LISA 1. Üleviidavate abivahendite grupid

Aasta Valdkond kitsamalt

Tehingu

liik

Kogukulu

2024

SKA kulu

2024

Tehingute

arv (müük)

2024

Tehingute

arv (üür)

2024

2027

Ortopeedilised jalatsid Müük 613 195 461 786 3 360 0 Muud proteesid Müük 233 553 151 852 743 0 Orienteerumise abivahendid Müük 18 466 16 386 96 0 Kuulmisabivahendid Müük 6 726 594 5 184 375 13 579 0

Optilised abivahendid Müük 162 152 125 666 700 0 Abivahendid audio- ja visuaalse teabe

käitlemiseks Müük 54 309 46 131 91 0

Helistamistarvikud, võimendiga,

kõnelevad, visuaalsed Müük 8 420 4 900 20 0

Häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja

signaliseerimisseadmed Müük 9 112 6 565 62 0

Sülearvutid ja digitaalsed abimehed Müük 2 980 2 384 1 0

Alternatiivsed sisendseadmed Müük 965 869 1 0

Arvutite väljundseadmed Müük 19 414 17 473 19 0

Abivahendid joonistamiseks ja

kirjutamiseks Müük 6 131 5 285 23 0

Arvutusabivahendid Müük - - 0 0

Häälvõimendid Müük - - 0 0

Taktiilsed ja kõnelevad seaded Müük 11 436 7 838 97 0

KOKKU 7 866 726 6 031 510 18 792 0

2028

Alajäsemeproteesid Müük 3 410 753 3 180 557 8710

Proteesid (varia) Müük 146 280 131 678 198 0

Koljuortoos Müük 1 980 1 782 1 0

Neuroortoos Müük 78 850 66 288 14 0

Ülajäsemeproteesid Müük 617 064 584 295 42 0

Uriini absorveerivad abivahendid Müük 9 569 796 3 813 698 359 400 0

Naha kaitse ja puhastamise vahendid Müük 129 237 56 375 21 263 0

Rõivad ja jalatsid Müük 24 824 13 613 2 333 0

Abivahendid

riietumiseks/lahtiriietumiseks Müük 13 593 6 340 571 0

KOKKU 13 992 377 7 854 627 384 693 0

2029

Lamatiste vältimise abivahendid Müük / Üür 540 759 475 312 2 074209

Liikumis-, jõu- ja tasakaalutreeningu

seadmed Müük / Üür 328 147 289 078 1 2 345

Ortoosid Müük 0 0 0 0

Abivahendid pesemiseks, vannitamiseks

ja duši kasutamiseks Müük / Üür 578 377 302 601 74 989 762

Tualeti kasutamise abivahendid Müük / Üür 972 381 697 159 3 201 40 182

Kaitsekiiver Müük 85 60 1 0

Käimisabivahendid kahe käega

käsitsemiseks Müük / Üür 1 553 818 714 522 1 461 75 290

Käsiratastoolid Müük / Üür 3 062 166 2 717 340 38 64 034

Ühe käega käsitsetavad

käimisabivahendid Müük 96 990 40 878 3 759 0

Siirdumis- ja teisaldamisabivahendid Müük / Üür 35 496 14 556 257 1 440

Elektrilised ratastoolid Müük / Üür 659 719 561 778 26 3 018

Ratastoolide tarvikud Müük / Üür 194 349 156 926 345 1 017

Muud sõiduriistad Müük / Üür 371 584 332 043 4 3 522

Tõstmisabivahendid Müük / Üür 55 531 38 221 3 1 067

Jalgrattad Müük / Üür 47 257 41 601 2 537

LISA 1. Üleviidavate abivahendite grupid

Trepi kasutamise vahendid Müük / Üür 0 0 0 0

Autokohandused Müük 67 529 58 358 25 0

Voodid Müük / Üür 1 196 554 1 056 848 14 26 445

Toetusabivahendid Müük 32 572 12 027 1 116 0

Voodilaud Üür 56 962 39 251 0 5 743

Istemööbel Müük / Üür 237 653 209 835 19 1 902

Lisavarustus ratastoolidele Müük 8 295 6 409 54 0

Kaasaskantav kaldtee Müük 12 162 5 590 26 0

Dialoogiseadmed, kommunikaatorid Müük 190 392 172 603 36 0

Statiivid Müük / Üür 9 122 8 223 48 0

Pikendused - haaramistangid Müük 17 586 7 962 729 0

Kirjutuslaud Müük - 0 0 0

Abivahendid muude spordialadega

tegelemiseks Üür 3 625 3 319 0

13

KOKKU 10 329 111 7 962 498 88 228 227 526

LISA 2. Erandite taotlemise analüüs

1

1. Erandite taotlemise statistika Sotsiaalkindlustusameti andmetel

Erandite taotlemise üldandmed (2024.a):

 Esitatud taotlusi: 2724

 Taotlusi esitanud inimeste arv: 1879

 Erandi otsuste alusel teostati 1,6% kõikidest abivahendite tehingutest

Tabel 1: Erandite taotlemise otsused (2024.a)

Otsuse liik Otsuste arv Otsuste osakaal taotlustest

Positiivne 2357 86,5%

Negatiivne 45 1,7%

Lõpetatud 155 5,7%

Osaliselt positiivne 167 6,1%

Kokku 2724 100%

Erandi taotluse alusel abivahendeid saavate inimeste osakaal on väga väike, ca 2,7% kõikidest

abivahendite saajatest. Kuigi erandi taotlusega seotud inimesi on vähe, kulub nendele abivahenditele

ligi kolmandik SKA abivahendite eelarvest. See on palju rohkem, kui nende inimeste või tehingute arv

eeldaks. See tähendab, et kuigi erandi menetlusi on vähe, siis nende mõju eelarvele on oluline, mis

viitab, et erandi taotluse alusel soetatakse kallimaid abivahendeid. Seda ilmestavad tabelis 3 toodud

andmed, kus üle poole kõikidest eranditaotlustest esitati piirhinna tõstmiseks.

Kõige rohkem erandite taotlusi on seotud proteeside, kuulmis- ja liikumisabivahenditega (peamiselt

ratastoolidega). Näiteks põlve- ja reieproteesid on tellimusmeditsiiniseadmed, mida ei ole küll

koguseliselt palju, kuid nad valmistatakse iga inimese jaoks eraldi käsitööna ja selle tõttu ei pruugi

kehtestatud piirhind alati katta tegelikke kulusid (nt kui on olnud tegemist mõlema jala

amputeerimisega, siis võivad mõlema jala proteesid maksta kokku ca 100 000 eurot).

Kuulmisabivahendid on samuti kallid (ca 5000 eurot). Ratastoolide puhul on olnud erandi taotlusi, kus

individuaalselt kohandatud spetsiaalne ratastool maksab ca 20 000 eurot.

2. Peamised erandite taotlemise põhjused ja abivahendi valdkonnad, milles erandeid

taotletakse

Tabelis 3. on välja toodud, millistel põhjustel erandeid taotletakse ja tabelis 4. on välja toodud, millised

on peamised abivahendite valdkonnad, milles erandeid taotletakse. Paljud erandi taotlused sisaldavad

mitut erinevat samal ajal esitatud vajadust (nt piirhinna tõstmine koos omaosaluse vähendamisega),

mistõttu on andmed tabelis 3. esitatud koondatuna peamise põhjuse alusel.

Tabel 3. Erandite taotlemise põhjused SKA-s (2024.a)

Erandi taotlemise põhjus Taotluste arv Osakaal taotlustest

Piirhinna tõstmine 1481 54%

Erandi tingimus loetelus 294 11%

Uus abivahend enne vana kasutusaja

lõppemist 284 10%

Piirlimiidi tõstmine 274 10%

Loeteluväline abivahend 108 4%

Muu 105 4%

Teenuse muutus 99 4%

Omaosaluse vähendamine 79 3%

Kokku 2724 100%

LISA 2. Erandite taotlemise analüüs

2

Andmetest nähtub, et piirhinna tõstmine moodustas üle poole (54%) kõikidest erandite menetluse

põhjustest. See viitab süsteemsele probleemile, et kehtivad piirhinnad ei kata paljude vajalike

abivahendite tegelikke hindu ega arvesta piisavalt erinevate sihtrühmade vajadustega. Täpsemad

näidustused ning põhjendatud juhtudel – kui tegemist on väga individuaalsete ja spetsiifiliste toodetega

– on võimalik tootegrupi sees piirhinda mitte kehtestada (mis võimaldaks TerK-il soodustust arvutada

toote hinnast). Ülejäänud pool erandite menetlusest on jaotunud küllaltki võrdselt teiste erandi

taotlemise põhjuste vahel. Positiivsete otsuste määr on väga kõrge (86,5%, lisaks osaliselt positiivsed

otsused 6,1%), mis tähendab, et paljusid vajadusi oleks võimalik katta ilma eraldi erandimenetluseta.

Tabel 4. Erandite taotlemise valdkonnad SKA-s (2024.a)

Abivahendite valdkond Erandi taotluste arv

Kõik proteesid (varuosad, remont) 763

Kuulmisabivahendid 621

Liikumisabivahendid 475

Laste abivahendid 320

Inkontinents abivahendid 156

Ortopeedilised jalatsid 136

Hooldusega seotud abivahendid 135

Kommunikatsiooniabivahendid 47

Nägemisabivahendid 28

Juhtkoer 18

Ortoosid 13

Autokohandused 11

3. Loeteluvälised abivahendid

Loeteluväliste abivahendite võimaldamine erandi taotluste alusel on taganud inimeste jaoks SKA

teenusekorralduses paindlikkuse. Osaliselt on see paindlikkus olnud vajalik, sest mõned abivajadused

on väga harva esinevad. Kui vajadus on aja jooksul kasvanud, siis on loetelu uute abivahenditega

täiendatud (nt trepironija, juukseproteesid). Loeteluväliste abivahendite andmed ilmestavad, milliseid

vajadusi 2024. a tagati. Kõik seni esitatud loeteluvälised vajadused on kaardistatud ning neid saab

arvestada uute kategooriate ja hüvitamise reeglite loomisel TerK-is. Loeteluväliste abivahendite otsuste

kõrge positiivne määr (89%) viitab võimalusele need loetellu integreerida.

Tabel 5. Erandi otsused SKA-s loeteluvälistele abivahenditele (2024.a)

Erandi otsused Otsuste

arv

Positiivsed 90

Negatiivsed 5

Menetlus lõpetatud 12 Kokku 107

LISA 2. Erandite taotlemise analüüs

3

Tabel 6. Loeteluvälised abivahendid - positiivsed otsused SKA-s (2024.a)

Positiivse otsusega loeteluvälised abivahendid Otsuste

arv

Ratastoolide käiturseadmed 30

Surverõivad 20

Neuroortoosid 9

Silmadega juhitava kommunikaatori statiiv 9

Kuulmisabivahendite tarvikud (nt lisamikrofonid) 8

Asendravi madrats 3

Kommunikaatori kasutamiseks mõeldud erilahendused (juhtkangid, klaviatuur) 2

Erilahendustega turvapiiretega funktsionaalvoodi 2

Kommunikaatori remont 1

Kaherattaline jalgratas 1

Individuaalne kaitsekiiver 1

Digitaalsed suhtlusabivahendid 1

Erilahendusega klaviatuur 1

Koljuortoos 1

Asendravipadi 1

Kokku 90

4. SKA erandite liigid, juhtumipõhised näited ja TerK võimalikud süsteemsed lahendused

Allolevad näited sisaldavad väljamõeldud, kuid elulisi juhtumeid, mis ilmestavad SKA-le esitatud

erandi taotluseid. Näite juures on välja toodud ka võimalik süsteemne lahendus TerK-is, eesmärgiga

vältida erandimenetlusi ja pakkuda vajalikku lahendust läbi diferentseeritud hüvitamistingimuste, mis

võimaldavad arvestada erinevate sihtgruppide erinevaid vajadusi. Abivahendite üleminekul TerKi ning

hüvitamistingimuste määratlemisel võetakse arvesse ka juba SKA erandimenetluse senist praktikat, et

ennetada olukordi, kus inimesele vajaliku abivahendi saamine võib põhjendamatult viibida.

4.1. Omaosaluse vähendamine

Jaanus (42) vajab aktiivsusgrupp III põlve- ja reieproteesi (ISO-kood 06.24.15.03, piirhind 14 800 €).

Riik katab 90 %; omaosalus 10% oleks ~1480 €.

Põhjus erandiks: Omaosaluse tasumine nii suures summas ei ole võimalik.

Võimalik lahendus Tervisekassas: Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadme hüvitis1 kehtib Tervisekassa

soodustusega retseptiravimite ja meditsiiniseadmete puhul. Kui inimene on kalendriaasta jooksul

tasunud nende eest vältimatut omaosalust rohkem kui 100 €, rakendub talle automaatne täiendav

hüvitis, mis vähendab edaspidiseid kulusid.

Näiteks, kui meditsiiniseadme piirhind on 14 800 € ja Tervisekassa hüvitab sellest 90%, jääks inimese

tavapäraseks omaosaluseks 10% ehk 1 480 €. Kuna täiendav hüvitis rakendub pärast 100 € suurust

omaosalust, väheneb inimese tegelik kulu oluliselt. Selle näite puhul tuleb esmalt tasuda 100 €

(eeldusel, et varasemad kulud puuduvad). Järgmisest 200 €-st (vahemikus 100–300 €) hüvitatakse 50%,

mistõttu inimene maksab veel 100 €. Ülejäänud 1 180 €-st (ehk osast, mis ületab 300 €) hüvitatakse

90%, seega on inimese omaosalus sellest 118 €.

Kokku moodustab inimese omaosalus 318 €, mis on oluliselt väiksem võrreldes algse 1 480 €-ga.

Omaosalus võib praktikas olla veelgi väiksem, kui inimesel on varasemalt juba kulutusi

meditsiiniseadmetele ja ravimitele.

4.2. Uus abivahend enne vana kasutusaja lõppu

1 Täpsem info kättesaadav: Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis | Tervisekassa

LISA 2. Erandite taotlemise analüüs

4

Rasmus (24) jalalaba protees (ISO-kood 06.24.03) ei sobi pärast kahte aastas kasutamist tulenevalt

aktiivsemast eluviisist ja suurest kaalukaotusest. Proteesi loetelujärgne kasutusaeg on 7 a.

Põhjus: Loetelu lubab uue proteesi soetada 5. aasta pärast.

Võimalik lahendus Tervisekassas:

Meditsiiniseadme seaduse § 321 lõike 3 kohaselt peab meditsiiniseadme müüja veenduma seadme

sobivuses ning vajadusel tagama selle kohandamise kasutajale, et lahendada võimalikult palju

individuaalseid olukordi otse tootja ja kasutaja vahel.

Kui selline kohandamine ei ole võimalik või tekib sagedamini olukordi, kus meditsiiniseade ei vasta

kasutaja vajadustele, saab meditsiiniseadmete hüvitamistingimustega tagada, et põhjendatud juhtudel

või teatud diagnooside korral hüvitatakse inimesele meditsiiniseadet sagedamini (nt kahe aasta tagant).

Meditsiiniseadmete loetelu uuendatakse kaks korda aastas – 1. jaanuaril ja 1. juulil. Loetelu muudatused

tehakse vastavalt tervishoiusüsteemi arengutele, patsientide vajadustele ning spetsialistide

ettepanekutele. Hüvitamistingimusi on võimalik muuta või täpsustada põhjendatud juhtudel, et

paremini kajastada inimeste vajadusi ja muutuvaid terviseseisundeid. Sellised muudatused võimaldavad

paindlikumalt reageerida olukordadele, kus olemasolevad tingimused ei taga piisavat toetust või ei

arvesta piisavalt kasutajate tegelikku olukorda.

4.3. Loeteluväline abivahend

Laura (7 k) vajab koljuortoosi, kuid sellist toodet loetelus pole.

Põhjus erandiks:Puudub ISO-kood, pole loetelu alusel hüvitatav.

Võimalik lahendus Tervisekassas:

Kõikide loeteluväliste toodete osas tehakse ettepanek ettevõtetele toodete meditsiiniseadmete loetellu

kandmiseks. Selliselt tagatakse, et kõik seni erandi taotluse alusel rahastatud tooted saaksid kantud

meditsiiniseadmete loetellu. Meditsiiniseadmete loetelu uuendatakse kaks korda aastas – 1. jaanuaril ja

1. juulil. Loetelu muudatused tehakse vastavalt tervishoiusüsteemi arengutele, patsientide vajadustele

ning spetsialistide ettepanekutele. See võimaldab lahendada vastava meditsiiniseadme vajaduse kõikide

patsientide jaoks terviklikult ning efektiivselt, ilma et iga juhtumit peaks tulevikus eraldi hindama,

seejuures arvestades sihtgrupi üldist vajadust ja tagades parema ligipääsu vajalikule

meditsiiniseadmele.

