Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/3214-1 |
Registreeritud | 10.07.2025 |
Sünkroonitud | 11.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Vastutaja | Kadri Tali (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
13.06.2025
MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a
määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“
muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruses nr 48 „Tööalase
konkurentsivõime toetamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1, 6 või 7“;
2) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) tegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate rändetaustaga inimeste, eelkõige
pererändega saabunud uussisserändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate ning romade tööalast
konkurentsivõimet ning toetada nende tööle saamist ja tööl püsimist, pakkudes tegevusi ka
nende perekonnaliikmetele;“;
3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„6) tegevusi, mille eesmärk on sotsiaalse innovatsiooni kaudu parandada tervisepiiranguga
inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimalusi;
7) lisa- ja jätkutegevusi, mis võimaldavad jätkata uue projektina tegevusi, mille eesmärk on
suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ning nad tööle
aidata või haridussüsteemi lõimida, suunates tegevusi ka nende tugivõrgustikule.“;
4) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1 ja 7“;
5) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses:
„(41) Lõike 1 punktis 6 nimetatud tervisepiiranguga inimene on käesoleva määruse tähenduses
isik, kelle tervislik seisund või puue takistab tööle saamist või tööl püsimist.
(42) Lõike 1 punktis 3 nimetatud rändetaustaga inimene on isik, kes viibib Eestis välismaalaste
seaduse § 30914 või elamisloa või elamisõiguse alusel, välja arvatud pikaajalise elaniku
elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.
(43) Lõike 1 punktis 3 nimetatud pererändega saabunud uussisserändaja on isik, kes viibib
Eestis välismaalaste seaduse §-s 137 või 150 sätestatud alusel antud tähtajalise elamisloaga või
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 46 või 59 sätestatud alusel antud
tähtajalise elamisloaga või Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 18 alusel antud tähtajalise
elamisõigusega, ning selline isik on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud.
(44) Lõike 1 punktides 2, 3 ja 6 nimetatud tegevuste sihtrühma kuulumise tõendamiseks küsib
toetuse saaja sihtrühma liikmelt selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
kinnitust, et ta vastab vastavas punktis sätestatud tegevuse sihtrühma tingimustele.“;
6) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Lõike 1 punktis 6 nimetatud sotsiaalse innovatsiooni kriteeriumid on esitatud lisas 5.
(8) Lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse ajal haridussüsteemist või tööturult väljalangenud või
selle ohus olevatele sihtrühma kuulujatele tööalase konkurentsivõime suurendamise tegevustes
pakutavad ennetustegevused peavad olema suunatud näidustatud tasandile, eesmärgiga ära
hoida haridussüsteemist või tööturult väljalangemist või toetada haridusteel või tööturul
jätkamist. Eelistatud on ennetustegevused, mis on läbinud ennetuse teadusnõukogu
hindamise.“;
7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud on
abikõlblikud lisas 7 nimetatud standardiseeritud ühikuhinna 4 304 euro ulatuses inimese
kohta.“;
8) paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „ühikuhinna,“ sõnadega „standardiseeritud
ühikuhinna,“;
9) paragrahvi 5 lõiget 20 täiendatakse pärast sõna „eurot“ tekstiosaga „, välja arvatud § 4 lõike
1 punktis 6 sätestatud tegevuse puhul“;
10) paragrahvi 5 lõiget 22 täiendatakse pärast tekstiosa „1–4“ tekstiosaga „ja 7“;
11) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 24–27 järgmises sõnastuses:
„(24) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuses osalejal, kes asub õppima või tööle
projektis osalemise ajal, on õigus jätkata osalemist projektis abikõlblikkuse perioodi lõpuni.
(25) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks tegevusvahendite ja
ruumide ligipääsetavaks ja kasutatavaks kohandamise kulud kokku võivad moodustada kuni 15
protsenti projekti taotletavast abikõlblike kulude eelarvest.
(26) Paragrahvi § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse sihtrühmani jõudmiseks, sihtrühma
vajaduste väljaselgitamiseks või toetamiseks vajalike metoodikate arendamise kulu kokku võib
moodustada kuni kümme protsenti projekti taotletavast abikõlblike kulude eelarvest.
(27) Paragrahvi § 4 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuse tulemuste ja mõju hindamiseks
vajalike uuringute ja analüüside kulu kokku võib moodustada kuni viis protsenti projekti
taotletavast abikõlblike kulude eelarvest.“;
12) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1 ja 6“;
13) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Lõike 1 punkti 11 ei kohaldata § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul.“;
14) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „48 kuud“ tekstiosaga „, § 4 lõike 1
punktis 4 sätestatud tegevuse puhul kuni 18 kuud ning punktis 7 sätestatud tegevuse puhul kuni
24 kuud“;
15) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 4, 6 ja 7 sätestatud tegevuste puhul on toetuse minimaalne
summa projekti kohta 100 000 eurot.“;
16) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „2–4“ tekstiosaga „2, 3 ja 7“;
17) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul 200 000 eurot projekti kohta;“;
18) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „punktis 5 nimetatud tegevuse“
tekstiosaga „punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuste“;
19) paragrahvi 10 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud tegevuse“ tekstiosaga
„punktides 1 ja 7 nimetatud tegevuste“;
20) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul võib taotleja olla
mittetulundusühing või sihtasutus, mille tegevusala või põhikirjas nimetatud eesmärk on
tervisehäiretega või puudega või erivajadustega inimeste esindamine, nende toimetuleku
toetamine või neile määruse alusel toetavate tegevuste või teenuste pakkumine.“;
21) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud tegevuse“ tekstiosaga
„punktides 1 ja 7 nimetatud tegevuste“;
22) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul peab taotleja olema saanud varem
toetust või olnud partner § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimisel.“;
23) paragrahvi 10 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „–“ tekstiosaga „, 3 ja“;
24) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks on samal taotlejal võimalik
saada toetust üks kord.“;
25) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud tegevuse“
tekstiosaga „punktides 1, 6 ja 7 nimetatud tegevuste“;
26) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„6) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul on taotlusele lisatud taotleja
täidetud lisa 5 ja taotleja kehtiv põhikiri, kui see ei ole kättesaadav asjakohasest registrist;
7) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul on taotlusele lisatud taotleja
täidetud lisa 10.“;
27) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lisaks lõikes 1 nimetatule peab § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul taotlus
sisaldama järgmisi andmeid:
1) kavandatud projektis osalejate arv;
2) taotleja täidetud lisa 9;
3) kooskõlas lisas 7 määratud standardiseeritud ühikuhinnaga projekti kogumaksumuse
arvestus.“;
28) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Rakendusüksus tunnistab § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud
taotluse nõuetele vastavaks, kui see vastab lõikele 3 ning eksperdid on hinnanud lisa 6 kohasel
vormil taotluse vastavaks kõigile lisas 5 sätestatud kriteeriumidele.
(42) Rakendusüksus tunnistab § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud
taotluse nõuetele vastavaks, kui see vastab lõikele 3 ning Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud
lisa 11 kohasel vormil taotluse vastavaks kõigile lisas 10 sätestatud kriteeriumidele.“;
29) paragrahvi 16 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Sotsiaalkindlustusamet esitab § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse hinnangu lisas 2 ja
§ 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse hinnangu lisas 10 nimetatud kriteeriumidele vastamise
kohta kirjalikult rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul taotluse kättesaadavaks tegemisest
Sotsiaalkindlustusametile.“;
30) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevust hindavad eksperdid, lähtudes lisast 8.“;
31) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevust hindavad eksperdid annavad hinded
konsensuslikult, esitades digitaalselt allkirjastatud lisas 6 sätestatud vastavushindamise vormi
rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest.“;
32) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:
„(101) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevust hindavad eksperdid lõikes 1 nimetatud
valikukriteeriumide kaupa skaalal 0–1, seejuures 1 vastab sõnale „jah“ ja 0 sõnale „ei“. Hinnang
loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 5. Hindamise tulemus
kajastatakse lisa 6 kohasel vormil ja edastatakse rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul
projekti hindamiseks saamisest.
(102) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevust hindab Sotsiaalkindlustusamet lõikes 1
nimetatud valikukriteeriumide kaupa skaalal 0–1, seejuures 1 vastab sõnale „jah“ ja 0 sõnale
„ei“. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 5.
Hindamise tulemus kajastatakse lisa 11 kohasel vormil ja edastatakse kümne tööpäeva jooksul
projekti hindamiseks saamisest.“;
33) paragrahvi 17 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Rakendusüksus annab § 4 lõike 1 punktides 1 ja 7 nimetatud tegevuste puhul taotlejale
kuni kümme tööpäeva Sotsiaalkindlustusameti või § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse
puhul ekspertide küsimustele vastamiseks ja vajaduse korral taotluse muutmiseks ning edastab
vastused ja muudetud taotluse ekspertidele või Sotsiaalkindlustusametile.“;
34) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul on täidetud § 16 lõikes 4 sätestatud
nõuded ja saadud § 17 lõike 101 kohaselt positiivne hinnang;
5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul on täidetud § 16 lõikes 4 sätestatud
nõuded ja saadud § 17 lõike 102 kohaselt positiivne hinnang.“;
35) paragrahvi 30 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) 2025. a juulis vastu võetud § 4 lõike 1 punkti 3 muudatust ning § 4 lõikeid 42–44
kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2024.“;
36) määrust täiendatakse lisadega 5–11 (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
Lisa 5. Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimise taotleja enesehindamise
vorm
Lisa 6. Ekspertide paragrahv 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse hindamisleht
Lisa 7. 55-aastase ja vanema isiku tööalase konkurentsivõime toetamiseks, tööle saamiseks ja
tööl püsimiseks toetatavate tegevuste rahastamise kord
Lisa 8. Ekspertide hindamislehe vorm määruse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevuse taotluse
hindamiseks
Lisa 9. Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse aruandluse vorm
Lisa 10. Paragrahv 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse elluviimise taotleja enesehindamise
vorm
Lisa 11. Sotsiaalkindlustusameti paragrahv 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse
vastavushindamise vorm
13.06.2025
Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri
19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a
määrust nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“.
Eelnõu eesmärk on teha määruses vajalikud muudatused toetatavates tegevustes. Määrusesse
lisatakse kaks uut toetatavat tegevust. Lisanduvatest tegevustest üks on sotsiaalse innovatsiooni
kaudu tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimaluste parandamine. Teise
tegevuse kaudu toetatakse lisa- ja jätkutegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate
16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ning nad tööle aidata või haridussüsteemi
lõimida. Samuti täpsustatakse sätteid, mis on seotud mittetöötavate vähemalt 55-aastaste
inimeste ja pererändega saabunute, uussisserändajate, rahvusvahelise kaitse saajate ning
romade tööalase konkurentsivõime ja tööl püsimise toetamisega.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive
osakonna nõunikud Anna-Liina Väkram (tel 5911 5470, [email protected]) ja Heidi
Paabort (tel 5854 8258, [email protected]), Reine Hindrekus-Koppel (tel 5379 0331,
[email protected]), sama osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913
9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014, [email protected]),
töövaldkonna andmete juht Deisi Pohlak (tel 5912 7349, [email protected]),
strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille Penk (tel 5918 2214, [email protected])
ja välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (tel 631 3609, [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse
keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 35 punktist.
Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 lõike 3 sõnastust.
Punktiga täiendatakse § 4 lõiget 1 punktidega 6 ja 7. Punktides nimetatud tegevuste puhul
arvestatakse, et tööle rakendumise sihtnäitaja on vähemalt 25% projektis osalenutest. Võrreldes
määruse mitme muu tegevusega, kus sihtnäitaja on 40%, tehakse siin erandid. Paragrahvi 4
2
lõike 1 punkti 6 tegevuse puhul peetakse lisaks tööle rakendumisele positiivseks tulemuseks
haridussüsteemi naasmist või seal püsimist, ebasoodsast olukorrast väljumist ja tööturul
püsimist. Punkti 7 tegevuse puhul peetakse lisaks tööle rakendumisele oluliseks positiivseks
tulemuseks ebasoodsast olukorrast väljumist ja haridussüsteemi naasmist.
