Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel

KOOSKÕLASTUSTABEL

Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel

NR.

ESITAJA JA MÄRKUSE SISU

VASTUS

1. Baltic Restaurants Estonia

Tere!

Oleme tutvunud uue määruse eelnõuga, mis puudutab toitlustamise nõudeid tervishoiuasutustes. On väga hea, et soovitakse süsteemi ajakohastada ja muuta paindlikumaks – see on kindlasti vajalik ja tervitatav. Samas tahaksime jagada mõtteid seoses sellega, et määrusest on eemaldatud konkreetne loetelu erimenüüdest. Mõistame, et eesmärk on anda rohkem vabadust ja lähtuda iga inimese individuaalsetest vajadustest, aga täielik raamistikuta jätmine võib praktikas tekitada segaduse.

Et asjad ei muutuks liiga kaootiliseks, võiks määruses siiski säilitada vähemalt loetelu baas(erimenüü) toitudest, mida kasutatakse igapäevaselt Tallinna haiglates kõige rohkem ja mis on tuttavad nii haiglate jaotusköökidele kui ka personalile. Need ei ole jäigad dieedid, vaid

Õigusakti tasandil ei peaks, eriti terviseseisundist lähtuvaid toitumisega seotud ravijuhendeid, erimenüüsid välja tooma. Ravijuhendid ja erimenüüd, lähtuvalt konkreetsest terviseseisundist, võivad ajas oluliselt muutuda. Näiteks viidatud erimenüü „suhkruhaigetoit“ ei ole täna enam asjakohane, kuna diabeeti põdevatele inimestele on kõige kasulikum tavaline tasakaalustatud toit. Klassikalises mõistes varasemalt tuntud suhkruhaigetoit sisaldas mitmeid olulisi piiranguid, mis paraku enam inimese tervist ei toeta. Terviseseisunditest tulenevad toitumise soovitused võivad ajas oluliselt muutuda, mille tõttu ei peaks õigusaktis olema need ka eraldi kirjeldatud. Küll on asjakohane pakkuda kõikides haiglates kui ka hooldekodudes nii laktoosi- kui ka gluteenivaba menüüd ning tekstuurmodifitseeritud menüüd. Tegemist on sellistest

praktilised baaslahendused, millest saab vajadusel edasi arendada spetsiifilisemaid menüüsid vastavalt tervishoiutöötajate soovitusele. Muidugi ei saa raamistiku loomisel mööda minna kogu tervisekassa rahastusest, millega peavad haiglad arvestama ja liigne menüüde vabadus ei pruugi mahtuda eelarvetesse.

Näiteks võiksid säilida järgmised baasmenüüd:

BM – baasmenüü ehk tavaline tervislik toit

LV – laktoosivaba

G – gluteenivaba

PVV – piimavalguvaba

VEG – vegan( või taimetoit)

PYR – püreestatud

VED – vedel toit

NH – neelamishäire toit

D250 – suhkruhaigetoit (SV250g)

OP-operatsioonjärgne toit

Kaks haiglat, kellega me igapäevaselt koostööd teeme, kasutavad neid menüüsid ja dieetide tähiseid juba praegu ning need on hästi toimivad. Samuti on need tuttavad haiglate jaotusköökidele ja personalile ning

seisunditest tingitud erimenüüd, mis on väga laialt levinud. Selle lisasime täiendavalt ka seletuskirja.

Mis puudutab üleminekuaega, siis oleme lisanud osadele sätetele üleminekuaja.

aitavad tagada selge suhtluse köögi, personali ja tervishoiutöötajate vahel. Need lihtsustavad ka järelevalvet ja aitavad tagada, et toitlustamine vastab patsiendi vajadustele. Lisaks oleks mõistlik, kui uue süsteemi rakendamiseks oleks vähemalt aastane sisseelamisperiood – see annaks haiglatele ja toitlustajatele aega kohaneda, koolitada töötajaid ja vajadusel uuendada süsteeme.Meie jagame oma menüüsid läbi Nutridata keskkonna ning kuna sügisel toimub antud platvormil arendaja vahetus, võib see samuti kaasa tuua ajutist segadust. Seetõttu oleks täiendav aeg väga vajalik, et kõik saaks sujuvalt ja kvaliteetselt toimima.

Koostöös haiglatega saame selle aja jooksul süsteemi paika seada nii, et see oleks toimiv ja toetaks patsientide tegelikke vajadusi.

Heal koostööle lootes.

2. O. Paas (arvamus EIS-ist)

See määrus kaotab ära nõuded, mis reguleerivad toidu serveerimist, taaskuumutamist, toidu- ja kööginõude pesemist ja toidujäätmete eemaldamist, kuna need valdkonnad on juba kaetud teiste õigusaktidega.

Paluks, et oleks mingisugune viide vähemalt nendele teistele aktidele, sest kui peaks juhtuma uus inimene valdkonda, siis võib olla keeruline neid vähemalt alguses üles leida.

Lisasime seletuskirja viited teistele seadustele. Lisaks on seletuskirjast leitav infektsioonikontrolli standardnõuded, millest samuti saab lähtuda.

3. Sotsiaalkindlustusamet

1. Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel“ eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja esitab selle kohta järgmised tähelepanekud. 1. Eelnõu § 2 lõige 3. Seletuskirja kohaselt ei ole määruses enam sätestatud, kas kolmel

Sooja toidu pakkumine on juurdunud tava ja hetkel ei ole põhjust arvata, et see tava peaks kuidagi kaduma. „Poke“ stiilis mitte soojade toitude pakkumine võib asutustes olla täna pigem harv, kuna eeldab enam menüüde muutmist ja kaasajastamist. Samas

põhitoidukorral tuleb tingimata pakkuda sooja toitu. Sellise muudatusega soovitakse lisada juurde uusi võimalusi, mis pakuvad täisväärtusliku toidukorra, kuid mis ei ole tingimata soe toit (nt poke stiilis lõuna). SKA ei ole kavandatud muudatusele vastu, kuid teeme ettepaneku kaaluda regulatsiooni täiendamist minimaalse põhitoidukordade sagedusega, kus tuleb ka edaspidi pakkuda sooja toitu. Vastasel juhul võib muudatusega kaasneda risk, et sooja toitu hakatakse pakkuma võimalikult harva.

on väga tervitatav, kui pakutakse enam vaheldust erinevate toitude võimaluste sees.

2. Eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt suunatakse asutusi pakkuma teenuse saajatele joogivett, eelistatult võetuna otse tarbimiskoha veevärgist. Kuivõrd tarbimiskoha veevärgist joogivee võtmisega võivad kaasneda riskid (nt hiljutine Tartu maakonna juhtum), oleks hea kui eelnõu seletuskirjas toodaks välja ka selliste võimalike riskide maandamise meetmed. Seejuures võiks kaaluda, kas joogivee võtmise koha eelistatud suunamine on vajalik.

Täpsustasime seletuskirja. Sätte eesmärk on pakkuda inimestele joogivee kvaliteedinõuetele vastavat tarbimiskoha veevärgi joogivett, et vältida veemahutite ja pudelivee tarbimist, mis on koormav keskkonnale. Kui joogiveega tekib probleem või kahtlustatakse probleemi, siis tuleb teha joogivee kvaliteedi analüüs, välja selgitada mittevastavuse põhjused ja rakendada muid veeseadusest tulenevaid joogivee kvaliteedinõudeid. Mittevastavusi võib tekkida mikrobioloogia (nt E.Coli, coli- laadsed vm) või keemilise näitajaga (nt plii, nt fluoriid vm) ning sellest sõltuvalt tuleb edasi uurida, kus on probleemi allikas (kas trassis, tarbimiskoha veevärgi sees, joogivee veevõtukoha valgalal või toitealal jne) ning sellest sõltuvalt leitakse maandamise meetmed iga individuaalse juhtumi puhul eraldi. Alati on soovitatav mittevastavuse korral tarbida joogivett alternatiivsetest allikatest seni kuni mittevastavus on eemaldatud. Eestis on kvaliteetne joogivesi, mida regulaarselt kontrollitakse ning probleemide ilmsenisel vastavalt ka reageeritakse. Mistõttu on kindlasti õigustatud eelistada tarbimiskoha veevärgist tulevat joogivett.

3. Teeme ettepaneku täpsustada määruse kohaldamisala, kuna hetkel jääb ebaselgeks milliste erihoolekandeteenuste osutamisel määruse nõuded kehtivad. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt kehtestatakse nõuded tervishoiuasutuses ning erihoolekandeteenust ja väljaspool isiku kodu

Täpsustame kohaldamisala punktis seletuskirja. Lisaks lisasime viite, millisele SHS redaktsioonile viitasime.

hoolekandeasutuses ööpäevaringset teenust saavate isikute toitlustamisele. Samas on eelnõu seletuskirjas (lk 2) viidatud täiskasvanute erihoolekandeteenusele läbi SHS § 83 lõike 1 punkti 13 ja hiljem (lk 11) on märgitud, et peres ja grupis toitu valmistavad, ööpäevaringset asutusepõhist teenust pakkuvad asutused eelnõus sätestatud nõudeid järgima ei pea. Seejuures tuuakse sihtrühma all välja kitsalt erihoolekandeteenuse - ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajad. Sellega seonduvalt jäi meile ebaselgeks, et kui (erihoolekandeteenusel) nt igapäevaelu toetamise teenusel või toetatud elamise teenusel pakutakse toitlustust (mõned päevakeskused seda teevad), siis kas need teenused jäävad määruse kohaldamisalast välja või kohalduvad määruse nõuded kõigi erihoolekandeteenuste osutamise juures?

Eesti Puuetega Inimeste Koda

1. Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus määrusele „Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel“ Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest. Toetame muudatust, mis muudab erimenüüde pakkumine ja terviseseisundist tulenevat toitumispiirangute või -vajaduste rakendamise paindlikumaks. Kindlasti tuleb muudatuste tegemisel jälgida, et hooldekodukoha hind ei muutuks inimesele kallimaks. EPIKoja tähelepankud, küsimused ja ettepanekud määruse eelnõule: § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (2) Määruse nõuded ei kehti haigla ja hooldekodu personali toitlustamisele, seal viibivate isikute eraviisilise söömisele ega sonditoitmisele enteraalse toitumise korral. Kuidas reguleeritakse sonditoitmist? Peame oluliseks, et see on süsteemselt lahendatud nii tervishoiu- kui ka hoolekandeasutustes. Seega juhul kui puuduvad süsteemsed lahendused, palume selle määrusesse lisada.

Selle määruse raames ei reguleerita sonditoitmist. Tegemist on juba spetsiifilisema terviseseisundiga, kus sondiga toitumine on keerulisem ravi osa. Kõik, mis puudutab inimeste ravimist, erinevate haigusseisundite käsitlemist reguleeritakse tervishoiualastes (tervishoiuasutused, tervishoiutöötajad) õigusaktides.

2. Eelnõu §-s 2 sätestatakse toitlustamise ja menüüde koostamise üldnõuded. Lõige 3: Võrreldes kehtiva määrusega ei ole enam sätestatud, kas toidud peavad olema tingimata soojad. Tuleb tagada, et pakutaks vähemalt 1 soe toidukord päevas. Keelata tavapäraselt soojade toitude (supp, praad) serveerimine jahtununa, v.a. kui isik ise seda soovib.

Täpsustame seletuskirja.

3. Lõige 4:. Oluline on, et joogivesi oleks ligipääsetav ja piisavas koguses kättesaadav kogu aeg. Lisada määrusesse selge nõue, et personali kohustus on tagada vee kättesaadavus viisil, mis arvestab isiku individuaalseid piiranguid.

Täpsustasime seletuskirja.

4. Lõige 5: sätestatakse, et võimaluse korral pakutakse ka taimetoidumenüüd ning arvestatakse isiku religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavadega. Alternatiivseid menüüsid võivad pakkuda nii haiglad kui ka hooldekodud. Kindlaksmääratud vajaduse korral peaks see olema kohustus. Vajaduse saab määratleda koos erimenüü, allergeenide jms määramisega.

Alternatiivsed erimenüüsid (mitte terviseseisundist tingituna) pakutakse vastavalt võimalustele, kuna inimestel võib olla erinevaid soove seoses erinevate veendumustega. Sageli on asutuste rahalised võimalused piiratud, mistõttu ei saa seda kohustust ainult inimese veendumusest lisada. Kuid võimalus peaks kindlasti olema ja juba täna pakuvad mitmed asutused vastavalt oma asutuse võimalustele alternatiivseid menüüsid.

5. Eelnõu §-s 4 Erimenüü tagatakse haiglas või hooldekodus viibivale isikule tervishoiuteenust pakkuva tervishoiutöötaja soovitustest tulenevalt. Sellised tervishoiutöötajad võivad olla näiteks arst, toitumisravi spetsialist, kliiniline toitumisterapeut, toitmisravi õde jne. Inimese haigusloos ja epikriisis peaks erimenüü vajadus samuti kajastuma. Kui isikule on koostatud erimenüü, teavitatakse sellest tavaliselt isikut ennast või tema seaduslikku esindajat. Teavitamine aitab vältida olukordi, kus isik või tema esindaja ei ole erimenüü alusel toidu pakkumisest teadlik. Erimenüü koostamisel tuleb lähtuda parimatest tõendatud teadmistest ja kogemustest ning see peab olema kooskõlas tervishoiutöötaja soovituste ja isikule määratud diagnoosiga. Erimenüüde puhul lähtutakse alati inimese vajadusest, tervishoiutöötaja soovitustest ja diagnoosist. Erimenüü puhul on oluline, et sõltuvalt diagnoosist ja põhjustest lähtutaks

Tervishoiutöötaja soovitatud erimenüü lähtub alati ravi eesmärgist. Tervishoiutöötajatel on juba reeglid, kuidas määratakse isikule erimenüü. Reeglina saab isik otse tervishoiutöötaja või tema seaduslikule esindajale anda info edasi. Muid ja täpsemaid töökorralduslikke küsimusi selle määrusega reguleerida ei saa. Küll lisasime täiendava selgituse seletuskirja.

kõige uuematest tõenduspõhistest teadmistest, mis toetaksid inimese paranemisprotsessi. EPIKoda lisab, et lisada eelnõusse: erimenüü koostamisel ja muutmisel kaasatakse isik või tema seaduslik esindaja ning dokumenteeritakse kokkulepe. Positiivne on, et erimenüü peab olema koostatud parimatest tõendatud teadmistest ja kogemustest ning see peab olema kooskõlas tervishoiutöötaja soovituste ja isikule määratud diagnoosiga, aga kuidas praktikas tagatakse, et asutused suudaksid neid ka tagada, näiteks kas gluteenivaba menüü on tsöliaakia diagnoosiga isikule alati kättesaadav?

6. Eelnõu §-s 5 Lõikes 3 sätestatakse, et laste toitlustamisel lähtutakse võimaluse korral riiklikest toidu- ja toitumissoovitustest14 . Riiklikes toidu- ja toitumissoovitustes on välja toodud laste (lapsed vanuses 0–17) sihtrühma jaoks sobivad soovitused, mida haiglad saavad aluseks võtta. Oluline on tagada piisav energia ja toitainete saamine. Muuta sõnastus kindlas kõneviisis: „Laste toitlustamisel lähtutakse riiklikest toidu- ja toitumissoovitustest.“

Eelnõust jätsime eraldi §-i välja, kus viitame laste toitlustamisel võimalusel arvestada riiklike toidu- ja toitumissoovitustega, kuna juba § 2 lõikes 1 on sõnastatud, et tuleb arvestada isiku vanust ning lähtuda mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest.

Kuna riiklikud soovitused on väga mahukad ja detailsed, siis alati ei ole vajadust lühikese perioodi jooksul väga detailselt kõiki soovitusi järgida, mille tõttu on jäetud sisse paindlikkus. Täpsustasime seletuskirja, kus viitame riiklikele toidu- ja toitumissoovitustele, mis aitab mitmekesist ja tasakaalustatud menüüd koostada.

7. § 6. Menüüde koostamine hooldekodus Lõige 1 Menüü peab vastama lisas 1 sätestatud nõuetele. Lisa 2 vitamiinide- ja mineraalivajaduse miinimumnõuded ei laiene hooldekodudele. Täpsustada, miks hooldekodudes neid näitajaid ei arvestata. Soovitame laiendada lisa 2 nõudeid hooldekodudele või tuua seletuskirjas selge põhjendus, miks neid näitajaid hooldekodudes ei arvestata.