4.4. Limiidi suurendamine

Maarika (61) vajab 240 mähet ühes kuus tulenevalt tarvitatavatest ravimitest, mis suurendavad

urineerimist.

Põhjus erandiks: Loetelu lubab osta ühes kuus 120 mähet, aga vajadus on kahekordne tulenevalt

tervislikest põhjustest.

Võimalik lahendus Tervisekassas:

Põhjendatud vajaduse korral hüvitamistingimuste diferentseerimine, mis võimaldab teatud diagnoosi

või tervisliku seisundi alusel hüvitada suuremas koguses mähkmeid.

4.5. Piirhinna tõstmine

Klaarika (29 a) töötab õpetajana ja vajab Bluetooth-funktsiooniga kõrvasisest kuuldeaparaati. Kuna

ta töötab ja kasutab kuuldeaparaati igapäevaselt, siis tal on õigus osta kõrgema piirhinnaga toode

(aktiivsusgrupp II, ISO 22.06.12.02 piirhind 736€). Sobiva mudeli hind on aga 1 800 €, mis teeb inimese

omaosaluseks (10% x 736) + (1800 – 736) = 1137,6 €.

Põhjus erandiks: Vajaliku tehnoloogilise lahendusega abivahendi hind ületab loetelus kehtestatud

piirhinda, mistõttu jääb sobiv abivahend inimesele kättesaamatuks.

Võimalik lahendus Tervisekassas:

Kehtiva piirhinna süsteemi täpsustamine, luues olemasoleva tooterühma (nt kuuldeaparaadid) sees

kitsam piirhinnarühm, mis arvestab spetsiifiliste tehnoloogiliste omaduste, näiteks Bluetooth-

LISA 2. Erandite taotlemise analüüs

5

funktsiooni, olemasolu. Selline lähenemine võimaldaks määrata kõrgema piirhinna nendele seadmetele,

mille tehnilised näitajad ja hind ületavad tavapärase rühma keskmise taseme, kuid mille kasutamine on

meditsiiniliselt põhjendatud ja vajalik, näiteks tööalase või sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.

Kitsama piirhinnarühma loomine tagab, et ka kõrgema hinnaga, kuid meditsiiniliselt ja funktsionaalselt

vajalike seadmete puhul oleks inimestel ligipääs riigipoolsele hüvitisele, vähendades oluliselt

omaosalust. See võimaldab lahendada olukorra süsteemselt, ilma et iga üksikjuhtumit tuleks eraldi

käsitleda, ning tagab parema vastavuse tegelikule abivajadusele.

4.6. Tehingu liigi muutus

Vaino (56) vajab traumajärgselt püsivalt elektrilist funktsionaalvoodit (18.12.10); loetelu lubab vaid

üüritehingut 46,80 €/kuus, voodi kasutuajaks on kehtestatud 8 aastat.

Põhjus erandiks: 8.a üürikulu ületab ostuhinna, pikaajalisel hooldusel oleks ratsionaalne lubada müük.

Võimalik lahendus Tervisekassas:

Võimaldada elektrilise funktsionaalvoodi puhul nii müügi- kui ka üüritehingut, sõltuvalt patsiendi

tervislikust seisundist ja abivahendi kasutusprognoosist. Selline paindlik lahendus võimaldab valida

kulutõhusama rahastamisviisi, võttes arvesse seda, kas patsiendil on tegemist ajutise või pikaajalise

kasutusvajadusega.

Kui abivahendi pikaajaline kasutamine on meditsiiniliselt põhjendatud ja prognoositavalt püsiv, võib

müügitehing olla riigile soodsam ja patsiendile mugavam lahendus. Sellise põhimõtte rakendamine

aitab vältida olukordi, kus pikaajaline üürikulu ületab seadme ostuhinna mitmekordselt ning võimaldab

ressursse kasutada sihipärasemalt ja säästlikumalt.

4.7. Võimaldamine erandi taotluse alusel

Mart (12 a) autismispektrihäirega vajab taustamüra vähendamiseks klassiruumis kuulmisabivahendiga

koos kasutatavat traadita suhtlemisabivahendit (FM-süsteemi, ISO 22.18.24), mille loetelus ongi märge

„erandi taotluse alusel“

Põhjus: Kõik vastavalt märgitud ISO-koodid läbivad erandi menetluse.

Võimalik lahendus Tervisekassas:

Erandite menetluse asemel on võimalik kehtestada rühmapõhised hüvitamise tingimused, mis

täpsustavad, kellel ja millisel juhul on õigus seadet saada ilma eranditaotluse esitamiseta.

Näiteks FM-süsteemide puhul, mida kasutatakse kuulmis- ja suhtlemisraskustega laste

hariduskeskkonnas, võiks loetelus sätestada selged hüvitamistingimused (nt vanus, diagnoos,

kasutuskoht), mis võimaldavad nendele suunatud ja süsteemset rahastamist. Selline lähenemine

lihtsustab ja kiirendab abivahendite kättesaadavust, vähendab halduskoormust ja toetab sihtgrupi

vajadust õigeaegse ning sobiva abivahendi kasutamiseks.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Meie 10.07.2025 nr 1.2-1/1835-1

Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine)

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine). Palume arvamust avaldada 29. augustini 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa:

1. Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

2. Üleviidavate abivahendite grupid 3. Erandite taotlemise analüüs

Kadri Mets [email protected]

Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Väljatöötamise kavatsus on koostatud selleks, et lahendada kolme teemat:

I Abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine ühtseks inimkeskseks süsteemiks

Probleem: Praegu rahastavad abivahendeid ja meditsiiniseadmeid kaks asutust – Sotsiaalkindlustusamet

ja Tervisekassa. Samas on abivahendite ja meditsiiniseadmete eesmärk sarnane, seadmeid ning

vahendeid vajavad sageli samad inimesed, vajadust tuvastavad samad tervishoius töötavad spetsialistid

ja müüvad samad ettevõtted. Selline paralleelne süsteem on keeruline, dubleeriv ning ressursimahukas

nii inimestele, spetsialistidele, ettevõtetele kui ka riigile.

Eesmärk: Luua terviklik korraldusmudel ja rahastussüsteem, mis vähendab bürokraatiat inimese, arstide

ja tervishoius töötavate spetsialistide, ettevõtete ning riigi jaoks.

Lahendus: Viia Sotsiaalkindlustusameti kaudu korraldatavad abivahendid kolmes etapis (2027. a, 2028.

a, 2029. a) üle Tervisekassa kaudu korraldatavate meditsiiniseadmete loetellu. Muudatuse tulemusena

tekib kolmanda etapi lõpuks üks loetelu meditsiiniseadmetest ja abivahenditest, millel on ühtsetel

põhimõtetel sätestatud hüvitamistingimused ning rahastamise reeglid.

II Meditsiiniseadmete hinnaregulatsioon

Probleem: Apteegid ei ole hinnakokkuleppe ega müügilepingu osapooled ja neil ei ole seadusest ega

lepingust tulenevat kohustust meditsiiniseadmete loetelus kehtestatud jaemüügihindadest kinni pidada.

Seetõttu saavad apteegid müüa meditsiiniseadmeid kõrgema hinnaga kui Tervisekassaga lepingu

sõlminud ettevõtted, mille tõttu on patsiendi omaosalus meditsiiniseadme ostmisel apteegist suurem.

Eesmärk: Vähendada patsientide omaosalust meditsiiniseadme ostmisel ja tagada õiglane konkurents

ning õigusselgus kõikide müüjate (sh apteekide) vahel.

Lahendus: Ravikindlustusseaduses kaalutakse hinna ühtlustamiseks kahte varianti – kas keelata

kallimalt müük kui hinnakokkuleppes sätestatud või lubada müüki vaid lepingulistel ettevõtetel. Samuti

täpsustatakse seaduses hindadega seotud mõisteid ja hinnakokkulepete sõlmimise ning muutmise korda.

III Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õiguse laiendamine

Probleem: Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus on ainult arstil ja meditsiiniseadme kaarti ei

saa välja kirjutada teised selleks pädevad tervishoiuspetsialistid, kelle juurde inimene oma

terviseprobleemiga võib pöörduda.

Eesmärk: Anda meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus ka teistele tervishoius töötavatele

spetsialistidele nende pädevuse piires, mis aitab kaasa tõhusama ja inimkesksema tervishoiusüsteemi

kujundamisele.

Lahendus: Muuta meditsiiniseadme seadust ja ravikindlustuse seadust ning meditsiiniseadmete loetelu

määrust selliselt, et väljakirjutamise õigus sõltuks konkreetsest meditsiiniseadme rühmast, mis

võimaldaks valdkonna arenedes seda lihtsalt täiendada või muuta.

I Abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine ühtseks inimkeskseks süsteemiks

1.1. Lahendatav probleem – inimeste, tervishoiutöötajate, ettevõtete ja riigi jaoks on

abivahendite ja meditsiiniseadmete rahastussüsteem killustatud, mistõttu on abi saamine

ebaühtlane

Tervisekassa meditsiiniseadmete ja Sotsiaalkindlustusameti abivahendite rahastussüsteemi

eesmärk on võimaldada raviks, funktsioonihäire parandamiseks või kompenseerimiseks

soodustingimustel seadmeid ja vahendeid, mida vajavad sageli samad inimesed, vajadust

tuvastavad samad tervishoius töötavad spetsialistid ning müüvad samad ettevõtted. Kahe

erineva, kuid sarnast eesmärki kandva ja osaliselt kattuva sihtrühmaga süsteemi haldamine ja

arendamine kahe korraldusasutuse kaudu on ressursimahukas ja kulukas dubleerimine.

Süsteemide erisustest on raske aru saada, mis muudab kõikide osapoolte (abivahendit või

meditsiiniseadet vajavate inimeste, tervishoius töötavate spetsialistide, ettevõtete, riigi) jaoks

süsteemis orienteerumise, abi osutamise ja abi saamise raskeks.

Abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamine on korraldatud kahe erineva süsteemi kaudu

(tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem), mille korraldusasutusteks on Tervisekassa ja Sotsiaalkindlustusamet

(SKA). Tervisekassa hüvitab ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel müügitehinguna

meditsiiniseadmete loetelus olevaid meditsiiniseadmeid, mis aitavad leevendada või ravida haigusi või

vigastusi1. SKA hüvitab sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel nii müügi- kui ka üüritehinguna

abivahendite loetelus olevaid abivahendeid ja erandi taotluse alusel loeteluväliseid abivahendeid, mis

aitavad parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või

säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisevat toimetulekut2. Seega kuuluvad nii abivahendid kui ka

meditsiiniseadmed oma olemuselt pigem tervisevaldkonda, sest mõlemad on mõeldud inimese raviks,

funktsioneerimisvõime parandamiseks või kompenseerimiseks. Sellele lisaks on tegu osaliselt sarnaste

või üksteist täiendavate toodetega, millest enamus on meditsiiniseadmed Euroopa Parlamendi ja

nõukogu meditsiiniseadmete määruse3 ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete määruse4 tähenduses.

Aja jooksul on ka kahe süsteemi hüvitamise reegleid muudetud sarnasemaks. Nii on kõik abivahendid

ja meditsiiniseadmed inimese jaoks kas 50% või 90% soodustusega. Samuti ei ole alates 01.09.2025

abivahendi riigipoolse soodustusega saamise eelduseks enam puude raskusastme või vähenenud

töövõime olemasolu.

Sihtrühmad on mõlema süsteemi puhul osaliselt kattuvad:

 Abivahendite ja meditsiiniseadmete vajajad ehk abivajajad – meditsiiniseadmeid ja

abivahendeid vajavatel inimestel on tarvis sageli tooteid mõlemast süsteemist. Näiteks

urineerimisfunktsiooni häirega patsient saab põiekateetrit Tervisekassa rahastusel, kuid uriini

absorbeerivat abivahendit SKA rahastusel; ortopeedilisi jalatseid hüvitab SKA, aga

individuaalseid tallatugesid Tervisekassa, kuigi enamik jalatsite kasutajatest vajab samaaegselt ka

tallatugesid.

 Abivahendite ja meditsiiniseadmete vajaduse hindajad – mõlemas süsteemis hindavad vajadust

tervishoius töötavad spetsialistid, kelle poole inimene oma terviseprobleemiga pöördub. Raviarst

määrab meditsiiniseadme vajaduse ja koostab inimesele digitaalse meditsiiniseadme kaardi. Sama

raviarst võib tuvastada ka abivahendi vajaduse ja väljastada paberkandjal abivahendi tõendi.

1 Meditsiiniseade RaKS tähenduses on instrument, aparaat või seade, samuti materjal või muu toode, mida kindlustatud isik saab kasutada tavakasutajana eraldi või kombinatsioonis, ühel või enamal tootja ettenähtud otstarbel ja mille kavandatud põhitoime kindlustatud isikule ei

ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik ja on vajalik haiguse jälgimiseks, leevendamiseks või raviks; vigastuse

leevendamiseks või raviks. 2 Abivahend SHS-i tähenduses on toode, mis aitab parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada

või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek. 3 Määrus (EL) 2017/745. Eestikeelsena kättesaadav: Määrus - 2017/745 - EN - EUR-Lex 4 Määrus (EL) 2017/746. Eestikeelsena kättesaadav: Määrus - 2017/746 - EN - EUR-Lex

Seejuures on abivahendi vajaduse tuvastajate ring laiem5 kui meditsiiniseadme tuvastajate ring

(ainult arst).

 Ettevõtted – toodete eest tasumiseks samadele ettevõtetele on sõlmitud selleks erinevad tasu

maksmise kohustuse ülevõtmise lepingud (Tervisekassa ja SKA-ga) ja müügitehinguid tehakse

läbi kahe erineva süsteemi (retseptikeskus ja SKAIS2). Näiteks kõik üldapteegid, kes müüvad

abivahendeid, müüvad ka meditsiiniseadmeid, kuid peavad selleks kasutama erinevaid

müügiprogramme või liidestama oma müügiprogrammi kahe erineva süsteemiga.

Süsteemid on endiselt erinevad digitaliseerituse osas – tervishoiusüsteemis on meditsiiniseadmete

väljakirjutamine ja müük digitaalne (meditsiiniseadme kaardi vahendusel), arveldamine ettevõtetega

automaatne ning info inimesele leitav Terviseportaalist. Sotsiaalsüsteemis on digitaliseeritud ja e-

teenusena kasutuses abivahendite tehingute edastamine ja kuvamine SKA iseteeninduses,

automatiseeritud on tehingute kontrollid ning arveldused ettevõtetega. Digitaliseerimata on abivahendi

tõendi väljastamine – tõend väljastatakse paberil või selle skaneeritud koopia saadetakse inimesele e-

posti teel. Seetõttu on abivahendi tõendi väljastamine spetsialistidele ebamugav ja keerukas ning nii

spetsialistidel kui ka SKA-l puudub ülevaade sellest, milliseid abivahendi tõendeid on inimesele juba

mõne teise spetsialisti poolt väljastatud.

Samuti puuduvad sotsiaalsüsteemis abivahendite hinnakokkulepped, mis tervishoiusüsteemis on

kohustuslikud ning aitavad patsientide omaosalust ja Tervisekassa kulusid paremini kontrollida.

Tervisekassa ja meditsiiniseadme esindaja lepivad kokku iga meditsiiniseadme maksimaalse

müügihinna, mis on mõlemale osapoolele vastuvõetav ning neid hindu saab muuta ainult läbirääkimiste

teel ning tingimusel, et muudatus on põhjendatud ja kooskõlas alternatiivsete toodete maksumustega.

Süsteemide keerukusele ja ebaefektiivsusele ning loogilise terviku puudumisele on tähelepanu juhtinud

näiteks Riigikontroll6 ning sellele viidatakse ka riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“7.

Samuti toob „Eesti 2035“ välja probleemid info liikumisel eri valdkondade ja tasandite vahel.

Infosüsteemid on üles ehitatud pigem ühe valdkonna keskselt ega arvesta inimese vajadusi tervikuna.

Lisaks ei ole teenuste andmestike digiteerituse ja andmekvaliteedi tase piisav, et tagada tõhus

sotsiaalvaldkonna juhtimine, poliitikakujundamine ning teadus- ja arendustegevus.

