Kinnitatud: sihtasutuse asutajate kokkuleppega 21.10.2014. a
SIHTASUTUSE VIRUMAA MUUSEUMID
PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Virumaa Muuseumid (edaspidi sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Rakvere linn, Eesti Vabariik.
1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium, Rakvere linn, kelle nimel teostab asutajaõigusi Rakvere Linnavalitsus ja Vihula vald, kelle nimel teostab asutajaõigusi Vihula Vallavalitsus.
Punkti 1.3 sõnastust muudetakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõikega 41. Punkti uus sõnastus on:
1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium, Rakvere linn, kelle nimel teostab asutajaõigusi Rakvere Linnavalitsus, ja Vihula vald, kelle asutajaõigused on haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena üle läinud Haljala vallale, kelle nimel teostab asutajaõigusi Haljala Vallavalitsus.
1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.
1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse nõukogu poolt.
2. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE
2.1. Sihtasutuse eesmärgiks on sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine tingimuste loomiseks kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitse väärtuste taastamise, hoidmise, kogumise, uurimise ja säilitamise ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel, keskkonnateadlikkuse ja meelelahutuslikel eesmärkidel vahendamise võimaldamiseks, samuti ka kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitse ürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu.
2.2. Oma põhieesmärkide saavutamisel on sihtasutuse põhiülesanded:
2.2.1. Palmse ajaloolise mõisasüdame baasil Balti aadlikultuuri käsitleva vabaõhumuuseumi loomine ning seal aastaringselt tegutseva kultuuri- ja puhkekeskuse väljaarendamine, loodus- ja keskkonnakaitselise tegevuse arendamine Palmse mõisa pargis ja metsapargis ning koolitustegevus keskkonnateadlikkuse projektide elluviimisel;
2.2.2. Rakvere linnakodaniku majamuuseumis 20. sajandi linlase elu eksponeerimine ning temaatiliste haridusprogrammide arendamine; Rakvere muuseumi tegevuse arendamine ning muuseumile fondihoidla väljaehitamine ning ekspositsiooniosa laiendamine;
2.2.3. Rakvere linnuse jätkuv arendamine eksponeerides 13.-17. sajandi eluviise, taasesitades ajalugu ja pakkudes külastajale võimalust selles osaleda; linnuse aastaringse toimimise tagamine kultuuri- ja vaba-aja veetmise kohana; Rakvere ordulinnuse osaline renoveerimine ning linnusele funktsiooni leidmine, mis tagaks selle aastaringse kasutamise kultuuri- ja vaba aja veetmise kohana;;
2.2.4. Eesti Politseimuuseumi arendamine pakkudes külastajatele teadmisi politseitöö väärtustest ühiskonnas ja luues külastajatele aktiivse osalemise võimalusi muuseumikeskkonnas;
2.2.5. Toolse linnuse jätkuv konserveerimine, mis tagaks ordulinnuse püsimise ja tema kasutamise ajaloo tundmaõppimisel;
2.2.6. Kalame talu, Richard Sagritsa sünnikodu Karepal ning skulptuuripargi arendamine, pakkudes külastajatele võimalust osaleda hooajalistel kunsti- ja kultuuriüritustel;
2.2.7. teadus-, õppe- ja uurimistöö organiseerimine ja finantseerimine nimetatud valdkondades;
2.2.8. oma varaga seaduses lubatud tehingute sooritamine;
2.2.9. toitlustuse ja kaubanduse organiseerimine külastajate paremaks teenindamiseks;
2.2.10. muu majandustegevuse arendamine, mis on vajalik sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
Põhikirja lisatakse punkt 2.3 kooskõlas muuseumiseaduse (edaspidi MuuS) § 1 lõike 2 punktiga 7:
2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.
3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED
3.1. Sihtasutusel on õigus:
3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus;
3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige;
Punkti 3.1.2 sõnastuses täpsustatakse ja täiendatakse, et välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja mittetulundusühingu liikmeks astub sihtasutus nõukogu otsuse alusel. Punkti täiendatud sõnastus on:
3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, astuda nõukogu otsuse alusel välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja mittetulundusühingu liikmeks;
3.1.3. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus- ja koolitusüritusi ning rahakogumise algatusi;
3.1.4. arendada kirjastus- ja etendustegevust;
3.1.5. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;
3.1.6. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus- ja turismiteenuseid;
3.1.7. pakkuda tasulisi nõustamis- ja ekspertteenuseid;
3.1.8. osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärkide saavutamisega;
Punkti 3.1.8 sõnastust täiendatakse, et viia see kooskõlla riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 79 lõike 1 punktiga 2. Punkti täiendatud sõnastus on:
3.1.8. osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärkide saavutamisega, ja seda üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel;
Põhikirja täiendatakse punktiga 3.1.81 kooskõlas RVS § 79 lõike 1 punktiga 2. Lisatava uue punkti sõnastus on:
3.1.81. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel;
3.1.9. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke toiminguid.
