Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.2-1/2967-2 |
Registreeritud | 10.07.2025 |
Sünkroonitud | 11.07.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
Sari | 12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega |
Toimik | 12.2-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Advokaadibüroo RASK |
Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo RASK |
Vastutaja | Estella Põllu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Keidi Kõiv
Advokaadibüroo RASK
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud vandeadvokaat
Esitasite ettevõtja esindajana Rahandusministeeriumile 24.06.2025. a järelevalveteate Riigi
Kinnisvara AS (edaspidi hankija) riigihanke „Tartu Kohtumaja video- ja konverentsiseadmete
hankimine“ (viitenumbriga 292302, edaspidi riigihange) kohta.
Tõite järelevalveteates välja, et 17.03.2025 riigihangete registris alustatud avatud
hankemenetlusega riigihankes on hankija seadmete ostmisel nimetanud kaheksat konkreetset
Cisco toodet, lisades küll iga tootenimetuse juurde „või sellega samaväärne“.
Lisaks oli riigihanke tehnilise kirjelduse punktis 4.22 ja 4.23 ette nähtud, et seadmete juurde
peavad kuuluma nende kasutuseks ja toimeks vajalikud litsentsid ning seadme keskhalduseks
vajalikud Webex Control Hub litsentsid. Nimetatu osas oli lisaks märgitud, et litsentsid ja
keskhaldus ei tohi hankijale tuua eraldi kulusid ning keskhaldusena mõeldakse sealjuures üle
võrgu teostatavat vähemalt seadmete keskset konfigureerimist, keskset uuendamist,
aadressiraamatute muutmist ja kõnede statistika vaatamist (analüüsi). Märkisite, et neist
viidetest oli mõistetav, et hankijal oli päriselt soov lubada hankesse ka samaväärseid tooteid
koos keskhaldusega, mis vastab tehnilises kirjelduses nõutule.
Pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva ja hankija tehtud otsuste põhjendustest selgus aga Teie
hinnangul, et kogu riigihange oli tegelikult ülesse ehitatud väga konkreetsete ja tehnilises
kirjelduses esitatud toodete ostmiseks, mis on aga riigihangete läbiviimisel keelatud. Seda
kinnitab fakt, et hankija otsustes esitatud põhjendustes on „või sellega samaväärne“ klausel
tegelikult üksnes formaalse linnukese täitmine, mille täitmine pole hankija soovitud viisil
võimalik.
Leiate, et 1) hankija on rikkunud tehnilise kirjelduse koostamisel RHS §-s 88 sätestatut, 2)
esitatud seadmete parameetritele ei vasta ükski muu toode, kui tehnilises kirjelduses nimetatu,
mistõttu on tegemist suunatud riigihankega; samas on turul teisi tooteid, mis ühilduvad
iseseisva süsteemiga. Märgite siinjuures, et ebameeldivused, raskused ja kaasnevad lisatööd
ei ole õigustavaks põhjuseks konkreetse toote hankimiseks.
Teie 25.06.2025
Meie 10.07.2025 nr 12.2-1/2967-2
2
Eeltoodud kaalutlustel palute alustada järelevalvemenetlust riigihankes kehtestatud
hanketingimuste õiguspärasuse kontrollimiseks. Osundate, et teile teadaolevalt
järelevalvemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine, muu hulgas seetõttu, et ettevõtjal ei ole
võimalik riigihanke alusdokumente vaidlustada vaidlustustähtaja möödumise tõttu.
Rahandusministeerium tutvus järelevalveteates ja riigihangete registrist (RHR) riigihanke
kohta kättesaadava infoga ja tuvastas järgmist.
1) Riigihange on korraldatud avatud hankemenetlusena, milles pakkumuste esitamise
tähtpäevaks oli 17.04.2025 kl 12.00. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitas pakkumuse
3 ettevõtjat, sh järelevalveteate esitaja.
2) Riigihanke alusdokumentide hulka kuuluv Lisa 1 tehniline kirjeldus sisaldab muu hulgas
järgmisi tingimusi:
„2.1. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse
paragrahvi 88 lõikes 3 nimetatud alusele, kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse
kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne".
2.2. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale, protsessile,
kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on
täiendatud märkega „või sellega samaväärne".“
Punktid 4-11 sisaldavad Cisco toodete nimetusi koos märkega „või sellega samaväärne.
Samas on iga punkti alapunktides toodud täpsemad tehnilised nõuded, millele pakutav seade
peab vastama, mõne toote puhul on loetletud 26 alapunkti tehniliste nõuetega, samas mõned
alapunktid sisaldavad viidet „Cisco“.
3) Hankija on järelevalvete teate esitanud ettevõtjat teavitanud pakkumuse tagasilükkamise
otsusest koos põhjendustega 9.06.2025. a riigihangete registris saadetud teavitusega.