Eelnõu punktiga 2 muudetakse § 4 lõike 1 punkti 3 õigusselguse huvides ning paindlikkuse
suurendamiseks. Sättest on välja jäetud viide siseministri määrusele, millega kehtivas määruses
on määratletud elamise kestus, milleni on tegemist uussisserändajaga. See on viidud ühe
pererändega saabunud uussisserändaja määratluse elemendina eraldi lõikesse 33, et parandada
sihtrühma kuuluvate isikute loetelu selgust. Peamisi sihtrühmi on kolm: 1) pererändega
saabunud uussisserändajad, 2) rahvusvahelise kaitse saajad ning 3) romad. Lisaks luuakse
võimalus vajaduse korral projekti kaasata rändetaustaga inimesi, kelle olukord ja
tööturutakistused on pererände või rahvusvahelise kaitse saanutega sarnane, kuid kes
mitmesugustel põhjustel ei mahu nende sihtrühmade määratluse alla, näiteks muutunud on
viibimise alus vms. Samuti luuakse sarnaselt noorte sihtrühmale võimalus kaasata pereliikmeid,
sest eriti rändetaustaga naiste puhul võivad perekondlikud hoiakud mõjutada nende valmidust
tööle asuda.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktidega 6 ja 7.
Punkti 6 alusel toetatakse tegevusi, mille eesmärk on sotsiaalse innovatsiooni kaudu parandada
tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimalusi. Toetatakse uuenduslikke
sekkumisi, mis on suunatud terviklike lahenduste loomisele, et arendada nii valdkonnasiseseid
kui -üleseid jätkusuutlikke meetmeid sihtrühma leidmiseks, nendeni jõudmiseks ning toetavate
tugisüsteemide või teenuste loomiseks. Lisaks toetatakse algatusi, mis aitavad suurendada
ühiskonna teadlikkust tervisepiiranguga inimeste vajadustest ja võimalustest tööturul ning
soodustatakse spetsialistide koolitamist, et parandada nende oskusi ja arusaama sihtrühma
toetamisest. Toetust saavad ka tegevused, mis edendavad sotsiaalset ettevõtlust1. Sotsiaalse
ettevõtluse arendamine ja toetamine võimaldab luua tervisepiirangutega inimestele sobilikke
töövõimalusi, pakkudes paindlikke tingimusi, tuge ja erilahendusi, mis aitavad neil paremini
tööturule siseneda ja seal püsida. Toetatakse tegevusi, mis on jätkusuutlikud ja pikemaajalised
ning mis pakuvad uuenduslikke lähenemisi, meetodeid või teenuseid, kuid samuti saab toetuse
abil uuesti disainida või uuenduslikku lähenemist pakkuda juba olemasolevatele teenustele,
tegevustele, meetmetele. Toetatavad tegevused peavad tervisepiirangutega inimesi toetama, ette
valmistama või aitama avatud tööturule jõudmisel või seal püsimisel. Projekti elluviimisel võib
teha koostööd ka kohalike omavalitsuste või haridusasutuste või riigiasutustega, näiteks Eesti
Töötukassaga, et suurendada nii asutustevahelist kui ka sihtrühma esindusorganisatsioonide
koostööd asutustega, mis aitaks paremini teadustada sihtrühma vajadusi ning seostada erinevaid
valdkondi tööturuga. Samuti soodustatakse selle tegevuse kaudu sarnase taustaga
organisatsioonide koondumist, et suurendada võrgustumist, mis aitab suurendada sihtrühma
kaetust. Toetatakse ka tegevusi, mis aitavad tervisepiirangutega inimestel ettevõtlusega
alustada, näiteks toetatakse sihtrühma liikmeid alates äriidee leidmisest ja edasiarendamisest
kuni ettevõtte loomise ja käima panemiseni. Kui projekti käigus luuakse uus ettevõte, ei ole
toetuse saajal lubatud anda rahalist toetust loodavale ettevõttele, kuid on võimalik toetada
loodava ettevõtte tegevust ja arendamist määruses sätestatud piirmäärade ulatuses. Alustaval
1 Sotsiaalmajanduse valdkonda kuuluvad konkreetsed ettevõtted, organisatsioonid ja juriidilised isikud, sealhulgas
sotsiaalsed ettevõtted, ühistud, vastastikused ühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, mis seavad esikohale
sotsiaalsed eesmärgid. Sotsiaalmajanduse ärimudelite eesmärk on investeerida suurem osa kasumist tagasi
organisatsiooni ja/või sotsiaalsesse eesmärki ning omada osaluspõhist/demokraatlikku juhtimisvormi.
Sotsiaalmajandus on teadaolevalt kinnistunud kohalikul tasandil ja edendab sotsiaal-majanduslikku ühtekuuluvust,
edendades selliseid väärtusi nagu solidaarsus, osalemine ja koostöö. Sotsiaalmajandus aitab kaasa ka ÜRO kestliku
arengu eesmärkide rakendamisele. Social economy in the EU - European Commission
3
ettevõttel on võimalik taotleda muid toetusmeetmeid (nt ettevõtlusega alustamise toetust või
palgatoetust) töötukassalt ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt.
Sotsiaalset innovatsiooni käesoleva määruse tähenduses hinnatakse lisa 5 alusel. Tegevuse
elluviimise sidumine sotsiaalse innovatsiooni põhimõttega on oluline, sest see lähenemine
suunab sihtrühma toetamisel arvestama koosloomelise tegevusviisiga, mis võimaldab
ühiskondlikele probleemidele ja väljakutsetele pakkuda varasemast uudsemaid ja sobivamaid
süsteemseid lahendusi2. Koosloome on määruse mõistes muutuste juhtimine, kus ühise
probleemiga seotud osapooled loovad võrdse partnerluse ja üksteise võimestamise kaudu uusi
sobivamaid praktikaid. Kuna põhimõte eeldab sihtrühma enda suurt osalust nii tegevuse
loomisel kui ka valikukriteeriumide sätestamisel, on sel lähenemisel ka laiem ühiskondlik
väärtus, sest aitab võimestada taotlusvooruga toetatavat sihtrühma, kelle häält on varem
taotlusvoorude kujundamisel olnud vähem esindatud. See lähenemine järgib ka „Sotsiaalse
innovatsiooni Eestis visiooni 2030“. See toob välja, et riiklikult on poliitikaloomes vaja tagada
kogukonnakesksus ja koostööle orienteeritus, et loodavad tegevused lähtuksid inimeste
vajadustest ning kus inimene ise on aktiivne avateenuste kooslooja.
Sotsiaalse innovatsiooni põhimõtete järgimine toetatavas tegevuses eeldab aga kokkuleppeid
elluviimise põhimõtetes, mis omakorda on seotud tegevuse elluviimiseks vajalike tingimuste
sätestamisega. Selleks toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel
tegevuse sisuliste vajaduste, hindamiskriteeriumite ja rahastustingimuste koostamiseks
mitmekuine (mai kuni november 2024) koosloomeline protsess, mis võimaldas sihtrühmaga
otseselt seotud osalistel (Sotsiaalkindlustusamet, Haridus- ja Teadusministeerium,
Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalsete Ettevõtete
Võrgustik, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Töötukassa) anda omapoolne sisend sihtrühma
hetkeolukorrale, selle peamistele toe saamise ootustele ja probleemkohtadele ning võimalikele
lahendustele tööturule jõudmiseks või seal püsimiseks. Sisend oli aluseks tegevussuuna sisule,
toetatava tegevuse ja sihtrühma sõnastamisele ning vastavushindamise kriteeriumidele.
Punkti 7 alusel toetatakse tegevust, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste
noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida, suunates
tegevusi ka nende vanematele ja tugivõrgustikule. Selline tegevus võimaldab jätkata uue
projektina § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust. Sel põhjusel võib tegevus sisaldada olukorra
analüüsi põhjal nii varasemaid kui ka uusi alategevusi. Olukorras, kus taotleja viib samal ajal
paralleelselt ellu § 4 lõike 1 punktides 1 ja 7 nimetatud tegevusi, saab noorele teenust osutada
ühes projektis korraga.
Tegevuse jätkamise toetamise vajalikkus on tingitud mitmest põhjusest. Määruse § 4 lõike 1
punktis 1 nimetatud tegevuse seire kokkuvõtted (esimene taotlusvoor avati 4.09.2023) on välja
toonud mitu probleemkohta ja nende lahendusvõimalused, millest sõltub noorte edasise
toetamise tõhusus. Esmalt ei olnud mitmes piirkonnas (nt Tallinn, Järvamaa, Hiiumaa, Lääne-
Virumaa) varasema avatud taotlusvooru ressursside piiratuse ja taotletava summa piirmäära
tõttu võimalik tuge taotleda neljaks aastaks, mis võib tuua kaasa noorte toetamise vaatest
regionaalse ebavõrdse kohtlemise. Teiseks on projektide tegevuste tulemusel jõutud haavatavas
olukorras olevate noorteni, kes võivad vajada teatud perioodi tagant korduvat tuge. Noorte
õigustatud ootus3 jätkuvat tuge saada aga eeldab, et teenuse osutamise periood peab pikenema.
Kolmandaks on § 4 lõike 1 punkti 1 tegevuse seire näidanud, et mitmesse piirkonda on
abivajavate noorte suurema arvu ja hajaasustuse tõttu vaja suunata lisaressursse, kuna
suurendada oleks vaja ka noorte heaolu spetsialistide koormust või arvu. Samuti on
2 Terminid - SA KÜSK. 3 Noortegarantii elluviimine.
4
koostöökohtumiste analüüsid näidanud, millistest teenustest ja ennetavatest meetmetest on,
sealhulgas erinevate tasandite eelarve kärbete tõttu, pigem puudus. Lisaks on 15–29-aastaste
mittetöötavate ja mitteõppivate ehk NEET-olukorras noorte arv (2024. aasta lõpus oli see Eesti
Statistikaameti andmetel 22 800) ja noorte vanuses 16–29 töötuse määr endiselt kõrge. Arvulist
kasvu on näiteks suurendanud uute sisserännanud noorte suur hulk. Nii noortegarantii
tugisüsteemi kui ka töötukassa spetsialistid on välja toonud, et aina enam on nendeni jõudmas
noored, kes vajavad varasemaga võrreldes pikemat ja intensiivsemat tuge. Viimastel aastatel on
registreeritud noorte töötute osakaal kõikidest töötutest olnud kasvamas – 2023 jaanuaris oli
see 22,9%, 2024 jaanuaris 23,6% ja 2025 jaanuaris 24,7%. Eesti Töötukassa 2024. aasta 12 kuu
keskmise statistika kohaselt ei olnud 58% töötutest noortest vanuses 16–29 erialast haridust,
mistõttu nende suundumine tööturule võib olla takistatud. Kuna tegevus panustab ka
noortegarantii tugisüsteemi elluviimisesse, võimaldab pikaajalisem tugi kohalikel
omavalitsustel tagada noortele süsteemsema ja proaktiivsema toe, sest omavalitsusel on infot
potentsiaalselt abivajavatest noortest. Kaudselt mõjutab uus tegevussuund õppimiskohustuse ea
tõstmist ja lastekaitse reformi tõhusamat elluviimist, sest nimetatud sihtrühmades teadmine,
nendeni jõudmine ja nende toetamine on alates 16. eluaastast kesksel kohal.
Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 4 lõike 4 sõnastust.
Muudatus võimaldab § 4 lõike 1 punkti 7 tegevuse puhul lisaks noorele endale suunata
teenuseid tugivõrgustikule, näiteks perekonnale, eestkostjale ja hooldusperekonna
liikmetele. Sama lähenemine on rakendatav ka sama lõike punkti 1 tegevuse puhul, mille
jätkutegevuseks on punkti 7 tegevus.
Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 4 lõigetega 41–44.
Lõige 41 sätestab, et määruse tähenduses on tervisepiiranguga inimene isik, kelle tervislik
seisund takistab tal tööd saada või tööl püsida. Selle alusel saab toetavaid tegevusi pakkuda ka
inimestele, kellel ei ole töötukassa hinnanud vähenenud töövõimet või Sotsiaalkindlustusamet
tuvastanud puude raskusastet, kuid kellel esinevad siiski tervisest põhjustatud piirangud, mis
raskendavad tööle saamist või tööl püsimist. Sihtrühma nende esindajate sõnul, kes kaasati
koosloomeprotsessi enne määruse koostamist, on oluline, et toetatavaid tegevusi saaks pakkuda
ka inimestele, kellel ei ole töövõime langust või puuet tuvastatud, kuna tervisepiirangud, mis
vähendavad inimeste töövõimalusi, on erineva raskusastme ja iseloomuga, mis alati ei pruugi
põhjustada töövõime langust või puuet. Sihtrühma laiem käsitlus võimaldab pakkuda toetavaid
tegevusi selleks, et ennetada terviseprobleemidega inimeste töövõime suuremat langust ning
nende tööhõivest väljalangemist. Lisaks, tegevuses osalejat ei saa kohustada avaldama oma
vähenenud töövõime või puude andmeid ning toetuse saajal ei ole andmekaitse reeglite tõttu
võimalik selle õigsust kontrollida. Toetatava tegevuse ettevalmistamisele kaasatud sihtrühma
esindajate sõnul on toetuse saajad ehk MTÜ-d või SA-d, kes tervisepiiranguga inimestega iga
päev tegelevad, piisavalt kompetentsed, et hinnata, kellele tegevusi osutada.