4. JUHTIMINE
4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
4.2.3. kellel on ärikeeld;
4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
4.2.6. kellel on sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
Põhikirja punkt 4.2.6 tunnistatakse kehtetuks, et viia punkti 4.2 ja selle alapunktide sõnastus kooskõlla RVS § 80 lõike 4 muudetud sõnastusega. Sarnane nõue viiakse üle põhikirja punkti 5.8.1.5, mis seab nõuded nõukogu liikmele.
4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.
5. NÕUKOGU
5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
5.2. Nõukogul on viis liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.
5.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed neljaks aastaks.
5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kolm liiget, Rakvere linn määrab 1 liikme ja Vihula vald määrab 1 liikme.
Põhikirja punktis 5.4 asendatakse Vihula vald Haljala vallaga (vt põhikirja punkti 1.3 muudatust). Punkti muudetud sõnastus on:
5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kolm liiget, Rakvere linn määrab 1 liikme ja Haljala vald määrab 1 liikme.
5.5. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel.
5.6. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.
5.7. Nõukogu pädevuses on:
5.7.1. sihtasutuse aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;
5.7.2. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;
5.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;
5.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;
5.7.5. sihtasutuse struktuuri kinnitamine;
Põhikirja punkte 5.7.5 ja 7.1 täiendatakse selliselt, et nõukogu kinnitab lisaks struktuurile ka koosseisu üldarvu (vastavalt juhatuse ettepanekule). Punkti täiendatud sõnastus on:
5.7.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;
5.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine;
5.7.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel;
5.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;
5.7.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;
5.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;
5.7.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine;
5.7.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
5.7.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
5.7.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;
5.7.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.
5.8. Nõuded nõukogu liikmele
5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla:
5.8.1.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja;
5.8.1.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
5.8.1.3. isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
5.8.1.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja.
Põhikirja punkti 5.8.1 ja selle alapunktide sõnastus viiakse kooskõlla RVS § 80 lõike 3 muudetud sõnastusega. Punktide uus sõnastus on:
5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
5.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
5.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
5.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
5.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga;
5.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
5.9. Nõukogu liikme tasustamine
5.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.
5.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
5.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ilma mõjuvata põhjuseta ei täida käesoleva põhikirja punktist 5.10.9 tulenevaid kohustusi, võivad asutajad otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
5.9.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
Põhikirja lisatakse punktid 5.9.5 ja 5.9.6, mis selgitavad, mis tingimusel on võimalik sihtasutusel sõlmida lepinguid nõukogu liikmega või nõukogu liikme kulusid hüvitada. Lisatavate uute punktide sõnastus on:
5.9.5. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut.
5.9.6. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud.
5.10. Nõukogu töökorraldus
5.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe eemalviibimisel nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme.
5.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses näidatud korras.
5.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.
5.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.
Punktist 5.10.5 jäetakse välja ebavajalikud lauseosad. Nõukogu otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata ja sellega seotud nõuded on reguleeritud sihtasutuste seaduse §-s 291. Punkti uus sõnastus on:
5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.
5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.
Punktist 5.10.6 võetakse välja lause, mis annab nõukogu esimehele otsustava hääle, kuivõrd sihtasutuste seaduse § 30 sellist võimalust ette ei näe. Punkti uus sõnastus on:
5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.
5.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.
5.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga.
5.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:
5.10.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
5.10.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
5.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogu liikmetel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel.
6. JUHATUS
6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.
6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.
6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.
6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.
6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.
Põhikirja lisatakse punktid 6.51 ja 6.52 kooskõlas MuuS § 18 muudatustega, mis mh seavad nõuded riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha täitmisele. Lisatavate uute punktide sõnastus on:
6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.
6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord nähakse ette nõukogu töökorras.
6.6. Juhatuse pädevuses on:
6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;
6.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine;
6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude andmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud;
6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;
6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;
6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.
6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.7.13.
6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt neile nõukogu poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
Punkti 6.8 esimeses lauses tehakse keeleline parandus. Samuti lisatakse punkti täiendus, mis täpsustab juhatuse liikme n-ö asendamist ja esindusõiguse volitamist tema ajutise eemalviibimise ajal. Esindusõigust ja volituse andmist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 jj, kuid kuna praktikas on selles osas tihti nõu küsitud, siis otstarbekas on see lisada ka sihtasutuse põhikirja. Punkti täiendatud sõnastus on:
6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.
6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
Punkti 6.10 viimast lauset täiendatakse, et viia see kooskõlla RVS § 86 punktiga 2. Punkti täiendatud sõnastus on:
6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.
