Tööalase konkurentsivõime toetamine

12.07.2023

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Tööalase konkurentsivõime toetamine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Toetuse andmise eesmärk on rahastada tegevusi, mis aitavad tööturult eemale jäänud ja tööturul

ebasoodsamas olukorras olevatel inimestel tööle saada ja hõives püsida. Tegevused on suunatud

naistele, mittetöötavatele 16–29-aastastele noortele ja nende tugivõrgustikule, pererändega

saabunud uussisserändajatele, rahvusvahelise kaitse saajatele ja romadele, vanemaealistele ning

mittetöötavatele inimestele, kes vajavad tööle saamiseks enam tuge ja võimestamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tööhõive osakonna nõunikud Anna-Liina Väkram ([email protected], tel 5911

5470), Annika Sepp ([email protected], tel 5911 9425) ja Kelli Ilisson (teenistusest

lahkunud), tööturuteenuste juht Kristi Suur ([email protected], tel 5913 9212),

Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Natalja Tšikova

([email protected], tel 5917 1536) ja peaspetsialist Jüri Lõssenko ([email protected],

tel 5913 7882).﷟

Eelnõu koostamisel olid partneriteks Kultuuriministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet.

Koostööd tehti ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, kohalike

omavalitsuste, Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa), huvi- ja sidusrühmadega ning eelneval

perioodil korraldatud taotlusvoorudes toetust saanutega.

Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected], tel 626 9128).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320).

1.3. Märkused

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas.

2. Määruse sisu

Määrus on jaotatud kümneks peatükiks, mis omakorda jagunevad 29 paragrahviks:

1. peatükk „Üldsätted“

2. peatükk „Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja riigiabi”

3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“

4. peatükk „Toetuse taotlemine“

5. peatükk „Taotluste menetlemine“

6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“

7. peatükk „Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused“

8. peatükk „Aruannete esitamine“

9. peatükk „Toetuse maksmise tingimused“

10. peatükk „Finantskorrektsioonid ja vaided“.

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, terminid, toetuse andmise eesmärk

ja tulemus ning rakendusasutus ja rakendusüksus.

Määruse §-s 1 reguleeritakse, millise meetme ja tegevuse elluviimiseks toetust antakse.

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi

rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus

kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1

lõike 1 punkti 1 alusel.

Määruse §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõikes 1 sätestatakse määruse alusel antava toetuse andmise eesmärk – parandada tööotsijate,

sealhulgas noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas

olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate inimeste tööle saamise võimalusi ja suurendada

aktiveerimismeetmete kättesaadavust. Ebasoodsas olukorras olemise all mõeldakse olukorda,

kus sihtrühmal esineb takistusi tööle saamisel ja tööl püsimisel. See sihtrühm vajab oma

tööhõivevõime suurendamiseks, tööturule liikumiseks ja seal püsimiseks suuremat tuge.

Tegemist on heterogeense rühmaga, kelle puhul tingivad ebasoodsa olukorra järgmised tegurid:

puuduv või aegunud haridus ja oskused, sotsiaalsed probleemid, probleemid tervisega, puuduv

või vähene töökogemus, vähene keeleoskus, puue (sh liikumis-, nägemis-, kuulmis- või

intellektipuue) või erivajadus, pikaajaline sunnitud tööturult eemalolek jms. Sihtrühmast

tulenevalt on toetuse andmisel oluliseks põhimõtteks individuaalne lähenemisviis ja seetõttu

peab teenuste osutamine lähtuma sihtrühma tööle asumise takistustest. Projektid peaksid

muuhulgas püüdma lahendada probleeme, mis põhjustavad tõrjutust või hoiavad inimesi

tööturult eemal. Projekti sihtrühma piiritlemisel tuleb lähtuda määruse §-s 4 loetletud

toetatavatest tegevustest, mis täpsustavad, keda käsitatakse määruse kontekstis ebasoodsas

olukorras oleva inimestena. Aktiveerimismeetmete all mõeldakse nii aktiivseid

tööturumeetmeid ehk tööturuteenuseid kui ka tööturu konkurentsivõimet toetavaid tegevusi ja

tegevusi, mis nügivad inimesi selles suunas, et nad oleks valmis tööd otsima ja tööturule

sisenema. Tööturul aktiivsusena käsitletakse tööturupoliitikas ja statistikas ka seda, kui inimene

otsib tööd ja on valmis tööle asuma.

Lõikes 2 on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja, millesse toetuse andmisega

panustatakse. Väljundnäitaja on „Osaluskordade arv“, mis määruse mõistes tähendab, et

loetakse inimese projekti sisenemise kordi ehk ühe inimese projekti sisenemine loetakse üheks

osaluskorraks. Meetme raames on planeeritud 20 256 osaluskorda. Seejuures võib sama isikut

lugeda toetuse andmise perioodi jooksul korduvalt, st projektis osalemise katkestamisel ja

hiljem uuesti sisenemist loetakse uueks osaluskorraks.

Lõikes 3 on esitatud meetmete nimekirja tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega

panustatakse. Tulemusnäitajaks on „Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine

elanikkond“ ja selle sihttasemeks on, et 40% projektis osalenutest peab toetuse andmise ehk

projektis osalemise tulemusena olema tööle rakendunud peale projektis osalemist. Erandiks on

noortele mõeldud tegevused, mille puhul on tööle rakendumise sihtnäitaja vähemalt 25%

projektis osalenutest, seda põhjusel, et lisaks tööle rakendumisele loetakse noorte puhul

oluliseks positiivseks tulemuseks ka haridussüsteemi naasmine. Projekti käsitletakse tervikliku

sama eesmärgiga tegevuste kogumina, mistõttu ei loeta tööle rakendumist osaleva isiku puhul

iga üksiku teenuse väljumise järel, vaid tervikuna projektis osalemise lõppedes. Andmete

allikaks on Statistikaameti poolt kord aastas RÜ ja RA tarbeks koostatav andmestik, mis tugineb

töötamiseregistri andmetele. Meetmete nimekirjas on tulemusnäitaja sihttase on 38%, mis on

erinevate tegevuste keskmine.

Lõige 4 täpsustab, et toetuse andmisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta, ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika suhtes kohaldatud finantsreeglid, artiklis

9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning aidatakse kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse

„Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti

2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ja sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad

inimesed“ alasihi „Arukas inimene“ saavutamisele. Vastavalt rakenduskava DNSH (ingl do no

significant harm) analüüsile ei ole meetmel eeldatavalt märkimisväärset negatiivset mõju

ühelegi keskkonnaeesmärgile, seega on meede kooskõlas „ei kahjust oluliselt“ põhimõttega

ning täiendavate leevendusmeetmete kehtestamine ei ole vajalik.

Lõikes 5 on esitatud näitajad, millega hinnatakse lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist

ja strateegia „Eesti 2035“ sihi saavutamist. Näitajateks on 15–74-aastaste tööjõus osalemise

määr, ligipääsetavuse näitaja, soolise võrdõiguslikkuse indeks ning hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik. Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks toetatakse naiste tööturu

konkurentsivõime suurendamise ning tööle aitamiseks ja tööl püsimiseks vajalike oskuste

arendamisele suunatud tegevusi. Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse panustab tööturul

ebasoodsamas olukorras olevate inimeste (mh vanemaealised, sisserändajad) toetamine.

Toetatavad tegevused arvestavad ligipääsetavuse nõuetega nelja peamise puudeliigi lõikes.

Määruse §-s 3 nimetatakse meetme rakendusasutus (edaspidi RA) ja rakendusüksus (edaspidi

RÜ): RÜ on Riigi Tugiteenuste Keskus ja RA on meetmete nimekirja meetme 21.4.2.3

rakendusasutusena nimetatud ministeerium.

Määruse 2. peatükis sätestatakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus

ja toetuse määr ning seos riigiabiga.

Määruse §-s 4 sätestatakse toetatavad tegevused ja tegevuste sihtrühmad. Toetatavad

tegevused ja tegevuste sihtrühmad täiendavad tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS)

alusel töötukassa osutatavaid tööturuteenuseid, toetades TTTS-i eesmärke ja aidates tagada

heaolu arengukavas 2023–2030 nimetatud tööhõive eesmärke. Vastavatele avatud

taotlusvoorus toetatavatele tegevustele viitab ka tööturuprogrammi tegevus 107 „Toetuse

taotlemine uutele sihtrühmadele uute tööturuteenuste pakkumise laiendamiseks“. 2024. aastal

TTTS-i asemel jõustuva tööturumeetmete seaduse1 § 5 lõige 2 toob senisest veelgi selgemalt

esile, et lisaks töötukassale võivad tööturumeetmete (st tööturuteenuste ja -toetuste) pakkumist

korraldada ja tööturumeetmeid pakkuda kohaliku omavalitsuse üksused ja muud asjaomased

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023005

füüsilised ja juriidilised isikud seaduses sätestatud juhul või valdkonna eest vastutava ministri

kehtestatud tööturumeetmete pakkumise tingimustel ja korra kohaselt.

Tegevused on jaotatud viide kategooriasse sõltuvalt sihtrühmast. Määruse alusel antakse toetust

projektidele, mille raames viiakse ellu tegevusi, mis toetavad tööotsijate, eelkõige noorte,

töötute, tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse

kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust avardavaid

tegevusi. Tegevuste planeerimisel on oluline lähtuda sihtrühmast ja selle vajadustest, sekkumisi

kavandades tuleks arvestada sihtrühmaga, katsetades uusi lähenemisviise, kus asjakohane ja

võimalik. Tegevuste elluviimisel tuleb märgata osaleja kogetavaid takistusi ning pöörata

tähelepanu ka nendele probleemidele, mida kohe ei märgata. Juhul, kui ei ole sätestatud teisiti,

loetakse määrust läbivalt tööealiseks elanikkonnaks 15–74-aastane isik.

Toetatavate tegevuste vajalikkuse põhjendus

2019. aastal tegid Technopolis Group Eesti OÜ, Ernst & Young Baltic AS, Balti Uuringute

Instituut ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2014–2020 vahehindamise. Rakenduskava vahehindamise eesmärk oli anda

hinnang rakenduskava asjakohasusele, tulemuslikkusele, mõjule ja jätkusuutlikkusele

prioriteetsete suundade tasandil. Uuringu tulemustes leiti, et prioriteetsed suunad on olnud

tulemuslikud. Avatud taotlusvoorude puhul leiti, et need võimaldavad pöörduda laiema

sihtrühma poole, viia ellu väikesemahulisi projekte ja saavutada tulemused kokkuhoidlikumalt.

2017. aasta struktuurivahendite tõhususe ja toetuse saajate halduskoormuse hindamise uuringus

leidsid Ernst & Young Baltic AS ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, et avatud

taotlusvoorud on toimiv lahendus, kui eesmärgiks on kaasata laiem sihtrühm poliitikalahenduse

väljatöötamiseks ja elluviimiseks. Ühtlasi leiti, et avatud taotlusvoorud on rakendusskeemina

sobivad ja toimivad, kui eesmärk on võimestada sihtrühma ning leida poliitikavaldkonnas

esinevatele probleemidele uudseid ja konkureerivaid lahendusi. Hindamise tulemused

tõestavad, et avatud taotlusvoorudes elluviidavad tegevused aitavad tööturule liikuda

keerulisematel sihtrühmadel. Perioodil 2021–2027 jätkatakse selliste tegevuste toetamist, mis

on mõeldud sihtrühmadele, kes on tööturul haavatavad oma sotsiaalmajandusliku tausta või

vanuse tõttu või on mõnel muul põhjusel tööturul ebasoodsas olukorras.

2022. aastal oli Statistikaameti andmetel Eestis ligi 40 200 töötut vanuses 15–74, kes ei

töötanud, kuid otsisid aktiivselt tööd ja olid valmis kohe, s.o kahe nädala jooksul tööd alustama.

Töötute arv vähenes aastaga 2900 võrra ning töötuse määr langes 6,2%-lt 5,6%-ni.

Registreeritud töötuid oli Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) andmetel 2022. aastal 46 980

(sh 10 449 vähenenud töövõimega) ja registreeritud töötuse määr oli 7,0%. Eesti elanikkonnast

umbes 3,6% on mitteaktiivsed, sh loetakse mitteaktiivseks rasedus-, sünnitus- ja

lapsehoolduspuhkusel olijad ning need, kes hoolitsevad laste või teiste pereliikmete eest, keda

2022. aastal oli 20 000.

Mõjutatuna viiruse COVID-19 pandeemiast hakkas pikaajaliste töötute arv kasvama, jõudes

2021. aastal 11 600 inimeseni, samuti kasvas heitunud tööotsijate arv, mis oli 2021. aastal 7100.

Vaatamata pandeemiast tingitud muutustele tööturul ja ühiskonnas ning 2022. aastal alanud

sõjast Ukrainas on pikaajaliste töötute arv vähenenud. 2022. aastal oli pikaajalisi töötuid 10 500,

mis on 26% töötutest. Aasta võrdluses vähenesid nii pikaajaliste töötute arv kui ka pikaajalise

töötuse määr (1,7%-lt 1,5%-ni). 2023.a. I kvartalis oli kokku 8200 pikaajalist töötut (ca 21%

töötutest), mis oli 2900 võrra vähem kui aasta tagasi. Samas oli 2022. aastal oli heitunuid 11

600, mis on kolm korda enam kui COVID kriisi eelsel ajal.

Vaatamata pikaajalise töötuse vähenemisele viitab pikaajaliste töötute võrdlemisi suur

osatähtsus struktuursele tööpuudusele ja vähesele mobiilsusele, st tööturu vajaduste ja

pakkumise vähesele kattuvusele. Kuna pikaajalised töötud on väga heterogeenne grupp, tuleb

neile teenuste pakkumisel läheneda individuaalselt. Tegeleda tuleb ka heitunutega, kes on

loobunud aktiivsetest tööotsingutest või ei ole kohe valmis tööle asuma, kuid kes siiski soovivad

tööle minna. Vaatamata töötuse, sealhulgas pikaajaliste töötute osakaalu vähenemisele, on

olemas riskirühmad, kelle töötuse määr on võrreldes teistega kõrgem ning kellel on oht jääda

püsivalt töötuks. Teiste seas kuuluvad sellistesse riskirühmadesse noored ja vanemaealised,

samuti inimesed, kes vajavad tööturule liikumiseks individuaalset ja intensiivset tuge.

Tulenevalt suuremast sotsiaalmajanduslikust riskist (nt vanus, etniline taust, keeleoskus,

puudulik või aegunud oskused jne) ei jõua nad alati neile vajalike teenuste ja meetmeteni.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt toetatakse tegevusi, mis on suunatud 16–29-aastasele mittetöötavale

noorele või noore vanemale/tugivõrgustikule ning samuti toetatakse ennetustööd, mis on

suunatud lastele ja noortele alates 13-ndast eluaastast. Eesmärk on suurendada noore

konkurentsivõimet, et ta tööle aidata või haridussüsteemi lõimida ning seeläbi tagada tema

hilisem edukas toimetulek tööturul. Tegevuse eesmärk on eelkõige toetada neid noori, kes ei

õpi ega tööta. Kuna abi vajavad ka noored, kes on küll Eesti hariduse infosüsteemi nimekirjas,

kuid tegelikult koolis ei käi, on oluline võimaldada ka nendele noortele nõustamine ja abi.

Tegevuste raames on oluline muuhulgas, et noored, kes on koolikohustuslikus vanuses, saaksid

tuge, et õpinguid jätkata. Samuti on oluline pakkuda tegevusi noore tugivõrgustikule, sest noor

on üks osa oma peresüsteemist ning perekonna toimetulek mõjutab noore toimetulekut ja

vastupidi. Praktikas on esinenud olukordi, kus mittetöötavale noorele on vaja pakkuda abi, kuid

takistuseks on näiteks suhted vanematega või on noore abistamiseks vaja kasutada mõne

tugivõrgustiku liikme abi selleks, et noor jõuaks tööle või kooli. Samas võib vaimse tervise

murede korral, lisaks teenuste pakkumisele noorele, olla väga oluline pakkuda tuge ka noore

lähedastele. Noorema (alates 13-aastaste) sihtrühma hõlmamine tegevustes on ennetava

iseloomuga vältimaks hilisemat riskikäitumist.

Lõike 1 punkti 2 kohaselt toetatakse tegevusi, mis on suunatud mittetöötavatele ja

mitteõppivatele isikutele, kes vajavad tööle saamiseks ja tööl püsimiseks individuaalset ja

intensiivset lähenemisviisi. Sihtrühma vaates võib tegu olla inimestega, kellel on suurem

sotsiaalmajanduslik risk ja kes kogevad tööturule liikumisel ja seal püsimisel takistusi, näiteks

sotsiaalprobleemid, mille lahendamisega nad ise toime ei tule, probleemid enesehinnanguga,

aga ka madal haridustase või aegunud oskused. Samuti võivad sihtrühma kuuluda inimesed,

kellel on probleeme tervisega, sealhulgas kellel on puue ning kelle takistused tööturule

liikumisel ja seal püsimisel on seotud peamiselt tervisega. Tegevuse raames toetatakse

sekkumisi, mis on suunatud sihtrüma toetamisele probleemide märkamisel ja teadvustamisel

ning nende lahendamisel, toetades tööturule või haridussüsteemi liikumist ja vajaduse korral

tugiteenusteni jõudmist. Tegevuse raames on oluline pöörata tähelepanu sihtrühma

kogetavatele takistustele ning vajaduse korral pakkuda tegevuses osalejale individuaalset tuge

tema takistuse lahendamisel. Tööle saamiseks ja tööl püsimiseks vajalikud tegevused võivad

olla näitekserinevad nõustamised kogetavast takistusest tulenevalt. Nii võib vajalik olla

nõustamine tööotsingutega seoses, nt kandideerimisdokumentide koostamine ja intervjuudel

osalemise ettevalmistamine mh prooviintervjuude läbiviimine. Tööle asumisel võib

pikaajaliselt tööturult eemal olnud inimesele pakkuda näiteks tööhõives püsimise toetamiseks

tuge töökeskkonnas toimetulekul erinevate uute olukordadega kohanemisel ja neile lahenduste

leidmisel, kasutades selleks erinevaid nõustamisviise. Samuti võib sihtrühma liige vajada tööle

või õppesse asumiseks sotsiaalseiseloomuga teenuseid, sel juhul tuleks projektis osalejat

toetada talle vajalike teenuste saamisel kohalikust omavalitsusest või muu sarnase

teenusepakkuja juures.

Lõike 1 punkti 3 kohaselt toetatakse tegevusi, mis on suunatud mittetöötavatele pererändega

saabunud uussisserändajatele, rahvusvahelise kaitse saajatele ja romadele nende tööalase

konkurentsivõime suurendamiseks, tööle aitamiseks ja tööl püsimiseks. Tegevuse eesmärk on

toetada eelkõige neid pererändega saabunud uussisserändajaid, rahvusvahelise kaitse saajaid ja

romasid, kes ei tööta, seejuures ei ole välistatud õppimine. Tegevuse raames elluviidavad

tegevused on suunatud sihtrühma tööturule lõimimisele, sealhulgas tööturul püsimise

toetamisele ja sellega seotud tegevuste elluviimisele, samuti vajalike tugiteenustega

sidustamisele ja vajaduse korral koolisüsteemi lõimimisele. Tegevuse raames on esile toodud

romad, kuna tegemist on sihtrühmaga kelle tööturule lõimimine on kultuurilistest eripärades

tulenevalt keeruline ning üldiselt iseloomustab sihtrühma kõrge töötus ja madal tööhõive.

Eeltoodust lähtuvalt tagatakse määrusega võimalus osutada romadele tegevusi mille eesmärgiks

on nad tööturule lähemale tuua ja valmistavad neid ette aktiivselt tööturul osalema. Teisi

vähemusrahvuste sihtrühmi keda määruses eraldi nimetatud ei ole on võimalik toetada teiste

määruses kavandatud tegevuste raames.

Lõike 1 punkti 4 kohaselt toetatakse tegevusi, mis on suunatud mittetöötavatele 55-aastastele

ja vanematele inimestele nende tööalase konkurentsivõime suurendamiseks, tööle aitamiseks ja

tööl püsimiseks. Tegevuse raames pakutakse sihtrühma liikmetele tegevusi, mis toetavad nende

tööturule liikumist. Planeeritavad tegevused võivad anda praktilisi oskusi, suurendada

teoreetilisi teadmisi, kujundada minapilti või parandada eneseväärikust, samuti on eeldatud

vajaduspõhine tugiteenustega sidustamine kohaliku omavalitsuse, töötukassa,

meditsiinisüsteemi vms kaudu tulenevalt osaleja/sihtrühma individuaalselt vajadusest.

