Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/3218-1 |
Registreeritud | 10.07.2025 |
Sünkroonitud | 11.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
LISA 1. Üleviidavate abivahendite grupid
Aasta Valdkond kitsamalt
Tehingu
liik
Kogukulu
2024
SKA kulu
2024
Tehingute
arv (müük)
2024
Tehingute
arv (üür)
2024
2027
Ortopeedilised jalatsid Müük 613 195 461 786 3 360 0 Muud proteesid Müük 233 553 151 852 743 0 Orienteerumise abivahendid Müük 18 466 16 386 96 0 Kuulmisabivahendid Müük 6 726 594 5 184 375 13 579 0
Optilised abivahendid Müük 162 152 125 666 700 0 Abivahendid audio- ja visuaalse teabe
käitlemiseks Müük 54 309 46 131 91 0
Helistamistarvikud, võimendiga,
kõnelevad, visuaalsed Müük 8 420 4 900 20 0
Häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja
signaliseerimisseadmed Müük 9 112 6 565 62 0
Sülearvutid ja digitaalsed abimehed Müük 2 980 2 384 1 0
Alternatiivsed sisendseadmed Müük 965 869 1 0
Arvutite väljundseadmed Müük 19 414 17 473 19 0
Abivahendid joonistamiseks ja
kirjutamiseks Müük 6 131 5 285 23 0
Arvutusabivahendid Müük - - 0 0
Häälvõimendid Müük - - 0 0
Taktiilsed ja kõnelevad seaded Müük 11 436 7 838 97 0
KOKKU 7 866 726 6 031 510 18 792 0
2028
Alajäsemeproteesid Müük 3 410 753 3 180 557 871 0
Proteesid (varia) Müük 146 280 131 678 198 0
Koljuortoos Müük 1 980 1 782 1 0
Neuroortoos Müük 78 850 66 288 14 0
Ülajäsemeproteesid Müük 617 064 584 295 42 0
Uriini absorveerivad abivahendid Müük 9 569 796 3 813 698 359 400 0
Naha kaitse ja puhastamise vahendid Müük 129 237 56 375 21 263 0
Rõivad ja jalatsid Müük 24 824 13 613 2 333 0
Abivahendid
riietumiseks/lahtiriietumiseks Müük 13 593 6 340 571 0
KOKKU 13 992 377 7 854 627 384 693 0
2029
Lamatiste vältimise abivahendid Müük / Üür 540 759 475 312 2 074 209
Liikumis-, jõu- ja tasakaalutreeningu
seadmed Müük / Üür 328 147 289 078 1 2 345
Ortoosid Müük 0 0 0 0
Abivahendid pesemiseks, vannitamiseks
ja duši kasutamiseks Müük / Üür 578 377 302 601 74 989 762
Tualeti kasutamise abivahendid Müük / Üür 972 381 697 159 3 201 40 182
Kaitsekiiver Müük 85 60 1 0
Käimisabivahendid kahe käega
käsitsemiseks Müük / Üür 1 553 818 714 522 1 461 75 290
Käsiratastoolid Müük / Üür 3 062 166 2 717 340 38 64 034
Ühe käega käsitsetavad
käimisabivahendid Müük 96 990 40 878 3 759 0
Siirdumis- ja teisaldamisabivahendid Müük / Üür 35 496 14 556 257 1 440
Elektrilised ratastoolid Müük / Üür 659 719 561 778 26 3 018
Ratastoolide tarvikud Müük / Üür 194 349 156 926 345 1 017
Muud sõiduriistad Müük / Üür 371 584 332 043 4 3 522
Tõstmisabivahendid Müük / Üür 55 531 38 221 3 1 067
Jalgrattad Müük / Üür 47 257 41 601 2 537
LISA 1. Üleviidavate abivahendite grupid
Trepi kasutamise vahendid Müük / Üür 0 0 0 0
Autokohandused Müük 67 529 58 358 25 0
Voodid Müük / Üür 1 196 554 1 056 848 14 26 445
Toetusabivahendid Müük 32 572 12 027 1 116 0
Voodilaud Üür 56 962 39 251 0 5 743
Istemööbel Müük / Üür 237 653 209 835 19 1 902
Lisavarustus ratastoolidele Müük 8 295 6 409 54 0
Kaasaskantav kaldtee Müük 12 162 5 590 26 0
Dialoogiseadmed, kommunikaatorid Müük 190 392 172 603 36 0
Statiivid Müük / Üür 9 122 8 223 48 0
Pikendused - haaramistangid Müük 17 586 7 962 729 0
Kirjutuslaud Müük - 0 0 0
Abivahendid muude spordialadega
tegelemiseks Üür 3 625 3 319 0
13
KOKKU 10 329 111 7 962 498 88 228 227 526
LISA 2. Erandite taotlemise analüüs
1
1. Erandite taotlemise statistika Sotsiaalkindlustusameti andmetel
Erandite taotlemise üldandmed (2024.a):
Esitatud taotlusi: 2724
Taotlusi esitanud inimeste arv: 1879
Erandi otsuste alusel teostati 1,6% kõikidest abivahendite tehingutest
Tabel 1: Erandite taotlemise otsused (2024.a)
Otsuse liik Otsuste arv Otsuste osakaal taotlustest
Positiivne 2357 86,5%
Negatiivne 45 1,7%
Lõpetatud 155 5,7%
Osaliselt positiivne 167 6,1%
Kokku 2724 100%
Erandi taotluse alusel abivahendeid saavate inimeste osakaal on väga väike, ca 2,7% kõikidest
abivahendite saajatest. Kuigi erandi taotlusega seotud inimesi on vähe, kulub nendele abivahenditele
ligi kolmandik SKA abivahendite eelarvest. See on palju rohkem, kui nende inimeste või tehingute arv
eeldaks. See tähendab, et kuigi erandi menetlusi on vähe, siis nende mõju eelarvele on oluline, mis
viitab, et erandi taotluse alusel soetatakse kallimaid abivahendeid. Seda ilmestavad tabelis 3 toodud
andmed, kus üle poole kõikidest eranditaotlustest esitati piirhinna tõstmiseks.
Kõige rohkem erandite taotlusi on seotud proteeside, kuulmis- ja liikumisabivahenditega (peamiselt
ratastoolidega). Näiteks põlve- ja reieproteesid on tellimusmeditsiiniseadmed, mida ei ole küll
koguseliselt palju, kuid nad valmistatakse iga inimese jaoks eraldi käsitööna ja selle tõttu ei pruugi
kehtestatud piirhind alati katta tegelikke kulusid (nt kui on olnud tegemist mõlema jala
amputeerimisega, siis võivad mõlema jala proteesid maksta kokku ca 100 000 eurot).
Kuulmisabivahendid on samuti kallid (ca 5000 eurot). Ratastoolide puhul on olnud erandi taotlusi, kus
individuaalselt kohandatud spetsiaalne ratastool maksab ca 20 000 eurot.
2. Peamised erandite taotlemise põhjused ja abivahendi valdkonnad, milles erandeid
taotletakse
Tabelis 3. on välja toodud, millistel põhjustel erandeid taotletakse ja tabelis 4. on välja toodud, millised
on peamised abivahendite valdkonnad, milles erandeid taotletakse. Paljud erandi taotlused sisaldavad
mitut erinevat samal ajal esitatud vajadust (nt piirhinna tõstmine koos omaosaluse vähendamisega),
mistõttu on andmed tabelis 3. esitatud koondatuna peamise põhjuse alusel.
Tabel 3. Erandite taotlemise põhjused SKA-s (2024.a)
Erandi taotlemise põhjus Taotluste arv Osakaal taotlustest
Piirhinna tõstmine 1481 54%
Erandi tingimus loetelus 294 11%
Uus abivahend enne vana kasutusaja
lõppemist 284 10%
Piirlimiidi tõstmine 274 10%
Loeteluväline abivahend 108 4%
Muu 105 4%
Teenuse muutus 99 4%
Omaosaluse vähendamine 79 3%
Kokku 2724 100%
LISA 2. Erandite taotlemise analüüs
2
Andmetest nähtub, et piirhinna tõstmine moodustas üle poole (54%) kõikidest erandite menetluse
põhjustest. See viitab süsteemsele probleemile, et kehtivad piirhinnad ei kata paljude vajalike
abivahendite tegelikke hindu ega arvesta piisavalt erinevate sihtrühmade vajadustega. Täpsemad
näidustused ning põhjendatud juhtudel – kui tegemist on väga individuaalsete ja spetsiifiliste toodetega
– on võimalik tootegrupi sees piirhinda mitte kehtestada (mis võimaldaks TerK-il soodustust arvutada
toote hinnast). Ülejäänud pool erandite menetlusest on jaotunud küllaltki võrdselt teiste erandi
taotlemise põhjuste vahel. Positiivsete otsuste määr on väga kõrge (86,5%, lisaks osaliselt positiivsed
otsused 6,1%), mis tähendab, et paljusid vajadusi oleks võimalik katta ilma eraldi erandimenetluseta.
Tabel 4. Erandite taotlemise valdkonnad SKA-s (2024.a)
Abivahendite valdkond Erandi taotluste arv
Kõik proteesid (varuosad, remont) 763
Kuulmisabivahendid 621
Liikumisabivahendid 475
Laste abivahendid 320
Inkontinents abivahendid 156
Ortopeedilised jalatsid 136
Hooldusega seotud abivahendid 135
Kommunikatsiooniabivahendid 47
Nägemisabivahendid 28
Juhtkoer 18
Ortoosid 13
Autokohandused 11
3. Loeteluvälised abivahendid
Loeteluväliste abivahendite võimaldamine erandi taotluste alusel on taganud inimeste jaoks SKA
teenusekorralduses paindlikkuse. Osaliselt on see paindlikkus olnud vajalik, sest mõned abivajadused
on väga harva esinevad. Kui vajadus on aja jooksul kasvanud, siis on loetelu uute abivahenditega
täiendatud (nt trepironija, juukseproteesid). Loeteluväliste abivahendite andmed ilmestavad, milliseid
vajadusi 2024. a tagati. Kõik seni esitatud loeteluvälised vajadused on kaardistatud ning neid saab
arvestada uute kategooriate ja hüvitamise reeglite loomisel TerK-is. Loeteluväliste abivahendite otsuste
kõrge positiivne määr (89%) viitab võimalusele need loetellu integreerida.
Tabel 5. Erandi otsused SKA-s loeteluvälistele abivahenditele (2024.a)
Erandi otsused Otsuste
arv
Positiivsed 90
Negatiivsed 5
Menetlus lõpetatud 12 Kokku 107
LISA 2. Erandite taotlemise analüüs
3
Tabel 6. Loeteluvälised abivahendid - positiivsed otsused SKA-s (2024.a)
Positiivse otsusega loeteluvälised abivahendid Otsuste
arv
Ratastoolide käiturseadmed 30
Surverõivad 20
Neuroortoosid 9
Silmadega juhitava kommunikaatori statiiv 9
Kuulmisabivahendite tarvikud (nt lisamikrofonid) 8
Asendravi madrats 3
Kommunikaatori kasutamiseks mõeldud erilahendused (juhtkangid, klaviatuur) 2
Erilahendustega turvapiiretega funktsionaalvoodi 2
Kommunikaatori remont 1
Kaherattaline jalgratas 1
Individuaalne kaitsekiiver 1
Digitaalsed suhtlusabivahendid 1
Erilahendusega klaviatuur 1
Koljuortoos 1
Asendravipadi 1
Kokku 90
4. SKA erandite liigid, juhtumipõhised näited ja TerK võimalikud süsteemsed lahendused
Allolevad näited sisaldavad väljamõeldud, kuid elulisi juhtumeid, mis ilmestavad SKA-le esitatud
erandi taotluseid. Näite juures on välja toodud ka võimalik süsteemne lahendus TerK-is, eesmärgiga
vältida erandimenetlusi ja pakkuda vajalikku lahendust läbi diferentseeritud hüvitamistingimuste, mis
võimaldavad arvestada erinevate sihtgruppide erinevaid vajadusi. Abivahendite üleminekul TerKi ning
hüvitamistingimuste määratlemisel võetakse arvesse ka juba SKA erandimenetluse senist praktikat, et
ennetada olukordi, kus inimesele vajaliku abivahendi saamine võib põhjendamatult viibida.
4.1. Omaosaluse vähendamine
Jaanus (42) vajab aktiivsusgrupp III põlve- ja reieproteesi (ISO-kood 06.24.15.03, piirhind 14 800 €).
Riik katab 90 %; omaosalus 10% oleks ~1480 €.
Põhjus erandiks: Omaosaluse tasumine nii suures summas ei ole võimalik.
Võimalik lahendus Tervisekassas: Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadme hüvitis1 kehtib Tervisekassa
soodustusega retseptiravimite ja meditsiiniseadmete puhul. Kui inimene on kalendriaasta jooksul
tasunud nende eest vältimatut omaosalust rohkem kui 100 €, rakendub talle automaatne täiendav
hüvitis, mis vähendab edaspidiseid kulusid.
Näiteks, kui meditsiiniseadme piirhind on 14 800 € ja Tervisekassa hüvitab sellest 90%, jääks inimese
tavapäraseks omaosaluseks 10% ehk 1 480 €. Kuna täiendav hüvitis rakendub pärast 100 € suurust
omaosalust, väheneb inimese tegelik kulu oluliselt. Selle näite puhul tuleb esmalt tasuda 100 €
(eeldusel, et varasemad kulud puuduvad). Järgmisest 200 €-st (vahemikus 100–300 €) hüvitatakse 50%,
mistõttu inimene maksab veel 100 €. Ülejäänud 1 180 €-st (ehk osast, mis ületab 300 €) hüvitatakse
90%, seega on inimese omaosalus sellest 118 €.
Kokku moodustab inimese omaosalus 318 €, mis on oluliselt väiksem võrreldes algse 1 480 €-ga.
Omaosalus võib praktikas olla veelgi väiksem, kui inimesel on varasemalt juba kulutusi
meditsiiniseadmetele ja ravimitele.
4.2. Uus abivahend enne vana kasutusaja lõppu
1 Täpsem info kättesaadav: Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis | Tervisekassa
LISA 2. Erandite taotlemise analüüs
4
Rasmus (24) jalalaba protees (ISO-kood 06.24.03) ei sobi pärast kahte aastas kasutamist tulenevalt
aktiivsemast eluviisist ja suurest kaalukaotusest. Proteesi loetelujärgne kasutusaeg on 7 a.
Põhjus: Loetelu lubab uue proteesi soetada 5. aasta pärast.
Võimalik lahendus Tervisekassas:
Meditsiiniseadme seaduse § 321 lõike 3 kohaselt peab meditsiiniseadme müüja veenduma seadme
sobivuses ning vajadusel tagama selle kohandamise kasutajale, et lahendada võimalikult palju
individuaalseid olukordi otse tootja ja kasutaja vahel.
Kui selline kohandamine ei ole võimalik või tekib sagedamini olukordi, kus meditsiiniseade ei vasta
kasutaja vajadustele, saab meditsiiniseadmete hüvitamistingimustega tagada, et põhjendatud juhtudel
või teatud diagnooside korral hüvitatakse inimesele meditsiiniseadet sagedamini (nt kahe aasta tagant).
Meditsiiniseadmete loetelu uuendatakse kaks korda aastas – 1. jaanuaril ja 1. juulil. Loetelu muudatused
tehakse vastavalt tervishoiusüsteemi arengutele, patsientide vajadustele ning spetsialistide
ettepanekutele. Hüvitamistingimusi on võimalik muuta või täpsustada põhjendatud juhtudel, et
paremini kajastada inimeste vajadusi ja muutuvaid terviseseisundeid. Sellised muudatused võimaldavad
paindlikumalt reageerida olukordadele, kus olemasolevad tingimused ei taga piisavat toetust või ei
arvesta piisavalt kasutajate tegelikku olukorda.
4.3. Loeteluväline abivahend
Laura (7 k) vajab koljuortoosi, kuid sellist toodet loetelus pole.
Põhjus erandiks: Puudub ISO-kood, pole loetelu alusel hüvitatav.
Võimalik lahendus Tervisekassas:
Kõikide loeteluväliste toodete osas tehakse ettepanek ettevõtetele toodete meditsiiniseadmete loetellu
kandmiseks. Selliselt tagatakse, et kõik seni erandi taotluse alusel rahastatud tooted saaksid kantud
meditsiiniseadmete loetellu. Meditsiiniseadmete loetelu uuendatakse kaks korda aastas – 1. jaanuaril ja
1. juulil. Loetelu muudatused tehakse vastavalt tervishoiusüsteemi arengutele, patsientide vajadustele
ning spetsialistide ettepanekutele. See võimaldab lahendada vastava meditsiiniseadme vajaduse kõikide
patsientide jaoks terviklikult ning efektiivselt, ilma et iga juhtumit peaks tulevikus eraldi hindama,
seejuures arvestades sihtgrupi üldist vajadust ja tagades parema ligipääsu vajalikule
meditsiiniseadmele.
