Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.5-4/3205-1 |
Registreeritud | 10.07.2025 |
Sünkroonitud | 11.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES |
Sari | 12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 12.5-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kultuuriministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kultuuriministeerium |
Vastutaja | Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 10.07.2025 nr 114
Sihtasutuse Vene Teater nime ja põhikirja
muutmine
Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 alusel:
1. Muuta Sihtasutuse Vene Teater nime. Sihtasutuse uus nimi on Sihtasutus Südalinna Teater.
2. Muuta Sihtasutuse Vene Teater põhikirja (edaspidi põhikiri) järgmiselt:
2.1. muuta punkti 1 sõnastust järgmiselt:
„1. Sihtasutus Südalinna Teater (edaspidi Sihtasutus) on kasumit mittetaotlev, valdavalt vene
keeles etendusi andev, teatrikultuuri Eestis arendav, professionaalset ja žanriliselt
mitmekesist teatrikunsti loov ja vahendav eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid
ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks. Sihtasutus on etendusasutus Etendusasutuse seaduse mõttes.“;
2.2. asendada punktis 2 sõna „Vene“ sõnaga „Südalinna“;
2.3. jätta punktist 5 välja sõnad „pitsat ja“;
2.4. muuta punkti 9 ja selle alapunktide sõnastust järgmiselt:
„9. Sihtasutuse eesmärkideks on:
9.1. kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja vahendamine ning
muude kultuurisündmuste korraldamine;
9.2. teatrile omaseid vahendeid kasutades eesti rahvuskultuuri ja eesti kultuurimõtte
vahendamine vähemusrahvustele;
9.3. ühiskonnas toimuvate muutuste ja aktuaalsete teemade mõtestamise kaudu aidata kaasa
sidususe suurenemisele ühiskonnas;
9.4. erinevatest kultuuridest pärit vaatajarühmadele võimaluste loomine teatrikunstist
osasaamiseks;
9.5. mitmekülgse repertuaarivaliku kaudu maailma teatrikunsti tutvustamine;
9.6. tekitada dialoogi publikuga sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise
abil;
9.7. peegeldada, mõtestada ja kujundada ausalt ja julgelt Eesti eri keele- ja kultuuritaustaga
elanikkonna kultuurilist enesetaju;
9.8. viia professionaalset teatrikunsti erinevatesse eri keele- ja kultuuritaustaga
elanikkonnaga Eesti piirkondadesse ning mujale Eestisse;
9.9. lisaks teatrietendustele korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri
populariseerivaid üritusi: kino, festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid
sünteesivad ettevõtmised jms;
9.10. arendada ja hoida Sihtasutusele kuuluvat kinnisvara, pidades silmas nüüdisaegse
teatrikeskkonna vajadusi.“;
2.5. tunnisada kehtetuks punkt 10.6;
2.6. muuta punktide 10.8 ja 10.9 sõnastust järgmiselt:
„10.8. korraldab regulaarselt väljasõidu- ja külalisesinemisi Eestis ja välisriikides;
10.9. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise, residentuure ja töötubasid;“;
2.7. muuta punkti 221 viimase lause sõnastust järgmiselt:
„Juhul, kui Sihtasutuse Juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku
konkursi korras täita, määrab Nõukogu Sihtasutuse asutaja nõusolekul Juhatuse liikme kuni
üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.“;
2.8. tunnistada kehtetuks punkt 31.14;
2.9. muuta punktide 52–55 sõnastust järgmiselt;
„52. Loomenõukogu koosneb kuni kaheksast (8) liikmest. Loomenõukogu liikmed määrab
Juhatus kolmeks aastaks.
53. Loomenõukogusse kuuluvad Sihtasutuse Loominguline juht, Sihtasutuse loominguliste
töötajate esindaja ja muud asjatundjad. Loomenõukogu tööd juhib Sihtasutuse Loominguline
juht.
54. Loomenõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Juhatus. Juhatus võib Loomenõukogu
liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
55. Loomenõukogu pädevuseks on teatri repertuaari ja trupi arengu, samuti teatri üldise
asendi eesti teatrimaastikul ning laiemalt Eesti ühiskonnas tagasidestamine. Loomenõukogu
kohtub üldreeglina kaks korda aastas, kuid piisava ajavaruga tagasiside arvestamiseks
repertuaari ja teatri töö planeerimisel. Loomenõukogu töökord ja muud tegevusega seotud
tingimused sätestatakse Loomenõukogu põhikirjas, mille kinnitab Juhatus.“;
2.10. tunnistada kehtetuks punkt 56.
3. Võttes arvesse käskkirja punktis 1 nimetatud sihtasutuse nime ning punktis 2 nimetatud
põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse Südalinna Teater põhikirja uue redaktsiooni
terviktekst (lisatud).
4. Sihtasutuse juhatusel esitada käskkiri ja põhikirja uues redaktsioonis terviktekst
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
1
SIHTASUTUSE SÜDALINNA TEATER
PÕHIKIRI
ÜLDSÄTTED
1. Sihtasutus Südalinna Teater (edaspidi Sihtasutus) on kasumit mittetaotlev, valdavalt vene
keeles etendusi andev, teatrikultuuri Eestis arendav, professionaalset ja žanriliselt
mitmekesist teatrikunsti loov ja vahendav eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid
ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks. Sihtasutus on etendusasutus Etendusasutuse seaduse mõttes.
2. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Südalinna Teater.
3. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik.
4. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariik (edaspidi Asutaja).
5. Sihtasutusel on oma embleem.
6. Sihtasutusel on iseseisev eelarve.
7. Oma tegevuses juhindub Sihtasutus Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,
käesolevast põhikirjast ja Sihtasutuse nõukogu (edaspidi Nõukogu) ning Sihtasutuse
juhatuse (edaspidi Juhatus) otsustest.
8. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE
9. Sihtasutuse eesmärkideks on:
9.1. kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja vahendamine ning
muude kultuurisündmuste korraldamine;
9.2. teatrile omaseid vahendeid kasutades eesti rahvuskultuuri ja eesti kultuurimõtte
vahendamine vähemusrahvustele;
9.3. ühiskonnas toimuvate muutuste ja aktuaalsete teemade mõtestamise kaudu aidata kaasa
sidususe suurenemisele ühiskonnas;
9.4. erinevatest kultuuridest pärit vaatajarühmadele võimaluste loomine teatrikunstist
osasaamiseks;
9.5. mitmekülgse repertuaarivaliku kaudu maailma teatrikunsti tutvustamine;
9.6. tekitada dialoogi publikuga sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise
abil;
9.7. peegeldada, mõtestada ja kujundada ausalt ja julgelt Eesti eri keele- ja kultuuritaustaga
elanikkonna kultuurilist enesetaju;
9.8. viia professionaalset teatrikunsti erinevatesse eri keele- ja kultuuritaustaga
elanikkonnaga Eesti piirkondadesse ning mujale Eestisse;
9.9. lisaks teatrietendustele korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri
populariseerivaid üritusi: kino, festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid
sünteesivad ettevõtmised jms;
9.10. arendada ja hoida Sihtasutusele kuuluvat kinnisvara, pidades silmas nüüdisaegse
teatrikeskkonna vajadusi.
10. Oma eesmärkide parimaks saavutamiseks Sihtasutus:
10.1. korraldab uuslavastuste ettevalmistamist ja väljatoomist avaliku etenduse vormis;
10.2. loob teatrikultuuri viljelemiseks ja arendamiseks vajalikud (materiaalsed ja
organisatsioonilised) tingimused ja võimalused;
10.3. hoolitseb järelkasvu eest luues tingimusi teatri stuudio tegevusele;
2
10.4. loob tingimused Sihtasutuse personali arenguks, sealhulgas kogu kunstilise kollektiivi
loominguliseks arenguks;
10.5. kasutab eesmärgipäraselt ja efektiivselt Sihtasutuse vara;
10.6. (kehtetu)
10.7. tutvustab teiste teatrite ja kunstiliste kollektiivide loomingut kultuuripildi rikastamise
eesmärgil;
10.8. korraldab regulaarselt väljasõidu- ja külalisesinemisi Eestis ja välisriikides;
10.9. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise, residentuure ja töötubasid;
10.10. võtab vastu toetusi jms;
10.11. korraldab tulundusüritusi, näitusi ja muid üritusi, mis seonduvad Sihtasutuse
eesmärkidega;
10.12. teeb õigusaktidega lubatud tehinguid oma varaga;
10.13. pakub toitlustus-, majutus- ja transporditeenuseid;
10.14. teeb muid Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusaktidega kooskõlas
olevaid toiminguid jms.