Mikrotoitainete järgi toitlustamine oli haiglate enda soov, kuna see on olnud nende tavapärane praktika, mille tõttu ei hakatud juba juurdunud praktikat muutma. Hooldekodude puhul oleks selline lähenemine uus ja tekitaks ebamõistlikult palju kokkade koormust, kuna toiduvalmistamise ja planeerimise lähtepunkt oleks teine.

8. § 7. Nõuded tehnoloogilisele kaardile Lisada kohustus, et allergeene käsitlev info on teenusesaajale kättesaadav sobivas formaadis lähtuvalt tema erivajadusest.

Lõikes 1 on juba tagatud see, et menüü (ehk kõik, mis on menüüs, sh allergeenid) peab olema isikule ligipääsetavas, nähtavas ja teadaolevas kohas ning vajaduse korral tuleb konkreetse söögikorra menüüd talle arusaadaval viisil tutvustada.

9. Eelnõu §-s 8 Lõikes 1 sätestatakse, et menüü peab haiglas või hooldekodus viibivale isikule olema ligipääsetavas, nähtavas ja teadaolevas kohas, et teenusesaaja teaks, milliseid toite pakutakse. Vajaduse korral tuleb isikule konkreetse söögikorra menüüd talle arusaadaval viisil tutvustada. Kui inimesel on terviseseisund, mis ei võimalda menüüd näha, tagatakse talle ligipääs menüüle vastavalt tema vajadusele ja seisundile, näiteks menüü ette lugemise teel. See, millisel moel menüüle ligipääs tagatakse, jääb iga asutuse enda otsustada. Tagada ühtlaselt ja standardi järgi kõigis asutustes ja haiglates. Anda asutustele selged tegutsemisjuhised, kuidas tutvustada menüüd erinevatele inimestele, nt nägemis- või intellektipuudega inimestele. Ligipääsetavuse alaseks nõustamiseks on võimalik pöörduda Eesti Puuetega Inimeste Koja poole.

Töökorralduslikke küsimusi ei saa paraku selle määrusega reguleerida, küll tuleb igal asutusel menüü ligipääsetavus tagada. Võtame hea meelega kaasa mõtte, mille välja tõite, et nii haiglatel kui ka hooldekodudel võiksid olla selged tegutsemisjuhendid menüüde ligipääsetavuse tagamiseks.

10. Kuidas tagatakse järelevalve toitlustuse kvaliteedi osas? Dokumentatsioon (nt tehnoloogiline kaart) ei pruugi anda ülevaadet reaalsest olukorrast. Kui järelevalve vajadus pole sätestatud muudes õigusaktides, palume eelnõu täiendada, sh ka teenusekasutajate ja nende lähedastelt tagasiside kogumist.

Paraku ei saa järelevalve kõiki aspekte arvesse võtta või kontrollida. Samas nii menüüd kui ka tehnoloogiline kaart annavad päris hea ülevaate sellest, kas toitumise vajadused on tagatud või millises ulatuses.

11. Määruses pole käsitletud toidu serveerimise ja söömisel abistamist, st. ei mainita, kuidas tagatakse abi neile, kes ei saa iseseisvalt süüa. Samuti puudub nõue kasutada sobivaid söömis- ja joomisabivahendeid (nt mittelibisevad taldrikud, ergonoomilised lusikad või tassid). Teeme ettepaneku lisada eelnõusse vajadusel abivahendite või söömisel abi

Määrus reguleerib seda, millist toitu pakutakse. Määruses ei reguleerita töökorraldusliku osa, kuidas isikule ja milliste vahenditega seda tagatakse. Reeglina on nii haiglas kui ka hooldekodus korraldatud toitude pakkumine erinevalt ja vastavalt isiku vajadusele.

tagamise, juhul kui see pole sätestatud muudes õigusaktides, mis toitlustamist reguleerivad.

12. EPIKoda peab oluliseks, et määrus tagaks võrdse ja väärika toitlustuse kõigile, sõltumata terviseseisundist või puudest, ning looks eeldused tervist edendavaks ja ligipääsetavaks toitumiskeskkonnaks haiglates ja hooldekodudes. Loodame, et meie ettepanekud aitavad eelnõu täpsustada ning praktikas paremini rakendada.

Suur tänu sisuka tagasiside eest – võetud teadmiseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab sotsiaalministri määruse „Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel“ eelnõu järgmiste märkustega. 1. Eelnõu § 2 lõike 5 kohaselt pakutakse võimalusel taimetoidumenüüd, millest võib mõista, et võimalusel tuleks pakkuda tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel üksnes taimetoitu. Seletuskirjast nähtub, et silmas peetakse taimetoiduvalikut ühe võimaliku pakutava toidu variandina. Seetõttu teeme ettepaneku täpsustada selguse huvides sätte sõnastust.

Arvestatud.

2. Seletuskirjas eelnõu § 3 lõike 2 selgitustes on välja toodud, et EFSA soovituste kohaselt võiks vabade suhkrute tarbimine olla võimalikult väike. Juhime tähelepanu, et EFSA soovituse kohaselt peaks vabade ja lisatud suhkrute tarbimine olema võimalikult madal, mitte üldine suhkrute tarbimine. Lisaks oleks otstarbekas seletuskirjas selgitada vabade suhkrute ja lisatud suhkrute mõiste tähendust.

Arvestatud (täpsustasime seletuskirja).

3. Eelnõu § 4 sätestab nõuded erimenüüle. Erimenüü on menüü, millega tagatakse toitlustamine lähtuvalt isiku terviseseisundist (nt konkreetsest diagnoosist) ja mille eesmärk on toetada ravi ning parandada või säilitada tema terviseseisundit. Samas eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt tuleb toitlustamisel arvestada isiku vanust, terviseseisundit ja individuaalseid

Lisasime täpsustuse, et eelkõige tuleb toitlustamisel lähtuda tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise põhimõtetest. Terviseseisund jääb siiski sisse, kuna soovitused, mida antakse konkreetselt tervishoiutöötaja poolt näiteks trauma puhul (kõrgem toiduenergiavajadus) ei pruugi tagada olemasoleva

eripärasid ja tervishoiutöötaja antud soovitusi ning lähtuda mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest. Terviseseisundi arvestamise aspektist lähtuvalt on sätted dubleerivad. Seetõttu teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 2 ja 4 sätteid, et oleks selgem, millest lähtutakse üldjuhul ning millest erimenüüde puhul ning kaaluda eelnõu § 4 asjakohasust.

põhidiagnoosi ehk terviseseisundi vajadusi, mille tõttu tuleb ka seda arvestada ja silmas pidada. Täpsustavad nõuded erimenüüle ja erimenüü mõiste selgitamine on vajalik, kuna nii hooldekodus kui haiglas on erimenüüde tagamine olulise tähtsusega. Seal viibivad reeglina inimesed, kes seda sagedasti vajavad, mistõttu on oluline, et nende kaitseks oleksid need ka selgelt defineeritud.

4. Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt lähtutakse võimalusel laste toitlustamisel riiklikest toidu- ja toitumissoovitustest. Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et eelnõu eesmärgiks on tagada, et tervishoiuasutustes ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel oleks pakutav toit mitmekesine ja tasakaalustatud ning arvestaks riiklike toitumis- ja toidusoovitustega. Seetõttu teeme ettepaneku jätta sätte sõnastusest välja sõna „võimalusel“, arvestades eelnõu eesmärki.

Eelnõust jätsime eraldi §-i välja, kus viitame laste toitlustamisel võimalusel arvestada riiklike toidu- ja toitumissoovitustega, kuna juba § 2 lõikes 1 on sõnastatud, et tuleb arvestada isiku vanust ning lähtuda mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest.

Kuna riiklikud soovitused on väga mahukad ja detailsed, siis alati ei ole vajadust lühikese perioodi jooksul väga detailselt kõiki soovitusi järgida, mille tõttu on jäetud sisse paindlikkus. Täpsustasime seletuskirja, kus viitame riiklikele toidu- ja toitumissoovitustele, mis aitab mitmekesist ja tasakaalustatud menüüd koostada.

5. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt peab toitlustaja valmistatud toidu kohta olema koostatud tehnoloogiline kaart. Selleks, et oleks üheselt mõistetavam sättes käsitletud ulatus, teeme ettepaneku selguse huvides asendada sättes lauseosa „Toitlustaja valmistatud“ lauseosaga „Haiglas ja hooldekodus pakkumiseks valmistatud“. Samuti teeme ettepaneku valdkonna 2 (2) õigusnormides kasutatavate terminite järjepidevuse huvides asendada § 7 lõikes 2 termin „tooraine“ terminiga „koostisosa“, mis on kasutusel toidualastes õigusnormides. Terminit „tooraine“ võib edaspidi kasutada vajadusel selgitamaks nõudeid erinevates juhenddokumentides. Seletuskirja eelnõu § 7 selgitustes on märgitud, et tehnoloogiline kaart on kehtiva praktika jätk, kokkulepitud nimetus, mis on

Arvestatud.

koondnimetus toidu toitainelise sisalduse kohta. Tehnoloogiline kaart hõlmab siiski enamat kui teavet toidu toitainelise sisalduse kohta. Seetõttu teeme ettepaneku lause sellisel kujul seletuskirjast välja jätta.

6. Seletuskirja punktis 4, kus hinnatakse eelnõuga seotud mõjusid, on keskkonnamõjude juures märgitud, et tasakaalustatud toitumine on väiksema keskkonnamõjuga, kuna sisaldab eelkõige palju taimset päritolu toitu ning vähe loomset päritolu ja töödeldud toitu. Juhime tähelepanu, et töötlemiseks loetakse mis tahes algset toodet oluliselt muutvat tegevust, sealhulgas kuumutamist, suitsutamist, soolamist, laagerdamist, kuivatamist, marineerimist, ekstraheerimist, ekstrudeerimist või nende protsesside kombinatsiooni. Palume seletuskirja täpsustada, millele on soovitud antud juhul siin viidata.

Samuti on esitatud väide, et suund töötlemata ja kahjulike lisaaineteta toidu tarbimise suurendamisele ning töödeldud toidu kasutamise piiramisele vähendab nõudlust töödeldava toidukauba järele, mis omakorda vähendab tootmisprotsesside käigus tekkivaid heitmeid ja jäätmeid. Juhime tähelepanu, et kõigi Euroopa Liidus kasutatavate toidu lisaainete ohutust on enne turule viimist hinnatud. Toidu lisaainet lubatakse kasutada toidus ainult sellisel juhul, kui olemasolevate teadusandmete põhjal ei põhjusta see kavandatud kasutamise, sh koguse juures ohtu tarbija tervisele, lisaaine kasutamiseks on põhjendatud tehnoloogiline vajadus ning lisaaine kasutamine ei eksita tarbijat. Viide toidu lisaainete kahjulikkusele on seega eksitav ning ei ole kooskõlas tõenduspõhiste riskihinnangutega. Meile teadaolevalt ei ole läbi viidud uuringuid, mis käsitleksid, kui palju suuremat mõju avaldab keskkonnale lisaainetega toidu tootmine võrreldes lisaaineteta samaväärse toidu tootmisega. Ülaltoodust tulenevalt ei pea me toidu lisaainetele viitamist keskkonnamõjude hindamise peatükis asjakohaseks ja palume viite seletuskirjast välja jätta.

Arvestatud.

Eesti Kliinilise Toitmise Selts

1. Palun analüüsida öist toidukordade vahe pikkust- 12 tundi on pikk aeg ja tegelikkuses võib see venida veelgi pikemaks, kuna haiglas antakse õhtuoode kl 20-20:30 ja hommikusöök kl 8:30, abistatud söömise korral kl 9. Toidukordade liiga pikk vahe võib halvasti mõjuda veresuhkru tasemele (lapsed, diabeetikud) ning põhjustada öist hüpoglükeemiat või halba ööund. Vajalik rangemalt reguleerida toitlustuse logistikat.

Täpsustasime eelnõu sõnastust ja täiendasime seletuskirja. Toome selgemalt välja võimalikud ohud ning arvestada teiste eelnõus sätestatud nõuetega (isiku vanus, tervishoiutöötaja soovitused jms).

2. H1 – haigla tavamenüü: valdavalt täiskasvanud naised

H2 – haigla tavamenüü: valdavalt täiskasvanud mehed

Mida peetakse silmas mõistega „valdavalt“? Palume sõnastust korrigeerida.

Korrigeerisime sõnastust.

3. Määruse seletuskirjast võib lugeda: „Võrreldes kehtiva määrusega3 muutub paindlikumaks erimenüü koostamine. Muudatus on vajalik, kuna erimenüüd sõltuvad diagnoosist ning erimenüüd ja dieedid on sageli osa ravist.(punkt 1.1) …Muudatus on vajalik, kuna erimenüüd ja dieedid on sageli osa ravist, aga ravisoovitused võivad ajas oluliselt muutuda ja aeguda ning seeläbi mõjutada ravitulemusi.(SK Eelnõu §-s 4) “- Mida peetakse silmas mõiste all „dieedid“? Palume mõiste „dieet“ kustutada, kuna see on eksitav.

Korrigeerisime sõnastust.

4. „Erimenüüde koostamine muutub paindlikumaks, kuna määrusest on eemaldatud konkreetsetele diagnoosidele ja dieetidele tuginev lisa. Mõju ulatus on mõjutatud tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuseid pakkuvate asutuste jaoks keskmine – uuendatud määruse rakendumisel tekib asutustele ajutiselt uusi ülesandeid, et tagada vastavus kehtestatud nõuetele ning seeläbi avaldub vähene mõju asutuste eelarvele, kuid eeldatavalt muudatustega kohanemisraskusi ei kaasne.“- juhime tähelepanu, et haiglati võib valmisolek ja erimenüüde koostamise

Täpsustasime mõjude osas seletuskirja. Muus osas võtame teie sisendi teadmiseks.

võimekus erinev olla, mistõttu on soovitav ministeeriumi poolt koostada abimaterjalid (nt erimenüüde näidised) ja need nt Eesti Kliinilise Toitmisravi Seltsi kodulehel kättesaadavaks teha. Teaduspõhised sisendid menüünäidistele võtta erialaseltsidelt.

5. Lisada määrusele nõue tagada minimaalsel tasemel erimenüüd (laktoosivaba erimenüü, gluteenivaba erimenüü ja modifitseeritud tekstuuriga erimenüü). Luua mainitud erimenüüdele kõigis ravi- ja hooldusastustes ühte moodi kasutamiseks tähis.

Kuna erimenüüd hõlmavad kõiki menüüsid, siis eelnõus neid eraldi välja ei saa tuua, küll täpsustasime seletuskirja, et laktoosivaba erimenüü, gluteenivaba erimenüü ja modifitseeritud tekstuuriga erimenüüde puhul on tegemist levinumate vajadustega.

6. „Määruse eelnõu reguleerib nõudeid toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel.“- palume selgituskirja sissejuhatuses selgemalt välja tuua, et määrus puudutab jätkuvalt ka lapsi, kuna laste osas puuduvad uue määruse lisadena tabelid.

Arvestatud.

7. Määrus §5 (3) - “Laste toitlustamisel lähtutakse võimalusel riiklikest toidu- ja toitumissoovitustest.” Palume sõna “võimalusel” asendada sõnaga “esmalt”.

Eelnõust jätsime eraldi §-i välja, kus viitame laste toitlustamisel võimalusel arvestada riiklike toidu- ja toitumissoovitustega, kuna juba § 2 lõikes 1 on sõnastatud, et tuleb arvestada isiku vanust ning lähtuda mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest.

Kuna riiklikud soovitused on väga mahukad ja detailsed, siis alati ei ole vajadust lühikese perioodi jooksul väga detailselt kõiki soovitusi järgida, mille tõttu on jäetud sisse paindlikkus. Täpsustasime seletuskirja, kus viitame riiklikele toidu- ja toitumissoovitustele, mis aitab mitmekesist ja tasakaalustatud menüüd koostada.

8. Tehnoloogilise kaarti kättesaadavus on oluline raviarstile, toitmisravi spetsialistile, järelevalve jaoks.

Täpsustasime seletuskirja.

9. Raviasutuste valmisolek teaduspõhiste erimnüüde kasutamise näidustuse ja kestvuse osas on väga ebaühtlane. Sellest tulenevalt on ka erinev mõju kulu osas.

Täpsustasime seletuskirja.