Tööturule liikumise järel on asjakohane pakkuda sihtrühmale tugiteenuseid, mis toetavad nende

tööturul püsimist. Sellisteks tugiteenusteks võivad olla nõustamine, jätkutugi vms. Praktika on

näidanud, et tööturule liikumise järel on tööharjumuse tekkimise perioodil oluline tugi

ilmnenud probleemide ja takistuste lahendamisel, et ennetada tööturult väljalangemist.

Lõike 1 punkti 5 kohaselt toetatakse tegevusi, mis on seotud naiste tööalase konkurentsivõime

suurendamisega, et toetada nende tööle asumist ja tööl püsimist tööks vajalike oskuste

arendamise kaudu, samuti on tegevuse raames asjakohane pakkuda vajalikke tugitegevusi ja

toetavaid teenuseid, nt nõustamisteenused, kovisioon, vajaduse korral mentorlus ja tööle

asumisel jätkutugi esimestel töökuudel. Projektis osalevad naised võivad projekti sisenemisel

olla hõivatud tööga, viibida ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel, õppida või olla töötud

(sh registreeritud töötud), samuti võib nende staatus tööturul projekti vältel muutuda omamata

mõju nende õigusele projektis osalemist jätkata. Tegevuse eesmärk on eelkõige toetada naisi,

kes on töötud ja soovivad liikuda tööturule, samuti naisi, kes töötavad, kuid kelle eesmärk on

asuda tööle uude valdkonda, mille tarbeks on vaja omandada uued teadmised ja praktilised

oskused. Lisaks tööturuoskustele on oluline pöörata tähelepanu tegevustes osalevate naiste

heaolule, märgata ja teadvustada võimalikke takistusi ning nendele tähelepanu pöörata.

Lõige 2 sätestab, et projektide raames elluviidavates tegevustes osalemine ja osutatavate

teenuste saamine on sihtrühma kuuluvatele inimestele tasuta.

Lõige 3 sätestab, et määruse tähenduses on mittetöötav isik see, kes ei ole hõivatud TTTS § 6

lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega. See tähendab, et töötamiseks loetakse töösuhe

juhul, kui inimene saab oma tegevuse eest tasu, mis on maksustatud sotsiaalmaksuga. Erandiks

on määruses ajutine töötamine TTTS §-s 42 sätestatud tingimusel, mille kohaselt on

registreeritud töötul õigus töötu töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva

kalendrikuus, maksimaalselt 12 kalendrikuul 24-kuulises ajavahemikus, ning seejuures ei ületa

talle makstav tasu ühes kalendrikuus 40 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kalendriaasta kuu töötasu alammäära. Samuti loetakse määruse kontekstis

mittetöötavaks lapsehoolduspuhusel viibivat inimest. Mõiste hõlmab nii isikuid, kes ei tööta ja

otsivad aktiivselt tööd kui ka neid, kes ei otsi aktiivselt tööd, sealhulgas nii registreeritud kui

registreerimata töötuid, aga ka mitteaktiivseid (sh õppijad) ja heitunud isikuid.

Lõige 4 sätestab, et määruse tähenduses mõistetakse tugivõrgustikuna sihtrühma kuuluva noore

lähedasi inimesi: perekonda, eestkostjat ja hooldusperekonda kuuluvaid liikmeid.

Tugivõrgustikuks on oluline lugeda eelkõige inimesi, kes on abi vajava noorega lähedalt seotud

ja kes võivad noore olukorrast tulenevalt olla olukorrast kaassõltuvad ja vajada abi.

Lõikes 5 sätestatakse, et sihtrühmale tegevuste kavandamisel tuleb pidada silmas

ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid, mis hõlmavad liikumis-, nägemis-,

kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi. Samuti tuleb arvestada selliste

erivajadustega, mille iseloom on ajutine ning mis võivad ilmneda tegevuses osalemise vältel ja

tingida ajutise iseloomuga erivajaduse. Näiteks võib inimene vajada liiklusõnnetuse tagajärjel

traumast taastumiseni, liikumiseks abivahendit (kargud, ratastool vms).

Lõige 6 sätestab, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega,

millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Vastavalt

rakenduskava DNSH (ingl. „do not significant harm“) analüüsile ei kahjusta TAT tegevused

oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki ega suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid. Tegevuste

elluviimisel tuleb tagada minimaalne ökoloogiline jalajälg, koolituste jm ürituste korraldamisel

lähtutakse nn keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest nii toitlustamise ja transpordi

planeerimisel kui ka materjalide (trükised, meened, nimesildid) kasutamisel ja teabe

vahendamisel (digiprügi vältimine). Võimalusel eelistatakse korduvkasutatavaid ja kestlikke

tooteid ja pakendeid ning energiasäästlikke seadmeid, pakutakse veebikohtumiste võimalust,

välditakse üleliigset transpordikasutust või valitakse väiksema CO2-heitega sõidukeid.

Teenuste ja toodete (mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed) hankimisel lähtutakse

soovitavalt keskkonnaministri 29.06.2021 määruse nr 352 „Hankelepingu esemeks olevate

toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke

alusdokumentides kehtestavad tingimused“ lisas 4 sätestatud põhimõtetest.

Määruse § 5 täpsustab abikõlblike kulude loetelu.

Lõiked 1 ja 2 sätestavad, et abikõlblike kulude tegemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus), käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses

sätestatust. Abikõlblikud on kõik kulud, mis on vajalikud §-s 4 nimetatud tegevuste

elluviimiseks, mis on tehtud § 2 kohase tulemuse saavutamiseks ja vastavalt §-s 8 sätestatud

piirmääradele. Paragrahvis 5 nimetatud abikõlblike kulude puhul tuleb lähtuda määruses

sätestatud tingimustest. Kõik tegevustega seotud kulud peavad olema põhjendatud ning neil

peab olema märkimisväärne mõju projekti tulemuste saavutamisele. Projekti mõju hinnatakse

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021013

esimese hindamiskriteeriumi all. Mõju on võimalik hinnata juhul, kui on selgitatud tegevuse

sisu, kestust ja selle vajalikkust lähtuvalt projekti sihtrühmast. Näiteks kui planeeritakse

koolitusi või nõustamisi, siis näidatakse nende kestus ja nõustamiskordade arv ning

põhjendatakse, millele toetudes on jõutud sellisele järeldusele. Kui soovitakse ellu viia

tegevusi, mida varem Eestis ei ole tehtud või on tehtud väga vähesel määral, tuleb põhjendada

(võimaluse korral viidata teiste riikide kogemusele), kuidas just need tegevused aitavad

saavutada projekti tulemusi ja miks need on tõhusamad praegu pakutavatest teenustest.

Lõike 3 kohaselt võib lugeda abikõlblikeks kulud, mis on tekkinud kuni kolm kuud enne RÜ-

le taotluse esitamist. Nimetatud kuludele on sätestatud piirmäär ning need võivad moodustada

kuni 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid kõige rohkem 3000 eurot. Varasemate

programmiperioodide praktika on näidanud, et enne taotluse esitamist tehtavad kulud on pigem

ettevalmistava iseloomuga (projekti taotluse koostamine, sihtrühma väljaselgitamine), mistõttu

on põhjendatud nimetatud kuludele piirmäära seadmine. Määruse alusel on struktuurivahendid

eelkõige ette nähtud projekti sihtrühmale teenuste osutamiseks ja nende tööalase

konkurentsivõime suurendamiseks. Taotleja peab arvestama, et kui ta on teinud kulusid enne

taotluse rahuldamise otsust, siis negatiivse otsuse korral neid kulusid ei hüvitata.

Lõikes 4 kohaselt ei kohaldata 3000 ja kuni 5% projekti abikõlblikest kuludest § 4 lõike 1

punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kus on tegemist kohalike omavalitsuste noortele ning

nende lähedastele suunatud tegevustega ning juhtumikorralduse ja võrgustikutööga ning see

võib vajada enne projekti algust näiteks inimeste värbamist, mis suuremate projektide puhul ei

pruugi mahtuda piirangu sisse.

Lõikes 5 sätestatakse abikõlblike kulude hüvitamise tingimused § 4 kohaste tegevuste

elluviimiseks ja §-s 2 nimetatud tulemuste saavutamiseks. Abikõlblikke kulusid hüvitatakse

ühikuhinna, tegelike kulude ja ühtse määra alusel.

Lõige 6 sätestab kaudsete kulude hüvitamise ühtse määra alusel, mis on 7% projekti tegevuste

elluviimisega seotud otsestest abikõlblikest kuludest.

Lõikes 7 täpsustatakse, et projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 4

nimetatud kulud.

Lõikes 8 selgitatakse, et lõikes 5 nimetatud ühikuhinna all on mõeldud nn siseriiklikku

ühikuhinda, mille alusel rahastatakse TTTS § 35 (stipendium) ning § 37 lõikes 5 (sõidu- ja

majutustoetus) nimetatud tööturuteenusel osalemist soodustavaid tööturutoetusi.

Lõiked 9–11 sätestatakse, et kui projekti eesmärkide saavutamiseks on vaja liisida või rentida

auto, on see lubatud väljaostukohustuseta liisingu- või rendilepingu korral, tulenevalt kulude

mitteabikõlblikkuse tingimusest (§ 6 lg 1 p 3). Kui mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks kui

projekti tegevuste elluviimise eesmärgil tehtud sõitudeks, on abikõlblik ainult

proportsionaalselt projekti rakendamiseks tehtud sõitude osa rendi- või liisinguesemele tehtud

kulutustest. Proportsiooni arvestuse põhimõtted ja kord tuleb eelnevalt RÜ-ga kooskõlastada.

Maksimaalne abikõlblik rendi- või liisingumakse on 300 eurot (koos käibemaksuga)

kalendrikuus. Laenu- ja liisinguintressid ei ole abikõlblikud kooskõlas ühendmääruse § 17

punktiga 1, siinkohal tuleb arvestada, et autoga seotud muud kulud, välja arvatud liiklus- ja

kaskokindlustus ning lepingust tulenevad korralised hooldustööd, on abikõlbmatud. Lepingust

tulenevate korraliste hooldustööde all peetakse silmas töid, mis on ette nähtud garantii- ja/või

tehnilises dokumentatsioonis ning mida tehakse rendi- või liisinguandja määratud

hooldeasutuses lepingu kehtivusaja vältel. Nimetatud kulu võib tekkida olukorras, kus selleks,

et transportida sihtrühm projektis ettenähtud teenuseid saama, koolitustele jms, on kõige

otstarbekam ja kuluefektiivsem mootorsõiduk rentida või liisida. Isikliku sõiduauto kulude

hüvitamisel tuleb lähtuda riigisisestes õigusaktides sätestatust. Teenuse ostmisel ja

transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. RÜ-l on õigus arvata kulu

abikõlbmatuks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur. Samuti

täpsustatakse, et nii isikliku sõiduauto kulude hüvitamine ning sõiduauto rendiga seotult tehtud

kulud loetakse otsesteks kuludeks vaid juhul, kui need on olnud otseselt vajalikud projekti

tegevuste elluviimiseks, otseselt mitte vajalikud kulud loetakse kaudseteks kuludeks.

Lõige 12 sätestab, et kui projekti raames pakutakse lapsehoiuteenust, on kulu abikõlblik juhul,

kui teenust osutab vastavat kvalifikatsiooni ja tegevusluba omav isik. Nõuded

lapsehoiuteenusele on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses. Lapsehoiuteenuse all ei ole

mõeldud lapse paigutamist koolieelsesse lasteasutusse. Lapsehoiuteenuse kulu on abikõlblik

ainult juhul, kui vanem osaleb projekti tegevustes ning tal ei ole selleks ajaks võimalik last

kellegi hoolde jätta. Teenuse pakkumine ajal, kui vanem ei ole projekti tegevustega hõivatud,

on abikõlbmatu.

Lõikes 13 sätestatakse nõuded nõustajatele, kes pakuvad psühholoogilist, võla- või

karjäärinõustamist, samuti on kirjeldatud tingimusi, millele peavad vastama õpiabiõpetaja,

sotsiaalpedagoog ja tugiisik. Abiõpetaja võib olla kaasatud projekti raames läbiviidava

pikemaajalise koolituse protsessi keerulisema sihtrühma õppeprotsessi toetajana, kelle rolliks

on märgata indiviidivajadustele mitte sobivaid õpitingimusi ning toetada õppija võimetele

vastavate uut lahenduste väljatöötamisel. Sotsiaalpedagoog võib projekti olla kaasatud nt töös

keerulisemate sihtrühmadega kes on tööturult pikemaajaliselt eemal olnud ning kes kogevad

erinevaid sotsiaalmajanduslike või muid probleeme, sellisel juhul on sotsiaalpedagoogi rolliks

inimese sotsiaalsete oskuste õpetamine ja parendamine, samuti erinevate sotsiaalsete ja

toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, indiviidi tegutsemisvõime ja

toimetuleku toetamine ning võrgustikutöös osalemine erinevate kogetavate raskuste

leevendamisel.

Lõiked 14–16 sätestavad, et kui projektis soovitakse teha rahvusvahelist koostööd (v.a pakkuda

rahvusvahelist tööpraktikat), on need tegevused lubatud ainult Euroopa Liidu liikmesriikides ja

tegevuskulud ei tohi moodustada rohkem kui 10% projekti abikõlblikest kogukuludest ning

välispartneriga koostöö tegemiseks tuleb sõlmida välispartneriga koostööpartneriga

koostöökokkulepe. Abikõlblikud on välisekspertide kaasamise kulud (lektoritasu, sõidu- ja

majutuskulud), teabeüritustel, näiteks konverentsidel, seminaridel või koolitustel osalemise

kulud (sõidu- ja majutuskulud, osalemistasud) Eestis ning teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja

teabeürituste korraldamise kulud Eestis (välislektorite tasud, sõidu- ja majutuskulud).

Lõiked 17 ja 18 näevad ette projekti sihtrühmale stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse

maksmise. Stipendiumi on õigus saada koolitusel osalemise ajal, välja arvatud juhul, kui

inimene on asunud tööle või õppima. Sõidu- ja majutustoetust on õigus saada kõigil

teenusesaajatel, välja arvatud juhul, kui elu- ja teenusekoha vahemaa on lühem kui 500 meetrit

või inimene on asunud teenuse saamise ajal tööle või kui on tagatud tasuta transport. Elukoha

mõiste sisustamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 14. TsÜS § 14

lõikes 1 on sätestatud, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Alalisuse

all mõistetakse kohta, kus isik alaliselt viibib ja millega isik on kõige enam seotud. Nii

stipendium kui ka sõidu- ja majutustoetus on ette nähtud inimestele, kellel puuduvad töised

sissetulekud. Kuna sõidu- ja majutustoetust makstakse ühikuhinna alusel, siis neid kulusid

kuludokumentide alusel ei hüvitata. Inimene valib ise, kas ta soovib teenusekohta sõita iga päev

või valib ööbimise. Stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust makstakse samadel alustel nagu

töötukassas registreeritud töötutele sarnaste teenuste saamisel ja mida rahastatakse töötukassa

eelarvest.

Lõikes 19 täpsustatakse, et projektis osalejal puudub õigus sõidu- ja majutustoetusele, kui talle

on tagatud tasuta transport või ta on asunud tööle või õppima ajal, kui ta osaleb projekti raames

osutatava teenuse saamises ja tal säilib õigus teenuse saamises osalemist jätkata. Samuti

täpsustatakse, et sõidu- ja majutustoetust ei maksta nendes tegevustes osalemise eest, mis

toimuvad veebikeskkonnas, kuna virtuaalselt tehtavad tegevused ei eelda elukohast

teenusekohta sõitmist ega ööbimist elukohast eemal ning ei tekita seetõttu täiendavaid kulusid

seoses elukoha või transpordiga.

Lõike 20 kohaselt, kui projekti raames luuakse või täiendatakse olemasolevat kodulehte, võivad

need kulud kokku moodustada kuni 1500 eurot. Kodulehe täiendamisega seotud kulud on

abikõlblikud juhul, kui need on otseselt vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks. Näiteks

võib olla vajalik lehekülje struktuuri muutmine või uuendamine selleks, et muuta koduleht

ligipääsetavaks nägemispuudega inimesele, näiteks viiakse kodulehekülg vastavusse WCAG

2.0 nõuetega3 ja seetõttu on tarvis kodulehe struktuuri uuendada. Projekti tarbeks uute

lahenduste loomisel tuleb esmalt uurida, kas selleks on olemas vabatarkvara.

Lõikes 21 sätestatakse, et projektis osalejal, kes on asunud tööle või õppima ajal, kui ta osaleb

projekti raames koolitusel, on õigus jätkata koolitusel osalemist kuni selle lõppemiseni.

Lõikes 22 sätestatakse, et projektis osalejal, kes on asunud tööle või õppima ajal, kui talle

osutatakse projekti raames psühholoogilise nõustamise, võlanõustamise või tugiisikuteenust,

on õigus nimetatud teenust jätkuvalt saada kuni neli kuud pärast tööle või õppima asumist

projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Määruse § 6 lõige 1 sätestab, et abikõlbmatute kulude puhul tuleb lähtuda nii ühendmääruse

§-s 17 kui ka käesolevas määruses sätestatust. Lõike 1 punktides 1–13 on loetletud on

abikõlbmatud kulud. Tööturuteenuseid, mida määruse alusel antavast toetusest ei toetata, on

võimalik saada töötukassa vahendusel. Samuti ei ole lubatud tasuda alkoholi-, narko- või muu

sõltuvuse raviteenuse eest, mida on võimalik saada meditsiiniteenusena haigekassa vahendusel.

Lõige 2 täpsustab, et uuringute ja analüüside mitteabikõlblikkust ei kohaldata paragrahvi § 4

lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kuna kohalike omavalitsuste noortele suunatud

tegevustes võivad olla sellised tegevused vajalikud.

Määruse §-s 7 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik. Abikõlblikkuse alguskuupäev võib olla

kolm kuud varasem taotluse RÜ-le esitamise kuupäevast. Projekti tegevustega tuleb alustada

hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse RÜ-le esitamisest ning toetatavate projektide maksimaalne

kestus võib olla kuni 36 kuud, välja arvatud määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse

puhul – sellisel juhul võib projekti kestus võib olla kuni 48 kuud.

Määruse §-s 8 kehtestatakse toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma.

3 https://www.w3.org/TR/WCAG21/.

Lõike 1 kohaselt on toetuse minimaalne summa projekti kohta 200 000 eurot.

Lõikes 2 sätestatakse toetuse maksimaalne summa iga toetatava tegevuse korral. Nii on toetuse

maksimaalne summa määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul 850 000 eurot

projekti kohta, § 4 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul 300 000 eurot projekti kohta

ja § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse puhul 250 000 eurot projekti kohta.

Lõikes 3 täpsustatakse, et toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 100% projekti

abikõlblikest kuludest, millest 70% moodustab Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 30% riiklik

kaasfinantseering. Meetmete nimekirja kohaselt on meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme

saavutamine ja hoidmine“ sekkumise „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine,

tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ EL

toetuse eelarve 47 805 581 eur, RKF 20 488 106 eur ja eelarve kokku 68 293 687 eur. Määruse

„Tööalase konkurentsivõime toetamine“ eelarve moodustab sellest 17 023 282 miljonit (ESF+

toetus ja RKF kokku).

Määruse § 9 kohaselt ei ole eelnõu raames antav toetus EL-i toimimise lepingu (ELTL) artikli

107 lõike 1 tähenduses riigiabi. Lähtudes riigiabi reeglistikust, siis selle eesmärk on välistada

igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele

riigi poolt. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga

kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused)

ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Seejuures tuleb

vaadata, kas faktiliselt on tegevused riigiabi mõttes majandustegevused.

