Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 1.2.-3/24/501-2 |
Registreeritud | 26.02.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
Sari | 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023) |
Toimik | 1.2.-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Päevaleht |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Päevaleht |
Vastutaja | Grete Lehemaa (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Grete Lehemaa
Adressaat: Grete Põlluste Teema: RE: Päring EPList
From: Grete Lehemaa Sent: Thursday, February 22, 2024 2:01 PM To: 'Grete Põlluste' <[email protected]> Subject: RE: Päring EPList Tere Aitäh kannatlikkuse eest. Saadan vastuse päringule. Esmalt soovin välja tuua, et meditsiinitöötajatel on võlaõigusseadusest (VÕS) §-st 768 tulenev saladuse hoidmise kohustus. Lisan ka nimetatud väljavõtte seadusest.
(1) Tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et käesoleva seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.
Lisaks on olemas ka arstieetika koodeks. Õiguslikult tugineme Isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM) ja võlaõigusseaduslikule (VÕS).
Tavaliselt tuvastame sellised intsidendid kaebuse alusel. Enamustel juhtudel jõutakse selle tuvastamiseni tervisportaali andmejälgija kaudu. Kaebusele järgneb meie poolne kontroll tervishoiuteenuse osutajale, et tuvastada, millisel õiguslikul alusel neid päringuid tehti. Sääraseid kaebuseid on olnud eelmise aasta jooksul umbes vahemikus 15 kuni 17. Täpset arvu ei saa kahjuks öelda.
Üldiselt saame intsidentide seas eristada ekslikud päringud (näiteks süsteemis on nimekaim, isikukoodi number on vale, haigusjuhtum on jäänud põhjendamatult kauaks lahti jne) ja uudishimupäringud (teadlik teise inimese andmete vaatamine ilma õigusliku aluseta – näiteks mure töötaja pärast, erialane huvi, arsti tuttav tahab oma tuttava kohta infot jne). Osakaalu ei oska välja tuua, aga uudishimupäringuid tuleb aina enam juurde, mis võib näidata ka inimeste teadlikkuse kasvu. Kui on tegu eksliku päringuga ja see ekslikkus saab tõendatud, siis kulmineerub see tavaliselt noomituse või suulise hoiatusega. Lisaks samuti noomitus või soovitus andmetöötlejale (tervishoiuteenuse osutaja), kuidas analoogseid juhtumeid tulevikus vältida. Juhul, kui tegemist on uudishimupäringuga, siis algatame väärteomenetluse. Sellisel juhul sõltub kõik intsidendi asjaoludest. Kui midagi jäi ebaselgeks, siis lisaküsimused on alati oodatud. Tervitades Grete Lehemaa Avalike suhete nõunik [email protected] +372 6274136 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Ees LinkedIn I Facebook I Youtube
2
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Meediapäring | 22.02.2024 | 33 | 1.2.-3/24/501-1 | Sissetulev kiri | aki | Eesti Päevaleht |