1.2. Eesmärk – vähendada dubleerimist ja bürokraatiat ning viia abivahendite ja

meditsiiniseadmete süsteem ühtsetele alustele

VTK eesmärk on viia abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteem ühtsetele alustele, et lõpetada

ebamõistlik dubleerimine ja luua terviklik korraldusmudel ning rahastussüsteem, mis lihtsustab

süsteemi ja vähendab bürokraatiat arstide, õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide, ettevõtete ning

riigi jaoks. Muudatus loob selge, lihtsa, digitaliseeritud ja tervikliku ning ühtsetel tingimustel

toimiva süsteemi nii vajaduse tuvastaja, abivajava inimese, ettevõtete kui ka riigi jaoks, mis

kokkuvõttes lihtsustab ja kiirendab abivahendite ning meditsiiniseadme kättesaadavust.

VTK on osa Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppest, mille eesmärk on lõimida tervishoiu- ja

sotsiaalteenused ning kaotada dubleerivad ja bürokraatlikud takistused, et pakkuda inimestele vajalikku

5 Abivahendi vajaduse tuvastaja võib olla perearst, üldarst, arst-resident, eriarst, õde, ämmaemand, optometrist, füsioterapeut, kellel on

füsioterapeudi kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon ja kes töötab tõendi väljastamise hetkel füsioterapeudina rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja juures; tegevusterapeut, kellel on tegevusterapeudi kutse või riiklikult

tunnustatud kõrgharidus tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon ja kes töötab tõendi väljastamise hetkel tegevusterapeudina

rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja juures; logopeed, kellel on logopeedi 7. või 8. taseme kutse; audioloog, kellel on magistrikraad audioloogias ning rehabilitatsioonimeeskond rehabilitatsiooniplaanina. 6 2024.a audit „Riigi tegevus erivajadustega inimeste toetamisel“ Kättesaadav Riigikontrolli koduleheküljel:

https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19391&AuditId=6570 7 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus

abi kiiremini ja tõhusamalt. Selleks hakatakse pakkuma abivahendeid peamiselt tervishoiusüsteemi

kaudu.8

Samuti on VTK seotud Heaolu arengukava sotsiaalhoolekande programmiga (2025–2028)9, mille

raames jätkatakse erivajadusega täisealistele suunatud toetuste ja teenuste reformiga. Selle osana

korraldatakse ümber ja lõimitakse abivahendite ning meditsiiniseadmete süsteem, et muuta see

kasutajasõbralikumaks ja tõhusamaks.

1.3. Võimalik lahendus – täielik üleviimine ehk üks süsteem. Kõikide abivahendite etapiviisiline

üleviimine Tervisekassa korralduse alla.

Kirjeldatud probleemile pakub tervikliku lahenduse ainult abivahendite ja meditsiiniseadmete rahastuse

täielik üleviimine ühte süsteemi (kolmes etapis). Viies ühest süsteemist teise ainult teatud

tervishoiusüsteemiga enim seotud abivahendid (nt rinnaproteesid, ortopeedilised jalatsid, kuulmise

abivahendid jms), lahendaks see probleemi vaid osaliselt, sest nii inimesed, tõendi väljastajad kui ka

ettevõtted jääksid jätkuvalt seotuks kahe süsteemiga ning ka riigi vaatest tuleks paralleelselt tagada ja

arendada kahte süsteemi. Oleks küll võimalik muuta sotsiaalsüsteemis abivahendite hüvitamist veelgi

sarnasemaks tervishoiusüsteemi meditsiiniseadmete rahastusega, arendades välja abivahendite

väljastamise digilahenduse, kujundades ümber abivahendite hinnastamise ja hüvitamise reeglid (nt

hinnakokkulepete sõlmimine), kuid ka sellisel juhul oleks jätkuvalt kaks paralleelset ning õiguslikult ja

tehniliselt killustatud süsteemi.

Abivahendid kuuluvad oma olemuselt tervisevaldkonda ning on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruste tähenduses lõviosas meditsiiniseadmed. Tervishoiusüsteemis on meditsiiniseadmete

väljakirjutamine juba digitaliseeritud ning tervishoiutöötajad kasutavad retseptikeskust ravi

määramiseks nii meditsiiniseadmete kui ravimite jaoks. Samuti on ülevaade rahastatavatest toodetest ja

nende hindadest selgem ja hinnalepetega tagatud meditsiiniseadmete loetelus. Kõiki neid aspekte

arvesse võttes, on põhjendatud terviksüsteemi rahastamine ja arendamine viia Tervisekassasse (SKA

asemel). Erandiks on juhtkoerad10, mis oma olemuselt ei kuulu abivahendite hulka ja mille edasiseks

rahastamiseks sotsiaalsüsteemi poolt tuleb leida muu sobivam lahendus. Muudatuse tulemusena tekib

kolmanda etapi lõpuks üks loetelu meditsiiniseadmetest ja abivahenditest, millel on ühtsetel

põhimõtetel sätestatud hüvitamistingimused ning rahastamise reeglid.

Etapiviisiliselt üle toodavaid abivahendeid hakatakse hüvitama RaKS § 48–491 põhimõtete alusel ja

neile ei kehti enam Tervisekassasse üle toomisel SHS-i §-d 46–55. Abivahenditele, mida ei ole veel üle

toodud, kehtivad SHS-i sätted ja need on välja toodud abivahendite loetelus. Samad tooted korraga

mõlemas loetelus olla ei saa. Etapiviisiliselt üle toodavaid abivahendeid hüvitatakse edaspidi

ravikindlustatud inimestele. Abivahendite puhul on praegu hüvitamise tingimuseks, et tegu peab

olema Eestis elava Eesti kodanikuga, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis

elaval välismaalasega ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elava

välismaalasega (sotsiaalseadustiku üldosa seadus § 3 lg 1). Samas on tänastel abivahendi riigipoolse

soodustusega saajatel ka ravikindlustus, sest lapsed, vähenenud töövõimega inimesed ja eakad on

ravikindlustatud11. Ületoodavate abivahendite vajadust hakkab tõendama digitaalne

meditsiiniseadme kaart. Sellega asendub üle toodavatel abivahenditel paberkandjal abivahendi tõend

8 Kättesaadav Vabariigi Valitsuse kodulehelt: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-

2027/sotsiaalne-heaolu 9 Kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025- 01/Sotsiaalhoolekande%20programm%202025-2028.pdf 10 ISO kood 12.39.00 (juhtkoer), 12.39.00.01 (juhtkoera I etapp), 12.39.00.02 (juhtkoera II etapp), 12.39.00.03 (juhtkoera III etapp),

2.39.00.04 (veterinaarkulud), 12.39.00.06 (õppepäev), 12.39.00.07 (lemmikloomakindlustus), 12.39.00.08 (juhtkoera teenuselt väljumine). 11 Arvestada tuleb, et ilma ravikindlustust andva töövõime languseta on riigipoolse soodustusega võimalik saada rinnaproteesi,

silmaproteesi, kuulmisabivahendeid ja heli ülekandesüsteemi juhul, kui isikul on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, ala- ja

ülajäsemeproteese, juukseproteese. Samuti on alates 01.09.2025 abivahendeid võimalik saada eelneva puude tuvastamise/töövõime hindamiseta.

digitaalse meditsiiniseadme kaardiga. Samas võib erandlikeks olukordadeks (nt hädaolukord,

eriolukord, sõjaolukord) olla mõistlik tagada võimalus kasutada pabertõendeid/paberretsepte.

Võrreldes tänase ISO-koodide põhise abivahendite rahastusega, on meditsiiniseadmete välja

kirjutamine meditsiiniseadme rühma12 põhine ja rahastus tootepõhine (loetelus on välja toodud

konkreetsed tooted, mida Tervisekassa rahastab), mis tähendab, et iga meditsiiniseadme osas peab

ettevõte esitama soodustuse taotluse ning hinna osas Tervisekassaga kokkuleppele jõudma. See on

võrreldes abivahendite rahastusega tootevaliku võimaldamise osas rangem, kuid samas tagab oluliselt

parema ülevaate müüdavate toodete, nende hindade ja omaduste osas. Meditsiiniseadmete loetelu

muudetakse regulaarselt kaks korda aastas, mis võimaldab tootevaliku optimaalset uuendamist.

Abivahendite loetelus on 249 erinevat tootegruppi ehk ISO-koodi, mille alla kuulub ca 2600 erinevat

toodet13, millest suur osa vajavad veel registreerimist meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus

(MSA14). Kohustus abivahendeid MSA-s registreerida on SHS-iga reguleeritud (§ 55 lg 4), kuid paljud

abivahendid täna siiski MSA-s registreeritud ei ole. Üle toodavate abivahendite toodete esindajatel tuleb

esitada Tervisekassale soodustuse taotlus ning Tervisekassal hinnata rahastuse põhjendatust ning

sõlmida hinnakokkulepped. Samuti on vaja Tervisekassal kokku leppida erialaekspertidega hüvitamise

tingimused (sihtgrupi kirjeldused, hüvitavad kogused, hüvitamise kestused, piirlimiidid jms) ning

arendada välja üüriteenus ning sõlmida või muuta müügilepinguid. Kõikide abivahendite üleviimisel

meditsiiniseadmete loetellu on vaja erialaekspertidega üle vaadata ka abivahendite ja

meditsiiniseadmete sihtgrupi kirjeldused selliselt, et need vastaksid vajadusele ega koormaks liigselt

tervishoiusüsteemi (nt on VTK koostamise käigus tõusetunud vajadus üle vaadata tallatugede sihtgrupi

kirjeldus). Jätkuvalt oluline on Tervisekassa poolt arendada meditsiiniseadmete ja abivahendite

väljakirjutamise õigsuse automaatseid kontrolle tagamaks, et rakendustingimustega sätestatud

kriteeriume ka praktikas jälgitakse. Seega puudutab muudatus lisaks ca 64 000 abivahendi kasutajatele

ja abivahendi tõendi väljastajatele olulisel määral 186 abivahendi ettevõtet, Ravimiametit, SKA-d,

Tervisekassat ja Sotsiaalministeeriumi. Etapiviisiline üleminek kolmes osas (2027. a, 2028. a, 2029.

a) võimaldab kõigile osapooltele muudatuse sujuvat rakendamist ning tagab arstide, teiste

tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete kaasamise ning ka riigi esindajate hallatava töökoormuse.

Üle viidavate abivahendite grupid on täpsemalt välja toodud VTK lisas 1.

Tervikliku ülemineku ja süsteemide ühtlustamise saavutamiseks tuleb teha muudatused järgmistes

õigusaktides:

 Sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 (abivahendite loetelu) ning tervise- ja tööministri

määruse nr 86 (meditsiiniseadmete loetelu) muutmine selleks, et lisada abivahendid

meditsiiniseadmete loetellu ning samaaegselt arvata abivahendid abivahendite loetelust välja.

 Meditsiiniseadme seaduse (MSS) ja RaKS muutmine selleks, et laiendada meditsiiniseadme

kaardi väljakirjutajate ringi lisaks arstidele ka teistele selleks pädevatele tervishoiuspetsialistidele.

Detailsemalt käsitleb teemat VTK III osa.

 RaKS muudatused selleks, et:

o Luua õiguslik alus hüvitada abivahendeid, mis ei vasta meditsiiniseadme definitsioonile (nt

tualeti kasutamise abivahendid, abivahendid pesemiseks, vannitamiseks ja duši kasutamiseks,

häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja signaliseerimisseadmed). Praegu on RaKS-i alusel

võimalik hüvitada meditsiiniseadmeid, ainsaks erandiks on kaasasündinud

sarvestumishäirega kulgeva nahahaiguse raviks kasutatavad nahahooldusvahendid.

o Võimaldada üüriteenust meditsiiniseadmete loetelus olevate toodete rahastamiseks. Praegu

on üüriteenus olemas vaid abivahendite puhul, meditsiiniseadmeid on võimalik vaid välja

osta, sest seni on Tervisekassa rahastanud selliseid meditsiiniseadmeid, mille üürimine pole

olnud vajalik (spetsiaalselt konkreetsele inimesele mõeldud seadmed, millest paljud on

ühekordseks kasutamiseks). Abivahendite üleviimisel meditsiiniseadme loetellu hinnatakse

üle, milliste abivahendite puhul üüriteenus on jätkuvalt põhjendatud (sh osade abivahendite

12 Meditsiiniseadmete rühm ühendab meditsiiniseadmete loetelus sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmeid. 13 Sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 lisas (abivahendi loetelu) on 249 ISO-koodi, millega saab tehinguid teha. 14 Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu: https://msa.sm.ee/

puhul võib-olla kasutusajast lähtuvalt mõistlikum pigem rahastada toodete väljaostu).

Üüriteenuse loomiseks arendatakse vastav tehniline lahendus MSA-s ning retseptikeskuses.

 SHS muudatused:

o Kolmanda etapi lõpuks (01.01.2029) tunnistatakse SHS §-d 46–55 kehtetuks.

Lisaks muudatustele õigusaktides on üleminekuks vajalikud järgmised muudatused:

 Olemasolevate püsikasutajate abivahendi tõendite automaatne digisüsteemi ületoomine. Inimestele, kellel on püsiv abivahendi vajadus ning sotsiaalsüsteemis kordustõendi vajadus

puudub, tagatakse integratsiooni käigus ravi järjepidevus, st retseptikeskuses luuakse

inimestele automaatselt meditsiiniseadme kaardid vastavatele tootegruppidele

(meditsiiniseadme rühmadele) ilma, et tervishoius töötav spetsialist peaks välja kirjutama

meditsiiniseadme kaardi. Selleks on vajalik andmevahetuslepingu sõlmimine SKA ja

Tervisekassa vahel. Sarnaselt lahendati 2022. aastal uriini eritumist suunavate abivahendite

kasutajatele meditsiiniseadme kaartide loomine ja sujuv rahastuse ülevõtmine Tervisekassa

poolt ilma, et sellega kaasneks täiendavat töökoormust tervishoius töötavatele spetsialistidele.

 Lepingud. Ettevõtted, kes meditsiiniseadmete loetellu kuuluvaid abivahendeid ja

meditsiiniseadmeid müüa soovivad, kuid ei ole täna Tervisekassa müügipartnerid15, peavad

sõlmima Tervisekassaga müügilepingu (v.a apteegid, kes omavad meditsiiniseadmete

müügiõigust läbi üldapteegi tegevusloa). Samuti on vajalik muuta Tervisekassa

müügipartneritega olemasolevaid lepinguid ja täiendada neid uute müüdavate tootegruppide

infoga. Abivahendite etapiviisilise üleviimise lõpuks lõpetab SKA abivahenditeenuse lepingud

oma lepingupartneritega.

 Eelarve. Riigieelarve strateegia protsessis tuleb tagada piisavad rahalised vahendid

Tervisekassale abivahendite rahastamiseks, täiendavateks tööjõukuludeks, töökoha

majanduskuludeks ja IT-arendusteks. Abivahendid kinnitatakse hetkel riigieelarves

arvestusliku kuluna (liik 10), lisaks käibemaks, mis on valdavalt 9%, on samuti piirmäärata

kulu. Meditsiiniseadmeid rahastatakse ravikindlustuse eelarve vahenditest. Samas rahastab

Tervisekassa meditsiiniseadme loetelus olevaid meditsiiniseadmeid avatud kohustusena ehk

siis ka meditsiiniseadmete puhul kehtib sarnane põhimõte nagu arvestuslike kulude puhul.

Abivahendite integreerimisega meditsiiniseadmete loetellu planeeritakse ja kinnitatakse

jätkuvalt arvestusliku kuluna, järgides kõiki seni kehtinud piirmäärata kulude kavandamise

reegleid – see tagab Tervisekassale kohustuste katmiseks vajaliku ressursi, kuid võimaldab

kulude kasvu sarnaselt praeguse olukorraga kontrollitult prognoosida. Abivahendite kulude

katteks eraldatakse riigieelarvest Tervisekassale iga-aastane sihtotstarbeline

aruandekohustusega toetus (sh käibemaksukulu). Kuna osa eelarvest (tööjõu-, majandus- ja IT

kulud) on piirmääraga kulu, siis nende kulude osas vähendatakse SKA kulueelarvet, mõistlik

on samal ajal lõdvendada riigieelarves Tervisekassa eelarvepositsiooni. Täpsed ettepanekud

eelarve osas on võimalik kõige varem teha 2026. aastal kui hakatakse koostama 2027–2030.

aasta riigieelarve strateegiat. Ettepanekud tehakse koos valdkondlike õigusaktide

muudatustega.

Omaosaluskoormuse õiglasem ja tõhusam vähendamine. Tervishoiusüsteemis rakendub

omaosaluse vähendamiseks automaatne täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis (TRMH), kui

inimese vältimatud kulud retseptiravimitele ja meditsiiniseadmetele ületavad aastas 100 eurot (hüvitis

on täiendavalt 50% ning 300 euro ületamisel täiendavalt 90%)16. Olemasolev automaatne TRMH

rakenduks ka nendele abivahenditele, mis etappide kaupa meditsiiniseadme loetellu üle tuuakse.