SIHTASUTUSE ÕIGUSED
11. Sihtasutusel on õigus:
11.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks
kohtus;
11.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste
isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega
koostöösidemeid, olla mittetulundusühingu ja välis- ning rahvusvaheliste
organisatsioonide liige nõukogu otsuse alusel;
11.3. omandada, võõrandada, anda ja võtta kasutusse või rentida põhikirjaliseks tegevuseks
vajalikku kinnis- ja vallasvara;
11.4. teha muid Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusaktidega kooskõlas
olevaid toiminguid jms.
VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE
12. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb Sihtasutus majandustegevusega õigusaktidega
lubatud piirides.
13. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või
anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või
finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid
finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.
14. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või
hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või
hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust
kontrollib Sihtasutuse audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara
antakse Sihtasutusele üle vastava akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või
tema volitatud esindaja ja Juhatuse liige.
15. Kui Sihtasutusele antakse vara üle kindla suunitlusega, siis korraldab Juhatus selle
kasutamise vara üle andnud isiku näidatud tingimustel ja korras.
16. Sihtasutuse vara moodustab:
16.1. Asutaja poolt Sihtasutusele üleantav vara;
16.2. eraldised riigieelarvest;
16.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;
3
16.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;
16.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jne;
16.6. muu õigusaktidega lubatud viisil omandatud vara.
17. Sihtasutus vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga. Asutaja ei kanna
varalist vastutust Sihtasutuse varaliste kohustuste eest nii nagu Sihtasutus ei kanna
vastutust Asutaja varaliste kohustuste eest.
171. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks
tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele
kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.
172. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste
vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi-
või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.
173. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab
vastama Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni
reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud
piirangutele.
174. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele
vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks Sihtasutuse eelarve
koostamisel.
175. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks
tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele
kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut, sh võtab Sihtasutus kinnisasja või
hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja
leppetrahvi maksmise kohustuse.
176. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu.
JUHTIMINE
18. Sihtasutuse kõrgeimaks juhtimisorganiks on Nõukogu. Sihtasutust juhib Juhatus.
181. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
181.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
181.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
181.3. kellel on ärikeeld;
181.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
181.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
182. Põhikirja alapunktides 181.1- 181.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast
pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või
kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 181.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle
karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
19. Nõukogu moodustavad Asutaja poolt määratud Nõukogu liikmed. Juhatuse määrab
Nõukogu. Nõukogu võib moodustada teisi Sihtasutuse struktuuriüksusi.
20. Sihtasutuse organite liikmetel ei tohi olla isiklikku huvi Sihtasutuse poolt jagatavate
hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse Sihtasutuse organi
liikme ja Sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise
või lõpetamise küsimust, ei osale Sihtasutuse juhtorgani antud liige vastava küsimuse
otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.
4
JUHATUS
21. Sihtasutust juhib ja esindab Juhatus.
22. Juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatuse liige määratakse Nõukogu poolt kuni viieks,
kuid vähemalt kolmeks aastaks.
221. Sihtasutuse Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursiga, mille korraldamise tingimused
ja korra sätestab nõukogu. Sõlmitud Juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi
korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui Sihtasutuse Juhatuse liikme ametikohta ei
ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab Nõukogu
Sihtasutuse asutaja nõusolekul Juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi
korraldamata.
23. Juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eesti
Vabariigis. Juhatuse liikmeks ei või olla Nõukogu liige ega pankrotivõlgnik. Nõukogu
sõlmib Juhatuse liikmega tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse muuhulgas Juhatuse
liikme õigused, kohustused ja vastutus ning tasu Juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.
231. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud Juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui Juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse Juhatuse liikme ülesannetele muid
Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes,
kui see on ette nähtud Juhatuse liikme lepingus.
232. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele
seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku
ei või ületada Juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist
kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva
punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.
233. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel Nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta Juhatuse
liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
234. Juhatuse liikmele võib Nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast Juhatuse liikme volituste
perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,
kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud
kuutasust.
24. Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Juhatuse liikme igal
ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda ja temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused
ning kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
25. Juhatus järgib Sihtasutuse juhtimisel Nõukogu korraldusi, kusjuures tehinguid, mis
väljuvad Sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib Juhatus teha ainult Nõukogu
nõusolekul.
251. Juhatus on kohustatud vähemalt üks kord kolme kuu jooksul esitama Nõukogule ülevaate
Sihtasutuse loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist,
samuti teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja
muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
26. Juhatus on kohustatud vähemalt neli (4) korda aastas esitama Nõukogule ülevaate
Sihtasutuse loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist,
samuti teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja
muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
27. Juhatusel on õigus esindada Sihtasutust õigustoimingutes vastavalt õigusaktidega,
käesoleva põhikirjaga ja Nõukogu otsustega kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust
esindada Sihtasutust võib piirata Nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti
kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise
5
ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas
volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult Nõukogu
esimehega.
28. Juhatuse liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma
kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega Sihtasutusele tekitatud
kahju eest õigusaktides ja temaga sõlmitud lepingus sätestatud korras.
29. Juhatus:
29.1. esindab Sihtasutust kõigis õigustoimingutes;
29.2. võtab tööle ja vabastab töölt Sihtasutuse töötajaid, määrab nende palgatingimused;
29.3. otsustab Sihtasutuse vahendite kasutamise, s.h. Sihtasutusele vara ostmise või muul
viisil hankimise, Sihtasutuse nimel laenude võtmise Nõukogu poolt kehtestatud piirides
ja korras;
29.4. peab läbirääkimisi, teeb tehinguid ja kindlustab tehtud tehingute täitmise;
29.5. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid
toiminguid.
30. Nõukogu võib delegeerida Juhatuse pädevusse kõigi Sihtasutuse tegevust puudutavate
küsimuste otsustamise sellises mahus, mis on õigusaktidega lubatud.
NÕUKOGU
31. Nõukogu:
31.1. teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle;
31.2. kinnitab Juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse arengukava;
31.3. kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks Sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärgid
ja eelarve;
31.4. kinnitab Sihtasutuse majandusaasta aruande kolme kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest arvates;
31.5. kinnitab Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra;
31.6. määrab Juhatuse liikme tasu suuruse ning sõlmib lepingu Juhatuse liikmega;
31.7. kinnitab Juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse personali tulemustasustamise põhimõtted
ja Juhatuse liikme tulemustasu suuruse;
31.8. teeb ettepaneku Asutajale Sihtasutuse poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamiseks
ja lõpetamiseks, samuti nendes osalemiseks või osaluse lõpetamiseks;
31.9. annab nõusoleku Sihtasutuse omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks ja
asjaõigusega koormamiseks;
31.10. annab nõusoleku registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks;
31.11. annab Juhatusele nõusoleku laenu võtmiseks ja kapitalirendilepingute sõlmimiseks
üksnes kõigi Nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.
31.12. (kehtetu);
31.13. annab nõusoleku muude tehingute teostamiseks, mis väljuvad igapäevase
majandustegevuse raamidest;
31.14. (kehtetu)
31.15. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid
toiminguid;
31.16. kehtestab Nõukogu töökorra.
32. Oma ülesannete täitmiseks on Nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega
ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse
vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja Nõukogu otsustele. Nõukogu liikmetel
on õigus osaleda Juhatuse koosolekutel.