Sihtrühma täpset suurust on keeruline hinnata. Kuna tegevustes saavad osaleda ka inimesed,
kellel ei ole töövõime langust või puuet tuvastatud, kuulub sihtrühma rohkem inimesi, kui on
vähenenud töövõimega või puudega inimesi Eestis. Eesti sotsiaaluuringu käigus küsiti, kui
paljudel tööealistel inimestel on igapäevategevus mõningal või suurel määral piiratud.
Statistikaameti andmetel esinesid igapäevategevustes piirangud 31,4% tööealistest inimestest,
mis on umbes 314 000 inimest. Seega võib potentsiaalse sihtrühma suuruseks pidada 314 000
inimest. Toetust saavad taotleda organisatsioonid, mitte üksikisikud ning projektitegevusi saab
kitsendada tegevuste või sihtrühma järgi (nt on tegevused suunatud konkreetse
tervisepiiranguga inimestele), mistõttu on toetuse abil tegevustes osalevate inimeste arv
tõenäoliselt väiksem kui 314 000 inimest. Samuti ei pruugi paljud potentsiaalsed sihtrühma
liikmed tegevustes osaleda (nt ei ole neil selleks vajadust).
5
Lõikes 42 sisustatakse rändetaustaga inimese mõiste, piiritledes seda inimestega, kes ei ole Eesti
alalised elanikud, vaid on need, kes viibivad Eestis erinevatel alustel antud elamisloa või
elamisõiguse alusel. Nende hulgas on ka välismaalaste seaduse § 30914 järgi viibivad isikud ehk
ukrainlased, kes viibivad Eestis sõjalise konflikti tõttu Ukrainas ega ole taotlenud muud
viibimise alust.
Lõikes 43 täpsustatakse pererändega saabunud uussisserändaja mõistet, viidates vastavatele
elamisloa andmiste alustele välismaalaste seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduses ja Euroopa Liidu kodaniku seaduses. Määratlus käib kõigi kohta, kellel on
võimalik nimetatud õigusaktide alusel pereliikme juurde asumiseks elamisluba saada. Välja on
ka toodud, et uussisserändaja on see, kes on Eestis seaduslikult elanud vähem kui viis aastat
siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ kohaselt.
Lõige 44 sätestab tingimused sihtrühma kuulumise tõendamiseks. Tegevuses osalejat ei saa
kohustada avaldama oma vähenenud töövõime või puude andmeid ning toetuse saajal ei ole
andmekaitse reeglite järgi võimalik selle õigsust kontrollida. Samuti ei ole toetuse saajal
üldjuhul võimalik kontrollida inimeste rändetausta. Lisaks on määruse § 4 lõike 1 punkti 2
puhul jäetud toetuse saajale võimalus kaasata tegevustesse erinevaid haavatavaid sihtrühmi, kes
vajavad individuaalset ja intensiivset lähenemisviisi tööle saamiseks või tööl püsimiseks. Kuna
sellised tööturul ebasoodsamas olukorras olevad sihtrühmad vajavad tööturualaseid
lisasekkumisi, kuid toetuse saaja võimalused sihtrühma kuulumist näiteks registrite alusel
kontrollida on väga piiratud, siis eespool nimetatud sihtrühmade puhul piisab Euroopa
Komisjoni 2025. aastal avaldatud metoodika „Ebasoodsas olukorras olevate sihtrühmade
toetuse kontrolli- ja auditi lähenemisviisi kohta“ alusel sihtrühma kuulumise tõendamiseks
sellest, kui toetuse saaja küsib sihtrühma liikmelt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
(nt kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud kinnituskiri) kinnituse, et sihtrühma liige vastab
määruse tingimustele, nt tema tervislik seisund takistab tööle saamist või tööl püsimist. Toetuse
saajal on kohustus kinnituskirjad säilitada ja vajadusel kontrolli- ja auditi tegevustes esitada.
Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 4 lõigetega 7 ja 8. Lõige 7 sätestab, et määruse
tähenduses hinnatakse sotsiaalset innovatsiooni lisas 5 nimetatud kriteeriumide alusel. Kuna
sotsiaalsel innovatsioonil ei ole Eestis ühest kasutatavat definitsiooni, koostati sotsiaalse
innovatsiooni põhimõtteid kirjeldavad vastavuskriteeriumid koosloomes sotsiaalse
innovatsiooni ekspertide ja teiste kaasatud osalistega. Sotsiaalse innovatsioonina nähti § 4
lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse kontekstis, et sellel peab olema laiem sotsiaalne mõju ehk
projekt on ühiskondlikke probleeme vähendav ja uudseid tegevusvorme võimaldav (kriteerium
1), ühiskonnaliikmete tegutsemisvõimet ja heaolu suurendav (kriteerium 2); aja- ja asjakohast
konteksti, sihtrühma olukorda ja sobivaimat tuge arvestav (kriteerium 3); inimene kui oma
vajadustes tervik lähenemine ehk sektorite ja tasandite koostööülesust suurendav (kriteerium
4); koosloomet, koostoimet ja võrdset partnerlust võimaldav (kriteerium 5) ning kogemuste
analüüsi ja uut teadmust ning tulemuste levitamist võimaldav (kriteerium 6). Kriteeriumide
selgitamiseks on enesehindamisvormis 12 küsimust, kus tuleb kinnitada, et neid kriteeriume
järgitakse. Selgitused lisatakse taotlusesse.
Lõige 8 sätestab, et § 4 lõike 1 punkti 7 toetavate tegevuste puhul on 16–29-aastastele noortele
ennetustegevused ja -teenused (sekkumised) abikõlblikud, kui need on sihtrühmale näidustatud
ja tõendatud, et ära hoida väljalangemist haridusest ja tööturult või toetavad jõudmist haridusse
või tööturule. Toetatakse eelkõige sekkumisi, mis on läbinud Eesti ennetuse teadusnõukogu
hindamise. Hinnatud sekkumised leiab ennetuse teadusnõukogu kodulehelt. Näidustatud
sekkumised on määruse mõistes teenused, mis on suunatud inimestele, kellel on suur risk
6
probleemi kujunemiseks või on probleem juba osaliselt ilmnenud. Sekkumine peab ennetama
probleemi edasist süvenemist ja muude seotud probleemide teket.
Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 5 lõikega 21, mille kohaselt rahastatakse § 4 lõike
1 punktis 4 nimetatud tegevust lisas 7 sätestatud rahastuskorras ja standardiseeritud ühikuhinna
alusel. Tegevused on abikõlblikud ühendmääruse § 19 lõike 1 alusel, lähtudes lisa 7
„Rahastuskord“ tingimustest.
Tegevuse rahastuskorraga kehtestatakse standardiseeritud ühikuhind, mis on maksimaalselt
4303 eurot isiku kohta. Samuti on sätestatud, et tegelike kulude alusel kulusid rohkem ei
hüvitata, kuna ühikuhinnas on arvestatud kõiki toetuse saajal tegevuse elluviimisel tekkivaid
kulusid (sellele ei kohaldu ühtne määr 7%). Tegevuse rahastamiseks kehtestatav
standardiseeritud ühikuhind rakendub kogu projekti perioodil ega ole ajas korrigeeritav, kuna
selle väljatöötamisel on juba arvestatud kogu rahastusperioodi tarbijahinnaindeksi kasvu
prognoosiga. Ühikuhinna väljatöötamisel on aluseks võetud eelmisel perioodil Euroopa
Sotsiaalfondist rahastatud avatud taotlusvoorude määruse „Tööalast konkurentsivõimet
suurendavad teenused“4 alusel rahastatud § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse
tulemuspõhise vooru standardiseeritud ühikuhind, mida on korrigeeritud viimaste aastate
tarbijahinnaindeksi muutuste ja Eesti Panga inflatsiooniprognooside järgi.
Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 5 lõiget 5, lisades loetelusse lisaks ühikuhinnale
standardiseeritud ühikuhinna, kuna muudatusega lisatakse määruses juba sätestatud
tööturutoetuse (sõidu- ja majutustoetus ning stipendium) ühikuhindadele uus standardiseeritud
ühikuhind määruse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse kulude katmiseks.
Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 5 lõiget 20 ning sätestatakse, et määruse § 4 lõike 1
punktis 6 nimetatud tegevuse puhul, mille eesmärk on sotsiaalse innovatsiooni kaudu parandada
tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimalusi, ei piirata projektiga seotud
tegevuste tarbeks kasutatavate veebilehtede loomise või ligipääsetavaks muutmise kulude
suurust. Selle erandi eesmärk on anda toetuse saajatele võimalus kasutada oma sihtrühma
hüvanguks laiemalt ka veebilehtede võimalusi. Näiteks võib olla toetuse saajatel vaja
suuremamahuliselt kohandada veebilehti ligipääsetavuse eesmärgil või luua veebikeskkondi,
mis näiteks koondavad erinevaid müüjaid ja teenuseosutajaid, kes turustavad erivajadustega
inimeste töid või pakuvad teenuseid erivajadustega inimestele või nendega koos.
Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määruse § 5 lõike 22 sõnastust, lisades loetellu ka määruse
§ 4 lõikesse 1 lisatud punktis 7 sätestatud tegevuses osalejad. Muudatusega tagatakse neile
ligipääs veel vähemalt neli kuud pärast tööle või õppima asumist järgmistele teenustele:
psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine ja tugiisikuteenus.
Eelnõu punktiga 11 täiendatakse määruse § 5 lõigetega 24–27.
Lõige 24 sätestab, et kui § 4 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuses osaleja asub õppima või
tööle projektis osalemise ajal, on tal õigus jätkata osalemist projektis selle abikõlblikkuse
perioodi lõpuni. Uus säte täpsustab määruse tingimusi, andes selge suunise § 4 lõike 1 punkti 6
alusel toetatud tegevuses osaleja kohta, kes võib projekti alguses olla nii töötav kui ka
mittetöötav tervisepiiranguga inimene ning projekti kestel muutuv tööturustaatus ei mõjuta
projektis osalemise jätkamist. Näiteks kui tervisepiiranguga töötu inimene saab projekti kestel
tööle või kui töötav tervisepiiranguga inimene vahetab töökohta või jääb töötuks, on oluline
jätkata toetava tegevuse osutamist. Sel moel on võimalik toetada ka tervisepiiranguga inimeste
hõives püsimist.
4 Tervise ja tööministri 08.05.2018. a määrus nr 20.
7
Lõige 25 sätestab, et kui § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks tehakse investeeringuid,
sealhulgas soetatakse tegevusvahendeid või kohandatakse ruume ja vahendeid sihtrühmale
ligipääsetavaks ja kasutatavaks, ei tohi need kulud moodustada rohkem kui 15% projekti
taotletavast abikõlblikust eelarvest. Projekti eesmärk on sihtrühma otsene toetamine. Kuigi
toetuse andmise põhieesmärk on toetada tegevusi, mis aitavad tervisepiiranguga inimestel tööle
saada või tööl püsida, võib projekti elluviimisel tekkida vajadus teha ka investeeringuid või
soetada tegevusvahendeid, et sihtrühma paremini toetada ja kaasata. Investeeringuid võib teha
otseselt projektiga seotud tegevuste tarbeks. Projekti raames ei toetata tööandja tööruumide või
-vahendite kohandamist, selleks saab tööandja toetust küsida töötukassalt.
Lõige 26 sätestab, et kui § 4 lõike 1 punkti 6 kohaste tegevustega arendatakse sihtrühmani
jõudmiseks, vajaduste väljaselgitamiseks või toetamiseks erinevaid metoodikaid, ei tohi nende
kulud moodustada rohkem kui 10% projekti taotletavast abikõlblikust eelarvest. Projekti
eesmärgi põhirõhk on sihtrühma otsesel toetamisel. Samas eeldab tegevuse aluseks olev
sotsiaalne innovatsioon uuenduslikke lähenemisi, mistõttu on vaja tagada võimalus arendada
ka metoodikaid.