Süsteemide lõimimisel asendaks TRMH järk-järgult senise sotsiaalsüsteemi piiratud lahenduse –

automaatse omaosaluse vähendamise üksnes toimetulekutoetuse saajatele17. TRMH näol on tegemist

laiapõhjalisemat sihtgruppi hõlmava omaosaluskoormuse vähendamisega, mis põhineb reaalsetel

kuludel. TRMH jõuab ka nendeni, kes ei kvalifitseeru toimetulekutoetuse saajateks, kuid kelle tervisega

15 05.05.2025 seisuga on Tervisekassal 56 müügilepingupartnerit. SKA-l on 59 lepingupartnerit (v.a apteegid), kattuvaid partnereid on hetkel 24 ja Tervisekassale lisanduks 35 uut müügilepingupartnerit. 16 https://tervisekassa.ee/ravimi-meditsiiniseadmehuvitis 17 Abivahendite puhul vähendab SKA automaatselt omaosalust viie protsendini juhul, kui taotlejale või tema perekonnale on taotlemise kuul või sellele eelnenud 12 kuu jooksul makstud toimetulekutoetust.

seotud kulud on objektiivselt kõrged (nt kroonilised mitut haigust samaaegselt põdevad inimesed). Täna

ei ole sotsiaalsüsteemis omaosaluskoormuse vähendamise võimalust neile inimestele, kes vajavad

mitmeid abivahendeid ja kelle kulutused abivahendite omaosalusele kokku on väga suured. Samuti ei

arvesta tänane süsteem sellega, kui inimene terviseseisundist tulenevalt vajab retseptiravimeid,

meditsiiniseadmeid ja abivahendeid, mille üksikud omaosalused ei pruugi olla suured, kuid mis

kogumis moodustavad inimeste jaoks väga suuri kulusid.

Erandite menetlemine. SKA süsteemis on inimestel põhjendatud juhtudel võimalik abivahendi

soetamiseks taotleda võrreldes abivahendite loetelus kehtestatud tingimustega erandit18. Taotlus tuleb

esitada SKA-le enne abivahendi soetamist ning seda saab teha järgmistel juhtudel:

1) omaosaluse vähendamise kuni viie protsendini, kuid mitte alla 7 euro, kui isiku majanduslik olukord

ei võimalda omaosalust tasuda;

2) uue abivahendi hüvitamise enne isikule hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu

või abivahendi hävimisel kasutajast mitteolenevatel põhjustel;

3) sellise abivahendi hüvitamise, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu;

4) piirlimiidi suurendamine kui isikul on diagnoosist või funktsioonihäirest tulenev põhjendatud

vajadus kasutada piirlimiidist suuremat kogust;

5) abivahendile kehtestatud piirhinna muutmine;

6) abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude muutmisel;

7) sellise abivahendi hüvitamine, mille kohta on abivahendite loetelus märge, et hüvitamine toimub

erandkorras.

SKA 2024. a andmetel esitati erandi taotluseid 2724 (taotlusi esitanud inimeste arv 1879), neist

positiivseid otsuseid oli 2357, negatiivseid otsuseid 45, lõpetamisi19 155 ja osaliselt positiivseid

otsuseid20 167. Erandi taotlusi esitasid ca 2,7% kõikidest abivahendi saajatest ning positiivsed otsused

taotlused moodustasid 1,6% kõigist abivahendite tehingutest. Enamik erandite menetlusi on seotud

piirhinna tõstmisega ning kõige rohkem erandite taotlusi on seotud proteeside ja

kuulmisabivahenditega.

Erandite menetluse võimalus on loodud sotsiaalsüsteemi selleks, et lahendada olukordi, mis tulenevad

tänastest abivahendi loetelu piirangutest, mida ei ole olnud võimalik süsteemselt lahendada, kuid

süsteemne lahendus oleks võimalik leida Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelus. Näiteks

abivahendite loetelu ei ole tootepõhine, vaid abivahendite rühma põhine (ehk ISO-koodide põhine) ja

piirhinnad ei põhine kokkulepetel, vaid tehingustatistikal, mille tõttu võib olla erandi taotlemine vajalik

selleks, et piirhinda tõsta. Samuti on abivahendite loetelus piiratud võimalused luua eristavaid

tingimusi, mis arvestavad konkreetse abivahendi tehniliste omadustega ning selle sobivust konkreetse

näidustuse korral. Abivahendite järk-järgulisel ületoomisel tervishoiusüsteemi asenduks viimase etapi

lõpuks (01.01.2029) erandite menetlemine süsteemsete lahendustega meditsiiniseadmete loetelus.

Selleks peab uus süsteem arvestama inimeste vajadusi erinevate omadustega abivahenditele ilma

eranditaotlusteta. See tähendab, et määrusevälised abivahendid on lisatud loetelusse ja muud olulised

erandid (nt teatud sihtgrupil suuremad limiidid või tihedam hüvitamise intervall on lahendatud

diferentseeritud hüvitamistingimustega ning põhjendatult kõrgemad piirhinnad läbi senisest kitsamate

piirhinnarühmade võrreldes tänase ISO-koodide loogikaga). See tagab, et süsteem on võimalikult lihtne

ja kõik inimesed saavad abivahendeid ning meditsiiniseadmeid võrdsetel alustel. Selleks on analüüsitud

erandite taotluseid ja välja on pakutud süsteemsed lahendused. Erandite taotlemise täpsem analüüs

ja süsteemsed lahendusettepanekud on kirjeldatud VTK lisas 2. Üleminekuperioodil jätkatakse

erandite menetlemist ja tehakse jätkuanalüüs, mis võimaldab tagada, et kõik erandlikud ja põhjendatud

taotlused leiaksid optimaalse lahenduse tervishoiusüsteemis.

18 SHS § 47 lg 7 alusel. 19 Lõpetamiseks loetakse seda kui menetluse käigus selgub, et pole alust menetluseks ega erandi otsuseks ja võimalik on soetada abivahend

nt loetelu tingimustel. 20 Osaliselt positiivne tähendab, et inimene on esitanud erandi taotluse mitmel põhjusel ja mõnel põhjusel on rahuldatud, mõnel mitte. Nt on taotlenud limiidi tõstmise ja omaosaluse vähendamise, siis limiiti tõstetakse, aga omaosaluse vähendamiseks ei ole alust.

1.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

2019. aastal moodustati SoM-i eestvedamisel eksperdirühm21, et töötada välja meditsiiniseadmeid ja

abivahendeid hüvitavate süsteemide integreerimise kontseptsioon22. Kontseptsiooni tulemina tegi

eksperdirühm soovituse viia kaks asutust ühesugusele korraldusmudelile ning standardiseerida ja

digitaliseerida sotsiaalsüsteem sarnaselt tervishoiusüsteemile. Viimastel aastatel on süsteeme viidud

ühtsematele alustele, kuid kahes süsteemis toimimine toob paratamatult kaasa selle, et lõpuni ei ole

võimalik kaht süsteemi ühtselt arendada.

Sellele lisaks valmis 2023.a SKA tellimusel abivahendi tõendi digiteerimise analüüs23, milles anti

ülevaade abivahendi tõendiga seotud kitsaskohtadest ja osapoolte vajadustest ning pakuti välja

tulevikulahendus, kuidas abivahenditõend digitaliseerida, et see lihtsustaks tervishoiutöötajal

abivahendi vajaduse tuvastamist, tõendi väljastamist ja selle turvalist säilitamist ning esitamist.

VTK ettevalmistamisse olid regulaarsete kohtumiste kaudu kaasatud SKA ja Tervisekassa töötajad.

Samuti konsulteeriti Ravimiametiga ning TEHIK-uga. Eraldiseisvalt kohtuti Eesti Puuetega Inimeste

Koja ja selle liikmesorganisatsioonide esindajatega (Eesti Pimedate Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti

Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit), Eesti Perearstide Seltsi ja eksperdirühmaga24

ning ettevõtetega.

1.5. Mõju

VTK-s esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju neljas valdkonnas: sotsiaalsed,

majanduslikud, infotehnoloogiat ja infoühiskonda ning riigivalitsemist puudutavad mõjud. Mõjude

olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju

avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõjud on

hinnatud mõjutatud sihtrühmade kaupa.

Sihtrühm 1 – abivahendite ja meditsiiniseadmete vajajad

Muudatus mõjutab kõiki inimesi, kes vajavad praegu või tulevikus abivahendeid25 ja/või

meditsiiniseadmeid.26 SKA ja Tervisekassa andmetel hüvitati 2024. a abivahendeid 70 070 inimesele

ning meditsiiniseadmeid 110 625 inimesele. Kuna ei ole teada, kui paljud kasutajatest said mõlemat, on

unikaalsete kasutajate osakaalu keeruline hinnata, kuid sihtrühm moodustab elanikkonnast ligikaudu 5–

10% ja seega saab sihtrühma suurust pidada keskmiseks.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Kuna abivahenditele laienevad meditsiiniseadmetega ühtlustatud nõuded, siis kaob ära vajadus kahe

eraldiseisva süsteemi tingimustes orienteeruda. Ühtne digitaalse meditsiiniseadme kaardipõhine

lähenemine asendab senise pabertõendipõhise lahenduse. Meditsiiniseadme kaartide kehtivust ja

uuenemist, hüvitatavaid koguseid (limiite), tehtud oste ning jääki on võimalik jälgida Terviseportaalis.

Võrreldes tänase pabertõendi süsteemiga on digitaalne süsteem inimese jaoks lihtsam, sest pole vajalik

pabertõendit alles hoida ja ka tõendi saamine lihtsustub, sest kõikides olukordades ei ole vaja füüsiliselt

pabertõendi saamiseks kohale minna. Kuna täna saadetakse teatud juhtudel pabertõend skaneerituna e-

21 Eksperdirühma kuulusid Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Taastusarstide Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu, Eesti Tegevusterapeutide Liidu, Eesti Füsioterapeutide Liidu, Eesti

Liikumispuudega Inimeste Liidu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad. 22 Pole avalikult kättesaadav. 23 Kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt: AV digitaliseerimise analüüs - lõpparuanne.pdf 24 Eksperdirühma kuulusid Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Taastusarstide Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi,

Eesti Õdede Liidu, Eesti Tegevusterapeutide Liidu, Eesti Füsioterapeutide Liidu, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad. 25 Läbivalt mõjudes täna SKA süsteemist teenust saavad inimesed, ka juhul, kui nad lahendusalternatiivis hakkaksid saama abivahendeid

Tervisekassast meditsiiniseadmete nimetuse all. 26 Läbivalt mõjudes täna Tervisekassa süsteemist teenust saavad inimesed.

posti aadressile, siis tagaks digitaalne süsteem tänasest paremad turvanõuded ja inimese jaoks on tõend

lihtsamini leitav. Üks rahastatavate meditsiiniseadmete ja abivahendite loetelu koos hindade ja

rahastustingimustega on inimeste jaoks arusaadavam ning info partnerite kohta ühest kohast

(Tervisekassa kodulehelt) leitav. Tervisekassa ja ettevõtete vahel hinnakokkulepete sõlmimine tagab,

et erinevad ettevõtted müüvad tooteid ühesuguse hinnalaega, mis kokkuvõttes kaitseb inimest

omaosaluse põhjendamatu tõusu eest. Lisaks, kõrgete omaosaluskuludega inimestel rakendub ostul

automaatselt TRMH, mis vähendab omaosalust veelgi. Seega on abivajajate jaoks tegemist kokkuvõttes

terviklikuma ja mugavama lahendusega. Muudatused ei too protsessi mõttes sihtrühmale kaasa olulist

mõju, sest vajaliku abivahendi määrab enamikul juhtudel endiselt sama spetsialist ning spetsialistide

ringi laiendamine meditsiiniseadmete vaates võimaldab inimestel saada abi optimaalsemalt (ei pea

selleks pöörduma arsti poole, vt täpsemalt VTK III osa). Erandiks on siin asjaolu, et retseptikeskuse

tehniline lahendus ei võimalda vanusest ega diagnoosist tulenevat automaatset meditsiiniseadme

kaartide tekkimist (sellist tehnilist lahendust ravimite ega meditsiiniseadmete osas ei eksisteeri). See

tähendab, et kui uriini absorbeerivate abivahendite (mähkmed ja sidemed) korral SKA soodustuse

saamiseks piisab hetkel sellest, et vanaduspensioniikka jõudnud inimene läheb abivahendit müüvasse

ettevõttesse, kus saab müügitehingu sooritada ilma tõendita, siis Tervisekassa alt on hüvitamise

eelduseks digitaalse meditsiiniseadme kaardi olemasolu. See muudatus tähendab, et inimene peab

esmakordsel mähkmete soodustusega ostuks pöörduma eelnevalt tervishoius töötava spetsialisti poole.

Samas näitab statistika, et 2024. aastal oli uusi pensioniealisi mähkmete/sidemete kasutajaid 8650 ehk

lisanduv koormus spetsialistidele on ca 1 kaart ühe õe kohta aastas või 7 kaarti ühe perearsti kohta

aastas. Lisaks tuleb silmas pidada, et inimeste võimekus võib olla väga erinev ning diagnoos ega vanus

ei pruugi automaatselt tähendada funktsioonihäiret, mistõttu vajaduspõhises tervishoius on põhjendatud

tervisemurega inimese seisundi hindamine, mis tagab, et abi saavad seda enim vajavad inimesed ning

samaaegselt on tagatud ka riigi rahaliste vahendite mõistlik kasutus.

Sellele lisaks on seisundite puhul, mille korral inimese vajadus ajas oluliselt ei muutu, võimalik

väljastada korduva limiidiperioodiga meditsiiniseadme kaart ehk uus digiretsept tekib automaatselt ja

inimene ei pea uuesti tervishoiuspetsialisti poole pöörduma. Samuti rakenduks abivahendite üle tulekul

meditsiiniseadmete loetellu abivahendite puhul täna toimiv süsteem, kus osad tõendid laienevad ka

teistele seotud toodetele (nt tualetitooli tõend laieneb potikõrgendustele, vanni- ja dušitoolidele, vanni- ,

duši- ja mähkimislauale). Selleks on Tervisekassal välja töötatud kombinatsioonkaartide tehniline

lahendus27. Üleminekul on võimalik sarnaseid tõendite laiendamisi/kombinatsioone teha veelgi, kui

ilmneb, et teatud abivahendid ja meditsiiniseadmed on omavahel loogilises seoses. See lihtsustab

inimeste jaoks vajalike meditsiiniseadme kaartide saamist.

Muudatusega võib kaasneda lühiajaline ebasoovitav mõju – hüvitamistingimuste muutumisel võivad

standardiseerimisprotsessi käigus tekkida arusaamatused uute rakendustingimuste osas. Kuna

üleminekuperiood kestab kolm aastat, siis võib inimestes tekitada segadust see, millised tingimused

nende poolt vajavatele abivahenditele ja seadmetele rakenduvad ning kumb süsteem neid rahastab.

Tegemist on ajutise probleemiga, mida aitab leevendada piisav teavitustöö sihtrühma, tervishoius

töötavate spetsialistide ja ettevõtete hulgas ning etapiviisiline süsteemi muutmine.

Lisaks võib tekkida oht, et väike osa abivahenditest jääb abivajajatele kättesaamatuks, kui ettevõtted ei

tegele MSA-s andmete sisestamise ja uuendamisega. Kuigi MSA-s registreerimine on ka täna MSS-i

(IIa, IIb ning III riskiklassi seadmetele levitamisest alustamise korral) ja SHS-i kohaselt ettevõtetele

kohustuslik ning see on sisuliselt ka abivahendi tehingu tegemise eeldus, puudub hetkel süsteemne ja

tehniline võimekus selle seose kontrollimiseks tehingu tegemise hetkel. Riskide maandamiseks

alustatakse üleminekuprotsessi etapiviisiliselt, suunates ettevõtteid registreerima valdkondade kaupa.

See tagab Ravimiametile parema suutlikkuse toime tulla suureneva registreerimismahuga. Samuti on

ettevõtete jaoks oluliseks toodete registreerimise motivatsiooniks rahastuse sõltuvus MSA-s toodete

registreerimisest, mis on Tervisekassa tootepõhise meditsiiniseadmete loetelu puhul möödapääsmatu.

Ka juhul, kui süsteemid jääksid eraldiseisvaks, on vajalik SHS nõude senisest rangem rakendamine.

