Sihtasutuse Vene Teater nime ja põhikirja muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 10.07.2025 nr 114

Sihtasutuse Vene Teater nime ja põhikirja

muutmine

Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse Vene Teater nime. Sihtasutuse uus nimi on Sihtasutus Südalinna Teater.

2. Muuta Sihtasutuse Vene Teater põhikirja (edaspidi põhikiri) järgmiselt:

2.1. muuta punkti 1 sõnastust järgmiselt:

„1. Sihtasutus Südalinna Teater (edaspidi Sihtasutus) on kasumit mittetaotlev, valdavalt vene

keeles etendusi andev, teatrikultuuri Eestis arendav, professionaalset ja žanriliselt

mitmekesist teatrikunsti loov ja vahendav eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid

ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide

saavutamiseks. Sihtasutus on etendusasutus Etendusasutuse seaduse mõttes.“;

2.2. asendada punktis 2 sõna „Vene“ sõnaga „Südalinna“;

2.3. jätta punktist 5 välja sõnad „pitsat ja“;

2.4. muuta punkti 9 ja selle alapunktide sõnastust järgmiselt:

„9. Sihtasutuse eesmärkideks on:

9.1. kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja vahendamine ning

muude kultuurisündmuste korraldamine;

9.2. teatrile omaseid vahendeid kasutades eesti rahvuskultuuri ja eesti kultuurimõtte

vahendamine vähemusrahvustele;

9.3. ühiskonnas toimuvate muutuste ja aktuaalsete teemade mõtestamise kaudu aidata kaasa

sidususe suurenemisele ühiskonnas;

9.4. erinevatest kultuuridest pärit vaatajarühmadele võimaluste loomine teatrikunstist

osasaamiseks;

9.5. mitmekülgse repertuaarivaliku kaudu maailma teatrikunsti tutvustamine;

9.6. tekitada dialoogi publikuga sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise

abil;

9.7. peegeldada, mõtestada ja kujundada ausalt ja julgelt Eesti eri keele- ja kultuuritaustaga

elanikkonna kultuurilist enesetaju;

9.8. viia professionaalset teatrikunsti erinevatesse eri keele- ja kultuuritaustaga

elanikkonnaga Eesti piirkondadesse ning mujale Eestisse;

9.9. lisaks teatrietendustele korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri

populariseerivaid üritusi: kino, festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid

sünteesivad ettevõtmised jms;

9.10. arendada ja hoida Sihtasutusele kuuluvat kinnisvara, pidades silmas nüüdisaegse

teatrikeskkonna vajadusi.“;

2.5. tunnisada kehtetuks punkt 10.6;

2.6. muuta punktide 10.8 ja 10.9 sõnastust järgmiselt:

„10.8. korraldab regulaarselt väljasõidu- ja külalisesinemisi Eestis ja välisriikides;

10.9. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise, residentuure ja töötubasid;“;

2.7. muuta punkti 221 viimase lause sõnastust järgmiselt:

„Juhul, kui Sihtasutuse Juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku

konkursi korras täita, määrab Nõukogu Sihtasutuse asutaja nõusolekul Juhatuse liikme kuni

üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.“;

2.8. tunnistada kehtetuks punkt 31.14;

2.9. muuta punktide 52–55 sõnastust järgmiselt;

„52. Loomenõukogu koosneb kuni kaheksast (8) liikmest. Loomenõukogu liikmed määrab

Juhatus kolmeks aastaks.

53. Loomenõukogusse kuuluvad Sihtasutuse Loominguline juht, Sihtasutuse loominguliste

töötajate esindaja ja muud asjatundjad. Loomenõukogu tööd juhib Sihtasutuse Loominguline

juht.

54. Loomenõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Juhatus. Juhatus võib Loomenõukogu

liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

55. Loomenõukogu pädevuseks on teatri repertuaari ja trupi arengu, samuti teatri üldise

asendi eesti teatrimaastikul ning laiemalt Eesti ühiskonnas tagasidestamine. Loomenõukogu

kohtub üldreeglina kaks korda aastas, kuid piisava ajavaruga tagasiside arvestamiseks

repertuaari ja teatri töö planeerimisel. Loomenõukogu töökord ja muud tegevusega seotud

tingimused sätestatakse Loomenõukogu põhikirjas, mille kinnitab Juhatus.“;

2.10. tunnistada kehtetuks punkt 56.

3. Võttes arvesse käskkirja punktis 1 nimetatud sihtasutuse nime ning punktis 2 nimetatud

põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse Südalinna Teater põhikirja uue redaktsiooni

terviktekst (lisatud).

4. Sihtasutuse juhatusel esitada käskkiri ja põhikirja uues redaktsioonis terviktekst

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

1

SIHTASUTUSE SÜDALINNA TEATER

PÕHIKIRI

ÜLDSÄTTED

1. Sihtasutus Südalinna Teater (edaspidi Sihtasutus) on kasumit mittetaotlev, valdavalt vene

keeles etendusi andev, teatrikultuuri Eestis arendav, professionaalset ja žanriliselt

mitmekesist teatrikunsti loov ja vahendav eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid

ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide

saavutamiseks. Sihtasutus on etendusasutus Etendusasutuse seaduse mõttes.

2. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Südalinna Teater.

3. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik.

4. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariik (edaspidi Asutaja).

5. Sihtasutusel on oma embleem.

6. Sihtasutusel on iseseisev eelarve.

7. Oma tegevuses juhindub Sihtasutus Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,

käesolevast põhikirjast ja Sihtasutuse nõukogu (edaspidi Nõukogu) ning Sihtasutuse

juhatuse (edaspidi Juhatus) otsustest.

8. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.

EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE

9. Sihtasutuse eesmärkideks on:

9.1. kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja vahendamine ning

muude kultuurisündmuste korraldamine;

9.2. teatrile omaseid vahendeid kasutades eesti rahvuskultuuri ja eesti kultuurimõtte

vahendamine vähemusrahvustele;

9.3. ühiskonnas toimuvate muutuste ja aktuaalsete teemade mõtestamise kaudu aidata kaasa

sidususe suurenemisele ühiskonnas;

9.4. erinevatest kultuuridest pärit vaatajarühmadele võimaluste loomine teatrikunstist

osasaamiseks;

9.5. mitmekülgse repertuaarivaliku kaudu maailma teatrikunsti tutvustamine;

9.6. tekitada dialoogi publikuga sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise

abil;

9.7. peegeldada, mõtestada ja kujundada ausalt ja julgelt Eesti eri keele- ja kultuuritaustaga

elanikkonna kultuurilist enesetaju;

9.8. viia professionaalset teatrikunsti erinevatesse eri keele- ja kultuuritaustaga

elanikkonnaga Eesti piirkondadesse ning mujale Eestisse;

9.9. lisaks teatrietendustele korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri

populariseerivaid üritusi: kino, festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid

sünteesivad ettevõtmised jms;

9.10. arendada ja hoida Sihtasutusele kuuluvat kinnisvara, pidades silmas nüüdisaegse

teatrikeskkonna vajadusi.

10. Oma eesmärkide parimaks saavutamiseks Sihtasutus:

10.1. korraldab uuslavastuste ettevalmistamist ja väljatoomist avaliku etenduse vormis;

10.2. loob teatrikultuuri viljelemiseks ja arendamiseks vajalikud (materiaalsed ja

organisatsioonilised) tingimused ja võimalused;

10.3. hoolitseb järelkasvu eest luues tingimusi teatri stuudio tegevusele;

2

10.4. loob tingimused Sihtasutuse personali arenguks, sealhulgas kogu kunstilise kollektiivi

loominguliseks arenguks;

10.5. kasutab eesmärgipäraselt ja efektiivselt Sihtasutuse vara;

10.6. (kehtetu)

10.7. tutvustab teiste teatrite ja kunstiliste kollektiivide loomingut kultuuripildi rikastamise

eesmärgil;

10.8. korraldab regulaarselt väljasõidu- ja külalisesinemisi Eestis ja välisriikides;

10.9. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise, residentuure ja töötubasid;

10.10. võtab vastu toetusi jms;

10.11. korraldab tulundusüritusi, näitusi ja muid üritusi, mis seonduvad Sihtasutuse

eesmärkidega;

10.12. teeb õigusaktidega lubatud tehinguid oma varaga;

10.13. pakub toitlustus-, majutus- ja transporditeenuseid;

10.14. teeb muid Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusaktidega kooskõlas

olevaid toiminguid jms.

