmine oleks

siin ebamõistlik. Eelnõus olevatele muudatustele ülevaatliku

tabeli tegemine liialt dokumendi mahtu suurendav. Arvestades

muudatuste vähesust, siis on nad hetkel selgesti eristatavad.

Lahendusvariantide võrdlev analüüs ja eelistatud lahenduse

valikukriteeriumid - lahenduste variantide võrdlevat analüüsi,

saaks teha sellisel juhul kui meil oleks välja töötatud erinevad

lahenduste variandid. Meil need puuduvad ja seetõttu ei saa teha

ka võrdlevat analüüsi.

Mõjuanalüüsi andmepõhisus ja prognooside lisamine –

eelnõu seletuskirjas on lisatud põhjalikum mõjuanalüüs, sh

kuluprognoos ja käitumuslikud muudatused. IT arendusi

tellitakse ja hangitakse hiljem. Antud etapis ei ole võimalik IT

arenduste täpsemat kulu lahti selgitada. Mõjuanalüüsis on

kasutatud Tervisekassa ja Töötukassa andmeid ning viidatud

Andres Võrgu ja Magnus Piiritsa poliitikaanalüüsile.

Vastav link on muudetud. Poliitikaanalüüs on leitav

Sotsiaalministeeriumi kodulehelt läbiviidud uuringute alt.

Kaasatud huvirühmade arvamused ja nendega arvestamine

- üldjuhul tehakse seda eelnõuga koos ja antud juhul on need

kooskõlastustabelist leitavad.

2. Selgitatud

Juba täna esitab MTA Tervisekassale andmeid ajutise

töövõimetuse hüvitise maksmiseks (§ 55. Kalendripäeva

keskmise tulu arvutamine) – seega on rasedale tööst keeldumise

korral makstava ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise

muudatuste tegemiseks vajalikud andmed Tervisekassal olemas

ja ka õiguslik alus nende edastamiseks on olemas.

3. Selgitatud

saama Maksu- ja Tolliametist (MTA), tuleb silmas pidada, et vajalik on kehtestada

õiguslik alus andmete saamiseks/töötlemiseks, sh millisesse andmekogusse MTA

andmeid edastama hakatakse ja kas seda regulatsiooni on ka vaja täiendada (ilmselt

muutub andmekooseis jne).

3. VTK-s lk 5 on märgitud: „Samuti on vaja IT arendusi, et lihtsustada ja kiirendada

lepingu sõlmimise protsessi lepingut sõlmida soovivatel inimestel. Tervisekassal on

kavandamisel IT lahendus, millega on inimestel edaspidi võimalik sõlmida

Tervisekassaga kindlustuslepinguid terviseportaali vahendusel.“ Siinkohal tuleb üle

vaadata, kas muutmist vajab ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja tervise

infosüsteemi regulatsioon (terviseportaal on juriidiliselt tervise infosüsteemi osa).

Ilmselt täieneb andmekoosseis, mistõttu oleks vaja üle vaadata ka andmete

säilitustähtajad.

Eelnõu seletuskirjast on viide IT arendustele, mis puudutavad

ravikindlustuse saamiseks sõlmitava lepingu sõlmimise protsessi

kergendamist osapooltele, välja jäetud, sest need ei ole otseselt

eelnõuga seotud. Eelnõu muudatuste järgselt on võimalik

sõlmida nimetatud lepinguid edasi nagu praegu. Vajadusel

tehakse vastavad muudatused edaspidi õigusaktides eraldi.

Seletuskirja lisa 2

KAVAND

Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 32, § 52 lõike 4 ja § 53 lõike 7 alusel.

§ 1. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise kord“ muutmine

Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise kord“ lisa 65 „E-saatekirja ja vastuse nõuded arsti poolt patsiendi

suunamisel töötervishoiuarsti e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel“ osa A

punkti 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kui töövõimetuslehe väljastanud arst vajab konsultatsiooni töötingimuste ajutise

kergendamise määramisel ning on ette näha, et patsient on töövõimetuslehel kauem kui

30 päeva.“.

§ 2. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe

vormistamine ja andmete edastamine“ muutmine

Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja

andmete edastamine“ § 10 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud töövabastuse alguspäevale

eelnenud päeval;“.

§ 3. Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise

määramine ja maksmine“ muutmine

Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise

määramine ja maksmine“ paragrahvi 71 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kindlustatud isiku töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud

töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval;“.

§ 4. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 2 ja § 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a.

(2) Määruse § 1 jõustub 1. aprillil 2026. a.

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja lisa 3

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel

EIS-i link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60c8eee6-153e-4e92-85f3-d90651174230

Eelnõu kooskõlastasid märkusteta:

 Eesti Ametühingute Keskliit

 Eesti Töötervishoiuarstide Selts

 Tervisekassa

 Sotsiaalkindlustusamet

 Haridus- ja Teadusministeerium

 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

 Siseministeerium

Tööinspektsioon

Oleme edastatud eelnõu ja lisadokumendid läbi vaadanud ning teatame, et

Tööinspektsioon jääb 05.05.2025 eelnõu väljatöötamiskavatsusele esitatud

arvamuse (kiri nr 1.1-7/915-1) juurde.

1.

Nimelt, Tööinspektsioon mõistab, et võimalust saada samaaegselt mitut hüvitist

kasutatakse tihti ära lisasissetuleku saamiseks, kuid on ka mitmeid olukordi, kus

ajutise töövõimetuse hüvitise saamise ajal on isikule oluline Töötukassas n-ö arvel

1. Mittearvestatud ja selgitatud

Eelnõuga planeeritava muudatuse mõju seisneb selles, et kui on

tehtud Eesti Töötukassa poolt otsus töötukindlustushüvitise

saamiseks, siis katkeb ajutise töövõimetushüvitise saamine.

Muudatus ei puuduta töötuna arvelolekut ja ei piira seda kuidagi.

Töövõime hindamise tulemusel osalise- või puuduva töövõime

korral makstavat töövõimetoetust ei arvestata

asendussissetulekuna, mis piiraks ajutise töövõimetuse hüvitise

saamist. Inimesel on siin valik, kas ta taotleb

olemine. Töötukassa pakub erinevaid teenuseid mh tervisepiiranguga inimestele, sh

töövõime hindamist. Samuti näeme võimalikku vastuolu kui Töötukassas arvel olev

isik peaks olema valmis tööd tegema ja aktiivselt tööd otsima, kuid tervise tõttu ta ei

pruugi seda olla. Töötukassas arvele võtmine on terviseprobleemiga isikule siiski

ainuke võimalus, et saada ravikindlustus ja kasutada muid teenuseid. Seetõttu on

tõime juba VTK-le antud tagasisides välja, et eelnõus oluline hinnata, kuidas on

nende inimeste õigused kaitstud, kes vajavad tervise tõttu Töötukassa teenuseid, kuid

pole veel otseselt valmis aktiivselt tööd otsima või tööle asuma ning kas planeeritud

muudatusega on tagatud nimetatud sihtgruppide võrdne kohtlemine ja mõjud nende

toimetulekule. Selgitasime, et sihtgruppi kuuluvad ka kutsehaiged, tööõnnetuses

viga saanud inimesed, pikaajalise haiguse tõttu töösuhte lõpetanud isikud, kes võivad

olla majanduslikult eriti raskes olukorras. Eriti kutsehaiguse puhul, arvestades Eestis

toimivat hüvitamise süsteemi, kus isik saab hüvitist nõuda ainult kohtus ja kiire

hüvitamise süsteem puudub, on ajutise töövõimetuse hüvitis ainuke riigipoolne

hüvitis, mida kutsehaiguse diagnoosiga isik saab. Lisaks juhtisime tähelepanu, et

kokkuvõttes võib ajutise töövõimetuse hüvitise mittemaksmine

töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajale pikendada inimeste naasmist

tööturule. See võib viia olukorrani, kus isikud on töövõimetuslehel senikaua, kuni

hüvitist makstakse ja alles siis võtavad Töötukassas arvele ning saavad teenuseid,

mis toetavad nende tööle naasmist. Kokkuvõttes ei pruugi see tuua riigile oodatud

kokkuhoidu, sest inimesed on pikemalt tööturult eemal.

Eelnõu kooskõlastustabelis paraku antud tagasisidega arvestatud ei ole ning

Tööinspektsiooni hinnangul ei nähtu jätkuvalt seletuskirjast eeltoodud mõjude

hindamist. Antud küsimuses ja mõjude adekvaatseks analüüsimiseks teeb

Tööinspektsioon ettepaneku kaasata eelnõu kooskõlastusringidesse arvamuse

andmiseks ka Eesti Kutsehaigete Liit.

2.

Tööinspektsioon teatab, et toetab jätkuvalt muudatust, millega antakse töötajale

võimalus haiguslehe ajal kergematel tingimustel tööle minna juba varem, kui täna

kehtiva korra kohaselt 61. päevast (ehk 31. päevast). Sellise ettepaneku tegi

Tööinspektsioon juba 2023. a ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega

töötuskindlushüvitist või jätkab ajutise töövõimetuse hüvitise

saajana.

Eelnõuga ei lisandu kutsehaigetele ja tööõnnetuses viga saanud

inimesed ühtegi erisust. Neid koheldakse kõikide teistega

võrdselt. Neil on õigus minna Eesti Töötukassasse ja ennast

arvele võtta, teha töövõimehindamine ära ja saada töötukassalt

toetusi, millele neil on õigus.

Töövõimetuslehel saab inimene olla vastavalt oma

terviseseisundile arstliku otsusega. Inimene ei saa ise öelda, et ta

tahab olla haiguslehel 182 päeva aga tema tervis tegelikult juba

võimaldaks töötada. Haiguslehte väljastab ja lõpetab raviarst ja

seda tehakse lähtuvalt inimese terviseseisundist.

Majanduslikult inimeste olukord ei halvene, kuna neil on ühe või

teise kindlustussüsteemi kaudu tagatud asendussissetulek.

Kutsehaigustel ei muutu haigushüvitiste süsteem ja erisusi

teistega ei teki, seega me ei näe eraldi põhjust Eesti

Kutsehaiguste Liiduga kooskõlastamiseks.

Töövõimetuslehe otstarve seisneb selles, et tõendada tööandjale

inimese töölt puudumist ja olla aluseks ajutise töövõimetuse

hüvitise maksmiseks. Kui inimene ei ole tervislikel põhjustel

valmis tööle minema, siis juhtumikorraldaja nõustab inimest, kas

tal on vaja teha töövõimehindamist või pakub talle muid

tööturuteenuseid.

2. Teadmiseks võetud

3. Selgitatud

30ga jagamine tuleneb RaKSi kohasest kalendripäevatasu

arvutamise üldloogikast ja ei ole seotud konkreetselt igas

kalendrikuus olevate päevade arvuga ega kalendaarse

tööajafondiga. Tööandja märgib raseda kergema töö lehele

töötaja kuue kuu keskmise kuise töötasu. 30ga jagamine tehakse

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (08.03.2023 kiri nr 1.1-7/239-

3 ning 02.06.2023 kiri nr 1.1-7/1063-1), kuigi eelnõu kooskõlastustabelis nähtub, et

Tööinspektsiooni tagasisidest on ekslikult aru saadud, s.t nagu Tööinspektsioon

oleks teinud ettepaneku kõikidest piirangutest loobuda. Selgitame täiendavalt, et 61.

päevast tööle minemise piirangu kaotamine ja haiguslehel oleva töötaja kergendatud

tingimustel tööle lubamine juba 31. päevast omaks Tööinspektsiooni hinnangul

majanduslikult positiivset mõju töötajatele, kes saaksid varem õiguse palgavahe

hüvitisele, ja ka tööandjatele, kui töötaja viibib vähem töölt eemal. Näiteks luumurru

korral saaks tavapäraselt istuvat tööd tegev töötaja ilmselt kaugtööna kodukontoris

ülesandeid täita, kuid sellisel juhul ei olda 2 enamasti haiguslehel pikemalt kui 30-

45 kalendripäeva.

3.

Eelnõu teksti kohaselt täiendatakse RaKS § 55 lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31

) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 4 sätestatud kindlustusjuhtumi puhul

võrdub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kalendripäeva keskmine tulu

töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmise

töötasu ja arvu 30 jagatisega. See ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise.“ Nimetatud sätte osas

seletuskirjas selgeid juhiseid ega näiteid ei leidunud ning eelnõu ja seletuskirja tekst

ei ole Tööinspektsiooni hinnangul omavahel kooskõlas. Lisaks on vastuolulised

viidatud sätte esimene ja teine lause. Esimese lause kohaselt tuleb arvutada keskmine

kalendripäevatasu TLS § 29 lg 8 alusel kehtestatud määruse alusel ja saadud tulemus

jagada 30-ga ning teine lause selgitab, et tulemus ei saa olla suurem, kui Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära (2025. a 886 eurot) ja 30 jagatis. Esiteks

ei saa TLS § 29 lg 8 alusel kehtestatud määruse alusel arvutatud keskmine töötasu

olla kunagi väiksem, kui töötasu alammäär (nt kui määruse alusel arvutatud

keskmine kuutasu on 2000 eurot, ning selle arvu 30-ga jagamisel saame keskmise

kalendripäeva tasuks 66,67 eurot, siis Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu

alammäära jagamisel 30-ga saame tulemuseks 29,53 eurot). Teiseks ei saaks

keskmine kalendripäevatasu viidatud sätte teise lause kohaselt ületada 29,53 eurot,

sõltumata esimeses lauses tehtud arvutuse tulemusest, mis muudab esimese lause

Tervisekassa infosüsteemis arvutamaks isiku kalendripäeva

tasu. Sarnane loogika on esitatud RaKS § 55 lõikes 3.

Selgitame, et kuue kuu keskmise töötasu ja arvu 30 jagatis saab

olla väiksem kui töötasu alammäära ja 30 jagatis. Kui inimene

töötab osakoormusega ja on väikesepalgaline (st tema kuu

töötasu osakoormusega töötamise eest on väiksem kui töötasu

alammäär), siis saab kuue kuu keskmise kuise töötasu ja arvu 30

jagatis jääda madalamaks.

sisutühjaks. Kolmandaks ei saa määruse alusel arvutatud keskmist töötasu jagada 30,

sest arvutamise mehhanismid tulevad määrusest endast ning igas kalendrikuus ei ole

30 kalendripäeva (nii nagu igas kuus ei ole 168 kalendaarset töötundi) ja kolmandaks

jääb selgusetuks, kas TLS § 29 lg 8 alusel kehtestatud määruse alusel tuleb keskmine

kuutasu arvutada keskmise kalendripäeva või keskmise tööpäevatasu alusel.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku RaKS § 55 lõike 3 1 sõnastuse muutmiseks

ja seletuskirja täiendamiseks konkreetsete näidetega (arvutuskäikudega).