27 Kombinatsioonkaardid (täiendatud 01.07.2025) | Tervisekassa

Abivajajate jaoks võib üheks ebasoovitavaks mõjuks olla ka erandite taotlemise võimaluse kadumine,

millega väheneb võimalus läheneda inimese vajaduste hindamisele ja abivahendite võimaldamisele

personaalsemalt, mis võib olla oluline just keerukamate juhtumite lahendamisel. Samas tagab lihtne ja

ühtsetel alustel toimiv süsteem, et kõik ühesuguse terviseprobleemiga inimesed saavad võrdselt

ühesugust abi (st see ei sõltu inimese võimekusest ega teadlikkusest abi küsida). Meditsiiniseadmete

rahastus on sellisel kujul kogu aeg toiminud ja seda ilma suuremate probleemideta, sest süsteemselt on

lahendatud erinevate sihtgruppide rahastuse erisusi. Sotsiaalsüsteemis ette nähtud erilahendused on

olemasolevate SKA andmete baasil samuti võimalik lahendada meditsiiniseadmete loetelu hüvitamise

tingimuste ja kitsamate piirhinnarühmadega, mis on ka inimese vaatest vähem bürokraatlik lahendus

(erimenetluse korral tuleb esitada SKA-le taotlus ning teatud juhtudel ka erinevate ettevõtete võrdlevad

hinnapakkumised jms). Maandamismeetmena aitab etapiline ja valdkonnapõhine üleviimine tagada, et

standardiseerimise olulised alused on põhjalikult läbi analüüsitud. Oluline on märkida, et ka

määruseväliste abivahendite rahastuse korral nõuab SKA täna nende toodete registreerimist MSA-s,

mis tähendab, et riigi rahastuse saamiseks on alati vajalik koostöö ettevõttega. Tegemist on mõjuga,

mis puudutab hetkel 2,7% kõikidest abivahendi saajatest.

Muudatuse sotsiaalne ja majanduslik mõju ulatus on sihtrühmale keskmine, sest senine toimimine võib

võrreldes varasemaga muutuda, kuid mitte märkimisväärselt. Mõju sagedus on keskmine, kuna

sihtrühma kokkupuude muudatuse tagajärgedega on reeglipärane, aga mitte igapäevane. Muudatusega

võivad kaasneda ebasoovitavad mõjud. Kokkuvõtlikult saab öelda, et muudatuse sotsiaalne ja

majanduslik mõju on sihtrühmale oluline, kus süsteem tagab lihtsama, selgema ja kiiremini toimiva

juurdepääsu tervist parandavatele vahenditele, vähendades seejuures ka tervisekahjustuste süvenemise

riski.

Sihtrühm 2 – abivahendite ja meditsiiniseadmete vajaduse hindajad

Muudatuse sihtrühmaks on sõltuvalt abivahendist selle vajaduse hindajad, kellel on vastava valdkonna

pädevus ehk abivahendi tõendi väljastajad (arstid, õed, tegevusterapeudid, füsioterapeudid,

ämmaemandad, logopeedid, audioloogid, optometristid ja rehabilitatsioonimeeskonnad). Täpset

vajaduse hindajate ja tõendi väljastajate arvu ISO-koodide lõikes abivahendite loeteluga antud õiguseid

silmas pidades on keeruline välja tuua, sest tõendite väljastamine toimub paberkandjal ja paberkandjal

tõendid esitatakse ettevõtetele, SKA-le läheb tõend vaid siis, kui tegu on erandi taotluse menetlusega.

Tervishoiutöötajate registriga andmeid võrreldes oli 2024.a perearstide tõenditega tehtud tehinguid

4207, eriarstide tõenditega tehtud tehinguid 5162, õdede tõenditega tehtud tehinguid 779, terapeutide jt

spetsialistide tõenditega tehtud tehinguid 1154. Kokkuvõttes saab sihtrühma hinnata keskmiseks.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Muudatuse eesmärk on tagada olemasolevatele tervishoius töötavatele spetsialistidele jätkuv

abivahendite väljakirjutamise õigus ning laiendada seda ka meditsiiniseadmetele. Abivahendite

etapiviisilisel ületoomisel meditsiiniseadmete loetellu lähtutakse sellest, et abivahendi vajaduse

tuvastajate ring ei kitseneks võrreldes tänasega. Ainsa erandina ei ole plaanis tõendi väljastamise õigust

jätta rehabilitatsioonimeeskonnale. Rehabilitatsioonimeeskond koosneb samadest spetsialistidest, kellel

on ka abivahendi tõendi väljastamise õigus ja kui rehabilitatsiooniplaani koostamisel näeb spetsialist

abivahendi vajadust, siis on tal võimalik väljastada meditsiiniseadme kaart. Samuti on käsil

rehabilitatsiooniteenuste reform28, mis selle muudatuse nagunii kaasa tooks. Seega vajaduse hindajate

vaatest tagab muudatus optimaalsema töökorralduse, kus pädev spetsialist saab abivajadust hinnata,

dokumenteerida ning meditsiiniseadme kaarti välja kirjutada ilma, et peaks inimest edasi arsti

vastuvõtule suunama. Muudatus vähendaks olulisel määral arstide töökoormust, sest

meditsiiniseadmete väljakirjutamisse saaksid edaspidi panustada ca 10 000 täiendavat spetsialisti, kelle

töökoormus mõnevõrra suureneks (vt täpsemalt VTK III osa).

Muudatusega muutub süsteem arstide ja teiste tervishoiuspetsialistide jaoks selgemaks ning

terviklikumaks, võimaldades pakkuda kiiremat ja inimesele arusaadavamat abivahendite alast

28 Kättesaadav: https://www.sm.ee/rehabilitatsioonisusteemi-uuendamine

nõustamist (nt hüvitamise tingimuste, koguste ja müügipartnerite osas). Kuna kogu vajalik info

koondub ühte süsteemi, kaob vajadus kahe süsteemi erisuste mõistmiseks ja meelespidamiseks.. Samuti

väheneb spetsialistide jaoks halduskoormus seoses paberkandjal tõendite väljastamisega. Vajaduse

tuvastamine muutub digitaalseks ning hakkab olema toetatud süsteemis eelkirjeldatud ja kodeeritud

hüvitamise tingimustega, mis lähtuvad sihtgrupi terviseseisundi kirjeldusest. Spetsialistid täidavad oma

töölaual (raviasutuses kasutusel olevas programmis või riigi poolt hallatavas Arstiportaali programmis,

tulevikus tervisejuhtimise töölaual) standardiseeritud andmeväljad, mis muudab meditsiiniseadme

kaardi väljastamise protsessi lihtsamaks ja ühtsemaks. Kuna hüvitamise tingimused on koostöös

erialaekspertide kokku lepitud, siis on spetsialistil abivahendite välja kirjutamisel võimalik süsteemis

valida patsiendi seisundile vastav tingimus. Alternatiivse lahendusena, kus SKA arendaks oma

standardiseeritud andmeväljadega digitõendi, jääks spetsialistil jätkuvalt vajadus kasutada paralleelselt

kahte süsteemi (isegi kui need on võimalikult sarnaseks muudetud). Seega peaksid spetsialistid jätkuvalt

omama teadmisi kahe erineva rahastussüsteemi loogikast ja tingimustest, mis suurendab teadmiste

killustumise riski ning võib vähendada süsteemi usaldusväärsust ja kasutusmugavust.

Vanaduspensioniikka jõudnud inimestele mähkmete hüvitamiseks meditsiiniseadme kaartide

väljakirjutamise kohustuse rakendamine võib mõnevõrra suurendada õdede ja arstide töökoormust, kuid

enamik kasutajatest on püsikasutajad, kellele integratsiooniga saab tagada automaatsete

meditsiiniseadme kaartide olemasolu. Samuti on ühesuguste hüvitamise eeldustega sihtgrupile mõeldud

meditsiiniseadmed tehniliselt retseptikeskuses kombineeritud – ühe meditsiiniseadme kaardi

väljakirjutamisel tekivad automaatselt meditsiiniseadme kaardid ka teistele meditsiiniseadme

rühmadele.29 Need lahendused võimaldavad vähendada spetsialistide koormust kaartide

väljakirjutamisel. Kui tulevikus võimaldab tervisejuhtimise töölaua edasi arendamine veelgi lihtsustada

ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamist, saab seda ühes süsteemis koheselt võimaldada ka

abivahenditele. Kahe eraldiseisva süsteemi korral on selliste tulevikulahenduste loomine paralleelselt

mitme tehnilise süsteemiga märksa aeganõudvam.

Lisaks võib üleminekuperioodil lisanduda ajutiselt spetsialistide töökoormus, et tuvastada, millisest

süsteemist abivahendit hüvitatakse ja millised on uued rahastustingimused. Erialaseltside esindajate

ressurss on ka vajalik rahastustingimuste kokku leppimisel, et luua tingimused, millega abivahendeid

enim vajavad inimesed saavad neid piisaval määral. Etapiviisiline üleminek toetab muudatuse

sujuvamat rakendamist ning võimaldab hajutada koormust.

Muudatuse sotsiaalne ja majanduslik mõju ulatus on sihtrühmale suur, sest senine toimimine muutub

võrreldes varasemaga märkimisväärselt. Mõju sagedus on suur, kuna abivahendite ja

meditsiiniseadmete vajaduse hindamine on igapäevane. Muudatusega võivad kaasneda ebasoovitavad

mõjud. Kokkuvõtlikult saab öelda, et muudatuse sotsiaalne ja majanduslik mõju on sihtrühmale oluline.

Sihtrühm 3 – ettevõtted

Muudatuse sihtrühmaks on SKA lepingupartneritest abivahendeid müüvad ja üürivad ettevõtted

(edaspidi ettevõtted). SKA lepingupartnereid oli 2025. a aprilli lõpu seisuga 186 (neist apteeke 10130).

Kõigist Eesti ettevõtetest (2024. a seisuga 158 37831) moodustavad SKA lepingupartnerid ca 0,1%.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Muudatusest on enim mõjutatud need ettevõtted, kes ei ole Tervisekassa müügipartnerid (35 partnerit),

sest nemad peavad sõlmima uued müügilepingud ning õppima selgeks teistsuguse süsteemi reeglid ning

hakkama müügitehingute tegemisel kasutama uut süsteemi. Osadel ettevõtetel on tehtud tehnilised

müügi- ja laoprogrammide liidestused SKAIS-iga, mis võivad vajada retseptikeskusega liidestumiseks

omakorda lisaarendusi ja süsteemi muudatusi. Samas kattuvate partnerite (24 ettevõtet ja 101 apteeki)

jaoks läheb süsteem lihtsamaks, sest müügitehinguid ja arveid tuleb esitada ühest süsteemist. See on

eriti oluline apteekide jaoks, kelle müügiprogrammid on välja arendatud Tervisekassa tehingute jaoks,

kuid kes SKA tehingute tegemiseks kasutavad riigi poolt tasuta pakutavat MISP lahendust, mis on oma

29 Kättesaadav: https://tervisekassa.ee/partnerile/raviasutusele/meditsiiniseadmed/tutvustus/kombinatsioonkaardid-taiendatud-01012025

funktsionaalsustes lihtsakoelisem ja vähem kasutajasõbralik. Kui eraldi arendataks SKA abivahendite

digitõend, siis tõenäoliselt muudaks see tehingute tegemist SKAIS-i vahendusel mõnevõrra lihtsamaks,

sest tänane keerukus ja andmete turvalisuse tagamine seisneb suuresti pabertõendi valideerimises.

Samas ei saa välistada, et ka see riigipoolne arendus tooks omakorda kaasa täiendavaid arendusvajadusi

ettevõtetele. Jättes alles kaks paralleelselt toimivat tänast süsteemi, peavad enamik valdkonnas

tegutsevatest ettevõtetest kasutama ja arendama kahte programmi.

Sotsiaalsüsteemis on ettevõtete poolt suur osa abivahendeid MSA-s registreerimata, mistõttu puudub

avalikkusel täpne ülevaade turul müüdavatest toodetest. Muudatusega peavad ettevõtted abivahendid

registreerima MSA-s, mis suurendab ettevõtete halduskoormust. Samas eksisteerib

registreerimisekohustus SHS-st tulenevalt juba praegu, mistõttu ei saa seda pidada põhimõtteliselt

uueks nõudeks. Kohustuse senisest tugevam jõustamine toob siiski ajutiselt kaasa halduskoormuse

kasvu. Hetkel on käimas uue põlvkonna MSA arendused (arenduste kavandatud valmisaeg 2026 I

pooles), millega lihtsustatakse meditsiiniseadmete registreerimist ja soodustuse taotlemist andmekogus.

Samuti on analüüsimisel täiendavad halduskoormuse vähendamise võimalused, et senisest veelgi

lihtsustada toodete andmekogus registreerimist.

Samuti mõjutab ettevõtteid hinnakokkulepete sõlmimise nõue, millega määratakse maksimaalne hind,

millega seadet võib müüa, mis võib vähendada ettevõtete kasumimarginaale ja soovi Tervisekassaga

lepingut sõlmida. Samas tuleb arvestada, et kui nende ettevõtete peamine käive tuleb riigi rahastusest

(seoses riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega), siis on ebatõenäoline, et abivahendite

registreerimisest ja hinnakokkulepete sõlmisest loobutaks. See eeldaks alternatiivse turu ja sihtgrupi

leidmist, kes on valmis toodete eest maksma täishinda. Tuleb ka arvestada, et sotsiaalsüsteemis kehtiv

abivahendite piirhindade süsteem ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, mistõttu hinnakokkulepete

sõlmimine on ka sotsiaalsüsteemis tegelikult möödapääsmatu.

Täna peab abivahendi ettevõte tagama igas müügipunktis vähemalt ühe spetsialisti olemasolu, kellel on

kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutse või kes on sellega võrdsustatud isik

(abivahendite loetelus nimetatud ja abivahendi loetelus abivahendi juures nimetatud spetsialist). Kutset

annab välja Eesti Tegevusterapeutide Liit ja abivahendi kutsega inimene peaks nõustama ja juhendama

abivahendi vajajat ning jagama soovitusi talle sobiliku abivahendi valimisel. Samuti teadma ja oskama

kasutada tehingute sisestamisega seonduvat. Selle nõude eesmärk on olnud tagada inimeste nõustamise

ühtlane kvaliteet. Meditsiiniseadmete müügil Tervisekassa soodustusega abivahendi kutsega spetsialisti

nõuet ei ole, kuid MSS § 321 sätestab, et müügil meditsiiniseadme kaardi alusel (st Tervisekassa

soodustusega müügil) tuleb ostjat teavitada meditsiiniseadme sihtotstarbekohasest ja ohutust

kasutamisest, meditsiiniseadme kasutamisega kaasneda võivatest võimalikest jääkriskidest ning

soovimatutest kõrvaltoimetest ja kõrvalnähtudest. Asjakohasel juhul tuleb ostja tähelepanu juhtida

meditsiiniseadmega kaasnevatele piirangutele, vastunäidustustele, ettevaatusabinõudele ja hoiatustele.

Meditsiiniseadme müügil kaardi alusel peab müüja veenduma seadme sobivuses ja vajaduse korral

tagama selle kohandamise kasutajale. Seega on kvaliteetse nõustamise nõue olemas ka

tervishoiusüsteemis ning dubleerivat nõuet kehtestada ei ole vaja. MSS § 321 tuleb läbivalt täiendada

sõnaga „abivahend“ (nt „meditsiiniseadme ja abivahendi müük meditsiiniseadme kaardi alusel“).

Muudatusega võivad kaasneda ebasoovitavad mõjud. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju

sihtrühmale oluline.

Sihtrühm 4 – riigiasutused

Mõjutatud sihtrühmaks on avaliku sektori asutustest järgmised (2025. a aprilli seisuga, taandatud

täistööajale):

 SKA – abivahenditega seotud ametikohtadel töötas 10 inimest.

 Tervisekassa – meditsiiniseadmetega seotud ametikohtadel töötas 2 inimest.

 Ravimiamet – meditsiiniseadmete osakonnas töötas 10 inimest, kellest igapäevaselt MSA-s

tegelevad levitamise teatiste ja Tervisekassa soodustuse eelse kontrolliga 2 inimest.