SIHTASUTUSE ÕIGUSED

11. Sihtasutusel on õigus:

11.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks

kohtus;

11.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste

isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega

koostöösidemeid, olla mittetulundusühingu ja välis- ning rahvusvaheliste

organisatsioonide liige nõukogu otsuse alusel;

11.3. omandada, võõrandada, anda ja võtta kasutusse või rentida põhikirjaliseks tegevuseks

vajalikku kinnis- ja vallasvara;

11.4. teha muid Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusaktidega kooskõlas

olevaid toiminguid jms.

VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE

12. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb Sihtasutus majandustegevusega õigusaktidega

lubatud piirides.

13. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või

anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või

finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid

finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

14. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või

hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või

hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust

kontrollib Sihtasutuse audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara

antakse Sihtasutusele üle vastava akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või

tema volitatud esindaja ja Juhatuse liige.

15. Kui Sihtasutusele antakse vara üle kindla suunitlusega, siis korraldab Juhatus selle

kasutamise vara üle andnud isiku näidatud tingimustel ja korras.

16. Sihtasutuse vara moodustab:

16.1. Asutaja poolt Sihtasutusele üleantav vara;

16.2. eraldised riigieelarvest;

16.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

3

16.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

16.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jne;

16.6. muu õigusaktidega lubatud viisil omandatud vara.

17. Sihtasutus vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga. Asutaja ei kanna

varalist vastutust Sihtasutuse varaliste kohustuste eest nii nagu Sihtasutus ei kanna

vastutust Asutaja varaliste kohustuste eest.

171. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks

tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele

kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

172. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste

vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi-

või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

173. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab

vastama Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni

reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud

piirangutele.

174. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks Sihtasutuse eelarve

koostamisel.

175. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks

tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele

kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut, sh võtab Sihtasutus kinnisasja või

hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja

leppetrahvi maksmise kohustuse.

176. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu.

JUHTIMINE

18. Sihtasutuse kõrgeimaks juhtimisorganiks on Nõukogu. Sihtasutust juhib Juhatus.

181. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

181.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

181.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

181.3. kellel on ärikeeld;

181.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

181.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

182. Põhikirja alapunktides 181.1- 181.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast

pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või

kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 181.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

19. Nõukogu moodustavad Asutaja poolt määratud Nõukogu liikmed. Juhatuse määrab

Nõukogu. Nõukogu võib moodustada teisi Sihtasutuse struktuuriüksusi.

20. Sihtasutuse organite liikmetel ei tohi olla isiklikku huvi Sihtasutuse poolt jagatavate

hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse Sihtasutuse organi

liikme ja Sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise

või lõpetamise küsimust, ei osale Sihtasutuse juhtorgani antud liige vastava küsimuse

otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

4

JUHATUS

21. Sihtasutust juhib ja esindab Juhatus.

22. Juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatuse liige määratakse Nõukogu poolt kuni viieks,

kuid vähemalt kolmeks aastaks.

221. Sihtasutuse Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursiga, mille korraldamise tingimused

ja korra sätestab nõukogu. Sõlmitud Juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi

korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui Sihtasutuse Juhatuse liikme ametikohta ei

ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab Nõukogu

Sihtasutuse asutaja nõusolekul Juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi

korraldamata.

23. Juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eesti

Vabariigis. Juhatuse liikmeks ei või olla Nõukogu liige ega pankrotivõlgnik. Nõukogu

sõlmib Juhatuse liikmega tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse muuhulgas Juhatuse

liikme õigused, kohustused ja vastutus ning tasu Juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

231. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud Juhatuse liikme lepingu

alusel. Kui Juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse Juhatuse liikme ülesannetele muid

Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes,

kui see on ette nähtud Juhatuse liikme lepingus.

232. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku

ei või ületada Juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist

kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva

punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.

233. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel Nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta Juhatuse

liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

234. Juhatuse liikmele võib Nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast Juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,

kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.

24. Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Juhatuse liikme igal

ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda ja temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused

ning kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

25. Juhatus järgib Sihtasutuse juhtimisel Nõukogu korraldusi, kusjuures tehinguid, mis

väljuvad Sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib Juhatus teha ainult Nõukogu

nõusolekul.

251. Juhatus on kohustatud vähemalt üks kord kolme kuu jooksul esitama Nõukogule ülevaate

Sihtasutuse loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist,

samuti teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja

muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

26. Juhatus on kohustatud vähemalt neli (4) korda aastas esitama Nõukogule ülevaate

Sihtasutuse loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist,

samuti teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja

muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

27. Juhatusel on õigus esindada Sihtasutust õigustoimingutes vastavalt õigusaktidega,

käesoleva põhikirjaga ja Nõukogu otsustega kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust

esindada Sihtasutust võib piirata Nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti

kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise

5

ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas

volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult Nõukogu

esimehega.

28. Juhatuse liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma

kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega Sihtasutusele tekitatud

kahju eest õigusaktides ja temaga sõlmitud lepingus sätestatud korras.

29. Juhatus:

29.1. esindab Sihtasutust kõigis õigustoimingutes;

29.2. võtab tööle ja vabastab töölt Sihtasutuse töötajaid, määrab nende palgatingimused;

29.3. otsustab Sihtasutuse vahendite kasutamise, s.h. Sihtasutusele vara ostmise või muul

viisil hankimise, Sihtasutuse nimel laenude võtmise Nõukogu poolt kehtestatud piirides

ja korras;

29.4. peab läbirääkimisi, teeb tehinguid ja kindlustab tehtud tehingute täitmise;

29.5. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid

toiminguid.

30. Nõukogu võib delegeerida Juhatuse pädevusse kõigi Sihtasutuse tegevust puudutavate

küsimuste otsustamise sellises mahus, mis on õigusaktidega lubatud.

NÕUKOGU

31. Nõukogu:

31.1. teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle;

31.2. kinnitab Juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse arengukava;

31.3. kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks Sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärgid

ja eelarve;

31.4. kinnitab Sihtasutuse majandusaasta aruande kolme kuu jooksul majandusaasta

lõppemisest arvates;

31.5. kinnitab Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra;

31.6. määrab Juhatuse liikme tasu suuruse ning sõlmib lepingu Juhatuse liikmega;

31.7. kinnitab Juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse personali tulemustasustamise põhimõtted

ja Juhatuse liikme tulemustasu suuruse;

31.8. teeb ettepaneku Asutajale Sihtasutuse poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamiseks

ja lõpetamiseks, samuti nendes osalemiseks või osaluse lõpetamiseks;

31.9. annab nõusoleku Sihtasutuse omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks ja

asjaõigusega koormamiseks;

31.10. annab nõusoleku registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks;

31.11. annab Juhatusele nõusoleku laenu võtmiseks ja kapitalirendilepingute sõlmimiseks

üksnes kõigi Nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.

31.12. (kehtetu);

31.13. annab nõusoleku muude tehingute teostamiseks, mis väljuvad igapäevase

majandustegevuse raamidest;

31.14. (kehtetu)

31.15. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid

toiminguid;

31.16. kehtestab Nõukogu töökorra.

32. Oma ülesannete täitmiseks on Nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega

ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse

vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja Nõukogu otsustele. Nõukogu liikmetel

on õigus osaleda Juhatuse koosolekutel.