Tervise Arengu Instituut

1. 1. Üldine tagasiside 1.1. Määrusega sätestatakse mitmeid nõudeid, mida tuleb võimalusel täita, kuid on täpsustamata/ebaselge, mida peetakse „võimalusel“ all silmas või millised peavad tingimused olema, et võimalus sätte täitmiseks puuduks. Kas nt. ajapuudus või toitlustaja oskused on piisav põhjus mõne sätte täitmata jätmiseks, nt § 5 lõige 3, mille kohaselt tuleks laste toitlustamisel lähtuda võimalusel riiklikest toidu- ja toitumissoovitustest? Samuti § 2 lõige 5, mille kohaselt pakutakse taimetoidumenüüd samuti ainult võimalusel. Ettepanek: lisada juurde täpsustused/selgitused, millistel juhtudel on aktsepteeritav (puudub võimalus) sätte täitmata jätmine.

Eelnõust jätsime eraldi §-i välja, kus viitame laste toitlustamisel võimalusel arvestada riiklike toidu- ja toitumissoovitustega, kuna juba § 2 lõikes 1 on sõnastatud, et tuleb arvestada isiku vanust ning lähtuda mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest.

Kuna riiklikud soovitused on väga mahukad ja detailsed, siis alati ei ole vajadust lühikese perioodi jooksul väga detailselt kõiki soovitusi järgida, mille tõttu on jäetud sisse paindlikkus. Täpsustasime seletuskirja, kus viitame riiklikele toidu- ja toitumissoovitustele, mis aitab mitmekesist ja tasakaalustatud menüüd koostada.

Täpsustasime seletuskirja lisasime täiendava selgituse, mida võimaluse all silmas peetakse (eelkõige rahalisi ressursse).

1.2. On ebaselge, kes on see või need tervishoiutöötajad, kelle antud soovitusi tuleb toitlustamisel, sh. erimenüüde koostamisel järgida. Ettepanek: lisada juurde täpsustus(ed), millis(t)el tervishoiutöötaja(te)l lasub vastutus vastavate sätete täitmiseks või millest vastutuse andmisel juhindutakse, nt vastavate asutuste vastavad korrad vms.

Eelnõus ei saa täpselt nimetada, millised tervishoiutöötajad võivad anda soovitusi, kuna need võivad ajas muutuda. Osade diagnooside puhul annab soovitusi arst, osade puhul toitmisravi õde jne.

Ettepanek: võimalusel nimetada kõik asutused, mis oma olemuselt loetakse tervishoiuasutuste

ja täiskasvanutele sotsiaalteenuseid ostutavate austuste alla või viidata vastavatele allikatele, et

oleks üheselt selge, millistele asutustele määruse nõuded kehtivad.

Kõiki asutusi ei saa nimetada, küll täpsustasime seletuskirja hoolekandeasutuste puhul. Nõuded kehtivad tervishoiuasutustele, kus toitlustamine on korraldatud.

1.4. Seletuskirjas on korduvalt kirjas, et on oluline lähtuda kõige uuematest tõendatud/teaduspõhistest teadmistest. Samas on samuti korduvalt kirjas, et uuemad tõendatud teadmised, millest lähtutakse, peavad olema kooskõlas tervishoiutöötaja soovitustega – ehk siis tervishoiutöötaja soovitused on olulisemad kui tõendatud/teaduspõhised teadmised. Ettepanek: muuta vastavaid sõnastusi nii, et oleks selge, et tervishoiutöötaja peab soovitusi andes lähtume ennekõike teadus- ja tõenduspõhisusest, mis ei pea olema kooskõlas tema enda tõekspidamistega ega kogemustega.

Täpsustasime seletuskirja. Tervishoiutöötajatel on juba teistest seadustest tulenev kohustus lähtuda tõenduspõhisusest.

Nii eelnõus kui ka seletuskirjas on tugevalt rõhutatud erimenüü eesmärki, milleks on vastavalt § 4 lõike 1 kohaselt, toetada ravi ning parandada või säilitada inimese terviseseisundit. Samuti seletuskirjas § 5 lõige 2 „Erimenüü puhul on kõige olulisem, et see toetaks inimese ravi või paranemisprotsessi”. Lisaks, seletuskirjas § 6 lõige 2 kohaselt „Samas on erimenüü peamine eesmärk parandada ja säilitada inimese terviseseisundit ning toetada ravi, mistõttu tuleb 2 eelkõige lähtuda just sellest põhimõttest.” Sellistest sõnastustest jääb mulje nagu oleks tavamenüü eesmärk patsientide/klientide ainuüksi elus hoidmine ja erimenüü on midagi, mille roll on palju enamat. Ettepanek: muuta sõnastusi nii, et ka tavamenüü roll inimese terviseseisundi hoidmise või parendamisel ning ravi toetamisel jne tuleks selgelt välja.

Tavamenüü kohta on varasemates lõigetes toodud välja tervise toetamise eesmärk. Täpsustasime seletuskirja ja tõime selle eespool paremini esile.

2. Eelnõu 2.1. Eelnõu § 2, lõige 1 „Toitlustamisel tuleb arvestada isiku vanust, terviseseisundit ja individuaalseid eripärasid ja tervishoiutöötaja

Täpsustasime eelnõud ja seletuskirja rõhuasutuse osas.

antud soovitusi ning lähtuda mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest.“ Kommentaar: Kõlama jääb, et toitlustamisel tuleb eelkõige lähtuda iga üksiku indiviidi vajadustest. See ei ole masstoitlustamisel võimalik. Eelkõige tuleks lähtuda riiklikest toitumis- ja toidusoovitustest, arvestades seejuures isiku vanust ja terviseseisundist tulenevaid tervishoiutöötaja poolt antud soovitusi. Ettepanek: muuta sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, et toitlustamisel tuleks ennekõike lähtuda riiklikest soovitustest.

2.2. Eelnõu § 2, lõige 2 „Toitlustamise korraldamisel tuleb vältida nakkus- ja muu terviseohu tekkimist“ Ettepanek: lisada juurde viited erinevale seadusandlusele, millele tuleb erinevate riskide vältimiseks ja vähendamiseks tugineda, sarnaselt § 8 lõikega 3.

Arvestatud.

2.3. Eelnõu § 2, lõige 5 „Võimalusel pakutakse taimetoidumenüüd ning arvestatakse isiku religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavadega.” Kommentaar: kuna toitlustus on antud teenuste hinda juba sisse arvestatud, siis ainult võimalusel taimetoidumenüü pakkumine võib taimetoitlased, kes vastavaid teenuseid kasutavad/on sunnitud kasutama, seada ebavõrdsesse olukorda suurendades oluliselt nende kulutusi võrreldes segatoitu tarbivate inimestega. Lisaks suureneb riski tervishoiutöötaja soovitustele mitte vastava toidu tarbimiseks, kui patsient/klient on sunnitud ise endale toidu hankima. Samuti on selline säte otseses vastuolus eesmärgiga suurendada taimset päritolu toidu osakaalu inimeste toiduvalikutes ja seega nii laiemate tervise- kui ka kliimaeesmärkidega. Ettepanek: viia taimetoidu ja religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavade järgi toitumine erinevate lõigete alla ning sätestada konkreetsed nõuded täisväärtusliku taimetoidu pakkumiseks sarnaselt tavamenüü nõuetega.

Oleme nõus, et lisaks määruses sätestatule tuleb taimset päritolu toitude osakaalu suurendamist edendada. Kuna asutuste rahalised vahendid on piiratud, siis ei ole võimalik kohustusena alternatiivseid menüüsid tagada, kuid võimalusel kindlasti neid valikuid pakkuda. Tasakaalustatud toitumise edendamine hõlmab juba taimset päritolu toitude oluliselt paremat ja tervist toetavamat tasakaalu.

2.4. Eelnõu § 2, lõige 3 „Toitlustamine toimub üldjuhul kindlaks määratud aegadel, tingimusel et päevasel ajal ei ületa toidukordade vahe viit tundi ja

Mõte on sama, et see ei tohi ületada 12. tundi.

öisel ajal on toidukordade vahe 12 tundi.“ Kommentaar: jääb segaseks kas „öisel ajal on toidukordade vahe 12 tundi“ all peetakse silmas täpselt 12 tundi ning tekib küsimus mis on sellisel juhul veapiir? Ettepanek: Muuta sõnastus - „mitte rohkem kui 12 tundi“.

2.5. Eelnõu § 3-6 Kommentaar: jääb ebaselgeks, millised nõuded kehtivad ainult haiglatele, millised hooldekodudele ja millised mõlematele asutustele. Ettepanek: muuta ja täpsustada paragrahvide pealkirju ja järjestust ning ühtlustada ülesehitust, et oleks selge millised nõuded kummalegi asutusele kehtestatakse ja millised nõuded on ühised; või panna kokku § 2 – § 6 ühte paragrahvi ning sõnastada kõik ümber.

Täpsustatud eelnõud ja seletuskirja.

2.6. Eelnõu § 3 pealkiri „Üldnõuded menüü toiduvalikule hooldekodus“ Kommentaar: tegemist ei ole ainult hooldekodu, vaid ka haiglate tavamenüü ning lõigete 2 ja 3 puhul ka taimetoidumenüüde ja enamike erimenüüde nõuetega. Ettepanek: sõnastada pealkiri ümber järgnevalt: „Üldnõuded menüüdele“ või „Üldnõuded menüüde koostamisele“

Täpsustatud eelnõud ja seletuskirja. Pealkirjad, kus pole eraldi märgitud haiglat või hooldekodu kehtivad kõigile, eraldi viidatud haigla või hooldekodu paragrahvi pealkirjas annab vastavalt täpsustatud nõuded.

2.7. Eelnõu § 3, lõige 1 „Menüü ja toiduvaliku koostamisel lähtutakse põhitoidugruppidest, milleks on köögiviljad ja puuviljad ning marjad; teraviljatooted ja kartul; piimatooted; pähklid, seemned ja õliviljad ning lisatavad rasvad; kala, muna ja liha.“ Kommentaar: jääb arusaamatuks kuidas põhitoidugruppidest menüü ja toiduvaliku koostamisel lähtuma peab. Kas näiteks peab igast loetletud toidugrupist toiduained olema menüüs iga päev? Samuti ei sobi sõnastus „menüü ja toiduvaliku koostamisel“, kuna toiduvalik ongi aluseks menüü koostamisel. Ettepanek: Muuta sõnastust, et oleks selge kuidas põhitoidugruppidest menüüde koostamisel lähtuma peab ning lisada juurde täiendus: „Koguseliselt enim pakutakse toite toidugruppidest köögiviljad ja puuviljad ning marjad; teraviljatooted ja kartul. Taimetoidu- ja erimenüüde puhul tehakse erisused lähtuvalt menüü põhimõtetest.“

Kuna eelnevates paragrahvides on juba viidatud tasakaalustatud ja mitmekesise toidu pakkumisele, siis toidugruppide vahel tagataksegi vastav tasakaal.

2.8. Eelnõu § 3, lõiked 2 ja 3 „Toitlustaja poolt toidule lisatud suhkrute kogus inimese kohta päevas kahe nädala keskmisena võib olla kuni 30 grammi“, „Toitlustaja poolt toidu valmistamisel lisatud soola kogus kahe nädala keskmiselt ühes päevas inimese kohta võib olla kuni 3 grammi.“ Kommentaar: Hetkel näivad need lõiked kehtivat ainult hooldekodudele, kuid peaksid kehtima ka haiglates toitlustamisel. Seega vajab lõige täiendamist ka lastele toitlustamisel lubatud suhkru ja soola kogustega. Ettepanek: Ühtlustada sõnastust ja sõnade järjekorda ning täpsustada „ööpäevas“. Lisada juurde vastavad väärtused laste toitlustamisel haiglates.

Võrreldes hooldekodudega viibivad haiglates inimesed lühemat aega, mille tõttu on võimalik mõju väiksem. Samas on siiski ka haiglatel lisatud nõue pakkuda tasakaalustatud ja mitmekesist menüüd, millest lähtuda. Tasakaalusatud toitumine tähendab ka seda, et ei liialdataks ei suhkru ega ka soola pakkumisega. Sama kehtib ka laste kohta. Haiglad peavad lähtuma ka laste puhul tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise põhimõtetest.

Eelnõu § 4, lõige 1 „Erimenüü on menüü, millega tagatakse toitlustamine lähtuvalt isiku terviseseisundist ja mille eesmärk on toetada ravi ning parandada või säilitada tema terviseseisundit.“ Kommentaar: menüüga ei tagata toitlustamist. Ettepanek: muuta sõnastust.

Täpsustatud sõnastust.

2.10. Eelnõu § 5 ja § 6, üldised kommentaarid Kommentaar: Kasutatud on sõna „menüü“, mille puhul ei selgu, kas silmas on peetud ainult tavamenüüd või ka taimetoidumenüüsid ja kas ka erimenüüsid? Kõik viitamised paragrahvidele on sassis, sest ka erimenüüde puhul kehtivad ju § 1–3, mitte ainult 4. Haiglate puhul viidatakse lastele, kuigi neile ei ole energiavajadust ja muid nõudeid antud. Ettepanek: panna kokku § 2 – § 6 ühte paragrahvi ning sõnastada kõik ümber.

Täpsustatud eelnõud ja seletuskirja. Pealkirjad, kus pole eraldi märgitud haiglat või hooldekodu kehtivad kõigile, eraldi viidatud haigla või hooldekodu paragrahvi pealkirjas annab vastavalt täpsustatud nõuded. Haiglad peavad lähtuma ka laste puhul tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise põhimõtetest.

Eelnõu § 7, lõige 2 „Tehnoloogilisele kaardile märgitakse toidu nimetus, selle valmistamiseks kasutatavad toorained koos neid iseloomustavate näitajate ja netokogustega grammides, toidu valmistamisel kasutatud tehnoloogia kirjeldus, valmistatud toidu serveerimiskogus ning toitumisalane teave toiduenergia, makrotoitainete ja kiudainete, haiglates ka kaaliumi ja naatriumi kohta.“ Kommentaar: antud kontekstis ei ole korrektne kasutada „toidu serveerimiskogus“, kuna see võib olla sõltuvalt päevasest energiavajadusest erinev ja ei ole mõeldav, et iga

Täpsustatud seletuskirja.

serveerimiskoguse kohta tehakse eraldi tehnoloogiline kaart. Tehnoloogilisel kaardil tuuakse „toidu väljatulek grammides“ või „valmistoidu mass grammides“, mis võib olla serveerimiskogus, aga väga sageli tehakse kõikide toitude retseptid 1000 g kohta. Ettepanek: muuta sõnastust vastavalt selgituses esitatud ettepanekutele ning lisada juurde täpsustus millise ühiku kohta antakse toitumisalane teave.

2.12. Eelnõu § 8, lõige 1 „Menüü peab olema isikule ligipääsetavas, nähtavas ja teadaolevas kohas ning vajaduse korral tuleb konkreetse söögikorra menüüd talle arusaadaval viisil tutvustada“ Ettepanek: täpsustada millisele isikule peab menüü olema ligipääsetav.

Kuna eelnõu reguleerimisalas on juba see öeldud, siis eraldi sätetes ei ole tarvis välja tuua.

Lisad 3.1. Lisa 1 ettepanekud: a) Valkude nõude tagant „10–20%E“ kustutada „%E“, kuna see ühik on esimeses lahtris juba toodud. 4 b) Kolmas alamärkus peaks paiknema tabelis mitte numbrite/väärtuste juures, vaid teksti „Minimaalne valguvajadus, grammi kehamassi kg kohta“ järel. c) Rasvade ja rasvhapete numbriliste näitajate tagant igalt poolt kustutada „%E“, kuna see ühik on esimeses lahtris juba toodud. d) Kiudainete esimeses lahtris asenda „%E“ grammide lühendiga „g“, kuna soovitus on grammides, mitte osakaaluna energiast. e) Tabeli alamärkus „%E – soovituslik energia osakaal“ muuta „%E – soovituslik osakaal koguenergiast“.

Segaduse vältimiseks on lisas toodud E% eraldi välja.

Tabeli alamärkus „%E – soovituslik energia osakaal“ muuta „%E – soovituslik osakaal koguenergiast“ – arvestatud.

Kolmas alamärkus peaks paiknema tabelis mitte numbrite/väärtuste juures, vaid teksti „Minimaalne valguvajadus, grammi kehamassi kg kohta“ järel. – arvestatud.