4.4. Limiidi suurendamine
Maarika (61) vajab 240 mähet ühes kuus tulenevalt tarvitatavatest ravimitest, mis suurendavad
urineerimist.
Põhjus erandiks: Loetelu lubab osta ühes kuus 120 mähet, aga vajadus on kahekordne tulenevalt
tervislikest põhjustest.
Võimalik lahendus Tervisekassas:
Põhjendatud vajaduse korral hüvitamistingimuste diferentseerimine, mis võimaldab teatud diagnoosi
või tervisliku seisundi alusel hüvitada suuremas koguses mähkmeid.
4.5. Piirhinna tõstmine
Klaarika (29 a) töötab õpetajana ja vajab Bluetooth-funktsiooniga kõrvasisest kuuldeaparaati. Kuna
ta töötab ja kasutab kuuldeaparaati igapäevaselt, siis tal on õigus osta kõrgema piirhinnaga toode
(aktiivsusgrupp II, ISO 22.06.12.02 piirhind 736€). Sobiva mudeli hind on aga 1 800 €, mis teeb inimese
omaosaluseks (10% x 736) + (1800 – 736) = 1137,6 €.
Põhjus erandiks: Vajaliku tehnoloogilise lahendusega abivahendi hind ületab loetelus kehtestatud
piirhinda, mistõttu jääb sobiv abivahend inimesele kättesaamatuks.
Võimalik lahendus Tervisekassas:
Kehtiva piirhinna süsteemi täpsustamine, luues olemasoleva tooterühma (nt kuuldeaparaadid) sees
kitsam piirhinnarühm, mis arvestab spetsiifiliste tehnoloogiliste omaduste, näiteks Bluetooth-
LISA 2. Erandite taotlemise analüüs
5
funktsiooni, olemasolu. Selline lähenemine võimaldaks määrata kõrgema piirhinna nendele seadmetele,
mille tehnilised näitajad ja hind ületavad tavapärase rühma keskmise taseme, kuid mille kasutamine on
meditsiiniliselt põhjendatud ja vajalik, näiteks tööalase või sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.
Kitsama piirhinnarühma loomine tagab, et ka kõrgema hinnaga, kuid meditsiiniliselt ja funktsionaalselt
vajalike seadmete puhul oleks inimestel ligipääs riigipoolsele hüvitisele, vähendades oluliselt
omaosalust. See võimaldab lahendada olukorra süsteemselt, ilma et iga üksikjuhtumit tuleks eraldi
käsitleda, ning tagab parema vastavuse tegelikule abivajadusele.
4.6. Tehingu liigi muutus
Vaino (56) vajab traumajärgselt püsivalt elektrilist funktsionaalvoodit (18.12.10); loetelu lubab vaid
üüritehingut 46,80 €/kuus, voodi kasutuajaks on kehtestatud 8 aastat.
Põhjus erandiks: 8.a üürikulu ületab ostuhinna, pikaajalisel hooldusel oleks ratsionaalne lubada müük.
Võimalik lahendus Tervisekassas:
Võimaldada elektrilise funktsionaalvoodi puhul nii müügi- kui ka üüritehingut, sõltuvalt patsiendi
tervislikust seisundist ja abivahendi kasutusprognoosist. Selline paindlik lahendus võimaldab valida
kulutõhusama rahastamisviisi, võttes arvesse seda, kas patsiendil on tegemist ajutise või pikaajalise
kasutusvajadusega.
Kui abivahendi pikaajaline kasutamine on meditsiiniliselt põhjendatud ja prognoositavalt püsiv, võib
müügitehing olla riigile soodsam ja patsiendile mugavam lahendus. Sellise põhimõtte rakendamine
aitab vältida olukordi, kus pikaajaline üürikulu ületab seadme ostuhinna mitmekordselt ning võimaldab
ressursse kasutada sihipärasemalt ja säästlikumalt.
4.7. Võimaldamine erandi taotluse alusel
Mart (12 a) autismispektrihäirega vajab taustamüra vähendamiseks klassiruumis kuulmisabivahendiga
koos kasutatavat traadita suhtlemisabivahendit (FM-süsteemi, ISO 22.18.24), mille loetelus ongi märge
„erandi taotluse alusel“
Põhjus: Kõik vastavalt märgitud ISO-koodid läbivad erandi menetluse.
Võimalik lahendus Tervisekassas:
Erandite menetluse asemel on võimalik kehtestada rühmapõhised hüvitamise tingimused, mis
täpsustavad, kellel ja millisel juhul on õigus seadet saada ilma eranditaotluse esitamiseta.
Näiteks FM-süsteemide puhul, mida kasutatakse kuulmis- ja suhtlemisraskustega laste
hariduskeskkonnas, võiks loetelus sätestada selged hüvitamistingimused (nt vanus, diagnoos,
kasutuskoht), mis võimaldavad nendele suunatud ja süsteemset rahastamist. Selline lähenemine
lihtsustab ja kiirendab abivahendite kättesaadavust, vähendab halduskoormust ja toetab sihtgrupi
vajadust õigeaegse ning sobiva abivahendi kasutamiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Justiits- ja Digiministeerium [email protected]
Meie 10.07.2025 nr 1.2-1/1835-1
Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine)
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine). Palume arvamust avaldada 29. augustini 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa:
1. Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
2. Üleviidavate abivahendite grupid 3. Erandite taotlemise analüüs
Kadri Mets [email protected]
Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
Väljatöötamise kavatsus on koostatud selleks, et lahendada kolme teemat:
I Abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine ühtseks inimkeskseks süsteemiks
Probleem: Praegu rahastavad abivahendeid ja meditsiiniseadmeid kaks asutust – Sotsiaalkindlustusamet
ja Tervisekassa. Samas on abivahendite ja meditsiiniseadmete eesmärk sarnane, seadmeid ning
vahendeid vajavad sageli samad inimesed, vajadust tuvastavad samad tervishoius töötavad spetsialistid
ja müüvad samad ettevõtted. Selline paralleelne süsteem on keeruline, dubleeriv ning ressursimahukas
nii inimestele, spetsialistidele, ettevõtetele kui ka riigile.
Eesmärk: Luua terviklik korraldusmudel ja rahastussüsteem, mis vähendab bürokraatiat inimese, arstide
ja tervishoius töötavate spetsialistide, ettevõtete ning riigi jaoks.
Lahendus: Viia Sotsiaalkindlustusameti kaudu korraldatavad abivahendid kolmes etapis (2027. a, 2028.
a, 2029. a) üle Tervisekassa kaudu korraldatavate meditsiiniseadmete loetellu. Muudatuse tulemusena
tekib kolmanda etapi lõpuks üks loetelu meditsiiniseadmetest ja abivahenditest, millel on ühtsetel
põhimõtetel sätestatud hüvitamistingimused ning rahastamise reeglid.
II Meditsiiniseadmete hinnaregulatsioon
Probleem: Apteegid ei ole hinnakokkuleppe ega müügilepingu osapooled ja neil ei ole seadusest ega
lepingust tulenevat kohustust meditsiiniseadmete loetelus kehtestatud jaemüügihindadest kinni pidada.
Seetõttu saavad apteegid müüa meditsiiniseadmeid kõrgema hinnaga kui Tervisekassaga lepingu
sõlminud ettevõtted, mille tõttu on patsiendi omaosalus meditsiiniseadme ostmisel apteegist suurem.
Eesmärk: Vähendada patsientide omaosalust meditsiiniseadme ostmisel ja tagada õiglane konkurents
ning õigusselgus kõikide müüjate (sh apteekide) vahel.
Lahendus: Ravikindlustusseaduses kaalutakse hinna ühtlustamiseks kahte varianti – kas keelata
kallimalt müük kui hinnakokkuleppes sätestatud või lubada müüki vaid lepingulistel ettevõtetel. Samuti
täpsustatakse seaduses hindadega seotud mõisteid ja hinnakokkulepete sõlmimise ning muutmise korda.
III Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õiguse laiendamine
Probleem: Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus on ainult arstil ja meditsiiniseadme kaarti ei
saa välja kirjutada teised selleks pädevad tervishoiuspetsialistid, kelle juurde inimene oma
terviseprobleemiga võib pöörduda.
Eesmärk: Anda meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus ka teistele tervishoius töötavatele
spetsialistidele nende pädevuse piires, mis aitab kaasa tõhusama ja inimkesksema tervishoiusüsteemi
kujundamisele.
Lahendus: Muuta meditsiiniseadme seadust ja ravikindlustuse seadust ning meditsiiniseadmete loetelu
määrust selliselt, et väljakirjutamise õigus sõltuks konkreetsest meditsiiniseadme rühmast, mis
võimaldaks valdkonna arenedes seda lihtsalt täiendada või muuta.
I Abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine ühtseks inimkeskseks süsteemiks
1.1. Lahendatav probleem – inimeste, tervishoiutöötajate, ettevõtete ja riigi jaoks on
abivahendite ja meditsiiniseadmete rahastussüsteem killustatud, mistõttu on abi saamine
ebaühtlane
Tervisekassa meditsiiniseadmete ja Sotsiaalkindlustusameti abivahendite rahastussüsteemi
eesmärk on võimaldada raviks, funktsioonihäire parandamiseks või kompenseerimiseks
soodustingimustel seadmeid ja vahendeid, mida vajavad sageli samad inimesed, vajadust
tuvastavad samad tervishoius töötavad spetsialistid ning müüvad samad ettevõtted. Kahe
erineva, kuid sarnast eesmärki kandva ja osaliselt kattuva sihtrühmaga süsteemi haldamine ja
arendamine kahe korraldusasutuse kaudu on ressursimahukas ja kulukas dubleerimine.
Süsteemide erisustest on raske aru saada, mis muudab kõikide osapoolte (abivahendit või
meditsiiniseadet vajavate inimeste, tervishoius töötavate spetsialistide, ettevõtete, riigi) jaoks
süsteemis orienteerumise, abi osutamise ja abi saamise raskeks.
Abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamine on korraldatud kahe erineva süsteemi kaudu
(tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem), mille korraldusasutusteks on Tervisekassa ja Sotsiaalkindlustusamet
(SKA). Tervisekassa hüvitab ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel müügitehinguna
meditsiiniseadmete loetelus olevaid meditsiiniseadmeid, mis aitavad leevendada või ravida haigusi või
vigastusi1. SKA hüvitab sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel nii müügi- kui ka üüritehinguna
abivahendite loetelus olevaid abivahendeid ja erandi taotluse alusel loeteluväliseid abivahendeid, mis
aitavad parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või
säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisevat toimetulekut2. Seega kuuluvad nii abivahendid kui ka
meditsiiniseadmed oma olemuselt pigem tervisevaldkonda, sest mõlemad on mõeldud inimese raviks,
funktsioneerimisvõime parandamiseks või kompenseerimiseks. Sellele lisaks on tegu osaliselt sarnaste
või üksteist täiendavate toodetega, millest enamus on meditsiiniseadmed Euroopa Parlamendi ja
nõukogu meditsiiniseadmete määruse3 ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete määruse4 tähenduses.
Aja jooksul on ka kahe süsteemi hüvitamise reegleid muudetud sarnasemaks. Nii on kõik abivahendid
ja meditsiiniseadmed inimese jaoks kas 50% või 90% soodustusega. Samuti ei ole alates 01.09.2025
abivahendi riigipoolse soodustusega saamise eelduseks enam puude raskusastme või vähenenud
töövõime olemasolu.
Sihtrühmad on mõlema süsteemi puhul osaliselt kattuvad:
Abivahendite ja meditsiiniseadmete vajajad ehk abivajajad – meditsiiniseadmeid ja
abivahendeid vajavatel inimestel on tarvis sageli tooteid mõlemast süsteemist. Näiteks
urineerimisfunktsiooni häirega patsient saab põiekateetrit Tervisekassa rahastusel, kuid uriini
absorbeerivat abivahendit SKA rahastusel; ortopeedilisi jalatseid hüvitab SKA, aga
individuaalseid tallatugesid Tervisekassa, kuigi enamik jalatsite kasutajatest vajab samaaegselt ka
tallatugesid.
Abivahendite ja meditsiiniseadmete vajaduse hindajad – mõlemas süsteemis hindavad vajadust
tervishoius töötavad spetsialistid, kelle poole inimene oma terviseprobleemiga pöördub. Raviarst
määrab meditsiiniseadme vajaduse ja koostab inimesele digitaalse meditsiiniseadme kaardi. Sama
raviarst võib tuvastada ka abivahendi vajaduse ja väljastada paberkandjal abivahendi tõendi.
1 Meditsiiniseade RaKS tähenduses on instrument, aparaat või seade, samuti materjal või muu toode, mida kindlustatud isik saab kasutada tavakasutajana eraldi või kombinatsioonis, ühel või enamal tootja ettenähtud otstarbel ja mille kavandatud põhitoime kindlustatud isikule ei
ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik ja on vajalik haiguse jälgimiseks, leevendamiseks või raviks; vigastuse
leevendamiseks või raviks. 2 Abivahend SHS-i tähenduses on toode, mis aitab parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada
või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek. 3 Määrus (EL) 2017/745. Eestikeelsena kättesaadav: Määrus - 2017/745 - EN - EUR-Lex 4 Määrus (EL) 2017/746. Eestikeelsena kättesaadav: Määrus - 2017/746 - EN - EUR-Lex
Seejuures on abivahendi vajaduse tuvastajate ring laiem5 kui meditsiiniseadme tuvastajate ring
(ainult arst).
Ettevõtted – toodete eest tasumiseks samadele ettevõtetele on sõlmitud selleks erinevad tasu
maksmise kohustuse ülevõtmise lepingud (Tervisekassa ja SKA-ga) ja müügitehinguid tehakse
läbi kahe erineva süsteemi (retseptikeskus ja SKAIS2). Näiteks kõik üldapteegid, kes müüvad
abivahendeid, müüvad ka meditsiiniseadmeid, kuid peavad selleks kasutama erinevaid
müügiprogramme või liidestama oma müügiprogrammi kahe erineva süsteemiga.
Süsteemid on endiselt erinevad digitaliseerituse osas – tervishoiusüsteemis on meditsiiniseadmete
väljakirjutamine ja müük digitaalne (meditsiiniseadme kaardi vahendusel), arveldamine ettevõtetega
automaatne ning info inimesele leitav Terviseportaalist. Sotsiaalsüsteemis on digitaliseeritud ja e-
teenusena kasutuses abivahendite tehingute edastamine ja kuvamine SKA iseteeninduses,
automatiseeritud on tehingute kontrollid ning arveldused ettevõtetega. Digitaliseerimata on abivahendi
tõendi väljastamine – tõend väljastatakse paberil või selle skaneeritud koopia saadetakse inimesele e-
posti teel. Seetõttu on abivahendi tõendi väljastamine spetsialistidele ebamugav ja keerukas ning nii
spetsialistidel kui ka SKA-l puudub ülevaade sellest, milliseid abivahendi tõendeid on inimesele juba
mõne teise spetsialisti poolt väljastatud.
Samuti puuduvad sotsiaalsüsteemis abivahendite hinnakokkulepped, mis tervishoiusüsteemis on
kohustuslikud ning aitavad patsientide omaosalust ja Tervisekassa kulusid paremini kontrollida.
Tervisekassa ja meditsiiniseadme esindaja lepivad kokku iga meditsiiniseadme maksimaalse
müügihinna, mis on mõlemale osapoolele vastuvõetav ning neid hindu saab muuta ainult läbirääkimiste
teel ning tingimusel, et muudatus on põhjendatud ja kooskõlas alternatiivsete toodete maksumustega.
Süsteemide keerukusele ja ebaefektiivsusele ning loogilise terviku puudumisele on tähelepanu juhtinud
näiteks Riigikontroll6 ning sellele viidatakse ka riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“7.
Samuti toob „Eesti 2035“ välja probleemid info liikumisel eri valdkondade ja tasandite vahel.
Infosüsteemid on üles ehitatud pigem ühe valdkonna keskselt ega arvesta inimese vajadusi tervikuna.
Lisaks ei ole teenuste andmestike digiteerituse ja andmekvaliteedi tase piisav, et tagada tõhus
sotsiaalvaldkonna juhtimine, poliitikakujundamine ning teadus- ja arendustegevus.