Määruse raames toetatavad tegevused ei ole riigiabi kontekstis majandustegevused ning toetuse

andmine ei ole otseselt ega kaudselt riigiabi andmine. Majandustegevusega on tegemist juhul,

kui toetust saav isik peab pakkuma toetavate tegevuste raames vastutasu eest teenust, mida

vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Määruse raames toetatakse tegevusi, mis on suunatud tööturul väiksema konkurentsivõimega

sihtrühmadele (mittetöötavale ja mitteõppivatele inimestele) soodustamaks nende tööturule

asumist ja tööturul püsimist. Tegevustes osalemine on sihtrühmale tasuta. Toetatavad tegevused

ei ole majandustegevus, mida osutatakse turumajandustingimustel, st sihtrühmale osutatavaid

teenuseid erasektor omavahenditest ei osuta, sh tasu eest, sest reeglina ei ole sellised isikud

valmis turuhinda nõustamise eest tasu, tegemist on tööturumeetmetega. Erasektorit võib kaasata

tööturumeetme osutamisse vastavalt tööturumeetmete seaduse § 5 lõikele 2: Tööturumeetmete

pakkumist võivad korraldada ja tööturumeetmeid võivad pakkuda kohaliku omavalitsuse

üksused ja muud asjaomased füüsilised ja juriidilised isikud seaduses sätestatud juhul või

valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tööturumeetmete pakkumise tingimustel ja korra

kohaselt.

Toetuse saajad võivad pakkuda sihtrühmale tasuta sarnaseid teenuseid, mida pakub töötukassa

ning vastavalt sellele, et tegemist on enam tuge vajava sihtrühmaga, täiendavaid tööturule

sisenemist, tööturul püsimist ja tööturu konkurentsivõimet tõstvaid ja toetavaid teenuseid.

Näiteks võib toetatavate tegevuste raames pakkuda nõustamisteenuseid (võla-, psühholoogilist

või karjäärialast nõustamist), aga ka tugiisiku teenust, koolitusi, seminare, oskuste omandamist

toetavat õpiabi või sotsiaalpedagoogi teenuseid, õppimist või töötamist toetavat lastehoidu jm.

Kui toetuse saaja ei osuta teenuseid ega tee tegevusi oma töötajate kaudu ise, leitakse teenuse

osutaja ostupakkumise ehk nö hanke teel, mis välistab riigiabi andmise hanke teel leitud teenuse

osutajale. Sellisel juhul võib teenuse osutaja tegevust käsitleda majandustegevusena, sest ta

saab lepingu tasu saajalt/partnerilt tasu kolmandatele isikutele teenuse osutamise või tegevuse

läbiviimise eest, kuid riigiabi kontekstis elimineerib töövõtjale riigiabi andmise

menetlusreeglite kohase (riigi)hanke läbiviimine.

Teenusel osalemisega koos sõidu- ja majutustoetust makstakse TTTS-is sätestatud korras

sihtrühmaks olevale inimesele, kes ei ole püsivalt tööhõives. Seeläbi on tagatud, et ei hüvitata

kaude ettevõtja kulusid ega täideta tema kohustust.

Määruse 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele.

Määruse §-s 10 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks ja partneriks olla juriidiline isik, valitsusasutus või selle

hallatav riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus. Seejuures on juriidiline isik

lai termin, mis hõlmab muuhulgas näiteks ka omavalitsusliitusid või omavalitsuste loodud

maakondlikke arenduskeskuseid.

Lõike 2 kohaselt peavad taotleja ja partner vastama ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 1–7

sätestatule.

Ühendmääruse § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei anta toetust projektile, kui taotlejal või partneril

on varasema projekti raames finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv

toetus tagasi maksmata. Siinkohal peetakse silmas eelkõige olukorda, kus toetuse

tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid

toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada

tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega

ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Finantskorrektsiooni

otsuse kohase tagasinõude olemasolu ja tagasimaksete tegemist saab kontrollida

struktuuritoetuse registrist. Ühendmääruse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud kehtiva karistuse

puudumise kontrollimiseks on RÜ-l õigus teha järelepärimine karistusregistrisse. Isik loetakse

karistatuks või tal on kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete

kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni. Taotlejal, partneril või tema seaduslikul esindajal ei tohi

olla määratud kehtivat karistust karistusseadustiku § 209 (kelmus), § 2091 (hanke kelmus), §

210 (soodustuskelmus), § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele

töötamise võimaldamine), § 372 (tegevusloata ja keelatud majandustegevus), § 373 (ärikeelu ja

teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine), § 379 (audiitor- ja erikontrolli

tulemuste esitamata jätmine ja ebaõige esitamine) ega § 384 (maksejõuetuse põhjustamine)

alusel. Ühendmääruse § 3 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei tohi taotleja ja partneri taotluses

nimetatud tegevusega seotud majandustegevus olla lõppenud ega peatunud, kui nad tegelevad

majandustegevusega ning punkti 4 kohaselt ei tohi taotleja ja partneri maksu- või maksevõlg

riigile koos intressiga olla suurem kui 100 eurot või see on ajatatud. Punkti 5 kohaselt, juhul

kui see on asjakohane, on taotleja täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsiooni ja

majandusaasta aruande esitamise kohustuse. Punkti 6 kohaselt ei tohi taotleja ega partner olla

pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Punktis 7 sätestatakse, et taotleja ega partner ei

tohi olla raskustes ettevõtja, kui nii on ette nähtud Euroopa Liidu õiguse kohaselt.

Lõike 3 kohaselt peab noortele suunatud tegevuste puhul, juhul kui taotlejaks ei ole kohaliku

omavalistuse üksus, olema kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus, mille territooriumil

hakatakse tegevusi ellu viima.

Määruse § 11 kohaselt kohalduvad taotlejale ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud kohustused.

Eelkõige peab taotleja ise tõendama, et tema ja kaasatud partner(id) vastavad määruses nõutud

tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt.

Samuti tuleb taotlejal RÜ nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja peab

veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja

peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja või

partneri juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui pärast taotluse esitamist

taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse

kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama.

Määruse §-s 12 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Taotlus peab vastama käesolevas

määruses ja ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud punkt 11, milles nimetatud

nõue ei kohaldu Euroopa Sotsiaalfond+-i projektidele. Toetatavate tegevuste elluviimise koht

peab olema Eesti, välja arvatud § 5 lõike 14 punktis 2 nimetatud tegevustega seotud kulud, mis

võivad toimuda Euroopa Liidu liikmesriikides. Samuti on sätestatud, et projekti tegevused

peavad algama hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Samuti on seatud

nõue, et projekti tegevuste tulemusena on kavandatud rakendumise määraks vähemalt 40%

sihtrühmast, määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul vähemalt 25% projektis

osalenutest. Samuti sätestatakse, et partneri(te) kaasamisel on vajalik partneri kinnituskiri.

Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul tuleb taotlejalt esitada koos taotlusega

täidetud lisa 2, mis näitab taotleja ning tema projekti lähtumist valdkondadeülese NEET-

olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudelist kohalikele omavalitsustele4.

Sarnaselt ministri käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise tingimustega peavad avatud

taotlusvoorude projektid panustama rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse.

Lõige 2 sätestab, et taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse sätestatud kinnitustele ka

volikirja alusel tegutseva esindusõiguslik isiku puhul volikirja ja partneri kaasamise korral

partneri kinnituskirja. Juhul kui viiakse ellu § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust ja

taotlejaks ei ole kohalik omavalitsus, peab olema lisatud kohaliku omavalitsuse üksuse kui

partneri kinnitus, et ta on partnerina on kaasatud. See nõue kehtib ka omavalitsuste

arenduskeskustele ja kohalike omavalitsute liitudele, kes saavad samuti taotleda toetust vaid

juhul, kui partneriks on mõni kohalik omavalitsus ehk kohaliku omavalitsuse asutus või selle

üksus.

Lõige 3 sätestab, et kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust

samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, ELi või välisabi vahenditest, peab

taotleja esitama sellekohase teabe. Nimetatud säte sisaldab sama kulu topeltrahastamise keelu

põhimõtet, mille kohaselt võib projekt saada toetust ühest või enamast ühendmääruses

nimetatud fondist või ühest või enamast ühendmääruses nimetatud programmist ja muudest ELi

vahenditest tingimusel, et kulu, mis esitatakse maksetaotluses toetuse saamiseks ühest fondist,

ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult ELi vahendilt või riigieelarvest ega samalt fondilt

teise programmi raames.

4 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ngts

Määruse 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise kord.

Määruse §-s 13 sätestatakse taotlusvooru avamise tingimused. RA esitab RÜ-le lisaks

taotlusvooru ajakavale ja eelarvele ka projektitaotlusel ja seirearuandes kajastatavad andmed.

Kuna taotluste esitamine ja seirearuannete esitamine toimub ainult struktuuritoetuse e-toetuse

keskkonnas, puudub vajadus eraldi lisadena kinnitatavate vormide järele. Taotlusvooru

tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitatakse avalikkust ja sihtrühmi Riigi Tugiteenuste

Keskuse kodulehel www.rtk.ee vähemalt 20 päeva enne taotlusvooru avamise päeva.

Väljakuulutatavad taotlusvoorud võivad olla nii tähtajalised kui jooksvad.

Määruse §-s 14 sätestatakse toetuse taotlemise tähtaeg ja nõuded taotluse esitamise viisile.

Lõikes 1 sätestatakse taotluse esitamise tähtaeg. Taotlus tuleb esitada väljakuulutamise teates

sätestatud tähtpäevaks, jooksva taotlemise korral vabade vahendite lõppemiseni, kuid hiljemalt

väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks.

Lõikes 2 täpsustatakse, et taotluse esitab taotleja esindusõiguslik isik e-toetuse keskkonna

vahendusel. Taotluse osaks on määruse § 4 lg 1 p 1 nimetatud tegevuse puhul ka määruse lisas

2 toodud vastavushindamise kriteeriumid. E-toetuse keskkonna tehnilise vea esinemise korral

loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

Määruse 5. peatükis sätestatakse taotluste menetlemise kord, mis hõlmab taotluste esitamist

ja menetlemist; taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamist;

hindamiskomisjoni moodustamist; projektide hindamist, valikukriteeriume ja -metoodikat;

taotluse rahuldamise tingimusi ja korda; taotluse rahuldamata jätmise tingimusi ja korda;

taotluse osalist rahuldamist.

Määruse §-s 15 sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise nõuded. Kui tähtajalise

taotlemise korral taotlust tähtajaks ei esitata, siis tähtaja ennistamist taotluse suhtes ei

võimaldata. Seega ei võeta taotluse tähtpäevaks esitamata jätmise korral taotlust menetlusse,

arvestades toetuse taotluse menetlusetappe ning taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

Taotluste menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 60 tööpäeva RÜ-le taotluse esitamisest. Kui

vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei

ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks.

Puuduste likvideerimiseks on aega kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse

menetlemise tähtaeg. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue

täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue

täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Määruse §-s 16 on nimetatud taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise

tingimused. RÜ kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust vastavalt ühendmääruse §-le

6, mille kohaselt kontrollitakse tähtajaks esitatud taotluse puhul taotleja, partneri ja taotluse

nõuetele vastavust. Taotluses või sellega kaasnevates dokumentides puuduste esinemise ja

lisateabe esitamise vajaduse korral pikendatakse taotluse menetlemiseks ettenähtud aega

vastavalt ajale, mis on tarvilik puuduste kõrvaldamiseks, taotluse muutmiseks või

lisadokumentide ja -teabe esitamiseks. Taotlejat teavitatakse täiendamist, tõendamist või

muutmist vajavatest asjaoludest. Puudustega saadud nõue loetakse täidetuks, kui puudus

kõrvaldatakse või lisateave esitatakse.

RÜ tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 10 sätestatud

nõuetele, ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui see vastab §-s 12 sätestatule.

Lõikes 4 sätestatakse, et § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse (mis on suunatud

mittetöötavale noorele või noore vanemale/tugivõrgustikule) elluviimiseks esitatud taotluse

üheks nõuetele vastavuse tingimuseks on lähtumine valdkondadeülesest NEET-olukorras

noorte toetamise ja teenuste koostöömudelist kohalikele omavalitsustele5. See on oluline, et

tagada tegevuse elluviimiseks esitatud taotluse lähtumine ühtsetest alustest ja tagada noortele

ühtsetest standarditest lähtuv abi. Valdkondadeülene koostöömudel on loodud koostöös eri

osapooltega ning see lähtub eelkõige noorte ja kohaliku omavalitsuse eripäradest ja vajadustest.

Taotlusvoorus laekunud projekti vastavushindamise lähtuvalt koostöömudelist ning tuginedes

määruse lisas 2 toodud vastavushindamise kriteeriumidele teeb Sotsiaalkindlustusamet. Taotlus

peab vastama kõigile lisas 2 sätestatud kriteeriumitele ehk saanud kõigile lisas 2 toodud

valikukriteeriumidele positiivse hinnangu. See tähendab, et taotleja peab olema vastanud

vastavushindamise kriteeriumite punktides 1–9 iga kriteeriumi lõikes kas olemasoleva või

plaanitava olukorra kohta JAH ning andnud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) hinnangul piisavad

selgitused. Sotsiaalkindlustusamet vormistab oma hinnangu lisas 4 oleval vormil (lisa 4 punktid

1–9). Seejuures on lisa 4 on kaheosaline ehk esimene pool on vastavalt § 16 lõikele 4 SKA

hinnang lisa 2 nõuetele vastavuse kohta ja teine osa § 17 lg 10 valikukriteeriumide alusel

hindamise tulemuse kajastamine. Mõlemad osad teostab ja täidab lisas 4 toodud vormil

Sotsiaalkindlustusamet. Taotleja ja taotluse vastavushindamise vastavalt §-dele 10 ja 12 teeb

RÜ.

SKA viib vastavushindamist läbi lähtuvalt oma rollist noortegarantii tugisüsteemi (NGTS)

rakendamisel EL eelarveperioodil 2017-2020, mida rahastatakse kuni aasta 2023 lõpuni tervise

ja tööministri 23.12.2022 käskkirjaga nr 175 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja

testimine“ alusel ja eelarveperioodil 2021–2027 valdkonnaülese NEET-olukorras noorte

toetamise koostöömudeli rakendamisel, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse poolt 28.04.2022.

aastal kinnitatud Noortegarantii tugevdamise riigisisest tegevuskavast perioodiks 2022–2027

ning SKA tegevust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja

meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ raames majandus- ja

infotehnoloogiaministri kinnitatava käskkirjaga NEET-olukorras noorte ja tervisest tulenevate

takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamiseks, mis on

kavandatud jõustuma alates 2024. aastast.

Lõikes 5 on sätestatud, et oma kirjaliku hinnangu esitab Sotsiaalkindlustusamet RÜ-le 10

tööpäeva jooksul peale seda, kui taotlus on RÜ poolt tehtud Sotsiaalkindlustusametile

kättesaadavaks.

Määruse §-s 17 on sätestatud projektide hindamine ning valikukriteeriumid ja -metoodika.

Lõike 1 kohaselt hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud projekte lõikes 1 sätestatud

kriteeriumide alusel. Hinnatakse projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava eesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, projekti põhjendatust ja selle

kuluefektiivsust, samuti taotleja ja partneri suutlikkust projekti ellu viia ning projekti kooskõla

strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Strateegia „Eesti 2035“ indikaatori

„tööjõus osalemise määr (15–74aastased)“ osas on kõige halvemas seisus Kirde- ja Kesk-Eesti

ning toetatavate tegevustega panustatakse selle näitaja regionaalsete erisuste vähenemisse ning

5 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Ohvriabi/koostoomudeli_dokument_kovidele_11.01.2022.pdf.

läbi teavitus- ja nõustamistegevuste innustatakse taotlejaid vastavatest piirkondadest projektide

läbiviimises osalema. Projektide hindamisel ei arvestata regionaalseid erinevusi, kuna

taotlusvooru raames elluviidavad tegevused toetavad tööturupoliitikat rakendava töötukassa

tegevusi ning taotlusvooru raames hõlmatud sihtrühmad paiknevad eri piirkondades hajusalt

üle kogu riigi, mistõttu ei võimalda mõnele kindlale piirkonnale keskendumine kogu sihtrühma

mõjusalt kaasata. Töötuse- ja tööhõivemäär erinevad vanuse, hariduse, tervisliku seisundi ning

muude tegurite lõikes, mis hõlmavad näiteks hoolduskoormust, kaugust töökohtadest,

keeleoskust. Silmas tuleb pidada, et ehkki piirkonniti on töötuse määr Eestis erinev6 ja esile

tõusevad Kirde ja Kesk-Eesti, siis et arvuliselt on suurem hulk sihtrühma koondunud

Tallinnasse ja Harjumaale ja suurtesse linnadesse, mis ei ole projektide toetamisel eraldi

eesmärk. Samuti on taotlusvooru raames tegevusi, milles on võimalik osaleda maakondade

üleselt või virtuaalselt (nt oskuste arendamisega seotud tegevused) ja mis ei eelda projektis

osalemiseks kindlat elukohta kindlas maakonnas. Projekti tegevuste regionaalne piiramata

jätmine võimaldab ellu viia projekte, millel on suurim positiivne mõju projekti sihtrühmale,

olenemata nende elukohast. Eeldus on, et projekte taotletakse seal, kus probleemi tunnetatakse

teravamalt ning on olemas suutlikud rakendajad. Selline lähenemine on põhjendatud, kuna

avatud taotlusvoorude projektide vahendid on piiratud ja samas projektid täiendavad töötukassa

kaudu üle Eesti pakutavaid sekkumisi. Projektide kaudu saab pakkuda sihtrühmadele

personaalset ja uuenduslikku lähenemist.

Ida-Virumaa spetsiifikat adresseerivad kavandatavad erimeetmed Õiglase Ülemineku Fondi

toel. Perioodil 2014–2021 oli ka ESFist rahastatud Eesti Töötukassa Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti

töökoha loomise toetuse erimeede ning avatud taotlusvoorude tööturuprojektide puhul olid

hindamissüsteemis lisapunktid kõrgema töötusega regioonide projektidele. Kumbki

lähenemine ei andnud alust seda uuel perioodil jätkata, kuna ühelt poolt oli piirkondliku

töökoha loomise toetuse vastu tagasihoidlik huvi ja teisalt ainuüksi kõrgema töötusega

regioonis projekti rakendamine ei anna sisulist hinnangut projekti suutlikkusele sihtrühma

aidata ning see ei mõjutanud ka oluliselt rahastatud projektide jaotust. Perioodil 2014–2021 on

avatud taotlemise kaudu sarnaste tegevuste elluviimiseks toetatud kokku 60 projekti, mis

taotleja registreeritud asukoha põhjal jagunevad 7 maakonna vahel (Harju – 31 projekti, Tartu

– 14 projekti, Võru – 6 projekti, Ida-Viru – 6 projekti, Jõgeva – 1 projekt, Järva – 1 projekt ja

Lääne-Viru – 1 projekt). Peab arvesse võtma, et taotleja asukoht ei tähenda, et tegevusi viiakse

ellu vaid samas maakonnas, kuna sihtrühm võib jaotuda piirkondade üleselt.

Regionaalset tasakaalustatust suurendavate sekkumiste tõhusust plaanitakse hinnata projektide

rakendamise hilisemas faasis, näiteks võrreldes kas taotlemisaktiivsus on suurenenud suureneb

probleemsemates piirkondades pärast seda kui on rohkem teavitatud ja nõustatud.

Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel koostatakse

valikumetoodika ning see avalikustatakse RÜ veebilehel www.rtk.ee hiljemalt taotlusvooru

väljakuulutamise päeval. Eelnevalt kooskõlastatakse valikumetoodika rakendusasutusega, kes

nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale.

Lõikega 3 sätestatakse, et nõutele vastava taotluse hindamise protsessis osalevad kolm

erapooletut, sõltumatut, usaldusväärset eksperti, kes on hästi tuttavad taotlusvooru raames

rahastatavate tegevuste sihtrühmadega, mõistavad projektide olemust ja olulisust ning oskavad

6 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg/tootuse-maar

hinnata kavandatud tegevuste võimalikku mõju sihtrühma tööturule integreerimisel. Taotlusi

hindavate ekspertide valimise korraldab RÜ ja ekspertide nimekirja kinnitab RA.

Lõikega 4 sätestatakse, et eksperdid peavad oma hinnangus saavutama konsensuse ning

kohustusvad esitama täidetud ja digitaalselt allkirjastatud hindamiselehe RÜ-le 14

kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest. Hindamiseks kasutavad eksperdid lisaga

1 kehtestatud hindamislehte.

Lõike 6 kohaselt peavad projekte hindavad eksperdid kinnitama oma sõltumatust, erapooletust

hinnatava projekti osas ning kohustuvad mitte avaldama projekti hindamise käigus ilmnenud

infot taotleja kohta.

Lõike 7 kohaselt loetakse projekti taotluse hinnang positiivseks, kui projekti koondhinne lõikes

6 nimetatud viie valikukriteeriumi alusel on vähemalt 19 hindepunkti.