Lõige 27 sätestab, et kui § 4 lõike 1 punkti 6 kohases tegevuses tellitakse uuringuid ja analüüse
tegevuste (sh valitud metoodikate) tulemuste ja mõju hindamiseks, ei tohi need kulud
moodustada rohkem kui 5% projekti taotletavast abikõlblikust eelarvest. Projekti eesmärgi
põhirõhk on sihtrühma otsesel toetamisel. Samas eeldab tegevuse aluseks olev sotsiaalne
innovatsioon kogemuse talletamist ja analüüsi, et jagada uusi teadmisi teiste osalistega.
Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määruse § 6 lõike 2 sõnastust, sätestades, et uuringute ja
analüüside abikõlbmatust ei kohaldata lisaks § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele § 4
lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuste puhul. Punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimise aluseks
on sotsiaalne innovatsioon, mis eeldab kogemuse analüüsi ja selle alusel uue teadmise jagamist
huvitatud osalistele, et tegevuste mõju geograafilist ulatust laiendada. Eelkõige on silmas
peetud, et projektide kaudu saadud kogemusest saavad õppida ka teised sarnase sihtrühmaga
tegelevad asutused.
Eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse § 6 lõike 3 sõnastust, sätestades, et tööandja
investeeringute, sealhulgas tööruumide ja -vahendite kohandamise abikõlbmatust ei kohaldata
§ 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuste puhul. Punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimisel
võib tekkida vajadus investeeringute tegemiseks või ruumide kohandamiseks, kuna tegevused
on suunatud tervisepiiranguga ja erivajadusega inimestele.
Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse § 7 lõike 3 sõnastust, sätestades § 4 lõike 1 punktide
4 ja 7 tegevuste abikõlblikkuse perioodidena vastavalt 18 ja 24 kuud. Võrreldes teiste
tegevustega sätestatakse punkti 4 tegevusele lühem abikõlblikkuse periood, arvestades
kavandatud tegevuse olemust.
Eelnõu punktiga 15 täiendatakse määruse § 8 lõikega 11, sätestades § 4 lõike 1 punktides 4, 6
ja 7 nimetatud tegevustele minimaalse toetuse piirmääraks 100 000 eurot projekti kohta. Punkti
4 tegevusele, mis on suunatud mittetöötavate vähemalt 55-aastaste inimeste konkurentsivõime,
tööle saamise ja tööl püsimise toetamisele, sätestatakse madalam minimaalne toetussumma
tegevuse kavandatud kestusest (12 kuud) ning määratud abikõlblikkuse perioodist (18 kuud).
Punktide 6 ja 7 tegevustele sätestatakse minimaalse toetuse piirmäär 100 000 põhjusel, et
tegemist võib olla ka väikeprojektidega ehk väiksema toe vajadusega (näiteks Hiiumaal jne) ja
8
kõrgem minimaalse toe piirmäär võib taotlemist takistada. Punkti 7 tegevuse korral sõltub see
ka kavandatud tegevuse kestusest (kuni 24 kuud).
Eelnõu punktiga 16 täiendatakse määruse § 8 lõike 2 punkti 2, millega kehtestatakse lisaks
määruse § 4 lõike 1 punkti 2 kohasele tegevusele ka § 8 lõike 2 punktides 3 ja 7 nimetatud
tegevustele maksimaalseks toetussummaks 300 000 eurot projekti kohta. Punkti 7 tegevuse
puhul tuleneb see summa avatud taotlusvooru rahalisest võimalusest ja eesmärgist tagada
tegevuse laiaulatuslikum regionaalne kättesaadavus. Lisaks tuleneb see sellest, et punkti 7
tegevusele eelnenud § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusega võrreldes toetatakse projekte
48 kuu asemel kuni 24 kuud. Punkti 4 tegevuse toetuse maksimaalne summa 300 000 eurot
projekti kohta tunnistatakse kehtetuks ning sellele kehtestatakse määruse § 8 lõikega 21 uus
maksimaalne toetussumma, uus ülempiir sätestatakse projekti ja abikõlblikkuse kestuse järgi.
Eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse § 8 lõikega 21, sätestades § 4 lõike 1 punktis 4
nimetatud tegevusele maksimaalseks toetussummaks 200 000 eurot projekti kohta. Sellele
tegevusele kehtestatakse madalam toetuse ülempiir võrreldes teiste tegevustega, kuna
projektide rakendamise periood on lühem ja abikõlblikkuse kestus piiratud. Toetuse piirmäära
määramisel on arvesse võetud tegevuse elluviimiseks kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda
ning vooru rahalisi vahendeid, sealhulgas võimalike rahastatavate projektide arvu.
Maksimaalse toetussumma suurendamine vähendaks rahastatavate projektide arvu, mis
omakorda mõjutaks teenuse kättesaadavust, projekti elluviijate mitmekesisust ja võimalikku
regionaalset jaotust.
Eelnõu punktiga 18 täiendatakse määruse § 8 lõike 2 punkti 3, sätestades lisaks määruse § 4
lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevusele ka punktis 6 nimetatud tegevusele maksimaalseks
toetussummaks 250 000 eurot projekti kohta. See summa sõltub avatud taotlusvooru rahalisest
võimalusest ja eesmärgist tagada tegevuse laiaulatuslikum regionaalne kättesaadavus.
Eelnõu punktiga 19 täiendatakse määruse § 10 punkti 11.
Punkt 11 sätestab, et määruse § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul ei või taotleja olla
kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus. Punktis 7 nimetatud tegevuseks võib toetust
taotleda juriidiline isik, valitsusasutus või selle hallatava riigiasutus, kohaliku omavalitsuse
üksus või selle asutus. Kuna kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus ei saa olla taotlejaks
määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral, ei saa ta taotleda toetust ka punktis 7
nimetatud jätkutegevusele. Kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus saab olla nendes
tegevustes partner, mistõttu on tema ja partneri tegevustega kaasnevad kulud abikõlblikud.
Eelnõu punktiga 20 täiendatakse määruse § 10 lõikega 12, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 6
nimetatud tegevuseks saab toetust taotleda mittetulundusühing või sihtasutus, mille põhikirjas
nimetatud eesmärk või tegevused viitavad tervisehäiretega või puuetega või erivajadustega
inimeste esindamisele, toimetuleku toetamisele või toetavate tegevuste või teenuste
pakkumisele. Taotlejate ringi kitsendamine ja näiteks muude juriidiliste isikute väljajätmine
aitab pakkuda väiksematele sotsiaalsetele ühingutele võimalust toetust taotleda ja saada ning
selle kaudu nende tegevussuutlikkust suurendada. Mittetulundusühingud ja sihtasutused on tihti
kõige lähemal haavatavatele sihtrühmadele ja teavad kõige paremini nende vajadusi.
Taotleja tingimustele vastamise kontrollimine põhikirjas nimetatud eesmärkide või tegevuste
järgi, mitte näiteks äriregistris märgitud põhitegevusala või katusorganisatsioonide (nt Eesti
Puuetega Inimeste Koda või Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) liikmelisuse järgi tuleneb
asjaolust, et mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis tegelevad ülal mainitud tegevustega,
järgivad küll sotsiaalse ettevõtluse põhimõtteid, kuid tihtipeale ei ole end määratlenud kui
9
sotsiaalne ettevõte või ei ole võrgustiku liikmed. Ka äriregistris on mittetulundusühingute ja
sihtasutuste põhitegevusalad väga erinevalt määratletud ja üldised, mistõttu ei ole võimalik
nende järgi kontrollida tingimustele vastamist, ning ainult põhitegevusaladele tuginedes võib
osa organisatsioone taotlemise võimalusest ilma jääda ning teisalt võivad toetust saada
organisatsioonid, kes reaalselt tervisepiirangute või erivajadustega inimestega ei tegele.
Määruse koostamisel tutvuti nende mittetulundusühingute ja sihtasutuste põhikirjadega, mis
võiksid olla potentsiaalsed taotlejad. Nende põhikirjade sarnasusi analüüsides leiti, et toetuse
saamise tingimustele vastamist on kõige parem kontrollida põhikirjas nimetatud eesmärkide või
tegevuste järgi, mis viitavad tervisehäiretega või puuetega või erivajadustega inimeste
esindamisele, toimetuleku toetamisele või toetavate tegevuste või teenuste pakkumisele. Sätet
sõnastades on püütud järgida, et võimalikult paljudel organisatsioonidel, mis tegelevad
tervisepiirangute või erivajadustega inimestega, oleks võimalik taotlusvoorus osaleda.
Eelnõu punktiga 21 täiendatakse määruse § 10 lõiget 3, sätestades, et lisaks määruse § 4 lõike 1
punktis 1 nimetatud tegevusele on § 4 lõige 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul vaja
arvestada, et kui taotlejaks on muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja
partnerina kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse tegevusi
ellu viima. See on tingitud asjaolust, et ainult kohalike omavalitsuste kaudu on võimalik
noortegarantii tugisüsteemi ellu viia.
Eelnõu punktiga 22 täiendatakse määruse § 10 lõikega 41, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 7
nimetatud tegevuse puhul peab taotleja olema varem saanud toetust § 4 lõige 1 punktis 1
nimetatud tegevuseks. Tegemist on punktis 1 nimetatud tegevuse jätkuprojektiga, st taotlejad
on varem kinnitanud tegevuseks vajalike tööpõhimõtete ja vastavuskriteeriumide järgimist.
Kohalikud omavalitsused, mis ei ole selle tegevuse kaudu varem tuge saanud, saavad liituda
partnerina.
Eelnõu punktiga 23 muudetakse määruse § 10 lõiget 5, jättes § 4 lõike 1 punkti 4 tegevuse
välja nende tegevuste loetelust, mille elluviimiseks saab taotleja toetust ühe korra. Kuna
tegemist on ühikuhinna alusel tulemuse põhjal rahastatud tegevustega, mille kestus on lühem
kui teistel toetatavatel tegevustel, võimaldab see perioodi jooksul kuulutada välja samale
tegevusele mitu taotlusvooru ning võib olla asjakohane, et sama elluviija saab toetust mitu
korda.
Eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse § 10 lõikega 6, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 4
nimetatud tegevuse elluviimiseks saab taotleda toetust ühes taotlusvoorus ühe korra. Võrreldes
kehtiva korraga on tegemist leebema lähenemisega, mis võimaldab vooru korduval avamisel
toetuse saajal järgmises voorus taas toetust taotleda.
Eelnõu punktiga 25 täiendatakse määruse § 12 lõike 1 punkti 4, sätestades, et lisaks § 4 lõike 1
punktis 1 nimetatud tegevusele on § 4 lõige 1 punktides 6 ja 7 nimetatud tegevustes osalenute
rakendumise määr 25%.
Punktis 6 nimetatud tegevuse puhul on 25% määr sätestatud põhjusel, et tegemist on
haavatavamas olukorras sihtgrupiga, kelle takistusi tööturule jõudmisel või seal püsimisel ei
pruugi olla võimalik täielikult minimeerida nende terviseprobleemide olemuse ja tõsiduse tõttu.
Seetõttu vajab kõnealune sihtrühm pikemaajalist ja intensiivsemat tuge. Lisaks mõjutavad
tervisepiirangute või erivajadustega inimeste hõivesse jõudmist ka ühiskondlikud arusaamad ja
valmisolek neid tööturule kaasata.
10
Punktis 7 nimetatud tegevuse puhul on madalam 25% määr sätestatud seetõttu, et tegemist on
haavatavamas olukorras sihtrühmaga, kelle jõudmine tööturule eeldab esmalt ebasoodsast
olukorrast väljumist ning kes võib vajada pikemaajalist ja intensiivsemat tuge. Näiteks erialase
hariduseta noorte puhul on vaja need noored pigem haridusteele tagasi suunata või peavad nad
tööturule jõudmiseks läbima täiendkoolitusi. Lisaks rakendub 2025. aasta sügisel
õppimiskohustuse ea muudatus, millega tõuseb õppimiskohustuslik vanus 16 aasta asemel 18.
eluaastani ning seetõttu suureneb sihtrühma kuuluvate noorte hulk, kes peavad täitma
õppimiskohustust. Tegevuse tulemusel suunatakse nad pigem tagasi haridusteele.