1.2. Eesmärk – vähendada dubleerimist ja bürokraatiat ning viia abivahendite ja
meditsiiniseadmete süsteem ühtsetele alustele
VTK eesmärk on viia abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteem ühtsetele alustele, et lõpetada
ebamõistlik dubleerimine ja luua terviklik korraldusmudel ning rahastussüsteem, mis lihtsustab
süsteemi ja vähendab bürokraatiat arstide, õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide, ettevõtete ning
riigi jaoks. Muudatus loob selge, lihtsa, digitaliseeritud ja tervikliku ning ühtsetel tingimustel
toimiva süsteemi nii vajaduse tuvastaja, abivajava inimese, ettevõtete kui ka riigi jaoks, mis
kokkuvõttes lihtsustab ja kiirendab abivahendite ning meditsiiniseadme kättesaadavust.
VTK on osa Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppest, mille eesmärk on lõimida tervishoiu- ja
sotsiaalteenused ning kaotada dubleerivad ja bürokraatlikud takistused, et pakkuda inimestele vajalikku
5 Abivahendi vajaduse tuvastaja võib olla perearst, üldarst, arst-resident, eriarst, õde, ämmaemand, optometrist, füsioterapeut, kellel on
füsioterapeudi kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon ja kes töötab tõendi väljastamise hetkel füsioterapeudina rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja juures; tegevusterapeut, kellel on tegevusterapeudi kutse või riiklikult
tunnustatud kõrgharidus tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon ja kes töötab tõendi väljastamise hetkel tegevusterapeudina
rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja juures; logopeed, kellel on logopeedi 7. või 8. taseme kutse; audioloog, kellel on magistrikraad audioloogias ning rehabilitatsioonimeeskond rehabilitatsiooniplaanina. 6 2024.a audit „Riigi tegevus erivajadustega inimeste toetamisel“ Kättesaadav Riigikontrolli koduleheküljel:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19391&AuditId=6570 7 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus
abi kiiremini ja tõhusamalt. Selleks hakatakse pakkuma abivahendeid peamiselt tervishoiusüsteemi
kaudu.8
Samuti on VTK seotud Heaolu arengukava sotsiaalhoolekande programmiga (2025–2028)9, mille
raames jätkatakse erivajadusega täisealistele suunatud toetuste ja teenuste reformiga. Selle osana
korraldatakse ümber ja lõimitakse abivahendite ning meditsiiniseadmete süsteem, et muuta see
kasutajasõbralikumaks ja tõhusamaks.
1.3. Võimalik lahendus – täielik üleviimine ehk üks süsteem. Kõikide abivahendite etapiviisiline
üleviimine Tervisekassa korralduse alla.
Kirjeldatud probleemile pakub tervikliku lahenduse ainult abivahendite ja meditsiiniseadmete rahastuse
täielik üleviimine ühte süsteemi (kolmes etapis). Viies ühest süsteemist teise ainult teatud
tervishoiusüsteemiga enim seotud abivahendid (nt rinnaproteesid, ortopeedilised jalatsid, kuulmise
abivahendid jms), lahendaks see probleemi vaid osaliselt, sest nii inimesed, tõendi väljastajad kui ka
ettevõtted jääksid jätkuvalt seotuks kahe süsteemiga ning ka riigi vaatest tuleks paralleelselt tagada ja
arendada kahte süsteemi. Oleks küll võimalik muuta sotsiaalsüsteemis abivahendite hüvitamist veelgi
sarnasemaks tervishoiusüsteemi meditsiiniseadmete rahastusega, arendades välja abivahendite
väljastamise digilahenduse, kujundades ümber abivahendite hinnastamise ja hüvitamise reeglid (nt
hinnakokkulepete sõlmimine), kuid ka sellisel juhul oleks jätkuvalt kaks paralleelset ning õiguslikult ja
tehniliselt killustatud süsteemi.
Abivahendid kuuluvad oma olemuselt tervisevaldkonda ning on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruste tähenduses lõviosas meditsiiniseadmed. Tervishoiusüsteemis on meditsiiniseadmete
väljakirjutamine juba digitaliseeritud ning tervishoiutöötajad kasutavad retseptikeskust ravi
määramiseks nii meditsiiniseadmete kui ravimite jaoks. Samuti on ülevaade rahastatavatest toodetest ja
nende hindadest selgem ja hinnalepetega tagatud meditsiiniseadmete loetelus. Kõiki neid aspekte
arvesse võttes, on põhjendatud terviksüsteemi rahastamine ja arendamine viia Tervisekassasse (SKA
asemel). Erandiks on juhtkoerad10, mis oma olemuselt ei kuulu abivahendite hulka ja mille edasiseks
rahastamiseks sotsiaalsüsteemi poolt tuleb leida muu sobivam lahendus. Muudatuse tulemusena tekib
kolmanda etapi lõpuks üks loetelu meditsiiniseadmetest ja abivahenditest, millel on ühtsetel
põhimõtetel sätestatud hüvitamistingimused ning rahastamise reeglid.
Etapiviisiliselt üle toodavaid abivahendeid hakatakse hüvitama RaKS § 48–491 põhimõtete alusel ja
neile ei kehti enam Tervisekassasse üle toomisel SHS-i §-d 46–55. Abivahenditele, mida ei ole veel üle
toodud, kehtivad SHS-i sätted ja need on välja toodud abivahendite loetelus. Samad tooted korraga
mõlemas loetelus olla ei saa. Etapiviisiliselt üle toodavaid abivahendeid hüvitatakse edaspidi
ravikindlustatud inimestele. Abivahendite puhul on praegu hüvitamise tingimuseks, et tegu peab
olema Eestis elava Eesti kodanikuga, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis
elaval välismaalasega ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elava
välismaalasega (sotsiaalseadustiku üldosa seadus § 3 lg 1). Samas on tänastel abivahendi riigipoolse
soodustusega saajatel ka ravikindlustus, sest lapsed, vähenenud töövõimega inimesed ja eakad on
ravikindlustatud11. Ületoodavate abivahendite vajadust hakkab tõendama digitaalne
meditsiiniseadme kaart. Sellega asendub üle toodavatel abivahenditel paberkandjal abivahendi tõend
8 Kättesaadav Vabariigi Valitsuse kodulehelt: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-
2027/sotsiaalne-heaolu 9 Kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025- 01/Sotsiaalhoolekande%20programm%202025-2028.pdf 10 ISO kood 12.39.00 (juhtkoer), 12.39.00.01 (juhtkoera I etapp), 12.39.00.02 (juhtkoera II etapp), 12.39.00.03 (juhtkoera III etapp),
2.39.00.04 (veterinaarkulud), 12.39.00.06 (õppepäev), 12.39.00.07 (lemmikloomakindlustus), 12.39.00.08 (juhtkoera teenuselt väljumine). 11 Arvestada tuleb, et ilma ravikindlustust andva töövõime languseta on riigipoolse soodustusega võimalik saada rinnaproteesi,
silmaproteesi, kuulmisabivahendeid ja heli ülekandesüsteemi juhul, kui isikul on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, ala- ja
ülajäsemeproteese, juukseproteese. Samuti on alates 01.09.2025 abivahendeid võimalik saada eelneva puude tuvastamise/töövõime hindamiseta.
digitaalse meditsiiniseadme kaardiga. Samas võib erandlikeks olukordadeks (nt hädaolukord,
eriolukord, sõjaolukord) olla mõistlik tagada võimalus kasutada pabertõendeid/paberretsepte.
Võrreldes tänase ISO-koodide põhise abivahendite rahastusega, on meditsiiniseadmete välja
kirjutamine meditsiiniseadme rühma12 põhine ja rahastus tootepõhine (loetelus on välja toodud
konkreetsed tooted, mida Tervisekassa rahastab), mis tähendab, et iga meditsiiniseadme osas peab
ettevõte esitama soodustuse taotluse ning hinna osas Tervisekassaga kokkuleppele jõudma. See on
võrreldes abivahendite rahastusega tootevaliku võimaldamise osas rangem, kuid samas tagab oluliselt
parema ülevaate müüdavate toodete, nende hindade ja omaduste osas. Meditsiiniseadmete loetelu
muudetakse regulaarselt kaks korda aastas, mis võimaldab tootevaliku optimaalset uuendamist.
Abivahendite loetelus on 249 erinevat tootegruppi ehk ISO-koodi, mille alla kuulub ca 2600 erinevat
toodet13, millest suur osa vajavad veel registreerimist meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus
(MSA14). Kohustus abivahendeid MSA-s registreerida on SHS-iga reguleeritud (§ 55 lg 4), kuid paljud
abivahendid täna siiski MSA-s registreeritud ei ole. Üle toodavate abivahendite toodete esindajatel tuleb
esitada Tervisekassale soodustuse taotlus ning Tervisekassal hinnata rahastuse põhjendatust ning
sõlmida hinnakokkulepped. Samuti on vaja Tervisekassal kokku leppida erialaekspertidega hüvitamise
tingimused (sihtgrupi kirjeldused, hüvitavad kogused, hüvitamise kestused, piirlimiidid jms) ning
arendada välja üüriteenus ning sõlmida või muuta müügilepinguid. Kõikide abivahendite üleviimisel
meditsiiniseadmete loetellu on vaja erialaekspertidega üle vaadata ka abivahendite ja
meditsiiniseadmete sihtgrupi kirjeldused selliselt, et need vastaksid vajadusele ega koormaks liigselt
tervishoiusüsteemi (nt on VTK koostamise käigus tõusetunud vajadus üle vaadata tallatugede sihtgrupi
kirjeldus). Jätkuvalt oluline on Tervisekassa poolt arendada meditsiiniseadmete ja abivahendite
väljakirjutamise õigsuse automaatseid kontrolle tagamaks, et rakendustingimustega sätestatud
kriteeriume ka praktikas jälgitakse. Seega puudutab muudatus lisaks ca 64 000 abivahendi kasutajatele
ja abivahendi tõendi väljastajatele olulisel määral 186 abivahendi ettevõtet, Ravimiametit, SKA-d,
Tervisekassat ja Sotsiaalministeeriumi. Etapiviisiline üleminek kolmes osas (2027. a, 2028. a, 2029.
a) võimaldab kõigile osapooltele muudatuse sujuvat rakendamist ning tagab arstide, teiste
tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete kaasamise ning ka riigi esindajate hallatava töökoormuse.
Üle viidavate abivahendite grupid on täpsemalt välja toodud VTK lisas 1.
Tervikliku ülemineku ja süsteemide ühtlustamise saavutamiseks tuleb teha muudatused järgmistes
õigusaktides:
Sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 (abivahendite loetelu) ning tervise- ja tööministri
määruse nr 86 (meditsiiniseadmete loetelu) muutmine selleks, et lisada abivahendid
meditsiiniseadmete loetellu ning samaaegselt arvata abivahendid abivahendite loetelust välja.
Meditsiiniseadme seaduse (MSS) ja RaKS muutmine selleks, et laiendada meditsiiniseadme
kaardi väljakirjutajate ringi lisaks arstidele ka teistele selleks pädevatele tervishoiuspetsialistidele.
Detailsemalt käsitleb teemat VTK III osa.
RaKS muudatused selleks, et:
o Luua õiguslik alus hüvitada abivahendeid, mis ei vasta meditsiiniseadme definitsioonile (nt
tualeti kasutamise abivahendid, abivahendid pesemiseks, vannitamiseks ja duši kasutamiseks,
häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja signaliseerimisseadmed). Praegu on RaKS-i alusel
võimalik hüvitada meditsiiniseadmeid, ainsaks erandiks on kaasasündinud
sarvestumishäirega kulgeva nahahaiguse raviks kasutatavad nahahooldusvahendid.
o Võimaldada üüriteenust meditsiiniseadmete loetelus olevate toodete rahastamiseks. Praegu
on üüriteenus olemas vaid abivahendite puhul, meditsiiniseadmeid on võimalik vaid välja
osta, sest seni on Tervisekassa rahastanud selliseid meditsiiniseadmeid, mille üürimine pole
olnud vajalik (spetsiaalselt konkreetsele inimesele mõeldud seadmed, millest paljud on
ühekordseks kasutamiseks). Abivahendite üleviimisel meditsiiniseadme loetellu hinnatakse
üle, milliste abivahendite puhul üüriteenus on jätkuvalt põhjendatud (sh osade abivahendite
12 Meditsiiniseadmete rühm ühendab meditsiiniseadmete loetelus sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmeid. 13 Sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 lisas (abivahendi loetelu) on 249 ISO-koodi, millega saab tehinguid teha. 14 Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu: https://msa.sm.ee/
puhul võib-olla kasutusajast lähtuvalt mõistlikum pigem rahastada toodete väljaostu).
Üüriteenuse loomiseks arendatakse vastav tehniline lahendus MSA-s ning retseptikeskuses.
SHS muudatused:
o Kolmanda etapi lõpuks (01.01.2029) tunnistatakse SHS §-d 46–55 kehtetuks.
Lisaks muudatustele õigusaktides on üleminekuks vajalikud järgmised muudatused:
Olemasolevate püsikasutajate abivahendi tõendite automaatne digisüsteemi ületoomine. Inimestele, kellel on püsiv abivahendi vajadus ning sotsiaalsüsteemis kordustõendi vajadus
puudub, tagatakse integratsiooni käigus ravi järjepidevus, st retseptikeskuses luuakse
inimestele automaatselt meditsiiniseadme kaardid vastavatele tootegruppidele
(meditsiiniseadme rühmadele) ilma, et tervishoius töötav spetsialist peaks välja kirjutama
meditsiiniseadme kaardi. Selleks on vajalik andmevahetuslepingu sõlmimine SKA ja
Tervisekassa vahel. Sarnaselt lahendati 2022. aastal uriini eritumist suunavate abivahendite
kasutajatele meditsiiniseadme kaartide loomine ja sujuv rahastuse ülevõtmine Tervisekassa
poolt ilma, et sellega kaasneks täiendavat töökoormust tervishoius töötavatele spetsialistidele.
Lepingud. Ettevõtted, kes meditsiiniseadmete loetellu kuuluvaid abivahendeid ja
meditsiiniseadmeid müüa soovivad, kuid ei ole täna Tervisekassa müügipartnerid15, peavad
sõlmima Tervisekassaga müügilepingu (v.a apteegid, kes omavad meditsiiniseadmete
müügiõigust läbi üldapteegi tegevusloa). Samuti on vajalik muuta Tervisekassa
müügipartneritega olemasolevaid lepinguid ja täiendada neid uute müüdavate tootegruppide
infoga. Abivahendite etapiviisilise üleviimise lõpuks lõpetab SKA abivahenditeenuse lepingud
oma lepingupartneritega.
Eelarve. Riigieelarve strateegia protsessis tuleb tagada piisavad rahalised vahendid
Tervisekassale abivahendite rahastamiseks, täiendavateks tööjõukuludeks, töökoha
majanduskuludeks ja IT-arendusteks. Abivahendid kinnitatakse hetkel riigieelarves
arvestusliku kuluna (liik 10), lisaks käibemaks, mis on valdavalt 9%, on samuti piirmäärata
kulu. Meditsiiniseadmeid rahastatakse ravikindlustuse eelarve vahenditest. Samas rahastab
Tervisekassa meditsiiniseadme loetelus olevaid meditsiiniseadmeid avatud kohustusena ehk
siis ka meditsiiniseadmete puhul kehtib sarnane põhimõte nagu arvestuslike kulude puhul.
Abivahendite integreerimisega meditsiiniseadmete loetellu planeeritakse ja kinnitatakse
jätkuvalt arvestusliku kuluna, järgides kõiki seni kehtinud piirmäärata kulude kavandamise
reegleid – see tagab Tervisekassale kohustuste katmiseks vajaliku ressursi, kuid võimaldab
kulude kasvu sarnaselt praeguse olukorraga kontrollitult prognoosida. Abivahendite kulude
katteks eraldatakse riigieelarvest Tervisekassale iga-aastane sihtotstarbeline
aruandekohustusega toetus (sh käibemaksukulu). Kuna osa eelarvest (tööjõu-, majandus- ja IT
kulud) on piirmääraga kulu, siis nende kulude osas vähendatakse SKA kulueelarvet, mõistlik
on samal ajal lõdvendada riigieelarves Tervisekassa eelarvepositsiooni. Täpsed ettepanekud
eelarve osas on võimalik kõige varem teha 2026. aastal kui hakatakse koostama 2027–2030.
aasta riigieelarve strateegiat. Ettepanekud tehakse koos valdkondlike õigusaktide
muudatustega.
Omaosaluskoormuse õiglasem ja tõhusam vähendamine. Tervishoiusüsteemis rakendub
omaosaluse vähendamiseks automaatne täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis (TRMH), kui
inimese vältimatud kulud retseptiravimitele ja meditsiiniseadmetele ületavad aastas 100 eurot (hüvitis
on täiendavalt 50% ning 300 euro ületamisel täiendavalt 90%)16. Olemasolev automaatne TRMH
rakenduks ka nendele abivahenditele, mis etappide kaupa meditsiiniseadme loetellu üle tuuakse.