Lõikes 8 täpsustatakse, et taotluse hindamine lõpeb, kui lõike 1 punktis 1 nimetatud

valikukriteeriumi „Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele“ hinne on väiksem kui kolm või

valikukriteeriumi „Projekti põhjendatus“ hinne on väiksem kui kuus. Esimese kriteeriumi puhul

on oluline, et taotlusest selgub mil viisil panustab kavandatud projekti tegevus meetme

eesmärgi saavutamisse. Olulisel kohal on hinnatava projekti kooskõla valdkonna arengukavaga

ning selle mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, sh mil määral

panustavad kavandatud tegevused meetme väljund- ja tulemusnäitajatesse. Teise kriteeriumi

puhul hinnatakse projektis püsitatud eesmärki teemavaldkonna vaatepunktist ja hetkeolukorra

kirjeldusest lähtuvalt ehk seda, kui hästi on taotleja projekti kavandamisel arvestanud

teemavaldkonna hetkeolukorda. Samuti hinnatakse seda, kas sihtrühma vaatepunktist on

kavandatud tegevuskava mõistlik, vajalik ja teostatav ning kas taotleja on arvestanud riskidega

ja kavandanud nende maandamiseks tegevusi. Taotlused, mille puhul on projekti mõju või

põhjendatus ebaselge ning kriteeriume on hinnatud alla ettenähtud lävendi, ei kvalifitseeru

rahastamisele.

Lõikes 9 sätestatakse, et tähtajalise taotlemise korral eelistatakse võrdsete näitajatega projektide

puhul projekti, mille lõike 1 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on suurem. See

tähendab seda, et kahe projekti puhul, mille mõlema koondhinne on 23 hindepunkti, on

eelisseisus projekt, mille põhjendatust on eksperdid hinnanud kõrgemalt ehk projekti

tegevuskava on selge, see arvestab sihtrühma ja hetkeolukorraga ning toetab sihtrühma

tööturule liikumist. Projekti tegevuskavas on hinnatud võimalikud riskid ja kavandatud

maandavad tegevused. Võrdsete näitajate korral eelistatakse taotust, mis on ajaliselt varem

esitatud.

Lõikes 10 sätestatakse, et § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul viiakse hindamine

läbi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide kohta andes hindepunkte skaalal 0–1. Skaala

hinnang 0 vastab sõnale ei ning 1 on vastab sõnale jah. Hinnang loetakse positiivseks, kui

hindamisel saadud koondhinne on vähemalt 5 punkti. Hindamise tulemus kajastatakse lisa 4

kohasel vormil (lisa 4 punkt 10) ja edastatakse SKA poolt rakendusüksusele 14 kalendripäeva

jooksul projekti hindamiseks saamisest. Hindamine toimub SKA poolt vaid nende taotluste

osas, mis läbivad vastavuskontrolli, sh § 16 lõike 4 ehk lisa 4 punktide 1–9 alusel.

Seega lisa 4 on kaheosaline ehk esimene pool on sisuliselt lisa 2 kohta SKA hinnang nõuetele

vastavuse kohta ja teine osa valikukriteeriumide alusel hindamise tulemuse kajastamine. Ehk

siis § 16 ja lisa 2 on nõuetele vastavuskontrolli etapp ning hindamine § 17 lg 10 toimub ainult

nende taotluste osas, mis läbivad vastavuskontrolli. Kokkuvõttes protsessi vaatest – kui § 16

osas nõuetele ei vasta, siis SKA ei tee § 17 kohast hindamist. SKA ei pea RÜ-le hindamislehte

esitama 2 korda, vaid saab esitada korraga.

Lõikes 11 täpsustatakse, et juhul kui taotlusi hindavatel ekspertidel või Sotsiaalkindlustusametil

tekib hindamisel oleva taotluse kohta küsimusi, annab RÜ taotlejale kuni kümme tööpäeva

esitatud küsimustele vastamiseks, selle aja võrra pikeneb ka taotluse menetlemise tähtaeg.

Lõikes 12 sätestatakse, et taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb maksimaalselt kuni 20

tööpäeva võrra vastavalt RÜ ekspertide või Sotsiaalkindlustusameti esitatud täiendavate

küsimuste ja nendele vastamiseks kulunud ajale.

Määruse §-s 18 nähakse ette taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Lõike 1 kohaselt kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavad taotlused, mis on perioodi 2021–

2027 üldistele valikukriteeriumidele tuginevate valikukriteeriumide alusel saanud

koondhindeks vähemalt 19 hindepunkti ning mida ei ole hinnatud kolmest väiksema hindega

kriteeriumi „Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi

ja meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul või kuuest väiksema hindega kriteeriumi „Projekti

põhjendatus“ puhul. Eelkirjeldatud viisil ei hinnata § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust,

mille hindamisel rakendatakse vastavushindamist ning tegevust rahastatakse, kui määruse §-s

16 lõikes 4 sätestatud nõuded on täidetud.

Lõikes 2 täpsustatakse, et tähtajalise taotlemise korral kuuluvad taotlused rahuldamisele

vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. RÜ koostab ekspertide hindamistulemuste

alusel arvutatud koondhinde põhjal taotluste lõpliku paremusjärjestuse, kus esimesel kohal on

kõrgeima koondhinde saanud taotlus. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve

vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mille

hindamiskriteeriumi „Projekti põhjendatus“ hinne on suurem. Kui nimetatud kriteerium on

võrdne, eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.

Lõike 3 kohaselt ei moodustata jooksva taotlemise korral paremusjärjestust ja taotlused

rahuldatakse laekumise järjekorras. Kuid oluline on, et rahuldatud taotluste toetuse kogusumma

ei tohi ületada taotlusvooru eelarvet.

Lõikes 4 selgitatakse, et taotluse rahuldamise otsuses (edaspidi TRO) täpsustatakse toetuse

saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse saamise tingimusi, sealhulgas märgitakse lisaks

ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus. See

tähendab seda, et taotleja tagab iga tegevuse puhul seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks,

kontrollimiseks ja auditeerimiseks vajalike andmete kogumise, sealhulgas tuleb vajaduse korral

koguda andmeid üksikute osalejate kohta. Andmed tuleb salvestada e-toetuse keskkonna

sündmuste infosüsteemis ning näitajaid puudutavad andmed jaotada soolise tunnuse alusel.

Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele

andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje

tegemiseks (isikukood) ja mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad

vastavalt korraldusasutuse juhendile. Osalejate andmeid kogutakse e-toetuse keskkonna

sündmuste infosüsteemis.

Lõikes 5 sätestatakse, et TRO tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse keskkonna kaudu kuue

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

Määruse §-s 19 nähakse ette taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Lõike 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

juhtudel.

Lõikes 2 sätestatakse, et lisaks lõikes 1 sätestatule võib RÜ jätta taotluse rahuldamata, kui

taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates selgub, et projekti

eesmärgid on saavutatavad ka ilma toetust määramata.

Lõikes 3 sätestatakse menetluses oleva taotluse rahuldamata jätmine, tuginedes ühendmääruse

§ 9 lõikele 1, mille kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada, kui taotluse täielik rahuldamine

ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve mahu tõttu, samuti juhul, kui taotluse

täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi,

tulemusi või eesmärki. Eelnimetatud juhul tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel

taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Lõikes 4 täpsustatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8

lõikes 4 nimetatud andmed. See tähendab seda, et taotluse rahuldamata jätmise otsus peab

olema vormistatud kirjalikult ning selles peavad olema märgitud otsuse tegemise alus ja põhjus

ning kaalutlused (valikukriteeriumide alusel hindamise tulemus), samuti peab taotluse

rahuldamata jätmise otsus selgitama otsuse vaidlustamise võimalusi, selle korda ja tähtaega.

Lõikes 5 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse

keskkonna kaudu kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

Määruse § 20 sätestab taotluse osalise rahuldamise korra. Määruse kontekstis tähendab

taotluse osaline rahuldamine seda, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks

toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või

kujul. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning

selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud

näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt

tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või

selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Selline ettepanek võib tugineda ekspertide

konsensuslikule arvamusele. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste

rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta.

Taotlejale pakutakse võimalust kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga projekti

ellu viima või vajaduse korral projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on RÜ-l

kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei

saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.

Määruse 6. peatükis sätestatakse TRO muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord.

Määruse §-s 21 nähakse ette TRO muutmise kord. TRO-d võib muuta RÜ algatusel või toetuse

saaja sellekohase avalduse alusel vastavalt ühendmääruse §-s 12 sätestatule.

Kui muutuvad ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, tuleb toetuse

saajal teavitada RÜ-d viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eelnimetatud

juhul kontrollib RÜ muutuse vastavust toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud

nõuetele, selle asjakohasuse korral hinnatakse muutuse asjakohasust projekti

valikukriteeriumide alusel. TRO muutmise otsustab RÜ kümne tööpäeva jooksul

vastavasisulise avalduse saamisest, täiendavate asjaolude ilmnemise korral on RÜ-l õigus

pikendada taotluse menetlemise tähtaega kuni kümne tööpäeva võrra. Vajaduse korral

kaasatakse hindamisse eksperte.

Määruse §-s 22 sätestatakse TRO kehtetuks tunnistamine. Otsuse täielikult või osaliselt

kehtetuks tunnistamise alused tulenevad ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatust.

Ühendmääruse §-s 14 nimetatud asjaolud võivad olla täiendavalt ilmnenud asjaolud, mille

kohaselt ei oleks taotlust rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt. Samuti võidakse TRO

kehtetuks tunnistada juhul, kui taotlemisel, TRO muutmisel või projekti elluviimisel ilmneb, et

toetuse saaja ei täida projekti kestuse nõuet või ei saavuta kokkulepitud tulemust. TRO võidakse

kehtetuks tunnistada ka juhul, kui toetuse saaja avaldust TRO-d muuta ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata või kui toetuse saaja

esitab avalduse toetuse kasutamisest loobuda. TRO tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui toetuse

saaja või partner või tema seaduslik esindaja on toetuse taotlemisel või kasutamisel tunnistatud

süüdi karistusseadustiku §-de 209–210, 372, 373, 379 või 384 alusel, samuti juhul, kui toetuse

saajat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta

viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel ja toetus on määratud 12 kuu jooksul

enne ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamist või tuleb toetus maksta välja viie aasta

jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest. Ühendmääruse § 14 lõige 3

sätestab käitumisviisi TRO kehtetuks tunnistamisel ja aluseta makstud toetuse tagasimaksmisel

finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuete kohaselt. Vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele

7 on võimalik tunnistada TRO kehtetuks juhul, kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse

kogu TRO-s nimetatud toetust.

Lõige 2 sätestab, et toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada TRO kehtetuks tunnistava

otsuse kohaselt.

Määruse 7. peatükis sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused.

Määruse §-s 23 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saaja

õigusi ja kohustusi täpsustakse TRO-s.

Lõike 2 kohaselt täidab toetuse saaja ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustusi.

Samuti peab toetuse saaja ostude või riigihahangete korraldamisel lähtuma keskkonnaministri

29. juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

koskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad

tingimused“, mille kohaselt on eesmärk vähendada riigihangetega ostetavate asjade ja

tellitavate teenuste mõju keskkonnale ja soodustada keskkonnahoidlikkust, pidades silmas

toodete olelusringi ja selle keskkonnamõju. Määrusega on reguleeritud keskkonnahoidlikud

kriteeriumid laiemalt levinud hangitavate esemete puhul: mööbel, puhastustooted ja -teenused,

kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaberid.

Samuti sätestatakse, et toetuse saajal tuleb tagada projektis osaleja kuulumine sihtrühma ning

tõendada sihtrühma kuuluva isiku osalemist kavandatud tegevustes. Osalemise tõendamine

kavandatud tegevustes tähendab, et toetuse saaja kogub osalejatelt taasesitatavas vormis

kinnituse tegevuses osalemise kohta. Sihtrühma kuuluvust hindab toetuse saaja talle

kättesaadavate andmete põhiselt.

Lõikes 3 sätestatakse, et partner on kohustatud täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3

sätestatud kohustusi. Partneri ja toetuse saaja kohustused kattuvad suures osas. Erinevuseks on

toetuse saaja kohustus tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel nõutud tulemuse

saavutamiseks, teavitada RÜ-d e-toetuse keskkonnas projektiga seotud andmete muutumisest

ja tagastada tagasimaksmisele kuuluv toetus.

Taotleja ja partner, kui nad on hankijad riigihangete seaduse tähenduses, peavad lähtuma

riigihangete seadusest. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, tuleb

ostumenetluse korraldamisel ja läbiviimisel lähtuda ühendmääruse §-s 11 sätestatust.

Määruse 8. peatükis sätestatakse aruannete esitamisega seotud tingimused.

Määruse §-s 24 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Toetuse

saaja on kohustatud esitama RÜ-le aruande projekti elluviimise kohta vähemalt üks kord aastas,

kui TRO-s ei sätestata tihedamat aruande esitamise korda. Aruande esitamiseks tuleb toetuse

saajal kasutada e-toetuse keskkonda. Samuti on toetuse saaja kohustatud esitama vastavalt RÜ

nõudmisele projekti elluviimise kestel vahearuandeid.

Esitatud vahe- ja lõpparuannete puhul kontrollib RÜ 20 tööpäeva jooksul aruande

registreerimisest e-toetuse keskkonnas, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Kui aruandes

puudusi ei esine, kinnitab RÜ aruande. RÜ-l on õigus nõuda kümne tööpäeva jooksul aruande

täiendamist, kui ta leiab, et esitatud info on ebapiisav.

Samuti sätestatakse, et toetuse saaja peab lõpparuande lisana esitama vabas vormis ülevaate

strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisest.

Määruse 9. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Määruse § 25 sätestab toetuse maksmise korra.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine tuginedes ühendmääruse § 27 lõikes 1 sätestatule, mis

tähendab, et makse aluseks olev abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud. Ühikuhinna ja ühtse

määra alusel hüvitatavate abikõlblike kulude puhul makstakse toetust ühendmääruse § 28

lõigetest 1 ja 3 tulenevalt.

Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ka ühendmääruse §-des 24–26 sätestatust ning

käesolevas määruses ja TRO-s sätestatud kulude abikõlblikkuse arvestamise korrast ja maksete

tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast.

Lõike 2 kohaselt esitatakse makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid RÜ-le e-

toetuse keskkonna kaudu.

Lõikes 3 täpsustatakse, et makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid tuleb esitada

üks kord kuus, kuid kõige harvemini üks kord kvartalis.

Määruse § 26 sätestab ettemaksete tegemise korra. Ettemakseid võib teha põhjendatud juhtudel

toetuse saajast mittetulundusühingule või sihtasutusele, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega

abi saaja ega riigiasutus (kavandatud tegevused seda ei ole). Ettemaksete tegemist on

reguleeritud ühendmääruse § 30 lõigetes 1–5. Ettemakseid ei tehta ka riigiasutustele, kuna neile

on tagatud riigieelarvest sildfinantseerimise vahendid kassalise teenindamise eeskirja kohaselt.

Ühendmääruse § 30 lõike 1 punkt 1 sätestab piirangud ettemakse suurusele, mis võib olla

korraga kuni 40% projektile määratud toetuse summast. TAT-ga nähakse ette, et ühendmääruse

§ 30 lõikes 3 nimetatud ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ning selle aluseks on

kuni kolmekuine rahavajaduse prognoos. Saadud ettemakse tuleb 90 kalendripäeva

möödumisel vähemalt 80% ulatuses ära kasutada ning tõendavad dokumendid RÜ-le

tähtaegselt ehk 15 kalendripäeva jooksul esitada, et saadud ettemakse lugeda makstud toetuseks

ning tekiks eeldus järgneva ettemakse tegemiseks.

Määruse § 27 sätestab makse menetlemise peatamise. RÜ võib toetuse maksmise aluseks

olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult

peatada ühendmääruse §-s 33 nimetatud juhtudel, milleks võib olla puudulikkus makse või

ettemakse kasutamise tõendites ja RÜ vajadus saada lisainformatsiooni. Samuti võib maksed

peatada olukorras, kus esineb küsitavusi menetluses oleva makse või projekti raames varem

tehtud makse abikõlblikkuses. RÜ võib makse menetlemise osaliselt või täielikult peatada ka

juhul, kui on ilmnenud kahtlus toetuse saaja võimekuses viia ellu tegevusi või saavutada

kavandatud tulemusi ettenähtud ajaraamis, esineb toetuse kasutamisega seotud kohustuste

täitmata jätmist ning olukorras, kus maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik

tasaarveldada finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva

toetusega ja on ilmnenud ühendmääruse § 34 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolud või esineb

põhjendatud kahtlus nendes.

Määruse 10. peatükk sätestab finantskorrektsioonide tegemise ja vaiete esitamise korra.

Määruse §-s 28 kehtestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise kord.

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Ühendmääruse §-des 34–36 on sätestatud

finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise alused ja finantskorrektsiooni

protsendimäärad ning §-des 37 ja 38 on sätestatud finantskorrektsiooni otsuse vormistamise

nõuded ja tingimused toetuse tagasimaksmise ajatamiseks.

Määruse §-s 29 viidatakse vaide esitamise erisustele.

Määrusel on neli lisa.

Lisa 1 on ekspertide hindamislehe vorm, mille alusel projekte hinnatakse.

Lisa 2 on § 4 lõike 1 punkt 1 nimetatud taotleja enesehindamise vorm.

Lisa 3 on partneri kinnituskiri (vorm).

Lisa 4 SKA § 4 lõike 1 punkt 1 nimetatud tegevuse hindamisleht.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1060/2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta, ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika suhtes kohaldatud finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1057/2021, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Määruse mõjud

Toetuse andmise raames pakutakse tegevusi sihtrühmadele, kes on tööturul ebasoodsas

olukorras ning vajavad tööturule liikumiseks ja seal püsimiseks täiendavat tuge.

Lähtudes strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärkidest toetatakse avatud taotlusvoorudes

projekte, mis soodustavad tööturul ebasoodas olukorras olevate ja väiksema tööalase

konkurentsivõimega inimeste tööle asumist ja tööturul püsimist. Rakenduskavas on seatud

eesmärgiks, et 40% projektis osalenutest, määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse

puhul vähemalt 25% projektis osalenutest oleksid kuus kuud pärast projekti lõppemist asunud

tööle või alustanud füüsilisest isikust ettevõtjana.

Sotsiaalne mõju

Mida kauem on inimene tööta, seda keerulisem ja kulukam on teda tööturule tagasi tuua, sest

vähenevad tema töövalmidus ja motivatsioon ning vananevad tema oskused, mis toetavad

tööturule liikumist ja seal püsimist. Ühtlasi suureneb vaesusesse sattumise risk, millega

kaasnevad omakorda terviseriskid, probleemid peresuhetes ja sotsiaalne tõrjutus. Noorte suur

tööpuudus mõjutab omakorda noore tulevikuväljavaateid ning suurendab töötuks jäämise riski

edasises elus. Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2022. aastal NEET-noori vanuses 16–26 aastat

20 800 ning pikaajalisi töötuid oli 2021. aastal 10 500. Kuna sihtrühma kuuluvad inimesed ei

õpi ega tööta, vajavad nad toimetulekuks tihti perekonna ja/või riigi abi. Projekti tegevustes

osalemise järel peaksid suurenema nende tööalane konkurentsivõime ja võimalused tööd leida.

Kuna töö leidmise korral paraneb eelduslikult leibkonna toimetulek, omab määrus teatavat

mõju majandusele, mõjutades leibkondade tulusid. Nii väheneb töö leidmisel ka vajadus riigi

makstavate toetuste järele. Ühtlasi aitavad avatud taotlusvoorudes elluviidavad tegevused

vähendada elanikkonnarühmade sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning luua võrdseid

võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks. Tööalase konkurentsivõime suurendamine aitab

omakorda vähendada sihtrühmade sotsiaalset tõrjutust või selle süvenemist.

Määrus ei oma olulist mõju halduskoormusele. Varem on peamisteks toetuse taotlejateks olnud

mittetulunduslikud organisatsioonid, kellel on kohustus edastada RÜ-le teavet projektis

osalejate, projektis tehtud kulude jms kohta. 2017. aastal tehtud struktuurivahendite

rakendusskeemide tõhususe ja toetuse saajate halduskoormuse hindamise7 lõpparuandest

selgus, et olenemata tõhustatud andmekorjest (registripõhine) on koormus andmekorjel suur nii

toetuse saajate kui ka RÜ-de seisukohast. Uuel perioodil toimub ESF-i projektide andmekorje

sündmuste infosüsteemi kaudu, mis võimaldab protsessi lihtsustada ning vähendada nii RÜ-de

kui taotlejate halduskoormust.