33. Nõukogu esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel Juhatuse liikmega.

6

34. Nõukogul on kuni viis liiget. Nõukogu liikmed määrab Asutaja kolmeks aastaks.

Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja Nõukogu liikme tagasikutsumise

otsustab Asutaja. Nõukogu liikmete arvu määmisel tuleb lähtuda Sihtasutuse

eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada

Nõukogu ülesannete efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse kavandamisel,

korraldamisel ja Juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.

341. Sihtasutuse Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide

konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

341.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;

341.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui Sihtasutus;

341.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;

341.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,

kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni

kuuluva äriühinguga;

341.5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või

tellija.

342. Sihtasutuse Nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmetele

määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse

määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema

osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu Nõukogu

organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist

Nõukogu koosolekutel ja Nõukogu organi tegevuses.

343. Nõukogu liikme tagasikutsumisel Nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse §

84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik või

organ otsustada peatada tasu maksmine Nõukogu esimehele või vähendada tasu

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

344. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele,

kui see on teiste Nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis

kooskõlastatud.

345. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on

vajalik eelnevalt kõigi Nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolek.

35. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab Nõukogu tegevust.

36. Nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Asutaja. Asutaja võib Nõukogu liikme igal ajal,

sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

37. Nõukogul on õigus teha Asutajale ettepanek tema poolt määratud Nõukogu liige tagasi

kutsuda, kui nimetatud liige puudub regulaarselt Nõukogu koosolekutelt või on

kahjustanud Sihtasutuse eesmärkide elluviimist või mainet, jätnud oma kohustused

korduvalt täitmata või kui see liige on võimetu osalema Nõukogu töös.

38. Nõukogust tagasiastumiseks peab Nõukogu liige esitama Asutajale kirjaliku avalduse,

millest on teavitatud Nõukogu.

39. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui

üks kord kolme kuu jooksul Nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu koosolekute

toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse Nõukogu liikmetele kirjalikult ette.

40. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku Sihtasutuse audiitori, Nõukogu liikme

või Juhatuse kirjalikul nõudel. Nimetatud nõudes peab olema näidatud kokkukutsutaval

koosolekul arutamisele tulevate küsimuste ring. Teade erakorralise koosoleku

toimumisest saadetakse e-posti teel igale Nõukogu liikmele tema poolt näidatud e-posti

7

aadressil vähemalt (7) seitse päeva enne koosoleku toimumise aega näidates ära selle

toimumise aeg, koht ja päevakord.

41. Iga Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama Nõukogu otsuseid ning

selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile Nõukogu liikmetele. Koosoleku

protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed. Nõukogu peab

järgima riigivaraseaduse § 89 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi

asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate

andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete

esitamise kohta, kui need on kehtestatud.

42. Nõukogu koosolekut juhatab Nõukogu esimees, esimehe eemalviibimisel aga tema poolt

määratud teda asendav Nõukogu liige.

43. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu

liikmetest.

44. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

Nõukogu liikmetest.

45. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda

või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või õigusaktides sätestatud juhud, mil

Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

46. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad

kirjalikult üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud

arvamused lisatakse protokollile.

47. Nõukogu liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuete rikkumise, samuti

oma kohustuste täitmatajätmise, mittenõuetekohase täitmise Sihtasutusele tekitatud kahju

eest õigusaktides sätestatud korras.

LOOMINGULINE JUHT JA LOOMENÕUKOGU

48. Sihtasutuse loominguline juht on teatri kunstiline juht (edaspidi Loominguline juht).

48.1. Loominguline juht valitakse avaliku konkursi korras.

48.2. Loomingulise juhi valimiseks moodustab juhatus komisjoni.

48.3. Avalik konkurss Loomingulise juhi valimiseks kuulutatakse välja vähemalt neli kuud

enne ametis oleva Loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaja saabumist. Juhul kui

Loomingulise juhi kehtiv tööleping lõpeb enne selles märgitud tähtaja saabumist, siis

kuulutatakse avalik konkurss välja esimesel võimalusel.