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

1.

Eelnõu toob mitmeid muudatusi õiguskeskkonda, mille mõju hindan positiivseks.

Olulise muudatusena näen asjaolu, et ravikindlustuse lepingu sõlmimine lihtsustub,

võimaldades selle sõlmida kõigil Eesti alalistel elanikel ning elamisloa või

elamisõiguse alusel viibivatel isikutel, sõltumata varasemast kindlustusperioodist.

Nimetud muudatus vähendab ebavõrdset kohtlemist, eelkõige mõjutades soodsalt

naisi, kes töötavad katkestustega (nt hooldusperioodide järel) või ebaregulaarses

töösuhtes (loovisikud, hooajatöötajad). Samuti hindan positiivseks, et raseduse tõttu

kergemast tööst keeldumise korral arvutatakse hüvitis edaspidi Maksu- ja Tolliameti

(MTA) andmete alusel, mitte tööandja esitatud palgaandmete põhjal. Nimetatud

muudatus loob võrdsema kohtlemise teiste haiguslehel viibijatega.

2.

Jään aga kahtlevaks muudatuse osas, mis võimaldab isikul, kelle terviseseisund

võimaldab, tööle naasta osalise koormusega või kergendatud tingimustel alates 31.

haiguspäevast varasema 61 päeva asemel. Nimetatud muudatuse mõju võib olla

kahetine. Positiivne mõju on neile töötajatele, kes soovivad varakult tööle naasta, ent

kaasneb risk, et rasedad ja hoolduskoormusega naised võivad sattuda surve alla

naasta tööle enne tervise täielikku taastumist. Seetõttu rõhutan, et on vajalik jälgida,

et tööle naasmine põhineks vabatahtlikkusel ja tervislikul võimekusel.

Tagada, et tööle naasmise võimalus 31. päevast on täielikult vabatahtlik, sh jälgida

praktikas kokkulepete tasakaalustatust tööandjate ja töötajate vahel.

1. Täname toetuse eest

2. Selgitatud

Haiguslehel saab inimene olla vastavalt oma terviseseisundile

arstliku otsusega. Tööandja ei saa inimest survestada haiguslehelt

tööle naasma, kui tervislik seisund seda ei luba ja see ei ole arsti

poolt kinnitatud. TTOS § 124 lõike 1 kohaselt lepivad tööandja ja

töötaja haiguslehe ajal töötamises kirjalikult kokku ja sama

paragrahvi lõike 6 kohaselt võivad nii töötaja kui tööandja selle

kokkuleppe igal ajal üles öelda. Haiguslehte väljastab ja lõpetab

raviarst ja seda tehakse lähtuvalt inimese terviseseisundist.

Sellest tulenevalt, me eeldame ka, et ei teki survet varem tööle

naasta.

3. Selgitatud

Ajutise töövõimetuse hüvitise ja töötuskindlustushüvitise

samaaegne maksmine ei ole avalik vahendite otstarbeka

kasutamise vaatest põhjendatud.

Töötuna arvelolek ja seega ka töötuskindlustushüvitise saamine

eeldab inimese võimet tööd otsida ja koheselt tööle asuda (TöMS

§ 9 lg 1 p 3). Töötuskindlustushüvitise taotlemine ei ole isikule

kohustuslik. Kui aga inimene vajab tervise parandamiseks

täiendavad aega, siis räägib läbi oma juhtumikorraldajaga,

3.

Näen võimalikku negatiivset mõju aga eelnõus pakutud muudatusel, millega

lõpetatakse ajutise töövõimetuse hüvitise ja töötuskindlustushüvitise samaaegne

maksmine. Muudatus, millega lõpetatakse ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine

töötuskindlustushüvitise määramisel, võib kaasa tuua kaudse ebavõrdse mõju

haavatavatele rühmadele. Kuigi muudatus on õiguspärane ja eesmärgipärane, võib

see praktikas ebaproportsionaalselt mõjutada just neid, kes töötavad katkestustega

või madalapalgalistel ametikohtadel ning vajavad tervise tõttu pikemat

taastumisaega. Töötuskindlustushüvitis on sageli madalam (60% algperioodil) kui

haigushüvitis (kuni 80%), mis tähendab sissetuleku olulist langust. Soovitan

seadusandjal täiendavalt analüüsida muudatuse mõju ning hinnata, kas kavandatud

lahendus võib praktikas viia ebavõrduse suurenemiseni.

Arvestades eeltoodut teen järgmised soovitused:

4.

Lisada eelnõu seletuskirja juurde soolise ja võrdse kohtlemise mõjuanalüüs, eriti

muudatuste puhul, mis puudutavad rasedaid, vanemaealisi ja hoolduskoormusega

isikuid ning kaaluda vajadusel täiendavate leevendusmeetmete lisamist, et vältida

haavatavate rühmade sattumist ebavõrdsesse olukorda.

5.

Tagada, et tööle naasmise võimalus 31. päevast on täielikult vabatahtlik, sh jälgida

praktikas kokkulepete tasakaalustatust tööandjate ja töötajate vahel.

6.

Koguda ja analüüsida soopõhist statistikat hüvitise maksmise ja osakoormusel

töötamise kasutuse kohta, et hinnata mõju naistele ja meestele pikema aja jooksul.

7.

millised on tema võimalused. Üheks võimaluseks on teha

Töötukassas töövõime hindamine ja saada vajadusel töövõime

toetust, mida ei loeta asendussissetulekuks. Analüüs näitas, et

topelt asendussissetulekute saajateks on peamiselt keskmise ja

kõrgema palgaga inimesed. 2024. a andmetel ainult 7,7% neist

olid madalapalgalised, ehk kuulusid sissetuleku suuruse järgi 1.

ja 2. kvintiili. 56,5% topelt asendussissetuleku saajatest olid

naised ning 43,5% mehed. Kõige enam inimesi kuulus

vanusegruppi 40–59-a (60,7%), noori alla 30-aastaseid oli ainult

8,4%. Kui inimese sissetulek jääb muudatuse tulemusena alla

toimetulekupiiri, on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse

poole ja taotleda toimetulekutoetust.

4. Mittearvestatud ja selgitatud

Eraldi soolise ja võrdse kohtlemise mõjuanalüüsi ei pea

vajalikuks, sest seadusega on maandatud risk, et isikuid

survestatakse tööle naasma enne tervise taastumist (kokkulepe on

vabatahtlik ja selle saab ka igal ajal üles öelda). Vt ka vastust p

2 osas.

5. Selgitatud

Haiguslehel saab inimene olla vastavalt oma terviseseisundile

arstliku otsusega. Tööandaja ega inimene ei saa ise öelda, kui

pikk peaks haigusleht olema. Haiguslehte väljastab ja lõpetab

raviarst ja seda tehakse lähtuvalt inimese terviseseisundile.

Sellest tulenevalt, me eeldame ka, et ei teki survet varem tööle

naasta. Haiguslehe mitte korrektse väljastamise kahtluse korral

on võimalus alati pöörduda Tervisekassa poole. Tervisekassa

saab teostada haiguslehe väljastamise ja hüvitise maksmise

Teavitada sihtrühmi selgelt ja arusaadavalt uutest võimalustest ja piirangutest,

vältimaks info puudumisest tingitud ebavõrdset olukorda.

8.

Eelnõus ei olnud võimalik tuvastada otseselt diskrimineerivaud sätteid soolise

võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) ega võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) mõttes.

Samas tuvastasin muudatusi, millel võib olla kaudne ebavõrdne mõju teatud kaitstud

gruppidele. Eelnõu edasises menetluses palun lisada mõjuanalüüsi soolise ja

vanuselise jaotuse lõikes ning vajadusel täiendada eelnõud viisil, et välistada

haavatavate rühmade sattumine halvemasse olukorda.

õigsuse kontrolli ning vajadusel teha tagasinõue inimesele või

raviarstile. Vt ka vastust p 2 osas.

6. Selgitatud Tervisekassa kodulehel on olemas statistika, kus on olemas

ajutise töövõimetuslehtede väljastamise statistika, mis sisaldab

ka soolist ja vanuselist jaotust. Antud statistikat on võimalus

jälgida aastate lõikes kõigil asjast huvitatutel.

7. Arvestatud

Teavitame kindlasti kõik sihtrühmi selgelt ja arusaadavalt uutest

võimalustest ja piirangutest, vältimaks info puudumisest tingitud

ebavõrdset olukorda.

8. Selgitatud

Vt vastust p-le 2 ja 4.

Eesti Töötukassa

1.

Eelnõu § 2 kohaselt on kavas võimaldada haiguslehe ajal kohandatud tingimustes

töötamist alates 31. päevast.

Eelnõu seletuskirjast ei nähtu kui palju sihtrühmast vajaks tööturuteenuseid.

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabelis olete toonud

välja, et ei oska prognoosida, kui palju antud sihtgrupist kasutaks tööturuteenuseid.

Kuna eelnõu mõjutab töötukassa töötuskindlustusvahendite eelarvet, siis peame

jätkuvalt oluliseks, et eelnõu seletuskirjas oleks välja toodud mõju töötukassa

vahenditele. Töötukassal on keeruline arvestada eelnõu rakendamisega kaasnevate

kuludega, kui hinnangut ei ole välja toodud. Palume jätkuvalt seletuskirja täiendada

hinnanguga kui suur osa sihtrühmast võiks vajada tööturuteenuseid.

2.

Ettepanek on sätestada mõjude ja riskide realiseerumise järelhindamine. Oleme

eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel viidanud vajadusele hinnata mõju

1. Selgitatud

Muudatuse tulemusena mõju Töötukassa tööturuteenuste

eelarvele 2026. aastal on minimaalne. Siiani ei ole haiguslehe

ajal töötamine töövõime toetamise teenustele sisenemist

suurendanud. Kui võrrelda töövõime toetamise teenustele

sisenemise numbreid 2023. ja 2024. aastal, siis need pigem

vähenesid. Kui seaduse muudatus lubab edaspidi töötada

haiguslehe ajal alates 31. päevast, siis need, kes kasutasid

teenuseid alates 61. haiguslehe päevast, saavad seda teha kuu

aega varem. Siiani on haiguslehe ajal töötamist kasutanud

vähesed: 2024. a II poolaastal 95 isikut ja 2025. aastal esimese

viie kuuga 38 isikut. Tervisekassa monitoorib pikaajalise

haiguslehe ajal töötamist igapäevaselt, mistõttu numbrite

suurenemisel saame Töötukassat õigeaegselt informeerida.

tööhõivele ja majandusele ning vastavatele riskidele. Näeme ühe võimaliku riskina

olukorda, kus inimene jääb pikemaks ajaks pikaajalisele haiguslehele ka olukorras,

kus tegelikult oleks võimeline asuma täiskoormusega tööle. Osakoormusega tööle

naastes on inimese sissetulek suurem, mis omab mõju tööturu toimimisele.

3.

Teise riskina oleme välja toonud olukorra, kus poliitikamuudatus viiakse ellu väga

vähese praktika pinnal. Töötamise lubamise 61. haiguspäevalt süsteemi on

rakendatud alles lühikest aega (so alates 15.05.2024) ja järeldused on tehtud 49

inimese põhjal, mis meie hinnangul ei ole piisav süsteemi toimimise hindamiseks.

Lühike rakendumisperiood ja väheldane praktika ja erinevus prognoositud

kasutuskordadest võivad viidata töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmise

vajadusele, aga ei ole meie hinnangul piisavad andmaks hinnangut süsteemi

toimimise kohta. Olete pidanud eelnõu kooskõlastustabelis neid riske väheolulisteks

ja ei ole pidanud vajalikuks neid hinnata. Kuigi eelhindamist ei ole te pidanud

vajalikuks läbi siia, siis palume sätestada mõjude ja riskide realiseerumise

järelhindamine. Järelhindamises tuleks muuhulgas hinnata mõju tööhõivele ja

majandusele, sh toodud riski, et osaajaga töötamise haiguslehti kasutavad ka

inimesed, kelle tervislik olukord tegelikult võimaldaks tööle asuda täiskoormusega.

2. Selgitatud

Haiguslehel saab inimene olla vastavalt oma terviseseisundile

arstliku otsusega. Inimene ei saa ise öelda, et ta tahab olla

haiguslehel 182 päeva aga tema tervis tegelikult juba võimaldaks

töötada. Haiguslehte väljastab ja lõpetab raviarst ja seda tehakse

lähtuvalt inimese terviseseisundile. Töövõimetuse ennetamise

süsteemi järelhindamine on ette nähtud RaKS §-ga 893 juba

süsteemi kehtestamisega alates 15.05.2024. Viidatud sätte

kohaselt analüüsitakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel

ajutist terviseseisundile vastava töö andmist ning selle ajal

hüvitise maksmise mõju ja tulemuslikkust hiljemalt 2029. aastal.

3. Selgitatud

Juba lühike rakendumisperiood on näidanud süsteemi

efektiivsust Tervisekassa eelarve vaatest. Samuti on tagasiside

arstidelt, kes on öelnud, et inimesed, kes tervisest tulenevalt

võiksid kohandatud tingimustes tööle naasta, saaksid seda teha

juba varasemas haiguse staadiumis, kahjustamata sealjuures oma

tervenemise protsessi.

Oleme plaaninud kogu kohandatud tingimustest töötamise

süsteemile teha kaks mõjude hindamise analüüsi, esimene valmib

2027. aastaks ja teine 2029 aasta lõpuks. Saame nendesse sisse

tuua Teie poolt toodud ettepanekud analüüsimist vajavate

teemade osas.

Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit peab positiivseks kavandatavat muudatust ravikindlustuse

seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõus (eelnõu),

millega lühendatakse haiguslehel viibiva inimese võimalust naasta tööle

terviseseisundile vastavalt kohandatud tingimustel senise 61. päeva asemel juba

alates 31. päevast.