Regionaalareng

Regioonide majandusarengu vaatenurgast on oluline tagada vajaliku hulga ja oskustega

tööjõud, mistõttu on oluline vähendada praegu tööturul olevate mitteaktiivselt osalejate hulka

7 „Struktuurivahendite tõhususe ja toetuse saajate halduskoormuse hindamine“ 2017 (Ernst & Young Baltic AS, SA Praxis) https://pilv.rtk.ee/s/KrZksHBCtqsBkwa?dir=undefined&openfile=34454.

ja tuua nad tööhõivesse. Käesoleva määruse eesmärk on aktiveerida ja toetada töötuid ning

tööturu vaates mitteaktiivseid inimesi ja NEET-sihtrühma noori.

Määruse raames kavandatud tegevuste mõju piirkondade regionaalarengule on kaudne,

elluviidavad tegevused mõjutavad eri piirkondade tööhõive erinevusi ja aitavad neid tasandada.

Mõju regionaalarengule ilmneb töötute tööle aitamises ning tööturul mitteaktiivsete ja NEET-

sihtrühma noorte aktiveerimises, sest nende tööturule liikumine avaldab positiivset mõju

piirkonna majandusele ja toetab seeläbi regionaalarengut. Enam tuge vajavate sihtrühmade

aktiveerimine ja tööturule toomine ning nende hõives püsimise toetamine omab positiivset

mõju nii sihtrühma elukoha regioonile kui tööturule tervikuna. Määrus ei keskendu ühele

kindlale regioonile, kuna määruse sihtrühma liikmed elavad võrdlemisi harjusalt eri

piirkondades üle Eesti ning nende aktiveerimine ja tööturule toomine on oluline regionaalselt

paiknemisest olenemata.

Toetatavad tegevused ei ole regionaalsed, kuna regiooniti on nii töötuse määras kui ka noorte

töötuse määras ja NEET-noorte määras, samuti mitteaktiivsuse ja heitunute määras olulised

erinevused, kuid arvestada tuleb ka seda, et vastavate näitajate protsentuaalselt suurem määr ei

tähenda arvuliselt suuremat hulka sihtrühma esindajaid. Statistikaameti andmetel oli töötuse

määr Eestis 2022. aastal 5,6%. Seejuures on töötuse määr kõrgeim Kirde-Eestis, kuid kõige

rohkem on töötuid Põhja-Eestis. 2022. aastal oli Statistikaameti andmetel Eestis pea 40 000

töötut, kes nii nagu ka mitteaktiivsed koonduvad peamiselt Põhja-Eesti piirkonda (21 000),

jäädes muudes piirkondades oluliselt alla 10 000. Mitteaktiivsete arv vähenes 2022. aastal

eelmise aastaga võrdluses, kuid haiguse või vigastuse tõttu tööturult eemal olijate arv suurenes

39 000 võrra. Heitunute arv suurenes aastaga 2700 võrra ja jõudis 11 600-ni. Töötutest ca 26%

moodustasid pikaajalised töötud.

Noorte töötus kasvas järsult COVIDi kriisi tõttu ja selle tase on püsinud kõrge siiani. Kuigi

2021. aastal noorte olukord pisut paranes, võis 2022. aasta I poolel märgata uuesti noorte

töötuse kasvu. Aasta teisel poolel noorte töötus küll vähenes, kuid aasta keskmine noorte

töötuse määr (18,6%) jäi kõrgemaks kui 2021. aastal (16,7%). Ehkki 2023. aasta I kvartali

näitajad on olnud positiivsed, kuivõrd 2023.a. I kvartalis oli noori töötuid 6200 ning noorte

töötuse määr langes 11,5%-ni, on see siiski oluliselt kõrgem kui üldine töötuse määr ning

majanduse olukord on Ukraina sõja tõttu ebakindel. Aasta lõikes prognoositakse töötuse kasvu8.

Noored loetakse töötuks ka siis, kui nad otsivad tööd õpingute kõrvalt. 2022. aasta oli selliseid

noori 48%. Problemaatilisem on olukord siis, kui noor ei õpi ega tööta, ehk kuulub nn NEET

noorte hulka. 2022. aastal oli Eestis NEET noori, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel, 20

800 ja NEET määr oli 10,6%. Nii nagu mitteaktiivsed ja töötud, koondub ka põhituumik NEET-

noori Põhja-Eestisse (9300) ja Lõuna-Eestisse (6100), jäädes mujal Eesti piirkondades 2100 ja

2400 vahele. Euroopa Komisjoni eesmärk aastaks 2030 on, et NEET noorte osatähtsus (15-29a)

ei ületaks 9%9. Eesti on seadnud sama eesmärgi.

Määruse sihtrühmade puhul on enamasti tegemist põhjalikumat tähelepanu vajavate

probleemide kombineerumisega. Samas ei ole avatud taotlusvoorude projektid ainsad, millega

nimetatud sihtrühmade puhul tegeletakse. Lisaks pakub neile sihtrühmadele tööturul tuge

töötukassa. Võrreldes töötukassa kaudu sihtrühmadele suunatud vahenditega on käesoleva

määruse kaudu toetatavate tegevuste ulatus väga piiratud. Määruse eesmärk on anda

lisavõimalus nendele toetuse saajatele, kes soovivad ja suudavad pakkuda täiendavat tuge.

8 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-

majandusprognoos; https://www.eestipank.ee 9 https://op.europa.eu/webpub/empl/european-pillar-of-social-rights/et/index.html

Ühtlasi on eesmärk keskenduda sihtrühmale tervikuna, mõjutades seeläbi kogu Eesti tööturgu,

ning panustada seeläbi tööhõive kasvu ja tööturul mitteaktiivsuse vähenemisse. Kindlat

piirkonda fookusesse võtmata võib eeldada, et toetust taotletakse regioonides, kus sihtrühma

esindajaid on rohkem, probleem on teravam ja toetuse saajad on tegevuste elluviimiseks

piisavalt võimekad.

Võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel arvestatakse nende võimaliku mõjuga

võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse

tegevusi olukorrast lähtuvalt. Taotlusvooru kavandamisel ja rakendamisel on arvestatud meeste

ja naiste erinevate võimalustega tööturul. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel tagatakse, et

projektis osalemine loob võrdset väärtust nii naistele kui meestele.

Elluviidavad tegevused panustavad tööturul ebasoodsas olukorras olevate naiste ja meeste

tööturule integreerimisse erinevate tegevuste kaudu, mille puhul on lähtutud nii grupi kui ka

indiviidi vajadustest. Tegevuste eesmärk on toetada tööturul ebasoodsas olukorras olevate

naiste ja meeste tööturule naasmist, olenemata nende soost. Osa avatud taotlusvoorude raames

elluviidavatest tegevustest viiakse ellu koostöös kohaliku omavalitsusega, mistõttu võidakse

projekti elluviimisel osutada projektis osalejatele ka nende vajadustest tulenevalt avalikke

teenuseid.

Määruse § 5 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevus on suunatud naiste tööhõive ja tööalase

konkurentsivõime suurendamisele, samuti tööturul toimetuleku toetamiseks vajalike oskuste

omandamisele nendes valdkondades, kus on suurem tööpuudus. Tegevuse raames toetatakse

naiste oskuste arendamist ja tööturule lõimumist töötuse korral, samuti võimaldatakse tegevuse

raames juba tööturul aktiivselt osaleval naisel omandad uued oskused, mille najal on võimalik

asuda tööle uues valdkonnas ja liikuda edasi tasuvamale töökohale. Omandatud ajakohased

oskused suurendavad projektis osaleja konkurentsivõimet projektifookuseks valitud

valdkonnas, mis üldjuhul on sektor, mis kannatab tööjõupuuduse all. Üheks selliseks

valdkonnaks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, kus on tööjõupuudus ja kus naiste

hõivatuse osakaal võrreldes meestega on märgatavalt väiksem ja/või on naised ametikohtadel,

kus nendele makstav tasu on madalam kui meestel. Seetõttu võimaldab naistele asjakohaste

oskuste õpetamine neid tööpuuduse all kannatavas sektoris kohe praktikas rakendada. Oskuste

arendamise kaudu on naistel võimalik liikuda paremini tasustatud töödele ning seeläbi tagada

suurem võrdsus tööturul.

Teenuste planeerimisel ja osutamisel arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla

nt liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega, mistõttu jälgitakse tegevuste elluviimisel, et

osalejatele oleks tagatud ligipääs tegevustele olenemata nende erivajadusest. Taotlusvoorude

ettevalmistamisel ja hilisemal rakendamisel tagatakse, et osaleja ea tõttu ei saa talle osaks

diskrimineerimine. Toetatavate tegevuste raames osutatavate teenuste puhul lähtutakse osaleja

vanuselisest eripärast ja püütakse kõrvaldada neid barjääre, mis neil on takistuseks tööturule

sisenemisel.

Elu- ja looduskeskkond

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH

analüüsi kohaselt ei oma meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele

ning seega puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Toetatud

tegevused ei tohiks suurendada negatiivset keskkonnamõju, sealhulgas tuleb koolituste

korraldamisel ja teadlikkuse suurendamisel taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid

ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega.

Teenuste ja toodete hankimisel tuleb järgida keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid.

Keskkonnahoidlik riigihange on protsess, mille käigus püüavad ametiasutused hankida selliseid

kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem

kui sama põhiülesandega kaupadel, teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Toetatav sihtrühm on väiksema tööalase konkurentsivõimega mittetöötavad ja mitteõppivad

inimesed, kelle tööle asumist ja tööl püsimist rahastust saanud projektide raames toetatakse.

Täpsemad toetatavad tegevused ja sihtrühmad on välja toodud määruse §-s 4. Toetuse saajal on

kohustus vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 sätestatule koguda osalejate andmeid, mis on

nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 artiklis 17 ning I lisas,

ning ta peab need esitama RÜ-le.

Toetuse saajad töötlevad isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sealhulgas

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ning selliste andmete vaba liikumise ja direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta, ja rakendavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuandmeid

juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotamise, muutmise, lubamatu

avalikustamise või ligipääsu eest.

ÜSS2021_2027 §-de 23 ja 24 alusel ning kooskõlas § 25 lõikega 1 (õigus saada juurdepääs

asjakohasele teabele) kontrollitakse projektis toetuse kasutamist ning töödeldakse selleks

vajalikke isikuandmeid. Tulenevalt vajadusest kontrollida projektides osalevate inimeste

kuulumist sihtrühma, teeb RÜ tõenäoliselt enamiku sihtrühma liikmete kohta lisapäringu nende

tööga hõivatuse kontrollimiseks. Kontrollitakse tööga hõivatust töötamise registri ja seal

sisalduvate maksuandmete järgi. RÜ teeb päringuid vastavalt Euroopa Komisjoni ja ESF+i

rahastusega seotud juhenditele ning asutuse sisekorrale. RÜ jaoks on isikuandmete töötlemine

meetme rakendamiseks tavapärane praktika ning loodud on meetmed kaasnevate riskide

maandamiseks, sealhulgas järgitakse konfidentsiaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid.

Projekti käigus teavitatakse projektis osalejaid andmete töötlemisest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse alusel rahastatavad kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfond+-ist (70%) ja riigi

kaasfinantseeringust (30%).

Määruse rakendamise eeldavateks tuludeks saab kaudselt lugeda tööle rakendunud inimeste

töötamisest tuleneva maksutulu. Lisaks maksutulu laekumisele vähenevad projektide

elluviimisel projektides osalevate inimeste tööle rakendumise korral riigi kulud sotsiaaltoetuste

maksmisele. Pärast perioodi 2021–2027 EL-i tegevuste lõppu analüüsitakse hästitoimivaid ja

kulutõhusaid lahendusi ja nende rahastamise võimalusi riigieelarvest või töötuskindlustuse

vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu esitati

eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja e-posti teel

Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Samuti

edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027

rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.

Tähtajaks eelnõud kooskõlastas Keskkonnaministeerium märkusteta, Rahandusministeerium,

Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid vaikimisi:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bb08cc3d-189e-4e76-b73a-3ea6967cc44d.

Mitteametlikult e-posti teel esitatud kommentaaridega arvestamise kohta koostatud tabel

(täpsemalt vaata seletuskirja lisa 3). Mitteametlike kommentaaridega on määruse ja seletuskirja

tekstis arvestatud ning tabel saadeti märkuste esitajatele e-posti teel teadmiseks.

Seletuskirja lisad:

1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

2. Riskide hindamine

3. Kommentaaridega arvestamise tabel

Põhiseadus (PS)

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv

Põhiõiguste

harta jaotis Põhiküsimused

Harta

artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni

artiklid on kaetud muu hulgas põhiseaduse ja teiste all

loetletud seadustega

Inimväärikus 1 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete on üks EV

Põhiseaduse alusprintsiipidest

Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule.

Õigus isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

Piinamise ning ebainimliku

või alandava kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise

eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt

kohelda.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle

ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse

alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.

16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

17 Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja

veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks

levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või

muul viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12 21

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt

koguneda ja koosolekuid pidada.

30 Osalemine

kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.

32 Rahvusvaheline koostöö Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires

autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabadus ja õigus teha

tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta.

Ettevõtlusvabadus 16 27 Töö ja tööhõive § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega

Õigus omandile 17 30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevuses. § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud

Õigus varjupaigale 18 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS

Õigus kaitsele tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega

takistada Eestisse asumast.

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti

varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?leiaKehtiv -

4 Üldkohustused

9 Juurdepääsetavus

30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevuses

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised

majandus- ja infotehnoloogiaministri

{regDateTime} määrus nr {regNumber}

„Tööalase konkurentsivõime toetamine“ seletuskirja lisa 1

Põhiõiguste ja PIK väärtuste

riive ohtu ei ole.

Põhiõiguste ja PIK väärtuste

riive ohtu ei ole.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Orjapidamise ja sunniviisilise

töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

Kontrolli, et kooskõla oleks

tagatud/kinnitus, vajadusel

täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse,

usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse

sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis (PIK)

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

Võrdsus ja mittediskrimineerimine521Diskrimineerimiskeeld

III jaotis

„Võrdsus”

(artiklid 20–26)

Analüüs seletuskirja punktis

4.

I jaotis -

"Väärikus"

(artiklid 1-5)

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-, südametunnistuse- ja

usuvabadus 10 3

Preambul ja üldpõhimõtted, sh

mittediskrimineerimine, osalemine ja kaasatus

ühiskonnas, võrdsed võimalused, juurdepääsetavus,

meeste ja naiste võrdsus jne.

Sõna- ja teabevabadus Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=

ET

https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis

(ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi.

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6

II jaotis

„Vabadused”

(artiklid 6–19)

11 21

Kunsti ja teaduse vabadus

23

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed

Eakate õigused 25 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

3 Üldpõhimõtted

4 Üldkohustused

8 Teadlikkuse suurendamine

9 Juurdepääsetavus

19 Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine

20 Isiklik liikumisvõime

27 Töö ja hõive

30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevustes

Töötajate õigus olla ettevõttes

informeeritud ja ära kuulatud 27

Kollektiivläbirääkimiste ja

kollektiivse tegutsemise õigus 28 27 Töö ja tööhõive (f)

PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse

kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud

võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega,

mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja

korra sätestab seadus.

26 Habilitatsioon ja rehabilitatsioon

27 Töö ja tööhõive

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul.

Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd,

mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema

tervisele ja arengule.

27 Töö ja tööhõive

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste

töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel

on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või

tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus

võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul

ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike

omavalitsuste erilise hoole all.

Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele.

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005

9 Juurdepääsetavus (f) PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda

ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

21

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele

lõige (a) avalikkusele mõeldud teabe edastamine

puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus

ning erinevate puuetega arvestavate tehnoloogiate

abil õigeaegselt ja ilma lisakuludeta.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK

konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas.

Tarbijakaitse 38 4 Üldkohustused (e, f, g, h) Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Põhiõiguste ja PIK väärtuste

riive ohtu ei ole.

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike

kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud

kaheksateist aastat vanaks.

Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.

Õigustutvuda dokumentidega 42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras

tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes

ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate

andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas

tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv

Põhiõiguste ja PIK väärtuste

riive ohtu ei ole.

Põhiõiguste ja PIK väärtuste

riive ohtu ei ole.

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Rakendub töötajate usaldusisiku seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaKehtiv), mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.

Kohaldub harta artikkel.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis (PIK)

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

III jaotis

„Võrdsus”

(artiklid 20–26)

Analüüs seletuskirja punktis

4.

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34

Keskkonnakaitse

Head ja õiglased

töötingimused 31

28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta.

32

Perekonna- ja tööelu 33 23 Kodu ja perekonna austamine

Keeld kasutada laste tööjõudu

ja noorte töötajate kaitse tööl

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

27 Töö ja tööhõive § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

Puuetega inimeste

integreerimine 26

37 Analüüs seletuskirja peatükis

4.

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus esitada petitsioone 44 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole.

Vastamise korra sätestab seadus

Liikumis- ja elukoha valiku

vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt

liikuda ja elukohta valida.

Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu

õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20

Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi

ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon ja

kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi

lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada

teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

Põhiõiguste ja PIK väärtuste

riive ohtu ei ole.

Põhiõiguste ja PIK väärtuste

riive ohtu ei ole.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Korruptsioon ja huvide konflikt

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata

teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse

osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

HINNANG

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 7

21.4.2.3 - Kõrge tööhõive taseme

saavutamine ja hoidmine

TAT "Tööalase konkurentsivõime

toetamine"

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

HINNANG

Max.

SKOOR

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et

esinevad olulised keskkonnariskid, mille

maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

keskmine risk

Eksisteerib võimalus, et toetust võivad saada juriidilised isikud, kellel

puudu vastavad dokumendid/põhimõtted korruptsiooni ja/või huvide

konflikti vältimiseks.

3

Riigiabi analüüs on olemas TAT seletuskirjas. 0

majandus- ja infotehnoloogiaministri

{regDateTime} määrus nr {regNumber}

„Tööalase konkurentsivõime toetamine“ seletuskirja lisa

2

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

Riski on hinnatud lähtuvalt toetatavate tegevuste olemusest ja

potenstiaalsetest toetuse saajatest. 2

2

. 0

7

RÜ ettepanek: kõrge riskiskoori korral

viidata TAT seletuskirjas

korrupstsiooniseadusele või TATis sõnatada

selgelt tingimused, mis aitavad vältida

huvide konflikti ning korruptsiooni.

majandus- ja infotehnoloogiaministri

{regDateTime} määrus nr {regNumber}

„Tööalase konkurentsivõime toetamine“ seletuskirja lisa

2

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

RÜ ettepanek: Ostude korral sõnastada

TATis selgelt reeglid, mida on lihtne

kontrollida. Või TATs panna kohustus

kasutada keskse hankija teenust

RÜ ettepanek: TATis on lisatud asjakohased

vastavus-, valiku- või välistuskriteeriumid.

Lisatud seletuskirja viide ja selgitus

rakenduskava DNSH analüüsis toodud

hinnangule.

majandus- ja infotehnoloogiaministri

19.07.2023 määrus nr 48

„Tööalase konkurentsivõime toetamine“

Seletuskirja lisa 3

Ettepanek/märkus Sotsiaalministeeriumi

kommentaar

Keskkonnaministeerium kooskõlastatud

kommentaarideta 20.06.2023, esitas mitteametliku

tähelepaneku

Rahandusministeerium

Toetuse andmise tingimuste eelarve kogumaht on vaja välja

tuua ning seda selgitada. Eelnõus on välja toodud

Sotsiaalfondi ja riikliku kaasfinantseeringu osakaalud, aga

mitte toetuse andmise tingimuste meetme ja konkreetse

sekkumise kogueelarve.

Arvestatud.

Seletuskiri täiendatud.

Meetme 21.4.2.3 rakenduskavaga kooskõlas sekkumise

nimetus on „Tööturu struktuursete probleemide

lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu

riskirühmade tööturul osalemise toetamine“.

Rahandusministeeriumile saadetud eelnõus on sekkumise

nimetus „tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu

riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ ehk sekkumise

nimetus saadetud eelnõus vajab korrigeerimist

Arvestatud.

Määrus vastavalt

korrigeeritud.