Mõju riigivalitsemisele, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Muudatuse rakendamisel on mõju SKA töökorraldusele ja töötajatele, kes abivahenditega täna SKA-s

tegelevad. Üleminekuperioodil tähendaks see töökoormuse mõningast kasvu toetamaks Tervisekassa

muudatuste ettevalmistamisel, varasema statistika jagamisel ja SKA süsteemi nüansside selgitamisel

ning inimeste, ettevõtete ja spetsialistidega suhtlemisel. Seejärel väheneb järk-järgult inimeste

töökoormus kuni see III etapi lõpuks kaob, sest abivahendite loetelus ei ole enam tooteid, mille rahastust

SKA korraldama peab. Sisuliselt tähendab see, et III etapi lõpuks SKA-sse enam vastavaid töökohti ei

jää, millega tuleb personali eelarvet plaanides arvestada. Personali eelarve tuleb Tervisekassale üle

anda, milleks vähendatakse SKA kulueelarvet, samal ajal lõdvendades riigieelarves Tervisekassa

eelarvepositsiooni. Kuna Tervisekassa töökoormus muudatusega suureneb, võib osa töötajatest SKA-st

sinna liikuda, kuid üleminekuperioodil võivad siiski kaasneda töötajate lahkumine ja sellega seotud

ekspertteadmise kadu.

Muudatuse rakendamisel on ulatuslik mõju Tervisekassa töökorraldusele ja töökoormusele. Hetkel on

meditsiiniseadmete loetelus 2012 meditsiiniseadet, millele lisanduks u 2600 abivahendit (249 erinevat

tootegruppi ehk ISO-koodi), mille vastavust hüvitamispõhimõtetele tuleks hinnata, pidada ettevõtetega

hinnaläbirääkimisi ja sõlmida hinnakokkulepped ja hindadest lähtuvalt arvutada piirhinnarühmades

odavuselt teise toote hinna järgi soodustuse aluseks olevad piirhinnad. Samuti on vaja koostöös

erialaekspertide ja SKA-ga töötada välja hüvitamistingimused. Esialgsel hinnangul kasvab töökoormus

üleminekuperioodil olemasoleva 2 töötaja kõrvale täiendavalt u 4–5 inimese võrra. Püsivalt suureneb

tööjõuvajadus u 3–4 inimese võrra, sest kasvab koormus loetelu muudatuste menetlemisel,

hinnakokkulepete ja müügilepingute haldamisel, ettevõtete nõustamisel, õigusloome ja järelevalve

teostamisel ning retseptikeskuse andmevahetuse ja tehnilise toe tagamisel. Tööjõukasvuga seotud

eelarvevajaduse katmiseks tagatakse Tervisekassale SKA tööjõueelarve vahendite ületoomine, mida on

võimalik kõige varem teha 2026. aastal, kui koostatakse riigieelarve strateegiat 2027–2030. a, mis

tähendaks muudatusi tööjõu eelarves alates 2027. aastast. Ebapiisava tööjõu tagamine võib ohtu seada

praeguse meditsiiniseadmete süsteemi toimimise, kui ka eduka integreerimise. Kokkuvõttes tähendaks

muudatus kahe asutuse koondvaates ca 5 ametikoha vähenemist.

Abivahendite kohta, mis ei vasta meditsiiniseadme definitsioonile, võib eksisteerida vähem

tõenduspõhiseid andmeid, mis võib muuta Tervisekassa poolt kehtivate rahastuse kriteeriumidele

vastavuse hindamise (meditsiiniline tõhusus, kulutõhusus) keerukamaks. Samas on oluline silmas

pidada, et abivahendite eesmärk on kompenseerida funktsioonihäireid või paranda elukvaliteeti. Need

on tulemusnäitajad, mida mõõdetakse ka meditsiiniseadmete ja teiste tervisetehnoloogiate puhul ning

mille hindamise kompetents on Tervisekassal juba täna olemas. Samuti on tervishoius töötavatel

spetsialistidel piisavad teadmised, et toetada Tervisekassa omapoolsete eksperthinnangutega. Seega

risk, et andmetega seotud erisustest tulenevalt jääks inimeste jaoks oluliste abivahendite positiivne

rahastusotsus langetamata või et hindamine viib meditsiiniliselt põhjendamata toodete hüvitamiseni

ning rahaliste vahendite mitteotstarbeka kasutuseni, mis lõhuks kehtivat meditsiini(seadmete) süsteemi

loogikat ja toimivust, on pigem teoreetiline.

Muudatus mõjutab ka Ravimiameti töökoormust, peamiselt MSA-s toodete levitamisest teavitamise

teatiste menetlemisel ning Tervisekassa soodustuse taotluste eelse kontrolli ehk süvakontrolli osas.

Samuti kaasneb ülemineku perioodil suurem vajadus ettevõtete teavitamiseks ja nõustamiseks. Täpset

lisanduvat töömahtu on keeruline prognoosida, sest see sõltub konkreetsete taotluste ja toodete arvust.

Hetkel on arendamisel uue põlvkonna MSA, milles kavandatakse toodete lihtsamat registreerimist, mis

võimaldaks vähendada nii ettevõtete kui Ravimiameti töökoormust. Halduskoormuse ja bürokraatia

vähendamise eesmärgil on oluline üle hinnata süvakontrolli vaheetapi vajalikkus menetluses ning selle

võimaliku ära jätmisega kaasnevate riskide maandamismeetmed (nt Tervisekassa õigus vajadusel

menetlusse kaasata Ravimiamet). Samuti tuleb leida täiendavaid võimalusi, kuidas optimeerida

Ravimiameti tööd meditsiiniseadmete hindamisel seoses nende lisandumisega riiklikult hüvitatavate

toodete nimekirja.

Samuti kaasnevad mõjud läbi vajalike infosüsteemide lisaarenduste, peamiselt seoses üüriteenuse

arendamisega MSA ja retseptikeskuse vaatest. Selle arenduse mõju hindamine eeldab, et on läbi

mõeldud ja paika pandud üüriteenuse rahastamise põhimõtted. Täna teadaoleva info põhjal võib

eeldada, et arendustöö maht on minimaalselt 300 töötundi (ca 30 000 eurot). Ka osalise üleviimise või

eraldiseisvate süsteemide korral jääks riigil kanda kahe süsteemi haldamise ja arendamise koormus, mis

tähendab jätkuvat tööjõuressursside, õigusloome ja IT-arenduste dubleerimist. Kui süsteemid jätta

integreerimata ning arendada SKA abivahendi digitõend, siis esmase ärianalüüsi hinnangul eeldab see

ca 20 000 tundi IT-arendust (1,5 aastat), mis tähendab suurusjärgus 1,9 miljonit eurot maksvat kulu

riigieelarvele. Seega ühe süsteemi arendamine on kokkuvõttes soodsam ja võimaldab ka tuleviku IT

arendusi teha ühes süsteemis.

Kui jätta süsteemid integreerimata, suureneb kokkuvõttes IT süsteemide ehitamise ja ülalpidamise kulu

ning ei toimuks kokkuhoidu tööjõuressurssides, kuna mõlema süsteemi töös hoidmine vajab

töölõikudes spetsialiseerunud töötajaid ning samuti tuleb aastas paralleelselt muuta kahte õigusakti

(abivahendite loetelu ja meditsiiniseadmete loetelu), mis suurendavad riigiasutuste sisest bürokraatiat.

Abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi viimine ühtsetele alustele annab ka tulevikus täpsemaid

andmeid abivahendite ja meditsiiniseadmete kasutuse kohta ning seega aitab tulevikus süsteemi

muudatusi paremini planeerida.

Muudatuse mõju ulatus sihtrühmale on suur, kus muudatus eeldab sihiteadlikku kohanemist. Mõju

sagedus on suur, kuna abivahendi- ja meditsiiniseadmete teenuse korraldamine on igapäevane.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võivad kaasneda ebasoovitavad mõjud.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et muudatuse riigivalitsemise, infotehnoloogia ja infoühiskonnaga seotud

mõju on sihtrühmale oluline.

Sihtrühm 5 – riigieelarve

Mõju riigivalitsemisele

Muudatusel on mõju ka riigieelarve kuludele. SKA prognoos abivahendite kulude katmiseks aastatel

2025–2029 ning 2027–2029. a etappides Tervisekassa eraldatavate summade vajadus on esitatud tabelis

1. Prognoos on tehtud 2024. a tegeliku SKA kulu alusel – prognoosi aluseks on loetelus olevate

abivahendite 01.01.2025 kehtivad piirhinnad ja piirmäärad, kasutajate arvu võimalik tõus/langus

(pensioniealise elanikkonna kasv, lisanduvad kasutajad seoses hüvitamise lahti sidumisega puude või

töövõimelanguse olemasolust) ning eelarve loomulikust kasvust.

Tervishoiusüsteemis laieneks TRMH ka abivahenditele, mis tagab abivahendisüsteemis toimivast

omaosaluskoormuse vähendamisest toimetuleku saajatele laiema kaitse. Võimalikku lisakulu täpne

isikupõhine hindamine integreerimata süsteemides on keerukas, sest eeldaks isikupõhist kõigi

abivahendite saajate vältimatute omaosaluskulude kokku viimist ravimite ja meditsiiniseadmete

kasutusandmetega. Abivahendite tootegruppide põhiselt on võimalik hinnata, et vähemalt 100-eurose

vältimatu omaosaluse kulude inimeste omaosaluse vähendamine tähendab lisakulu ca 4,1 miljonit eurot

(2024. a andmete põhjal). Mitme erineva valdkonna omaosaluse koosmõjus on lisakulu veelgi suurem.

Abivahendite eelarve Tervisekassa süsteemis sõltub väga paljudest muutujatest – kasutajate arv,

hüvitatavate toodete kogus, teistsugusele arvutusloogikal piirhinnasüsteem, mis ühelt poolt peaks

soodustama senisest suuremat konkurentsi ja hindade odavnemist, kuid teisalt võib anda süsteemse

lahenduse kallimate abivahendite rahastuseks kiiremini ning rohkematele inimestele. Kuna

abivahendite tõendid on digitaliseerimata, MSA-s on paljud abivahendid registreerimata ning tehingute

vormistamisel ei ole kokku lepitud ühtseid põhimõtteid abivahendite nimetuste osas, siis on keeruline

omada täpset statistikat väljakirjutajate erialade, välja kirjutatud, kuid realiseerimata tõendite hulga kui

ka täpse unikaalsete toodete arvu osas. Mistõttu on olemasolevate andmete analüüsimine keerukas ning

tulemused seotud arvestatava ebakindlusega. Tuleb silmas pidada, et digitaalne väljakirjutamine ja

puudest/töövõime hindamisest abivahendite väljakirjutamise lahti sidumine (jõustub alates 01.09.2025)

võib omada olulist mõju kasutajate arvu kasvule, mida olemasolevate abivahendite kasutajate andmete

pealt on keeruline prognoosida. Seda eriti valdkondades, kus on palju kasutajaid ning abivahendid

olulised just elukvaliteedi tõstmiseks.

Seega kajastatud prognoos on vaid esmane hinnang/orientiir. Iga etapi ettevalmistamisel selguvad

konkreetsed loetellu lisatavad abivahendid ning nende hinnad, millega ettevõtted on nõus kokkuleppeid

sõlmima ning piirhinnarühmad, piirhinnad ning täpsem inimeste arvu prognoos, mis lähtub hüvitatavate

sihtgruppide ajakohastatud kirjeldustest. Kokkuvõtlikult saab öelda, et muudatusel on väike mõju

riigieelarvele võrreldes tänase süsteemiga. Samas võib ebasoovitavaks kuluks osutuda halduskoormuse

ja infosüsteemi käivitamisega seotud kulu, mille mõju tuleb aga eelnõu raames eraldi hinnata. Siiski

jäävad infosüsteemi käivitamise kulud märkimisväärselt väiksemaks kui SKA infosüsteemi

digitaliseerimisega seotud investeeringud.

Sarnaselt abivahendite loeteluga on ka meditsiiniseadmete loetelus selged rahastamise ja kulude

kavandamise reeglid, mis aitavad kontrollida kulude kasvu. Samas on oluline on silmas pidada, et

abivahendite eelarve jätkab kasvu ka peale 2029. aastat, sest rahvastik vananeb, krooniliste haigustega

inimeste hulk suureneb, abivahendid muutuvad kallimaks. Seega on oluline tagada jätkuv ja ajas kasvav

rahastus, mis arvestab tegelike kuludega. Seda on võimalik teha, jättes ületoodavate abivahendite kulud

arvestuslikuks nii nagu need ka täna on.

Tabel 1. SKA 2025–2029 abivahendite eelarve hinnanguline prognoos ja 2027–2029. a etappides

Tervisekassale eraldatavad summad:

Üleviimise

etapp Üleviimise aasta

SKA kulu/prognoos kokku

abivahenditele (€), koos

käibemaksuga

Tõenäoline

prognooskulu

konkreetse etapi osas

etapi 1. aastal (€)

Tervisekassale

eraldatavad

summad (€)*

2024 21 848 634

2025 23 212 358

2026 27 068 330

I 2027 28 237 514 7 795 217 7,8 mln

II 2028 29 373 097 10 559 686 18,7 mln

III 2029 30 448 378 10 946 251 30,4 mln

* lisaks tuleb tagada TRMH laiendamisega abivahenditele lisanduv kulu (vähemalt osaliselt, sest kulud tekivad

kahe süsteemi koosmõjus).

II Meditsiiniseadmete hinnaregulatsioon

2.1 Lahendatav probleem – patsiendi omaosalus on Tervisekassa soodustusega

meditsiiniseadme ostmisel apteegist suurem võrreldes Tervisekassaga müügilepingu sõlminud

ettevõttest ostmisega, sest RaKS-is puudub selgus hüvitatavate meditsiiniseadmete mõistetes ja

kohustustes.

RaKS § 48 lõike 8 kohaselt kantakse Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu meditsiiniseadmed, mille

suhtes on Tervisekassa ja meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja sõlminud

hinnakokkuleppe (edaspidi hüvitatav meditsiiniseade). Hinnakokkuleppega lepitakse kokku hüvitatava

meditsiiniseadme jaemüügi hind ehk müügipakendi piirhind, mis sätestatakse Tervisekassa

meditsiiniseadmete loetelu lisas. See hind on omakorda aluseks Tervisekassa poolt tasu maksime

kohustuse üle võtmise arvutamisel. Meditsiiniseadme kaardi alusel müüvad meditsiiniseadmeid

ettevõtted, kes on Tervisekassaga sõlminud meditsiiniseadmete eest tasu maksmise kohustuse

ülevõtmiseks lepingu (edaspidi müügilepingu)30 ja apteegid. Apteekidele annab automaatse

30 RaKS §49 lg 2 Meditsiiniseadmete müügilepingu sõlmimine | Tervisekassa

meditsiiniseadmete müümise õiguse apteegiteenuse osutamise tegevusluba. Seega ei ole apteegid

hinnakokkuleppe ega müügilepingu osapooled ning seetõttu ei ole neil seadusest ega lepingust

tulenevat üheselt mõistetavat kohustust meditsiiniseadmete loetelus kehtestatud

jaemüügihindadest kinni pidada ehk saavad müüa meditsiiniseadmeid kõrgema hinnaga, mis

suurendab patsiendi omaosalust. Eestis puudub sarnaselt paljudele teistele riikidele ka

meditsiiniseadmetele hulgi- ja/või jaemüügi juurdehindluse piirmäärade süsteem, mis tähendab, et

apteek võib lisada juurdehindlust talle sobival määral. Eestis on patsientide omaosalus

tervishoiukuludes võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrge (ligikaudu 22% vs EL-is 14,3%31). Suurem

omaosalus võib osutuda rahaliseks piiranguks inimesele vajamineva abi saamisel. Apteekide ebavõrdne

hinnapoliitika süvendab nii tervise ebavõrdsust kui ka ebavõrdsust turul, kuna hinnakonkurentsi

potentsiaal jääb rakendamata. Sellele on viidanud ka valdkonnas tegutsevad erinevad ettevõtted.

Probleemi lahendamist raskendavad RaKS-is kasutatavate mõistete ebaselgus ning mitmeti

mõistetavus.

2.2. Eesmärgid

Muudatuse eesmärk on vähendada patsientide omaosalust meditsiiniseadmete ostmisel ning tagada

meditsiiniseadmete müügiga tegelevate ettevõtete (sh apteekide) vahel võrdne konkurents ja

õigusselgus. Selleks on vaja sõnastada RaKS-is üheselt mõistetavalt hinnastamisega seotud terminid

kõigi osaliste jaoks, järgides neid tõlgendusi, mida enamik meditsiiniseadmete müüjatest ja

Tervisekassa on senini rakendanud. Muudatus on kooskõlas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030

inimkeskse tervishoiu programmis32 seatud eesmärgiga ning WHO soovitusega vähendada leibkonna

omaosalust tervishoiukuludes aastaks 2030 vähemalt 15%-ni.