Mittearvestatud ja selgitatud

Jätkuvalt oleme seisukohal, et lühemad juhtumid kui 30 päeva on

arstide sõnul üldjuhul akuutsemate ja raskemate

haigusseisunditega, mis eeldavad mittetöötamist ja keskendumist

ravile.

Samas leiame, et paljudel ametikohtadel ja kergemate haiguste või tervisekahjustuste

(nt vigastuste) puhul on võimalik töötada osaliselt ja kohandatud tingimustel juba

märksa varem kui seni ette nähtud.

Kuna selline töötamine toimub arsti, töötaja ja tööandja ühisel kokkuleppel, on

tagatud, et töö vastab töötaja terviseseisundile.

Haiguslehe ajal osaline töötamine vähendaks Tervisekassa kulutusi, aitaks töötajal

säilitada tööoskusi ja sidet töökohaga ning vähendaks tööandja vajadust leida

asendustöötaja.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kehtiva ravikindlustuse seaduse kohaselt

tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise 4.–8. päeval, teeme ettepaneku

lubada haiguslehe ajal töötamist kohandatud tingimustes alates 8. päevast.

Teiseks Eesti süsteemis oleme arvestanud sellega, et protsessi on

kaasatud töötervishoiuarstid, kes annavad hinnangu töötamiseks

vajalike kohanduste tegemiseks sh vajadusel kohtuvad patisendi

ja tema tööandjaga. Hinnangu andmiseks on töötervishoiuarstidel

15 tööpäeva. Küll aga arstide ja tööandjate eeltöö selleks, et

inimene saaks 31. haiguslehe päevast hakata kohandatud

tingimustes töötama, algab juba sellest hetkest kui on ette näha,

et inimene on pikalt haiguslehel, kuid suudab samal ajal tööturule

naasta.

Eesti Kunstnike Liit

Kahe aasta tagune loometöö palgauuring näitas, et kunstivaldkonna vabakutseliste

keskmine loometulu oli 670 eurot kuus. Samasse suurusjärku jäid ka helikunsti- ja

kirjandusvaldkonna sissetulekud. Kõigi kolme valdkonna mediaantulu kogu aasta

peale kokku oli 6000 eurot. Lisaks, mitmed kultuuriväljale iseloomulikud

sissetulekud ei ole sotsiaalmaksuga kaetud: stipendiumid on maksuvabad ning

autoritasudele ja ostu-müügilepingutele rakendub üksnes tulumaks. Vabatahtliku

ravikindlustuse kuumakset on praegu planeeritud arvutada Eesti keskmise

brutopalga järgi ning see oleks 257 eurot kuus. Nagu viidatud, jääb kunstivaldkonnas

aga keskmine kuusissetulek isegi alampalgast allapoole ning see on ka peamine

põhjus, miks vabakutselistel kunstnikel ja kunstitöötajatel ligipääs ravikindlustusele

puudub või on katkendlik. Meie valdkonnal vabakutselistel ei ole enamasti võimalik

Eesti keskmise brutopalga järgi arvutatud kuumakset tasuda. Teine problemaatiline

aspekt vabatahtliku ravikindlustuse juures on asjaolu, et seda ei saa endale nö osta

kuu kaupa, vaid peab arvestama terve aasta peale kuluva summaga, mis on tänavu

3090 eurot. See on kunstivaldkonna vaatest väga suur summa ning ei ole enamusele,

kelle probleeme vabatahtlik ravikindlustus lahendama peaks, kättesaadav. Kuna

kunstivaldkonnas on sissetulekud tihti ebaregulaarsed ning ebaühtlased, on üks

Selgitatud

Eelnõuga ei ole muudetud makse arvutamise põhimõtteid, need

on samad olnud kogu aeg (üle 20 aasta). Makse suuruse

kehtestamisel on lähtutud, et lepingutest saadavad maksed

kataksid Tervisekassal sellega kaasnevad kulud. Eestis saab

inimene, kes sõlmib vabatahtliku ravikindlustuse nn täispaketi

(esmatasandi arstiabi, eriarstiabi teenused, uuringud,

protseduurid ja ravimihüvitised) võrdselt nende inimestega, kes

on kindlustatud sundkindlustuse alusel. Paketist on väljas vaid

ajutise töövõimetuse hüvitis. Siiani oli ka ligipääs

ravikindlustusele väga piiratud kitsatel tingimustel seetõttu, et oli

kahtlus, et see võib minna süsteemile liiga kulukaks.

Kalkulatsioonid näitavad, et kui sihtrühm seaduse muudatuse

tulemusel suureneb, siis keskmiselt kuupalgalt arvutatuna on

võimalik selliselt jätkata, et ravikindlustuse eelarve defitsiit ei

suureneks veelgi. Tervisekassa poolt koostatud analüüsi kohaselt

ei kata täna s.o 2025. a ja ka järgmise kolme aasta lõikes 13%

kuu töötasu alammäärast keskmist ravikulu kindlustatu kohta

põhilisi probleeme just ravikindlustuse katkemine kuuks või paariks.

Kunstivaldkonna vaatest oleks palju rohkem abiks kui: - vabatahtliku

ravikindlustuse kuumakset arvutaks alampalga järgi, - vabatahtlikku ravikindlustust

oleks võimalik osta kuu kaupa, - kui kehtestataks nö rulluv sotsiaalmaks, mis

väikeste ja hajusate töötasude kontekstis tähendaks, et aasta jooksul saadud tasudelt

makstud maksud võimaldaksid aastasele perioodile hajutatult saada ligipääsu

ravikindlustusele ja teistele sotsiaalsetele garantiidele senisest märgatavalt pikema

ajaperioodi jooksul.

aastas. Seega, kui võtta vabatahtliku ravikindlustuslepingu

kuumakse aluseks töötasu alammäär jätkub ravikindlustuse

eelarve defitsiidi suurenemine.

Märgime, et kuigi lepingu tähtaeg on seaduse kohaselt vähemalt

üks aasta (RaKS § 24 lg 2), siis sundkindlustuse kindlustuskaitse

tekkimisel leping lõpeb (RaKS § 24 lg 7). See tähendab, et kuu

kaupa sõlmitava lepingu järele ei ole vajadust. Lisaks tekitab see

ka riski süsteemi ära kasutada ning leping sõlmitakse üheks

kuuks eesmärgiga saada (kallist) tervishoiuteenust.

Rulluva sotsiaalmaksu võimalikkuse osas on analüüs hetkel

teostamisel.

Eesti Teatriliit

Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu on küll pisikene samm näiteks ajutise töövõimetuse korral tööellu

naasmiseks, kuid loomeinimestele, eelkõige vabakutselistele normaalse

ravikindlustuse tagamiseks see mingeid muutusi kaasa ei too. Loovisikute

sissetulekud on tihti ja suures osas ebaregulaarsed ning sellised tuluallikad, millele

sotsiaalmaks ei rakendu, mistõttu on ravikindlustus ja töötuskindlustuskaitse samuti

katkendlikud. Ka sotsiaalmaksu kuupõhine summeerimine ei ole lahendust toonud.

Sotsiaalsed garantiid tagab aga vaid igakuine sotsiaalmaksu miinimumkohustuse

tasumine. Vabatahtlik ravikindlustus oleks abiks, kuid jääb enamiku vabakutseliste

jaoks kättesaamatuks kultuurivaldkonna väga madalate palkade tõttu. Ei saa ju

eeldada, et miinimumpalka saav loovisik maksaks sellest igas kvartalis

sotsiaalmaksu miinimumiks ligi 800 €. Eesti Teatriliit toetab terviklahendust, mis

tagab ravikindlustuse kõigile ühiskonna liikmetele. Vähemal määral parandaks

juurdepääsu ravikindlustusele ka sotsiaalmaksu aastapõhine summeerimine,

sotsiaalmaksu miinimumkohustuse lävendi alandamine või ravikindlustuse

lahtisidumine sotsiaalmaksust.

Selgitatud

Vaadata Eesti Kunstnike Liidu selgitust.

Eesti Näitlejate Liit Selgitatud

Vaadata Eesti Kunstnike Liidu selgitust.

Avaldame arvamust „Muudatus 4: vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise

tingimuste muutmine“ kohta.

Tunnustame muudatuse mõtet – laiendada ravikindlustuseta inimeste ligipääsu

ravikindlustusele ja arstiabi võimaldamisele, kuid meie hinnangul ei muuda see

ravikindlustuseta loovisikute olukorda.

Ettepaneku kohaselt arvutatakse kindlustusmakse suurus Eesti keskmisest

brutopalgast, mis RaKs seletuskirjas toodud kalendrikuu makse 238.20 euro puhul

on 1832,31 eurot, käesoleva aasta I kvartalis juba 2011 eurot. Kultuuriministeeriumi

poolt 2023 tellitud uuringu[1] kohaselt leiab 81% näitekunsti valdkonna esindajatest,

et valdkonnas on erialase loomingulise palgatöö leidmine keeruline, mistõttu puudub

vabakutselistel näitlejatel püsiv töökoht ning regulaarselt laekuv sissetulek.

Loometöö eest saadakse tasu keskmiselt 8 kuud aastas ning loovisikud saavad

küsitluse põhjal loometöö eest ühes kuus tulu keskmiselt 900 eurot, koos kõikide

muude lisatööde tasudega 1270 eurot. Ka vabakutselise loovisiku loometoetus on

võrdne miinimumpalgaga. Seega ei ole põhjendatud arvestuse aluseks Eesti

keskmise brutopalga võtmine.

Lisaks jäi üles küsimus, miks vabatahtliku ravikindlustuse makse oleks suurem kui

isikutel, kes töötavad miinimumpalgaga, kuivõrd makse eest saadav teenus on

võrdne.

Ülaltoodut arvesse võttes ei taga muudatus ravikindlustusele laiemat ligipääsu kui

see oli enne. Teeme ettepaneku arvutada vabatahtliku ravikindlustuse makse suurus

miinimumpalgast ning võimaldada aastase lepingu puhul tasuda makset ka kuu

kaupa.

Loovisiku hektilise töö ja tasustamise puhul oleks oluliselt suurema mõjuga rulluva

sotsiaalmaksu kehtestamine, mis muudaks sotsiaalmaksu kuupõhise arvestuse

aastapõhiseks.

Eesti Esitajate Liit 1.

Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu § 1 punktis 1 on välja toodud, et muudetakse RaKS § 22 lõikeid 1 ja 2. Lõike

1. Mittearvestatud ja selgitatud

Vaadata Eesti Kunstnike Liidu selgitust. Lisaks selgitame, et

selle eelnõu muudatusega ei ole me plaaninud parandada

spetsiaalselt loomeisikute sotsiaalseid garantiisid, vaid

1 muudatusega jäetakse välja kehtivas seaduses sätestatud piiravad tingimused, mis

puudutavad lepingu sõlmimist ravikindlustatud isikuga võrdsustatud isikuga.

Muudatuse tulemusena saavad ravikindlustusega liituda isikud, kes on Eesti alalised

elanikud või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elavad inimesed,

sõltumata varasematest kindlustusperioodidest või varem makstud sotsiaalmaksust.

Eelnõu seletuskirja kohaselt muudab see ravikindlustuse kättesaadavamaks

inimestele, kellel praegu ei ole kehtiva korra kohaselt võimalik

ravikindlustuslepingut sõlmida, kuna nad ei vasta RaKS-is sätestatud tingimustele.

Eelnõu koostajad ei ole aga arvestanud eristaatusega isikutega, kelleks võivad olla

nt loovisikud, kelle loominguline töö, mis eeldab süvenemist ja pühendumist, ei

võimalda igaühel neist olla tööõiguslikes või teenistussuhetes. Töötades

võlaõigusliku lepingu alusel ei pruugi loovisikul olla regulaarset igakuist

sissetulekut, mis võimaldaks tal tasuda igakuiselt kindlustusmakseid. Loomingulise

töö eest saadav tasu võib olla ka ühekordne väljamakse alles peale töö valmimist,

aga vajadus ravikindlustuse järele on kogu loomeprotsessi perioodil. Vabakutselisel

loovisikul on küll võimalus hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks ehk FIE-ks, mis

kohustab isikut tasuma sotsiaalmakseid ja saada seeläbi sotsiaalsed garantiid. Paraku

ei ole loovisiku eripära arvestades see kõige sobilikum juriidiline vorm loometööga

tegelemiseks. Loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) üheks eesmärgiks on

tagada vabakutselistele loovisikutele võimalikel loomingulistel või ka tervislikel

kriisiperioodidel elementaarne toimetulek loometoetuse näol ning võimaldades

sellega neile sotsiaal- ning raviturva miinimum maksimaalselt 1 aastaks korraga.

Sellele järgneval kahel aastal on aga loovisikud olukorras, kus neil tuleb leida töö,

mis tagab sotsiaal- ja ravikindlustuse ning samal ajal võimaldab neil jätkata oma

loometööd või olude sunnil loobuma loometööga tegelemisest. Praegune

seadusandlik korraldus sellises olukorras loovisikute kindlustunnet ei tõsta ning

teatav osa loovisikutest on ilma sotsiaalsete garantiideta. Kultuuriminister Heidy

Purga on rõhutanud eelnõuga kavandatavate muudatuste olulisust loomevaldkonnale

ja on välja toonud, paljud vabakutselised on aastaid oodanud, et sotsiaalpoliitika

võtaks arvesse nende töö iseloomu.1 EEL on seisukohal, et RaKS § 22 vajab

täiendamist osas, mis võimaldab ravikindlustusega liituda ka isikutel, kes ei oma

igakuist sissetulekut, aga kes on aga valmis sõlmima vabatahtliku

eesmärgiks on vähendada piiranguid vabatahtliku kindlustuse

lepingu sõlmiseks. Loomeliitude esindusõigus vabatahtliku

kindlustuse sõlmimiseks loovisikute eest vajaks kindlasti

laiemaid arutelusid ja analüüsi, mida käesoleva eelnõu

menetlemise ajaraam ei võimalda teha.

2. Selgitatud

Selle eelnõu fookus ei ole otseselt tõstatatud probleemi

lahendamisel.

ravikindlustuslepingu. Eelnõu kooskõlastustabelis on välja toodud, leping on

suunatud füüsilistele isikutele, juriidilised isikud lepingut sõlmida ei saa. Kuivõrd

loomeliitudesse koondunud vabakutselisi loovisikuid on piiratud arvul, loovisikud

on registreeritud loomeliitude andmekogus, eelnõuga soovitakse parandada

vabakutseliste loovisikute sotsiaalseid garantiisid, siis oleks mõistlik kaaluda erisuse

loomist, mis annaks loomeliidule õiguse tasuda vabatahtliku kindlustuse makseid

oma liikme eest.