33. Nõukogu esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel Juhatuse liikmega.
6
34. Nõukogul on kuni viis liiget. Nõukogu liikmed määrab Asutaja kolmeks aastaks.
Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja Nõukogu liikme tagasikutsumise
otsustab Asutaja. Nõukogu liikmete arvu määmisel tuleb lähtuda Sihtasutuse
eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada
Nõukogu ülesannete efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse kavandamisel,
korraldamisel ja Juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.
341. Sihtasutuse Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide
konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
341.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;
341.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui Sihtasutus;
341.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;
341.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,
kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni
kuuluva äriühinguga;
341.5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku
juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või
tellija.
342. Sihtasutuse Nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmetele
määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse
määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema
osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu Nõukogu
organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist
Nõukogu koosolekutel ja Nõukogu organi tegevuses.
343. Nõukogu liikme tagasikutsumisel Nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse §
84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik või
organ otsustada peatada tasu maksmine Nõukogu esimehele või vähendada tasu
proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
344. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele,
kui see on teiste Nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis
kooskõlastatud.
345. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on
vajalik eelnevalt kõigi Nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolek.
35. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab Nõukogu tegevust.
36. Nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Asutaja. Asutaja võib Nõukogu liikme igal ajal,
sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
37. Nõukogul on õigus teha Asutajale ettepanek tema poolt määratud Nõukogu liige tagasi
kutsuda, kui nimetatud liige puudub regulaarselt Nõukogu koosolekutelt või on
kahjustanud Sihtasutuse eesmärkide elluviimist või mainet, jätnud oma kohustused
korduvalt täitmata või kui see liige on võimetu osalema Nõukogu töös.
38. Nõukogust tagasiastumiseks peab Nõukogu liige esitama Asutajale kirjaliku avalduse,
millest on teavitatud Nõukogu.
39. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui
üks kord kolme kuu jooksul Nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu koosolekute
toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse Nõukogu liikmetele kirjalikult ette.
40. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku Sihtasutuse audiitori, Nõukogu liikme
või Juhatuse kirjalikul nõudel. Nimetatud nõudes peab olema näidatud kokkukutsutaval
koosolekul arutamisele tulevate küsimuste ring. Teade erakorralise koosoleku
toimumisest saadetakse e-posti teel igale Nõukogu liikmele tema poolt näidatud e-posti
7
aadressil vähemalt (7) seitse päeva enne koosoleku toimumise aega näidates ära selle
toimumise aeg, koht ja päevakord.
41. Iga Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama Nõukogu otsuseid ning
selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile Nõukogu liikmetele. Koosoleku
protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed. Nõukogu peab
järgima riigivaraseaduse § 89 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi
asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate
andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete
esitamise kohta, kui need on kehtestatud.
42. Nõukogu koosolekut juhatab Nõukogu esimees, esimehe eemalviibimisel aga tema poolt
määratud teda asendav Nõukogu liige.
43. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu
liikmetest.
44. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud
Nõukogu liikmetest.
45. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda
või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või õigusaktides sätestatud juhud, mil
Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.
46. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad
kirjalikult üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud
arvamused lisatakse protokollile.
47. Nõukogu liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuete rikkumise, samuti
oma kohustuste täitmatajätmise, mittenõuetekohase täitmise Sihtasutusele tekitatud kahju
eest õigusaktides sätestatud korras.
LOOMINGULINE JUHT JA LOOMENÕUKOGU
48. Sihtasutuse loominguline juht on teatri kunstiline juht (edaspidi Loominguline juht).
48.1. Loominguline juht valitakse avaliku konkursi korras.
48.2. Loomingulise juhi valimiseks moodustab juhatus komisjoni.
48.3. Avalik konkurss Loomingulise juhi valimiseks kuulutatakse välja vähemalt neli kuud
enne ametis oleva Loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaja saabumist. Juhul kui
Loomingulise juhi kehtiv tööleping lõpeb enne selles märgitud tähtaja saabumist, siis
kuulutatakse avalik konkurss välja esimesel võimalusel.