Seletuskirjas tuleb viidata, et strateegia „Eesti 2035“

indikaatori „tööjõus osalemise määr (15–74aastased)“ osas

on kõige halvemas seisus Kirde- ja Kesk-Eesti ning et

toetatavate tegevustega panustatakse selle näitaja

regionaalsete erisuste vähenemisse. Sealhulgas tuleb lisada,

kuidas seda tehakse. Seletuskirja §-st 17 võib järeldada, et

kõrgema töötusega piirkondades võib olla probleeme

projektide rakendamise suutlikkusega. Seetõttu tuleks

nendes piirkondades, kus meetme valdkonnas probleemid

kõige teravamad või kus varem on sarnaste meetme osas

olnud väiksem taotlemisaktiivsus, kavandada

potentsiaalsetele taotlejatele taotlusvoorude eelselt

täiendavaid teavitusi, töötubasid, koolitusi ja nõustamist või

muid tegevusi. Lisaks tuleb seletuskirjas kirjeldada, mille

alusel regionaalset tasakaalustatust suurendavate

sekkumiste tõhusust plaanitakse hinnata (näiteks võrrelda

kas taotlemisaktiivsus suureneb probleemsemates

piirkondades pärast seda kui on rohkem koolitatud ja

nõustatud).

Arvestatud.

Seletuskiri täiendatud.

Eelnõu kohaselt riigiabi ei anta, kuid seletuskirja on vaja

sellest teemast tulenevalt täiendada. Vastupidisel juhul jääb

riigiabi puudumise põhjendus puudulikuks.

Seletuskirja § 10 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks ja

partneriks olla juriidiline isik, valitsusasutus või selle

hallatav riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus või selle

Arvestatud.

Seletuskiri täiendatud.

asutus. Seejuures on juriidiline isik lai termin, mis hõlmab

muuhulgas näiteks ka omavalitsusliitusid või omavalitsuste

arenduskeskuseid.

Juriidilise isiku näitena on küll mainitud omavalitsuste

asutatud üksuseid, kuid eelnõust ei tulene, et toetuse taotleja

ei võiks olla äriühing või MTÜ, mis tegeleb

majandustegevusega. Seletuskirjas leitakse, et kuivõrd

tegevustes osalemine on sihtrühmale tasuta, ei ole

toetatavad tegevused majandustegevus. Viimase järeldusega

ei saa nõustuda, sest teenuste tasuta pakkumine ei välista

riigiabi. Eelnõus tuleb selgitada, kas toetatavate tegevuste

läbiviimine on riigi või KOV seaduses sätestatud ülesanne

ning see antakse haldusülesandena juriidilistele isikutele või

esineb mõni muu põhjus, miks ei ole riigiabi tunnused

täidetud.

Kokkuvõttes tuleb täiendada seletuskirja taotlejate osas, kes

ei ole valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus; kohaliku

omavalitsuse üksus või selle asutus.

Taustinfona: riigiabi oleks välistatud, kui eraõiguslikud

partnerid leitaks riigihanke vahendusel

Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 3 lg 2 ministeeriumi nimetus on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Arvestatud.

Seletuskiri korrigeeritud.

§ 18 lg 3 teine lause ei ole jooksva taotlemise korral

asjakohane, sest taotlusi rahuldatakse nende esitamise

järjekorras. Isegi kui mitu taotlust esitatakse samal ajal, on

infosüsteemis võimalik sekundi murdosa kaupa esitatud

taotlusi järjestada. Palun teine lause kustutada.

Arvestatud.

Vastavalt korrigeeritud.

Määruse eelnõu: Palun lisada §i 10 lõige 3, millega

sätestatakse nõue, et § 4 lõike 1 p 1 tegevuste taotlemiseks

on vaja kaasata KOV. Sõnastusettepanek: Kui taotlejaks on

muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja

partnerina kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse,

mille territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima.

Arvestatud.

Vastavat korrigeeritud

Määruse eelnõu: § 12 lg 2 Palun üle vaadata sätte viimane

osa peale koma. Nimelt lausest on kaduma läinud KOVi kui

partneri kaasamine.

Sõnastusettepanek: "......kui viiakse ellu § 4 lõike 1 punktis

1 nimetatud tegevust ja taotlejaks ei ole kohalik

omavalitsusüksus, siis partnerina kaasatud kohaliku

omavalitsuse üksuse kinnituskirja määruse lisa 3 vormil„

Arvestatud

Vastavalt korrigeeritud.

Määruse eelnõu: § 24 lg 9 Toetuse saaja esitab lõpparuande

lisana strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamise ülevaate.

Määruses ei ole kehtestatud lisa, palun täpsustada, mis

vormil tuleb Eesti 2035 ülevaade esitada

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

Seletuskiri: lk 5 § 4 lõige 1 p 2 esimene lause .....kes vajavad

tööle saamiseks ja tööl püsimiseks individuaalset ja Arvestatud.

Seletuskiri täiendatud.

intensiivset lähenemisviis. Palun tuua siinjuures näiteid ja

täpsustada, milliseid tegevusi on mõeldud mittetöötava ja

mitteõppiva isiku tööl püsimiseks.

Seletuskirjas § 5 lõigete 9-11 kommnetaaris on öeldud, et

mootorsõidukite kasutamiseks muudeks kui projekti

tegevuste elluviimiseks on abikõlblik ainult

proportsionaalselt projekti rakendamiseks tehtud sõitude osa

rendi- või liisinguesemele tehtud kulutustest ja selle

propositsiooni arvestuse põhimõtted ja kord tuleb eelnevalt

RA-ga kooskõlastada? Kas siin on mõeldud ikka RA-d või

pigem RÜd?

Arvestatud.

Seletuskiri korrigeeritud.

Seletuskiri: lk 8 § 5 lg 13 ....... millele peavad vastama

õpiabiõpetaja, sotsiaalpedagoog ja tugiisik. Palun

õpiabiõpetaja ja sotsiaalpedagoogi teenuste osas lisada

näiteid, milliseid tegevusi võib/saab antud teenustega katta.

Arvestatud.

Seletuskiri täiendatud.

Seletuskiri: lk 19 § 24 lg 9 Samuti sätestatakse, et toetuse

saaja peab lõpparuande lisana esitama ülevaate strateegia

„Eesti 2035“ sihtide saavutamisest. Palun täpsustage,

millise lisaga on tegemist. Toetuse saajale peab olema selge,

kus kohast ja millise sisuga antud lisa on.

Arvestatud. Seletuskiri täiendatud.

Sotsiaalkindlustusamet 28.06.2023 nr 5.2-2/23993-2

Käesolevaga palume lisaaega Sotsiaalministeeriumiga

arutelu korraldamiseks ja eelnõu osas ühise seisukoha

kujundamiseks. Hetkel teadaoleva info pinnalt ei ole SKA-l

võimalik eelnõus tooduga nõustuda, kuna eelnõu § 16

lõigetega 4 ja 5 pannakse ametile uued ülesanded, kuid

eelnõust ei nähtu ülesande täitmisega kaasnevat rahastust.

Väheoluline ei ole siinkohal ka asjaolu, et ameti tegevus

noortegarantii tugisüsteemi korraldamisel on projektipõhine

tegevus, mille järgmise aasta tegevuste osas valitseb täna

ebaselgus

Arvestatud osaliselt

§ 16 lg 4 on seletuskirjas

täiendatud SKA rolli ja selle

rahastamise alustega.

MÄÄRUS

19.07.2023 nr 48

Tööalase konkurentsivõime toetamine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmist meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme

saavutamine ja hoidmine“ ja sellega seotud sekkumise „Tööturu struktuursete probleemide

lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise

toetamine“ elluviimiseks.

(2) Määrusega panustatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel

Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–

2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi 6 erieesmärgi

a „Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud

ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi

ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige

noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja

sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ tulemuse saavutamisse.

(3) Määrus on seotud heaolu tulemusvaldkonna tööturuprogrammi meetme 1.1 „Kõrge tööhõive

taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevusega 1.1.2 „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed“.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetust antakse eesmärgiga parandada tööotsijate, noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult

eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate inimeste tööle

saamise võimalusi ja suurendada aktiveerimismeetmete kättesaadavust.

(2) Toetuse andmine panustab rakenduskava meetmete nimekirja väljundnäitajasse

„Osaluskordade arv“, mille raames loendatakse arvuliselt inimese projekti sisenemise kordi.

Väljundnäitaja „Osaluskordade arv“ andmeallikaks on §-s 24 nimetatud toetuse saaja esitatud

aruanded.

(3) Toetuse andmine panustab rakenduskava meetmete nimekirja tulemusnäitajasse „Peale teenuse

saamist tööhõives olev tööealine elanikkond“, mille sihttasemeks on kuue kuu jooksul pärast

projektis osalemist tööle rakendunud vähemalt 40 protsenti projektis osalenutest või § 4 lõike 1

punktis 1 nimetatud tegevuse puhul vähemalt 25 protsenti projektis osalenutest.

(4) Projektide elluviimisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning need

aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ja sihi „Eestis

elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Arukas inimene“ saavutamisele.

(5) Lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse

järgmiste strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega:

1) tööjõus osalemise määr (15–74aastased);

2) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

3) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

4) ligipääsetavuse näitaja.

§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus

(1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

(2) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja riigiabi

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja

mille raames viiakse ellu:

1) tegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast

konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida, suunates tegevusi ka nende

vanematele ja tugivõrgustikule, ning tegevusi, mis toetavad ennetustööd, mis on suunatud lastele

ja noortele alates 13-ndast eluaastast;

2) individuaalset ja intensiivset lähenemisviisi nõudvaid tegevusi, mille eesmärk on toetada

mittetöötavate ja mitteõppivate isikute tööle saamist ja tööl püsimist;

3) tegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate pererändega saabunud siseministri 13.

august 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ mõistes uussisserändajate, rahvusvahelise

kaitse saajate ja romade tööalast konkurentsivõimet ning toetada nende tööle saamist ja tööl

püsimist;

4) tegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate vähemalt 55-aastaste isikute tööalast

konkurentsivõimet ning toetada nende tööle saamist ja tööl püsimist;

5) tegevusi, mille eesmärk on suurendada naiste tööalast konkurentsivõimet ning toetada nende

tööle saamist ja tööl püsimist.

(2) Teenuste saamine ja tegevustes osalemine on sihtrühmale tasuta.

(3) Lõikes 1 nimetatud mittetöötav isik on isik, kes ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste

seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega, töötab ajutiselt sama seaduse §-s 42

sätestatud tingimustel või on ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel.

(4) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tugivõrgustik on noore lähedased inimesed, kelleks on perekond,

eestkostja ja hooldusperekonda kuuluvad liikmed.

(5) Tegevuste kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega, mis

hõlmavad liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, samuti ajutise

iseloomuga erivajadusi.

(6) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

§ 5. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-

des 15 ja 16 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikeks kuludeks loetakse §-s 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis

on tehtud § 2 kohase eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele.

(3) Kulud, mis on tekkinud kuni kolm kuud enne taotluse esitamist, on abikõlblikud, kui need

vastavad lõikes 2 nimetatud tingimustele ja moodustavad kuni 5 protsenti projekti abikõlblikest

kogukuludest, kuid kõige rohkem 3000 eurot.

(4) Lõikes 3 nimetatud rahalist piirangut ei kohaldata § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse

puhul.

(5) Abikõlblikke kulusid hüvitatakse ühikuhinna, tegelike kulude ja ühtse määra alusel.

(6) Ühtset määra rakendatakse projekti kaudsete kulude hüvitamiseks, mis on 7 protsenti projekti

otsestest tegelikest abikõlblikest kuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artikli 54 punktile a.

(7) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kulud.

(8) Ühikuhindadena käsitletakse lõigetes 17 ja 18 nimetatud tööturutoetusi.

(9) Maksimaalne hüvitatav sõiduauto rendi- või liisingumakse kalendrikuus kokku on 300 eurot

koos käibemaksuga.

(10) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel

Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Abikõlblik on hüvitis vastavalt

tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt

asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta,

kuid kõige rohkem maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses. (11) Lõigetes 9 ja 10 nimetatud kulud loetakse otsesteks tegelikeks kuludeks, kui need on vajalikud

otseselt tegevuste elluviimiseks. (12) Kui projekti raames pakutakse lapsehoiuteenust, on kulu abikõlblik juhul, kui teenust osutab

vastavat kvalifikatsiooni ja tegevusluba omav isik sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses.

(13) Kui projekti raames pakutakse võla-, psühholoogilist või karjäärinõustamist, õpiabi, tugiisiku

või sotsiaalpedagoogi teenust, peavad nõustajad ja teenuseosutajad vastama vähemalt järgmistele

tingimustele:

1) võlanõustajal on kutseseaduse alusel väljastatud võlanõustaja kutsetunnistus või tal on

kõrgharidus ja läbitud 160-tunnine võlanõustaja täienduskoolitus;

2) psühholoogilisel nõustajal on kõrgharidus psühholoogias ja vähemalt üheaastane individuaalse

psühholoogilise nõustamise kogemus viimase viie aasta jooksul;

3) karjäärinõustajal on kõrgharidus soovitavalt kasvatus- või sotsiaalteaduse erialal ja vähemalt

üheaastane töökogemus karjäärinõustajana viimase viie aasta jooksul;

4) õpiabiõpetajal on eripedagoogikaalane kõrgharidus või muu pedagoogilise kõrghariduse korral

vähemalt kolmeaastase pedagoogilise töö staaž ning läbitud 160-tunnine eripedagoogika kursus;

5) sotsiaalpedagoogil on erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse ja vähemalt üheaastane

töökogemus sotsiaalpedagoogina viimase viie aasta jooksul;

6) tugiisikul on läbitud erialane koolitus.

(14) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, on abikõlblikud järgmised

Euroopa Liidu liikmesriikidega seotud kulud:

1) välisekspertide kaasamise kulud, sealhulgas välisekspertidele makstav tasu ja reisikulud;

2) teabeüritustel osalemise kulud Eestis ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis;

3) teabeürituste korraldamise kulud Eestis.

(15) Rahvusvahelise koostöö kulud on abikõlblikud, kui koostööpartneriga on sõlmitud

sellekohane koostöökokkulepe.

(16) Lõikes 14 nimetatud rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud võivad moodustada kuni 10

protsenti projekti abikõlblike kulude eelarvest.

(17) Abikõlblik on projektis osalejale stipendiumi maksmine koolitusel osalemise ajal, välja

arvatud lõikes 21 nimetatud isiku puhul, kui ta on tööle või õppima asunud. Stipendium on

abikõlblik tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras. Stipendiumi

maksmise aluseks on koolitusest osavõtu graafik.

(18) Abikõlblik on projektis osalejale makstav sõidu- ja majutustoetus, mis vastab järgmistele

tingimustele:

1) ühe kilomeetri kohta ja kõige rohkem kehtestatud päeva ülemmääras vastavalt tööturuteenuste

ja -toetuste seaduse § 37 lõikele 5;

2) sõidu- ja majutustoetust arvestatakse isiku elukoha ja projektis ettenähtud tegevuse toimumise

koha lühima kahekordse vahemaa alusel;

3) sõidu- ja majutustoetuse maksmisel võetakse aluseks täiskilomeetrid, sealhulgas ei arvestata

vahemaad alla 500 meetri ja vahemaa üle 500 meetri ümardatakse täiskilomeetriks.

(19) Sõidu- ja majutustoetust ei maksta lõigetes 21 ja 22 nimetatud juhtudel ning kui projektis

osalejale on tagatud tasuta transport. Sõidu- ja majutustoetust ei maksta ka veebikeskkonnas

toimuvates tegevustes osalemise eest.

(20) Kui projekti raames luuakse või täiendatakse olemasolevat veebipõhist kodulehte otseselt

projektiga seotud tegevuste tarbeks või muudetakse kodulehekülg ligipääsetavaks erivajadusega

inimesele, võivad need kulud kokku moodustada kuni 1500 eurot.

(21) Projektis osalejal, kes on asunud tööle või õppima ajal, kui ta osaleb projekti raames

koolitusel, on õigus jätkata koolitusel osalemist kuni selle lõppemiseni.

(22) Projektis osalejal, kes on asunud tööle või õppima ajal, kui talle osutatakse projekti raames

psühholoogilise nõustamise, võlanõustamise või tugiisikuteenust, on õigus nimetatud teenust

jätkuvalt saada kuni neli kuud pärast tööle või õppima asumist projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul.

§ 6. Abikõlbmatud kulud

(1) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames

abikõlbmatud järgmised kulud:

1) projekti kaudsed kulud kuludokumentide alusel;

2) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt,

makstav maks;

3) mootorsõiduki ja kinnisasja ost ning väljaostukohustusega liisimine;

4) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu, välja arvatud liisingu- või rendilepingust tulenevad

korralised hooldustööd;

5) projektis osalejale makstavad riiklikud ning kohaliku omavalitsuse üksuse toetused ja abirahad;

6) projektis osalejale riigisisese ühistranspordi, isikliku sõiduauto ja majutuskulude hüvitamine

kuludokumentide alusel;

7) uuringud ja analüüsid, välja arvatud projekti sihtrühma väljaselgitamine enne projekti

sihtrühmale rakendatavate tegevuste algust;

8) sõltuvusega seotud raviteenuste osutamine;

9) ettevõtluse alustamise toetuse andmine;

10) palgatoetuse andmine;

11) tööandja investeeringute hüvitamine, sealhulgas tööruumide ja -vahendite kohandamine;

12) tööharjutusteenuse osutamine;

13) tasemeõppes õppetöö läbiviimise kulud.

(2) Lõike 1 punkti 7 ei kohaldata § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 2023. aasta 1. juuni – 2029. aasta 31.

august.

(2) Abikõlblikkuse periood võib alata kuni kolm kuud enne § 14 lõikele 1 vastavat taotluse

esitamise tähtpäeva. Jooksva taotlemise korral võib abikõlblikkuse periood alata kuni kolm kuud

enne rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäeva.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal

algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Projekti

abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus võib olla kuni 36 kuud, § 4 lõike 1 punktis 1

nimetatud tegevuse puhul kuni 48 kuud.

(4) Projekti tegevused peavad algama kuue kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast, jooksva

taotlemise korral kuue kuu jooksul rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäevast.

§ 8. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma

(1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 200 000 eurot.

(2) Toetuse maksimaalne summa on:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul 850 000 eurot projekti kohta;

2) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul 300 000 eurot projekti kohta;

3) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse puhul 250 000 eurot projekti kohta.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest,

millest 70 protsenti on Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 30 protsenti riiklik kaasfinantseering.

§ 9. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja ja partner võib olla:

1) juriidiline isik;

2) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus;

3) kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus.

(2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 1–7 sätestatud nõuetele.

(3) Kui § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul on taotlejaks muu isik kui kohaliku

omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille

territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima.

§ 11. Taotleja kohustused

Taotlejale kohalduvad ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud kohustused.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:

1) toetust taotletakse abikõlblikeks kuludeks;

2) tegevuste elluviimise koht on Eesti Vabariik, välja arvatud § 5 lõike 14 punktis 2 nimetatud

juhul;

3) projekti tegevused algavad kuue kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast;

4) sihtrühma tööle rakendumise määraks on kavandatud vähemalt 40 protsenti projektis

osalenutest, välja arvatud § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, mille korral on tööle

rakendumise määraks kavandatud vähemalt 25 protsenti projektis osalenutest;

5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul on taotlusele lisatud taotleja poolt

täidetud lisa 2.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja,

kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, partneri kaasamise korral partneri kinnituskirja,

ning juhul, kui viiakse ellu § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust ja taotlejaks ei ole kohaliku

omavalitsuse üksus, siis partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskirja määruse

lisa 3 vormil.

(3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja

esitama sellekohase teabe.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 13. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe

rakendusüksusele. (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmi

oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(3) Taotlusvoor võib olla tähtajaline või jooksev.

(4) Jooksva taotlusvooru võib sulgeda enne algselt välja kuulutatud tähtpäeva. Jooksva

taotlusvooru ennetähtaegse sulgemise kooskõlastab rakendusüksus enne sulgemisteate avaldamist

rakendusasutusega.

§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

(1) Taotlus esitatakse § 13 lõike 2 või 4 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Taotleja esitab toetuse

saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäeval.

(2) Taotluse esitab taotleja esindusõiguslik isik e-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna

tehnilise vea esinemise korral lähtutakse avalduse esitamisel ühendmääruse § 5 lõikes 2 sätestatust.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 15. Taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruses sätestatud

tingimuste kohaselt.