Süsteemide lõimimisel asendaks TRMH järk-järgult senise sotsiaalsüsteemi piiratud lahenduse –
automaatse omaosaluse vähendamise üksnes toimetulekutoetuse saajatele17. TRMH näol on tegemist
laiapõhjalisemat sihtgruppi hõlmava omaosaluskoormuse vähendamisega, mis põhineb reaalsetel
kuludel. TRMH jõuab ka nendeni, kes ei kvalifitseeru toimetulekutoetuse saajateks, kuid kelle tervisega
15 05.05.2025 seisuga on Tervisekassal 56 müügilepingupartnerit. SKA-l on 59 lepingupartnerit (v.a apteegid), kattuvaid partnereid on hetkel 24 ja Tervisekassale lisanduks 35 uut müügilepingupartnerit. 16 https://tervisekassa.ee/ravimi-meditsiiniseadmehuvitis 17 Abivahendite puhul vähendab SKA automaatselt omaosalust viie protsendini juhul, kui taotlejale või tema perekonnale on taotlemise kuul või sellele eelnenud 12 kuu jooksul makstud toimetulekutoetust.
seotud kulud on objektiivselt kõrged (nt kroonilised mitut haigust samaaegselt põdevad inimesed). Täna
ei ole sotsiaalsüsteemis omaosaluskoormuse vähendamise võimalust neile inimestele, kes vajavad
mitmeid abivahendeid ja kelle kulutused abivahendite omaosalusele kokku on väga suured. Samuti ei
arvesta tänane süsteem sellega, kui inimene terviseseisundist tulenevalt vajab retseptiravimeid,
meditsiiniseadmeid ja abivahendeid, mille üksikud omaosalused ei pruugi olla suured, kuid mis
kogumis moodustavad inimeste jaoks väga suuri kulusid.
Erandite menetlemine. SKA süsteemis on inimestel põhjendatud juhtudel võimalik abivahendi
soetamiseks taotleda võrreldes abivahendite loetelus kehtestatud tingimustega erandit18. Taotlus tuleb
esitada SKA-le enne abivahendi soetamist ning seda saab teha järgmistel juhtudel:
1) omaosaluse vähendamise kuni viie protsendini, kuid mitte alla 7 euro, kui isiku majanduslik olukord
ei võimalda omaosalust tasuda;
2) uue abivahendi hüvitamise enne isikule hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu
või abivahendi hävimisel kasutajast mitteolenevatel põhjustel;
3) sellise abivahendi hüvitamise, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu;
4) piirlimiidi suurendamine kui isikul on diagnoosist või funktsioonihäirest tulenev põhjendatud
vajadus kasutada piirlimiidist suuremat kogust;
5) abivahendile kehtestatud piirhinna muutmine;
6) abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude muutmisel;
7) sellise abivahendi hüvitamine, mille kohta on abivahendite loetelus märge, et hüvitamine toimub
erandkorras.
SKA 2024. a andmetel esitati erandi taotluseid 2724 (taotlusi esitanud inimeste arv 1879), neist
positiivseid otsuseid oli 2357, negatiivseid otsuseid 45, lõpetamisi19 155 ja osaliselt positiivseid
otsuseid20 167. Erandi taotlusi esitasid ca 2,7% kõikidest abivahendi saajatest ning positiivsed otsused
taotlused moodustasid 1,6% kõigist abivahendite tehingutest. Enamik erandite menetlusi on seotud
piirhinna tõstmisega ning kõige rohkem erandite taotlusi on seotud proteeside ja
kuulmisabivahenditega.
Erandite menetluse võimalus on loodud sotsiaalsüsteemi selleks, et lahendada olukordi, mis tulenevad
tänastest abivahendi loetelu piirangutest, mida ei ole olnud võimalik süsteemselt lahendada, kuid
süsteemne lahendus oleks võimalik leida Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelus. Näiteks
abivahendite loetelu ei ole tootepõhine, vaid abivahendite rühma põhine (ehk ISO-koodide põhine) ja
piirhinnad ei põhine kokkulepetel, vaid tehingustatistikal, mille tõttu võib olla erandi taotlemine vajalik
selleks, et piirhinda tõsta. Samuti on abivahendite loetelus piiratud võimalused luua eristavaid
tingimusi, mis arvestavad konkreetse abivahendi tehniliste omadustega ning selle sobivust konkreetse
näidustuse korral. Abivahendite järk-järgulisel ületoomisel tervishoiusüsteemi asenduks viimase etapi
lõpuks (01.01.2029) erandite menetlemine süsteemsete lahendustega meditsiiniseadmete loetelus.
Selleks peab uus süsteem arvestama inimeste vajadusi erinevate omadustega abivahenditele ilma
eranditaotlusteta. See tähendab, et määrusevälised abivahendid on lisatud loetelusse ja muud olulised
erandid (nt teatud sihtgrupil suuremad limiidid või tihedam hüvitamise intervall on lahendatud
diferentseeritud hüvitamistingimustega ning põhjendatult kõrgemad piirhinnad läbi senisest kitsamate
piirhinnarühmade võrreldes tänase ISO-koodide loogikaga). See tagab, et süsteem on võimalikult lihtne
ja kõik inimesed saavad abivahendeid ning meditsiiniseadmeid võrdsetel alustel. Selleks on analüüsitud
erandite taotluseid ja välja on pakutud süsteemsed lahendused. Erandite taotlemise täpsem analüüs
ja süsteemsed lahendusettepanekud on kirjeldatud VTK lisas 2. Üleminekuperioodil jätkatakse
erandite menetlemist ja tehakse jätkuanalüüs, mis võimaldab tagada, et kõik erandlikud ja põhjendatud
taotlused leiaksid optimaalse lahenduse tervishoiusüsteemis.
18 SHS § 47 lg 7 alusel. 19 Lõpetamiseks loetakse seda kui menetluse käigus selgub, et pole alust menetluseks ega erandi otsuseks ja võimalik on soetada abivahend
nt loetelu tingimustel. 20 Osaliselt positiivne tähendab, et inimene on esitanud erandi taotluse mitmel põhjusel ja mõnel põhjusel on rahuldatud, mõnel mitte. Nt on taotlenud limiidi tõstmise ja omaosaluse vähendamise, siis limiiti tõstetakse, aga omaosaluse vähendamiseks ei ole alust.
1.4. Uuringud ja kaasatud osapooled
2019. aastal moodustati SoM-i eestvedamisel eksperdirühm21, et töötada välja meditsiiniseadmeid ja
abivahendeid hüvitavate süsteemide integreerimise kontseptsioon22. Kontseptsiooni tulemina tegi
eksperdirühm soovituse viia kaks asutust ühesugusele korraldusmudelile ning standardiseerida ja
digitaliseerida sotsiaalsüsteem sarnaselt tervishoiusüsteemile. Viimastel aastatel on süsteeme viidud
ühtsematele alustele, kuid kahes süsteemis toimimine toob paratamatult kaasa selle, et lõpuni ei ole
võimalik kaht süsteemi ühtselt arendada.
Sellele lisaks valmis 2023.a SKA tellimusel abivahendi tõendi digiteerimise analüüs23, milles anti
ülevaade abivahendi tõendiga seotud kitsaskohtadest ja osapoolte vajadustest ning pakuti välja
tulevikulahendus, kuidas abivahenditõend digitaliseerida, et see lihtsustaks tervishoiutöötajal
abivahendi vajaduse tuvastamist, tõendi väljastamist ja selle turvalist säilitamist ning esitamist.
VTK ettevalmistamisse olid regulaarsete kohtumiste kaudu kaasatud SKA ja Tervisekassa töötajad.
Samuti konsulteeriti Ravimiametiga ning TEHIK-uga. Eraldiseisvalt kohtuti Eesti Puuetega Inimeste
Koja ja selle liikmesorganisatsioonide esindajatega (Eesti Pimedate Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti
Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit), Eesti Perearstide Seltsi ja eksperdirühmaga24
ning ettevõtetega.
1.5. Mõju
VTK-s esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju neljas valdkonnas: sotsiaalsed,
majanduslikud, infotehnoloogiat ja infoühiskonda ning riigivalitsemist puudutavad mõjud. Mõjude
olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju
avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõjud on
hinnatud mõjutatud sihtrühmade kaupa.
Sihtrühm 1 – abivahendite ja meditsiiniseadmete vajajad
Muudatus mõjutab kõiki inimesi, kes vajavad praegu või tulevikus abivahendeid25 ja/või
meditsiiniseadmeid.26 SKA ja Tervisekassa andmetel hüvitati 2024. a abivahendeid 70 070 inimesele
ning meditsiiniseadmeid 110 625 inimesele. Kuna ei ole teada, kui paljud kasutajatest said mõlemat, on
unikaalsete kasutajate osakaalu keeruline hinnata, kuid sihtrühm moodustab elanikkonnast ligikaudu 5–
10% ja seega saab sihtrühma suurust pidada keskmiseks.
Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Kuna abivahenditele laienevad meditsiiniseadmetega ühtlustatud nõuded, siis kaob ära vajadus kahe
eraldiseisva süsteemi tingimustes orienteeruda. Ühtne digitaalse meditsiiniseadme kaardipõhine
lähenemine asendab senise pabertõendipõhise lahenduse. Meditsiiniseadme kaartide kehtivust ja
uuenemist, hüvitatavaid koguseid (limiite), tehtud oste ning jääki on võimalik jälgida Terviseportaalis.
Võrreldes tänase pabertõendi süsteemiga on digitaalne süsteem inimese jaoks lihtsam, sest pole vajalik
pabertõendit alles hoida ja ka tõendi saamine lihtsustub, sest kõikides olukordades ei ole vaja füüsiliselt
pabertõendi saamiseks kohale minna. Kuna täna saadetakse teatud juhtudel pabertõend skaneerituna e-
21 Eksperdirühma kuulusid Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Taastusarstide Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu, Eesti Tegevusterapeutide Liidu, Eesti Füsioterapeutide Liidu, Eesti
Liikumispuudega Inimeste Liidu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad. 22 Pole avalikult kättesaadav. 23 Kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt: AV digitaliseerimise analüüs - lõpparuanne.pdf 24 Eksperdirühma kuulusid Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Taastusarstide Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi,
Eesti Õdede Liidu, Eesti Tegevusterapeutide Liidu, Eesti Füsioterapeutide Liidu, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad. 25 Läbivalt mõjudes täna SKA süsteemist teenust saavad inimesed, ka juhul, kui nad lahendusalternatiivis hakkaksid saama abivahendeid
Tervisekassast meditsiiniseadmete nimetuse all. 26 Läbivalt mõjudes täna Tervisekassa süsteemist teenust saavad inimesed.
posti aadressile, siis tagaks digitaalne süsteem tänasest paremad turvanõuded ja inimese jaoks on tõend
lihtsamini leitav. Üks rahastatavate meditsiiniseadmete ja abivahendite loetelu koos hindade ja
rahastustingimustega on inimeste jaoks arusaadavam ning info partnerite kohta ühest kohast
(Tervisekassa kodulehelt) leitav. Tervisekassa ja ettevõtete vahel hinnakokkulepete sõlmimine tagab,
et erinevad ettevõtted müüvad tooteid ühesuguse hinnalaega, mis kokkuvõttes kaitseb inimest
omaosaluse põhjendamatu tõusu eest. Lisaks, kõrgete omaosaluskuludega inimestel rakendub ostul
automaatselt TRMH, mis vähendab omaosalust veelgi. Seega on abivajajate jaoks tegemist kokkuvõttes
terviklikuma ja mugavama lahendusega. Muudatused ei too protsessi mõttes sihtrühmale kaasa olulist
mõju, sest vajaliku abivahendi määrab enamikul juhtudel endiselt sama spetsialist ning spetsialistide
ringi laiendamine meditsiiniseadmete vaates võimaldab inimestel saada abi optimaalsemalt (ei pea
selleks pöörduma arsti poole, vt täpsemalt VTK III osa). Erandiks on siin asjaolu, et retseptikeskuse
tehniline lahendus ei võimalda vanusest ega diagnoosist tulenevat automaatset meditsiiniseadme
kaartide tekkimist (sellist tehnilist lahendust ravimite ega meditsiiniseadmete osas ei eksisteeri). See
tähendab, et kui uriini absorbeerivate abivahendite (mähkmed ja sidemed) korral SKA soodustuse
saamiseks piisab hetkel sellest, et vanaduspensioniikka jõudnud inimene läheb abivahendit müüvasse
ettevõttesse, kus saab müügitehingu sooritada ilma tõendita, siis Tervisekassa alt on hüvitamise
eelduseks digitaalse meditsiiniseadme kaardi olemasolu. See muudatus tähendab, et inimene peab
esmakordsel mähkmete soodustusega ostuks pöörduma eelnevalt tervishoius töötava spetsialisti poole.
Samas näitab statistika, et 2024. aastal oli uusi pensioniealisi mähkmete/sidemete kasutajaid 8650 ehk
lisanduv koormus spetsialistidele on ca 1 kaart ühe õe kohta aastas või 7 kaarti ühe perearsti kohta
aastas. Lisaks tuleb silmas pidada, et inimeste võimekus võib olla väga erinev ning diagnoos ega vanus
ei pruugi automaatselt tähendada funktsioonihäiret, mistõttu vajaduspõhises tervishoius on põhjendatud
tervisemurega inimese seisundi hindamine, mis tagab, et abi saavad seda enim vajavad inimesed ning
samaaegselt on tagatud ka riigi rahaliste vahendite mõistlik kasutus.
Sellele lisaks on seisundite puhul, mille korral inimese vajadus ajas oluliselt ei muutu, võimalik
väljastada korduva limiidiperioodiga meditsiiniseadme kaart ehk uus digiretsept tekib automaatselt ja
inimene ei pea uuesti tervishoiuspetsialisti poole pöörduma. Samuti rakenduks abivahendite üle tulekul
meditsiiniseadmete loetellu abivahendite puhul täna toimiv süsteem, kus osad tõendid laienevad ka
teistele seotud toodetele (nt tualetitooli tõend laieneb potikõrgendustele, vanni- ja dušitoolidele, vanni- ,
duši- ja mähkimislauale). Selleks on Tervisekassal välja töötatud kombinatsioonkaartide tehniline
lahendus27. Üleminekul on võimalik sarnaseid tõendite laiendamisi/kombinatsioone teha veelgi, kui
ilmneb, et teatud abivahendid ja meditsiiniseadmed on omavahel loogilises seoses. See lihtsustab
inimeste jaoks vajalike meditsiiniseadme kaartide saamist.
Muudatusega võib kaasneda lühiajaline ebasoovitav mõju – hüvitamistingimuste muutumisel võivad
standardiseerimisprotsessi käigus tekkida arusaamatused uute rakendustingimuste osas. Kuna
üleminekuperiood kestab kolm aastat, siis võib inimestes tekitada segadust see, millised tingimused
nende poolt vajavatele abivahenditele ja seadmetele rakenduvad ning kumb süsteem neid rahastab.
Tegemist on ajutise probleemiga, mida aitab leevendada piisav teavitustöö sihtrühma, tervishoius
töötavate spetsialistide ja ettevõtete hulgas ning etapiviisiline süsteemi muutmine.
Lisaks võib tekkida oht, et väike osa abivahenditest jääb abivajajatele kättesaamatuks, kui ettevõtted ei
tegele MSA-s andmete sisestamise ja uuendamisega. Kuigi MSA-s registreerimine on ka täna MSS-i
(IIa, IIb ning III riskiklassi seadmetele levitamisest alustamise korral) ja SHS-i kohaselt ettevõtetele
kohustuslik ning see on sisuliselt ka abivahendi tehingu tegemise eeldus, puudub hetkel süsteemne ja
tehniline võimekus selle seose kontrollimiseks tehingu tegemise hetkel. Riskide maandamiseks
alustatakse üleminekuprotsessi etapiviisiliselt, suunates ettevõtteid registreerima valdkondade kaupa.
See tagab Ravimiametile parema suutlikkuse toime tulla suureneva registreerimismahuga. Samuti on
ettevõtete jaoks oluliseks toodete registreerimise motivatsiooniks rahastuse sõltuvus MSA-s toodete
registreerimisest, mis on Tervisekassa tootepõhise meditsiiniseadmete loetelu puhul möödapääsmatu.
Ka juhul, kui süsteemid jääksid eraldiseisvaks, on vajalik SHS nõude senisest rangem rakendamine.