3.2 Lisa 2 a) pealkiri „Vitamiinide ja mineraalainete minimaalne sisaldus kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta haiglas viibivate täiskasvanute ja vanemaealiste tavamenüüs“. Kommentaar: Lisa pealkirjast järeldub, et haiglate erimenüüde ja taimetoidumenüüde puhul need nõuded ei kehti, kuid kindlasti peaks, kui just tervishoiutöötaja ei ole teisiti määranud. Ettepanek: muuta lisa pealkiri ning viia muutus sisse ka tabeli alamärkuses 1. b) tabeli alamärkus „RH – rasvhape“ Kommentaar: vale lühendi selgitus. Tegemist ei ole rasvhappega, vaid haigla grupiga. Samuti, Lisas 1 on kasutatud H1 ja H2. Jääb selgusetuks, miks on Lisas 2 RH1 ja

Lühendid täpsustatud. D-vitamiini sellises ulatuses võib toiduga olla keeruline saavutada. Toidulisandina ei ole samuti asjakohane selle määruse kontekstis D-vitamiini juurde pakkuda.

RH2. Ettepanek: lisada korrektne lühendi selgitus ning ühtlustada lühendid Lisas 1 ja 2. c) tabeli all puuduvad lühendite selgitused Ettepanek: lisada selgitused „M – mehed“ ja „N – naised“ d) D-vitamiini nõue jääb selgusetuks, miks on erinevalt kõikidest teistest toitainetest D- vitamiini nõudele lisatud juurde täpsustus „võimaluse korral vähemalt“. Riiklike soovituste kohaselt on Dvitamiini üldine tarbimissoovitus 10 µg. Ettepanek: jätta välja täpsustus „võimalusel“.

4. Seletuskiri 4.1 Allikad 2 ja 6 Kommentaar: Tegemist on aegunud allikatega. Ettepanek: lisada viide uuendatud riiklikele soovitustele, mis on avaldatud Tabelraamatuna.

Arvestatud.

4.2 Sissejuhatus „Ajakohastatud nõuded aitavad kaasa toitainete nõuetekohase saadavuse, kuid ka tasakaalu ja mitmekesisuse toidugruppide sees. Lisaks aitab määruse uuendamine vähendada teenusepakkujate halduskoormust, kuna selgemad tööprotsessid ja üheselt mõistetavad ootused toetavad sujuvamat töökorraldust.“ Kommentaarid: 1) Esimese lause esimene pool: vaid haiglatele lisas 2 toodud nõuded aitavad kaasa mikrotoitainete piisavale saamisele. Hoolekandeasutustele toodud soovituslikud toitude kogused toidugruppide kaupa seletuskirjas ei ole kohustuslikud, mistõttu hoolekandeasutuste puhul seda väita ei saa. Lisas 1 toodud nõuded tagavad küll makrotoitainete piisava ja tasakaalustatud saamise, kuid mitte mikrotoitainete saamist. 2) Esimese lause teine pool: määruse eelnõus § 3 lõikes 1 üles loetletud toidugruppide nimed ei anna kuidagi garantiid tasakaalustatud ja mitmekesise valiku tegemiseks toidugruppide sees (ja ka vahel). 3) Teine lause: kuna määruse eelnõu § 2 lõige 1 toonitab eelkõige isikupõhistest vajadustest lähtuvat toitlustamist, annab see õiguse nõuda igale isikule a la carte menüüd, mis kindlasti ei vähenda halduskoormust. Erimenüüde paindlik koostamine seda ühelt poolt võib küll teha, aga kui seeläbi hakatakse väheste erisustega menüüsid tellima

Õigusaktis saab nõuete täitmist reguleerida erinevalt, mis ei tähenda seda, et automaatselt ei oleks tagatud piisavalt nt teatud toitained. Mikrotoitainete põhine lähenemine oli tervishoiuasutuste enda soov. Määruses on sätestatud, et toitlustamisel tuleb lähtuda tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise põhimõtetest, mis annab selge orientiiri. Tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine aitab tagada vajalikud toitained.

Seletuskirjas on täpsustatud, mida tähendab individuaalne eripära. Selguse huvides sai see eelnõust välja võetud ning lisasime seletuskirja täiendava täpsustuse.

kõikidele patsientidele, ei ole seda toitlustaja vaatest võimalik täita. Ettepanek: Muuta sõnastus määruse nõuetele ja nende mõjule vastavaks.

4.3 Eelnõu § 2-6 Ettepanek: muuta sõnastus vastavalt eelnõu osas tehtud ettepanekutele. 5 4.4 Eelnõu § 2 „Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud, muudatused puudutavad …” ja „Võrreldes kehtiva õigusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud.“ Kommentaar: Sissejuhatuses on öeldud, et määruse nõudeid on ajakohastatud. Sellest vastusolust jääb mulje nagu oleks ajakohastatud ainult määruse sõnastust. Samas erimenüüde nõude kaotamine on väga suur sisuline muudatus. Samuti on uuenenud makrotoitainete %E soovitused. Ettepanek: muuta sõnastust.

Lause käib vaid selle konkreetse §-i kohta, sissejuhatuses kogu määruse kohta.

4.5 Eelnõu § 2, lõige 1 „See, kuidas inimestele tagatakse tavamenüü või terviseseisundist tingitud põhjustel erimenüü, sõltub iga asutuse praktikast. Näiteks mõnes haiglas või hooldekodus kooskõlastatakse menüüd vastutava spetsialistiga.” Kommentaar: On oluline, et kõikides haiglates ja hooldekodudes kooskõlastatakse menüüd vastutava eriala spetsialistiga. Kes on see vastutav spetsialist sõltub asutusest ja eeldatavasti suuresti nendes kehtivatest kordadest, aga erimenüüd peavad kindlasti olema kooskõlastatud vastutava tervishoiutöötajaga ja seda kõikides asutustes. Ettepanek: muuta sõnastust.

Kuna konkreetset ettepanekut ei tulnud, siis ei ole aru saada, millises osas sõnastust muuta.

4.6 Eelnõu § 2, lõige 1 „Nii tavamenüü kui ka erimenüü peavad vastama isikute terviseseisundile ja olema kehtivate nõuetega kooskõlas.“ Ettepanek: muuta sõnastust nii, et tuleks selgelt välja, et lisaks kooskõlale kehtivate nõuetega peab pakutav toit toetama ka patsiendi/kliendi terviseseisundi parenemist või selle säilimist. Hetkel kasutatud sõnastusest jääb mulje, et kui inimese terviseseisund on halb, siis antakse talle toitu, mis on tema halba terviseseisundit hoidev.

Muudetud sõnastust.

4.7 Eelnõu § 2, lõige 2 „Toitu tuleb serveerida, säilitada ja vedada tingimustes, mis tagavad ohutuse kõikides toitlustamise etappides kuni toidu kliendile või patsiendile üleandmiseni, sööginõude äraveol ja nõude pesemisel.“ Kommentaar: Jääb selgusetuks, miks on antud selgitus lisatud, kui eelnevalt (sissejuhatuses) on eraldi välja toodud, et määrusega on kaotatud nõuded, mis reguleerivad toidu serveerimist, taas kuumutamist, toiduja kööginõude pesemist jne. Ettepanek: muuta sõnastust.

Säte puudutab seda, et toitlustamise korralduses tuleb vältida

nakkus- ja muu terviseohu tekkimist. Varasemalt oli see osa täpselt reguleeritud eelnõus. Seletuskiri selgitab ja kirjeldab, kus tuleb tagada ohutus.

4.8 Eelnõu § 2, lõige 3 „Lisaks ei ole enam sätestatud, kas toidud peavad olema tingimata soojad.” Kommentaar: lisatud selgitus ei ole üheti mõistetav, et silmas on peetud vaid toitu, mis ongi külmalt serveerimiseks mõeldud. Hetkel kasutatud sõnastusest jääb mulje, et ka näiteks suppi, mida tavapäraselt pakutakse soojalt, on uute nõuete kohaselt lubatud serveerida ka külmalt. Ettepanek: täpsustada sõnastust.

Eelnõus ei ole enam sätestatud soojad toidud eraldi – toit peab olema eelkõige tasakaalustatud ja täisväärtuslik.

4.9 Eelnõu § 2, lõige 5 „Näiteks võib rauavajadus liha mittesöömisel olla mõnevõrra suurem.” Kommentaar: rauavajadus on inimesel ikka sama, aga toiduga saadav vajalik rauakogus peab olema suurem, kuna taimsetest allikatest omastumine on väiksem. Ettepanek: muuta sõnastust

Arvestatud.

4.10 Eelnõu §-s 3 sätestatakse üldnõuded tavamenüü toiduvalikule hooldekodus. Võrreldes kehtiva määrusega on välja toodud toidugrupid, millest menüü ja toiduvaliku koostamisel lähtutakse. Ka kehtivas määruses oli nõue, et menüüs peab toiduvalik olema vaheldusrikas ja tervislik, kuid nüüd on olulised toidugrupid ka nimetatud. See lihtsustab nii kokkadel kui ka toitlustajatel aru saada, milliseid toidugruppe pakkuda. Lisaks on seatud suhkrule ülempiir.“ Kommentaar: ainuüksi toidugruppide nimetamine ei muuda menüüd vaheldusrikkaks ja tervislikuks. Oluline on, et oleks esitatud ka konkreetsed nõuded erinevatest toidugruppidest pakutavatele/kasutatavatele toitudele, nende kasutamise sagedusele ja

Üldnõudena on sees, et lähtutaks tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise põhimõtetest.

kogustele. Lisaks peavad §-is 3 kehtestatud nõuded kehtima ka haiglatele. Ettepanek: muuta sõnastust üheselt arusaadavaks ning sõnastada ümber, kuna nõuded peavad kehtima lisaks hooldekodudele ka haiglate tavamenüüdele ning enamikele erimenüüde.

4.11 Eelnõu § 3 „Näiteks, kui on vaja toitlustada korraga erineva kehalise aktiivsusega inimesi, arvutakse välja nende keskmine vajadus ja selle järgi valmistatakse ka toit.“ Ettepanek: asendada „kehalise aktiivsusega“ „energiavajadusega“.

Lisades on viidatud kehalisele aktiivsusele, selle asendamine võib tekitada segadust.

4.12 Eelnõu § 3 Tabel 1 „Vähese toiteväärtusega teraviljatooted“, „nahata kana kintsuliha“, „Lihatoodete pakkumisel arvestada need punase liha alla“, „Tooted ei ole toitainesisalduse samaväärsed kala, muna ja lihaga“ Kommentaar: jääb selgusetuks, mida on silmas peetud vähese toiteväärtusega teraviljatoodete all. Samuti on selgusetu, miks linnuliha alla välja toodud just konkreetselt kana kintsuliha. Lihatoodete pakkumisel tuleks need arvestada punase liha alla, aga punase liha tarbimise soovitust ei ole. Kala, muna ja liha asemel kasutatavate taimsete toodete kohta on lisatud selgitus, et need ei ole toitainesisalduselt samaväärsed kala, muna ja lihaga, kuid puudub soovitus nende toodete tarbimiseks. Ettepanek: lisada vastavad täpsustused ja selgitused.

Tegemist on näitega. Lisasime täiendava viite riiklikele soovitustele.

4.13 Eelnõu § 3 Tabel 1 tabelialused märkused „* taimetoidu menüüde puhul kasutada kala, muna ja liha asemel valkude allikana rohkem kaunvilju ja nende asemel kasutatavaid taimseid tooteid, samuti rikastatud tooteid“, HO2 – hoolekodu: täiskasvanud mõõdukalt kehaliselt aktiivsed naised või kehaliselt mitteaktiivsed mehed“,“HO3 – hooldekodu: täiskasvanud mõõdukalt kehaliselt aktiivsed mehed“, „Sellisel moel arvestades saab tagatud vajalikud toitained.“ Kommentaar: Taimetoidu menüüde puhul on lisatud soovitus kasutada kaunviljade asemel kasutatavaid taimseid tooteid.

Täpsustatud seletuskirja.

Tõenäoliselt on siin silmas peetud kala, muna ja liha asemel kasutatavaid taimseid tooteid, kuid ka neid ei ole tervise seisukohalt kohane soovitada ilma täpsustuseta, et vältida tuleks ülitöödeldud toodete kasutamist. HO2 ja HO3 puhul on lisatud täpsustus „täiskasvanud“, mis tekitab segadust arvestades, et määrus kehtestabki nõuded sotsiaalteenuste osutamisel ainult täiskasvanutele. Samuti, ei saa garanteerida, et kõikide toitainete saamine oleks tagatud. Need näidiskogused aitavad kaasa toitainete saamisele, kuid lõplik vajadusele vastavus sõltub siiski valitud toitudest iga grupi sees. Ettepanek: muuta sõnastust ning lisada täpsustused.

4.14 Eelnõu § 3 lõige 1 „Lõikes 1 sätestatakse, et menüü ja toiduvaliku koostamisel lähtutakse põhitoidugruppidest, milleks on köögiviljad ja puuviljad ning marjad; teraviljatooted ja kartul; piimatooted; pähklid, seemned ja õliviljad ning lisatavad rasvad; kala, muna ja liha. Piisav erinevate toidugruppide pakkumine ja nende sees varieerimine aitab tagada tasakaalustatud ja mitmekesist menüüd. Tabelis 1. on toodud välja soovituslikud kogused toidugruppide lõikes.“ Ettepanek: sõnastada ümber ning täiendada soovitusega toidugruppidest toitude tarbimise sageduse kohta ning lisada täiendus, et koguseliselt enim tuleb pakkuda toite toidugruppidest köögiviljad ja puuviljad ning marjad; teraviljatooted ja kartul. Samuti täpsustada, et Tabelis 1 esitatud soovituslikud toitude kogused on ligikaudsed.

Tabelis ongi toodud näide ja täpsema info saamiseks on viidatud riiklikele soovitustele.

4.15 Eelnõu § 3 lõige 2 „See tähendab, et arvesse võetakse mitte ainult toitudele, vaid ka jookidele (nt kohv, tee ja teised sarnased joogid) lisatud suhkur.” Kommentaar: Toidu all peetakse silmas nii sööki kui ka jooki, seega ei ole jookide eraldi välja toomine asjakohane ning töötab pigem termini korrektset kasutamise vastu. Ettepanek: muuta sõnastust.

Toidu all peetakse silmas tõepoolest nii sööki kui ka jooki (just õigusaktide tekstides). Kuid see võib tekitada erinevatele osapoolte seas erinevat tõlgendamist, mistõttu segaduse vältimiseks on see seletuskirjas välja toodud.

4.16 Eelnõu § 3 lõige 3 „Lõikes 3 sätestatakse, et toitlustaja poolt toidu valmistamisel lisatud soola kogus kahe nädala keskmiselt ühes päevas inimese kohta võib olla kuni 3 grammi. Ülempiir on seatud, kuna liigse soola tarbimine on seotud mitmete haigustega, näiteks kõrge vererõhk.“ Ettepanek: muuta sõnastust ja lisada juurde täpsustus „ööpäevas“. Lisaks täiendada teksti soolale kehtestatud ülempiiri mõju osas naatriumi saamisele ning selleläbi mõjust vererõhule ning südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumise riskile

Lisatud „ühes ööpäevas.“ Soola puhul on võimalik terviserisk juba välja toodud.

4.17 Eelnõu § 4 „Võrreldes kehtiva määrusega ei ole enam erimenüüdele (dieettoitudele) viitavat lisa ning termin „dieettoit“ on asendatud terminiga „erimenüü“, mis on ka mõistena lahti selgitatud.” 7 Ettepanek: kuna mõiste „erimenüü“ ei ole mõistena (korrektselt) lahti seletatud, siis lisada selgitus/definitsioon.

Erimenüü on definitsioonina lahti selgitatud, sealhulgas, mis on erimenüü eesmärk.

4.18 Eelnõu § 4, lõige 1 „Lõikes 1 sätestatakse erimenüü mõiste. Erimenüü on menüü, millega tagatakse toitlustamine lähtuvalt isiku terviseseisundist (nt konkreetsest diagnoosist) ja mille eesmärk on toetada ravi ning parandada või säilitada tema terviseseisundit. Erimenüü hõlmab nii tekstuurmodifitseeritud kui ka teistel mitte tavapärasel viisil pakutavaid toite.“ Kommentaar: sõnastusest tuleb välja, et ainuüksi tekstuurmodifikatsiooni abil saab tavatoidust (mille eesmärk on ainuüksi inimest elus hoida) imetoit, mis toetab inimese ravi ning parandab või säilitab tema terviseseisundit. Ettepanek: muuta sõnastust, lisad adekvaatne selgitus erimenüüle ning täiendavad näited aspektides mille puhul erimenüü erineb tavamenüüst.