Teeme ettepaneku täiendada eelnõus toodud RaKS § 22 lõige 2 sõnastust ja

sõnastada vastav lõik järgmiselt (eelnõu täiendus alla joonitud): „(2) Käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu teise isiku kasuks saab sõlmida Eesti alaline

elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik ning

tunnustatud loomeliit.“;

2.

Eelnõu RaKS § 1 punktis 8 on välja toodud, et RaKS § 60 lõike 1 täiendamine

punktiga 7 välistab sissetulekukaotuse topelt hüvitamise – inimene ei saa samal ajal

nii töötuskindlustushüvitist kui ka haigus- või hooldushüvitist. Mh aitab antud

muudatus vältida hüvitiste dubleerimist ja tagab süsteemi õiglasema toimimise.

Soovime eelnõu koostajate tähelepanu juhtida asjaolule, et vabakutselisel loovisikul,

kes vastab LLS § 3 lõikes 1 ja § 16 lõikes 2 toodud eeldustele ja tunnustele on õigus

saada vabakutselise loovisiku loometoetust, mille suuruseks on Vabariigi Valitsuse

kehtestatud töötasu alammäär ühes kuus. LLS seletuskirja (2004) kohaselt on

loometoetuse näol tegemist vahenditega, mis makstakse vabakutselisele loovisikule,

kellel ajutiselt puudub tööst saadav sissetulek. Samas seletuskirjas on välja toodud,

et loomeliidu poolt toetuse maksmisega seonduva korraldusliku tegevusega täidab

loomeliit ühtlasi ka riiklikku ülesannet - töötute üle arvestuse pidamist ning neile

toetuse maksmist. Siiani on jäänud selgusetuks, kas Eesti Töötukassa omab

ülevaadet, kes vabakutselistest loovisikutest saavad loometoetust ning seega omavad

töötu staatust. Samaaegselt loometoetusega säilib vabakutselisel loovisikul õigus

saada töötuskindlustushüvitist tingimusel, et isiku igakuine tulu (sh

töötuskindlustushüvitis) loometoetuse taotlemisele eelneval kuul ja loometoetuse

saamise perioodil ei ületa poolt LLS § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest.

Nii loometoetust kui töötuskindlustushüvitist saav isik omab töötu staatust, kelle

sotsiaalsed garantiid on tagatud dubleerivalt, kuna tema eest arvestab ja tasub

täismääras sotsiaalmaksu vastav tunnustatud loomeliit (või Kultuuriministeerium) ja

Eesti Töötukassa. Kuivõrd nii Kultuuriministeerium kui ka Eesti Töötukassa saavad

oma rahalised vahendid riigieelarvest, siis ei ole mõistlik olukord, kus sama isiku

sama hüve (st. ravikindlustuse eest) tasutakse sotsiaalmaksu täismääras kahe erineva

isiku poolt. RaKS § 7 lõike 1 kohaselt tekib seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud

isiku kindlustuskaitse Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande

tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on

kohustatud Tervisekassale esitama asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus

maksab isiku eest sotsiaalmaksu, või loomeliit. RaKS § 9¹ lõike 1 kohaselt tekib § 5

lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse Tervisekass andmekogusse

kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse

kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Tervisekassale Eesti

Töötukassa. Kui isikul on juba kehtiv ravikindlustuskaitse, siis süsteemi õiglasemaks

toimimiseks tuleks muuta eelpool viidatud paragrahve selliselt, et sotsiaalmaksu

tasumise nii loomeliidu kui ka Eesti Töötukassa poolt oleks töötuskindlustushüvitist

saava isiku puhul välistatud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eelnõu § 1 p 7 ning § 2 kohaselt on edaspidi osalise ajaga või kergemates ülesannetes

töötamine on võimalik alates 31. haiguslehe päevast. Kehtiva regulatsiooni kohaselt

on töötajal ja tööandjal õigus kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö

tegemises haiguslehe alusel, kui töötaja haiguslehele märgitud töökohustuste

täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 60 kalendripäeva.

Kaubanduskoda tegi juba 19.06.2023 ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamuses ettepaneku, et

töötajal tekiks haiguslehe ajal töötamise võimalus pärast 30. haiguslehel viibitud

päeva. Toetame jätkuvalt antud ettepanekut. Leiame, et kui töötajal tekib haiguslehe

ajal töötamise võimalus pärast 30. haiguslehel viibitud päeva, siis on tagatud, et

töötaja keskendub esimesed kuu aega tervise ja töövõime taastamisel ning peale 30.

päeva möödumist saab töötaja asuda tööle haiguselehe alusel kohandatud

Täname toetuse eest

tingimustes. Lisaks tagab selline lahendus, et tööandjate seas ei teki pikaajalist

tööjõupuudust ning töötajatel on võimalus säilitada palk ja elukvaliteet pikaajalise

haiguse ajal.

Kaubanduskoda toetab eelnõu § 1 p 7 ning § 2 muudatust, mille kohaselt osalise

ajaga või kergemates ülesannetes töötamine on võimalik alates 31. haiguslehe

päevast.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1.

PS § 12 lg 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mida piiratakse siis, kui sarnases

olukorras olevaid isikuid koheldakse erinevalt. Seletuskirjas on märgitud, et kehtiv

seadus ei toeta piisavalt paindlikke lahendusi nende töötajate puhul, kelle töövõime

on ajutiselt vähenenud, kuid kes on valmis naasma tööle osalise koormusega või

töötama kergendatud tingimustel. Eelnõus kavandatud muudatusega võimaldatakse

töötajal pärast 30 päeva haiguslehel olemist teha haiguslehe alusel terviseseisundile

vastavat tööd. Seega antud muudatuse korral jäävad regulatsiooni alt välja inimesed,

kes viibivad haiguslehel kuni 30 päeva, kuid kes oleksid samuti võimelised ka varem

tegema kergema või osakoormusega tööd. Leiame, et eelnõu seletuskirjas ei ole

piisavalt selgitatud, millistel põhjustel nimetatud kahte gruppi kuuluvaid inimesi

koheldakse erinevalt.

2.

Muudatusega võib kaasneda ka käitumuslik mõju ja risk, et inimene haiguslehelt

väljatuleku asemel kasutab võimalust olla pikemalt haiguslehel, töötada näiteks

osakoormusega ja saada täistöötasu (arvestades veel asjaolu, et töötajale tuleb

haiguslehe ajal töötamise korral maksta 50% keskmisest töötasust, millise

arvutamisel lähevad arvesse ka ühekordsed suuremad tasud). See omakorda seab

tööandjad kehvemasse olukorda ja võib süvendada tööjõupuudust. Töötamise

võimalus 61. haiguspäevast loodi 2024. aastast ning seda on kasutanud kõigest 0,6%

potentsiaalsest sihtrühmast. Üheks põhjuseks võib ilmselt pidada inimeste vähest

teadlikust. Sotsiaalministeerium küll hindab eelnimetatud riskide tõenäosust

väikeseks, kuid kui kasvab inimeste teadlikkus haiguslehe ajal töötamise

1. Selgitatud

Lühemad juhtumid kui 30 päeva on arstide sõnul üldjuhul

akuutsemate ja raskemate haigusseisunditega, mis eeldavad

mittetöötamist ja keskendumist ravile.

Teiseks mitte varem kui 30. päevast võimaluse loomisel on

lähtutud perearstide ja töötervishoiuarstide erialaseltside

ettepanekust, et võimaldada protsessi kaasata töötervishoiuarste,

kes annavad hinnangu töötamiseks vajalike kohanduste

tegemiseks sh vajadusel kohtuvad patsiendi ja tema tööandjaga.

Hinnangu andmiseks on töötervishoiuarstidel 15 tööpäeva.

Samuti on siia sisse arvestatud aeg, kus tööandja ja töötaja saavad

omavahel kokku leppida kohanduste võimalused ja tööandja saab

vastavad kohandused ka sisse viia. Lisaks sobib see olemasoleva

protsessiga, kus pikaajalisi haiguslehti pikendatakse iga 30 päeva

järel. Samuti maandab see tööandjate poolseid pettuste riske, mis

võivad tekkida kui minna üle juba haiguslehe esimestest

päevadest palgavahe hüvitise skeemile

2. Selgitatud

Haiguslehel saab inimene olla vastavalt oma terviseseisundile

arstliku otsusega. Inimene ei saa ise öelda, et ta tahab olla

haiguslehel 182 päeva aga tema tervis tegelikult juba võimaldaks

töötada. Haiguslehte väljastab ja lõpetab raviarst ja seda tehakse

lähtuvalt inimese terviseseisundile.

võimalusest, siis võib ka inimeste käitumine muutuda. Seega on süsteemis juba

toimunud ja lisaks toimumas olulised muudatused. Senise muudatuse rakendamise

aeg on olnud lühike ja töötamise võimalust kasutanute arv väike, seega ei ole

võimalik hinnata, kas paindlikum töötamise võimalus on täitnud oma eesmärke.

Samuti ei saa piisava usaldusväärsusega prognoosida inimeste edasist käitumist,

mistõttu leiame, et tulevikus on kindlasti vajalik läbi viia mõjude järelhindamine,

hindamaks vajadust süsteemi muutmiseks.

Juba lühike rakendumisperiood on näidanud süsteemi

efektiivsust Tervisekassa eelarve vaatest.

Töövõimetuse ennetamise süsteemi järelhindamine on ette

nähtud RaKS §-ga 893 juba süsteemi kehtestamisega alates

15.05.2024. Viidatud sätte kohaselt analüüsitakse töötervishoiu

ja tööohutuse seaduse alusel ajutist terviseseisundile vastava töö

andmist ning selle ajal hüvitise maksmise mõju ja tulemuslikkust

hiljemalt 2029. aastal. Oleme plaaninud kogu kohandatud

tingimustest töötamise süsteemile teha kaks mõjude hindamise

analüüsi, esimene mis valmib 2027. aastaks ja teine 2029 aasta

lõpuks. kuhu Ssaame nendesse ka sisse tuua Teie poolt toodud

ettepanekud analüüsimist vajavate teemadee punktide osas.

Rahandusministeerium

Eelnõu seletuskirjas on mitmes kohas viidatud, et muudatuse järgselt võetakse

rasedate kergemale tööle üleviimisest keeldumise korra aluseks eelmise aasta tulude

andmed, mis on Maksu- ja Tolliameti poolt kontrollitud ja sellest tulenevalt

usaldusväärsemad. Palume palgatulu andmete kontrollimise fakt eelnõu

seletuskirjast välja võtta, kuna Maksu- ja Tolliamet ei tee deklareeritud

palgaandmetele lausalist kontrolli. Palgatulu andmete deklareerimise õigsust

kontrollitakse üksnes ettevõtete puhul, kelle puhul riskianalüüs on tuvastatud vastava

riski. Eelnõu seletuskirjas oleks kohasem viidata, et aluseks võetakse Maksu- ja

Tolliametile esitatud palgatulu andmed

Arvestatud

Seletuskirjas tehtud vastavad muudatused.

Kultuuriministeerium

1.

Toetab vabatahtliku ravikindlustuse tingimuste leevendamist, mis toob

ravikindlustuse kättesaadavuse lävendi muuhulgas maksejõulisele vabakutselisele

loovisikule allapoole ja vähendab kõigi osapoolte halduskoormust. Kaotatakse

piiravad tingimused, mis tegid vabatahtliku ravikindlustuse võimaluse varem

kättesaamatuks näiteks pikemalt välismaal viibinud või muudel põhjustel riiklikust

ravikindlustussüsteemist kõrvale jäänutele. Tegemist on kahtlemata hea näitega ka

bürokraatia vähendamisest.

1. Täname toetuse eest.

2. Teadmiseks võetud.

2.

Samas soovime rõhutada, et eesmärki laiendada ravikindlustuse kättesaadavust ja

tugevdada sotsiaalset kaitset, vähendades olukordi, kus inimesed jäävad

ravikindlustuseta, mis omakorda parandab ligipääsu tervishoiuteenustele ning aitab

kaasa rahvastiku tervise paranemisele, täidab antud muudatus ainult osaliselt. Nimelt

jääb – mõistetavatel põhjustel – kehtima vabatahtliku ravikindlustusmakse

arvutamine keskmisest palgast lähtuvalt. Kultuurisektori vabakutseliste jaoks võib

jääda vabatahtlik ravikindlustus kättesaamatuks põhjusel, et valdkonna palgatase

jääb Eesti keskmisest oluliselt allapoole, mitmes valdkonnas lausa allapoole

miinimumi (Loometöö tasustamise uuringu kohaselt ; Civitta, 2023). Vabatahtliku

ravikindlustuse leevenduste üks soovimatu kõrvalmõju võib seisneda ka

motivatsiooni vähenemises võtta töö eest sotsiaalmaksuga maksustatud tasu.

Kultuuriministeerium on loovisikute töötingimuste parandamise pikema protsessi

käigus ise parandanud olukorda selliselt, et loometöö eest makstavate stipendiumide

asemel maksab Eesti Kultuurkapital nüüd loovisikutele loometöö tasu, millelt

makstakse ka sotsiaalmaks. Leiame, et ühtse ja solidaarsuspõhise süsteemi

tagamiseks, aga teiselt poolt siiski ka vähemkindlustatud ja prekaarsemates

valdkondades töötavate vabakutseliste loovisikute võimaluste parandamiseks tuleks

kindlasti edasi liikuda ka sotsiaalmaksu summeeritud arvestuse lahendusega, mida

Sotsiaalministeerium meie andmetel ka analüüsimas on.

Justiitsministeerium

1. Eelnõu faili tehtud märkused

(https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60c8eee6-153e-4e92-85f3-

d90651174230).

2. Seletuskirja faili tehtud märkused

(https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60c8eee6-153e-4e92-85f3-

d90651174230).

1. Arvestatud.

Eelnõu on parandatud.

2. Osaliselt arvestatud (täielikult mittearvestatud märkus all

toodud).

Seletuskirja on täiendatud.

Võimalusel palume täpsustada, millised rikkumismustrid on seni esinenud (nt

kunstlikult kõrge palk, tagantjärele lepingud) ja kui palju pettusjuhtumeid on

viimastel aastatel tuvastatud.