Eelnõu punktiga 26 täiendatakse määruse § 12 lõiget 1 punktidega 6 ja 7, sätestades, et § 4
lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul peab taotleja esitama koos taotlusega lisa 5,
põhikirja või lingi põhikirjale, et teha tehnilist vastavaks tunnistamist. Paragrahvi 4 lõike 1
punktis 7 nimetatud tegevuse puhul peab taotleja esitama koos taotlusega lisa 10. Esitatud lisad
5 ja 10 näitavad, et taotlejad lähtuvad tegevuste elluviimisel etteantud kriteeriumidest.
Nimetatud tegevuste puhul rakendatakse vastavushindamist, milles on kuus kriteeriumi ja 13
alaküsimust.
Eelnõu punktiga 27 täiendatakse määruse § 12 lõikega 11, sätestades andmekoosseisud, mida
peab sisaldama määruse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks toetuse taotlus. Lähtudes
standardiseeritud ühikuhinnast ja tegevusele kehtestatud maksete loogikast, mis on sätestatud
määruse lisas 7, on taotlemisel oluline märkida projektis osalejate arv, millest moodustub
projekti kogueelarve ning millele tuginedes sooritatakse taotluse rahuldamise otsuse korral
projekti väljundi põhjal alustamise osamakse, vt täpsemalt lisa 7 „Rahastuskord“ punkt 2.4.1.
Eelnõu punktiga 28 täiendatakse määruse § 16 lõigetega 41 ja 42.
Lõige 41 sätestab, et rakendusüksus saab tunnistada § 4 lõige 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks
esitatud taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruse §-s 12 sätestatud nõuded ja see
vastab lisas 5 sätestatud kriteeriumidele ehk on saanud positiivse hinnangu. Vastavushindamise
teevad rakendusüksuse nimetatud eksperdid. Positiivse tulemuse saab, kui taotleja on vastanud
vastavushindamise kriteeriumide punktides 1–6 iga kriteeriumi korral „jah“ ning andnud
vajaduse korral ekspertide hinnangul hindamiseks vajalikud selgitused. Selleks vormistavad
eksperdid oma hinnangu lisa 6 vormil (lisa 6 kriteeriumid 1–6). Lisa 6 koosneb kahest osast,
millest esimene peab vastama § 16 lõikele 41 (ekspertide hinnang lisa 5 nõuetele vastavuse
kohta) ja teises osas kajastatakse § 17 lõige 101 valikukriteeriumide alusel hindamise tulemused.
Mõlemaid osi hindavad ja täidavad lisas 6 esitatud vormil eksperdid.
Lõige 42 sätestab, et rakendusüksus saab tunnistada § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuseks
esitatud taotluse vastavaks, kui on täidetud määruse §-s 12 sätestatud nõuded ja see vastab
lisas 10 sätestatud kriteeriumidele ehk on saanud positiivse hinnangu. Vastavushindamise teeb
Sotsiaalkindlustusamet. Positiivse tulemuse saab, kui taotleja on vastanud vastavushindamise
kriteeriumide punktides 1–6 iga kriteeriumi korral „jah“ ning andnud vajaduse korral
Sotsiaalkindlustusameti hinnangul piisavad selgitused. Selleks vormistab
Sotsiaalkindlustusamet oma hinnangu lisas 11 oleval vormil (lisa 11 kriteeriumid 1–6). Lisa 11
koosneb kahest osast, millest esimene peab vastama § 16 lõikele 42 (Sotsiaalkindlustusameti
hinnang lisa 10 nõuetele vastavuse kohta) ja teises osas kajastatakse § 17 lõike 102
valikukriteeriumide alusel hindamise tulemused. Mõlemaid osi hindab ja täidab lisas 11 esitatud
vormil Sotsiaalkindlustusamet.
Eelnõu punktiga 29 täiendatakse määruse § 16 lõike 5 sõnastust, sätestades, et lisaks § 4 lõike 1
punktis 1 nimetatud tegevustele esitab Sotsiaalkindlustusamet § 4 lõige 1 punktis 7 nimetatud
tegevuse puhul oma hinnangu lisa 10 vastavuse kohta kümne tööpäeva jooksul.
11
Eelnõu punktiga 30 täiendatakse määruse § 17 lõikega 41, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 6
nimetatud tegevuse korral peavad eksperdid saavutama hinnangus konsensuse ning kohustuvad
esitama täidetud ja digitaalselt allkirjastatud vastavushindamise vormi rakendusasutusele 14
kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest. Hindamiseks kasutavad eksperdid
lisas 6 kehtestatud vastavushindamise vormi.
Eelnõu punktiga 32 täiendatakse määruse § 17 lõigetega 101 ja 102.
Lõikes 101 sätestatakse, et § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse taotlust hinnatakse lõikes 1
nimetatud valikukriteeriumide järgi, andes hindepunkte skaalal 0–1. Skaala hinnang 0 vastab
sõnale „ei“ ning 1 vastab sõnale „jah“. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel saadud
koondhinne on vähemalt 5 punkti. Hindamise tulemus kajastatakse lisa 6 kohasel vormil (lisa
6 kriteerium 7) ning eksperdid esitavad selle rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul projekti
hindamiseks saamisest. Eksperdid hindavad vaid neid taotlusi, mis läbivad vastavuskontrolli,
sealhulgas § 16 lõike 41 ehk lisa 5 kriteeriumide 1–6 alusel. Lisa 6 on kaheosaline, millest
esimene pool on lisa 10 kohane ekspertide hinnang nõuetele vastavuse kohta ja teine osa
valikukriteeriumide alusel hindamise tulemuse kajastamine. Seega § 16 ja lisa 10 on nõuetele
vastavuskontrolli etapp ning § 17 lõike 101 kohaselt hinnatakse ainult neid taotlusi, mis on
läbinud vastavuskontrolli. Kui taotlus ei vasta § 16 lõike 41 nõuetele, siis eksperdid ei tee § 17
kohast hindamist. Eksperdid esitavad vastavushindamise vormi ühe korra.
Lõikes 102 sätestatakse, et § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul hinnatakse taotlust
lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide järgi, andes hindepunkte skaalal 0–1. Skaala hinnang 0
vastab sõnale „ei“ ning 1 on vastab sõnale „jah“. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel
saadud koondhinne on vähemalt 5 punkti. Hindamise tulemus kajastatakse lisa 11 kohasel
vormil (lisa 11 kriteerium 7) ja selle edastab Sotsiaalkindlustusamet rakendusüksusele kümne
tööpäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest. Sotsiaalkindlustusameti hindab vaid neid
taotlusi, mis on läbinud vastavuskontrolli, sealhulgas § 16 lõike 42 ehk lisa 11 kriteeriumide 1–
6 alusel. Lisa 11 on kaheosaline, millest esimene pool on lisa 10 kohta Sotsiaalkindlustusameti
hinnang nõuetele vastavuse kohta ja teine osa valikukriteeriumide alusel hindamise tulemuse
kajastamine. Seega § 16 ja lisa 10 on nõuetele vastavuskontrolli etapp ning § 17 lõike 102 järgi
hinnatakse ainult neid taotlusi, mis on läbinud vastavuskontrolli. Kui § 16 lõike 42 nõuetele ei
vasta, siis Sotsiaalkindlustusamet ei tee § 17 kohast hindamist. Sotsiaalkindlustusamet esitab
vastavushindamise vormi ühe korra.
Eelnõu punktiga 33 täpsustatakse määruse § 17 lõike 11 sõnastust, sätestades, et § 4 lõike 1
punktides 6 ja 7 nimetatud tegevuste puhul annab rakendusasutus taotlejatele ekspertide või
Sotsiaalkindlustusameti esitatud küsimustele vastamiseks kuni kümme tööpäeva. Selle võrra
pikeneb taotluse menetlemise aeg.
Eelnõu punktiga 34 lisatakse § 18 lõikesse 1 punktid 4 ja 5, sätestades, et § 4 lõike 1 punktide
6 ja 7 tegevuste puhul, mis on vastavushindamisega hinnatavad tegevused, peavad olema
saavutatud § 16 lõikes 4 sätestatud nõuded ning § 17 lõike 101 või 102 kohaselt positiivne
hinnang.
Eelnõu punktiga 35 loetakse § 30 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mis
sätestab sätete osalise tagasiulatuva jõustumise alates 1. oktoobrist 2024.
Tagasiulatuvalt rakendatakse määruse muutmise eelnõu punktis 2 sätestatud § 4 lõike 1 punkti
3 muudatust ja punktis 4 sätestatud § 4 lõikeid 42–34, mis käsitlevad tegevuste osutamist
mittetöötavate rändetaustaga inimeste ning romade sihtrühmale ja sihtrühma tõendamist.
12
Sihtrühma kaasamise suuremat paindlikkust on vaja juba töös olevate projektide rakendamisel.
Uut taotlusvooru ei ole sellele sihtrühmale selle määruse alusel plaanis välja kuulutada.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega, juhindudes eelkõige Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi
ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-
ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1057,
millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr
1296/2013.
4. Määruse mõjud
Määrusega muudetakse Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest
rahastatavates avatud taotlusvoorudes toetuse andmise tingimusi (meetme 21.4.2.3 „Kõrge
tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ ja sellega seotud sekkumise „Tööturu struktuursete
probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul
osalemise toetamine“ elluviimiseks). Toetuse saajad on projektide elluviijad (sõltuvalt projekti
tegevustest ja selle sihtrühmast kas juriidiline isik, vallavalitsus või selle hallatav riigiasutus,
kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus, mittetulundusühing või sihtasutus). Projektide
eesmärk, mille toetuse saajad peavad saavutama, on parandada tööotsijate, noorte ja pikaajaliste
töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse
kuuluvate inimeste tööle saamise võimalusi.
Võrreldes kehtiva määrusega laiendatakse toetatavate tegevuste loetelu ning määruse jõustudes
on võimalik toetust taotleda lisaks kehtivatele tegevustele ka: (1) tegevusteks, mille eesmärk
on sotsiaalse innovatsiooni kaudu tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise
võimaluste parandamine ning (2) lisa- ja jätkutegevusteks, mille eesmärk on suurendada
mittetöötavate 16–29-aastaste noorte (edaspidi noorte) tööalast konkurentsivõimet, toetades
nende tööle või haridusse liikumist ning suunates vajaduse korral tegevusi ka nende
tugivõrgustikule. Viimasena nimetatu puhul on tegemist lisa- ja jätkutegevustega neile toetuse
saajatele, kes on varem juba saanud toetust noorte tööalase konkurentsivõime parandamiseks
(§ 4, lõige 1, punkt 1). Määrusega muudetakse ka vähemalt 55-aastastele ja vanematele
mittetöötavate inimeste tööalase konkurentsivõime suurendamiseks suunatud tegevuste
tingimusi (nt kulude hüvitamine tegelike kulude asemel standardiseeritud ühikuhinna alusel;
projekti abikõlblikkuse perioodi vähendamine 36 kuult 18 kuule; toetuse minimaalse summa
vähendamine 200 000 tuhandelt 100 000-le ning maksimaalse toetussumma vähendamine
300 000 tuhandelt 200 000-le).
Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud
Mõju sihtrühmad: (1) tervisepiiranguga inimesed, (2) 16–29-aastased mittetöötavad noored
ning (3) 55-aastased ja vanemad mittetöötavad inimesed.
Tervisepiiranguga inimeste sihtrühma kuuluvad inimesed, kelle tervislik seisund takistab tööle
saamist, seejuures ei pea inimesel olema tuvastatud töövõime vähenemist või puuet, vaid piisab
sellest, kui sihtrühma kuuluv inimene kinnitab enda tööle saamist või tööl püsimist
raskendavate tervisepiirangute olemasolu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
13
Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel oli 2024. aastal kõikidest vähemalt 16-aastastest
inimestest igapäevategevus mõningal või suurel määral piiratud 31,4%-l5. Võttes arvesse, et
2024. aastal oli Statistikaameti andmetel 16–74-aastaseid tööealisi inimesi Eestis kokku
999 5006, on igapäevategevustega toimetulekul takistusi ca 314 000 inimesel.