Lisatud veel täiendav selgitav lause, et erimenüü hõlmab erinevaid erimenüüsid. Tekstuurmodifitseeritud menüü on vaid üks võimalik näide.

4.19 Eelnõu § 4, lõige 2 „Lõikes 2 sätestatakse, et erimenüü koostatakse kooskõlas tervishoiutöötaja soovitustega ja koostöös toitlustajaga. Haigla ja hooldekodu peab olema valmis tagama

Täpsustatud sõnastust, arvestades ka teiste osapoolte ettepanekutega.

vajaduse korral erimenüüd, sõltumata sellest, kas toitlustamisteenus on sisse ostetud või on asutusel oma köök. Erimenüü koostamisel tuleb lähtuda parimatest tõendatud teadmistest ja kogemustest ning see peab olema kooskõlas tervishoiutöötaja soovituste ja isikule määratud diagnoosiga. Erimenüüde puhul lähtutakse alati inimese vajadusest, tervishoiutöötaja soovitustest ja diagnoosist. Erimenüü puhul on oluline, et sõltuvalt diagnoosist ja põhjustest lähtutaks kõige uuematest tõenduspõhistest teadmistest, mis toetaksid inimese paranemisprotsessi.” Sõnastusettepanek: muuta sõnastust „Lõikes 2 sätestatakse, et erimenüü koostamisel arvestab toitlustaja tervishoiutöötaja soovitusi. Haigla ja hooldekodu peab olema valmis tagama vajaduse korral erimenüüd, sõltumata sellest, kas toitlustamisteenus on sisse ostetud või on asutusel oma köök. Erimenüüde puhul lähtutakse alati inimese diagnoosist ja vajadustest ning parimatel ja uuematel saadaolevatel tõenduspõhistel teadmistel põhinevatel tervishoiutöötaja soovitustest, et toetada inimese paranemisprotsessi.”

4.20 Eelnõu § 4, lõige 2 „Erimenüüd sõltuvad diagnoosist ning iga diagnoosi või näidustuse puhul on vajalik toitumisalane teave.“ Kommentaar: lause teine pool on arusaamatu, mida peetakse silmas. Toitumisalane teave on teave, mida esitatakse toidu kohta (nt toitaineline koostis). Ettepanek: muuta sõnastus korrektseks.

Täpsustatud seletuskirja.

4.21 Eelnõu § 7 “Tehnoloogiline kaart on kehtiva praktika jätk, kokkulepitud nimetus, mis on koondnimetus toidu toitainelise sisalduse kohta.” Kommentaar: tehnoloogiline kaart ei ole kindlasti koondnimetus toidu toitainelise sisalduse kohta! Tehnoloogiline kaart annab teavet toidu koostise ja valmistamise kohta. Ettepanek: muuta selgitus korrektseks.

Täpsustatud seletuskirja.

4.22 Eelnõu § 8 „Võrreldes kehtiva õigusega on sõnastust täpsustatud ning lisatud on nõue, et menüü ja toitude koostise juurde tuleb lisada teave levinumate toiduallergiate kohta.“ Ettepanek: muuta sõnastus korrektseks: … toitude koostise juurde tuleb lisada teave levinumate allergeenide kohta.

Täpsustatud seletuskirja.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

1. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalministri määruse „Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel“ eelnõu järgmiste märkustega. 1. Üldjoontes on positiivne, et uue määruse koostamisel on toitlustamise nõudeid ajakohastatud, kuid samas tuleb arvestada, et eakale hooldekodu kliendile ei pruugi paljud soovitused harjumuspärased olla ja suuri muudatusi menüüs on seetõttu keeruline läbi viia. Hooldekodu menüüde koostamisel peab silmas pidama, et toitumissoovitusi tuleb kindlasti arvesse võtta, kuid menüüde koostamisel on suur tähtsus ka klientide tagasisidel ja soovidel, mida ei saa jätta tähelepanuta. Oluline on ka see, et menüüde mitmekesistamise nõuetega kaasneb üldjuhul paratamatult toidupäevahinna maksumuse tõus.

Hooldekodude menüü koostamisel tuleb eelkõige lähtuda tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise põhimõtetest, küll ei ole sätestatud, et tuleb üks ühele jäigalt riiklikke toidu- ja toitumissoovitusi erisusteta järgida. Oluline, et üldjoontes oleks tervist toetav ja tasakaalustatud mitmekesine toidulaud tagatud. Seletuskirjas on viited tõenduspõhistele materjalidele, kuidas seda tagada.

Ka kehtivas määruses on nõutud, et toiduvalik oleks vaheldusrikas ja tervislik, mis tähendab seda, et ka edaspidi tuleb lähtuda tervislikust toidust.

2. Täpsustamist vajaks eelnõu § 2 lõige 5, mis sätestab, et võimalusel pakutakse taimetoidumenüüd. See sõnastus kohustab tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel pakkuma eelkõige taimetoitu. Seletuskirja kohaselt on taimetoidu pakkumine käsitletav alternatiivse menüüna ehk asutuses võib pakkuda lisaks tavatoidule ka taimetoidumenüüd.

Täpsustasime eelnõu sõnastust.

Täiendavalt juhime tähelepanu Vabariigi Valitsuse määrusele 13.01. 2011 nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“, mille § 6 lõige 1 sätestab „Eelnõu, mis puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi,

Oleme teadlikud, et hooldekodud puudutavad ka kohalikke omavalitsusi. Kahjuks jäi ELVL tahtmatu eksituse tõttu e-posti nimekirjast välja, kui eelnõu saadeti EIS-i keskkonda. Kuna tegu

kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu korraldust, kooskõlastatakse üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liiduga.“ Leiame, et kuna suur osa täiskasvanutele sotsiaalteenuseid osutavaid asutusi (näiteks üldhooldekodud), kuuluvad kohalikele omavalitsustele, siis puudutab käesolev määrus neid otseselt ja oleks tulnud kooskõlastamiseks saata ka Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

oli tahtmatu eksitusega, siis muid kanaleid pidi oli ELVL ikkagi kaasatud (nt toimunud kaasamise üritus). Kuna kaasamise ürituse kutses oli ka link eelnõude infosüsteemi ajakohastatud määrusele, on meil hea meel, et sisuliselt saite sellegipoolest õigel ajal eelnõule ligi. Teie tagasiside on väärtuslik ja meil on hea meel, et saatsite selle.

Terviseamet

Ennekõike soovib Terviseamet taas tõstatada küsimuse patsientide toitlustamise korraldamise järelevalve otstarbekuse üle tervishoiuasutustes. Oleme endiselt seisukohal, et patsiendi toitlustamine on osa tervishoiuteenusest, mille üle otsustab raviarst, kes jälgib patsiendi terviseseisundit ööpäevaringselt ning määrab sellest lähtuvalt raviplaani, sealhulgas muudab dieeti, määrab lisatoitu, toidulisandeid jms. Hinnang patsiendi toitlustusele ja selle kaudu olukorra parendamine järelevalve tegevuste kaudu näib olevat ülereguleerimine, mille kasutegur patsiendi tervisekaitse vaatenurgast on küsitav. Raviprotsessi tõhusus ning patsiendi organismi taastamiseks vajalikud tegevused on raviasutustes kaetud põhjalike ravijuhenditega, sh toitmisravi meeskonna kaasabil. Terviseamet ei pea otstarbekaks kehtestada riigipoolseid nõudeid ega säilitada riikliku järelevalve teostaja rolli selles valdkonnas, kuna praktikas leiab antud säte minimaalset kasutust.

Üksikud kaebused, mis on Terviseametini aastate jooksul jõudnud, koonduvad pakutava toidu organoleptilistele omadustele. Selles osas ei saa järelevalveasutus anda objektiivset hinnangut ega rakendada tõhusaid parendusmeetmeid.

Võetud teadmiseks. Oleme kaalumas võimalusi, mis aitaksid edendada tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist nimetatud asutustes ilma või vähemate regulatsioonidega.

Kui määruse eelnõu menetlemine siiski samas redaktsioonis jätkub, teeb Terviseamet järgmised ettepanekud.

Arvestatud.

1. Teeme ettepaneku täiendada § 2 lõiget 3 sõnadega: „kui tervishoiutöötaja ei määra teisiti“. Täielik lause võiks kõlada järgmiselt:

„Toitlustamine toimub üldjuhul kindlaks määratud aegadel, tingimusel, et päevasel ajal ei ületa toidukordade vahe viit tundi ning öisel ajal on toidukordade vahe 12 tundi, kui tervishoiutöötaja ei määra teisiti.“ Leiame, et see on oluline tingimus, mille alusel võiks toitlustuse korraldaja teha muudatusi ning seejuures ei rikuks nõuet.

2. Amet märgib täiendavalt, et määruse eelnõu § 2 lg 4 kohaselt joogivesi, eelistatult võetuna otse tarbimiskoha veevärgist, peab vastavalt isiku vajadusele olema ligipääsetav ja piisavas koguses kättesaadav kogu aeg. Seletuskirja lk 13 kohaselt selle sätte eesmärk on suunata eelnõuga haiglaid ja hooldekodusid pakkuma ühisveevärgi vett.

Juhime tähelepanu, et Eestis on palju asutusi (hooldekodud ja ka haigla), millel puudub ühisveevärgi vesi, kuid millel on individuaalne veevõtukoht ning seejuures joogivesi vastab nõuetele.

Teeme ettepaneku selguse huvides korrigeerida eelnõu ja seletuskiri, et kajastuks selles küsimuses tegelik olukord ja seaduseandja nägemus.

ÜVVKS § 8. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon kohaselt:

(1) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.

Seletuskirjas on selgitatud, mida on silmas peetud ja mis on eesmärk.

3. Palume täiendada § 5 lõike 2 algusosa sõnadega „Kui isikule on määratud tervishoiutöötaja poolt erimenüü, siis..“ Samuti teeme ettepaneku jätta välja § 5 lõike 2 sättest tekstiosa „ning lisades 1 ja 2 sätestatud nõuetest“. Erimenüüde vajaduse ning üksikasjade üle otsustab

Kasutada ei saa lause täiendait „kui isikule on määratud tervishoiutöötaja poolt erimenüü“, kuna tervishoiutöötajad ei määra erimenüüd. Tervishoiutöötaja saab soovitada erimenüüd.

tervishoiutöötaja, lähtudes isiku terviseseisundist, ning määratud muudatused ei pruugi vastata lisades 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

Lõplik sõnastus võiks olla järgmine:

„Kui isikule on määratud tervishoiutöötaja poolt erimenüü, siis lähtutakse §-s 4 sätestatud nõuetest“.

Täpsustasime eelnõud ja seletuskirja selliselt: erimenüü puhul lähtutakse §-s 3 sätestatud nõuetest.

4. Teeme ettepaneku kustutada § 5 lg 3 säte, kuna see peaks kehtima nii laste, kui ka täiskasvanute puhul, see kordab sisuliselt § 2 lg 1 sätet ning ei lisa sellele täiendavat väärtust.

Arvestatud.

5. Ühtlasi palume välistada nõuete kehtestamisel sõna „võimalusel“ kasutamise, kuna see annab erinevaid tõlgendusvõimalusi ning piirab nõuetele vastavuse hindamist.

Osade sätete puhul on oluline lisada „võimalusel“. Näiteks järgmine säte: Võimaluse korral pakutakse lisavalikuna taimetoidumenüü valikut ning arvestatakse isiku religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavadega.

Oleme teadlikud, et asutustel on rahalised vahendid piiratud, kuid oluline on siiski võimalusel soodustada erisuste tegemist.

6. Palume täiendada § 6 lõike 2 algusosa sõnadega „Kui isikule on määratud tervishoiutöötaja poolt erimenüü, siis...“ ning eemaldada tekstiosa „ning võimaluse korral §-s 3 ja lisas 1“, kuna tegemist on erimenüüga, mille sisu ei pruugi vastata lisa 1 nõuetele. See on terviseseisundist tulenev olukord, mille reguleerimine õigusaktiga ei ole otstarbekas.

Lõplik sõnastus võiks olla järgmine:

„Kui isikule on määratud tervishoiutöötaja poolt erimenüü, siis lähtutakse §-s 4 sätestatud nõuetest“.

Arvestatud osaliselt. Sätte sõnastus jääb järgmine: (2) Erimenüü puhul lähtutakse §-s 3 sätestatud nõuetest.

(§ 3 reguleerib nõudeid erimenüüle)

7. Juhime tähelepanu, et määruse eelnõus puudub nõue menüüde säilitamiseks. Ameti jaoks on järelevalve seisukohast oluline tuvastada mh nõuetele vastavusi, mis on kahe nädala põhised.

Arvestatud. Lisasime nõude, et menüüd talletatakse vähemalt kae nädala lõikes.

8. Palume selguse huvides täpsemalt defineerida määruse eelnõus, mis on mõeldud „eraviisilise söömise“ all.

Täpsustasime seletuskirja.

9. Määruse eelnõu lisa 1 osas palume hooldekodudele tehtud vanuserühmade jaotust üle vaadata. Kavandatud jaotus loob olukorra, kus nt 20-aastane erihoolekande asutuse klient peaks saama toiduenergiat sama palju, kui 65-aastane üldhooldekodu klient. Samas hetkel kehtiva määruse järgi on 19-30 aastaste meeste energiavajadus 2800kcal, vanuses 65+ aga 2300 kcal.

Lisas on määratletud ka eraldi vanuse piirid koos aktiivsuse tasemetega (mitteaktiivne ja mõõdukalt aktiivne). Lisas on laias laastus kolm gruppi, mida saabki jaotada eri vanuste, aktiivsustasemete vahel ning sugude vahel.

10. Amet palub määruse eelnõu lisas 1 haigla tavamenüü saajate osas kaaluda võimalust täpsemalt määratleda, kes kuulub H1 ja H2 rühmadesse, kuna mõiste „valdavalt“ võib anda erinevaid tõlgendusvõimalusi.

Sõnastust korrigeeritud.