Rikkumiste ja pettuste näited on lisatud.

1

EELNÕU

30.06.2025

Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmise seadus

§ 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustatud isikuga võrdsustatakse lepingu alusel Eesti alaline elanik ja Eestis tähtajalise

elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu teise isiku kasuks saab sõlmida Eesti

alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik.“;

2) paragrahvi 22 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 24 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Leping lõpeb käesoleva seaduse alusel sundkindlustuse kindlustuskaitse tekkimisel või

lepingu alusel kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku elama asumisel välisriiki.“;

4) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui kindlustatud isikul on mitu tööandjat ja tal on vähemalt ühe tööandja juures töötamise

eest õigus haigushüvitisele käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 3 alusel, siis juhul kui

tööandjal ei ole võimalik pakkuda isiku terviseseisundile vastavaid töötingimusi või isik loobub

pakutavast tööst, on hüvitis 70 protsenti tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või

teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust.“;

5) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 4 sätestatud kindlustusjuhtumi puhul võrdub

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kalendripäeva keskmine tulu töölepingu seaduse § 29

lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmise töötasu ja arvu 30 jagatisega. See

ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30

jagatise.“;

6) paragrahvi 55 lõikest 9 jäetakse välja tekstiosa „, 4“;

7) paragrahvi 56 lõikes 21 asendatakse arv „61“ arvuga „31“;

8) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) kindlustatud isikul tekib kindlustuskaitse käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 6 alusel.“;

2

9) paragrahvi 72 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Kui rasedale või emapuhkuse õigust omavale isikule kirjutatakse välja tööst keeldumise

tõttu haigusleht enne 2026. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse tema kindlustusjuhtumile käesoleva

seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni.“.

§ 2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„Töötajal ja tööandjal on õigus kirjalikus vormis kokku leppida ajutiselt terviseseisundile

vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui töötaja haiguslehele märgitud töö- või

teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 30 kalendripäeva, kuni

ravikindlustuse seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–6 ja 10 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 7 ja 8 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus ... . .... 2025. a nr ...

1

Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemi ajakohastamist ja tõhustamist, et paremini toetada

inimeste töövõime säilitamist, soodustada tööellu naasmist ning tagada laiapõhjalisem ja

õiglasem ligipääs ravikindlustusele.

Muudatustega lühendatakse ajavahemikku, mille möödumisel on haiguslehel viibival inimesel

võimalik naasta tööle terviseseisundile vastavalt kohandatud tingimustel – senise 61. päeva

asemel juba alates 31. päevast. See soodustab varasemat tööellu naasmist ja toetab töövõime

taastumist. Samuti muudetakse haigushüvitise arvutamise korda raseda kergemast tööst

keeldumise korral, tuginedes edaspidi Maksu- ja Tolliameti andmetele. Muudatus aitab

vähendada kuritarvitusriske ja leevendab Tervisekassa töökoormust. Lisaks kehtestatakse, et

ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta töötuskindlustushüvitisega samal ajal, et tagada toetuste

sihipärane kasutamine ja vältida mitme asendussissetuleku üheaegset maksmist. Samuti

laiendatakse lepingu alusel ravikindlustuse saamise võimalusi, kaotades senised lepingu

sõlmimise piirangud. See muudatus vähendab nende isikute halduskoormust, kes lepingut

sõlmida soovivad – nad ei pea seaduses nõutud asjaolusid enam tõendama (meretöölepingu

koopia esitamise nõue kaob) või kandma võimalikku lisakulu (meretöölepingu tõlkimise nõue

(isiku kulul) kaob. Samuti tunnistatakse kehtetuks meretöölepingute osas Transpordiametilt

arvamuse küsimise regulatsioon – sellega vähendatakse asutuste vahelist bürokraatiat.

Kavandatavad muudatused tugevdavad sotsiaalset kaitset, vähendavad haldus- ja töökoormust,

toetavad töövõime säilitamist ja tööellu naasmist ning parandavad ravikindlustuse

kättesaadavust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiu korraldamise

osakonna tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg ([email protected]) ja tervishoiu

korraldamise osakonna projekti nõunik Mari Kalbin ([email protected]). Eelnõu

väljatöötamisel osalesid Tervisekassa ravikindlustuse ja hüvitiste portfellijuht Maris Liitmäe

([email protected]), ravikindlustuse ja hüvitiste portfelli teenusejuhid Lea Kalda

([email protected]) ja Eda Palm ([email protected]), ravikindlustuse ja

hüvitiste portfelli peaspetsialist Tea Matson ([email protected]) ja partnersuhtluse

portfelli teenusejuht Matis Rüütel ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi

on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]).

Eelnõu mõjuanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik

Ülle Marksoo ([email protected]. Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi

ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu pole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Samuti puudub seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga kavandatavad

2

muudatused on osaliselt seotud riigieelarve revisjoni raames koostatud nullbaasilise eelarve

eesmärgi tõhustamisettepanekute täitmisega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) ravikindlustuse seadus (RaKS), RT I, 03.06.2025, 10;

2) töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS), RT I, 30.01.2025, 11.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on suurendada inimeste ligipääsu ravikindlustusele ja tõhustada Tervisekassa

ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamist, samuti ajakohastada ja korrastada ajutise

töövõimetuse regulatsioone, et parandada sotsiaalkindlustussüsteemi ning toetada inimeste

töövõime säilitamist ja tööellu naasmist.

Kehtiv õigus võimaldab inimesel saada samal ajal ajutise töövõimetuse hüvitist ja

töötuskindlustushüvitist. Tervisekassa maksab praegu inimesele, kellel on avatud viimastel

tööpäevadel enne töösuhte lõppu haigusleht, ajutise töövõimetuse hüvitist maksimumperioodi

(182 päeva ja tuberkuloosi korral kuni 240 päeva). Samal ajal võib inimene pöörduda Eesti

Töötukassasse ja taotleda töötuskindlustushüvitist, kuna tegemist on töölt lahkumisega. Eesti

Töötukassa ja Tervisekassa poolt inimestele samal ajal mitme hüvitise võimaldamisel on aga

tegemist topelt asendussissetuleku maksmisega, mis ei ole riigi eelarvevahendite tõhus

kasutamine. Eelnõuga tehtava muudatusega lõpetatakse ajutise töövõimetuse hüvitise

maksmine töötuskindlustushüvitist saavatele isikutele, mis tagab ravikindlustusraha

otstarbekama kasutamise.

Kehtiv seadus ei toeta piisavalt paindlikke lahendusi nende töötajate puhul, kelle töövõime on

ajutiselt vähenenud, kuid kes on valmis naasma tööle osalise koormusega või töötama

kergendatud tingimustel. Kehtiva korra kohaselt tohib haiguslehel olija liikuda pärast 60 päeva

haiguslehel olemist tööle kohandatud tingimustes osalise tööajaga või kergendatud tingimustel.

Kergemale tööle üleviimist ja palgavahe hüvitise saamist võimaldatakse töötajale

maksimaalselt 122 kalendripäeva. Muudatusega võimaldatakse töötajal pärast ühekuulist

(30 päeva) haiguslehel olemist teha haiguslehe alusel terviseseisundile vastavat tööd. Jätkuvalt

on võimalus saada samal ajal haiguslehe alusel töötamisega saada töövõimet toetavaid

tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist (edaspidi

palgavahe hüvitis).

Samuti esinevad kehtivas süsteemis mitmed kitsaskohad, k.a need, mis tulenevad

pettuseriskidest. Alates 15.05.2024 kehtib erisus, mille kohaselt raseda tööst keeldumise korral

või kui tööandjal ei ole võimalik rasedat kergemale tööle üle viia, võetakse haigushüvitise

arvutamise aluseks tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest

vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuue kuu keskmine töötasu. Erisus seisneb

selles, et kõikidel muudel haigushüvitise arvutamise juhtudel võetakse aluseks Maksu- ja

Tolliameti (edaspidi MTA) andmed isiku eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava

tulu kohta.

Muudatusega viiakse arvestuskäik sarnastele alustele teistega, et vältida süsteemis pettusriski,

mis kaasneb tööandja poolt haiguslehele märgitavate töötasuandmetega. Samuti soovitakse

3

vähendada ebamõistlikku menetluskoormust, mis kaasneb Tervisekassale andmete

kontrollimisega ja pettuse tõendamisega.

Praegu kehtivad tingimused on liiga piiravad ega võimalda kõikidel inimestel soovi ja vajaduse

korral ligipääsu ravikindlustusele lepingu alusel, kuigi inimene on valmis maksma

kindlustusmakseid. Muudatuse tulemusena kaovad ära kitsendavad tingimused lepingu

sõlmimiseks. Edaspidi piisab lepingu sõlmimiseks ja lepingu alusel kindlustatuga

võrdsustamiseks asjaolust, et tegemist on inimesega, kes on Eesti alaline elanik või Eestis

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav inimene.

Eelnõuga tehtavad peamised muudatused põhinevad ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus) väljatöötamiskavatsusel (VTK)1,

mis saadeti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 23.04.2025. VTK kohta esitatud

märkuste tabel on seletuskirja lisas 1. VTK-s tehti ettepanek lõpetada ajutise töövõimetuse

hüvitise maksmine seoses töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmisega seoses. Eelnõus

ei ole ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise lõpetamist seoses töötutoetuse maksmisega. Seda

põhjusel, et töötutoetuse saamisel rakendub juba sissetulekukontroll (tööturumeetmete seaduse

§ 18 lg 1). Samuti võttis Riigikogu peale VTK kooskõlastamisele saatmist 14.05.2025 vastu

töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

519 SE, millega lõpetatakse alates 01.01.2026 töötutoetuse määramine ja maksmine (jääb küll

üleminekuaeg, mis ei kesta kauem kui 2026. a lõpuni).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse RaKS-i.

Punktiga 1 muudetakse RaKS § 22 lõikeid 1 ja 2.

Lõike 1 muudatusega jäetakse välja kehtivas seaduses sätestatud piiravad tingimused, mis

puudutavad lepingu sõlmimist ravikindlustatud isikuga võrdsustatud isikuga. Kehtiva seaduse

kohaselt peab lepingu alusel ravikindlustust sooviv isik vastama vähemalt ühele järgmistest

tingimustest:

a) ta on lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud;

b) tema eest on lepingu sõlmimisele eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksu vähemalt

kaheteistkümnekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt;

c) ta oli laevapere liige;

d) ta on välisriigi pensionär.

Muudatuse tulemusena saavad ravikindlustusega liituda isikud, kes on Eesti alalised elanikud

või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elavad inimesed, sõltumata varasematest

kindlustusperioodidest või varem makstud sotsiaalmaksust. See muudab ravikindlustuse

kättesaadavamaks inimestele, kellel praegu ei ole kehtiva korra kohaselt võimalik

ravikindlustuslepingut sõlmida, kuna nad ei vasta RaKS-is sätestatud tingimustele.

Lõike 2 muudatusega asendatakse sõnad „oma ülalpeetava“ sõnadega „teise isiku“, millega

laiendatakse nende isikute ringi, kelle kasuks saab ravikindlustuslepingu sõlmida. Eelnõu

1 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus)

väljatöötamiskavatsus – EIS.

4

kohaselt ei näe seadus enam ette, et isik, kes on sõlmitava lepingu kohaselt kindlustatud isik,

peab olema kindlustusvõtja ülalpeetav. See muudatus võimaldab sõlmida lepingu kolmandate

isikute eest, toetades sotsiaalse kaitse laienemist olukordades, kus inimesel puudub isiklikult

töösuhe või muu ravikindlustuse aluseks olev õigus. Muudatuse eesmärk on laiendada

ravikindlustuse kättesaadavust ja tugevdada sotsiaalset kaitset, vähendades olukordi, kus

inimesed jäävad ravikindlustuseta. See omakorda parandab ligipääsu tervishoiuteenustele ning

aitab kaasa rahvastiku tervise paranemisele.

Muudatuse tulemusena on inimestel lepingu alusel võimalus saada ravikindlustust lihtsamalt ja

kiiremini, mis omakorda vähendab isikute halduskoormust, sest nad ei pea enam tõendama, et

vastavad seaduses sätestatud tingimustele. Samuti vähendab see Tervisekassa töökoormust

lepingu sõlmimise õiguste kontrollimisel. Ravikindlustuse kättesaadavuse laiendamine muudab

süsteemi paindlikumaks.

Punktiga 2 tunnistatakse RaKS § 22 lõiked 21 ja 22 kehtetuks. Muudatused on seotud eelnõu

§ 1 punktiga 1 tehtud muudatusega, millega muudetakse RaKS § 22 lõiget 1 ja seadusest jääb

välja lõike 1 punkt 12. Viidatud sätte kohaselt võrdsustatakse kindlustatud isikuga lepingu alusel

isik, kes on varem töötanud laevapere liikmena meretöölepingu või muu lepingu alusel ja

seaduses sätestatud tingimuse täidetuse kohta peab isik esitama meretöölepingu või muu

dokumendi. Samuti on ette nähtud võimalus küsida Transpordiametilt lepingu kohta arvamust.

Nimetatud sätted ei ole enam vajalikud, kuna laevapere liikmel, kes on Eesti alaline elanik või

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ei ole muudatuse jõustumisel enam

vajadust tõendada varasemat laevapere liikmena töötamist. RaKS § 22 lõike 1 punktis 12

sätestatud lepingu sõlmimise alus on kehtiva seaduse kohaselt vajalik, kuna laevapereliikmetel,

kes töötavad välisriigi lipu all sõitvas laevas, ei ole võimalik sõlmida ravikindlustuslepingut,

sest RaKS § 22 lõike 1 punktis 1 või 11 sätestatud tingimus ei pruugi olla täidetud.

Punktiga 3 täpsustakse RaKS § 24 lõike 7 sõnastust, et viia see vastavusse RaKS § 22 lõikega

2. Kehiva sõnastuse kohaselt lõpeb leping võrdustatud isiku või RaKS § 22 lõikes 2 nimetatud

juhul tema ülalpeetava elama asumisel välisriiki. Kehtiv sõnastus, mis sätestab, et leping lõpeb,

kui lepingu alusel võrdsustatud isiku ülalpeetav asub elama välisriiki, on eksitav. Sätte mõte

on, et leping lõpeb siis, kui kindlustatud isik asub elama välisriiki. Sõnastust on vastavalt

parandatud.