Teates on märgitud, et ettevõtja on pakkunud Lisa 1 tehnilises kirjelduses (p-des 6 ja 7)
märgitud toodete kirjeldustele mittevastavaid seadmeid. Muu hulgas on märgitud, et
pakutud kaameral ei ole minimaalselt 200x suurendust ega kaldeulatus (tilt range): -20
kraadi kuni +60 kraadi.
4) Riigihanke alusdokumentide peale ei ole ükski ettevõtja vaidlustust ei esitanud.
5) 18.06.2025. a esitas järelevalveteate esitaja vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile
(edaspidi VAKO), vaidlustades pakkumuse tagasilükkamise ja edukaks tunnistamise
otsused. Vaidlustus on võetud menetlusse.
Riigihanke alusdokumendi Lisas 1 on hankija esitanud hangitavate toodete tehnilise kirjelduse
kirjeldades toodete omadusi, parameetreid, funktsionaalsust. Lisaks on hankija selgelt välja
toonud, et igale viitele, mille hankija ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile,
tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või
sellega samaväärne".
Rahandusministeeriumi ülesandeks on teha avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet
(edaspidi järelevalvet) RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180
p 6 ja § 203). Järelevalvemenetluses kontrollitakse üksnes hankija tegevuse õiguspärasust –
järelevalvemenetlust ei tehta hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste
ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks. Tõdemusest, et Rahandusministeerium teeb
3
RHS-i alusel järelevalvet üksnes avalikes huvides, tuleneb, et erinevalt vaidlustus- ja
kohtumenetlusest ei ole riigihangete järelevalve ülesandeks erahuvide ja subjektiivse õiguste
vahetu kaitse (vt RHS-i eelnõu, 450 SE I. Seletuskiri, lk 141). Seetõttu jätavad RHS-i 9. ptk-
i sätted Rahandusministeeriumile ulatusliku otsustusvabaduse küsimuses, kas
järelevalvemenetlust konkreetsel üksikjuhtumil üleüldse alustada või mitte, nagu ka
diskretsiooni-õiguse igakordselt otsustada, millist järelevalvemeedet rakendada.
Rahandusministeerium võib jätta järelevalvemenetluse alustamata, kui järelevalveteate esitaja
ei ole tähtaja jooksul esitanud vaidlustust riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO).
Järelevalvemenetlus ja vaidlustusmenetlus erinevad oma olemuselt: esimene kontrollib
objektiivset õiguspärasust, teine kaitseb subjektiivseid õigusi. Järelevalve ei ole mõeldud
ettevõtjate subjektiivsete õiguste kaitseks, selleks on tõhusaim viis pöörduda VAKO-sse.
Järelevalve ei dubleeri vaidlustus- ja halduskohtumenetlust. Kui ettevõtja jätab vaidlustamata
riigihanke dokumendi või otsuse VAKO-s ja algatab järelevalvemenetluse, võib see
kahjustada õiguskindlust ja õigusrahu.
RHS § 206 lg 2 p 1 sätestatu näeb ette, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse
jätta alustamata või alustatud järelevalvemenetluse lõpetada, kui järelevalveteate esitaja ei ole
kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile. Kui pakkuja,
taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja leiab, et RHS-i hankija poolt rikub
tema õigusi või kahjustab tema huvisid, võib ta vaidlustada hankija tegevuse, esitades VAKO-
le sellekohase vaidlustuse (RHS § 189 lg 1). RHS § 189 lg-st 2 tuleneb, et vaidlustuse võib
esitada muu hulgas järgmiste hankija dokumentide või otsuste peale: i) riigihanke
alusdokumendid; ii) pakkumuse tagasilükkamine või kõigi pakkumuste tagasilükkamine; iii)
pakkumuse edukaks tunnistamine. Tähtajad vaidlustuse esitamisele on ette nähtud RHS §-s
189.
Riigihangete registrist nähtuvalt registreerus järelevalveteate esitanud ettevõtja riigihanke
juurde pakkumuse esitamisest huvitatud isikuna 21.03.2025. Eelduslikult vähemalt samast
kuupäevast alates oli või vähemalt pidi olema teate esitaja teadlik kõigist RHAD-i
tingimustest, sh järelevalveteates esile toodud tehnilise kirjelduse nõuetest.
Hankija ei ole RHAD-i tingimusi vahepeal muutnud. Nagu eelnevalt märgitud, oli
pakkumuste esitamise tähtpäevaks 17.04.2025. Tulenevalt RHS § 189 lg 2 p-st 2 (riigihanke
eeldatav maksumus ületas riigihanke piirmäära ja hankija ei olnud pakkumuste esitamise
tähtaega lühendanud) tulnuks RHAD-i vaidlustamiseks esitada vaidlustus VAKO-le hiljemalt
viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.