MINISTRI MÄÄRUS

10.07.2025 nr 30

Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded tervishoiuasutuses (edaspidi haigla) ning erihoolekandeteenust ja väljaspool isiku kodu hoolekandeasutuses (edaspidi hooldekodu) ööpäevaringset teenust saavate isikute toitlustamisele. (2) Määruse nõuded ei kehti haigla ja hooldekodu personali toitlustamisele, seal viibivate isikute eraviisilise söömisele ega sonditoitmisele enteraalse toitumise korral. § 2. Toitlustamise ja menüüde koostamise üldnõuded (1) Toitlustamisel tuleb arvestada isiku vanust, terviseseisundit ja tervishoiutöötaja antud soovitusi ning eelkõige lähtuda mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest. (2) Toitlustamise korraldamisel tuleb vältida nakkus- ja muu terviseohu tekkimist. (3) Toitlustamine toimub üldjuhul kindlaks määratud aegadel, tingimusel et päevasel ajal ei ületa toidukordade vahe viit tundi ja öisel ajal 12 tundi, kui tervishoiutöötaja ei määra teisiti. (4) Joogivesi, eelistatult võetuna otse tarbimiskoha veevärgist peab vastavalt isiku vajadusele olema ligipääsetav ja piisavas koguses kättesaadav kogu aeg. (5) Võimaluse korral pakutakse lisavalikuna taimetoidumenüü valikut ning arvestatakse isiku religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavadega. § 3. Nõuded erimenüüle (1) Erimenüü on menüü, mille eesmärk on tagada toitlustamine lähtuvalt isiku terviseseisundist ja toetada ravi ning parandada või säilitada tema terviseseisundit. (2) Erimenüü koostatakse kooskõlas tervishoiutöötaja soovitustega ja koostöös toitlustajaga. (3) Erimenüü puhul lähtutakse §-s 3 sätestatud nõuetest. § 4. Menüüde koostamine haiglas

2

Täiskasvanute menüü peab vastama lisades 1 ja 2 sätestatud nõuetele. § 5. Menüüde koostamine hooldekodus (1) Menüü koostamisel lähtutakse järgmistest põhitoidugruppidest: köögiviljad ja puuviljad ning marjad; teraviljatooted ja kartul; piimatooted; pähklid, seemned ja õliviljad ning lisatavad rasvad; kala, muna ja liha. (2) Toitlustaja poolt toidule lisatud suhkrute kogus inimese kohta ööpäevas kahe nädala keskmisena võib olla kuni 30 grammi. (3) Toitlustaja poolt toidu valmistamisel lisatud soola kogus kahe nädala keskmiselt ühes ööpäevas inimese kohta võib olla kuni 3 grammi. (4) Menüü peab vastama lisas 1 sätestatud nõuetele. § 6. Nõuded tehnoloogilisele kaardile (1) Haiglas ja hooldekodus pakkumiseks valmistatud toidu kohta peab olema koostatud tehnoloogiline kaart kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (2) Tehnoloogilisele kaardile märgitakse toidu nimetus, selle valmistamiseks kasutatavad koostisosad koos neid iseloomustavate näitajate ja netokogustega grammides, toidu valmistamisel kasutatud tehnoloogia kirjeldus, valmistatud toidu kogus ning toitumisalane teave toiduenergia, makrotoitainete ja kiudainete, haiglates ka kaaliumi ja naatriumi kohta. § 7. Menüü avalikustamine ja menüüs avaldatav teave (1) Menüü peab olema isikule ligipääsetavas, nähtavas ja teadaolevas kohas ning vajaduse korral tuleb konkreetse söögikorra menüüd talle arusaadaval viisil tutvustada. (2) Lõike 1 kohaselt avaldatavas menüüs peavad olema esitatud toitude nimetused ja lõikes 3 nimetatud teave. (3) Menüü ja toitude koostise juures peab olema esitatud teave kõikide menüüs sisalduvate toitude koostises olevate peamiste allergiat või talumatust põhjustavate koostisosade kohta, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63), lisas 2. (4) Menüüd talletatakse vähemalt kaks nädalat. § 8. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. (2) Määruse § 5 lõiked 2 ja 3 ning lisa 2 jõustuvad 1. septembril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller

3

sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1. Energiavajadus ning energiat andvate makrotoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldus kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta täiskasvanute ja vanemaealiste tavamenüüs Lisa 2. Vitamiinide ja mineraalainete minimaalne sisaldus kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta haiglas viibivate täiskasvanute ja vanemaealiste tavamenüüs

Sotsiaalministri 10.07.2025 määrus nr 30

„Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele

sotsiaalteenuse osutamisel“ Lisa 1

Energiavajadus ning energiat andvate makrotoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldus kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta täiskasvanute ja vanemaealiste

tavamenüüs

HO1 HO2 HO3 H11 H21

Energia, keskmiselt, kcal

1800 ± 50 2200 ± 50

2800 ± 50 1900 ± 50 2300 ± 50

Energia, kõikumine päeviti, kcal

1700– 1900

2100–2300 2700–2900 1800–2000 2200–2400

Valgud, %E 10–20%E2

Minimaalne valguvajadus, grammi kehamassi kg kohta, millest enamik sellest tuleb jaotada enam- vähem võrdselt kolme peamise toidukorra vahel.

Täiskasvanud: 0,83 Vanemaealised: 1,2

1,2

(kokku ⩾ 72 g/p)

1,2

(kokku ⩾ 81 g/p)

Rasvad, %E, sealhulgas 25–40%E

- küllastunud rasvhapped, %E

≤ 10%E

- monoküllastumata rasvhapped, %E

10–20%E

- polüküllastumata rasvhapped, %E

5–10%E

Süsivesikud (sh kiudained), %E

45–60%E

Kiudained, g Naised vähemalt 25 grammi, mehed vähemalt 35 grammi

HO1 – hooldekodu: täiskasvanud kehaliselt mitteaktiivsed3 naised, vanemaealised (≥ 70a)

naised

HO2 – hoolekodu: täiskasvanud mõõdukalt4 kehaliselt aktiivsed naised või kehaliselt

mitteaktiivsed mehed; vanemaealised (≥ 70a) mehed

1 Lapseootuse ajal ja sünnitamise järel (umbes 1–2 nädalat) vajatakse lisaenergiat umbes 200–300 kcal päevas, imetamise puhul (kui laps on vanem kui 2 nädalat) kuni 800 kcal. 2 Valkude keskmine vajadus vanemaealistel ja haiglates on 15–20%E, nende puhul tuleb eelkõige lähtuda isiku valguvajadusest kehamassi kg kohta ja tervishoiutöötajate soovitusest. Üle 70-aastaste puhul vähemalt 15% energiast. 3 Mitteaktiivne – inimese ärkveloleku aeg, mille ta veedab valdavalt istudes või lamades (nt istuv televiisori vaatamine istudes, lugemine jms).

HO3 – hooldekodu: täiskasvanud mõõdukalt4 kehaliselt aktiivsed mehed

H1 – haigla tavamenüü: täiskasvanud naised

H2 – haigla tavamenüü: täiskasvanud mehed

%E – soovituslik osakaal energiast

4 Mõõdukalt aktiivne - tegevus, mis suurendab südame löögisagedust ja hingamissagedust. Tekib kerge soojatunne, kuid hingeldamine ei sega vestlemist. Nt rattasõit, kõnd, jooks, ujumine, tantsimine, liikumismängud, raskemad aiatööd jms sõltuvalt treenituse tasemest.

Sotsiaalministri 10.07.2025 määrus nr 30

„Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele

sotsiaalteenuse osutamisel“ Lisa 2

Vitamiinide ja mineraalainete minimaalne sisaldus1 kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta haiglas viibivate täiskasvanute ja vanemaealiste tavamenüüs

H1 (N18–25) H2 (M18–24) Lapseootel naine

Imetav ema

A-vitamiin, RE2 700 800 750 1400

E-vitamiin, mg 10 11 11 12

K-vitamiin, µg 65 75 80 65

B1-vitamiin, mg 0,9 1,1 1,0 1,2

B2-vitamiin, mg 1,6 1,6 1,9 2

Pantoteenhape, mg 5,0 5,0 5,0 7,0

Niatsiin, NE3 15,1 18,9 16,3 20

B6-vitamiin, mg 1,6 1,8 1,9 1,7

Biotiin, µg 40 40 40 45

Folaadid (foolhape), µg

330 330 600 490

B12-vitamiin, µg 4,0 4,0 4,5 5,5

C-vitamiin, mg 95 110 105 155

Naatrium, mg4 2300 2300 2300 2300

Kaalium, mg 3500 3500 3500 3500

Kaltsium, mg 1000 1000 950 950

Fosfor, mg 550 550 530 530

Magneesium, mg 300 350 300 300

Raud, mg N 15 (M 9) 9 26 15

Tsink, mg 9,7 12,7 11,3 12,6

Vask, mg 0,9 0,9 1,0 1,3

Jood, μg 150 150 200 200

Seleen, μg 75 90 90 85

1 Aluseks 25–50-aastaste vanuserühma soovitused. Kui mõne toitaine vajadus oli 18–24-aastaste vanuserühmas suurem, on kasutatud seda soovitust. 2 Retinooli ekvivalent. 3 Niatsiini ekvivalent. 4 Naatriumi puhul on esitatud maksimaalne lubatud kogus kõikidest allikatest kokku. H – haigla

Sotsiaalministri määruse „Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel“ seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus reguleerib nõudeid toitlustamisele tervishoiuasutuses nii lastele kui ka täiskasvanutele ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel. Määruse eesmärk on tagada, et tervishoiuasutustes ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel oleks pakutav toit mitmekesine ja tasakaalustatud ning arvestaks riiklike toitumis- ja toidusoovitustega. Kuna nendes asutustes viibivad inimesed sõltuvad asutuse pakutavast toidust, on oluline, et toit toetaks nende tervist, kataks toiduenergia- ja toitainevajaduse ning arvestaks vanusest tingitud eripäradega. Määruse koostamise vajadus tuleneb sellest, et rahvatervise seadus kehtib kuni 31. augustini 2025.a ja seda hakkab alates 1. septembrist 2025.a asendama rahvatervishoiu seadus. Sellest tulenevalt muutuvad automaatselt kehtetuks rahvatervise seaduse alusel antud määrused ja tuleb kehtestada uued määrused rahvatervishoiu seaduse alusel. Uue määruse koostamisel on toitlustamise nõudeid ajakohastatud, et viia need tänapäevaste teadmiste ja praktikaga kooskõlla ning määruse koostamisel on arvestatud riiklike toidu- ja toitumissoovitustega.1, 2 Võrreldes kehtiva määrusega3 muutub paindlikumaks erimenüü koostamine. Muudatus on vajalik, kuna erimenüüd sõltuvad diagnoosist ning need on sageli osa ravist. Aegunud ja muutunud soovitused ei pruugi enam inimese ravi ega paranemisprotsessi toetada. Oluline on lähtuda kõige uuematest tõendatud teadmistest ja olemasolevatest kogemustest, mis oleksid kooskõlas tervishoiutöötaja soovitustega. Määruses pööratakse enam tähelepanu suhkru ja soola tarbimise vähendamisele, et kogused oleksid tervist toetavas vahekorras. Lisatud suhkrute ja soola ülempiir on vajalik, kuna nende liigne tarbimine on seotud mittenakkushaiguste kasvuga. Lisaks on määruses nimetatud olulised põhitoidugrupid, millest menüü koostamisel lähtuda. Toidugruppide tasakaalustatud jaotamine aitab vältida toitainete puudujääki, mis omakorda aitab ennetada kroonilisi haigusi ning toetab inimese tervist ja elukvaliteeti. Tasakaalustamata toitumine on peamine ülekaalu ja rasvumise tekkimise ja leviku põhjus. OECD, Euroopa tervishoiusüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuse koostööprojekti ja Euroopa Komisjoni koostöös 2023. aastal valminud Eesti terviseprofiil toob välja, et umbes 40% surmadest on Eestis seotud eluviisiga, nendest 18% on seotud just tasakaalustamata toitumisega.4 Ajakohastatud nõuded aitavad kaasa toitainete nõuetekohase saadavuse, kuid ka tasakaalu ja mitmekesisuse toidugruppide sees. Lisaks aitab määruse uuendamine vähendada teenusepakkujate halduskoormust, kuna selgemad tööprotsessid ja üheselt mõistetavad ootused toetavad sujuvamat töökorraldust. Kuna tegemist on peamiselt määruse ajakohastamisega, ei ole oodata suuri muudatusi järelevalvesüsteemis. Küll aga võib olla vajalik olemasolevad tööprotsessid üle vaadata ja viia need kooskõlla uuendatud nõuetega, et tagada määruse sujuv rakendamine ja nõuete täitmise kontroll. Uue määrusega vähendatakse teenusepakkujate halduskoormust järgmiselt:  Erimenüüde koostamine muutub paindlikumaks, kuna määrusest on eemaldatud

konkreetsetele diagnoosidele ja dieetidele tuginev lisa. Kuna erimenüüd on sageli osa

1 https://tai.ee/et/valjaanded/eesti-riiklikud-toitumise-liikumise-ja-uneaja-soovitused-tabelraamat. 2 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat | Tervise Arengu Instituut. 3 Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses–Riigi Teataja. 4 Eesti: Riigi terviseprofiil 2023.

2

raviprotsessist ja ravisoovitused võivad aja jooksul muutuda, on oluline, et menüü koostamisel lähtutakse ajakohasest teadusinfost ja eelkõige tervishoiutöötaja, sealhulgas raviarsti, soovitustest.

 Kaotatud on nõuded, mis reguleerivad toidu serveerimist, taaskuumutamist, toidu- ja

kööginõude pesemist ja toidujäätmete eemaldamist, kuna need valdkonnad on juba kaetud

teiste õigusaktidega.

Määrust on ajakohastatud ning mitmed nõuded on muudetud senisest paindlikumaks. Edaspidi on kavas koostöös haiglate ja hoolekandeasutustega otsida täiendavaid võimalusi tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise edendamiseks asutusepõhiselt, eelistatavalt viisil, mis vähendaks vajadust regulatiivsete meetmete järele. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar ([email protected]), hoolekande osakonna nõunikud Elen Preimann (teenistusest lahkunud) ja Tarmo Kurves (teenistusest lahkunud) ja hoolekandeteenuste poliitikajuht Marika Tarum ([email protected]), Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi ([email protected]) ja toitumise valdkonna juht Janne Lauk ([email protected]). Määruse koostamisse kaasati Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Eesti Haiglate Liit ja haiglad, Sotsiaalkindlustusamet ja hoolekandeasutused. Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Määrusega kaasnevate mõjude hindamise peatüki on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 3 alusel. Rahvatervise seadus kehtib kuni 31. augustini 2025. a ja seda hakkab alates 1. septembrist 2025. a asendama rahvatervishoiu seadus. Sellest tulenevalt muutuvad automaatselt kehtetuks rahvatervise seaduse alusel antud määrused ja tuleb kehtestada uued määrused rahvatervishoiu seadus alusel. Määruse koostamisel on lähtutud rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030.5 Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Nõuded kehtestatakse tervishoiuasutustele (edaspidi haigla) ja rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 1 kohaselt sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) nimetatud juhul täiskasvanutele sotsiaalteenuste osutamisel: täiskasvanute erihoolekandeteenus (SHS6 § 83 lg 1 p 13) ja väljaspool isiku kodu hoolekandeasutuses (edaspidi hooldekodu) osutatav ööpäevaringne üldhooldusteenus (SHS § 222). Hoolekandeasutused, kus toitlustamise nõudeid tuleb järgida on täiskasvanute ööpäevaringne hoolekandeteenus ja erihoolekandeteenus, kus toimub institutsionaalne toitlustamine. Asutustes, kus hoolealused valmistavad ise või koos abilisega oma toidu, ei kehti määruse nõuete täitmise kohustus. Nõuded kehtestatakse toitlustamise korraldamisele, pakutava toidu koostisele ning toiduenergiavajadusele ja toitainete sisaldusele. Eesmärk on tagada, et haiglas ja hooldekodus

5 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/112062025024.

3

pakutav toit toetaks teenust saavate inimeste tervist ning vastaks nende vajadustele. Määrus ei käsitle haigla ja hooldekodu personali toitlustamist, seal viibivate isikute eraviisilist söömist ega enteraalset sonditoiduga toitmist. Eraviisiline söömine tähendab seda, kui inimene sööb näiteks enda või lähedast poolt toodud või ostetud toitu. Määruse §-s 2 sätestatakse toitlustamise ja menüüde koostamise üldnõuded. Toitlustamisel tuleb järgida seadustes (nt rahvatervishoiu seadus7, toiduseadus8, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus9) sätestatud otsekohalduvaid asjassepuutuvaid nõudeid. Lõikes 1 sätestatakse, et toitlustamisel tuleb arvestada isiku vanust, terviseseisundit ja tervishoiutöötaja antud soovitusi ning eelkõige lähtuda mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest. Kuna tervishoiuasutustes viibivad väga erinevas vanuses inimesi (imikutest kuni vanemaealisteni), siis on oluline, et toitlustamisel arvestataks ka vanusest tingitud eripäradega. Laste puhul võib aluseks võtta riiklikud toidu- ja toitumissoovitused,10 mis aitavad koostada mitmekesist ja tasakaalustatud menüüd. Riiklikes toidu- ja toitumissoovitustes on välja toodud laste (lapsed vanuses 0–17) sihtrühma jaoks sobivad soovitused. Lisaks võib riiklikke toidu- ja toitumissoovitusi kasutada ka täiskasvanute toitlustamisel. Kuna täiskasvanuid viibib tervishoiuasutustes enam, siis täiskasvanute toitlustamisel on toodud välja ka käesoleva määruse lisades vitamiinide, mineraalainete, toiduenergia vajadused ning energiat andvate makrotoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisalduse nõuded. Tõenduspõhised mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtted leiab riiklikest toidu- ja toitumissoovitustest. See on oluline infoallikas, mis aitab kaasa tasakaalustatud menüü koostamist. Tasakaalustatud ja mitmekesine toit toetab inimeste tervist. Riiklikud toidu- ja toitumissoovitused on avaldatud Tervise Arengu Instituudi veebilehel.11 Lisaks sellele saab kasutada ka teisi Tervise Arengu Instituudi koostatud materjale ja juhendeid, näiteks menüüde analüüsimise programmi Nutridata.ee12 ja Toitumine.ee13 veebikeskkonda. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud, muudatused puudutavad eelkõige sätte sõnastuse täpsustusi ja kaasajastatud mõisteid. Kehtivas määruses tuli samuti arvestada, et toit toetaks tervist, oleks vaheldusrikas ning arvestaks inimese terviseseisundist ja vanusest tulenevaid eripärasid. Teatud erisustega on toitlustamisel oluline arvestada, kuna nii haiglas kui ka hooldekodus võib olla inimesi, kes vajavad tervisest tulenevatel põhjustel muudatusi toidu serveerimise viisis või kohandatud menüüd. Inimese terviseseisund võib määrata, millisel kujul, millises koguses ja millise regulaarsusega ta toitu vajab. Näiteks autismispektrihäirest tingituna võib olla vajadus serveerida toitu selliselt, et erinevad toidud omavahel kokku ei puutu. Lisas, kui inimene ise teab, et talle võivad teatud toidud (nt hapukapsas) tekitada ebamugavusi ja seedehäireid, ei pruugi ta vajada erimenüüd, vaid piisab, kui tema individuaalsete eripäradega arvestatakse ja selliseid toite ei pakuta. Individuaalne eripära ei tähenda seda, et tuleb pakkuda menüüd, mis on seotud inimese veendumustest või teistest erisoovidest, vaid mõningaid kohendusi. Sellised kokkulepped tehakse koostöös. Kui tervishoiutöötaja on määranud inimesele terviseseisundist tingitud põhjustel erimenüü, tuleb tervishoiutöötaja soovitustele vastav menüü ka tagada. Enim levinud erimenüüd, mida haiglas ja hooldekodus pakutakse, on laktoosivaba erimenüü, gluteenivaba erimenüü ja tekstuurmodifitseeritud menüü. Lisaks nendele menüüdele on ka teisi erimenüüsid, mida sõltuvalt inimese terviseseisundist tuleb vajaduse korral pakkuda. Erimenüü koostamisel lähtutakse toiduenergia- ja toitainevajaduse soovitustest ning isikule pandud diagnoosist ja tema

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/RTHS. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024021?leiaKehtiv. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/101072020009?leiaKehtiv. 10 https://www.tai.ee/sites/default/files/2025-01/tabelraamat_13.1.25.pdf. 11 https://www.tai.ee/sites/default/files/2025-01/tabelraamat_13.1.25.pdf. 12 https://www.nutridata.ee/et/. 13 https://toitumine.ee/.