2.3. Võimalikud lahendused

Meditsiiniseadmete hinna reguleerimiseks ühetaoliselt kõigile ettevõtetele kaalutakse

detailsemalt kahte erinevat lahendusalternatiivi: 1) RaKS-is täpsustatakse, et meditsiiniseadme müüja (sh apteek) võib meditsiiniseadme

Tervisekassa soodustusega müügil rakendada jaemüügihinda, mis ei ületa hinnakokkuleppehinda

ehk maksimaalset jaemüügihinda.

2) RaKS-is sätestatakse, et Tervisekassa soodustusega saavad meditsiiniseadmeid müüa vaid need

ettevõtted, kes on sõlminud Tervisekassaga müügilepingu, milles lepitakse kokku jaemüügihindu

puudutavad reeglid - RaKS § 49 lg 2 muutmine selliselt, et sättest jäetakse välja sõnad „välja

arvatud apteek“.

Kolmandaks võimaluseks on kehtestada meditsiiniseadmete juurdehindluse süsteem jaemüügile või nii

hulgi- kui jaemüügile. Juurdehindluse süsteemi võib kohaldada kas kõigile meditsiiniseadmetele (sh

lisaks Tervisekassa soodustusega nii sotsiaalsüsteemis, raviasutustes kui täishinnaga jaemüügis

müüdavatele meditsiiniseadmetele) või üksnes Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu kaudu

hüvitatavatele meditsiiniseadmetele. Juurdehindluse süsteem võib olla ka üksnes fikseeritud tasu mudel

jaemüügis (nn retseptitasu). Seejuures juurdehindluste rakendamise oluliseks kitsaskohaks on ravimite

juurdehindlusega realiseerunud oluline probleem - puudub sisuline kontroll (ja selleks volitatud

järelevalveasutus) hulgimüügi sisseostuhindade üle. Probleemi kinnitavad Konkurentsiameti 2020.

aastal33 ja 2024. aastal34 valminud analüüsid ning Riigikohtu lahendid.35 Lisaks tuleb arvestada, et

meditsiiniseadmete puhul ei ole eristatud hulgimüüjad ja jaemüüjad, vaid mõlemaid defineeritakse

võrdselt levitajatena. Meditsiiniseadmete turg on nii Eestis kui teistes riikides ravimituruga vähem

31 Eurostat, 2024. Health care expenditure by financing scheme. 32 Inimkeskse tervishoiu programm 2025-2028 33 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news-files/konkurentsiameti_ettepanek_01.09.2020_ravimite_hinnakujundus.pdf 34 https://www.konkurentsiamet.ee/media/583/download 35 2 RKHKo 31.10.2013 asjas 3-3-1-84-12; RKPJKo 18.05.2015 asjas 3-4-1-55-14

reguleeritud. Meditsiiniseadmete müüki kehtiva õiguse kohaselt ei käsitata erinõuetega tegevusalana,

millel tegutsemiseks on vaja taotleda tegevusluba (loakohustus) või esitada majandustegevusteade

(teatamiskohustus). Seega peaks meditsiiniseadmete juurdehindluse süsteemi rakendamiseks sätestama

loa- või teatamiskohustuse, mis suurendaks halduskoormust, mis ei ole kooskõlas riigi suundadega

bürokraatia vähendamiseks. Määrata tuleks asutus loa- või teatamiskohustusega erialal tegutsevate

isikute või asutuste järelevalveks, sh juurdehindluste nõuetekohase rakendamise kontrolliks, mis

tähendaks töökoormuse ja kulude kasvu ka riigiasutustele, mis samuti ei ole kooskõlas eesmärgiga

vähendada avaliku sektori suurust ja kulusid. Võib hinnata, et meditsiiniseadet vajavatele inimestele

rakenduks juurdehindluse süsteemis võrreldes tänase olukorraga vähesel määral suurem omaosalus,

kuna Eesti turg on väike ja vähese konkurentsi tõttu püsivad hinnad kõrged. See mõjutab kaudselt ka

meditsiiniseadet vajavate inimest tervist ja heaolu. Samas tuleb silmas pidada, et üldine juurdehindluste

rakendamine omaks väga olulist mõju kogu meditsiiniseadmete sektorile, kuid teadaolev probleem on

kitsalt Tervisekassa soodustusega apteekides müüdavate toodete osas. Eeltoodud põhjustest lähtuvalt ei

ole meditsiiniseadmete juurdehindluste süsteemi ülesehitamine proportsionaalne lahendus arvestades

probleemi ulatust ning selle lahenduse võimalikku mõju kõigile seotud osapooltele, mistõttu VTK-s

seda alternatiivi põhjalikumalt ei käsitleta.

Sõltumata hindade reguleerimise lahendusest täpsustatakse õigusselguse huvides RaKS-is

mõisted „hinnakokkuleppehind“, „piirhind“ ja „jaemüügihind“, hinnakokkuleppe sõlmimise ja

muutmise kord.

Kasutusele võetakse mõiste „hinnakokkuleppehind“, mis tähistaks hinnakokkuleppes kokku lepitud

maksimaalset jaemüügihinda, ning mõiste „piirhind“, mis täpsustaks Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise aluseid meditsiiniseadme rühma sees. Praegu on RaKS-is (§ 48 lg 5 p 5)

defineeritud meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind (milleks on

hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügi hind), kuid lisaks defineeritakse piirhinda kui hinda, mis on

Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks (§ 481 lg 3, st võrreldava odavuselt

teise meditsiiniseadme piirhind ehk hinnakokkuleppes kokku lepitud jaemüügihind)36. Seega on

kasutusel kaks sõnastuselt sarnast, kuid sisult erinevat piirhinna mõistet, mis praktikas tekitab segadust.

Samuti on oluline üheselt mõistetavalt defineerida sarnaselt ravimitele (RaKS § 41 lg 11)37 mõiste

„jaemüügihind“ – meditsiiniseadme jaemüügihind on käesoleva seaduse tähenduses ühe

meditsiiniseadme või meditsiiniseadme pakendi lõplik müügihind tarbijale, mis kujuneb hulgi- ja

jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise ning kõigi tarneahelas tehtavate soodustuste ja

allahindluste mahaarvamise järel.

RaKS § 48 lõike 8 kohaselt kantakse Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu meditsiiniseadmed, mille

suhtes on Tervisekassa ja tootja või tema esindaja sõlminud hinnakokkuleppe, kuid kehtiv regulatsioon

ei täpsusta meditsiiniseadme hinnakokkuleppe sõlmimise ja muutmise põhimõtteid. Õigusselguse

loomiseks tuleks meditsiiniseadme hinnakokkuleppe sõlmimise ja muutmise põhimõtted sätestada

samamoodi nagu ravimite hinnakokkuleppe puhul (RaKS § 45), arvestades meditsiiniseadmete

valdkonna erisusi.

2.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Hinnaregulatsiooni analüüs38 andis ülevaade meditsiiniseadmete lõpliku jaemüügihinna kujunemise

kitsaskohtadest ja osapoolte vajadustest ning võimalikest edasist analüüsi vajavatest stsenaariumidest.

36 Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat meditsiiniseadet, siis alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest on Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks meditsiiniseadmete

loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind. 37 Ravimi jaemüügihind käesoleva seaduse tähenduses on ravimi ühe müügipakendi lõplik müügihind tarbijale, mis kujuneb ravimi hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise ning ravimitootja või müügiloa hoidja, hulgi- või jaemüüja tehtavate soodustuste ja

allahindluste mahaarvamise järel. 38Ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs 2023, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE poolt SOM tellimusel

2.5. Mõju

Sihtrühm 1 – meditsiiniseadet vajavad inimesed

2024. a hüvitati meditsiiniseadmeid 110 625 inimesele, mis moodustab 8% kogurahvastikust.

Mõjutatud sihtrühma võib pidada keskmiseks.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Täna võib meditsiiniseadme jaemüügihind apteekides kujuneda kõrgemaks kui hinnakokkuleppehind,

mis tähendab meditsiiniseadet vajava ravikindlustatud inimese jaoks ka kõrgemat omaosalust.

Tervisekassa andmetel realiseeriti 2023. a 65% meditsiiniseadme retseptidest apteegivõrgu kaudu,

seejuures kõigist apteegis sooritatud müükidest ligi pooled (45,4% ehk 85 737 retsepti) olid teostatud

kallima hinnaga kui hinnakokkuleppes kokku lepitud hind. Kuigi keskmiselt isiku kohta ülemakstud

summa ei tundugi esmapilgul kolossaalne (6,28 eurot isiku kohta), maksid 115 patsienti täiendavat

omaosalust vahemikus 100–199 eurot, 39 patsienti 200–599 eurot ning 4 patsiendi puhul jäi

enammakstud summa vahemikku 1094–11 061 eurot. Kokku maksid inimesed 2023. a apteekidele 223

351 eurot, s.o 19,8% rohkem, kui nad oleksid hinnakokkuleppe alusel pidanud maksma. Seega mõjutab

tänane olukord negatiivselt inimeste majanduslikku toimetulekut.

Lahendusalternatiivis 1 ja 2 toodud lahendus omaks positiivset mõju meditsiiniseadet vajavate inimeste

majanduslikule toimetulekule ja seeläbi ka tervisele ning heaolule. Tervisekassa andmetel müüdi 2023.

aastal diabeeditarvikute valdkonna seadmeid kallimalt ning inimesed maksid toodete eest enam

omaosalust kui oleksid hinnakokkuleppe alusel pidanud maksma. Diabeeditarvikutest müüdi nt

lantsette 92% kallimalt, insuliininõelu 66% kallimalt ja pideva glükoosimonitooringu komplekte 497%

kallimalt. Samuti on kõrgemad jaemüügihinnad nahahooldusvahenditel, mida Tervisekassa rahastab

kaasasündinud sarvestumishäirega kulgeva nahahaigusega patsientidele ning astma vahemahutitel, mis

on rahastatud astmaga lastele ning haavasidemetel, mida rahastatakse haavanditega patsientidele. Ehk

võib järeldada, et põhjendamatult suurem omaosalus tabab haavatavamaid sihtrühmasid ja leibkondi,

kus on kroonilise haigusega ja/või vanemaealised inimesed või lapsed, mistõttu on muudatusel mõju ka

inimeste võrdsele kohtlemisele võrreldes nendega, kel on võimalik kasutada Tervisekassa lepingulisi

partnereid, kelle puhul maksimaalne jaemüügihind on müügilepingus reguleeritud.

Ebasoovitava mõjuna võivad apteegid maksimaalse jaemüügihinna reguleerimisel (lahendusalternatiiv

1) või kohustusega sõlmida müügileping, mis keelab hinnakokkuleppehinnast kallimalt müümise

(lahendusalternatiiv 2) olla vähem motiveeritud teatud meditsiiniseadmeid müüma (apteekide kasum

väheneb), mis võib omada mõju inimeste jaoks meditsiiniseadmete kättesaadavusele. Samas on

tõenäoline, et kui apteegid loobuvad meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadmete müümise

võimalusest, tekib turule alternatiivseid ettevõtteid või olemasolevad ettevõtted laiendavad tootevalikut

ehk turg korrastab end muutunud olukorras ümber ning kättesaadavus patsientidele seetõttu ei halvene.

Ebasoovitavat mõju vähendab alternatiivsete ettevõtete tulemine turule või olemasolevatel ettevõtetel

oma tootevaliku laiendamine, kuna Tervisekassa lepingulised partnerid peavad meditsiiniseadmete

loetelus olevad meditsiiniseadmed turul kättesaadavana hoidma.

Muudatuse sotsiaalse ja majandusliku mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

võivad kaasneda muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju sagedus on

keskmine, kuna meditsiiniseadmete taotlemine võib olla reeglipärane, kuid mitte igapäevane.

Muudatusega võivad kaasneda ebasoovitavad mõjud, mis on maandatavad turu tavapärase toimimise

kaudu. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik ja sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline.

Sihtrühm 2 – apteegid

Muudatus mõjutab apteekidest kõiki üldapteeke, mida oli Ravimiameti andmetel Eestis 2024. aastal

472. Kõikidest Eesti ettevõtetest (2024. a seisuga 158 37839) moodustavad need 0,3%.

Majanduslik mõju

Lahendusalternatiivil 1 ja 2 on mõju üldapteekide kasumi teenimise võimalusele. Muudatuse tulemusel

ei oleks apteekidel enam võimalus teenida meditsiiniseadmete müügi pealt sarnast kasumit nagu täna.

Samas moodustab enam teenitud 223 351 eurot marginaalse osas apteekide käibest – 2023. a oli see

542 miljonit eurot40 ehk vaid 0,041% kogukäibest. Alternatiiv 2 on võrreldes alternatiiv 1-ga

bürokraatlikum, sest eeldab apteekide ja Tervisekassa vahel müügilepingute sõlmimist ja lepingute

uuendamist iga 5. aasta tagant.

Muudatuse majandusliku mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad

kaasneda muudatused, aga nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju sagedus on keskmine,

kuna meditsiiniseadmete taotlemine võib olla reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Muudatusega võivad

kaasneda ebasoovitavad mõjud. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale oluline.

Sihtrühm 3 – Tervisekassaga lepingu sõlminud meditsiiniseadmete müüjad

2025. a mai seisuga on Tervisekassaga müügilepingu sõlminud meditsiiniseadmete müüjaid 5641, mis

moodustab kõikidest Eesti ettevõtetest ca 0,04%42.

Majanduslik mõju

Täna ei ole meditsiiniseadme tootja esindajad alati motiveeritud meditsiiniseadmele soodsamat hinda

hinnakokkuleppes pakkuma, kuna teatud juhtudel suureneb selle arvelt vaid kolmanda turuosalise

(apteek) kasum. Lahendusalternatiivis 1 ja 2 kirjeldatud muudatusega paranevad meditsiiniseadmete

müüjate konkurentsitingimused ning kasum jaotub võrdsemalt. Samuti võib tekkida võimalus laiendada

müügikanaleid, kasvatada käivet ja kasumit seniste apteegimüükide asemel (kui apteegid peaksid

loobuma Tervisekassa soodustusega osade meditsiiniseadmete müügist). Ebasoovitavaid mõjusid ei

tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale oluline.

Sihtrühm 4 – Tervisekassa

Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest Tervisekassa ja ravikindlustuse eelarvet.

Mõju riigivalitsemisele

Lahendusalternatiivide 1 ja 2 korral paraneb Tervisekassa positsioon hinnaläbirääkimistel, kuna

maksimaalne jaemüügihind, milles kõik meditsiiniseadmete ettevõtted omavahel võrdselt

konkureerivad, kehtib ühtmoodi kõigile turuosalistele. Seejuures lahendusalternatiivi 2 puhul tekib

arvestatav töökoormus Tervisekassale täiendavate müügilepingute sõlmimiseks ja haldamiseks

apteekidega. Arvestades 2024. a Tervisekassa meditsiiniseadmete müügistatistikat, on potentsiaalne

lisanduvate lepingute hulk samaväärne üldapteekide arvuga (Ravimiameti 2024. aasta andmetel 472).

Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline.

Mõistete selgus lihtsustab süsteemist aru saamist ja rakendamist mitte ainult Tervisekassa, vaid ka

kõikide teiste osapoolte (inimesed, apteegid, meditsiiniseadmete müüjad) jaoks. Muudatus loob

õigusselguse ning regulatsioon muudetakse sarnasemaks ravimite regulatsiooniga. Ebasoovitavaid

mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline.

III Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õiguse laiendamine

39 Statistikaamet, 2024. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD

ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas (02.04.2025) 40 Apteegistatistika | Ravimiamet 41 Tervisekassa, 2025. 42 Statistikaamet, 2024. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas (02.04.2025)

III 3.1 Lahendatav probleem – meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus on ainult arstil,

mis tähendab, et Tervisekassa soodustusega ei saa neid välja kirjutada teised selleks pädevad

tervishoiuspetsialistid, kelle juurde inimene oma terviseprobleemiga pöördub.

Patsient liigub oma raviteekonnal erinevate ravietappide ja spetsialistide vahel, kus igal ühel on

pädevustest ja oskustest tulenev roll ja vastutus, mis tagab piiratud tervishoiuressursside optimaalseima

kasutuse. Tervisesüsteemi arenedes on spetsialistide rollid patsiendi käsitluses samuti muutuses. Nt

eriõe baaspädevuses43 on meditsiiniseadme kaardi koostamine ja vastava koolituse saanud

ämmaemandal gestatsioondiabeedi diagnoosimine raseduse jälgimise juhendi44 alusel. Rasedate

nõustamise ja dieetraviga tegelevad vastava koolituse läbinud ämmaemandad. Füsioterapeudid

määravad ortoose ja tallatugesid. Seega erinevad tervishoius töötavad spetsialistid hindavad juba praegu

abivahendite vajadust sotsiaalsüsteemis. Samas spetsialist küll tuvastab meditsiiniseadme vajaduse,

kuid Tervisekassa soodustuse saamiseks peab ta patsiendi suunama arsti juurde meditsiiniseadme kaardi

väljakirjutamiseks45,46. Seeläbi pikenevad ravijärjekorrad, jooksutatakse patsienti ning suurendatakse

tervishoiusüsteemi toimimise ebaefektiivsust.