(2) Taotluse vastuvõtmisele kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatut.

(3) Jooksva taotlemise korral on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva rakendusüksusele

taotluse esitamisest. Tähtajalise taotlemise korral on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60

tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

(4) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada vastavalt ühendmääruse § 6

lõikes 2 sätestatule kuni kümme tööpäeva.

§ 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-s 6 sätestatule.

(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 10

sätestatud nõuetele.

(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 12

taotlusele sätestatud nõuded.

(4) Rakendusüksus tunnistab § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud

taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui see vastab lõikele 3 ning Sotsiaalkindlustusamet on

hinnanud taotluse vastavaks kõigile lisas 2 sätestatud kriteeriumidele. Sotsiaalkindlustusamet

vormistab oma hinnangu lisa 4 kohasel vormil (lisa 4 punktid 1–9).

(5) Sotsiaalkindlustusamet esitab oma hinnangu lisas 2 nimetatud kriteeriumidele vastamise kohta

kirjalikult rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul taotluse kättesaadavaks tegemisest

Sotsiaalkindlustusametile.

§ 17. Projektide hindamine ning valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide

alusel:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele, maksimaalselt 6 punkti – hinnatakse projekti kooskõla valdkondliku

arengukavaga ning panust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse,

sealhulgas projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse;

2) projekti põhjendatus, maksimaalselt 11 punkti – hinnatakse projekti eesmärgipüstitust projekti

teemavaldkonna vaatepunktist ja hetkeolukorra kirjeldusest lähtuvalt, kas projekti tegevuskava on

selge, teostatav ja sihtrühma arvestavalt mõistlik ja vajalik, kas riskid on analüüsitud ja kavandatud

tegevuste kaudu maandatud;

3) projekti kuluefektiivsus, maksimaalselt 8 punkti – hinnatakse kavandatud tegevuste

kuluefektiivsust planeeritud tulemuste saavutamiseks, kas planeeritud eelarve on realistlik ja

võimaldab seatud eesmärgid saavutada, kas planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ja

turuhinnaga kooskõlas;

4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia, maksimaalselt 4 punkti – hinnatakse, kas

toetuse taotlejal ja projekti kaasatavatel partneritel on kvalifikatsioon, kogemus ja eeldused, et

projekt kavandatud viisil ellu viia;

5) projekti panus strateegia „Eesti 2035“ näitajate saavutamisse, maksimaalselt 4 punkti –

hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa

strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline

võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja

kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse

seeläbi vastavasse strateegia „Eesti 2035“ näitajasse.

(2) Rakendusüksus koostab valikumetoodika, lähtudes lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest.

Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega, kes nõustab

riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse

panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt

taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(3) Igat projekti hindab kolm erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset valdkonna eksperti, kes

vastavad ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 nimetatud nõuetele. Ekspertide valimise korraldab

rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus.

(4) Projekti hindavad eksperdid annavad hinded konsensuslikult, esitades täidetud ja digitaalselt

allkirjastatud hindamislehe (lisa 1) rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul projekti

hindamiseks saamisest.

(5) Rakendusüksusel on õigus vajaduse korral kaasata projektide hindamisse täiendavaid eksperte.

(6) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust projekti hindamisel ning

menetluse käigus taotleja kohta saadud teabe avaldamata jätmist. Kui ekspert on seotud vähemalt

ühe taotlusvoorus esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti

partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ja taandama end

taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti

hindama teise sama valdkonna eksperdi.

(7) Projektile antav hinnang loetakse positiivseks, kui projekti koondhinne on vähemalt 19

hindepunkti.

(8) Projekti hindamine lõpeb, kui lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on väiksem

kui 3 või punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on väiksem kui 6.

(9) Tähtajalise taotlemise korral eelistatakse võrdsete näitajatega projektide puhul projekti, mille

lõike 1 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on suurem, võrdsete näitajate korral

eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.

(10) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust hindab Sotsiaalkindlustusamet lõikes 1

nimetatud valikukriteeriumide kaupa skaalal 0–1, seejuures 1 vastab sõnale „jah“ ja 0 sõnale „ei“.

Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 5. Hindamise

tulemus kajastatakse lisa 4 kohasel vormil (lisa 4 punkt 10) ja edastatakse rakendusüksusele 14

kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest.

(11) Rakendusüksus annab taotlejale kuni kümme tööpäeva ekspertide või Sotsiaalkindlustusameti

küsimustele vastamiseks ja edastab vastused vastavalt ekspertidele või Sotsiaalkindlustusametile.

(12) Lõikes 11 viidatud küsimustele vastamise tähtaja võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

Maksimaalselt võib menetlus pikeneda täiendavate küsimuste korral kuni 20 tööpäeva.

§ 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused kuuluvad rahuldamisele, kui:

1) paragrahvi 17 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel on saadud koondhindeks vähemalt

19 punkti;

2) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne ei ole väiksem kui 3 punkti

või punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne ei ole väiksem kui 6 punkti;

3) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul on täidetud § 16 lõikes 4 sätestatud

nõuded ja saadud § 17 lõike 10 kohaselt positiivne hinnang.

(2) Tähtajalise taotlemise korral rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise käigus tekkinud

pingereale. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma peab mahtuma taotlusvooru toetuse

eelarvesse, meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jäägi ületamisel eelistatakse võrdse

koondhindega taotluste korral taotlust, mille hindamiskriteeriumi „projekti põhjendatus“ hinne on

suurem. Kui eelnevalt sätestatud tingimustel ei ole eelistatavat taotlust võimalik tuvastada,

eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.

(3) Jooksva taotlemise korral rahuldatakse taotlused vastavalt taotluste laekumise järjekorrale ilma

pingerida moodustamata. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma peab mahtuma taotlusvooru

eelarvesse.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse

saamise tingimusi, sealhulgas märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projektis

osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklis 17 ning I lisas sätestatust ning

riigisisesest andmete kogumise korrast.

(5) Taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse keskkonna kaudu kuue

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud

ja taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on

saavutatavad ilma toetust määramata.

(3) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi

ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse

ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed

ja asjaolud.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kuue

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 20. Taotluse osaline rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga

vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole

rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus otsuse jätta taotlus rahuldamata.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel vastavalt ühendmääruse § 12 sätestatule.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või § 12 lõikes 2

nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti

oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul

vastavasisulise avalduse saamisest. Täiendavate asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel

õigus pikendada taotluse menetlemise tähtaega kuni kümne tööpäeva võrra.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt

ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatule.

(2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt.

7. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

§ 23. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi ning:

1) tagama, et projektis osaleja kuulub sihtrühma ja tõendama sihtrühma tegevuses osalemist;

2) lähtuma riigihanke korraldamisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest nr 35

„Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende

kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“.

(3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning juhinduma

lõike 2 punktis 2 viidatud määrusest.

8. peatükk

Aruannete esitamine

§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele üks kord aastas e-toetuse keskkonna kaudu aruande

projekti elluviimise kohta vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Taotluse rahuldamise otsuses

võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.

(2) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kestel vahearuandeid vastavalt rakendusüksuse

nõudmisele.

(3) Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi koos aruanne) peab olema kajastatud vähemalt

järgmine teave:

1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti andmed;

2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;

3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest ja eelarve täitmisest kumulatiivselt;

4) väljund- ja tulemusnäitajate täitmine kumulatiivselt;

5) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;

6) projekti mõju horisontaalsetele põhimõtetele;

7) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele, kui projekti tegevuste elluviimisesse on kaasatud

partner või koostööpartner.

(4) Toetuse saaja tagab tegevustes osalejate andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga

kvartali lõpu seisuga, hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

(5) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on

vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

(6) Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise korral

annab rakendusüksus toetuse saajale maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(7) Lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul projekti lõppkuupäevast.

Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid

lõpparuanne.

(8) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist,

loetakse aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

(9) Toetuse saaja esitab lõpparuande lisana strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamise ülevaate

vabas vormis.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 25. Toetuse maksmine

(1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26, § 27 lõike 1 punktis 1 ning

§ 28 lõigetes 1 ja 3 sätestatust ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kulude hüvitamist ja maksete tegemist täpsustavatest tingimustest.

(2) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele

e-toetuse keskkonna kaudu.

(3) Makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse kõige tihedamini üks kord kuus ja

kõige harvemini üks kord kvartalis.

(4) Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos

väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja

rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.

(5) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus.

Kui riigiasutusest toetuse saaja makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga

võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus.

§ 26. Ettemaksed

(1) Toetuse saajale, välja arvatud kui ta on riigiasutus, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid

ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustel kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi ulatuses, kuid

mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast.

(2) Saadud ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva.

(3) Toetuse saaja esitab saadud ettemakse kohta selle kasutamist tõendavad dokumendid ettemakse

kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

(4) Järgmise ettemakse tegemiseks peab eelmise ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt

80 protsendi ulatuses.

§ 27. Makse menetlemise peatamine

Rakendusüksus võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise

tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult peatada ühendmääruse §-s 33 nimetatud juhtudel.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 28. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

§ 29. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 sätestatule. Auditi aruande alusel

tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 31

sätestatule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Rebane

õigusosakonna juhataja

kantsleri ülesannetes

Lisa 1 Ekspertide hindamislehe vorm Lisa 2 Paragrahvi 4 lõike 1 punkti 1 nimetatud taotleja enesehindamise vorm Lisa 3 Partneri kinnituskiri Lisa 4 Sotsiaalkindlustusameti (SKA) § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse hindamisleht

majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määrus nr 48

„Tööalase konkurentsivõime toetamine“ Lisa 1

Ekspertide hindamislehe vorm

Hindamisleht Maksimum-

hinne Hinne

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele

6

1.1. Projekti panus meetme eesmärkide saavutamisse

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti

eesmärk ja tulemused“) 4

Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta:

1.2. Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti

eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ning „projekti tulemuste

jätkusuutlikkus“ ) 2

Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta:

2. Projekti põhjendatus 11

2.1. Projekti olemasoleva olukorra ja projekti vajaduse

põhjendatus olukorra analüüsist lähtuvalt, mh projekti tegevuste

selgus, teostatavus ja mõistlikkus.

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev

olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „näitajad“ ja

„tegevused“).

6

Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta:

2.2. Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid)

2

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad

„riskianalüüs“ ja „tegevused“)

Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta:

2.3. Projekti tegevuste elluviimiseks kaasatud partnerid ja

koostööpartnerid

(e-toetuse taotlusvormi alajaotus „partnerid“, „tegevused“ ja

taotlusvormi lisa 3 „Partneri kinnituskiri“)

3

Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta:

3. Projekti kuluefektiivsus 8

3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti

eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“) 4

Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta:

3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus

ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev

olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „tegevused“ ja

„eelarve“)

4

Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta:

4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4

Taotleja ja partneri võimekus ja rollijaotus projekti elluviimisel.

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „Taotleja

kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste

elluviimisel“, „tegevused“ ja „eelarve“ ning lisa 3 „Partneri

kinnituskiri“)

4

Selgitus punkti 4 hinnangute kohta:

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega 4

Hinnang lisaks projekti vahetutele eesmärkidele panustamine

Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus,

võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng,

keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt

regionaalareng) eesmärkide saavutamisse ja panustamine riigi

pikaajalise arengustrateegia näitajasse.

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljas „valdkonna

ülesed näitajad“)

4

Selgitus punkti 5 hinnangute kohta:

Maksimaalne üldhinne 33

majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määrus nr 48

„Tööalase konkurentsivõime toetamine“ Lisa 2

Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimise taotleja enesehindamise

vorm

Kinnitame, et meie taotlus vastab kriteeriumidele, sest:

1. OTSUSTUSTASANDIGA (JÄTKUSUUTLIKKUS) seotud kriteeriumid on kas hetkel toimivad või

taotluse elluviimise perioodil planeeritavad tegevussuunad:

Hetkel juba toimiv

(teadmine/olukord)

Planeeritav

tegevussuund

Vajaduse korral lühike selgitus

tehtud valiku kohta

1.1 Mittetöötavate* noorte toetamise vajadus, lahendusviis* ja arendusplaanid kajastuvad kohaliku omavalitsuse

üksuse (edaspidi KOV) arengukavas

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

1.2 KOV-is on otsustatud, milline valdkond (osakond, talitus vms) ja ametnik vastutab otsustustasandil NEET-

olukorras ja -riskis* noorte teema üldise arendustöö eest

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus **

1.3 KOV-is on otsustatud, milline volikogu komisjon on seotud ja koordineerib mittetöötavate* noorte toetamise

arendustööd

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus **

1.4 NGTS seirega tegelev(-ad) spetsialist(-id)* hoiab(-vad) temaatilisi komisjoni(-e) tulemustega kursis

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus **

2. LAIEMA VÕRGUSTIKUTÖÖGA* seotud kriteeriumid on kas hetkel toimivad või taotluse elluviimise

perioodil planeeritavad tegevussuunad:

2.1 Projekti tegevuspiirkonnas on otsustatud, milline asutus ja/või spetsialist vastutab NEET-olukorras ja -

riskis* noorte laiema võrgustikutöö koordineerimise eest

JAH/EI

Eeldatava asutuse nimi

2.2 Projekti tegevuspiirkonnas on kaardistatud seotud osapoolte laiem võrgustik*, kellel on oluline roll tegevuse

sihtgrupi toetamisel

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus **

2.3 NEET-olukorras noorte koostöömudelis* kokkulepitud 8 valdkonda on temaatilisse võrgustikutöösse kaasatud

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus **

2.4 Laiema võrgustiku sisulised eesmärgid põhinevad teadmistel noorte olukorra kohta projekti tegevuspiirkonnas

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

2.5 Laiemas võrgustikus* on töös lähtuvalt NGTS juhendist* noortega kokku lepitud koostöömudeli* kaudu

elluviidavad eesmärgid, koostöö alusväärtused, sihtrühm, infokanalid ja regulaarsus, andmete vahetus ja juhtimine,

tulemuslikkuse kvaliteedi hindamise kriteeriumid

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

3. TUUMIKMEESKONNAGA* seotud kriteeriumid on kas hetkel toimivad või taotluse elluviimise

perioodil planeeritavad tegevussuunad:

3.1 NEET-olukorras noorte toetamise tuumikmeeskond* KOV-is on moodustatud

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

3.2 Koostöömudelis* kokkulepitud asutused ja/või spetsialistid on KOV-i tuumikmeeskonda kaasatud

(protsessijuht, juhtumikorraldajad, erinevate valdkondade spetsialistid)

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

3.3 KOV-is on kaardistatud erinevad tänased valdkondade võimalused ja lisaressursse vajavad noortele, nende

vanematele/tugivõrgustikule* suunatud tugitegevused*

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

3.4 KOV-i üldised koostöömudeli* tulemuslikkuse ootused on tuumikmeeskonna* osapooltega omavahel läbi

räägitud ja kooskõlastatud

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

4. JUHTUMIKORRALDUSE JA SIHTGRUPI TOETAMISE ETAPPIDE PÕHIMÕTETEGA seotud

kriteeriumid on kas hetkel toimivad või taotluse elluviimise perioodil planeeritavad tegevussuunad:

4.1 Noorte toetamisel järgitakse ajakohast SKA poolt koostatud NGTS juhtumikorralduse juhendit*.

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

4.2 Noore jõudmine ja liikumine valdkonnast valdkonda, tegevuselt tegevusele, teenuselt teenusele või

spetsialistilt spetsialistini toimub teenusepakkujate vahel kokkulepitult ja noore vaatest katkestusteta (sujuv

lähenemine*)

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

4.3 Noor jõuab enda poolt tunnetatud lahendusvajaduseni esimese kontakti kaudu (ühe ukse lähenemine*)

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

4.4 Noored olenemata elukohast, staatusest ja olukorrast saavad kvaliteetset abi (võrdne kohtlemine*)

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

5. SIHTGRUPIGA seotud kriteeriumid on kas hetkel toimivad või taotluse elluviimise perioodil

planeeritavad tegevussuunad:

5.1 NEET-olukorras ja -riskis* noorte arv projekti tegevuspiirkonnas on teada

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

sh NGTS seires välja tulnud noorte (mitteaktiivsed*) arv (16–26)

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

sh Töötukassasse registreeritud noorte (töötud*) arv (16–29)

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

sh lastekaitsetöötaja menetluses olevate 16-18.aastaste laste/noorte arv

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

6. ENNETUSTÖÖGA* seotud kriteeriumid on kas hetkel toimivad või taotluse elluviimise perioodil

planeeritavad tegevussuunad:

6.1 Vajalikud ennetustöö* tegevused kajastuvad NGTS seirega tegelevate spetsialistide* tegevusplaanides

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

6.2 NEET-riskis* (koostöömudeli* sihtrühma) noorte arv projekti tegevuspiirkonnas on prognoositud

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

sh lastekaitses olevate laste/noorte arv (alates 13 a) on teada ja sellega arvestatakse ennetustöös*

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

sh koolist välja langemise ohus (sh koolikohustuste mittetäitjad) noortega (8.–12.klass) on oma töös arvestatud

JAH/EI

Omavalituse nimetus**

6.3 Projekti tegevuspiirkonnas on analüüsitakse süsteemaatiliselt, millise sihtgrupini projekti tegevuspiirkonnas

pigem jõutakse ja kelleni ei ole jõutud

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

7. SIHTGRUPINI JÕUDMISEGA SEOTUD TEGEVUSTE kriteeriumid on kas hetkel toimivad või

taotluse elluviimise perioodil planeeritavad tegevussuunad:

7.1 Noortegarantii tugisüsteemi* elluviimine

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

7.2 Võrgustikutöö*, et tagada noorte jõudmine teenusesse teiste spetsialistide kaudu (nt mobiilne noorsootöö,

avatud noorsootöö, haridusasutused, noortele teenusepakkujad, töötukassa jt)

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

7.3 NGTS seirega tegeleva spetsialisti* poole pöördunud seireväline noor* saab tuge

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

7.4 Teavitustöö noortele (NGTS võimalused KOV kodulehel, ristmeedia kasutamine, teavitustooted jmt)

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

7.5 Teavitustöö kogukonnale ja seotud teenusepakkujatele

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

8. ANALÜÜSIGA SEOTUD TEGEVUSTE kriteeriumid on kas hetkel toimivad või planeeritavad

tegevussuunad:

8.1 Tööd kirjeldatakse STAR-is* ja aluseks on SKA poolt koostatud NGTS STAR-i juhend*

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

8.2 Vähemalt kvartaalselt seiratakse ja analüüsitakse noorte arvu ja milliste teemadega (lahendusvajadused*)

noored KOV-i poole pöörduvad

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

8.3 Seiratakse ja analüüsitakse, mis abi/tuge noortele on pakutud ja noorte rahulolu teenusega

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

8.4 Kogutakse ja analüüsitakse tuumikmeeskonna* ja laiema võrgustiku* osapoolte tagasiside ja

koostöömudeli* tulemuslikkust

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

9. JUHTIMISEGA SEOTUD kriteeriumid on kas hetkel toimivad või planeeritavad tegevussuunad:

9.1 Olemas on NGTS seirega tegelev(-ad) spetsialist(-id)* ja NEET-olukorras noorte koostöömudeli eest

vastutava koordinaatori (protsessijuhi) roll on tagatud.

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus **

9.2 Koostöövõrgustiku* noortega töötavatele spetsialistidele ja koordinaatorile on tagatud kovisioonid ja/või

supervisioonid ja selle saamise viisid on projekti tegevuspiirkonnas kokku lepitud

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

9.3 Koostöövõrgustikule* ja noortega töötavatele spetsialistidele ja koordinaatorile on vajaduspõhiselt tagatud

koolitustel osalemine

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

9.4 NEET-olukorras noorte koostöömudeli planeeritud eelarve on realistlik ja võimaldab seatud eesmärgid

saavutada, planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ning kooskõlas turuhinna ja valdkonna ametiala

palgatasemetega.

JAH/EI

Omavalitsusüksuse nimetus**

* termini selgitus asub teisel vahelehel "Lisa 2 terminid"

** ridu võib juurde lisada

Seotud

termin Sisu Alus

Leiad

Ennetustöö

Tegevused, mis toetavad

õigeaegset märkamist, mille

korral võib olla võimalik

ennetada NEET-riskis noorte

lahendusvajaduste süvenemist

ning NEET-olukorda

sattumist.

PÕIM. 2023.