Noortele suunatud lisa- ja jätkutegevuste sihtrühma kuuluvad mittetöötavad 16–29-aastased
noored. Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2024. aastal 16–29 aastaseid noori kokku 193 700,
kellest 70 500 noort olid mitteaktiivsed (mitteaktiivsete hulka kuuluvad ka õppivad noored)
ning 17 500 töötud ehk kokku oli mittetöötavaid noori 88 0006. Sama vanusgrupi töötuse määr
oli 2024. aastal 14,2%, mis on viimase kuue aasta kõrgeim näitaja ning ligi kaks korda kõrgem
kui 15–74-aastaste töötuse määr (7,6%)6. Noortele suunatud lisa- ja jätkutegevuste projektide
sihtrühm on eelkõige siiski need noored, kes juba on haridusest või tööturult välja langenud või
on väljalangemise ohus (ning võivad seetõttu veel olla ametlikult õppuri staatuses). 2024. aastal
oli Eestis 16–29-aastaseid NEET noori 22 700, mis moodustab 11,7% kõikidest samasse
vanusgruppi kuuluvatest noortest (NEET määr)6. Alates 2023. a augustist kuni 2025. a
jaanuarini on Riigi Tugiteenuste Keskuse andmetel kehtiva määruse alusel toetatud kokku 21
noortele suunatud projekti, mille käigus on toetatud ligi 1500 noort (unikaalsete noorte arv on
väiksem, kuna mõni noor võib olla vajanud tuge mitme projekti käigus).
Määrusega muudetakse ka vähemalt 55-aastaste ja vanemate mittetöötavate inimeste tööalase
konkurentsivõime parandamiseks suunatud tegevuste tingimusi. 55–897 aastaseid inimesi oli
2024. aastal Eesti tööjõu-uuringu andmetel kokku 431 800, kellest 9900 olid töötud (vanemad
kui 74-aastased enam aktiivselt tööd ei otsi) ning 243 700 mitteaktiivsed (mitteaktiivsete hulka
kuuluvad ka pensionärid) ehk kokku oli 55–89-aastaseid mittetöötavaid inimesi 253 6006. 55–
74-aastaste töötuse määr oli 2024. aastal 5,4%, mis oli veidi madalam kui üldine töötuse määr
(15–74-aastaste töötuse määr oli 7,6%)6. Kuna kehtiva määruse alusel ei ole nimetatud
sihtrühmadele avatud taotlusvoore korraldatud, siis ei avalda muudatused sihtrühmale võrreldes
kehtiva olukorraga olulist mõju. Sama sihtrühma tööalase konkurentsivõime suurendamiseks
kuulutati 2020. aasta juunis välja taotlusvoor varasema määruse alusel, mille käigus sai toetust
kuus projekti ning milles osales kokku 446 inimest (14% neist katkestasid programmis
osalemise erinevatel põhjustel)8. LevelLabi8 tehtud uuringu põhjal oli vahetult pärast
projektides osalemist hõivesse liikunud 22% ning kuue kuu pärast 30% osalejatest9. Võttes
arvesse projektide ja neis osalevate sihtrühmade küllaltki piiratud mahtu, on kokkuvõttes
muudatustest mõjutatud sihtrühmade suurus siiski kogu potentsiaalsest sihtrühmast väike.
Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus
Projektides osalemine mõjutab muudatusest mõjutatud sihtrühmi positiivselt, kuna projektide
tegevustes osalemise tulemusel suureneb eelduslikult nende tööalane konkurentsivõime ja
paranevad võimalused tööd leida. Noorte puhul on varajane sekkumine eriti oluline, kuna
5 Eesti Statistikaamet (2024). TH79: 16-AASTASED JA VANEMAD ELUKOHA JA TERVISESEISUNDI
JÄRGI. Veebilehel: TH79: 16-AASTASED JA VANEMAD ELUKOHA JA TERVISESEISUNDI JÄRGI.
Statistika andmebaas. 6 Eesti Statistikaamet (2024). Tööpoliitika näitajad. Veebilehel: https://tooturg.stat.ee/. 7 Statistikaameti läbiviidavas tööjõu-uuringus on rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks rahvastik
vanuses 15–89, mistõttu on siinkohal vaadatud kuni 89-aastaseid inimesi, aga mitte vanemaid. 8 Õunapuu, T., Raun, M., Lauringson, D., Argus, L. (2023). Meetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid
võimalusi hõives osalemiseks“ tulemuspõhise vooru hindamine. Uuring. Tellija: Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium. 9 Andmed töötamise kohta 6 kuud peale projektist väljumist olid andmete väljavõtu hetkeks (17.04.2023) olemas
54% osalenute kohta, kuna paljudel ei olnud programmist väljumisest veel 6 kuud möödas. Vahetult peale
programmist väljumist andmed olid andmed olemas 86% osalejate kohta, sh kõigi nende kohta, kes programmi ei
katkestanud.
14
noorte suur tööpuudus mõjutab negatiivselt noore tulevikuväljavaateid ning suurendab töötuks
jäämise riski tema edasises elus. Mida kauem on inimene tööturult eemal, seda keerulisem ja
kulukam on teda tööturule tagasi tuua, kuivõrd aja jooksul langeb inimese töövalmidus ja
motivatsioon ning vananevad tema teadmised ja oskused, mis on olulised hõivesse liikumisel
ja tööhõives püsimiseks. Tööturule sisenemise ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad
sihtrühma kuuluvate inimeste sissetulekud ning paraneb nende majanduslik toimetulek ja
sotsiaalne heaolu ning väheneb pikaajalise töötuse risk, samuti vaesusrisk. Töö leidmise korral
suurenevad kogu leibkonna tulud, mis parandab eelduslikult kogu leibkonna toimetulekut.
Ühtlasi aitavad avatud taotlusvoorudes elluviidavad tegevused vähendada elanikkonnarühmade
vahelist sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning luua võrdseid võimalusi ühiskonnaelus
osalemiseks. Tööalase konkurentsivõime suurendamine aitab omakorda vähendada
sihtrühmade sotsiaalset tõrjutust või selle süvenemist.
Taotlusvooru kavandamisel ja rakendamisel on arvestatud erinevate sihtrühmade võimalustega
tööturul. Projektides osalemine on sihtrühma kuuluvatele inimestele tasuta. Projektide
elluviijad peavad teenuste planeerimisel ja osutamisel arvestama kõikide sihtrühmade puhul, et
sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla näiteks liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega,
mistõttu tuleb tegevuste elluviimisel jälgida, et osalejatele oleks tagatud ligipääs tegevustele
olenemata nende erivajadusest. Tervisepiiranguga inimeste sihtrühmale suunatud projektide
puhul ei ole sihtrühma piiratud tuvastatud puude või vähenenud töövõime otsusega, vaid piisab
inimese tervisepiirangute kinnitamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel arvestatakse nende võimaliku mõjuga
võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse
tegevusi olukorrast lähtudes. Toetatavate tegevuste raames osutatavate teenuste puhul
lähtutakse iga osaleja vajadustest ja püütakse kõrvaldada neid barjääre, mis neil on takistuseks
tööturule sisenemisel. Osa avatud taotlusvoorude abil elluviidavatest tegevustest (nt noortele
suunatud jätku- ja tugitegevused) viiakse ellu koostöös kohaliku omavalitsusega, mistõttu
võidakse projektis osalejatele osutada ka nende vajaduste põhjal avalikke teenuseid.
Kokkuvõttes on avatud taotlusvooru projektidel sihtrühma kuuluvatele inimestele positiivne
sotsiaalne ja majanduslik mõju. Samas, arvestades projektide küllalti väikest mahtu, võib mõju
ulatust tervikuna pidada väikeseks. Mõju sagedus on regulaarne projektide toimumise vältel,
kuid puudub muul ajal. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Majanduslikud mõjud
Mõju sihtrühmad: projektide elluviijad.
Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus.
Sõltuvalt projekti tegevustest ja selle sihtrühmast saab projektide elluviija olla kas juriidiline
isik, vallavalitsus või selle hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus,
mittetulundusühing või sihtasutus. Noortele suunatud jätku- ja tugitegevuste puhul peab taotleja
olema saanud juba varem ehk kehtiva määruse järgi toetust (või olnud partner) noorte tööalase
konkurentsivõime suurendamiseks (§ 4, lõige 1, punkt 1). Seejuures ei või taotleja olla kohaliku
omavalitsuse üksuse hallatav asutus ning juhul, kui jätku- ja tugitegevuste puhul ei ole taotleja
kohalik omavalitsus ise, peab taotleja kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille
territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima. Alates 2023. a augustist kuni 2025. a jaanuarini on
kehtiva määruse alusel toetatud kokku 21 noortele suunatud projekti ja kõikides maakondades
on toetatud vähemalt ühte projekti. Tervisepiiranguga inimeste sihtrühmale suunatud tegevuste
puhul saab taotleja olla mittetulundusühing või sihtasutus, mille põhikirjas nimetatud eesmärk
15
või tegevused viitavad tervisehäiretega või puuetega või erivajadustega inimeste esindamisele,
toimetuleku toetamisele või toetavate tegevuste või teenuste pakkumisele.
Määrusega muudetakse võrreldes kehtiva korraga 55+ vanusrühmale suunatud projektide
rahastamispõhimõtteid ning erinevalt teistele sihtrühmadele suunatud tegevustest rahastatakse
neid tegevusi standardiseeritud ühikuhinna alusel (teiste sihtrühmade puhul rahastatakse
sisutegevusi tegelike kulude alusel). Tegemist on tulemuspõhise rahastamise süsteemiga, kus
viimased 15% standardiseeritud ühikuhinnast makstakse projekti elluviijale välja siis, kui
projekti lõppedes on projekti kavandatud osalejatest vähemalt 40% jõudnud tööhõivesse.
Tegemist ei ole täiesti uue lähenemisega, kuna sarnast rahastamisskeemi kasutati ka varem
nimetatud sihtrühma puhul. LevelLabi8 uuringu kohaselt võimaldab selline rahastusmudel
kulude paindlikumat jaotamist ning parandada tulemusi, kuid analüüsi tulemused näitasid, et
rahastuskord oli sõnastatud liiga keeruliselt, mistõttu tehti ettepanek edaspidi seda lihtsustada.
Soovituste põhjal lihtsustatakse kehtestatava määrusega rahastuskorda. Võrreldes eelneva
perioodi (ESF 2014–2020) rahastusskeemiga kasutatakse 2021–2027 ESF+ perioodil
tulemuspõhises voorus vaid standardiseeritud ühikuhinda ning loobutakse kindlasummalisest
maksest. Lihtsustatud on ka toetuse väljamaksete süsteemi ning rakendatakse ettemaksepõhist
lähenemist. Väljundipõhine väljamakse tehakse kolmes osas, millele lisandub tulemuspõhine
väljamakse.10 Samuti on lihtsustatud projektide aruandlust.
Määrus mõjutab toetuse saajaid positiivselt, kuna annab rahalised võimalused projektide
elluviijatele tegevusteks, mille eesmärk on parandada tööotsijate, noorte ja pikaajaliste töötute
ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate
inimeste tööle saamise võimalusi. Määruse eesmärk on anda võimalus nendele toetuse saajatele,
kes soovivad ja suudavad pakkuda sihtrühmale lisatuge, lähtudes oma ekspertteadmistest ja
kogemustest. Lisaks sellele, et projektides osalejate tööhõivesse liikumise ja tööhõives
püsimise tulemusel paraneb sihtrühma enda majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, mõjutab
hõivesse liikumine ka tervikuna majandust positiivselt – väheneb tööjõupuudus ning
pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv, samuti saab
riik maksutulu tööjõumaksudest. Tervisepiiranguga inimeste sihtrühmale suunatud sotsiaalse
innovatsiooni projektide eesmärk on toetada ka sotsiaalmajandust ja sotsiaalset ettevõtlust.
Seejuures aitavad need projektid vähendada ühiskondlikke probleeme, toetavad uuenduslikke
tegevusi ning suurendavad koosloomet. Kokkuvõttes on muudatustel majandusele positiivne
mõju, kuid arvestades projektide piiratud mahtu, võib mõju ulatust tervikuna pidada siiski
väikeseks. Mõju sagedus on regulaarne avatud taotlusvoorude toimumise vältel, kuid puudub
muul ajal. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Mõjud regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele
Mõju sihtrühmad: (1) tervisepiiranguga inimesed, (2) 16–29-aastased mittetöötavad noored
ning (3) 55-aastased ja vanemad mittetöötavad inimesed
Mõjutatud sihtrühmade täpseid suurusi on käsitletud sotsiaalsete mõjude all. Kuigi avatud
taotlusvooru projektidele seatud tingimused ei ole regioonispetsiifilised, on nii töötuse määras,
tervisepiirangutega inimeste osatähtsuses kui ka NEET-olukorras noorte määras olulised
10 LevelLabi uuringust tulenev soovitus oli rakendada toetuseskeemi 40-30-30 ning oluliselt suurendada toetuse
esmast makset, et projektid oleksid edukamad, ning tagada seeläbi enam vahendeid tegevuste käivitamiseks.