27 Kombinatsioonkaardid (täiendatud 01.07.2025) | Tervisekassa
Abivajajate jaoks võib üheks ebasoovitavaks mõjuks olla ka erandite taotlemise võimaluse kadumine,
millega väheneb võimalus läheneda inimese vajaduste hindamisele ja abivahendite võimaldamisele
personaalsemalt, mis võib olla oluline just keerukamate juhtumite lahendamisel. Samas tagab lihtne ja
ühtsetel alustel toimiv süsteem, et kõik ühesuguse terviseprobleemiga inimesed saavad võrdselt
ühesugust abi (st see ei sõltu inimese võimekusest ega teadlikkusest abi küsida). Meditsiiniseadmete
rahastus on sellisel kujul kogu aeg toiminud ja seda ilma suuremate probleemideta, sest süsteemselt on
lahendatud erinevate sihtgruppide rahastuse erisusi. Sotsiaalsüsteemis ette nähtud erilahendused on
olemasolevate SKA andmete baasil samuti võimalik lahendada meditsiiniseadmete loetelu hüvitamise
tingimuste ja kitsamate piirhinnarühmadega, mis on ka inimese vaatest vähem bürokraatlik lahendus
(erimenetluse korral tuleb esitada SKA-le taotlus ning teatud juhtudel ka erinevate ettevõtete võrdlevad
hinnapakkumised jms). Maandamismeetmena aitab etapiline ja valdkonnapõhine üleviimine tagada, et
standardiseerimise olulised alused on põhjalikult läbi analüüsitud. Oluline on märkida, et ka
määruseväliste abivahendite rahastuse korral nõuab SKA täna nende toodete registreerimist MSA-s,
mis tähendab, et riigi rahastuse saamiseks on alati vajalik koostöö ettevõttega. Tegemist on mõjuga,
mis puudutab hetkel 2,7% kõikidest abivahendi saajatest.
Muudatuse sotsiaalne ja majanduslik mõju ulatus on sihtrühmale keskmine, sest senine toimimine võib
võrreldes varasemaga muutuda, kuid mitte märkimisväärselt. Mõju sagedus on keskmine, kuna
sihtrühma kokkupuude muudatuse tagajärgedega on reeglipärane, aga mitte igapäevane. Muudatusega
võivad kaasneda ebasoovitavad mõjud. Kokkuvõtlikult saab öelda, et muudatuse sotsiaalne ja
majanduslik mõju on sihtrühmale oluline, kus süsteem tagab lihtsama, selgema ja kiiremini toimiva
juurdepääsu tervist parandavatele vahenditele, vähendades seejuures ka tervisekahjustuste süvenemise
riski.
Sihtrühm 2 – abivahendite ja meditsiiniseadmete vajaduse hindajad
Muudatuse sihtrühmaks on sõltuvalt abivahendist selle vajaduse hindajad, kellel on vastava valdkonna
pädevus ehk abivahendi tõendi väljastajad (arstid, õed, tegevusterapeudid, füsioterapeudid,
ämmaemandad, logopeedid, audioloogid, optometristid ja rehabilitatsioonimeeskonnad). Täpset
vajaduse hindajate ja tõendi väljastajate arvu ISO-koodide lõikes abivahendite loeteluga antud õiguseid
silmas pidades on keeruline välja tuua, sest tõendite väljastamine toimub paberkandjal ja paberkandjal
tõendid esitatakse ettevõtetele, SKA-le läheb tõend vaid siis, kui tegu on erandi taotluse menetlusega.
Tervishoiutöötajate registriga andmeid võrreldes oli 2024.a perearstide tõenditega tehtud tehinguid
4207, eriarstide tõenditega tehtud tehinguid 5162, õdede tõenditega tehtud tehinguid 779, terapeutide jt
spetsialistide tõenditega tehtud tehinguid 1154. Kokkuvõttes saab sihtrühma hinnata keskmiseks.
Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Muudatuse eesmärk on tagada olemasolevatele tervishoius töötavatele spetsialistidele jätkuv
abivahendite väljakirjutamise õigus ning laiendada seda ka meditsiiniseadmetele. Abivahendite
etapiviisilisel ületoomisel meditsiiniseadmete loetellu lähtutakse sellest, et abivahendi vajaduse
tuvastajate ring ei kitseneks võrreldes tänasega. Ainsa erandina ei ole plaanis tõendi väljastamise õigust
jätta rehabilitatsioonimeeskonnale. Rehabilitatsioonimeeskond koosneb samadest spetsialistidest, kellel
on ka abivahendi tõendi väljastamise õigus ja kui rehabilitatsiooniplaani koostamisel näeb spetsialist
abivahendi vajadust, siis on tal võimalik väljastada meditsiiniseadme kaart. Samuti on käsil
rehabilitatsiooniteenuste reform28, mis selle muudatuse nagunii kaasa tooks. Seega vajaduse hindajate
vaatest tagab muudatus optimaalsema töökorralduse, kus pädev spetsialist saab abivajadust hinnata,
dokumenteerida ning meditsiiniseadme kaarti välja kirjutada ilma, et peaks inimest edasi arsti
vastuvõtule suunama. Muudatus vähendaks olulisel määral arstide töökoormust, sest
meditsiiniseadmete väljakirjutamisse saaksid edaspidi panustada ca 10 000 täiendavat spetsialisti, kelle
töökoormus mõnevõrra suureneks (vt täpsemalt VTK III osa).
Muudatusega muutub süsteem arstide ja teiste tervishoiuspetsialistide jaoks selgemaks ning
terviklikumaks, võimaldades pakkuda kiiremat ja inimesele arusaadavamat abivahendite alast
28 Kättesaadav: https://www.sm.ee/rehabilitatsioonisusteemi-uuendamine
nõustamist (nt hüvitamise tingimuste, koguste ja müügipartnerite osas). Kuna kogu vajalik info
koondub ühte süsteemi, kaob vajadus kahe süsteemi erisuste mõistmiseks ja meelespidamiseks.. Samuti
väheneb spetsialistide jaoks halduskoormus seoses paberkandjal tõendite väljastamisega. Vajaduse
tuvastamine muutub digitaalseks ning hakkab olema toetatud süsteemis eelkirjeldatud ja kodeeritud
hüvitamise tingimustega, mis lähtuvad sihtgrupi terviseseisundi kirjeldusest. Spetsialistid täidavad oma
töölaual (raviasutuses kasutusel olevas programmis või riigi poolt hallatavas Arstiportaali programmis,
tulevikus tervisejuhtimise töölaual) standardiseeritud andmeväljad, mis muudab meditsiiniseadme
kaardi väljastamise protsessi lihtsamaks ja ühtsemaks. Kuna hüvitamise tingimused on koostöös
erialaekspertide kokku lepitud, siis on spetsialistil abivahendite välja kirjutamisel võimalik süsteemis
valida patsiendi seisundile vastav tingimus. Alternatiivse lahendusena, kus SKA arendaks oma
standardiseeritud andmeväljadega digitõendi, jääks spetsialistil jätkuvalt vajadus kasutada paralleelselt
kahte süsteemi (isegi kui need on võimalikult sarnaseks muudetud). Seega peaksid spetsialistid jätkuvalt
omama teadmisi kahe erineva rahastussüsteemi loogikast ja tingimustest, mis suurendab teadmiste
killustumise riski ning võib vähendada süsteemi usaldusväärsust ja kasutusmugavust.
Vanaduspensioniikka jõudnud inimestele mähkmete hüvitamiseks meditsiiniseadme kaartide
väljakirjutamise kohustuse rakendamine võib mõnevõrra suurendada õdede ja arstide töökoormust, kuid
enamik kasutajatest on püsikasutajad, kellele integratsiooniga saab tagada automaatsete
meditsiiniseadme kaartide olemasolu. Samuti on ühesuguste hüvitamise eeldustega sihtgrupile mõeldud
meditsiiniseadmed tehniliselt retseptikeskuses kombineeritud – ühe meditsiiniseadme kaardi
väljakirjutamisel tekivad automaatselt meditsiiniseadme kaardid ka teistele meditsiiniseadme
rühmadele.29 Need lahendused võimaldavad vähendada spetsialistide koormust kaartide
väljakirjutamisel. Kui tulevikus võimaldab tervisejuhtimise töölaua edasi arendamine veelgi lihtsustada
ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamist, saab seda ühes süsteemis koheselt võimaldada ka
abivahenditele. Kahe eraldiseisva süsteemi korral on selliste tulevikulahenduste loomine paralleelselt
mitme tehnilise süsteemiga märksa aeganõudvam.
Lisaks võib üleminekuperioodil lisanduda ajutiselt spetsialistide töökoormus, et tuvastada, millisest
süsteemist abivahendit hüvitatakse ja millised on uued rahastustingimused. Erialaseltside esindajate
ressurss on ka vajalik rahastustingimuste kokku leppimisel, et luua tingimused, millega abivahendeid
enim vajavad inimesed saavad neid piisaval määral. Etapiviisiline üleminek toetab muudatuse
sujuvamat rakendamist ning võimaldab hajutada koormust.
Muudatuse sotsiaalne ja majanduslik mõju ulatus on sihtrühmale suur, sest senine toimimine muutub
võrreldes varasemaga märkimisväärselt. Mõju sagedus on suur, kuna abivahendite ja
meditsiiniseadmete vajaduse hindamine on igapäevane. Muudatusega võivad kaasneda ebasoovitavad
mõjud. Kokkuvõtlikult saab öelda, et muudatuse sotsiaalne ja majanduslik mõju on sihtrühmale oluline.
Sihtrühm 3 – ettevõtted
Muudatuse sihtrühmaks on SKA lepingupartneritest abivahendeid müüvad ja üürivad ettevõtted
(edaspidi ettevõtted). SKA lepingupartnereid oli 2025. a aprilli lõpu seisuga 186 (neist apteeke 10130).
Kõigist Eesti ettevõtetest (2024. a seisuga 158 37831) moodustavad SKA lepingupartnerid ca 0,1%.
Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Muudatusest on enim mõjutatud need ettevõtted, kes ei ole Tervisekassa müügipartnerid (35 partnerit),
sest nemad peavad sõlmima uued müügilepingud ning õppima selgeks teistsuguse süsteemi reeglid ning
hakkama müügitehingute tegemisel kasutama uut süsteemi. Osadel ettevõtetel on tehtud tehnilised
müügi- ja laoprogrammide liidestused SKAIS-iga, mis võivad vajada retseptikeskusega liidestumiseks
omakorda lisaarendusi ja süsteemi muudatusi. Samas kattuvate partnerite (24 ettevõtet ja 101 apteeki)
jaoks läheb süsteem lihtsamaks, sest müügitehinguid ja arveid tuleb esitada ühest süsteemist. See on
eriti oluline apteekide jaoks, kelle müügiprogrammid on välja arendatud Tervisekassa tehingute jaoks,
kuid kes SKA tehingute tegemiseks kasutavad riigi poolt tasuta pakutavat MISP lahendust, mis on oma
29 Kättesaadav: https://tervisekassa.ee/partnerile/raviasutusele/meditsiiniseadmed/tutvustus/kombinatsioonkaardid-taiendatud-01012025
funktsionaalsustes lihtsakoelisem ja vähem kasutajasõbralik. Kui eraldi arendataks SKA abivahendite
digitõend, siis tõenäoliselt muudaks see tehingute tegemist SKAIS-i vahendusel mõnevõrra lihtsamaks,
sest tänane keerukus ja andmete turvalisuse tagamine seisneb suuresti pabertõendi valideerimises.
Samas ei saa välistada, et ka see riigipoolne arendus tooks omakorda kaasa täiendavaid arendusvajadusi
ettevõtetele. Jättes alles kaks paralleelselt toimivat tänast süsteemi, peavad enamik valdkonnas
tegutsevatest ettevõtetest kasutama ja arendama kahte programmi.
Sotsiaalsüsteemis on ettevõtete poolt suur osa abivahendeid MSA-s registreerimata, mistõttu puudub
avalikkusel täpne ülevaade turul müüdavatest toodetest. Muudatusega peavad ettevõtted abivahendid
registreerima MSA-s, mis suurendab ettevõtete halduskoormust. Samas eksisteerib
registreerimisekohustus SHS-st tulenevalt juba praegu, mistõttu ei saa seda pidada põhimõtteliselt
uueks nõudeks. Kohustuse senisest tugevam jõustamine toob siiski ajutiselt kaasa halduskoormuse
kasvu. Hetkel on käimas uue põlvkonna MSA arendused (arenduste kavandatud valmisaeg 2026 I
pooles), millega lihtsustatakse meditsiiniseadmete registreerimist ja soodustuse taotlemist andmekogus.
Samuti on analüüsimisel täiendavad halduskoormuse vähendamise võimalused, et senisest veelgi
lihtsustada toodete andmekogus registreerimist.
Samuti mõjutab ettevõtteid hinnakokkulepete sõlmimise nõue, millega määratakse maksimaalne hind,
millega seadet võib müüa, mis võib vähendada ettevõtete kasumimarginaale ja soovi Tervisekassaga
lepingut sõlmida. Samas tuleb arvestada, et kui nende ettevõtete peamine käive tuleb riigi rahastusest
(seoses riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega), siis on ebatõenäoline, et abivahendite
registreerimisest ja hinnakokkulepete sõlmisest loobutaks. See eeldaks alternatiivse turu ja sihtgrupi
leidmist, kes on valmis toodete eest maksma täishinda. Tuleb ka arvestada, et sotsiaalsüsteemis kehtiv
abivahendite piirhindade süsteem ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, mistõttu hinnakokkulepete
sõlmimine on ka sotsiaalsüsteemis tegelikult möödapääsmatu.
Täna peab abivahendi ettevõte tagama igas müügipunktis vähemalt ühe spetsialisti olemasolu, kellel on
kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutse või kes on sellega võrdsustatud isik
(abivahendite loetelus nimetatud ja abivahendi loetelus abivahendi juures nimetatud spetsialist). Kutset
annab välja Eesti Tegevusterapeutide Liit ja abivahendi kutsega inimene peaks nõustama ja juhendama
abivahendi vajajat ning jagama soovitusi talle sobiliku abivahendi valimisel. Samuti teadma ja oskama
kasutada tehingute sisestamisega seonduvat. Selle nõude eesmärk on olnud tagada inimeste nõustamise
ühtlane kvaliteet. Meditsiiniseadmete müügil Tervisekassa soodustusega abivahendi kutsega spetsialisti
nõuet ei ole, kuid MSS § 321 sätestab, et müügil meditsiiniseadme kaardi alusel (st Tervisekassa
soodustusega müügil) tuleb ostjat teavitada meditsiiniseadme sihtotstarbekohasest ja ohutust
kasutamisest, meditsiiniseadme kasutamisega kaasneda võivatest võimalikest jääkriskidest ning
soovimatutest kõrvaltoimetest ja kõrvalnähtudest. Asjakohasel juhul tuleb ostja tähelepanu juhtida
meditsiiniseadmega kaasnevatele piirangutele, vastunäidustustele, ettevaatusabinõudele ja hoiatustele.
Meditsiiniseadme müügil kaardi alusel peab müüja veenduma seadme sobivuses ja vajaduse korral
tagama selle kohandamise kasutajale. Seega on kvaliteetse nõustamise nõue olemas ka
tervishoiusüsteemis ning dubleerivat nõuet kehtestada ei ole vaja. MSS § 321 tuleb läbivalt täiendada
sõnaga „abivahend“ (nt „meditsiiniseadme ja abivahendi müük meditsiiniseadme kaardi alusel“).
Muudatusega võivad kaasneda ebasoovitavad mõjud. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju
sihtrühmale oluline.
Sihtrühm 4 – riigiasutused
Mõjutatud sihtrühmaks on avaliku sektori asutustest järgmised (2025. a aprilli seisuga, taandatud
täistööajale):
SKA – abivahenditega seotud ametikohtadel töötas 10 inimest.
Tervisekassa – meditsiiniseadmetega seotud ametikohtadel töötas 2 inimest.
Ravimiamet – meditsiiniseadmete osakonnas töötas 10 inimest, kellest igapäevaselt MSA-s
tegelevad levitamise teatiste ja Tervisekassa soodustuse eelse kontrolliga 2 inimest.
Mõju riigivalitsemisele, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale
Muudatuse rakendamisel on mõju SKA töökorraldusele ja töötajatele, kes abivahenditega täna SKA-s
tegelevad. Üleminekuperioodil tähendaks see töökoormuse mõningast kasvu toetamaks Tervisekassa
muudatuste ettevalmistamisel, varasema statistika jagamisel ja SKA süsteemi nüansside selgitamisel
ning inimeste, ettevõtete ja spetsialistidega suhtlemisel. Seejärel väheneb järk-järgult inimeste
töökoormus kuni see III etapi lõpuks kaob, sest abivahendite loetelus ei ole enam tooteid, mille rahastust
SKA korraldama peab. Sisuliselt tähendab see, et III etapi lõpuks SKA-sse enam vastavaid töökohti ei
jää, millega tuleb personali eelarvet plaanides arvestada. Personali eelarve tuleb Tervisekassale üle
anda, milleks vähendatakse SKA kulueelarvet, samal ajal lõdvendades riigieelarves Tervisekassa
eelarvepositsiooni. Kuna Tervisekassa töökoormus muudatusega suureneb, võib osa töötajatest SKA-st
sinna liikuda, kuid üleminekuperioodil võivad siiski kaasneda töötajate lahkumine ja sellega seotud
ekspertteadmise kadu.