48.4. Nõukogu ja Juhatuse kokkuleppel võib Loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaega
pikendada avaliku konkurssi korraldamata.
48.5. Loomingulise juhiga sõlmib töölepingu Juhatus
48.6. Loomingulise juhiga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks.
48.7. Nõukogu otsuse alusel võib Loomingulise juhi ülesandeid täita Juhatuse liige.
49. Loominguline juht:
49.1. korraldab Sihtasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani ja esitab selle
läbivaatamiseks loomenõukogule;
49.2. korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist;
49.3. tagab etendusasutuse loominguliste eesmärkide täitmise.
50. (kehtetu)
51. Sihtasutusel on loomenõukogu (edaspidi Loomenõukogu).
52. Loomenõukogu koosneb kuni kaheksast (8) liikmest. Loomenõukogu liikmed määrab
Juhatus kolmeks aastaks.
8
53. Loomenõukogusse kuuluvad Sihtasutuse Loominguline juht, Sihtasutuse loominguliste
töötajate esindaja ja muud asjatundjad. Loomenõukogu tööd juhib Sihtasutuse
Loominguline juht.
54. Loomenõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Juhatus. Juhatus võib Loomenõukogu
liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
55. Loomenõukogu pädevuseks on teatri repertuaari ja trupi arengu, samuti teatri üldise
asendi eesti teatrimaastikul ning laiemalt Eesti ühiskonnas tagasidestamine.
Loomenõukogu kohtub üldreeglina kaks korda aastas, kuid piisava ajavaruga tagasiside
arvestamiseks repertuaari ja teatri töö planeerimisel. Loomenõukogu töökord ja muud
tegevusega seotud tingimused sätestatakse Loomenõukogu põhikirjas, mille kinnitab
Juhatus.
56. (kehtetu)
STRUKTUUR
57. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab Nõukogu Juhatuse ettepanekul.
ARENGUKAVA
58. Sihtasutusel on arengukava (edaspidi Arengukava), mis koostatakse vähemalt neljaks (4)
aastaks.
59. Arengukavas nähakse ette Sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks
kavandatav tegevus ja vahendid.
60. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab Juhatus. Arengukava või selle muudatused
kinnitab Nõukogu ja see saadetakse teadmiseks Asutajale.
ARUANDLUS JA KONTROLL
61. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab Juhatus lähtudes õigusaktidest.
62. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
63. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande ning esitab selle hiljemalt kolme kuu jooksul koos Sihtasutuse audiitori
otsusega Nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande
heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.
631. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme
kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle
kohta, kuidas Nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist
korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale Nõukogu ja Juhatuse liikmele
majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse Juhatuse liikmele makstud
täiendav tasu (tulemustasu).
64. Erikontroll Sihtasutuse juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimustes toimub
õigusaktides sätestatud korras.
65. Sihtasutusel on audiitor (edaspidi Audiitor).
66. Audiitori määrab Nõukogu kolmeks (3) aastaks.
67. Audiitoriks ei või olla Juhatuse või Nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti
nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik.
68. Audiitori tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Audiitori igal ajal, sõltumata
põhjusest, tagasi kutsuda.
69. Audiitori tasustamise otsustab Nõukogu.
9
691. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama
siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva
seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud
on suuremad kui kaks miljonit eurot.
692. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse
ostmisest, kui see võib Nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.
Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Sihtasutuse asutajaõigusi
teostava isikuga.
693. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda
poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
PÕHIKIRJA MUUTMINE
70. Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude
arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki.
71. Sihtasutuse põhikirja võib muuta Asutaja.
SIHTASUTUSE JAGUNEMINE JA ÜHINEMINE
72. Sihtasutus võib jaguneda või ühineda vajaduse ilmnemisel seaduses sätestatud korras.
SIHTASUTUSE LÕPETAMINE
73. Sihtasutus lõpetatakse Asutaja otsusel või muul seaduses sätestatud põhjusel.
74. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha
deponeerimist allesjäänud vara antakse üle Asutajale.