Punktiga 4 täiendatakse RaKS § 54 lõikega 31, milles sätestatakse, et kui rasedal on mitu

tööandjat ja ta töötab vähemalt ühe tööandja juures ning Tervisekassa maksab talle palgavahet

juhul, kui teine tööandja / teised tööandjad ei saa talle pakkuda tema terviseseisundile vastavat

tööd või kui rase otsustab sellest tööst loobuda, siis makstakse talle haigushüvitist 70% tema

kehtivast töötasust. Vastavalt RaKS § 55 lõikele 9 on kehtiva töötasu näol tegemist töölepingu

seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra (Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord–

Riigi Teataja) kohaselt arvutatud keskmise töötasuga. Sarnane regulatsioon kehtib ka teiste

töötajate haiguslehe ajal töötamise korral, kui neil on mitu tööandjat ja nad vähemalt ühe

tööandja juures töötavad ja teise või teiste juures mitte (RaKS § 54 lg 5).

Praktikas mitme tööandja juures töötamise ja mittetöötamise korral hüvitise arvutamise kord ei

muutu, seadust täiendatakse õigusselguse huvides.

Regulatsioon motiveerib töötamist ja kaitseb töötaja sissetulekut olukorras, kus tal on mitu

tööandjat ja ta töötab vähemalt ühe tööandja juures, kuid ta ei saa tervise tõttu mõnes töökohas

enam tööd teha.

5

Punktidega 5 ja 6 täiendatakse RaKS § 55 lõikega 31 ja muudetakse RaKS § 55 lõiget 9.

Muudatustega viiakse mittetöötava raseda kalendripäeva keskmise tulu arvutuskäik sarnastele

alustele teiste kindlustatud isikutega, kes saavad ajutise töövõimetuse hüvitist ja samal ajal ei

tööta. Tulenevalt muudatustest arvutatakse edaspidi raseda kergemast tööst keeldumise korral

või juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda rasedale tema terviseseisundile vastavat tööd, tema

töövõimetushüvitis eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmete alusel. Seetõttu

jäetakse RaKS § 55 lõikest 9 välja viide RaKS § 51 lõike 1 punktis 4 nimetatud

kindlustusjuhtumile. See muudatus ei laiene aga olukorrale, kus rasedal on mitu tööandjat ja ta

vähemalt ühe juures töötab. Sellisel juhul hüvitab Tervisekassa kergendatud tingimustel

töötamisest tingitud palgavahe ning maksab ka haigushüvitist 70% töölepingu seaduse § 29

lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmisest palgast selle konkreetse tööandja

juures, kus rase ei tööta, sest ta ei võtnud vastu terviseseisundile vastavat tööd või talle ei ole

sellist tööd pakkuda. Viidatud juhul kohaldub eelnõukohane RaKS § 54 lõige 31. Sellega

soodustatakse raseda töötamist kasvõi ühel töökohal, kui see on tema terviseseisundist

tulenevalt võimalik ehk soodustatakse töötamist kui sellist.

Eelnõuga RaKS §-i 55 lisatavas lõikes 31 sätestatakse, et juhul kui rasedal MTA andmetel

eelmisel kalendriaastal tulud puuduvad, võetakse haigushüvitise arvutamisel arvesse töölepingu

seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmine töötasu. Erinevus

teistest kindlustatud isikutest seisneb selles, et tavalise haiguslehe puhul võtab Tervisekassa

haigushüvitise arvutamise aluseks töötajaga kokku lepitud töötasu (ehk kuupalga), mille

tööandja haiguslehele märgib. Raseda kergendatud tingimusel töötamise haiguslehele märgib

tööandja kuue kuu keskmise töötasu.

Eelnõuga muutub hüvitise arvutamine võrdsemaks ja läbipaistvamaks, sest see põhineb

üldjuhul MTA ametlikel andmetel, mitte ainult tööandja sisestatud palgakirjel, mis omakorda

maandab haigushüvitiste süsteemis pettusteeriski. Praegune pettuserisk on tingitud tööandja

poolt haiguslehele märgitavast töötasust ja Tervisekassa jaoks selle kontrollimise keerukusest

Tervisekassa poolt. Muudatuse tulemusena hakkab Tervisekassa ka raseda kergemale tööle

üleviimisest keeldumise / terviseseisundile vastava töö mittepakkumise korral arvutama

haigushüvitist MTA-le esitatud palgatulu andmete alusel ja seega toob see kaasa alusandmete

usaldusväärsuse.

Punktiga 7 muudetakse RaKS § 56 lõiget 21. Muudatus on seotud haiguslehe alusel ajutiselt

terviseseisundile vastava töö tegemise õiguse 30 päeva võrra ettepoole toomisega, mistõttu

tekib edaspidi õigus terviseseisundile vastava töö tegemise ajal makstavale haigushüvitisele

haiguslehe 31. päevast.

Muudatusega võimaldatakse inimesel tema terviseseisundiga kohandatud tingimustel tööle

asuda juba pärast 30 päeva haiguslehel viibimist. Selle tulemusena saab inimene, kelle

terviseseisund seda võimaldab ja kelle tööandjal on võimalik kohandusi teha, naasta varem

tööle. Kohandused võivad tähendada võimalust pakkuda osalise koormusega või kergemates

ülesannetes töötamist. Samuti võib see tähendada vajadust teha muudatusi töökohas või

töötamise abivahendite võimaldamist. Seetõttu on inimesel ja tööandjal jätkuvalt võimalik

saada Eesti Töötukassalt samal ajal töövõimet toetavaid tööturuteenuseid. Samuti on inimesel

võimalik samal ajal haiguslehe alusel töötamisega saada Tervisekassalt töötasu palgavahe

hüvitist. Kergemale tööle üleviimist ja palgavahe hüvitise saamist võimaldatakse nüüd kuni 152

kalendripäeva ja tuberkuloosi korral 210 kalendripäeva. See tuleneb sellest, et haigushüvitise

maksmise maksimaalne pikkus tuberkuloosi korral on 240 järjestikust kalendripäeva ja muu

haiguse korral 182 järjestikust kalendripäeva. Teenused ja palgavahe hüvitis toetavad inimese

töötamist ja sissetulekut tervise taastumise ajal. Samuti aitab see ennetada pikaajalist

töövõimetust ja vähendab riski, et inimene jääb püsivalt tööturult kõrvale. See, et inimene pikalt

6

töölt eemale ei jää, aitab säilitada tema tööalaseid oskusi ja teadmisi ning parandab ka

psühholoogilist heaolu. Muudatuste positiivne mõju seisneb pikaajalise haigusega inimeste

jaoks kiiremas jätkamises tööhõives, mistõttu paraneb nende üldine elukvaliteet, ja tööandjate

jaoks tööjõupuuduse leevendamises.

Punktiga 8 täiendatakse RaKS § 60 lõiget 1 punktiga 7 ja sätestatakse, et kindlustatud isikul ei

ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui tal tekib ravikindlustuskaitse

töötuskindlustushüvitist saava isikuna.

Kehtiva korra järgi on haigushüvitise maksmise maksimaalne pikkus üldjuhul 182 järjestikust

kalendripäeva ja hooldushüvitise puhul 60 kalendripäeval. Hüvitist makstakse edasi ka siis, kui

inimene enam ei tööta ning on end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud ja taotlenud

töötuskindlustushüvitist. Töötukindlustushüvitise saaja ei ole enam töötav isik, kellele tuleks

ajutisest töövabastusest tulenevalt hüvitada palgatulu kaotust. Muudatuse tulemusena

lõpetatakse hüvitise maksmine kuupäevast, kui inimesel tekib kindlustuskaitse

töötuskindlustushüvitise saajana. Tervisekassa saab Eesti Töötukassalt andmed

töötuskindlustushüvitise määramise kohta. Isiku kindlustuskaitse töötuskindlustushüvitise

saajana tekib Tervisekassa andmekogusse vastava kande tegemisel (vt RaKS § 91) ning sellest

hetkest lõpetatakse õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele.

Muudatus välistab sissetulekukaotuse topelt hüvitamise – inimene ei saa samal ajal nii

töötuskindlustushüvitist kui ka haigus- või hooldushüvitist. Lisaks, ajutise töövõimetuse hüvitis

on mõeldud töötasust ilmajäämise kompenseerimiseks – töötuskindlushüvitise saajal pole

püsivat töötasu, millest ta ilma jääb. Töötuskindlustushüvitise saaja ei ole enam aktiivses

töösuhtes ega kaota seetõttu töötasu. Muudatus aitab vältida hüvitiste dubleerimist ja tagab

süsteemi õiglasema toimimise.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise lõpetamise regulatsiooni vastavus põhiseadusele

Eelnõuga muudetakse RaKSi selliselt, et ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine lõpetatakse

juhul, kui isikule hakatakse maksma töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitise

maksmine on võimalik juhul, kui isik on töötuna arvele võetud ja see tähendab, et isikul ei ole

enam kehtivat töö-, teenistus- või muud lepingulist suhet, mis tagab talle regulaarse sissetuleku.

Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon juhuks, kui ravikindlustatud isik ei

saa ajutiselt töö- või teenistuskohustusi täita ning tal jääb seetõttu tulu saamata (RaKS § 50 lg

1).

Põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele ning riigi kohustuse tagada abi

sissetuleku kaotuse korral, kui see on põhjustatud terviseseisundist. Tegemist on sotsiaalse

põhiõigusega, mille sisustamisel on seadusandjal lai kaalutlusruum – sealhulgas otsustada,

milliseid toetusi ja millistel tingimustel riik maksab. Eelnõus sisalduv piirang – mitte maksta

isikule samal ajal kahte erinevat asendussissetulekut (ajutise töövõimetuse hüvitist ja

töötuskindlustushüvitist) – ei lähe vastuollu põhiseadusega. Põhiseadus ei nõua mitme

samaaegse toetuse maksmist, kui isikule on juba tagatud alternatiivne asendussissetulek, mis

kompenseerib tulu kaotuse. Selline lahendus toetab ka avalike vahendite säästlikku ja

otstarbekat kasutamist ning sotsiaalse õigluse põhimõtet.

Euroopa sotsiaalharta artikli 12 punktide 2 ja 3 kohaselt peavad riigid tagama

sotsiaalkindlustussüsteemi toimimise vähemalt sellisel tasemel, mis on vajalik Euroopa

sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimiseks ja püüdma järk-järgult tõsta

sotsiaalkindlustussüsteemi taset. Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi artikli 14 kohaselt on

haigushüvitise puhul hõlmatavaks juhuks töövõimetus, mis tuleneb haiguslikust seisundist ja

7

mille tõttu jääb saamata töine tulu, nagu on määratletud riigisisestes õigusaktides. Euroopa

sotsiaalkindlustuskoodeksi artikli 18 kohaselt tuleb haigushüvitist maksta kogu juhtumi kestel,

aga seda võib piirata 26 nädalaga. Eelnõuga tehtud muudatus tähendab, et juhtum lõpeb ka

juhul, kui isikul ei ole enam töösuhet, kust tal jääb tulu saamata tulu ja talle on määratud hoopis

töötuskindlustushüvitis, sest ta on ennast töötuna arvele võtnud ja vastab

töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega on isikule tagatud teine alternatiivne

asendussissetulek. Samuti on ka üldiselt Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi artikli 68 punkti c

kohaselt võimalik hüvitise maksmine katkestada, kui isik saab mõnda teist rahalist hüvitist.

Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt lõpetatakse ajutise töövõimetuse hüvitise

maksmine juhul, kui isikule hakatakse maksma töötuskindlustushüvitist, on põhiseadusega

kooskõlas. Isiku sissetulekukaotus on sellisel juhul juba kaetud teise asendussissetulekuga ning

puudub kohustus maksta kahte toetust samal ajal.

Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks RaKS § 72 lõige 5, mis jäi ekslikult 20.11.2024 vastu

võetud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega kehtetuks tunnistamata.

Viidatud seaduse § 3 punktiga 15 tunnistati alates 01.04.2025 kehtetuks RaKS § 72 lõiked 3 ja

4, milles oli kirjeldatud metoodikat, kuidas tuleb visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäära muuta.

RaKS § 72 lõikes 5 on sätestatud volitusnorm ministrile muuta visiiditasu ja voodipäevatasu

piirmäära vastavalt sellele metoodikale (alates 01.04.2025 kehtetu). Selle volitusnormi alusel

ei ole määrusi antud. Kui seaduses kehtestati visiiditasu tõus alates 01.04.2025, planeeriti koos

sellega tunnistada kehtetuks ka sellekohane ministri volitusnorm, kuid ekslikult jäi see

seadusest välja.

Punktiga 10 täiendatakse RaKS § 89 lõikega 32. Muudatusega kehtestatakse üleminekuaeg

haigushüvitise arvutamise uuele korrale rasedate tööst keeldumise puhul. See võimaldab

rakendada uut korda selgelt määratud ajast. Kuna seadus jõustub 1. jaanuaril 2026, on mõistlik,

et muudatust hakatakse rakendama pärast nimetatud kuupäeva algavatele ajutise töövõimetuse

kindlustusjuhtumitele. Seega, kui isik jääb haiguslehele enne 1. jaanuari 2026, siis temale

muudatus ei rakendu – isikule arvutatakse hüvitist seaduse eelmise redaktsiooni alusel ehk

tööandja esitatud andmete järgi. Pärast 1. jaanuari 2026 algavate haiguslehtede puhul lähtutakse

uuest korrast ning hüvitist arvutatakse MTA andmetele tuginedes. See tähendab, et mõnda aega

kehtivad rasedatele paralleelsed süsteemid (sh Tervisekassale infotehnoloogiliselt). Kui

kindlustusjuhtumi alguses on üks hüvitise maksmise alus, siis ei ole mõistlik ega otstarbekas

kindlustusjuhtumi kestel arvutamise alust muuta.

Paragrahviga 2 muudetakse TTOS-i.

Muudetakse TTOS § 124 lõike 1 esimest lauset. Muudatusega sätestatakse, et töötajal ja

tööandjal on õigus kirjalikus vormis kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö

tegemises haiguslehe alusel. Muudatus võimaldab seda teha, kui töötaja haiguslehele märgitud

töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui

30 kalendripäeva, kuni ravikindlustuse seaduse RaKS § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani.

Varem võis töötaja ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemiseks tööle naasta

61. kalendripäevast, kuid muudatusega tuuakse see tähtaeg 30 päeva võrra ettepoole.