3.2. Eesmärgid

Eesmärk on anda meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus ka teistele tervishoius

töötavatele spetsialistidele nende pädevuse piires, mis aitab kaasa tõhusama ja inimkesksema

tervishoiusüsteemi kujundamisele. Lisaks toetab muudatus abivahendite ja meditsiiniseadmete

integratsiooni tagades, et meditsiiniseadme kaardi väljakirjutajate ring Tervisekassa rahastuse korral ei

kitseneks.

WHO toob tööjõu raamistikus47 tervishoiu tööjõu kriisi ühest lahendustest välja erinevad paindlikud

praktikad ja tervishoius töötavate spetsialistide täies ulatuses pädevuste kasutamise.

Muudatus ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega, kuid on seotud VTK I osas kirjeldatud koalitsioonileppest tuleneva abivahendite ja

meditsiiniseadmete süsteemi ühtsetele alustele viimisega, mille eesmärk on lõimida tervishoiu- ja

sotsiaalteenused.

3.3. Võimalikud lahendused

Kuna tegemist on regulatiivse muudatusega, siis mitteregulatiivseid võimalusi olukorra lahendamiseks

ei ole. Arvestades tervishoiu pidevat arengut ja muudatusi on mõistlik teha meditsiiniseadme kaardi

väljakirjutamise regulatsioon võimalikult paindlikuks.

Selleks on vajalik muuta meditsiiniseadme seaduse48 § 321 lõiget 2, mille kohaselt on meditsiiniseadme

kaart isikule arsti poolt sobiva meditsiiniseadme määramiseks väljakirjutatud dokument selliselt, et

kaardi väljakirjutajaks on tervishoiutöötaja, tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik või tervishoiuteenuse

osutamisel osalev spetsialist. See annab võimaluse lisaks arstidele meditsiiniseadme kaarti välja

kirjutada ka nt õdedel, eriõdedel, ämmaemandatel, füsioterapeutidel, optometristidel,

43 Eesti Õdede Liidu koduleht. Eriõe baaspädevused, 2025. https://www.ena.ee/wp-content/uploads/2022/04/Erioe-baaspadevused-1.pdf 44 Raseduse jälgimise juhend. Gestatsioondiabeediga patsiendi jälgimine ja ravi, 2018.

https://rasedajalgimine.weebly.com/gestatsioonidiabeediga-patsiendi-jaumllgimine-ja-ravi.html 45 MSS järgi on kaart isikule arsti poolt sobiva meditsiiniseadme määramiseks väljakirjutatud dokument. 46 Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu (kehtiv: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024017) §64 lg 1-2 kohaselt võtab Tervisekassa tasu

maksmise kohustuse üle ainult sellise Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest, mille kohta on retseptikeskuses vormistatud meditsiiniseadme kaart. Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus on Terviseametis registreeritud arstil. Meditsiiniseadme

kaardi väljakirjutaja on kohustatud meditsiiniseadme kaardi välja kirjutama elektroonilisel kujul ja see salvestatakse retseptikeskuses. 47 WHO koduleht. Health and care workforce in Europe: time to act, 2025. https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289058339 48 RT I, 20.11.2024, 2

tegevusterapeutidel ja audioloogidel. Samuti jätab see paindlikkuse tulevikuks uute erialade (nt

tervisejuht) vaatest, kellel võib tekkida kompetents teatud abivahendite määramiseks. Sarnaselt tuleb

täiendada RaKS-i § 48 lõiget 5. Muudatused annavad aluse Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelus49

sätestada iga meditsiiniseadme rühma puhul, milline spetsialist lähtudes väljaõppest ja pädevusest võib

meditsiiniseadet välja kirjutada. Seega kõikidele spetsialistidele kõikide meditsiiniseadmete

väljakirjutamise õigust ei anta. Seejuures on oluline hoida väljakirjutamise õigused võimalikult

loogilised ja arusaadavad. Analoogselt on abivahendite tõendite määramise õiguse volitusnorm toodud

sotsiaalhoolekande seaduses § 47 lõikes 550, kuid konkreetsed õigused on täpsustatud määruse tasemel.

Oluline on tagada, et lisaks väljakirjutamise juriidilisele õigusele ja tehnilisele lahendusele

retseptikeskuses (ja tulevikus tervisejuhtimise töölaual / TJTL), on nendel spetsialistidel olemas ka

vajalikud õigused tervise infosüsteemi (TIS) asjakohaste andmete nägemiseks ja sisestamiseks. Õiguste

laienemise korral on sellel andmekaitsealane mõju ja vastavasisulise eelnõu juurde tehakse

andmekaitsealane mõjuhinnang. See on oluline abivajaduse hindamise dokumenteerimiseks, et tagada

kvaliteetne teenus ja Tervisekassa rahaliste vahendite õiguspärane kasutamine. Õed ja ämmaemandad51

ning tervishoiutöötajatega võrdustatud isikud (füsioterapeudid, logopeedid, kliinilised psühholoogid)

omavad juba TIS-i juurdepääse52. Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad spetsialistid (nt audioloogid,

optometristid, tegevusterapeudid), kui nad töötavad tervishoiuteenuse tegevusluba omavas asutuses, omavad küll juurdepääsu TIS-i andmete nägemiseks, kuid andmete sisestamiseks ja edastamiseks

vajavad veel vastava tehnilise lahenduse loomist ja määruste53,54 muutmist vajalike õiguste saamiseks.

Iseseivalt või ainult rehabilitatsioonimeeskonnas töötavatel tegevusterapeutidel, audioloogidel ja

optometristidel puudub andmete vaatamise ja edastamise võimalus TIS-is ning selliste spetsialistide

täpne arv on teadmata. Samas peab arvestama, et abivahendeid saab SKA soodustusega osta

rehabilitatsiooniplaani alusel kuni rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste jõustumiseni 2027. aastal55,

mis tähendab, et tänasel kujul toiminud rehabilitatsioonimeeskonna töö kujundatakse lähiaastatel

ümber.

3.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õiguse laiendamist on toetanud Tervisekassa eriõe

pilootprojektis osalenud haiglad (vt Tervisekassa eriõe juhtprojekti kokkuvõttes toodud järeldusi)56,

Eesti Õdede Liit, Eesti Ämmaemandate Ühing ja Eesti Tegevusterapeutide Liit.

3.5. Mõju

Sihtrühm 1 – meditsiiniseadet vajavad inimesed (vt täpsemat kirjeldust punktis 2.5, Sihtrühm 1)

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Muudatusega paraneb oluliselt meditsiiniseadmete kättesaadavus, kuna inimesed saavad vajalikele

seadmetele kiirema ja sujuvama juurdepääsu. Lisaks ei pea abivajajad enam pöörduma mitme

tervishoiutöötaja poole, mis aitab vähendada nii nende ajakulu kui ka võimalikke lisakulusid. Muudatus

toetab ka tervishoiusüsteemi koormuse leevendamist ning aitab lühendada ravijärjekordi. Kuna mitme

spetsialisti külastamine võib abivajajate jaoks põhjustada segadust ja rahulolematust, siis muudaks

lihtsam ja selgem meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise protsess nende ravikogemuse paremaks.

Vähem visiite, ümber suunamisi ja bürokraatiat tähendab abivajajatele ka loogilisemat ja sujuvamat

49 RT I, 27.12.2024, 17 50 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega abivahendi kasutamise vajaduse tuvastaja sõltuvalt abivahendi keerukusest. 51 TTKS TK § 3 lg 1 ja lg 6: tervishoiutöötajad on TTKS tähenduses Terviseametis registreeritud arst, hambaarst, õde ja ämmaemand ning

tervishoiutöötajaga võrdsustatud füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed, kes osutab ravi ja on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. 52 Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud ja tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus–Riigi Teataja 53 Sotsiaalministri määrus nt 56 "Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord" 54 Sotsiaalministri määrus nr 53 "Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused" 55 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2025-03/SKA_SRT_infotund%2027.03.25.pdf 56 Tervisekassa koduleht. Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosoleku kokkuvõte, 2025. https://www.tervisekassa.ee/sites/default/files/TTL%20komisjon/ttl_komisjon_20240117_protokoll_avalik.pdf

teekonda. Samuti võimaldab väiksem visiitide arv kiiremat ligipääsu vajalikele teenustele või

meditsiiniseadmetele ning varasemat sekkumist, mis aitab ennetada haiguste süvenemist.

Uue süsteemiga kohanemine võib siiski võtta aega teatud hulga inimeste jaoks. Kuigi meditsiiniseadme

kaardi väljastamise õigus laieneb, võivad osa abivajajatest eelistada jätkuvalt arsti poole pöördumist.

Seda riski aitab maandada sihtrühmale suunatud piisav ja sihipärane teavitustöö. Üheks võimalikuks

ebasoovitavaks mõjuks võib olla see, et TIS-is täisligipääsude saamine võtab aega tegevusterapeutide,

oftalmoloogide ja audioloogide puhul – sellisel juhul võib küll olla meditsiiniseadme kaardi

väljastamise õigus, kuid mitte dokumenteerimisõigus. See probleem peaks siiski järgnevatel aastatel

lahenema seoses TIS-i ja TJTL-i arendustega.

Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad

kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on

keskmine, kuna meditsiiniseadmete vajadus võib olla reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Mõjutatud

sihtrühma suurus on keskmine. Muudatusega võivad kaasneda ebasoovitavad mõjud. Kokkuvõttes on

muudatuse sotsiaalne ja majanduslik mõju sihtrühmale oluline.

Sihtrühm 2 – meditsiiniseadmete vajaduse hindajad

Muudatus mõjutab neid tervishoiutöötajaid või tervishoius töötavaid spetsialiste, kellel on väljaõpe ja

pädevus meditsiiniseadme vajadust hinnata. Abivahendite vajaduse määramisel on erinevatel

spetsialistidel pädevus, oskused ning kogemused sotsiaalsüsteemist olemas. Kui ilmneb, et

meditsiiniseadmete vajaduse määramisel oleks oskuseid vajalik arendada, saab seda planeerida läbi

vastavate koolituste. Täpset spetsialistide arvu ei ole võimalik välja tuua, aga 2023. aasta andmetel

mõjutas see hinnanguliselt järgmisel hulgal valdkonnas töötavaid spetsialiste: õed (9103 inimest),

füsioterapeudid (661), ämmaemandad (523), audioloogid (6)57, logopeedid (127), optometristid (68) ja

tegevusterapeudid (57).

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õiguse laiendamine toetab tervishoiutöötajate või tervishoius

töötavate spetsialistide töökoormuse tasakaalustamist ning suurendab tervishoiusüsteemi üldist

tõhusust ning jätkusuutlikkust. Õiguste laiendamine vähendab vajadust täiendavate arstivisiitide järele

olukordades, kus meditsiiniseadme vajaduse on juba tuvastanud teine spetsialist, näiteks füsioterapeut,

eriõde või ämmaemand. Selline muudatus aitab vähendada bürokraatiat, leevendada eriarstide

töökoormust ning võimaldab tervishoius töötavate spetsialistide pädevust senisest paremini rakendada,

millel omakorda on positiivne mõju ka teenuste kättesaadavusele.

Lisaks võib tervishoiutöötajate või spetsialistide töömaht ümber jaotuda või ka mõningal määral

suureneda, kuna meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamine toob kaasa täiendavad ülesanded, mis võivad

mõningal määral suurendada halduskoormust. Samal ajal väheneb spetsialistide ajakulu seoses

tegevustega, mis puudutasid abivajajate edasi suunamist eriarsti juurde meditsiiniseadme kaardi

väljastamiseks.

Samuti tekib spetsialistidel vajadus meditsiiniseadme vajaduse tuvastamisel väljastada ja

dokumenteerida kaart vastavas infosüsteemis. Selleks on võimalik kasutada Arstiportaali (tasuta), kuid

need spetsialistid, kes kasutaksid tasulisi infosüsteeme, nemad peavad arvestama lisakuludega

(litsentsitasud, liidestus jne). Spetsialistidel, kes töötavad suuremates raviasutustes, saavad kasutada

selleks juba olemasolevaid asutuste infosüsteeme.

Muudatuse sotsiaalse ja majandusliku mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on

keskmine, kuna kokkupuude võib olla reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus

57 Audioloogid Eestis – Eesti Audioloogia Selts

on keskmine. Muudatusega võib kaasneda ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne

mõju sihtrühmale oluline.

Sihtrühm 3 – riigiasutused

Mõjutatud sihtrühm on riigiasutustest Tervisekassa (2 inimest) ja TEHIK. 2025. aasta aprilli seisuga

tegeleb TEHIK-us Ravimiameti andmekogudega 6–7 inimest. Muudatus mõjutab ka TEHIK-u

töötajaid, kes haldavad Tervisekassa andmekogusid. Täpsem ülevaade halduskoormusest esitatakse

eelnõu raames.

Mõju riigivalitsemisele, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Muudatusel on mõningane mõju nii Tervisekassa töökoormusele, sest meditsiiniseadmete loetelus tuleb

sätestada, milliste meditsiiniseadmete õigus millistel tervishoius töötavatel spetsialistidel on ning see

eeldab ka erialaseltsidega konsulteerimist. Samas on tegu pigem ajutise töömahu kasvuga ning

varasematest ettepanekutest lähtuvalt on olemas ka esmane teadmine, milliste valdkondade osas oleks

muudatused esmajoones põhjendatud (nt füsioterapeutidele ortooside väljakirjutamise õiguse andmine).

Muudatus võib tähendada ka IT arendusi, et määrusega antud õigused liiguksid ka retseptikeskuse ja

vajalike registrite vahel (nt tervishoiutöötajate register). Muudatus mõjutab ka TEHIK-ut, kus võib

tekkida vajadus teha IT-arendusi, et eelmainitud uued õigused oleksid infosüsteemides nõuetekohaselt

kajastatud.

Muudatusega võivad kaasneda ebasoovitavad mõjud töökoormuse suurenemise näol. Kokkuvõttes on

muudatuse riigivalitsemise, infotehnoloogia ja infoühiskonnaga seotud mõju sihtrühmale oluline.

Sihtrühm 4 – riigieelarve

Mõju riigivalitsemisele

Kui spetsialist saab hinnata ja ka määrata vajaliku meditsiiniseadme, paraneb ka ravi järjepidevus ja

välditakse katkestusi inimeste raviteekonnas. Samas, terviklik ja järjepidev ravikorraldus aitab tagada

pikemas perspektiivis kvaliteetsema ravi ning võimaldab tervishoiusüsteemi ressursse kasutada

tõhusamalt58, toetades seeläbi ka riigi kulude vähendamist. Kokkuvõttes on muudatuse

riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline. 59

Edasine väljatöötamine

Käesolevale VTK-le oodatakse huvipoolte tagasisidet kuni 29. augustini 2025.

VTK saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Ravimiametile,

Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Taastusarstide Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti

Õdede Liidule, Eesti Rehabilitatsiooni Asutuste Liidule, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidule, Eesti

Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Vaagnapõhjahäirete Seltsile, Tervise

ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide

Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Kurtide Liidule, Eesti Audioloogia Seltsile, Eesti Naha- ja

Suguhaiguste Arstide Seltsile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Arstide

Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti

Proviisorapteekide Liidule ning abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvatele ettevõtetele.

VTK tagasiside põhjal lepitakse kokku abivahendite ja meditsiiniseadmete reformi edasine aja- ja

tegevuskava koostöös SKA, Tervisekassa, Ravimiameti ja TEHIK-uga.

58 Eesti Haigekassa (2021). Tervishoiuteenuste arengukava 2021–2024.

Väljatöötamiskavatsuse põhjal soovitakse välja töötada eelnõu, millega muudetakse SHS-i, RaKS-i ja

MSS-i vastavalt väljatöötamiskavatsuses väljapakutud ajaraamile ja regulatiivsetele lahendustele, mis

kooskõlastamise järel valituks osutuvad.

Vastutavad ametnikud: Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puudega inimese õiguste

poliitika juht Kadri Mets ([email protected]), tervishoiukorralduse osakonna ravimi- ja

meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste ([email protected]), tervishoiuteenuste osakonna

nõunik Leena Kalle ([email protected]). VTK mõjude analüüsi koostas analüüsi ja statistika osakonna

tervisepoliitika juhtivanalüütik Kadri Kallip ([email protected]).