Muudatuse rakendamisel on ulatuslik mõju Tervisekassa töökorraldusele ja töökoormusele. Hetkel on
meditsiiniseadmete loetelus 2012 meditsiiniseadet, millele lisanduks u 2600 abivahendit (249 erinevat
tootegruppi ehk ISO-koodi), mille vastavust hüvitamispõhimõtetele tuleks hinnata, pidada ettevõtetega
hinnaläbirääkimisi ja sõlmida hinnakokkulepped ja hindadest lähtuvalt arvutada piirhinnarühmades
odavuselt teise toote hinna järgi soodustuse aluseks olevad piirhinnad. Samuti on vaja koostöös
erialaekspertide ja SKA-ga töötada välja hüvitamistingimused. Esialgsel hinnangul kasvab töökoormus
üleminekuperioodil olemasoleva 2 töötaja kõrvale täiendavalt u 4–5 inimese võrra. Püsivalt suureneb
tööjõuvajadus u 3–4 inimese võrra, sest kasvab koormus loetelu muudatuste menetlemisel,
hinnakokkulepete ja müügilepingute haldamisel, ettevõtete nõustamisel, õigusloome ja järelevalve
teostamisel ning retseptikeskuse andmevahetuse ja tehnilise toe tagamisel. Tööjõukasvuga seotud
eelarvevajaduse katmiseks tagatakse Tervisekassale SKA tööjõueelarve vahendite ületoomine, mida on
võimalik kõige varem teha 2026. aastal, kui koostatakse riigieelarve strateegiat 2027–2030. a, mis
tähendaks muudatusi tööjõu eelarves alates 2027. aastast. Ebapiisava tööjõu tagamine võib ohtu seada
praeguse meditsiiniseadmete süsteemi toimimise, kui ka eduka integreerimise. Kokkuvõttes tähendaks
muudatus kahe asutuse koondvaates ca 5 ametikoha vähenemist.
Abivahendite kohta, mis ei vasta meditsiiniseadme definitsioonile, võib eksisteerida vähem
tõenduspõhiseid andmeid, mis võib muuta Tervisekassa poolt kehtivate rahastuse kriteeriumidele
vastavuse hindamise (meditsiiniline tõhusus, kulutõhusus) keerukamaks. Samas on oluline silmas
pidada, et abivahendite eesmärk on kompenseerida funktsioonihäireid või paranda elukvaliteeti. Need
on tulemusnäitajad, mida mõõdetakse ka meditsiiniseadmete ja teiste tervisetehnoloogiate puhul ning
mille hindamise kompetents on Tervisekassal juba täna olemas. Samuti on tervishoius töötavatel
spetsialistidel piisavad teadmised, et toetada Tervisekassa omapoolsete eksperthinnangutega. Seega
risk, et andmetega seotud erisustest tulenevalt jääks inimeste jaoks oluliste abivahendite positiivne
rahastusotsus langetamata või et hindamine viib meditsiiniliselt põhjendamata toodete hüvitamiseni
ning rahaliste vahendite mitteotstarbeka kasutuseni, mis lõhuks kehtivat meditsiini(seadmete) süsteemi
loogikat ja toimivust, on pigem teoreetiline.
Muudatus mõjutab ka Ravimiameti töökoormust, peamiselt MSA-s toodete levitamisest teavitamise
teatiste menetlemisel ning Tervisekassa soodustuse taotluste eelse kontrolli ehk süvakontrolli osas.
Samuti kaasneb ülemineku perioodil suurem vajadus ettevõtete teavitamiseks ja nõustamiseks. Täpset
lisanduvat töömahtu on keeruline prognoosida, sest see sõltub konkreetsete taotluste ja toodete arvust.
Hetkel on arendamisel uue põlvkonna MSA, milles kavandatakse toodete lihtsamat registreerimist, mis
võimaldaks vähendada nii ettevõtete kui Ravimiameti töökoormust. Halduskoormuse ja bürokraatia
vähendamise eesmärgil on oluline üle hinnata süvakontrolli vaheetapi vajalikkus menetluses ning selle
võimaliku ära jätmisega kaasnevate riskide maandamismeetmed (nt Tervisekassa õigus vajadusel
menetlusse kaasata Ravimiamet). Samuti tuleb leida täiendavaid võimalusi, kuidas optimeerida
Ravimiameti tööd meditsiiniseadmete hindamisel seoses nende lisandumisega riiklikult hüvitatavate
toodete nimekirja.
Samuti kaasnevad mõjud läbi vajalike infosüsteemide lisaarenduste, peamiselt seoses üüriteenuse
arendamisega MSA ja retseptikeskuse vaatest. Selle arenduse mõju hindamine eeldab, et on läbi
mõeldud ja paika pandud üüriteenuse rahastamise põhimõtted. Täna teadaoleva info põhjal võib
eeldada, et arendustöö maht on minimaalselt 300 töötundi (ca 30 000 eurot). Ka osalise üleviimise või
eraldiseisvate süsteemide korral jääks riigil kanda kahe süsteemi haldamise ja arendamise koormus, mis
tähendab jätkuvat tööjõuressursside, õigusloome ja IT-arenduste dubleerimist. Kui süsteemid jätta
integreerimata ning arendada SKA abivahendi digitõend, siis esmase ärianalüüsi hinnangul eeldab see
ca 20 000 tundi IT-arendust (1,5 aastat), mis tähendab suurusjärgus 1,9 miljonit eurot maksvat kulu
riigieelarvele. Seega ühe süsteemi arendamine on kokkuvõttes soodsam ja võimaldab ka tuleviku IT
arendusi teha ühes süsteemis.
Kui jätta süsteemid integreerimata, suureneb kokkuvõttes IT süsteemide ehitamise ja ülalpidamise kulu
ning ei toimuks kokkuhoidu tööjõuressurssides, kuna mõlema süsteemi töös hoidmine vajab
töölõikudes spetsialiseerunud töötajaid ning samuti tuleb aastas paralleelselt muuta kahte õigusakti
(abivahendite loetelu ja meditsiiniseadmete loetelu), mis suurendavad riigiasutuste sisest bürokraatiat.
Abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi viimine ühtsetele alustele annab ka tulevikus täpsemaid
andmeid abivahendite ja meditsiiniseadmete kasutuse kohta ning seega aitab tulevikus süsteemi
muudatusi paremini planeerida.
Muudatuse mõju ulatus sihtrühmale on suur, kus muudatus eeldab sihiteadlikku kohanemist. Mõju
sagedus on suur, kuna abivahendi- ja meditsiiniseadmete teenuse korraldamine on igapäevane.
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võivad kaasneda ebasoovitavad mõjud.
Kokkuvõtlikult saab öelda, et muudatuse riigivalitsemise, infotehnoloogia ja infoühiskonnaga seotud
mõju on sihtrühmale oluline.
Sihtrühm 5 – riigieelarve
Mõju riigivalitsemisele
Muudatusel on mõju ka riigieelarve kuludele. SKA prognoos abivahendite kulude katmiseks aastatel
2025–2029 ning 2027–2029. a etappides Tervisekassa eraldatavate summade vajadus on esitatud tabelis
1. Prognoos on tehtud 2024. a tegeliku SKA kulu alusel – prognoosi aluseks on loetelus olevate
abivahendite 01.01.2025 kehtivad piirhinnad ja piirmäärad, kasutajate arvu võimalik tõus/langus
(pensioniealise elanikkonna kasv, lisanduvad kasutajad seoses hüvitamise lahti sidumisega puude või
töövõimelanguse olemasolust) ning eelarve loomulikust kasvust.
Tervishoiusüsteemis laieneks TRMH ka abivahenditele, mis tagab abivahendisüsteemis toimivast
omaosaluskoormuse vähendamisest toimetuleku saajatele laiema kaitse. Võimalikku lisakulu täpne
isikupõhine hindamine integreerimata süsteemides on keerukas, sest eeldaks isikupõhist kõigi
abivahendite saajate vältimatute omaosaluskulude kokku viimist ravimite ja meditsiiniseadmete
kasutusandmetega. Abivahendite tootegruppide põhiselt on võimalik hinnata, et vähemalt 100-eurose
vältimatu omaosaluse kulude inimeste omaosaluse vähendamine tähendab lisakulu ca 4,1 miljonit eurot
(2024. a andmete põhjal). Mitme erineva valdkonna omaosaluse koosmõjus on lisakulu veelgi suurem.
Abivahendite eelarve Tervisekassa süsteemis sõltub väga paljudest muutujatest – kasutajate arv,
hüvitatavate toodete kogus, teistsugusele arvutusloogikal piirhinnasüsteem, mis ühelt poolt peaks
soodustama senisest suuremat konkurentsi ja hindade odavnemist, kuid teisalt võib anda süsteemse
lahenduse kallimate abivahendite rahastuseks kiiremini ning rohkematele inimestele. Kuna
abivahendite tõendid on digitaliseerimata, MSA-s on paljud abivahendid registreerimata ning tehingute
vormistamisel ei ole kokku lepitud ühtseid põhimõtteid abivahendite nimetuste osas, siis on keeruline
omada täpset statistikat väljakirjutajate erialade, välja kirjutatud, kuid realiseerimata tõendite hulga kui
ka täpse unikaalsete toodete arvu osas. Mistõttu on olemasolevate andmete analüüsimine keerukas ning
tulemused seotud arvestatava ebakindlusega. Tuleb silmas pidada, et digitaalne väljakirjutamine ja
puudest/töövõime hindamisest abivahendite väljakirjutamise lahti sidumine (jõustub alates 01.09.2025)
võib omada olulist mõju kasutajate arvu kasvule, mida olemasolevate abivahendite kasutajate andmete
pealt on keeruline prognoosida. Seda eriti valdkondades, kus on palju kasutajaid ning abivahendid
olulised just elukvaliteedi tõstmiseks.
Seega kajastatud prognoos on vaid esmane hinnang/orientiir. Iga etapi ettevalmistamisel selguvad
konkreetsed loetellu lisatavad abivahendid ning nende hinnad, millega ettevõtted on nõus kokkuleppeid
sõlmima ning piirhinnarühmad, piirhinnad ning täpsem inimeste arvu prognoos, mis lähtub hüvitatavate
sihtgruppide ajakohastatud kirjeldustest. Kokkuvõtlikult saab öelda, et muudatusel on väike mõju
riigieelarvele võrreldes tänase süsteemiga. Samas võib ebasoovitavaks kuluks osutuda halduskoormuse
ja infosüsteemi käivitamisega seotud kulu, mille mõju tuleb aga eelnõu raames eraldi hinnata. Siiski
jäävad infosüsteemi käivitamise kulud märkimisväärselt väiksemaks kui SKA infosüsteemi
digitaliseerimisega seotud investeeringud.
Sarnaselt abivahendite loeteluga on ka meditsiiniseadmete loetelus selged rahastamise ja kulude
kavandamise reeglid, mis aitavad kontrollida kulude kasvu. Samas on oluline on silmas pidada, et
abivahendite eelarve jätkab kasvu ka peale 2029. aastat, sest rahvastik vananeb, krooniliste haigustega
inimeste hulk suureneb, abivahendid muutuvad kallimaks. Seega on oluline tagada jätkuv ja ajas kasvav
rahastus, mis arvestab tegelike kuludega. Seda on võimalik teha, jättes ületoodavate abivahendite kulud
arvestuslikuks nii nagu need ka täna on.
Tabel 1. SKA 2025–2029 abivahendite eelarve hinnanguline prognoos ja 2027–2029. a etappides
Tervisekassale eraldatavad summad:
Üleviimise
etapp Üleviimise aasta
SKA kulu/prognoos kokku
abivahenditele (€), koos
käibemaksuga
Tõenäoline
prognooskulu
konkreetse etapi osas
etapi 1. aastal (€)
Tervisekassale
eraldatavad
summad (€)*
2024 21 848 634
2025 23 212 358
2026 27 068 330
I 2027 28 237 514 7 795 217 7,8 mln
II 2028 29 373 097 10 559 686 18,7 mln
III 2029 30 448 378 10 946 251 30,4 mln
* lisaks tuleb tagada TRMH laiendamisega abivahenditele lisanduv kulu (vähemalt osaliselt, sest kulud tekivad
kahe süsteemi koosmõjus).
II Meditsiiniseadmete hinnaregulatsioon
2.1 Lahendatav probleem – patsiendi omaosalus on Tervisekassa soodustusega
meditsiiniseadme ostmisel apteegist suurem võrreldes Tervisekassaga müügilepingu sõlminud
ettevõttest ostmisega, sest RaKS-is puudub selgus hüvitatavate meditsiiniseadmete mõistetes ja
kohustustes.
RaKS § 48 lõike 8 kohaselt kantakse Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu meditsiiniseadmed, mille
suhtes on Tervisekassa ja meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja sõlminud
hinnakokkuleppe (edaspidi hüvitatav meditsiiniseade). Hinnakokkuleppega lepitakse kokku hüvitatava
meditsiiniseadme jaemüügi hind ehk müügipakendi piirhind, mis sätestatakse Tervisekassa
meditsiiniseadmete loetelu lisas. See hind on omakorda aluseks Tervisekassa poolt tasu maksime
kohustuse üle võtmise arvutamisel. Meditsiiniseadme kaardi alusel müüvad meditsiiniseadmeid
ettevõtted, kes on Tervisekassaga sõlminud meditsiiniseadmete eest tasu maksmise kohustuse
ülevõtmiseks lepingu (edaspidi müügilepingu)30 ja apteegid. Apteekidele annab automaatse
30 RaKS §49 lg 2 Meditsiiniseadmete müügilepingu sõlmimine | Tervisekassa
meditsiiniseadmete müümise õiguse apteegiteenuse osutamise tegevusluba. Seega ei ole apteegid
hinnakokkuleppe ega müügilepingu osapooled ning seetõttu ei ole neil seadusest ega lepingust
tulenevat üheselt mõistetavat kohustust meditsiiniseadmete loetelus kehtestatud
jaemüügihindadest kinni pidada ehk saavad müüa meditsiiniseadmeid kõrgema hinnaga, mis
suurendab patsiendi omaosalust. Eestis puudub sarnaselt paljudele teistele riikidele ka
meditsiiniseadmetele hulgi- ja/või jaemüügi juurdehindluse piirmäärade süsteem, mis tähendab, et
apteek võib lisada juurdehindlust talle sobival määral. Eestis on patsientide omaosalus
tervishoiukuludes võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrge (ligikaudu 22% vs EL-is 14,3%31). Suurem
omaosalus võib osutuda rahaliseks piiranguks inimesele vajamineva abi saamisel. Apteekide ebavõrdne
hinnapoliitika süvendab nii tervise ebavõrdsust kui ka ebavõrdsust turul, kuna hinnakonkurentsi
potentsiaal jääb rakendamata. Sellele on viidanud ka valdkonnas tegutsevad erinevad ettevõtted.
Probleemi lahendamist raskendavad RaKS-is kasutatavate mõistete ebaselgus ning mitmeti
mõistetavus.
2.2. Eesmärgid
Muudatuse eesmärk on vähendada patsientide omaosalust meditsiiniseadmete ostmisel ning tagada
meditsiiniseadmete müügiga tegelevate ettevõtete (sh apteekide) vahel võrdne konkurents ja
õigusselgus. Selleks on vaja sõnastada RaKS-is üheselt mõistetavalt hinnastamisega seotud terminid
kõigi osaliste jaoks, järgides neid tõlgendusi, mida enamik meditsiiniseadmete müüjatest ja
Tervisekassa on senini rakendanud. Muudatus on kooskõlas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030
inimkeskse tervishoiu programmis32 seatud eesmärgiga ning WHO soovitusega vähendada leibkonna
omaosalust tervishoiukuludes aastaks 2030 vähemalt 15%-ni.
2.3. Võimalikud lahendused
Meditsiiniseadmete hinna reguleerimiseks ühetaoliselt kõigile ettevõtetele kaalutakse
detailsemalt kahte erinevat lahendusalternatiivi: 1) RaKS-is täpsustatakse, et meditsiiniseadme müüja (sh apteek) võib meditsiiniseadme
Tervisekassa soodustusega müügil rakendada jaemüügihinda, mis ei ületa hinnakokkuleppehinda
ehk maksimaalset jaemüügihinda.