Soovitusele tuginedes rakendatakse taotlusvoorus ettemaksepõhist lähenemist, kus esimene makse moodustab
40% maksimaalsest eelarvest ning edasiste maksete suurused on 30% ja kuni 30%, kui saavutatud on 40% tööhõive
tulemus projekti lõpus või jaotatuna 15% projekti lõpus ja kuni 15% kuue kuu möödudes, kui 40% tööhõive
tulemust ei saavutatud projekti lõpuks.
16
regionaalsed erinevused. Samas tuleb arvestada ka seda, et vastavate näitajate protsentuaalselt
suurem määr ei tähenda arvuliselt suuremat hulka sihtrühma esindajaid. Kuigi mitteaktiivsete
inimeste arv 2024. aastal vähenes võrreldes eelnenud aastaga, kasvas ligi 10 000 inimese võrra
töötute arv6. Statistikaameti andmetel oli töötuse määr Eestis 2024. aastal 7,6%, mida on 1,2
protsendipunkti enam võrreldes aastatagusega. Seejuures on töötuse määr kõrgeim Kirde-Eestis
(13,5%), kuid kõige rohkem on töötuid Põhja-Eestis6. 2024. aastal oli Eestis ca 57 000 töötut,
kes nii nagu ka mitteaktiivsed koonduvad peamiselt Põhja-Eesti piirkonda (27 000) 6. Lõuna-
Eestis oli töötuid 10 600 ning teistes piirkondades alla 10 0006. Vähemalt 16-aastaste inimeste
osakaal, kelle igapäevategevus on mõningal või suurel määral piiratud, oli 2024. aastal suurim
Kirde-Eestis (44,5%)6. Lõuna-Eestis oli vastav osakaal 36,4%, Lääne-Eestis 35,5% ning
madalaim Kesk-Eestis (31,1%) ja Põhja-Eestis (25,1%)6. 2024. aastal oli Eestis NEET-
olukorras noori (16–29-aastaseid), kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel, 22 700 ja NEET
määr oli 11,7%6. Nii nagu mitteaktiivsed ja töötud, koondub ka põhituumik NEET-olukorras
noori Põhja-Eestisse (9500) ja Lõuna-Eestisse (5900), jäädes mujal Eesti piirkondades 1200 ja
3300 vahele6. Arvestades, et projekte viiakse ellu küllaltki piiratud mahus, on kokkuvõttes
muudatustest mõjutatud sihtrühmade suurus siiski kogu potentsiaalsest sihtrühmast väike.
Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus
Majandusarengu vaatenurgast on oluline, et igas piirkonnas oleks vajalike oskustega tööjõud.
Muudatuste mõju piirkondade regionaalarengule on kaudne, kuna sihtrühmad, kellele avatud
taotlusvoorud on suunatud, elavad eri piirkondades üle Eesti ning nende aktiveerimine ja
tööturule toomine on oluline regionaalsest paiknemisest olenemata. Piirkonnad, kus projektid
ellu viiakse, sõltuvad omakorda ka sellest, millise piirkonna jaoks on toetuse saajad projektid
disaininud.
Positiivne mõju regionaalarengule ilmneb töötute tööle aitamises ning mitteaktiivsete ja NEET-
sihtrühma noorte aktiveerimises, kuivõrd nende tööturule liikumine avaldab positiivset mõju
piirkonna majandusele ja toetab seeläbi regionaalarengut. Enam tuge vajavate sihtrühmade
aktiveerimine ja tööturule toomine ning nende hõives püsimise toetamine avaldab positiivset
mõju nii sihtrühma elukoha regioonile kui ka Eesti tööturule tervikuna. Määruse sihtrühmade
puhul on enamasti tegemist nende põhjalikumat tähelepanu vajavate probleemidega.
Samas ei ole avatud taotlusvoorude projektid ainsad, millega nimetatud sihtrühmade hõivesse
liikumist toetatakse. Lisaks pakub neile sihtrühmadele tööturul tuge ka töötukassa. Võrreldes
töötukassa kaudu sihtrühmadele suunatud tööturuteenustega on määruse kaudu toetatavate
tegevuste ulatus väga piiratud. Kindlat piirkonda fookusesse võtmata võib eeldada, et toetust
taotletakse regioonides, kus sihtrühma esindajaid on rohkem, probleem on teravam ja toetuse
saajad on tegevuste elluviimiseks piisavalt võimekad. Kokkuvõttes on muudatustel positiivne
mõju regionaalarengule, kuid mõju ulatust võib siiski pidada väikseks.
Mõju riigivalitsemisele
Mõju sihtrühm: Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet.
Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus.
Muudatused mõjutavad eeskätt rakendusüksust, Riigi Tugiteenuste Keskust (edaspidi RTK),
kelle ülesanne on avatud taotlusvoorude väljakuulutamine, taotluste vastuvõtmine, hindamise
korraldamine, väljamaksete tegemine jms. Kuigi võrreldes kehtiva määrusega toetuse andmise
tingimused muutuvad, on mõju ulatus RTK jaoks siiski väike, kuna Euroopa Liidu toetuste
17
korraldamine, rakendamine ja kontroll on nende peamine ülesanne ning võrreldes kehtiva
korraga nende töö oluliselt ei muutu. Muudatused mõjutavad ka Sotsiaalkindlustusametit
(edaspidi SKA), mis hakkab hindama noortele suunatud lisa- ja jätkutoetuste taotluste vastavust
lisas 10 seatud kriteeriumidele. Muudatuste tulemusel kasvab vähesel määral SKA töökoormus,
kuid kuna juba kehtiva määruse alusel hindab SKA noorte tööalase konkurentsivõime
suurendamiseks (§ 4, lõige 1, punkt 1) esitatud taotlusi, võib mõju ulatust pidada väikseks.
Mõju sagedus nimetatud asutuste jaoks on regulaarne avatud taotlusvoorude ettevalmistamise
ning toimumise perioodi vältel.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Määruse muutmise eelnõu punktis 2 sätestatud § 4 lõike 1 punkti 3 muudatust ja punktis 4
sätestatud § 4 lisatavaid lõikeid 42– 44 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2024.
aastal. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik, kuna nendes sätestatud tingimused hõlmavad
rändetaustaga inimestele suunatud tegevusi, mida rakendatakse alates 2024. aastast.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet,
Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Eesti Puuetega
Inimeste Koda, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti
Töötukassa.
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja
e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse
kompetentsikeskusele. Samuti edastatakse eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks
ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.
Majandus- ja infotehnoloogiaministri
19.07.2023 määrus nr 48
“Tööalase konkurentsivõime toetamine”
Lisa 7
55-aastase ja vanema isiku tööalase konkurentsivõime toetamiseks, tööle saamiseks ja
tööl püsimiseks toetatavate tegevuste rahastamise kord
1. Mõisted
1.1. Alustamise makse on toetuse saajale väljamakstav esimese etapi tegevuste
elluviimiseks mõeldud osa toetusest, mis on 40% toetuse rahuldamise otsuses
nimetatud osalejate arvu ja ühikuhinna korrutisest, mis arvutatakse järgmise valemiga:
kavandatud osalejad*40% ühikuhinnast (1721,6 eurot).
1.2. Vahemakse on edusammude makse, mis on 30% projekti esimese etapi tegelike
osalejate kogusummast, mis arvutatakse järgmise valemiga: tegelikud osalejad*30%
ühikuhinnast (1291,2 eurot).
1.3. Vahearuanne on esimese etapi lõppedes esitatav standardiseeritud aruandlusvormil
(vt punkt 1.5) esitatav aruanne läbitud etapi tegevustest, saavutustest ning teise etapi
eesmärkidest, mis toetavad projekti katuseesmärgi, 40% tööhõivetaseme saavutamist.
1.4. Tulemusaruanne on toetuse saaja teise etapi lõpus standardiseeritud aruandlusvormil
(vt punkt 1.5) esitatav aruanne kahe etapi tegevustest ja saavutatud tulemustest.
1.5. Standardiseeritud aruandlusvorm (Lisa 9) on toetuse saajatele kehtestatud
aruandlusvorm, mis kätkeb kahe etapi tegevusi ja aruandlust, moodustades ühtse
tervikaruande projekti lõpuks.
1.6. Tööhõiveks loetakse projekti osaleja töötamine olenemata tema töölepingu vormist,
tasutud sotsiaalmaksust ning töökoormusest. Töötamise tõendamise aluseks on kanne
töötamise registris.
1.7. Tulemuspõhine tööhõive protsent arvutatakse projektis kavandatud osalejate arvust
lähtudes ning peamine eesmärk on vähemalt 40% kavandatud osalejate tööhõive
saavutamine.
1.8. Projekti kestus ei tohi ületada 12 kuud. Projekti tegevused on jaotatud kahte etappi:
esimene etapp kestab kolm kuni kuus kuud ning teine etapp kuus kuni üheksa kuud.
Toetuse saaja määrab etappide täpse kestuse projekti taotluse esitamisel, kuid etappide
kombineeritud kestus peab jääma 12 kuu piiridesse.
1.9. Tulemuspõhine makse tasutakse toetuse saajale standardiseeritud ühikuhinnast kuni
15% (645,6 eurot) isiku kohta, kui projekti lõppedes või kuus kuud pärast projekti
lõppu on 40% projektis osalejatest tööhõives. 10% (430,4 eurot) tulemuspõhine makse
sooritatakse, kui saavutatud on projektis osalejate tööhõive 20–39%, ning 5% (215,2
eurot) tulemuspõhine makse tehakse, kui saavutatud tööhõive tase on kuni 19%. (vt
täpsemalt punktis 3.4.2)
2. Standardiseeritud ühikuhinna arvestamise alused
2.1. Määruse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusi rahastatakse standardiseeritud
ühikuhinna alusel.
2.2. Standardiseeritud ühikuhind on ühe projektis osalejaga seotud tegevuste elluviimiseks
rakendatav tasu, kus tegevuste peamine eesmärk on osalejate püsivasse tööhõivesse
liikumine. Standardiseeritud ühikuhinna maksimumsumma on 4304 eurot inimese
kohta.
2.3. Standardiseeritud ühikuhinda arvestatakse tegevuses osaleja ja tema hõivesse
liikumise eest väljundi ja tulemuse põhjal.
2.4. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhine osa makstakse välja kolmes osas:
2.4.1. alustamise makse moodustab 40% projekti kogumaksumusest. Arvutamise
aluseks on kavandatud osalejate ja ühikuhinna 40% korrutis (osalejad*1721,6
eurot);
2.4.2. vahemakse suurus on kuni 30% projekti kogumaksumusest ning see leitakse
tegelike osalejate ja ühikuhinna 30% korrutisena (tegelikud osalejad*1291,2
eurot);
2.4.3. lõppmakse 15% (645,6 eurot) projekti tegelike osalejate kogusummast (isiku
kohta) projekti lõppedes, mil on esitatud lõpparuanne standardiseeritud aruande
vormil. Lõppmaksega korrigeeritakse vajaduse korral ka esimeses etapis
enammakstud ühikuhinna osa.
2.5. Tulemuse põhjal arvestatakse ühikuhinda järgmiselt:
2.5.1. Kui projekti lõppedes on saavutatud 40% tööhõive tase projektis kavandatud
osalejatest, makstakse toetuse saajale 15% standardiseeritud ühikuhinnast ehk
645,6 eurot osaleja kohta;
2.5.2. Tulemusi seiratakse projekti lõpus või kuus kuud pärast projekti lõppu (vt
rohkem punktis 3.4.2).
2.6. Ühikuhind arvestatakse isikute põhjal ja iga unikaalne projektis osaleja kvalifitseerub
ühikuhinna arvestamiseks projektis ühe korra.
2.7. Ühikuhind on arvestatud katma kõiki toetuse saaja tegevustest tekkivaid kulusid.
Kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata.
2.8. Ühikuhind kinnitatakse kogu projekti perioodiks ilma kohandamisvõimaluseta.