4

terviseseisundist. Lisaks on oluline, et teatud terviseseisundite puhul oleks tagatud võimalus süüa ka väljaspool ettenähtud söögiaega. Seda saab käsitada samuti kui terviseseisundist tingitud vajadust ja erimenüüd. Inimese terviseseisundist tulenevate eripäradega arvestamine, erimenüü või erisused tavamenüüs peavad toetama nii inimese üldist tervist kui ka paranemisprotsessi. See, kuidas inimestele tagatakse tavamenüü või terviseseisundist tingitud põhjustel erimenüü, sõltub iga asutuse praktikast. Näiteks mõnes haiglas või hooldekodus kooskõlastatakse menüüd vastutava spetsialistiga. Tavaliselt saab toitlustaja sisendi haiglast või hooldekodust ning sisendi annab vastav tervishoiutöötaja, näiteks toitmisravi spetsialist, arst vms. Nii tavamenüü kui ka erimenüü peavad toetama tervist ja olema kehtivate nõuetega kooskõlas. Erimenüüde puhul tuleb arvestada ka konkreetseid erivajadusi. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Lõikes 2 sätestatakse, et toitlustamise korralduses tuleb vältida nakkus- ja muu terviseohu tekkimist. Haiglas ja hooldekodus peab olema korraldatud seal viibivate isikute toitlustamine ja varustamine nõuetekohase toiduga, vältides seejuures nakkus- ja muu terviseohu tekkimist (nt toidu saastumist jms). Haiglas ja hooldekodus viibib korraga suurem hulk inimesi, kes võivad oma terviseseisundi tõttu olla riskigrupis, mistõttu võib olla vajalik pöörata erilist tähelepanu nakkus- ja muu terviseohu vältimisele. Lisaks võib haiglas viibida inimesi, kelle enda terviseseisund võib potentsiaalselt suurendada nakkusohtu teistele seal viibivatele inimestele. Toitu tuleb serveerida, säilitada ja vedada tingimustes, mis tagavad ohutuse kõikides toitlustamise etappides kuni toidu kliendile või patsiendile üleandmiseni, sööginõude äraveol ja nõude pesemisel. Oluline on kindlustada kõikide, sealhulgas personali ohutus ning vältida nakkuse edasikandumise võimalust mistahes toitlustamise etapis, samuti toidu saastumist ja patogeensete mikroobide paljunemist. Ohutuse tagamiseks järgitakse erinevaid juhendeid, näiteks infektsioonikontrolli standardnõudeid14 ja muid asjakohaseid juhendid15, 16, 17, mis on leitavad Terviseameti veebilehelt ja muudest allikatest. Lisaks tuleb järgida ka kohalduvaid seadusi ja Euroopa Liidu õigusakte. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Lõikes 3 sätestatakse, et toitlustamine toimub üldjuhul kindlaks määratud aegadel, tingimusel et päevasel ajal ei ületa toidukordade vahe viit tundi ja öisel ajal 12 tundi, kui tervishoiutöötaja ei määra teisiti. Oluline on alati arvestada määruse teistes paragrahvides sätestatud nõuetega (nt isiku vanus, tervishoiutöötaja soovitused jne). Näiteks haiglas viibivate imikute või väikelaste puhul tuleb toitlustamisel arvestada ka nende vanust, mis tähendab seda, et neid tuleb toita sagedamini, vastavalt selle vanuserühma vajadusele. Lisaks tuleb arvestada inimese terviseseisundist tulenevaid vajadusi, näiteks diabeedi diagnoosiga inimene võib vajada lühemat toidukordade vahet. Põhitoidukorrad on hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. Haiglas ja hooldekodus on tavaliselt vähemalt kolm põhitoidukorda päevas. Võimaluse ja vajaduse korral pakutakse juurde 1–2 täiendavat toidukorda. Oluline on tagada regulaarne toitlustamine ning mitte lasta toidukordade vahesid liiga pikaks. Toidukordade liiga pikk vahe võib mõjuda veresuhkru tasemele, mis omakorda võib põhjustada väsimust, keskendumisraskusi, ärrituvust ja nõrkust. Kui aga tervishoiutöötaja soovitusel on vajalik korraldada toitlustamine teistel aegadel või toidukordade vahet suurendada või vähendada, tuleb seda ka järgida. Lisaks võib teatud juhtudel olla vajalik korraldada toitlustamist paindlikumalt ka mõne sündmuse raames. Kui on tarvis pakkuda toitu väljaspool tavapärast toitlustamise aega, saab vajaliku toidu eelnevalt ette valmistada ning seda sobival ajal soojendada ja serveerida. Võrreldes kehtiva määrusega on välja võetud toidukordade sageduse nõue, kuna toitlustamise regulaarsus on nõutud juba rahvatervishoiu seaduses. Lisaks ei ole enam sätestatud, kas toidud peavad olema tingimata soojad. Tavapäraste valmistatud toitude hulka on lisandunud uued võimalused, mis pakuvad täisväärtusliku toidukorra, mis ei ole tingimata soe toit. Näiteks pakutakse poke stiilis lõunasöögi varianti, mis tagab täisväärtusliku toidukorra, ent mida ei saa alati nimetada soojaks toiduks, sest on seda vaid osaliselt. Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud vaid, et toidukordade vahed ei läheks liiga pikaks. Sätte

14 https://ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid-gp/26/infektsioonikontrolli-standardnouded. 15 Infomaterjalid tervishoiuasutustele | Terviseamet. 16 https://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/info-koostoopartneritele/hoolekandeasutused. 17 Guideline for Isolation Precautions: Preventing Transmission of Infectious Agents in Healthcare Settings (2007).

5

eesmärk on tagada inimeste tervise ja heaolu kaitse, ennetades toidukordade liiga pika vahe tõttu tekkida võivaid terviseprobleeme. Lõikes 4 sätestatakse, et joogivesi peab vastavalt inimese vajadusele olema ligipääsetav ja piisavas koguses alati kättesaadav. Võrreldes kehtiva määrusega on sätet ajakohastatud ning see põhineb rahvatervishoiu seaduse § 22 lõikes 2 sätestatul, mille kohaselt peab haiglas ja sotsiaalteenuse osutamise korral olema nähtavas kohas ja tasuta kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi. Määrusega suunatakse haiglaid ja hooldekodusid pakkuma veevärgi vett. Ohutu ja tervisliku joogivee kindlustamine elanikkonnale on üks ühiskonna prioriteete. Kraanivee kasutamine vähendab vajadust plastanumate järele, aidates vähendada plastjäätmete hulka ja vähendada nende mõju loodusele. Lisaks on kraanivesi pudeliveest oluliselt odavam, mis on oluline ka kokkuhoiu vaatest. Sätte eesmärk on pakkuda inimestele joogivee kvaliteedinõuetele vastavat tarbimiskoha veevärgi joogivett, et vältida veemahutite ja pudelivee tarbimist, mis on koormav keskkonnale. Kui joogiveega tekib probleem või kahtlustatakse probleemi, tuleb teha joogivee kvaliteedi analüüs, välja selgitada mittevastavuse põhjused ja rakendada muid veeseadusest tulenevaid joogivee kvaliteedinõudeid. Mittevastavusi võib tekkida mikrobioloogia (nt E.Coli, coli-laadsed vm) või keemilise näitajaga (nt plii, nt fluoriid vm) ning sellest sõltuvalt tuleb edasi uurida, kus on probleemi allikas (kas trassis, tarbimiskoha veevärgi sees, joogivee veevõtukoha valgalal või toitealal jne) ning sellest sõltuvalt leitakse maandamise meetmed iga individuaalse juhtumi puhul eraldi. Alati on soovitatav mittevastavuse korral tarbida joogivett alternatiivsetest allikatest seni, kuni mittevastavus on eemaldatud. Oluline on, et joogivesi oleks ligipääsetav ja piisavas koguses kättesaadav kogu aeg. Ligipääsetavus tähendab seda, et kui näiteks inimese terviseseisund ei võimalda tal ise liikuda, tuleb joogivee kättesaadavus tagada viisil, mis arvestab isiku individuaalseid piiranguid. Kui selleks on vaja personali abi, tuleb see abi ka tagada. Lõikes 5 sätestatakse, et võimaluse korral pakutakse lisavalikuna ka taimetoidumenüü valikut ning arvestatakse isiku religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavadega. Alternatiivsete menüüde pakkumisel tuleks enam tähelepanu pöörata sellele, et vajalikud toitained oleksid tagatud. Taimsetest allikatest on raua omastamine väiksem, mistõttu tuleb seda ka enam silmas pidada, et toiduga saadav rauakogus oleks ka taimetoidumenüü puhul piisav. Lisaks on vanemaealistel ka suurem valguvajadus, mida taimetoidumenüü pakkumisel tuleks eraldi silmas pidada. Erisoovid võivad hõlmata ka soovi saada väiksemaid portsjoneid. Kui inimene seda soovib, tuleks võimaluse korral tema soovile vastu tulla. Samuti võib teatud religioonide järgijatel olla soov paastuda kindlatel aegadel, millega tuleks samuti võimaluse korral arvestada. Kuna asutuste rahalised vahendid on piiratud, ei ole võimalik kohustusena alternatiivseid menüüsid tagada, kuid võimaluse korral tuleks seda kindlasti teha. Alternatiivseid menüüsid võivad pakkuda nii haiglad kui ka hooldekodud. Määruse §-s 3 sätestatakse nõuded erimenüüle. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole enam erimenüüdele (dieettoitudele) viitavat lisa ning termin „dieettoit“ on asendatud terminiga „erimenüü“, mis on ka mõistena lahti selgitatud. Lõikes 1 sätestatakse erimenüü mõiste. Erimenüü on menüü, mille eesmärk on tagada toitlustamine lähtuvalt isiku terviseseisundist (nt konkreetsest diagnoosist) ja toetada ravi ning parandada või säilitada tema terviseseisundit. Kõige tavalisemad ja levinumad vajadused on nii haiglates kui ka tervishoiuasutustes laktoosi- ja gluteenivabad erimenüüd ning tekstuurmodifitseeritud erimenüü. Tekstuurmodifitseeritud toidud aitavad näiteks neelamisraskustega inimestel süüa ja juua. Tekstuurmodifitseeritud toitude all mõeldakse toite, mille tekstuuri on vastavalt inimese vajadusele muudetud. Mõned inimesed vajavad tavalisest pehmemaid või väiksemas koguses toite, kuid ka vastupidi – näiteks jooke, mida on kunstlikult paksendatud. Lisaks pakutakse ka teisi spetsiifilisemaid erimenüüsid, mis sõltuvad inimesele pandud diagnoosist ja terviseseisundist. Erimenüü tagatakse haiglas või hooldekodus viibivale isikule tervishoiuteenust pakkuva tervishoiutöötaja soovitustest tulenevalt. Sellised tervishoiutöötajad võivad olla näiteks arst, toitumisravi spetsialist, kliiniline toitumisterapeut, toitmisravi õde jne. Inimese haigusloos ja epikriisis peaks erimenüü vajadus samuti kajastuma. Kui isikule on koostatud erimenüü või muudetakse seni pakutud erimenüüd, kaasatakse sellesse isik

6

ise või tema seaduslik esindaja. Erimenüü vajadusest teavitab reeglina tervishoiutöötaja isikut ennast või tema seaduslikku esindajat. Asutustes on tervislikest põhjustest tingitud erimenüü tagamine korraldatud vastavalt iga asutuse enda sisekorrareeglitele. Tavaliselt vastavad vajadused fikseeritakse ning asjassepuutuvaid osapooli teavitatakse, et inimene saaks õige menüü. Selline korraldus aitab vältida olukordi, kus isik või tema esindaja ei ole erimenüü alusel toidu pakkumisest teadlik. Lõikes 2 sätestatakse, et erimenüü koostatakse kooskõlas tervishoiutöötaja soovitustega ja koostöös toitlustajaga. Tervishoiutöötajad peavad soovitusi andes lähtuma ennekõike teadus- ja tõenduspõhisusest. Sellised nõuded tulevad teistest seadustest (nt tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Haigla ja hooldekodu peab olema valmis tagama vajaduse korral erimenüüd, sõltumata sellest, kas toitlustamisteenus on sisse ostetud või on asutusel oma köök. Kõige levinumad vajadused on laktoosi- ja gluteenivabad erimenüüd ning tekstuurmodifitseeritud erimenüü. Kuid lisaks nendele pakutakse vastavalt vajadusele ka teisi spetsiifilisemaid erimenüüsid. Erimenüü koostamisel tuleb lähtuda parimatest tõendatud teadmistest ning see peab olema kooskõlas tervishoiutöötaja soovituste ja isikule määratud diagnoosiga. Erimenüüde puhul lähtutakse alati inimese vajadusest, tervishoiutöötaja soovitustest ja diagnoosist. Lisaks on oluline, et teatud terviseseisundite puhul oleks tagatud võimalus süüa ka väljaspool ettenähtud söögiaega. Seda käsitletakse samuti kui terviseseisundist tingitud vajadust ja erimenüüd. Erimenüü puhul on oluline, et sõltuvalt diagnoosist ja põhjustest lähtutaks kõige uuematest tõenduspõhistest teadmistest, mis toetaksid inimese paranemisprotsessi. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja määruse lisa, kus oli esitatud vastavalt dieetidele nimekiri, millest erimenüü koostamisel lähtuda. Muudatus on vajalik, kuna erimenüüd on sageli osa ravist, aga ravisoovitused võivad ajas oluliselt muutuda ja aeguda ning seeläbi mõjutada ravitulemusi. Aegunud ja muutunud soovitused ei pruugi enam inimese ravi ega paranemisprotsessi toetada. Oluline on lähtuda kõige uuematest tõendatud teadmistest ja olemasolevatest kogemustest, mis oleksid kooskõlas tervishoiutöötaja soovitustega. Erimenüüd sõltuvad diagnoosist ning iga diagnoosi või näidustuse puhul on vajalik vastav teave, millist toitu valmistada. Lõikes 3 sätestatakse, et erimenüü puhul lähtutakse §-s 3 sätestatud nõuetest. Erimenüü puhul on kõige olulisem, et see toetaks inimese ravi või paranemisprotsessi. Sageli tuleb erimenüüde puhul teha erisusi, mis puudutavad nii toiduenergiat kui ka toitaineid. Samas on olukordi, kus inimene vajab erimenüüd vaid teatud osas või teatud konsistentsiga menüüd. Sellisel juhul saab võimaluse korral lähtuda tavamenüüle kehtestatud nõuetest. Erimenüüde tagamine on kehtiva praktika jätk. Määruse §-s 4 sätestatakse nõuded menüüde koostamisele haiglas. Paragrahvis neli sätestatakse, et täiskasvanute menüü peab vastama lisades 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Lisas 1 on sätestatud energiavajadus ning energiat andvate makrotoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldus kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta täiskasvanute ja vanemaealiste tavamenüüs. Lisas 2 on sätestatud vitamiinide ja mineraalainete minimaalne sisaldus kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta haiglas viibivate täiskasvanute ja vanemaealiste tavamenüüs. Haiglas viibivate inimeste toitlustamisel on oluline valmistada toitu, mis arvestaks täpsemalt vitamiinide ja mineraalainete sisaldusele kehtestatud nõuetega, kuna haiglas viibib suurem hulk inimesi, kelle terviseseisundit ja menüüsid on tarvis enam jälgida. Haiglas viibivate inimeste vajadused võivad olla väga erinevad ning vitamiinide ja mineraalainete täpsete koguste saamine võib mõjutada paranemisprotsessi. Selle tagamiseks on lisas 2 sätestatud vitamiinide ja mineraalainete minimaalne sisaldus kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta haiglas viibivate täiskasvanute ja vanemaealiste tavamenüüs. Haiglate puhul on nende enda soovil jätkatud senise praktikaga lähtuda vitamiinidele ja mineraalainetele kehtestatud normidest, sest see on osutunud neile menüüde koostamisel praktiliseks ja toetavaks abivahendiks. Määruse §-s 5 sätestatakse nõuded menüüde koostamisele hooldekodus. Võrreldes kehtiva määrusega on välja toodud toidugrupid, millest menüü koostamisel lähtutakse. Ka kehtivas määruses oli nõue, et menüüs peab toiduvalik olema vaheldusrikas ja tervislik, kuid