2) RaKS-is sätestatakse, et Tervisekassa soodustusega saavad meditsiiniseadmeid müüa vaid need
ettevõtted, kes on sõlminud Tervisekassaga müügilepingu, milles lepitakse kokku jaemüügihindu
puudutavad reeglid - RaKS § 49 lg 2 muutmine selliselt, et sättest jäetakse välja sõnad „välja
arvatud apteek“.
Kolmandaks võimaluseks on kehtestada meditsiiniseadmete juurdehindluse süsteem jaemüügile või nii
hulgi- kui jaemüügile. Juurdehindluse süsteemi võib kohaldada kas kõigile meditsiiniseadmetele (sh
lisaks Tervisekassa soodustusega nii sotsiaalsüsteemis, raviasutustes kui täishinnaga jaemüügis
müüdavatele meditsiiniseadmetele) või üksnes Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu kaudu
hüvitatavatele meditsiiniseadmetele. Juurdehindluse süsteem võib olla ka üksnes fikseeritud tasu mudel
jaemüügis (nn retseptitasu). Seejuures juurdehindluste rakendamise oluliseks kitsaskohaks on ravimite
juurdehindlusega realiseerunud oluline probleem - puudub sisuline kontroll (ja selleks volitatud
järelevalveasutus) hulgimüügi sisseostuhindade üle. Probleemi kinnitavad Konkurentsiameti 2020.
aastal33 ja 2024. aastal34 valminud analüüsid ning Riigikohtu lahendid.35 Lisaks tuleb arvestada, et
meditsiiniseadmete puhul ei ole eristatud hulgimüüjad ja jaemüüjad, vaid mõlemaid defineeritakse
võrdselt levitajatena. Meditsiiniseadmete turg on nii Eestis kui teistes riikides ravimituruga vähem
31 Eurostat, 2024. Health care expenditure by financing scheme. 32 Inimkeskse tervishoiu programm 2025-2028 33 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news-files/konkurentsiameti_ettepanek_01.09.2020_ravimite_hinnakujundus.pdf 34 https://www.konkurentsiamet.ee/media/583/download 35 2 RKHKo 31.10.2013 asjas 3-3-1-84-12; RKPJKo 18.05.2015 asjas 3-4-1-55-14
reguleeritud. Meditsiiniseadmete müüki kehtiva õiguse kohaselt ei käsitata erinõuetega tegevusalana,
millel tegutsemiseks on vaja taotleda tegevusluba (loakohustus) või esitada majandustegevusteade
(teatamiskohustus). Seega peaks meditsiiniseadmete juurdehindluse süsteemi rakendamiseks sätestama
loa- või teatamiskohustuse, mis suurendaks halduskoormust, mis ei ole kooskõlas riigi suundadega
bürokraatia vähendamiseks. Määrata tuleks asutus loa- või teatamiskohustusega erialal tegutsevate
isikute või asutuste järelevalveks, sh juurdehindluste nõuetekohase rakendamise kontrolliks, mis
tähendaks töökoormuse ja kulude kasvu ka riigiasutustele, mis samuti ei ole kooskõlas eesmärgiga
vähendada avaliku sektori suurust ja kulusid. Võib hinnata, et meditsiiniseadet vajavatele inimestele
rakenduks juurdehindluse süsteemis võrreldes tänase olukorraga vähesel määral suurem omaosalus,
kuna Eesti turg on väike ja vähese konkurentsi tõttu püsivad hinnad kõrged. See mõjutab kaudselt ka
meditsiiniseadet vajavate inimest tervist ja heaolu. Samas tuleb silmas pidada, et üldine juurdehindluste
rakendamine omaks väga olulist mõju kogu meditsiiniseadmete sektorile, kuid teadaolev probleem on
kitsalt Tervisekassa soodustusega apteekides müüdavate toodete osas. Eeltoodud põhjustest lähtuvalt ei
ole meditsiiniseadmete juurdehindluste süsteemi ülesehitamine proportsionaalne lahendus arvestades
probleemi ulatust ning selle lahenduse võimalikku mõju kõigile seotud osapooltele, mistõttu VTK-s
seda alternatiivi põhjalikumalt ei käsitleta.
Sõltumata hindade reguleerimise lahendusest täpsustatakse õigusselguse huvides RaKS-is
mõisted „hinnakokkuleppehind“, „piirhind“ ja „jaemüügihind“, hinnakokkuleppe sõlmimise ja
muutmise kord.
Kasutusele võetakse mõiste „hinnakokkuleppehind“, mis tähistaks hinnakokkuleppes kokku lepitud
maksimaalset jaemüügihinda, ning mõiste „piirhind“, mis täpsustaks Tervisekassa poolt tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise aluseid meditsiiniseadme rühma sees. Praegu on RaKS-is (§ 48 lg 5 p 5)
defineeritud meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind (milleks on
hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügi hind), kuid lisaks defineeritakse piirhinda kui hinda, mis on
Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks (§ 481 lg 3, st võrreldava odavuselt
teise meditsiiniseadme piirhind ehk hinnakokkuleppes kokku lepitud jaemüügihind)36. Seega on
kasutusel kaks sõnastuselt sarnast, kuid sisult erinevat piirhinna mõistet, mis praktikas tekitab segadust.
Samuti on oluline üheselt mõistetavalt defineerida sarnaselt ravimitele (RaKS § 41 lg 11)37 mõiste
„jaemüügihind“ – meditsiiniseadme jaemüügihind on käesoleva seaduse tähenduses ühe
meditsiiniseadme või meditsiiniseadme pakendi lõplik müügihind tarbijale, mis kujuneb hulgi- ja
jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise ning kõigi tarneahelas tehtavate soodustuste ja
allahindluste mahaarvamise järel.
RaKS § 48 lõike 8 kohaselt kantakse Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu meditsiiniseadmed, mille
suhtes on Tervisekassa ja tootja või tema esindaja sõlminud hinnakokkuleppe, kuid kehtiv regulatsioon
ei täpsusta meditsiiniseadme hinnakokkuleppe sõlmimise ja muutmise põhimõtteid. Õigusselguse
loomiseks tuleks meditsiiniseadme hinnakokkuleppe sõlmimise ja muutmise põhimõtted sätestada
samamoodi nagu ravimite hinnakokkuleppe puhul (RaKS § 45), arvestades meditsiiniseadmete
valdkonna erisusi.
2.4. Uuringud ja kaasatud osapooled
Hinnaregulatsiooni analüüs38 andis ülevaade meditsiiniseadmete lõpliku jaemüügihinna kujunemise
kitsaskohtadest ja osapoolte vajadustest ning võimalikest edasist analüüsi vajavatest stsenaariumidest.
36 Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat meditsiiniseadet, siis alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest on Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks meditsiiniseadmete
loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind. 37 Ravimi jaemüügihind käesoleva seaduse tähenduses on ravimi ühe müügipakendi lõplik müügihind tarbijale, mis kujuneb ravimi hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise ning ravimitootja või müügiloa hoidja, hulgi- või jaemüüja tehtavate soodustuste ja
allahindluste mahaarvamise järel. 38Ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs 2023, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE poolt SOM tellimusel
2.5. Mõju
Sihtrühm 1 – meditsiiniseadet vajavad inimesed
2024. a hüvitati meditsiiniseadmeid 110 625 inimesele, mis moodustab 8% kogurahvastikust.
Mõjutatud sihtrühma võib pidada keskmiseks.
Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Täna võib meditsiiniseadme jaemüügihind apteekides kujuneda kõrgemaks kui hinnakokkuleppehind,
mis tähendab meditsiiniseadet vajava ravikindlustatud inimese jaoks ka kõrgemat omaosalust.
Tervisekassa andmetel realiseeriti 2023. a 65% meditsiiniseadme retseptidest apteegivõrgu kaudu,
seejuures kõigist apteegis sooritatud müükidest ligi pooled (45,4% ehk 85 737 retsepti) olid teostatud
kallima hinnaga kui hinnakokkuleppes kokku lepitud hind. Kuigi keskmiselt isiku kohta ülemakstud
summa ei tundugi esmapilgul kolossaalne (6,28 eurot isiku kohta), maksid 115 patsienti täiendavat
omaosalust vahemikus 100–199 eurot, 39 patsienti 200–599 eurot ning 4 patsiendi puhul jäi
enammakstud summa vahemikku 1094–11 061 eurot. Kokku maksid inimesed 2023. a apteekidele 223
351 eurot, s.o 19,8% rohkem, kui nad oleksid hinnakokkuleppe alusel pidanud maksma. Seega mõjutab
tänane olukord negatiivselt inimeste majanduslikku toimetulekut.
Lahendusalternatiivis 1 ja 2 toodud lahendus omaks positiivset mõju meditsiiniseadet vajavate inimeste
majanduslikule toimetulekule ja seeläbi ka tervisele ning heaolule. Tervisekassa andmetel müüdi 2023.
aastal diabeeditarvikute valdkonna seadmeid kallimalt ning inimesed maksid toodete eest enam
omaosalust kui oleksid hinnakokkuleppe alusel pidanud maksma. Diabeeditarvikutest müüdi nt
lantsette 92% kallimalt, insuliininõelu 66% kallimalt ja pideva glükoosimonitooringu komplekte 497%
kallimalt. Samuti on kõrgemad jaemüügihinnad nahahooldusvahenditel, mida Tervisekassa rahastab
kaasasündinud sarvestumishäirega kulgeva nahahaigusega patsientidele ning astma vahemahutitel, mis
on rahastatud astmaga lastele ning haavasidemetel, mida rahastatakse haavanditega patsientidele. Ehk
võib järeldada, et põhjendamatult suurem omaosalus tabab haavatavamaid sihtrühmasid ja leibkondi,
kus on kroonilise haigusega ja/või vanemaealised inimesed või lapsed, mistõttu on muudatusel mõju ka
inimeste võrdsele kohtlemisele võrreldes nendega, kel on võimalik kasutada Tervisekassa lepingulisi
partnereid, kelle puhul maksimaalne jaemüügihind on müügilepingus reguleeritud.
Ebasoovitava mõjuna võivad apteegid maksimaalse jaemüügihinna reguleerimisel (lahendusalternatiiv
1) või kohustusega sõlmida müügileping, mis keelab hinnakokkuleppehinnast kallimalt müümise
(lahendusalternatiiv 2) olla vähem motiveeritud teatud meditsiiniseadmeid müüma (apteekide kasum
väheneb), mis võib omada mõju inimeste jaoks meditsiiniseadmete kättesaadavusele. Samas on
tõenäoline, et kui apteegid loobuvad meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadmete müümise
võimalusest, tekib turule alternatiivseid ettevõtteid või olemasolevad ettevõtted laiendavad tootevalikut
ehk turg korrastab end muutunud olukorras ümber ning kättesaadavus patsientidele seetõttu ei halvene.
Ebasoovitavat mõju vähendab alternatiivsete ettevõtete tulemine turule või olemasolevatel ettevõtetel
oma tootevaliku laiendamine, kuna Tervisekassa lepingulised partnerid peavad meditsiiniseadmete
loetelus olevad meditsiiniseadmed turul kättesaadavana hoidma.
Muudatuse sotsiaalse ja majandusliku mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises
võivad kaasneda muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju sagedus on
keskmine, kuna meditsiiniseadmete taotlemine võib olla reeglipärane, kuid mitte igapäevane.
Muudatusega võivad kaasneda ebasoovitavad mõjud, mis on maandatavad turu tavapärase toimimise
kaudu. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik ja sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline.
Sihtrühm 2 – apteegid
Muudatus mõjutab apteekidest kõiki üldapteeke, mida oli Ravimiameti andmetel Eestis 2024. aastal
472. Kõikidest Eesti ettevõtetest (2024. a seisuga 158 37839) moodustavad need 0,3%.
Majanduslik mõju
Lahendusalternatiivil 1 ja 2 on mõju üldapteekide kasumi teenimise võimalusele. Muudatuse tulemusel
ei oleks apteekidel enam võimalus teenida meditsiiniseadmete müügi pealt sarnast kasumit nagu täna.
Samas moodustab enam teenitud 223 351 eurot marginaalse osas apteekide käibest – 2023. a oli see
542 miljonit eurot40 ehk vaid 0,041% kogukäibest. Alternatiiv 2 on võrreldes alternatiiv 1-ga
bürokraatlikum, sest eeldab apteekide ja Tervisekassa vahel müügilepingute sõlmimist ja lepingute
uuendamist iga 5. aasta tagant.
Muudatuse majandusliku mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad
kaasneda muudatused, aga nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju sagedus on keskmine,
kuna meditsiiniseadmete taotlemine võib olla reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Muudatusega võivad
kaasneda ebasoovitavad mõjud. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale oluline.
Sihtrühm 3 – Tervisekassaga lepingu sõlminud meditsiiniseadmete müüjad
2025. a mai seisuga on Tervisekassaga müügilepingu sõlminud meditsiiniseadmete müüjaid 5641, mis
moodustab kõikidest Eesti ettevõtetest ca 0,04%42.
Majanduslik mõju
Täna ei ole meditsiiniseadme tootja esindajad alati motiveeritud meditsiiniseadmele soodsamat hinda
hinnakokkuleppes pakkuma, kuna teatud juhtudel suureneb selle arvelt vaid kolmanda turuosalise
(apteek) kasum. Lahendusalternatiivis 1 ja 2 kirjeldatud muudatusega paranevad meditsiiniseadmete
müüjate konkurentsitingimused ning kasum jaotub võrdsemalt. Samuti võib tekkida võimalus laiendada
müügikanaleid, kasvatada käivet ja kasumit seniste apteegimüükide asemel (kui apteegid peaksid
loobuma Tervisekassa soodustusega osade meditsiiniseadmete müügist). Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale oluline.
Sihtrühm 4 – Tervisekassa
Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest Tervisekassa ja ravikindlustuse eelarvet.
Mõju riigivalitsemisele
Lahendusalternatiivide 1 ja 2 korral paraneb Tervisekassa positsioon hinnaläbirääkimistel, kuna
maksimaalne jaemüügihind, milles kõik meditsiiniseadmete ettevõtted omavahel võrdselt
konkureerivad, kehtib ühtmoodi kõigile turuosalistele. Seejuures lahendusalternatiivi 2 puhul tekib
arvestatav töökoormus Tervisekassale täiendavate müügilepingute sõlmimiseks ja haldamiseks
apteekidega. Arvestades 2024. a Tervisekassa meditsiiniseadmete müügistatistikat, on potentsiaalne
lisanduvate lepingute hulk samaväärne üldapteekide arvuga (Ravimiameti 2024. aasta andmetel 472).
Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline.
Mõistete selgus lihtsustab süsteemist aru saamist ja rakendamist mitte ainult Tervisekassa, vaid ka
kõikide teiste osapoolte (inimesed, apteegid, meditsiiniseadmete müüjad) jaoks. Muudatus loob
õigusselguse ning regulatsioon muudetakse sarnasemaks ravimite regulatsiooniga. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline.
III Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õiguse laiendamine
39 Statistikaamet, 2024. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD
ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas (02.04.2025) 40 Apteegistatistika | Ravimiamet 41 Tervisekassa, 2025. 42 Statistikaamet, 2024. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas (02.04.2025)
III 3.1 Lahendatav probleem – meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus on ainult arstil,
mis tähendab, et Tervisekassa soodustusega ei saa neid välja kirjutada teised selleks pädevad
tervishoiuspetsialistid, kelle juurde inimene oma terviseprobleemiga pöördub.
Patsient liigub oma raviteekonnal erinevate ravietappide ja spetsialistide vahel, kus igal ühel on
pädevustest ja oskustest tulenev roll ja vastutus, mis tagab piiratud tervishoiuressursside optimaalseima
kasutuse. Tervisesüsteemi arenedes on spetsialistide rollid patsiendi käsitluses samuti muutuses. Nt
eriõe baaspädevuses43 on meditsiiniseadme kaardi koostamine ja vastava koolituse saanud
ämmaemandal gestatsioondiabeedi diagnoosimine raseduse jälgimise juhendi44 alusel. Rasedate
nõustamise ja dieetraviga tegelevad vastava koolituse läbinud ämmaemandad. Füsioterapeudid
määravad ortoose ja tallatugesid. Seega erinevad tervishoius töötavad spetsialistid hindavad juba praegu
abivahendite vajadust sotsiaalsüsteemis. Samas spetsialist küll tuvastab meditsiiniseadme vajaduse,
kuid Tervisekassa soodustuse saamiseks peab ta patsiendi suunama arsti juurde meditsiiniseadme kaardi
väljakirjutamiseks45,46. Seeläbi pikenevad ravijärjekorrad, jooksutatakse patsienti ning suurendatakse
tervishoiusüsteemi toimimise ebaefektiivsust.