Muudatuse eesmärk on võimaldada pikaajalisel haiguslehel olevatel inimestel, kelle tervis seda

võimaldab ja kelle tööandjal on võimalik kohandusi teha, naasta varem tööle osalise

koormusega või töötada kergendatud tööülesannetega.

Muudatus aitab neid inimesi, kelle terviseseisund võimaldab pikaajalise haiguse korral

kohandatud tingimustes töötada juba haiguse algstaadiumis. Inimene ei jää oma haigusega üksi,

8

vaid saab veel kiiremini liikuda tagasi tööturule. Muudatus toetab ka neid inimesi, kelle

taastumine on kiirem ja paranemine võimaldab juba teisel kuul liikuda tööturule. Mõlemal juhul

toetab töötajate tööle naasmine varajasemas etapis seda, et tööandja ei jää väärtuslikest

töötajatest ilma.

Muudatuse tulemusena saab töötaja varajases pikaajalise haiguslehe etapis liikuda tööle,

mistõttu ei jõua tal tööharjumuse kadu veel tekkida. Tööandjatel on võimalus veel kiiremini

taastada haigestunud töötaja töövoog ja hoida kvalifitseeritud tööjõud kogu aeg pädevana.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Muudatus 1: ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta töötuskindlustushüvitise saajale.

Sihtrühm: isikud, kes töösuhte lõppedes saavad samal ajal ajutise töövõime hüvitist ja

töötuskindlustushüvitist

Sotsiaalne mõju

Eelnõu muudatuse kohaselt saab inimene pärast töösuhte lõppu ajutise töövõimetuse hüvitist

ainult seni, kuni tal tekib ravikindlustus töötuskindlustushüvitise saajana. 2024. aasta ajutise

töövõimetuse hüvitise maksmise andmetel puudutab muudatus 824 inimese

1888 töövõimetuslehte. Neile isikutele maksis Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitisi

kokku 1,2 mln eurot ja Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitist ca 920 000 eurot (tabel 1).

Tabel 1. Ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskindlustushüvitist samal ajal saanud isikute arv,

töövõimetuslehtede arv ja väljamakstud hüvitiste kulud

Aasta Isikute arv Töövõimetusleht

ede arv

Töövõimetushüvitis

e kulu (eurot)

Töötuskindlustushüvitise kulu

(eurot)

2023 762 1 713 970 606 702 636

2024 824 1 888 1 207 965 919 948

Allikas: Tervisekassa; Eesti Töötukassa

Praegu kehtivad seadused võimaldavad inimesel saada ajutise töövõimetuse hüvitist ja

töötuskindlustushüvitist samal ajal. Tegemist on topelt asendussissetuleku maksmisega, mis ei

ole ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise seisukohalt otstarbekas. Topelt

asendussissetulekusaajate seas on kõige enam Harjumaa (41%) ja Tartumaa (14%) elanikke,

kus on ka elanike arv suurim. Seevastu on maakonna elanike arvuga võrreldes on topelt

asendussissetuleku saajate osatähtsus keskmisest suurem Põlvamaal, Valgamaal ja Võrumaal.

Ca 52% topelt asendussissetuleku saajatest on üle 50 aasta vanused.

9

Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Samas on

kavandatava muudatuse mõju oluline, kuna praegune korraldus ravikindlustushüvitiste

süsteemi ära kasutada ja saada hüvitist korraga mitmest süsteemist. Küll aga on muudatus

inimese vaates negatiivse mõjuga, kuna ajutise töövõimetuse hüvitise mittemaksmine samal

ajal töötuskindlustushüvitisega vähendab inimese sissetulekut. Kuna ajutise töövõimetuse

hüvitis on töötuskindlustushüvitisest kõrgem (haigushüvitise määr on üldjuhul 70% ja

hooldushüvitise määr 80% vs töötuskindlustushüvitis esimesel 100 päeval 60%). Muudatuse

tulemusena võib inimene teha valiku olla kodus võimalikult kaua, kuni haiguslehel märgitud

töövõime taastumise päevani/hoolduslehe lõpuni ja alles seejärel pöörduda Eesti

Töötukassasse, et ennast töötuna arvele võtta. Haigus- või hoolduslehel olles on võimalik saada

suuremat asendussissetulekut, kui seda on töötuskindlustus. Eesti keskmise palgaga inimene

kaotaks haigushüvitiselt ainult töötuskindlustusele üle minnes umbes 11,1 eurot päevas ja

hoolduslehelt üle minnes umbes 17,2 eurot päevas. Kuid neid, kes on hoolduslehel ja saavad

lisaks ka töötuskindlustushüvitist, on siiski vähe, 2024. aastal kõigest 25 isikut, mis moodustab

2,8% kõigist topelt asendussissetuleku saajatest.

Täpset hinnangut sissetulekute vähenemise kohta topelt asendussissetulekute mittemaksmisel

on raske anda, kuna töötuskindlustushüvitise arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele

töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud

töötuskindlustusmakse (Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu 2024. a oli 52,78 eurot).

Haigushüvitist ja hooldushüvitist arvutatakse reeglina eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga

maksustatud tulu alusel (2024. a keskmine tulu kuus 1835,50 eurot, kalendripäevas

61,18 eurot).

Risk, et inimene on haigus- või hoolduslehel kauem kui tervislikel põhjustel vaja oleks, on

väike, kuna haigus- või hoolduslehe väljastamise otsustab arst ikkagi inimese või tema poolt

hooldatava terviseseisundi põhjal.

Mõju riigivalitsemisele

Arvestades, et ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine on üks Tervisekassa põhiülesandeid, ei

kaasne muudatusega töökoormuse kasvu. Muudatuse rakendamine võimaldaks kasutada

Tervisekassa raha otstarbekalt ja kokku hoida Tervisekassa kulusid. 2024. aasta andmetel oleks

muudatuse mõjul kulude kokkuhoid Tervisekassa eelarvele ca 1,21 mln eurot. Muudatus ei

avalda mõju ka Töötukassa töökorraldusele, kuna Töötukassa edastab juba praegu

Tervisekassale töötuskindlustushüvitise andmeid, mis on ravikindlustuse tekkimise aluseks.

Muudatus 2: osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamine on võimalik alates

31. haiguslehe päevast.

Mõjutatud sihtrühm: pikaajalisel haiguslehel olevad isikud (31–60 päeva)

Sotsiaalne mõju

Muudatuse peamine eesmärk on võimaldada pikaajalise haiguslehe kehtivuse ajal alates

31. haiguslehe päevast kohandatud töötingimustes töötamist ning ennetada seeläbi paremini

püsiva töövõimetuse väljakujunemist ja inimese tööhõivest väljalangemist. Potentsiaalselt

puudutab muudatus kõiki töölepinguga töötajaid, avalikke teenistujaid ja FIE tegevuses

osalevaid abikaasasid. Neil tekib nüüd õigus kuu aega varem ehk alates 31. haiguslehe päevast

kohandatud töötingimustes töötada, kuid praktikas moodustavad pikaajalised haigusjuhtumid

kõikidest haigusjuhtumitest väikese osa.

10

Tervisekassa andmetel oli 2024. aastal ühest kuust kuni kahe kuuni kestval haiguslehel

18 527 inimest (moodustab 2,9% kõikidest töötamise alusel ravikindlustatud inimestest). Samas

on lisanduv sihtrühm pisut suurem kui praegu üle 61 päeva pikaajalisel haiguslehel olevate

inimeste arv – Tervisekassa andmetel oli perioodil 2018–2024 kahest kuust pikemaid

haiguslehti aasta jooksul keskmiselt 16 700 isikul, 2024. aastal 16 186 isikul. Kokku moodustab

nüüd haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamise, toetavate tööturuteenuste ja palgavahe

hüvitise saamise õigusega inimeste sihtrühm ca 34 700 inimest ehk 5,5% kõikidest töötamise

alusel ravikindlustatud inimestest.

Nende inimeste arvu, kes sooviksid ja oleksid võimelised kohandatud tingimustes töötama juba

31. haiguspäevast alates, on raske prognoosida ning tõenäoliselt on neid esialgu vähe. Kui tuua

võrdluseks töötamine alates 61. haiguspäevast, siis seda võimalust kasutas ajavahemikul

2024. a teine poolaasta kuni 16. mai 2025 ainult 111 inimest, mis moodustab kõigest 0,6%

potentsiaalsest sihtrühmast. Ligi pooled neist ehk 52 inimest elavad Harjumaal (47%),

järgnevad Tartumaa (22%), Pärnumaa (6%) ja Saaremaa (5%). Ülejäänud maakondades töötas

pikaajalise haiguse ajal alla 5 inimese, v.a Hiiumaa ja Põlvamaa, kus seda võimalust ei

kasutanud keegi. Valdavalt töötati osalise koormusega (62%) ja osalise koormusega kergemates

tööülesannetes (28%). Kergemates tööülesannetes töötas 10%. Väikesearvuline töötamine

pikaajalisel haiguslehel olles võib olla seotud ka vähese teadlikkusega sellest võimalusest, kuna

see süsteem on kasutusel olnud alla aasta. Teisalt oleneb kergema töö pakkumine ka ettevõtte

suurusest ja profiilist. Kõikidel tööandjatel ei ole võimalik kergemat või osaajaga tööd pakkuda,

isegi kui nad seda sooviksid.

Muudatus loob õigusliku aluse pikaajalisel haiguslehel olevale inimesele töötada alates

31. haiguspäevast kohandatud tingimustes töötamiseks, kuid ei kohusta teda selleks, mis ühtlasi

tagab selle, et juhul kui inimese terviseseisund kohandatud tingimustes töötamist ei võimalda,

saab ta jätkuvalt keskenduda enda tervenemise protsessile ning haigushüvitist makstakse

samadel tingimustel nagu seni. Seega eeldab haiguslehe ajal töötamine nii inimese valmisolekut

haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötada kui ka tööandja valmisolekut ja võimekust

töötaja terviseseisundile vastavat tööd pakkuda, sealhulgas vajaduse korral töökeskkonda

kohandada.

Pikaajalise haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamine aitab säilitada inimese tööalaseid

oskusi ja teadmisi ning ennetab seeläbi pikas perspektiivis tema tööhõivest väljalangemist.

Võrreldes pikaajalise haiguslehe ajal kodus olemisega on kohandatud tingimustes haiguslehe

ajal tööle naasvate inimeste sissetulek suurem ning parandab seeläbi nende majanduslikku

toimetulekut ja elukvaliteeti.

Kokkuvõttes on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus keskmine ning mõju esinemise

sagedus on samuti keskmine. Muudatusel on sihtrühma jaoks positiivne mõju, sest võimaldab

pikaajalise haiguse ajal vastavalt terviseseisundile töötada ning saada sissetulekut võrdväärselt

varasema töötasuga. Võib tekkida risk, et inimene läheb tööle enne, kui tema tervis on

taastunud. Samas on aga raviarstide ja töötervishoiuarstide pideva kontrolli all selline risk väga

väike. Teisalt lisandub sellega perearstidele ja töötervishoiuarstidele suurem töökoormus ja ka

vastutus, et mitte lubada patsiente tööle varem, kui nende tervis võimaldab. Teine võimalik risk

on see, et inimesele võib olla rahaliselt kasulikum saada palgavahet (kuue kuu keskmise palga

alusel) kui tavalist palka. See võib panna nii töötajat kui tööandjat eelistama osalise koormusega

töötamist ka siis, kui inimene vajaks veel taastumisaega. See võib kaasa tuua olukorra, kus

osalise tööajaga töötamine ja palgavahe maksmine kestavad kunstlikult kauem kui tavapärane

haigusleht. Ka siin peame riski väikeseks, sest arstid hindavad haiguslehe pikendamisel inimese

töövõimet regulaarselt.

11

Mõju majandusele

Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki tööandjaid, kuivõrd pikaajalise haigusega inimesi võib

töötada kõikides ettevõtetes. 2024. aastal oli Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid

Statistikaameti andmetel 158 400. Tööandjate jaoks on muudatus positiivne, kuna aitab

vähendada töötaja pikaajalisest haiguslehest tingitud tööjõupuudust. Eriti mõjutab see

ettevõtteid, kus vajalike oskustega töötajat on keeruline leida. Lisaks säilitab pikaajalise

haiguslehe ajal töötamine töötaja tööalaseid oskusi ja teadmisi ning suurendab tõenäosust, et

kui töötaja töövõime taastub, vastavad tema teadmised ja oskused jätkuvalt tööandja

vajadustele.

Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus süsteemi kasutavate tööandjate jaoks on keskmine

kuna kohandatud tingimustes töötamise võimaldamine pikaajalisel haiguslehel olevale

inimesele on tööandja võimalus, mitte kohustus. Töökohtade kohandamine ja töötingimuste

muudatustega kaasnev lepingute muutmine on küll tööandjatele lisakoormuseks, kuid on

kokkuvõttes kasulik nii töötajatele kui tööandjale. Seega võib öelda, et majanduslik mõju

tööandjatele on oluline.

Mõju riigivalitsemisele

Pikaajalise haiguslehe ajal töötamise jätkamist võimaldavat süsteemi hakati kasutama

2024. aastal, kui tekkis võimalus töötada alates 61. haiguslehe päevast. 2024. aasta detsembris

tehtud hindamine 49 isiku 89 haiguslehe palgavahe hüvitamise näitel tõi välja, et vaatamata

lühikesele kasutusajale (ca neli kuud) oli selleks ajaks Tervisekassal kulude kokkuhoid ca

60 000 eurot. Arvutused näitasid, et kui inimesed oleksid olnud kodus nn tavalisel haiguslehel,

siis oleks Tervisekassa kulu olnud 2,2 korda suurem ehk ca 131 000 eurot. Riigi vaates on

oluline ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu laekumise suurenemine.

Muudatus 3: kergemast tööst keeldumise juhtudel kasutatakse haigushüvitise

määramiseks MTA andmeid.

Sihtrühm: rasedad, keda ei ole võimalik kergemale tööle üle viia või kes keelduvad sellest

Sotsiaalne mõju

Praegu kehtiva seaduse järgi on rasedal õigus saada haigushüvitist alates teisest päevast 70%

kuue kuu keskmisest palgast, kui arst on andnud kergemale tööle üleviimise haiguslehe, aga

tööandjal pole võimalik kergemat tööd pakkuda või rase keeldub pakutavast tööst. 2024. aastal

sai haigushüvitist 70% keskmisest palgast 1325 rasedat. Kergemale tööle üleviimist kasutas

535 rasedat, neist 174 said mingi perioodi jooksul ka haigushüvitist 70% keskmisest palgast

(tabel 2).