48.4. Nõukogu ja Juhatuse kokkuleppel võib Loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaega

pikendada avaliku konkurssi korraldamata.

48.5. Loomingulise juhiga sõlmib töölepingu Juhatus

48.6. Loomingulise juhiga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks.

48.7. Nõukogu otsuse alusel võib Loomingulise juhi ülesandeid täita Juhatuse liige.

49. Loominguline juht:

49.1. korraldab Sihtasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani ja esitab selle

läbivaatamiseks loomenõukogule;

49.2. korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist;

49.3. tagab etendusasutuse loominguliste eesmärkide täitmise.

50. (kehtetu)

51. Sihtasutusel on loomenõukogu (edaspidi Loomenõukogu).

52. Loomenõukogu koosneb kuni kaheksast (8) liikmest. Loomenõukogu liikmed määrab

Juhatus kolmeks aastaks.

8

53. Loomenõukogusse kuuluvad Sihtasutuse Loominguline juht, Sihtasutuse loominguliste

töötajate esindaja ja muud asjatundjad. Loomenõukogu tööd juhib Sihtasutuse

Loominguline juht.

54. Loomenõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Juhatus. Juhatus võib Loomenõukogu

liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

55. Loomenõukogu pädevuseks on teatri repertuaari ja trupi arengu, samuti teatri üldise

asendi eesti teatrimaastikul ning laiemalt Eesti ühiskonnas tagasidestamine.

Loomenõukogu kohtub üldreeglina kaks korda aastas, kuid piisava ajavaruga tagasiside

arvestamiseks repertuaari ja teatri töö planeerimisel. Loomenõukogu töökord ja muud

tegevusega seotud tingimused sätestatakse Loomenõukogu põhikirjas, mille kinnitab

Juhatus.

56. (kehtetu)

STRUKTUUR

57. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab Nõukogu Juhatuse ettepanekul.

ARENGUKAVA

58. Sihtasutusel on arengukava (edaspidi Arengukava), mis koostatakse vähemalt neljaks (4)

aastaks.

59. Arengukavas nähakse ette Sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks

kavandatav tegevus ja vahendid.

60. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab Juhatus. Arengukava või selle muudatused

kinnitab Nõukogu ja see saadetakse teadmiseks Asutajale.

ARUANDLUS JA KONTROLL

61. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab Juhatus lähtudes õigusaktidest.

62. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

63. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle hiljemalt kolme kuu jooksul koos Sihtasutuse audiitori

otsusega Nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande

heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.

631. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme

kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle

kohta, kuidas Nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist

korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale Nõukogu ja Juhatuse liikmele

majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse Juhatuse liikmele makstud

täiendav tasu (tulemustasu).

64. Erikontroll Sihtasutuse juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimustes toimub

õigusaktides sätestatud korras.

65. Sihtasutusel on audiitor (edaspidi Audiitor).

66. Audiitori määrab Nõukogu kolmeks (3) aastaks.

67. Audiitoriks ei või olla Juhatuse või Nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti

nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik.

68. Audiitori tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Audiitori igal ajal, sõltumata

põhjusest, tagasi kutsuda.

69. Audiitori tasustamise otsustab Nõukogu.

9

691. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama

siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva

seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud

on suuremad kui kaks miljonit eurot.

692. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest, kui see võib Nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.

Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Sihtasutuse asutajaõigusi

teostava isikuga.

693. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda

poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

PÕHIKIRJA MUUTMINE

70. Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude

arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki.

71. Sihtasutuse põhikirja võib muuta Asutaja.

SIHTASUTUSE JAGUNEMINE JA ÜHINEMINE

72. Sihtasutus võib jaguneda või ühineda vajaduse ilmnemisel seaduses sätestatud korras.

SIHTASUTUSE LÕPETAMINE

73. Sihtasutus lõpetatakse Asutaja otsusel või muul seaduses sätestatud põhjusel.

74. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha

deponeerimist allesjäänud vara antakse üle Asutajale.