Standardiseeritud ühikuhinna arvutamise arvutuskäik: Kulukomponent Metoodika Väärtus
Algväärtus Eelmise ESF perioodi 55+ tulemuspõhise
vooru standardiseeritud ühikuhinna
maksimumsumma1
2 825 EUR
2020 III KV – 2024 III KV
tarbijahinnaindeksi2 muutus 41,7
%
2 825 * 141,7% 4 003,025 EUR
Prognoositud inflatsioon
perioodil 2025–20283
2025: 4 003,025 * 104,2 %
2026: 4 171,152 * 102,2 %
2027: 4 262,917 * 102 %
2028: 4 348,175 * 102 %
KOKKU
4 171,152 EUR
4 262,917 EUR
4 348,175 EUR
4 435,384 EUR
17 217,384 EUR
Aastate 2025–2028 keskmine
kulu 17 217,384 / 4 4 304,35 EUR
Ühikuhind 4 304,35 ~ lähima täisarvuni 4 304 EUR
3. Toetuse väljamaksmine
3.1. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhine osa makstakse välja 30% (1291,2 eurot)
ulatuses isiku kohta tegelike osalejate standardiseeritud ühikuhinnast projekti esimese
etapi lõppedes, mis on olenevalt projektist kolmandal kuni kuuendal kuul. Makse
tegemisel võetakse aluseks esitatud etapiaruandes esitatud tegelike osalejate arv.
3.2. Vahemakse väljamakseks esitab toetuse saaja projekti esimese etapi lõppedes
standardiseeritud aruandlusvormil etapi aruande. Väljamakse tehakse, kui
rakendusüksus on esimese etapiaruande kinnitanud.
1 Vaata eelmise tulemuspõhise taotlusvooru standardiseeritud ühikuhinna metoodikat määruse „Tööalast
konkurentsivõimet suurendavad teenused“ Lisa 4:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/5202/0005/SOM_m20_lisa4.pdf#. 2 Tarbijahinnaindeksi kalkulaator | Statistikaamet. 3 Vaata rohkem Tabel 1, lk 9: RM 2024. aasta suvine prognoos 27.08.2024_.docx.
3.3. Vahearuande kinnitamise järel on toetuse saajal võimalik esitada vahemakse taotlus.
3.4. Standardiseeritud ühikuhinna tulemuspõhise toetuse väljamakse:
3.4.1. Standardiseeritud ühikuhinna tulemuspõhine toetus makstakse pärast osaleja
projektist väljumist ja rakendusüksuse tingimustele vastavuse kontrolli kuni
15% ulatuses standardiseeritud ühikuhinnast inimese kohta. Rakendusüksus
teavitab toetuse saajat tingimustele vastavuse kontrolli tulemustest;
3.4.2. Tulemuspõhine makse makstakse toetuse saajale välja kuni 15% ulatuses, kui
projekti lõpuks on tööhõivesse asunud minimaalselt 40% projektis osalenutest.
Kui projekti lõpuks ei ole saavutatud 40% tööhõivet, kontrollitakse tööhõive
tulemust uuesti kuus kuud pärast projekti lõppemist ning makse tehakse
saavutatud tööhõivetaseme järgi:
3.4.2.1. 5% (215,2 EUR), kui on saavutatud kuni 19% tööhõive tase;
3.4.2.2. 10% (430,4 EUR), kui on saavutatud 20–39% tööhõive tase;
3.4.2.3. 15% (645,6 EUR), kui on saavutatud vähemalt 40% tööhõive tase.
4. Vahemaksete eelduseks olevad dokumendid
4.1. Esimese makse ehk alustamise makse aluseks on positiivne taotluse rahuldamise otsus,
esitatud maksetaotlus ning standardiseeritud aruandlusvormil (Lisa 9) esitatud I etapi
eesmärgid.
4.2. Vahemakse aluseks on kolmandal kuni kuuendal kuul standardiseeritud
aruandlusvormil esitatud I etapi aruanne ning sõnastatud II etapi eesmärgid.
4.3. Lõpp- ja tulemuspõhise makse aluseks on standardiseeritud aruandlusvormil esitatud
II etapi aruanne ning töötamise registri kontroll saavutatud tööhõivetaseme
tõendamiseks.
Makse liik Tõendamise alus
Alustamise makse taotluse rahuldamise otsus, maksetaotlus, I etapi eesmärgid
Vahemakse I etapi eduaruanne, II etapi mõõdetavad vahe-eesmärgid
Lõppmakse II etapi eduaruanne
Tulemuspõhine makse tööhõive tõendamine TÖRi kande alusel
Majandus- ja infotehnoloogiaministri
19.07.2023 määrus nr 48
“Tööalase konkurentsivõime toetamine”
Lisa 8
Ekspertide hindamislehe vorm määruse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevuse
taotluse hindamiseks
Taotleja:
Taotluse nimi:
Taotluse number:
Hindamisleht Maksimum hinne Hinne
1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega,
mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele
6
Projekti panus meetme eesmärkide ja tulemusnäitaja
saavutamisse.
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ning
„projekti tulemuste jätkusutulikkus“)
6
Selgitus punkti 1 hinnangu kohta:
2. Projekti põhjendatus 11
2.1 Projekti vajaduse põhjendatus lähtuvalt olukorra
analüüsist, mh projekti tegevuste selgus, teostatavus ja
mõistlikkus.
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“
ja „tegevused“).
6
Selgitus punkti 2.1 hinnangu kohta:
2.2 Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid).
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„kaasnevad riskid ja nende maandamine“ ning
„tegevused“)
5
Selgitus punkti 2.2 hinnangu kohta:
3. Projekti kuluefektiivsus 8
Projekti üldine kuluefektiivsus, kavandatud kulutuste
vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus projekti
rakendamise seisukohast.
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“,
„tegevused“ ja „eelarve“)
8
Selgitus punkti 3 hinnangu kohta:
4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4
Taotleja võimekus projekti elluviimisel.
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega
analoogsete tegevuste elluviimisel“, „tegevused“ ja
„eelarve“)
4
Selgitus punkti 4 hinnangu kohta:
5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise
arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
4
Hinnang lisaks projekti vahetutele eesmärkidele
panustamine Eesti pikaajalise arengustrateegia
aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete
põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed
võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng,
keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt
regionaalareng) eesmärkide saavutamisse ja panustamine
riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse.
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljas
„valdkonna ülesed näitajad“)
4
Selgitus punkti 5 hinnangu kohta:
Maksimaalne üldhinne 33
6. Ettepanek1
☐ rahuldada taotlus osalises mahus;
Ettepaneku põhjendus2:
☐ rahuldada taotlus taotletud mahus;
Ettepaneku põhjendus3:
1 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 19 punkti või rohkem 2 Osalises mahus rahastamise põhjendus 3 Kasutatakse vajaduse täiendava ettepaneku tegemisel
Majandus- ja infotehnoloogiaministri
19.07.2023 määrus nr 48
“Tööalase konkurentsivõime toetamine”
Lisa 9
Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse aruandluse vorm
Projekti nimi: [Projekti nimi]
Aruande tüüp: I ja II etapi aruanne Aruandeperiood: [Aruande algus – lõpp]
Koostaja: [Koostaja nimi ja ametikoht]
Esitamise kuupäev (I etapp): [Kuupäev]
Esitamise kuupäev (II etapp): [Kuupäev]
1. Projekti ülevaade
Alljärgneva tabeli andmeväljad , projekti eesmärk ning kavandatud osalejate arv, eeltäidetakse
taotluse esitamisel.
Projekti eesmärk
Kavandatud osalejate arv
Tegelik osalejate arv (esitamise seisuga)
2. Osalejate ülevaade
Alljärgnevates tabelites täidetakse andmeväljad aruande seisu põhjal, st aruandes käsitletud
etapi kohta.
I etapi osalejate jaotus
Kavandatud arv Tegelik arv (I
etapp) Märkused/kommentaarid
Mittetöötavad 55+
Tööle asunud
osalejad
Katkestanud
osalejad
II etapi osalejate jaotus
Kategooria Kavandatud arv Tegelik arv (II
etapp) Märkused/kommentaarid
Uued osalejad
Tööle asunud
osalejad
Katkestanud
osalejad
3. Projekti üldine ülevaade ja eesmärkide hetkeseis
Eesmärkide hetkeseis:
Alljärgnevas tabelis täidetakse andmeväljad aruande seisu põhjal, st aruandes käsitletud etapi
kohta. I etapi kohta selle lõppedes ning II etapi kohta selle aruande etapi kohta. Alajaotus
„Kokkuvõte ja täitmise staatus“ täidetakse lõpparuandega, mil tehakse projekti kohta
kokkuvõtted.
Eesmärk I etapi seis
(tulemus)
II etapi seis
(tulemus)
Kokkuvõte ja täitmise staatus
Üldine liikumine ja staatuse muutused:
Alljärgnevas tabelis täidetakse andmeväljad aruande seisu põhjal, st aruandes käsitletud etapi
kohta. I etapi kohta selle lõppedes ning II etapi kohta selle aruande etapi põhjal. Alajaotus
„Kokku“ ja „Muutused ja kommentaarid“ täidetakse lõpparuandega, mil tehakse projekti
kohta kokkuvõtted.
Osalejate
staatus
I etapi seis II etapi seis Kokku Muutused ja
kommentaarid
4. Tegevused ja vahe-eesmärgid
I etapi tegevuste kokkuvõte
I etapi tegevused ja mõju:
Tegevus Alguskuupäev Lõppkuupäev Kavandatud
eesmärk
Tegelik
tulemus
Kommentaarid
II etapi vahe-eesmärkide hindamine
Vahe-eesmärgid ja täitmise staatus:
Vahe-eesmärk Kavandatud
siht
Tegelik
tulemus
Täitmise
staatus
Kommentaarid
5. Järgmised sammud ja parandused (I etapi eduaruande põhjal II eduaruandes)
Tegevuskava ja uued eesmärgid
Järgmised tegevused ja kavandatud vahe-eesmärgid:
Tegevus Alguskuupäev Lõppkuupäev Vahe-
eesmärk
Edu mõõdik
6. Kokkuvõte ja hindamine
Kokkuvõte I etapi kohta
Kas projekti I etapi eesmärgid said
täidetud?
[Täidetud / Osaliselt täidetud]
Projekti saavutuste eneseanalüüs skaalal
1–10
[arvuliselt: 1 halvim, 10 parim tulemus]
Muutused ja kohandused järgmistes
etappides
[kavandatud kohandused lõppeesmärgi
saavutamiseks]
Kokkuvõte II etapi kohta
Kas projekti II etapi eesmärgid said
täidetud?
[Täidetud / Osaliselt täidetud]
Projekti saavutuste eneseanalüüs skaalal
1–10
[arvuliselt: 1 halvim, 10 parim tulemus]
Hinnang lõpptulemusele [Täidetud / Osaliselt täidetud]
7. Lisa: Täiendavad kommentaarid ja märkused (kuni 200 sõna)
[Siin saab lisada kommentaare, mis ei mahu eelnevatesse kategooriatesse, kuid mida toetuse
saaja sooviks tuua esile]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Rahandusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Kliimaministeerium
Kultuuriministeerium
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
Siseministeerium
Meie10.07.2025 nr2-2/2625-1
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli
2023. a määruse nr 48 „Tööalase
konkurentsivõime toetamine“ muutmine
Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus- ja
infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“
muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri;
3) lisa 5 „Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimise taotleja
enesehindamise vorm“;
4) lisa 6 „Ekspertide paragrahv 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse hindamisleht“;
5) lisa 7 „55-aastase ja vanema isiku tööalase konkurentsivõime toetamiseks, tööle
saamiseks ja tööl püsimiseks toetatavate tegevuste rahastamise kord“;
6) lisa 8 „Ekspertide hindamislehe vorm määruse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevuse
taotluse hindamiseks“;
7) lisa 9 „Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse aruandluse vorm“;
8) lisa 10 „Paragrahv 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse elluviimise taotleja
enesehindamise vorm“;
9) lisa 11 „Sotsiaalkindlustusameti paragrahv 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse
vastavushindamise vorm“.
Lisaadressaadid: Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon,
Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, Euroopa Komisjon
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/25-0778 - Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/98d7a894-ff54-4980-b850-d5051c7eba6f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/98d7a894-ff54-4980-b850-d5051c7eba6f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main