Tabel 2. Rasedate haigushüvitise ja kergendatud tingimustel töötamise palgavahe hüvitise

maksmise andmed

Lehtede arv Isikute arv Arvestatud summa

Haigushüvitis 70% 4 317 1 325 3 255 677

Kergendatud tingimustel töötavate

töötajate palgavahe

1 265 476 934 077

Töötasu ei muutunud / palgavahet ei

makstud

122 59 0

Kokku (unikaalsed isikud) 5 704 1 686 4 189 754

12

Allikas: Tervisekassa

Hüvitise arvutamise aluseks võetakse töölt vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud

kuue kuu keskmine töötasu. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega võrreldes teiste hüvitise

saajatega, kes haiguslehe ajal ei tööta, kuna neil võetakse aluseks MTA andmed isiku eelmise

kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta.

Kuna hüvitamise aluseks on tööandja poolt haiguslehele märgitav töötasu, on ilmnenud suur

hüvitiste süsteemi pettuserisk (näiteks märgib tööandja töövõimetuslehele tegelikkusest

suurema töötasu). Tervisekassal on tööandjate märgitud andmete kontrollimise võimalused

minimaalsed ja ajakulu ebamõistlikult suur. Kontrollimisega on alati hõivatud vähemalt kaks

töötajat – töövõimetushüvitiste menetleja ja järelevalve jurist, kes kulutavad

menetlustoimingutele kokku keskmiselt ühe juhtumi kohta 2,5 tundi tööaega.

Muudatus on vajalik, et maandada haigushüvitiste süsteemi pettuseriske. Muudatuse

tulemusena hakkab Tervisekassa ka rasedate kergemale tööle üleviimisest keeldumise korral

arvutama haigushüvitist MTA-le esitatud palgatulu andmete alusel, mis aitab tagada hüvitise

õiglase suuruse.

Kokkuvõttes on sihtrühma suurus väike ning mõju esinemise sagedus samuti väike. Osadel

inimestel võib kaasneda vähene negatiivne mõju ja osadel positiivne mõju – hüvitist võivad

vähem saada need inimesed, kellel kuue kuu keskmine töötasu on suurem kui eelmise aasta

MTA andmetelt arvutatud tulu. Samas on positiivne mõju neile inimestele, kelle eelmise

kalendriaasta tulud olid suuremad (MTA-le esitatud andmete aluseks võtmisel lähevad arvesse

kõik inimese kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulud).

Mõju riigivalitsemisele

Mõju riigivalitsemisele on positiivne. Muudatuse tulemusena võetakse kergemast tööst

keeldumise juhtudel aluseks MTA-le esitatud palgatulu andmed. 2024. aasta andmete põhjal

puudutaks see aastas ca 1300 isiku haiguslehti. Muudatus vähendab Tervisekassa töökoormust

tööandjate esitatud andmete kontrollimisel. Raseda kergendatud tingimusel töötamise korral

võetakse jätkuvalt aluseks kuue kuu keskmine töötasu ning rasedal on õigus 50% suurusele

palgavahe hüvitisele Tervisekassa poolt. Eeldatavalt paraneb muudatusega hüvitiste määramise

kvaliteet ja väheneb pettuserisk.

Muudatuste 1–3 rakendamiseks vajalike IT-arenduste hinnanguline maksumus kokku on ca

50 000 eurot, mis kaetakse Tervisekassa eelarve vahenditest.

Muudatus 4: vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimuste muutmine

Sihtrühm: ravikindlustuseta inimesed

Sotsiaalne mõju

Ravikindlustamata inimeste osatähtsus moodustab ca 6% Eesti rahvastikust ja on püsinud 5–

6% piires alates 2019. aastast. Seega on ligikaudu 84 000 inimest ilma ravikindlustuseta.

Täiendava rahastuseta ei ole praeguse Tervisekassa eelarve keerulises olukorras võimalik

elanikkonnale laiendatud ravikindlustust rakendada2. Ravikindlustamata inimeste hulgas on

2 Võrk, Andres; Piirits, Magnus (2023). Eesti tervishoiu rahastamise senised uuringud ja uuendatud stsenaariumid. Leitav: Läbiviidud uuringud | Sotsiaalministeerium.

13

palju ebaregulaarset tulu teenivaid inimesi, loovisikuid, vabakutselisi, hooajatöötajaid. Neile

võimaldatakse tasuta üksnes vältimatut arstiabi. Samas tagaks vabatahtliku ravikindlustuse

lepingu sõlmimise tingimuste leevendamine tagaks parema ligipääsu ravikindlustusele ja aitaks

kaasa süsteemi tõhususe suurendamisele.

Tervisekassa andmetel oli 2025. aasta 30. aprilli seisuga ravikindlustatud inimeste arv

1 282 574, sealhulgas vabatahtliku lepingu alusel ravikindlustatuid 691. Viimati nimetatute seas

on kõige enam Harjumaa elanikke (ca 67%). Seal on ka sissetulekud kõrgemad, mistõttu on

suurem võimalus ennast ise kindlustada. 68% vabatahtlikult kindlustatutest kuulub

vanuserühma 30–59-a. Aastatel 2020–2024 oli aasta lõpu seisuga vabatahtliku

ravikindlustusega hõlmatuid 557–673.

Kuigi Tervisekassa pakub vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise võimalust, on tingimused

selleks liialt piiravad. Eelnõu muudatuse kohaselt leevendatakse tingimusi vabatahtliku

ravikindlustuse sõlmimiseks. Edaspidi piisab lepingu sõlmimiseks ja lepingu alusel

kindlustatuga võrdsustamiseks ainult asjaolust, et tegemist on Eesti alalise elaniku või Eestis

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elava inimesega. See võimaldaks suurendada

ligipääsu ravikindlustusele nendele inimestele, kes on nõus ise kindlustuse eest maksma, aga

kes seda siiani ei saanud piiravate tingimuste tõttu teha. Eeldatavasti kasvab lepingu sõlmijate

hulk kaks korda. Inimeste jaoks väheneb ravikindlustuslepingu sõlmimisega seotud ajakulu.

Kindlustusmakse suuruseks on 13% Eesti keskmisest brutokuupalgast, mille avaldab

Statistikaamet. Alates 1.07.2025 on kvartalimakse 772,50 eurot, aastamakse on 3090 eurot (tasu

ühe kalendrikuu eest on 257,50 eurot). Kindlustusmakseid saab tasuda kvartali või aasta kaupa.

Plaanitakse, et edaspidi on võimalik makseid tasuda ka kuu kaupa. Leping sõlmitakse vähemalt

üheks aastaks.

Kokkuvõttes on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus keskmine, mõju avaldamise sagedus

vabatahtlike ravikindlustuslepingute sõlmimise näol väike ja mõju ulatus väike. Samas on mõju

sihtrühmale oluline, kuna vabatahtlik ravikindlustus loob võimaluse, et tervishoiuteenuseid

saab suurem hulk inimesi. Vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimuste

leevendamisega suureneb klientide rahulolu ja väheneb lepingu haldamise kulu. Inimesele

paraneb ravikindlustuse kättesaadavus (sh ülalpeetavad abikaasad, kelle riigi poolt tagatud

kindlustus lõppeb 2025. a lõpus (muudatus, mis tehti perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadusega) – ka neile luuakse soodsamad tingimused lepingu sõlmimiseks). Lepingu

sõlmijate arv on seotud inimeste majandusliku seisuga. Samas võib üleminekul kvartalimakselt

kuupõhisele maksele juhtuda, et kui on tulemas suurem operatsioon või kulukas protseduur,

soovitakse osta kindlustust kindlaks ajaks. Sel juhul võib tekkida risk, et pärast teenuse

kasutamist püütakse leida põhjus leping lõpetada. Kuna seaduses on nõue, et leping sõlmitakse

aastaks ning varem saab seda lõpetada vaid seaduses/tüüptingimustes sätestatud tingimustel, on

riski tõenäosus väike. Riski maandamiseks on Tervisekassal plaanis lepingu tüüptingimusi

täiendada, et vältida süsteemi ärakasutamist inimeste poolt.

Mõju riigivalitsemisele

Vabatahtliku ravikindlustuslepingu sõlmimise lihtsustamisega vähendatakse bürokraatiat

lepingu sõlmimisel, mis lisaks inimeste ajakulule vähendab ka Tervisekassa töökoormust.

Eelnõu muudatuse tulemusena suureneb ravikindlustatute arv eeldatavalt vähemalt kaks korda,

mis toob kaasa lisaraha suurenemise tervishoius. Paraneb inimeste õigeaegne ravi

kättesaadavus, mis on tunduvalt odavam kui hilisem tüsistuste ravi. Võimalike tulevikus

tehtavate IT-arenduste (toetavad muudatuste järgset seaduse rakendamist) hinnanguline

maksumus on 100 000 eurot (kuna IT-arenduste tegemine või mittetegemine ei sõltu eelnõust,

14

ei ole nendeks vajalike õigusaktide muudatusi eelnõus käsitletud – need tehakse eraldi, kui uus

lahendusvariant on välja valitud). Viidatud kulud kaetakse Tervisekassa eelarvest.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõuga ei muutu töövõimetuslehe andmeid vahetavate asutuste ega andmeid töötlevate

isikute ring. Juba praegu esitavad raviasutused, tööandjad ja MTA Tervisekassale andmeid

ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks – seega on rasedale tööst keeldumise korral makstava

ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise muudatuste tegemiseks vajalikud andmed

Tervisekassal olemas. Samuti esitab Eesti Töötukassa juba praegu töötuskindlustushüvitise

saaja andmeid ravikindlustuse tekkimiseks (RaKS § 91), nende andmete alusel lõpetatakse

edaspidi ka ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine. Andmevahetus toimub turvalise

krüpteeritud X-tee andmevahetuskanali kaudu, andmete säilitamistähtaegu ei muudeta.

Tööandjale kuvatakse juba praegu RAKS § 52 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt muu

hulgas TTOS-is sätestatud kohustuse täitmiseks (haiguslehe ajal töötamse võimaldamiseks)

tema töötaja kogu töövõimetuslehe info (v.a diagnoos ja arsti andmed) – seega kergema töö

võimaldamine alates 31. haiguslehe päevast 61. haiguslehe päeva asemel siin muudatusi kaasa

ei too. Eelnõuga ei kaasne andmevahetuspartnerite jaoks muutusi ega muutu

andmevahetuskanalid.

7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatuste 1–3 rakendamiseks vajalike IT-arenduste hinnanguline maksumus kokku on ca

50 000 eurot, mis kaetakse Tervisekassa eelarve vahenditest.

Haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamise võimaldamisega 31. päevast võib kaasneda

töötervishoiuarstide e-konsultatsioonide vajaduse mõningane suurenemine. Kulud kokku ca

10 miljonit eurot kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja on arvestatud juba varasema

prognoosi sisse.

Osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamise alates 31. haiguslehe päevast

võimaldamisega kaasneb prognoositavalt Tervisekassa eelarvele kulude kokkuhoid.

Tervisekassale on soodsam maksta palgavahehüvitist kui haigushüvitist. Alates 60 päevast

süsteemi kasutanud inimeste juhtumite kohta tehtud arvutused näitasid, et kui inimesed oleksid

olnud kodus nn tavalisel haiguslehel, oleks Tervisekassa kulu olnud 2,2 korda suurem ehk ca

131 000 eurot. Seega, mida rohkem inimesi süsteemi kasutab, seda positiivsem on see

Tervisekassa eelarve vaates. Samas on prognoositavat tulu praegu keeruline hinnata, kuna see

oleneb inimeste palkadest ja sihtrühma suurusest, mille täpset suurust on keeruline hinnata.

Töötuskindlustushüvitise saajale ajutise töövõimetuse hüvitise mittemaksmise prognoositav

tulu Tervisekassa eelarvele on 2024. aasta andmetel ca 1,21 mln eurot.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määruseid:

1) sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise kord” lisa 65;

2) tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja

andmete edastamine“;

15

3) sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrus nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise

määramine ja maksmine“.

Määruse kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2.

RaKS § 72 lõike 5 alusel kehtetuks tunnistatava ministri määruse volitusnormi alusel ei ole

määrusi kehtestatud.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 1–6 ja 10 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, sest muudatuste

rakendamiseks on vajalik kindla kuupäeva määramine, et Tervisekassa saaks teha vastavad

ettevalmistused, aasta algus on selleks kohane aeg.

Seaduse § 1 punktid 7 ja 8 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. aprillil, sest Tervisekassa IT-

arendused valmivad selleks ajaks.

Seaduse § 1 punkt 9 jõustub üldise korras, sest tegemist on varem ekslikult kehtetuks

tunnistamata jäänud sätte kehtetuks tunnistamisega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik

ravikindlustus) väljatöötamiskavatsus (VTK) esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi

(EIS) kaudu.

VTK esitati ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikogu

sotsiaalkomisjonile, Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile,

Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Tööinspektsioonile,

Sotsiaalkindlustusametile, Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,

õiguskantslerile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Eesti Patsientide Liidule. Lisaks

tutvustatakse muudatusi maikuus eraldi teavitusüritusel.

VTK kohta saabunud ettepanekud ja arvamused koos vastustega on kajastatud seletuskirja

lisas 1 (VTK kooskõlastustabel).

Eelnõu saadeti EISi (toimik nr 25-0434) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning

arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile,

Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Tööinspektsioonile,

Sotsiaalkindlustusametile, Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,

õiguskantslerile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti

Patsientide Liidule, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Talupidajate Keskliidule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti

Kinoliidule, Eesti Kunstnike Liidule, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Tantsukunsti ja

Tantsuhariduse Liidule ja Eesti Teatriliidule. Lisaks tutvustati muudatusi 2025. aasta 8. mai

teavitusüritusel.

16

Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Eesti Ametühingute Keskliit, Eesti Töötervishoiuarstide

Selts, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ja Siseministeerium.

Tööinspektsioon, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Töötukassa,

Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti

Esitajate Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium esitasid

märkused. Eelnõu kohta esitatud märkused ja vastused neile on toodud seletuskirja lisas 3.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ ….. a.