Teate esitaja on järelevalveteates õigustanud vaidlustuse esitamata jätmist üldsõnalise väitega,
et samaväärsuse klausli etteheidetav näilisus ei olnud talle varem teada. Riigihangete registrist
nähtub, et teate esitajal tekkis juba enne pakkumuse esitamist kahtlus, kas ta suudab tehnilise
kirjelduse tingimustele vastavaid seadmeid pakkuda – teate esitaja heitis hankijale ette, et
tehnilised nõuded on funktsionaalselt põhjendamatud ja ebaproportsionaalselt kitsendavad,
mis viitavat konkreetse seadmetootja spetsifikatsioonide järgimisele ja piiravat
põhjendamatult teiste tootjate samaväärsete lahenduste pakkumist (vt sõnumi ID 953850).
Seega oli teate esitajal piisavaajaline võimalus oma õiguste kaitseks VAKO-s. Teate esitaja ei
ole toonud esile ühtegi objektiivset põhjust, mis oleks olnud mõjuv ja oleks reaalselt
takistanud vaidlustuse esitamist. Jättes RHAD-i tähtaegselt VAKO-s vaidlustamata ning
initsieerides seeasemel Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale riigihanke
4
menetluse kehtetuks tunnistamiseks ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalev
ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustusmenetluse instituudist ja
vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu ning
võiks seeläbi kahjustada avalikku huvi kiire ja kulutõhusa riigihanke menetluse vastu.
Tehnilises kirjelduse koostamise nõuetega seoses peame vajalikuks märkida, et iseenesest on
õige järelevalveteate esitaja viide RHS §-le 88, mille lg-test 6-7 tulenevalt peaks hankija
tehnilises kirjelduses konkreetse kaubamärgiga toodete nimetamist üldjuhul vältima ja
konkurentsile avatuse eesmärgi saavutamiseks püüdma kirjeldada hankelepingu eset
ennekõike selle kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kaudu. Teisalt võib
hankelepingu esemest tulenevalt hankijal siiski esinda vältimatu vajadus konkreetse toote
nimetamiseks (samaväärsuse klausliga varustatult) põhjusel, et tehnilise kirjelduse
koostamine kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kaudu ei võimalda hankelepingu
eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada.
Hankija ei pea määratlema sõlmitava hankelepingu eset viisil, et pakkumuse saaks esitada
võimalikult suur hulk pakkujaid ning hankija ei ole kohustatud arvestama kõigi riigihankes
osalemisest huvitatud ettevõtjate võimaluste ja huvidega. Hankija on RHAD-i tingimuste
määratlemisel avar kaalutlusruum ja õigus iseseisvalt otsustada, millist toodet ta peab
vajalikuks osta. RHS § 88 lg 7 järgi ei tohi tehniline kirjeldus tekitada objektiivselt
põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Seega on RHS-iga kooskõlas
ka tehniline kirjeldus, mille puhul on konkurentsi piiramine objektiivselt põhjendatud (vt
VAKO 13.02.2024 nr 9-24/272185, p-d 8.1-8.3). Hankijal ei ole kohustust hankida valdkonna
miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad
täiendavad tingimused, lähtudes muu hulgas oma varasematest kogemustest. Senikaua kuni
tingimusele on objektiivne põhjendus olemas ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus
RHS § 88 lg-ga 7 vastuolus (vt RKHKo 05.11.2020, nr 3-20-718, p 17). Hankijal võib
põhjendatult esinda vajadus ka selle järele, et hankelepingu ese oleks võimeline töötama või
ühilduma hankijal juba mõne olemasoleva eseme, süsteemi või seadmete kogumiga.
Kuigi ilma järelevalvemenetlust läbi viimata ei võta Rahandusministeerium seisukohta
küsimuses, kas kõik RHAD-i tingimused on RHS-iga kooskõlas või mitte, ei ole
järelevalveteates nimetatud tehnilise kirjelduse tingimuste väidetav õigusvastasus eelneva
arutuskäigu valguses Rahandusministeeriumi jaoks ilmselge ja Rahandusministeeriumi
hinnangul ei ole järelevalvemenetluse läbiviimine avaliku huvi kaitseks tarvilik. Kirjeldatud
olukorras menetluse mittealustamine on kooskõlas nii järelevalvetegevuse otstarbekuse kui
ka piiratud avalike ressursside võimalikult efektiivse kasutamise eesmärgiga.
Kuna riigihanke alusdokumente ei ole ükski ettevõtja, sh järelevalveteate esitaja vaidlustanud,
esineb järelevalvemenetluse alustamata jätmise alus. Samas on VAKO-s vaidlustatud hankija
otsus pakkumuse tagasilükkamise ja edukaks tunnistamise kohta ning võimalik RHS-i
rikkumine riigihanke alusdokumentide alusel pakkumuse tagasilükkamise ja edukaks
tunnistamise otsuste tegemisel on VAKO menetluses.
Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4,
lg 2 p-dest 1-2 ja lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta ettevõtja nimel
24.06.2025 esitatud Riigi Kinnisvara AS riigihanke „Tartu Kohtumaja video- ja
konverentsiseadmete hankimine“ (viitenumbriga 292302) kohta esitatud järelevalveteate
ajendil järelevalvemenetlust.
5
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Estella Põllu 58851336
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|