3.2. Eesmärgid
Eesmärk on anda meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus ka teistele tervishoius
töötavatele spetsialistidele nende pädevuse piires, mis aitab kaasa tõhusama ja inimkesksema
tervishoiusüsteemi kujundamisele. Lisaks toetab muudatus abivahendite ja meditsiiniseadmete
integratsiooni tagades, et meditsiiniseadme kaardi väljakirjutajate ring Tervisekassa rahastuse korral ei
kitseneks.
WHO toob tööjõu raamistikus47 tervishoiu tööjõu kriisi ühest lahendustest välja erinevad paindlikud
praktikad ja tervishoius töötavate spetsialistide täies ulatuses pädevuste kasutamise.
Muudatus ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega, kuid on seotud VTK I osas kirjeldatud koalitsioonileppest tuleneva abivahendite ja
meditsiiniseadmete süsteemi ühtsetele alustele viimisega, mille eesmärk on lõimida tervishoiu- ja
sotsiaalteenused.
3.3. Võimalikud lahendused
Kuna tegemist on regulatiivse muudatusega, siis mitteregulatiivseid võimalusi olukorra lahendamiseks
ei ole. Arvestades tervishoiu pidevat arengut ja muudatusi on mõistlik teha meditsiiniseadme kaardi
väljakirjutamise regulatsioon võimalikult paindlikuks.
Selleks on vajalik muuta meditsiiniseadme seaduse48 § 321 lõiget 2, mille kohaselt on meditsiiniseadme
kaart isikule arsti poolt sobiva meditsiiniseadme määramiseks väljakirjutatud dokument selliselt, et
kaardi väljakirjutajaks on tervishoiutöötaja, tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik või tervishoiuteenuse
osutamisel osalev spetsialist. See annab võimaluse lisaks arstidele meditsiiniseadme kaarti välja
kirjutada ka nt õdedel, eriõdedel, ämmaemandatel, füsioterapeutidel, optometristidel,
43 Eesti Õdede Liidu koduleht. Eriõe baaspädevused, 2025. https://www.ena.ee/wp-content/uploads/2022/04/Erioe-baaspadevused-1.pdf 44 Raseduse jälgimise juhend. Gestatsioondiabeediga patsiendi jälgimine ja ravi, 2018.
https://rasedajalgimine.weebly.com/gestatsioonidiabeediga-patsiendi-jaumllgimine-ja-ravi.html 45 MSS järgi on kaart isikule arsti poolt sobiva meditsiiniseadme määramiseks väljakirjutatud dokument. 46 Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu (kehtiv: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024017) §64 lg 1-2 kohaselt võtab Tervisekassa tasu
maksmise kohustuse üle ainult sellise Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest, mille kohta on retseptikeskuses vormistatud meditsiiniseadme kaart. Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus on Terviseametis registreeritud arstil. Meditsiiniseadme
kaardi väljakirjutaja on kohustatud meditsiiniseadme kaardi välja kirjutama elektroonilisel kujul ja see salvestatakse retseptikeskuses. 47 WHO koduleht. Health and care workforce in Europe: time to act, 2025. https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289058339 48 RT I, 20.11.2024, 2
tegevusterapeutidel ja audioloogidel. Samuti jätab see paindlikkuse tulevikuks uute erialade (nt
tervisejuht) vaatest, kellel võib tekkida kompetents teatud abivahendite määramiseks. Sarnaselt tuleb
täiendada RaKS-i § 48 lõiget 5. Muudatused annavad aluse Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelus49
sätestada iga meditsiiniseadme rühma puhul, milline spetsialist lähtudes väljaõppest ja pädevusest võib
meditsiiniseadet välja kirjutada. Seega kõikidele spetsialistidele kõikide meditsiiniseadmete
väljakirjutamise õigust ei anta. Seejuures on oluline hoida väljakirjutamise õigused võimalikult
loogilised ja arusaadavad. Analoogselt on abivahendite tõendite määramise õiguse volitusnorm toodud
sotsiaalhoolekande seaduses § 47 lõikes 550, kuid konkreetsed õigused on täpsustatud määruse tasemel.
Oluline on tagada, et lisaks väljakirjutamise juriidilisele õigusele ja tehnilisele lahendusele
retseptikeskuses (ja tulevikus tervisejuhtimise töölaual / TJTL), on nendel spetsialistidel olemas ka
vajalikud õigused tervise infosüsteemi (TIS) asjakohaste andmete nägemiseks ja sisestamiseks. Õiguste
laienemise korral on sellel andmekaitsealane mõju ja vastavasisulise eelnõu juurde tehakse
andmekaitsealane mõjuhinnang. See on oluline abivajaduse hindamise dokumenteerimiseks, et tagada
kvaliteetne teenus ja Tervisekassa rahaliste vahendite õiguspärane kasutamine. Õed ja ämmaemandad51
ning tervishoiutöötajatega võrdustatud isikud (füsioterapeudid, logopeedid, kliinilised psühholoogid)
omavad juba TIS-i juurdepääse52. Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad spetsialistid (nt audioloogid,
optometristid, tegevusterapeudid), kui nad töötavad tervishoiuteenuse tegevusluba omavas asutuses, omavad küll juurdepääsu TIS-i andmete nägemiseks, kuid andmete sisestamiseks ja edastamiseks
vajavad veel vastava tehnilise lahenduse loomist ja määruste53,54 muutmist vajalike õiguste saamiseks.
Iseseivalt või ainult rehabilitatsioonimeeskonnas töötavatel tegevusterapeutidel, audioloogidel ja
optometristidel puudub andmete vaatamise ja edastamise võimalus TIS-is ning selliste spetsialistide
täpne arv on teadmata. Samas peab arvestama, et abivahendeid saab SKA soodustusega osta
rehabilitatsiooniplaani alusel kuni rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste jõustumiseni 2027. aastal55,
mis tähendab, et tänasel kujul toiminud rehabilitatsioonimeeskonna töö kujundatakse lähiaastatel
ümber.
3.4. Uuringud ja kaasatud osapooled
Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õiguse laiendamist on toetanud Tervisekassa eriõe
pilootprojektis osalenud haiglad (vt Tervisekassa eriõe juhtprojekti kokkuvõttes toodud järeldusi)56,
Eesti Õdede Liit, Eesti Ämmaemandate Ühing ja Eesti Tegevusterapeutide Liit.
3.5. Mõju
Sihtrühm 1 – meditsiiniseadet vajavad inimesed (vt täpsemat kirjeldust punktis 2.5, Sihtrühm 1)
Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Muudatusega paraneb oluliselt meditsiiniseadmete kättesaadavus, kuna inimesed saavad vajalikele
seadmetele kiirema ja sujuvama juurdepääsu. Lisaks ei pea abivajajad enam pöörduma mitme
tervishoiutöötaja poole, mis aitab vähendada nii nende ajakulu kui ka võimalikke lisakulusid. Muudatus
toetab ka tervishoiusüsteemi koormuse leevendamist ning aitab lühendada ravijärjekordi. Kuna mitme
spetsialisti külastamine võib abivajajate jaoks põhjustada segadust ja rahulolematust, siis muudaks
lihtsam ja selgem meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise protsess nende ravikogemuse paremaks.
Vähem visiite, ümber suunamisi ja bürokraatiat tähendab abivajajatele ka loogilisemat ja sujuvamat
49 RT I, 27.12.2024, 17 50 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega abivahendi kasutamise vajaduse tuvastaja sõltuvalt abivahendi keerukusest. 51 TTKS TK § 3 lg 1 ja lg 6: tervishoiutöötajad on TTKS tähenduses Terviseametis registreeritud arst, hambaarst, õde ja ämmaemand ning
tervishoiutöötajaga võrdsustatud füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed, kes osutab ravi ja on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. 52 Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud ja tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus–Riigi Teataja 53 Sotsiaalministri määrus nt 56 "Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord" 54 Sotsiaalministri määrus nr 53 "Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused" 55 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2025-03/SKA_SRT_infotund%2027.03.25.pdf 56 Tervisekassa koduleht. Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosoleku kokkuvõte, 2025. https://www.tervisekassa.ee/sites/default/files/TTL%20komisjon/ttl_komisjon_20240117_protokoll_avalik.pdf
teekonda. Samuti võimaldab väiksem visiitide arv kiiremat ligipääsu vajalikele teenustele või
meditsiiniseadmetele ning varasemat sekkumist, mis aitab ennetada haiguste süvenemist.
Uue süsteemiga kohanemine võib siiski võtta aega teatud hulga inimeste jaoks. Kuigi meditsiiniseadme
kaardi väljastamise õigus laieneb, võivad osa abivajajatest eelistada jätkuvalt arsti poole pöördumist.
Seda riski aitab maandada sihtrühmale suunatud piisav ja sihipärane teavitustöö. Üheks võimalikuks
ebasoovitavaks mõjuks võib olla see, et TIS-is täisligipääsude saamine võtab aega tegevusterapeutide,
oftalmoloogide ja audioloogide puhul – sellisel juhul võib küll olla meditsiiniseadme kaardi
väljastamise õigus, kuid mitte dokumenteerimisõigus. See probleem peaks siiski järgnevatel aastatel
lahenema seoses TIS-i ja TJTL-i arendustega.
Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad
kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on
keskmine, kuna meditsiiniseadmete vajadus võib olla reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Mõjutatud
sihtrühma suurus on keskmine. Muudatusega võivad kaasneda ebasoovitavad mõjud. Kokkuvõttes on
muudatuse sotsiaalne ja majanduslik mõju sihtrühmale oluline.
Sihtrühm 2 – meditsiiniseadmete vajaduse hindajad
Muudatus mõjutab neid tervishoiutöötajaid või tervishoius töötavaid spetsialiste, kellel on väljaõpe ja
pädevus meditsiiniseadme vajadust hinnata. Abivahendite vajaduse määramisel on erinevatel
spetsialistidel pädevus, oskused ning kogemused sotsiaalsüsteemist olemas. Kui ilmneb, et
meditsiiniseadmete vajaduse määramisel oleks oskuseid vajalik arendada, saab seda planeerida läbi
vastavate koolituste. Täpset spetsialistide arvu ei ole võimalik välja tuua, aga 2023. aasta andmetel
mõjutas see hinnanguliselt järgmisel hulgal valdkonnas töötavaid spetsialiste: õed (9103 inimest),
füsioterapeudid (661), ämmaemandad (523), audioloogid (6)57, logopeedid (127), optometristid (68) ja
tegevusterapeudid (57).
Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õiguse laiendamine toetab tervishoiutöötajate või tervishoius
töötavate spetsialistide töökoormuse tasakaalustamist ning suurendab tervishoiusüsteemi üldist
tõhusust ning jätkusuutlikkust. Õiguste laiendamine vähendab vajadust täiendavate arstivisiitide järele
olukordades, kus meditsiiniseadme vajaduse on juba tuvastanud teine spetsialist, näiteks füsioterapeut,
eriõde või ämmaemand. Selline muudatus aitab vähendada bürokraatiat, leevendada eriarstide
töökoormust ning võimaldab tervishoius töötavate spetsialistide pädevust senisest paremini rakendada,
millel omakorda on positiivne mõju ka teenuste kättesaadavusele.
Lisaks võib tervishoiutöötajate või spetsialistide töömaht ümber jaotuda või ka mõningal määral
suureneda, kuna meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamine toob kaasa täiendavad ülesanded, mis võivad
mõningal määral suurendada halduskoormust. Samal ajal väheneb spetsialistide ajakulu seoses
tegevustega, mis puudutasid abivajajate edasi suunamist eriarsti juurde meditsiiniseadme kaardi
väljastamiseks.
Samuti tekib spetsialistidel vajadus meditsiiniseadme vajaduse tuvastamisel väljastada ja
dokumenteerida kaart vastavas infosüsteemis. Selleks on võimalik kasutada Arstiportaali (tasuta), kuid
need spetsialistid, kes kasutaksid tasulisi infosüsteeme, nemad peavad arvestama lisakuludega
(litsentsitasud, liidestus jne). Spetsialistidel, kes töötavad suuremates raviasutustes, saavad kasutada
selleks juba olemasolevaid asutuste infosüsteeme.
Muudatuse sotsiaalse ja majandusliku mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises
võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on
keskmine, kuna kokkupuude võib olla reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus
57 Audioloogid Eestis – Eesti Audioloogia Selts
on keskmine. Muudatusega võib kaasneda ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne
mõju sihtrühmale oluline.
Sihtrühm 3 – riigiasutused
Mõjutatud sihtrühm on riigiasutustest Tervisekassa (2 inimest) ja TEHIK. 2025. aasta aprilli seisuga
tegeleb TEHIK-us Ravimiameti andmekogudega 6–7 inimest. Muudatus mõjutab ka TEHIK-u
töötajaid, kes haldavad Tervisekassa andmekogusid. Täpsem ülevaade halduskoormusest esitatakse
eelnõu raames.
Mõju riigivalitsemisele, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale
Muudatusel on mõningane mõju nii Tervisekassa töökoormusele, sest meditsiiniseadmete loetelus tuleb
sätestada, milliste meditsiiniseadmete õigus millistel tervishoius töötavatel spetsialistidel on ning see
eeldab ka erialaseltsidega konsulteerimist. Samas on tegu pigem ajutise töömahu kasvuga ning
varasematest ettepanekutest lähtuvalt on olemas ka esmane teadmine, milliste valdkondade osas oleks
muudatused esmajoones põhjendatud (nt füsioterapeutidele ortooside väljakirjutamise õiguse andmine).
Muudatus võib tähendada ka IT arendusi, et määrusega antud õigused liiguksid ka retseptikeskuse ja
vajalike registrite vahel (nt tervishoiutöötajate register). Muudatus mõjutab ka TEHIK-ut, kus võib
tekkida vajadus teha IT-arendusi, et eelmainitud uued õigused oleksid infosüsteemides nõuetekohaselt
kajastatud.
Muudatusega võivad kaasneda ebasoovitavad mõjud töökoormuse suurenemise näol. Kokkuvõttes on
muudatuse riigivalitsemise, infotehnoloogia ja infoühiskonnaga seotud mõju sihtrühmale oluline.
Sihtrühm 4 – riigieelarve
Mõju riigivalitsemisele
Kui spetsialist saab hinnata ja ka määrata vajaliku meditsiiniseadme, paraneb ka ravi järjepidevus ja
välditakse katkestusi inimeste raviteekonnas. Samas, terviklik ja järjepidev ravikorraldus aitab tagada
pikemas perspektiivis kvaliteetsema ravi ning võimaldab tervishoiusüsteemi ressursse kasutada
tõhusamalt58, toetades seeläbi ka riigi kulude vähendamist. Kokkuvõttes on muudatuse
riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline. 59
Edasine väljatöötamine
Käesolevale VTK-le oodatakse huvipoolte tagasisidet kuni 29. augustini 2025.
VTK saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Ravimiametile,
Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Taastusarstide Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti
Õdede Liidule, Eesti Rehabilitatsiooni Asutuste Liidule, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidule, Eesti
Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Vaagnapõhjahäirete Seltsile, Tervise
ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide
Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Kurtide Liidule, Eesti Audioloogia Seltsile, Eesti Naha- ja
Suguhaiguste Arstide Seltsile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Arstide
Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti
Proviisorapteekide Liidule ning abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvatele ettevõtetele.
VTK tagasiside põhjal lepitakse kokku abivahendite ja meditsiiniseadmete reformi edasine aja- ja
tegevuskava koostöös SKA, Tervisekassa, Ravimiameti ja TEHIK-uga.
58 Eesti Haigekassa (2021). Tervishoiuteenuste arengukava 2021–2024.
Väljatöötamiskavatsuse põhjal soovitakse välja töötada eelnõu, millega muudetakse SHS-i, RaKS-i ja
MSS-i vastavalt väljatöötamiskavatsuses väljapakutud ajaraamile ja regulatiivsetele lahendustele, mis
kooskõlastamise järel valituks osutuvad.
Vastutavad ametnikud: Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puudega inimese õiguste
poliitika juht Kadri Mets ([email protected]), tervishoiukorralduse osakonna ravimi- ja
meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste ([email protected]), tervishoiuteenuste osakonna
nõunik Leena Kalle ([email protected]). VTK mõjude analüüsi koostas analüüsi ja statistika osakonna
tervisepoliitika juhtivanalüütik Kadri Kallip ([email protected]).
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/25-0783 - Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.08.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/644d1d59-a8f1-4e36-b0ee-1372f2ecd7b4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/644d1d59-a8f1-4e36-b0ee-1372f2ecd7b4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main