Sotsiaalkindlustusamet;

valdkondade ülese

ennetustöö kontseptsioon.

https://www.sise

ministeerium.ee/

ennetus-peab-

olema-

valdkondade-

ulene

Juhtumiko

rraldus

Abivajava noore

individuaalsetest vajadustest

lähtuv sekkumismeetod, mis

hõlmab isiku probleemide

lahendamiseks abimeetmete

pakkumist ja/või korraldamist

lihtmenetluse või

juhtumiplaani abil.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

Koostöömu

del

Sihtrühmaga seotud osapoolte

koostöö üldised põhimõtted ja

tegutsemise etapid kohalikul

tasandil, et aidata lahendada

sihtrühma liikmete vajadusi.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

Koostöövõr

gustik

Kohalikul tasandil

moodustatud koostööorgan

osapoolte esindajatest

koostöömudeli strateegiliseks

juhtimiseks ja sihtrühma

noorte vajaduste

lahendamiseks.

Koostöövõrgustik koosneb

tuumikgrupist ja laiemast

võrgustikust.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

Koostöövõr

gustiku

eestvedaja

Kohalikul tasandil

koostöömudeli rakendamist ja

koostöövõrgustiku tööd

koordineeriv inimene.

Koostöövõrgustiku eestvedaja

ametinimetus võib

ametijuhendis erineda.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määrus nr 48

„Tööalase konkurentsivõime toetamine“

Lahendusv

ajadus

Sihtrühma noore enda poolt

ja/või teiste inimeste nagu

tema lähedaste või

spetsialistide poolt tajutud

vajadus, mille lahendamata

jätmine võib tuua kaasa noore

sattumise NEET-olukorda või

selles püsimise.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

Lahendusvi

is

Kokkulepitud lähenemine,

kuidas erinevate osapoolte

koostöös võimalikult tõhusalt

toetada omavalitsuste tasandil

NEET-olukorras noori ning

jõuda sihtrühma vaatest

võimalikult sujuva

protsessini.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

Laiem

võrgustik

Osapooled ja nende esindajad,

kellel on roll sihtrühma noorte

toetamisel ja/või NEET-

valdkonnaga seotud teemade

arendamisel ning kes samas ei

kuulu võrgustiku

tuumikgruppi.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

Mitteaktiiv

ne

Mitteaktiivne noor on riiklike

registrite päringu alusel

tuvastatud 16–26-aastane

inimene, kes vastab kõigile

järgmistele tingimustele:

Noortegarantii tugisüsteemi

arendamine ja testimine.

2022.

Sotsiaalministeerium.

1.1 ei õpi;

1.2 ei tööta;

1.3 ei ole töötuna arvel;

1.4 ei ole tuvastatud puuduvat

töövõimet või üle 80-

protsendilist töövõime

kaotust;

1.5 ei saa töötamise toetamise

teenust;

1.6 ei tegele ettevõtlusega;

1.7 ei saa hüvitist alla

pooleteiseaastase lapse

kasvatamise eest;

1.8 ei kanna vangistust või

eelvangistust;

1.9 ei viibi asendus- või

kaitseväeteenistuses;

Lisa 3

Partneri kinnituskiri

või mittetöötav ja mitteõppiv

16–29-aastane inimene

(edaspidi mitteaktiivne noor

vanuses 16–29) või inimene,

keda ei ole riiklike registrite

alusel tuvastatud ja kes

pöördub kohaliku

omavalitsuse üksuse (KOV)

poole eesmärgiga saada abi

tööturule liikumiseks või

haridustee jätkamiseks.

Mittetöötav

Isik, kes ei ole hõivatud

tööturuteenuste ja -toetuste

seaduse § 6 lõike 5 punktides

3–51 nimetatud tegevusega,

kes töötab ajutiselt TTTS § 42

tingimustel, või on ema-, isa-,

lapsendaja- või

vanemapuhkusel. Hõlmab nii

isikuid, kes ei tööta ja otsivad

aktiivselt tööd kui ka neid, kes

ei otsi aktiivselt tööd,

sealhulgas nii registreeritud

kui registreerimata töötuid,

aga ka õppijad ja neid, kes

hoolitsevad lähedase eest.

Majandus-

infotehnoloogiaministri

määrus „Tööalase

konkurentsivõime

toetamine“

NEET-

olukorda

sattumise

riskis

noored

(NEET-

riskis

noored)

Noored, kes on ametlikult

seotud mõne haridusasutuse,

tööandja või

täiendkoolitajaga, ent kes on

enda või mõne teise osapoole

hinnangul NEET-olukorda

sattumise riskis ilma selge

lahenduseta sellest kiiresti

väljuda. Seoses tunnusega

„noor olemine“ jaguneb

sihtrühm kahte

vanusekategooriasse: NEET-

olukorras 15–29-aastased ehk

põhisihtrühm ja NEET-riskis

14–19-aastased ehk NEET-

olukorda sattumist ennetav

sihtrühm.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov;

https://www.hm.

ee/uldharidus-ja-

noored/alus-

pohi-ja-

keskharidus/toe-

vajadusega-

opilased-

oppekorraldus-

ja-

tugiteenused?fbcl

id=IwAR0hv_43

dHES0RrrZqBCf

916KGByRxRY

5jelAO63a97DL

2Z1WGob94AM

xDo#tugi

NEET-

olukorras

noored

Termin tuleneb inglise

väljendist not in employment,

education, or training, st

noor, kes ei õpi, ei tööta ega

osale koolitustel.

Noortegarantii siseriikliku

tegevuskava kontekstis on

NEET-olukorras noor 15–29-

aastane (k.a) isik, kes ei õpi

ega tööta. Seejuures võib noor

osaleda koolitustel, nt

Töötukassa tööturukoolitused

vm lühiajalised koolitused,

mis ei ole tasemeõpe.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

Noortegara

ntii

tugisüsteem

(NGTS)

Noortegarantii tugisüsteem

(NGTS) on toetus 16–29-

aastastele noortele

haridusteele naasmiseks

ja/või tööturule jõudmiseks.

NGTS asub kohalikus

omavalituses ning koosneb

infosüsteemi lahendusest ja

juhtumikorraldusest.

Noortegarantii tugisüsteemi

juhend. 2021.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://drive.goog

le.com/file/d/1b0

uO7_rHBY-

b951Fog_Mdj-

9K2-

hUbxz/view?usp

=share_link

NGTS

seirega

tegelev

spetsialist

Kohalikul tasandil

sihtrühmaga töötav noorte

heaolu spetsialist, kes aitab

juhtumipõhiselt lahendada

noorte vajadusi nii üks-ühele

nõustades, kui noortele

tugitegevusi vahendades.

Noorte heaolu spetsialist

vastutab noore

lahendusvajaduse

väljaselgitamise ja toetuse

osutamise (nõustamine,

juhtumiplaani koostamine,

teenuseid saama suunamine,

tegevuste täitmise jälgimine,

andmetöötlus, koostöö teiste

spetsialistidega

juhtumikorralduse käigus

jms) eest.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

NGTS

juhtumikor

ralduslik

juhend

Sotsiaalkindlustusameti poolt

koostatud juhtumikorralduslik

juhend NGTSi elluviimiseks.

Noortegarantii tugisüsteemi

juhend. 2021.

Sotsiaalkindlustusamet.

NGTS

STAR

juhend

NGTS seirega tegelevale

spetsialistile loodud juhend

STARi kasutamiseks.

NGTS STAR

kasutusjuhend. 2021.

Sotsiaalkindlustusamet.

Kinnitan, et …………………………………………………….. (partneri organisatsiooni nimi ja

registrikood) osaleb ……………….... (taotleja organisatsiooni nimi ja registrikood) projektis

Seireväline

noor

Kuni 29-aastane mittetöötav

noor, kes ei ole välja tulnud

seire nimekirjas, kuid

pöördub KOVi poole, kuna

soovib abi.

Noortegarantii tugisüsteemi

juhend. 2021.

Sotsiaalkindlustusamet.

Sihtrühm

Koostöömudeli sihtrühm ehk

NEET- olukorras või NEET-

riskis noored.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

STAR

STAR on elektroonne

töökeskkond sotsiaaltöö

spetsialistidele klientidega

tehtava töö korraldamiseks ja

dokumenteerimiseks

(toetuste, teenuste

määramiseks ning juhtumite,

lapsendamise ja eestkoste

korraldamise toimingute

haldamiseks).

STAR.

Sotsiaalkindlustusameti

koduleht.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/sp

etsialistile-ja-

koostoopartnerile

/star

Sujuv

lähenemine

Tööpõhimõte (NEET-

olukorras noorte toetamise)

lahendusviisis, kus

arvestatakse, et noore

jõudmine ja liikumine

valdkonnast valdkonda,

tegevuselt tegevusele,

teenuselt teenusele või

spetsialistilt spetsialistini

toimub noore vaatest

katkestusteta. Seotud ühe

ukse lähenemisega.

PÕIM. 2023.

Sotsiaalkindlustusamet.

Töötu

Töötu on isik, kes ei tööta, on

töötuna arvele võetud Eesti

Töötukassas ja otsib tööd

Tööturuteenuste ja -toetuste

seadus

https://www.riigit

eataja.ee/akt/103

012017023?leia

Kehtiv

Tugitegevu

s

Tegevus või teenus, mis

panustab sihtrühma vajaduste

lahendamisse lisaks noorte

juhtumikorraldaja üks-ühele

tööga noortega.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

…………………………………………………… (projekti nimi) ning on tutvunud projekti sisuga

ja teadlik partneri vastutusest projektis osalemisel.

Partnerina osalen järgmistes projekti tegevustes:

Tugivõrgus

tik

Tugivõrgustik on toetatava

noore lähedased inimesed,

sealhulgas eestkostja,

hooldusperekonda kuuluvad

liikmed ja perekond.

Majandus-

infotehnoloogiaministri

määrus „Tööalase

konkurentsivõime

toetamine“

Tuumikme

eskond

Osapooled ja nende esindajad,

kes omavahelise tiheda

koostöö raames vastutavad

käesoleva mudeli

rakendamise eest nii

strateegilisel tasandil kui

üksikute juhtumite raames.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

Võrdne

kohtlemine

Õigustatud ootus, et noored

olenemata elukohast,

staatusest ja olukorrast peavad

saama kvaliteetset abi.

PÕIM. 2023.

Sotsiaalkindlustusamet.

Ühe ukse

lähenemine

Tööpõhimõte (NEET-

olukorras noorte toetamise)

lahendusviisis, kus

arvestatakse, et noor jõuab

enda tunnetatud

lahendusvajaduseni esimese

kontakti kaudu. Seotud

sujuvate üleminekute

lähenemisega.

PÕIM. 2023.

Sotsiaalkindlustusamet.

Võrgustiku

töö

Kokkulepitud eesmärkidel

süstemaatiliselt toimuv

asutuste vaheline koostöö,

milles sisaldub ühine

kitsaskohtade kaardistamine,

analüüsimine ja kirjeldamine,

võimalike lahenduste

leidmine, olemasolevate

ressursside jagamine ja

juhtumipõhine

aktiviseerumine.

Võrgustikutöö saab mudeli

vaatest toimida nii asutuste,

omavalitsuse, piirkonna,

maakonna kui ka riiklikul

tasandil.

„Valdkondadeülene NEET-

olukorras noorte toetamise

ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele"

kohandatud ülevaade. 2021.

Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkin

dlustusamet.ee/n

gts#kov

Allkirjaõigusliku isiku nimi:

Ametikoht:

Kuupäev:

Allkiri (digitaalselt allkirjastatud)

majandus- ja infotehnoloogiaministri

19.07.2023 määrus nr 48

„Tööalase konkurentsivõime toetamine“

Lisa 4

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse

hindamisleht

Hindamisleht Vastav

JAH/EI Kommentaar

1. OTSUSTUSTASANDIGA (JÄTKUSUUTLIKKUS) seotud kriteeriumid on kas hetkel

toimivad või taotluse elluviimise perioodil planeeritavad tegevussuunad:

1.1 Mittetöötavate noorte toetamise vajadus, lahendusviis ja

arendusplaanid kajastuvad KOV arengukavas

1.2 KOV-is on otsustatud, milline valdkond (osakond, talitus vms) ja ametnik vastutab otsustustasandil NEET-olukorras ja - riskis noorte teema üldise arendustöö eest

1.3 KOV-is on otsustatud, milline volikogu komisjon on seotud ja koordineerib mittetöötavate* noorte toetamise arendustööd

1.4 NGTS seirega tegelev(-ad) spetsialist(-id) hoiab(-vad) temaatilisi komisjoni(-e) tulemustega kursis

2. LAIEMA VÕRGUSTIKUTÖÖGA seotud kriteeriumid on kas hetkel toimivad või taotluse elluviimise perioodil planeeritavad tegevussuunad: 2.1 Projekti tegevuspiirkonnas on otsustatud, milline asutus ja/või spetsialist vastutab NEET-olukorras ja -riskis noorte laiema võrgustikutöö koordineerimise eest

2.2 Projekti tegevuspiirkonnas on kaardistatud seotud osapoolte laiem võrgustik, kellel on oluline roll tegevuse sihtgrupi toetamisel

2.3 NEET-olukorras noorte koostöömudelis kokkulepitud 8 valdkonda on temaatilisse võrgustikutöösse kaasatud

2.4 Laiema võrgustiku sisulised eesmärgid põhinevad teadmistel noorte olukorra kohta projekti tegevuspiirkonnas

2.5 Laiemas võrgustikus on töös lähtuvalt NGTS juhendist noortega kokku lepitud koostöömudeli kaudu elluviidavad eesmärgid, koostöö alusväärtused, sihtrühm, infokanalid ja regulaarsus, andmete vahetus ja juhtimine, tulemuslikkuse kvaliteedi hindamise kriteeriumid

3. TUUMIKMEESKONNAGA seotud kriteeriumid on kas hetkel toimivad või taotluse elluviimise perioodil planeeritavad tegevussuunad: 3.1 NEET-olukorras noorte toetamise tuumikmeeskond KOV-is on moodustatud

3.2 Koostöömudelis kokkulepitud asutused ja/või spetsialistid on KOV-i tuumikmeeskonda kaasatud (protsessijuht, juhtumikorraldajad, erinevate valdkondade spetsialistid)

3.3 KOV-is on kaardistatud erinevad tänased valdkondade võimalused ja lisaressursse vajavad noortele, nende vanematele/tugivõrgustikule suunatud tugitegevused

3.4 KOV-i üldised koostöömudeli tulemuslikkuse ootused on tuumikmeeskonna osapooltega omavahel läbi räägitud ja kooskõlastatud

4. JUHTUMIKORRALDUSE JA SIHTGRUPI TOETAMISE ETAPPIDE PÕHIMÕTETEGA seotud kriteeriumid on kas hetkel toimivad või taotluse elluviimise perioodil planeeritavad tegevussuunad:

4.1 Noorte toetamisel järgitakse ajakohast SKA koostatud NGTS juhtumikorralduse juhendit

4.2 Noore jõudmine ja liikumine valdkonnast valdkonda, tegevuselt tegevusele, teenuselt teenusele või spetsialistilt spetsialistini toimub teenusepakkujate vahel kokkulepitult ja noore vaatest katkestusteta (sujuv lähenemine)

4.3 Noor jõuab enda poolt tunnetatud lahendusvajaduseni esimese kontakti kaudu (ühe ukse lähenemine)

4.4 Noored olenemata elukohast, staatusest ja olukorrast saavad kvaliteetset abi (võrdne kohtlemine)

5. SIHTGRUPIGA seotud kriteeriumid on kas hetkel toimivad või taotluse elluviimise perioodil planeeritavad tegevussuunad:

5.1 NEET-olukorras ja -riskis noorte arv projekti tegevuspiirkonnas on teada

sh NGTS seires välja tulnud noorte (mitteaktiivsed) arv (16–26)

sh Töötukassasse registreeritud noorte (töötud) arv (16–29)

sh lastekaitsetöötaja menetluses olevate 16–18-aastaste laste/noorte arv

6. ENNETUSTÖÖGA seotud kriteeriumid on kas hetkel toimivad või taotluse elluviimise perioodil planeeritavad tegevussuunad: 6.1 Vajalikud ennetustöö tegevused kajastuvad NGTS seirega tegelevate spetsialistide tegevusplaanides

6.2 NEET-riskis (koostöömudeli sihtrühma) noorte arv projekti tegevuspiirkonnas on prognoositud

sh lastekaitses olevate laste/noorte arv (alates 13 a) on teada ja sellega arvestatakse ennetustöös

sh koolist välja langemise ohus (sh koolikohustuste mittetäitjad) noortega (8.–12. klass) on oma töös arvestatud

6.3 Projekti tegevuspiirkonnas on analüüsitakse süstemaatiliselt, millise sihtgrupini projekti tegevuspiirkonnas pigem jõutakse ja kelleni ei ole jõutud

7. SIHTGRUPINI JÕUDMISEGA SEOTUD TEGEVUSTE kriteeriumid on kas hetkel toimivad või taotluse elluviimise perioodil planeeritavad tegevussuunad:

7.1 Noortegarantii tugisüsteemi elluviimine

7.2 Võrgustikutöö, et tagada noorte jõudmine teenusesse teiste spetsialistide kaudu (nt mobiilne noorsootöö, avatud noorsootöö, haridusasutused, noortele teenusepakkujad, töötukassa jt)

7.3 NGTS seirega tegeleva spetsialisti poole pöördunud seireväline noor* saab tuge

7.4 Teavitustöö noortele (NGTS võimalused KOV kodulehel, ristmeedia kasutamine, teavitustooted jmt)

7.5 Teavitustöö kogukonnale ja seotud teenusepakkujatele

8. ANALÜÜSIGA SEOTUD TEGEVUSTE kriteeriumid on kas hetkel toimivad või planeeritavad tegevussuunad: 8.1 Tööd kirjeldatakse STAR-is ja aluseks on SKA poolt koostatud NGTS STAR-i juhend

8.2 Vähemalt kvartaalselt seiratakse ja analüüsitakse noorte arvu ja milliste teemadega (lahendusvajadused) noored KOV-i poole pöörduvad

8.3 Seiratakse ja analüüsitakse, mis abi/tuge noortele on pakutud ja noorte rahulolu teenusega

8.4 Kogutakse ja ja analüüsitakse tuumikmeeskonna ja laiema võrgustiku osapoolte tagasiside ja koostöömudeli tulemuslikkust

9. JUHTIMISEGA SEOTUD kriteeriumid on kas hetkel toimivad või planeeritavad tegevussuunad:

9.1 Olemas on NGTS seirega tegelev(-ad) spetsialist(-id) ja NEET-olukorras noorte koostöömudeli eest vastutava koordinaatori (protsessijuhi) roll on tagatud

9.2 Koostöövõrgustiku noortega töötavatele spetsialistidele ja koordinaatorile on tagatud kovisioonid ja/või supervisioonid ja selle saamise viisid on projekti tegevuspiirkonnas kokku lepitud

9.3 Koostöövõrgustikule ja noortega töötavatele spetsialistidele ja koordinaatorile on vajaduspõhiselt tagatud koolitustel osalemine

9.4 NEET-olukorras noorte koostöömudeli planeeritud eelarve on realistlik ja võimaldab seatud eesmärgid saavutada, planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ning kooskõlas turuhinna ja valdkonna ametiala palgatasemetega

SKA KOONDHINNANG VASTAVUSE KOHTA (punktid 1– 9)

10. NEET-olukorras noorte koostöömudeli rakendamise plaan vastab ÜLDISTELE ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2021–2027 raames toetatavate tegevuste VALIKUKRITEERIUMIDELE*

10.1 Projekt on kooskõlas valdkondlike arengukavadega, rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkidega ja panustab nende eesmärkide saavutamisse, sealhulgas meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse. 10.2 Projekt on põhjendatud, teostatav ja sihtrühma arvestavalt mõistlik ja vajalik, riskid on analüüsitud ja kavandatud tegevuste kaudu maandatud.

10.3 Planeeritud eelarve on realistlik ja võimaldab seatud eesmärgid saavutada, planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ning kooskõlas turuhinna ja valdkonna ametiala palgatasemetega.

10.4 Taotleja ja partner(id) on suutlik(ud) projekti ellu viima.

10.5 Projekti panustab strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide ja näitajate saavutamisse ja horisontaalsetesse põhimõtetesse.

SKA KOONDHINNANG PUNKTIS 10 NIMETATUD VALIKUKRITEERIUMITE KOHTA*

*Täidetakse siis, kui punktid 1–9 on hinnatud vastavaks.