6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
Põhikirja lisatakse punkt 6.12 kooskõlas RVS § 86 punktiga 4. Lisatava uue punkti sõnastus on:
6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
7. STRUKTUUR
7.1. Sihtasutuse struktuuri kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.
Põhikirja punkte 5.7.5 ja 7.1 täiendatakse selliselt, et nõukogu kinnitab lisaks struktuurile ka koosseisu üldarvu (vastavalt juhatuse ettepanekule). Punkti täiendatud sõnastus on:
7.1. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.
8. ARENGUKAVA
8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.
8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid.
8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.
9. VARA JA SELLE MAJANDAMINE
9.1. Sihtasutuse vara moodustab:
Punktis 9.1 tehakse keeleline parandus:
9.1. Sihtasutuse vara moodustavad:
9.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;
9.1.2. antav toetus riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele;
9.1.3. eraldised Rakvere linna ja Vihula valla eelarvest;
Põhikirja punktis 9.1.3 asendatakse Vihula vald Haljala vallaga (vt põhikirja punkti 1.3 muudatust). Punkti muudetud sõnastus on:
9.1.3. eraldised Rakvere linna ja Haljala valla eelarvest;
9.1.4. varalised kingitused, annetused ja pärandused;
9.1.5. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;
9.1.6. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;
9.1.7. sihtasutuse osalusel asutatud juriidiliste isikute jaotamisele kuuluv puhaskasumi osa;
9.1.8. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;
Punktis 9.1.8 tehakse sõnastuslik täpsustus:
9.1.8. tulu tehingutest vallas- ja kinnisvaraga;
9.1.9. oma sümboolikaga toodete müük;
Punkt 9.1.9 tunnistatakse kehtetuks, kuna sihtasutus müüb ka oma sümboolikata tooteid ning toodete müügi katab ära põhikirja punkt 9.1.5.
9.1.10. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.
9.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.
9.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.
9.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega lubatud piirides.
9.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna laenu ega taga laene asutajatele, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
10. EELARVE JA FINANTSPLAAN
10.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
Punktis 10.1 tehakse keeleline parandus:
10.1. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
10.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
Punkti 10.2 sõnastust täpsustatakse, et viia see kooskõlla RVS § 79 lõike 2 punktiga 2. Sihtasutuse finantsplaani peab olema nõukogu poolt kinnitatud. Punkti täiendatud sõnastus on:
10.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamisel aluseks.
11. ARUANDLUS JA KONTROLL
11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.
11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle hiljemalt kolme kuu jooksul audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse liige.
Punkti 11.3 sõnastusest jäetakse välja majandusaasta aruande nõukogule esitamise tähtaeg. Aruande kinnitamise ja registrile esitamise tähtaeg fikseeritakse järgmises punktis. Lisatakse RVS § 89 lõike 1 punktist 10 tulenev nõue audiitori ära kuulamise kohta. Punkti muudetud sõnastus on:
11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse liige.
11.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ning asutajatele auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
Punktis 11.4 täpsustatakse majandusaasta aruande kinnitamise ja esitamise tähtaega, et viia see kooskõlla RVS 98 lõikega 11. Riigi asutatud sihtasutustel on RVS-ist tulenev kohustus kinnitada majandusaasta aruanne hiljemalt kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates, s.o hiljemalt 31. märtsiks. Sihtasutusel ei ole enam kohustust esitada majandusaasta aruanne eraldi Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile (aruanne on neile kättesaadav registrist). Jätkuvalt on aga sihtasutusel RVS § 98 lõikest 13 tulenev kohustus koostada nõukogu tegevuse ja makstud tasude ülevaade, mis üldjuhul kinnitatakse samal koosolekul kui majandusaasta aruanne ning mis esitatakse (nõukogu koosoleku protokolli lisana) sihtasutuse asutajatele. Punkti muudetud sõnastus on:
11.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Majandusaasta aruande kinnitamisega samal ajal esitatakse sihtasutuse asutajatele ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.
11.5. Audiitor
11.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.
11.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
11.6. Siseaudiitor
11.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.
11.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega.
Punktide 11.6.1 ja 11.6.2 sõnastusest jäetakse välja sõna „audiitorühingult“, et viia punktide sõnastus kooskõlla RVS § 87 punktide 3 ja 4 muudetud sõnastusega:
11.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.
11.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega.
12. PÕHIKIRJA MUUTMINE
12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutajad põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
12.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel.
13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
13.1. Ühinemine ja jagunemine
13.1.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras.
13.1.2. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta.
13.1.3. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras.
13.1.4. Sihtasutus võib osaleda äriühingus, omandada ja võõrandada osalusi ja osaleda teise sihtasutuse asutamises üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras.
13.2. Lõpetamine
13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega.
13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta.
13.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel:
13.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv;
13.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;
13.2.3.3. muudel seaduses sätestatud juhtudel.
13.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt lähtudes asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite ja üle antud vara suurusest.