7

nüüd on olulised toidugrupid ka nimetatud. See lihtsustab nii kokkadel kui ka toitlustajatel aru saada, milliseid toidugruppe pakkuda. Lisaks on seatud suhkrule ülempiir. Näitena on tabelis 1 välja toodud hooldekodude orienteeruvad soovituslikud toitude kogused grammides söömisvalmis kujul ning neist saadavad energiakogused põhi- ja alatoidugruppide kaupa kahe nädala keskmisena ühe ööpäeva kohta erinevatele rühmadele, lähtuvalt riiklikest toidu- ja toitumissoovitustest. Tabel 1. Orienteeruvad soovituslikud toitude kogused grammides söömisvalmis kujul ning neist saadavad energiakogused põhi- ja alatoidugruppide kaupa kahe nädala keskmisena ühe päeva kohta erinevatele rühmadele

HO1 (1800 kcal) HO2 (2200 kcal) HO3 (2800 kcal)

KÖÖGIVILJAD, PUUVILJAD JA MARJAD

Köögiviljad ≥ 400 g (120 kcal) ≥ 500 g (150 kcal) ≥ 600 g (180 kcal)

Kaunviljad 30 g (40 kcal) 60 g (80 kcal) 70 g (90 kcal)

Puuviljad ≥ 200 g (100 kcal) ≥ 200 g (100 kcal) ≥ 300 g (150 kcal)

Marjad ≥ 40 g (20 kcal) ≥ 40 g (20 kcal) ≥ 50 g (25 kcal)

TERAVILJATOOTED JA KARTUL

Kiudainerikkad leiva- ja saiatooted

90–100 g (225– 300 kcal)

120–140 g (300–375 kcal)

150–160 g (375–450 kcal)

Pudrud, pasta, kama ja muud sarnased teraviljatooted

200–300 g (150– 225 kcal)

300–400 g (225–300 kcal)

400–500 g (300–375 kcal)

Vähese toiteväärtusega teraviljatooted (nt hommikuhelbed, mannaklimbid, jms)

Pakkuda võimalikult vähe ja harva

Kartul, maguskartul 100–200 g (75– 150 kcal)

100–200 g (75–150 kcal)

200–300 g (150–225 kcal)

PIIMATOOTED 220–330 kcal 220–330 kcal 330–440 kcal

Piim ja piimatooted 110 kcal annab näiteks

 200 ml piima või keefirit (R 2,5%), 300 ml petti

 umbes 100–150 g maitsestamata kohupiima

 umbes 150–200 g maitsestamata jogurtit

 umbes 35 g juustu

Piimatoodete asemel kasutatavad taimsed tooted

Tooted ei ole toitainesisalduselt samaväärsed piimatoodetega

PÄHKLID, SEEMNED JA ÕLIVILJAD NING LISATAVAD RASVAD

Pähklid 20–30 g (90–180 kcal)

30–40 g (180–270 kcal)

30–40 g (180–270 kcal)

Seemned, kakao 3 g (15 kcal) 5 g (25 kcal) 6–7 g (30 kcal)

Õliviljad

20–25 g (150–200 kcal)

20–25 g (150–200 kcal)

30–35 g (250–300 kcal)

Õli, või, rasvarikkad määrded

8

Majoneesid, salatikastmed jm

Pakkuda võimalikult vähe ja harva

KALA, MUNA JA LIHA*

Kala ja mereannid Nädala jooksul näiteks: 150 g lõhet, 70 g räime, 100 g haugi ja 100 g ahvenat (80–160 kcal/p)

Muna ½ muna (40 kcal)

Linnuliha nt 40–50 g nahata kana kintsuliha (80 kcal)

Punane liha

nt 100–150 g liha või 60–70 g hakkliha (40 kcal)

nt kuni 150 g liha või kuni 80 g hakkliha (50 kcal)

Liha- ja linnulihatooted Lihatoodete pakkumisel arvestada need punase liha alla

Kala, muna ja liha asemel kasutatavad taimsed tooted

Tooted ei ole toitainesisalduselt samaväärsed kala, muna ja lihaga

MAIUSTUSED, NÄKSID JA MUUD ORGANISMILE EBAVAJALIKUD TOIDUD

≤ 120 kcal ≤ 160 kcal ≤ 160 kcal

40 kcal on ligikaudu näiteks

 10 g suhkrut või tahket soolast-magusat näksi

 100 g magustatud jooki

* taimetoidumenüüde puhul kasutada kala, muna ja liha asemel valkude allikana rohkem kaunvilju ja nende asemel kasutatavaid taimseid tooteid, samuti rikastatud tooteid. HO1 – hooldekodu: vanemaealised (≥ 70a) naised; HO2 – hoolekodu: täiskasvanud mõõdukalt kehaliselt aktiivsed naised või kehaliselt mitteaktiivsed mehed; vanemaealised (≥ 70a) mehed; HO3 – hooldekodu: täiskasvanud mõõdukalt kehaliselt aktiivsed mehed. Sellisel moel arvestades saab tagatud vajalikud toitained. Kehaliselt mitteaktiivne – inimese ärkveloleku aeg, mille ta veedab valdavalt istudes või lamades (nt istuv televiisori vaatamine istudes, lugemine jms). Mõõdukalt kehaliselt aktiivne – tegevus, mis suurendab südame löögisagedust ja hingamissagedust. Tekib kerge soojatunne, kuid hingeldamine ei sega vestlemist, näiteks rattasõit, kõnd, jooks, ujumine, tantsimine, liikumismängud, raskemad aiatööd jms. Näiteks, kui on vaja toitlustada korraga erineva kehalise aktiivsusega inimesi, arvutakse välja nende keskmine vajadus ja selle järgi valmistatakse ka toit. Pärast saab varieerida portsjonite suuruseid vastavalt vajadusele. Veel täpsemat ja täiendavalt lahti selgitatud infot saab Tervise Arengu Instituudi koostatud riiklikest toidu- ja toitumissoovitustest.18 Lõikes 1 sätestatakse, et menüü koostamisel lähtutakse järgmistest põhitoidugruppidest, milleks on köögiviljad ja puuviljad ning marjad; teraviljatooted ja kartul; piimatooted; pähklid, seemned ja õliviljad ning lisatavad rasvad; kala, muna ja liha. Piisav erinevate toidugruppide pakkumine ja nende sees varieerimine aitab kaasa tasakaalustatud ja mitmekesise menüü koostamisele. Tabelis 1 on välja toodud soovituslikud kogused toidugruppide kaupa. Lõikes 2 sätestatakse, et toitlustaja poolt toidule lisatud suhkrute kogus inimese kohta ööpäevas kahe nädala keskmisena võib olla kuni 30 grammi. See tähendab, et arvesse võetakse toitudele, (sh jookidele, nt tee, kakao, kohv jms) lisatud suhkur. Oluline on, et toitlustaja jälgiks tervikuna toidu valmistamisel kasutatud lisatud suhkrute kogust, et tagada lubatud piiridesse jäämine. Liigne suhkrute tarbimine on seotud mitmete terviseriskidega, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, teist tüüpi diabeet, hambakaaries jms. EFSA soovituste kohaselt võiks vabade ja lisatud suhkrute

18 https://www.tai.ee/sites/default/files/2025-01/tabelraamat_13.1.25.pdf.

9

tarbimine olla võimalikult vähene.19 Oluline on tagada tervist toetav tasakaal. Lisatud suhkrud on sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid ja teised isoleeritud suhkru valmistised, mida kasutatakse toidu valmistamisel või tootmisel. Vabadeks suhkruteks on lisatud suhkrud ning mees, siirupis, mahlas ja kontsentreeritud mahlas looduslikult esinevad suhkrud. Lõikes 3 sätestatakse, et toitlustaja poolt toidu valmistamisel lisatud soola kogus kahe nädala keskmisena ühes ööpäevas inimese kohta võib olla kuni 3 grammi. Ülempiir on seatud, kuna liigse soola tarbimine on seotud mitmete haigustega, näiteks kõrge vererõhk. Lõikes 4 sätestatakse, et menüü peab vastama lisas 1 sätestatud nõuetele. Lisas 1 on sätestatud energiavajadus ning energiat andvate makrotoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldus kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta täiskasvanute ja vanemaealiste tavamenüüs. Lisas sätestatud nõuded on arvestatud ööpäevase vajadusena, mis tähendab seda, et need tuleb jaotada erinevate toidukordade vahel. Lisas on märgitud ka kehalise aktiivsuse tasemed, mida tuleb samuti arvestada. Määruse §-s 6 sätestatakse nõuded tehnoloogilisele kaardile. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Lõikes 1 sätestatakse, et haiglas ja hooldekodus pakkumiseks valmistatud toidu kohta peab olema koostatud tehnoloogiline kaart kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tehnoloogiline kaart võimaldab näha toidu koostisosi ja muid toitu iseloomustavaid näitajaid, mis on vajalik nii toitlustajale kui asutusele endale (nt raviarstile, toitmisravi spetsialistile) kui ka järelevalve tegemiseks. Tehnoloogiline kaart lihtsustab asutustel menüüde planeerimist, näiteks personali vahetuse korral on uuel töötajal selged juhised ja näitajad juba kaardil olemas, mis lihtsustab töö sujuvat jätkumist ning aitab vältida vigu. Lõikes 2 sätestatakse, et tehnoloogilisele kaardile märgitakse toidu nimetus, selle valmistamiseks kasutatavad koostisosad koos neid iseloomustavate näitajate ja netokogustega grammides, toidu valmistamisel kasutatud tehnoloogia kirjeldus, valmistatud toidu kogus ja toitumisalane teave toiduenergia, makrotoitainete ja kiudainete, haiglates ka kaaliumi ja naatriumi kohta. Valmistatud toidu kogusena on mõeldud eelkõige valimistoidu massi grammides. Siin ei ole mõeldud, et iga serveerimiskoguse kohta tehakse eraldi kaart. Tehnoloogilisel kaardil olevad andmed on olulised nii asutusele endale ja toitlustajale kui ka järelevalve tegemiseks. Selged juhised ja näitajad lihtsustavad töö sujuvat jätkumist ning aitavad vältida vigu. Määruse §-s 7 sätestatakse nõuded menüü avalikustamisele ja menüüs avaldatavale teabele. Võrreldes kehtiva õigusega on sõnastust täpsustatud ning lisatud on nõue, et menüü ja toitude koostise juurde tuleb lisada teave levinumate toiduallergeenide kohta. Lõikes 1 sätestatakse, et menüü peab haiglas või hooldekodus viibivale isikule olema ligipääsetavas, nähtavas ja teadaolevas kohas, et teenusesaaja teaks, milliseid toite pakutakse. Vajaduse korral tuleb isikule konkreetse söögikorra menüüd talle arusaadaval viisil tutvustada. Kui inimesel on terviseseisund, mis ei võimalda menüüd näha, tagatakse talle ligipääs menüüle vastavalt tema vajadusele ja seisundile, näiteks menüü ette lugemise teel. See, millisel moel menüüle ligipääs tagatakse, jääb iga asutuse enda otsustada. Lõikes 2 sätestatakse, et lõike 1 kohaselt avaldatavas menüüs peavad olema esitatud toitude nimetused ja lõikes 3 nimetatud teave ehk teave kõikide menüüs sisalduvate toitude koostises olevate peamiste allergiat või talumatust põhjustavate koostisosade kohta. Kui toidu nimetusest ei selgu, millega on tegu, tuleb toidu peamiste koostisosade nimetused eraldi välja tuua. Oluline on, et inimesed saaksid aru, mida neile söögiks pakutakse. Info peamiste allergeenide kohta on oluline nii allergikule endale kui ka asutuse personalile, et ennetada võimalikke terviseriske.

19 European Food Safety Authoroty. https://www.efsa.europa.eu/en/news/added-and-free-sugars-should-be-low- possible.

10

Lõikes 3 sätestatakse, et menüü ja toitude koostise juures peab olema esitatud teave kõikide levinumate toiduallergeenide kohta vastavalt EL-i määruse nr 1169/2011 lisale 2.20 Menüüs tuleb nimetada näiteks gluteeni sisaldavad teraviljad (s.o nisu, rukis, oder, kaer, speltanisu, kamut või nende hübriidliinid) ja neist valmistatud tooted, koorikloomad ja neist valmistatud tooted, muna ja neist valmistatud tooted, kala ja sellest valmistatud tooted, maapähklid ja neist valmistatud tooted jne. Inimesel, kellel on mõne toidu vastu allergia, võib allergiat tekitava koostisosa tarbimine põhjustada organismis reaktsioone alates kergest nahaärritusest kuni tõsiste terviseprobleemideni. Selline info on kriitiline mitte ainult allergiku enda, vaid ka asutuse personali jaoks, et ennetada võimalikke terviseriske. Lõikes 4 sätestatakse, et menüüd talletatakse vähemalt kaks nädalat. Menüüd säilitatakse viisil, mis tagab võimaluse nendega vajaduse korral tutvuda, tavaliselt vastavalt asutuse dokumendihalduse korrale. Oluline on see, et säilitatakse kõik menüüd, sealhulgas need, mida on kohandatud tervishoiutöötaja soovituse alusel. Tagantjärele juurdepääs menüüdele peab olema tagatud, kuna see on vajalik nii järelevalve tegemiseks kui ka muude asjaolude selgitamiseks, mis nõuavad menüüdes sisalduva teabe kasutamist. Määruse §-s 8 sätestatakse, et määrus jõustub 1. septembril 2025, arvestusega, et samal päeval jõustuvad ka rahvatervishoiu seadus ja selles olev volitusnorm käesoleva määruse kehtestamiseks. Määruse § 5 lõiked 2 ja 3 ning lisa 2 jõustuvad 1. septembril 2026. a. Lisas 1 on sätestatud energiavajadus ning energiat andvate makrotoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldus kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta täiskasvanute ja vanemaealiste tavamenüüs. Lisas 2 on sätestatud vitamiinide ja mineraalainete minimaalne sisaldus kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta haiglas viibivate täiskasvanute ja vanemaealiste tavamenüüs. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Toitlustamine haiglates ja hooldekodudes Määruse eesmärk on tagada, et haiglates ja hooldekodudes ööpäevaringselt viibivatele inimestele pakutav toit oleks tasakaalustatud ja tervist toetav ning vastaks kaasaegsetele toitumis- ja toidusoovitustele, mistõttu põhineb mõjuanalüüs toitlustamisnõuete kaasajastamisel. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset mõju, mõju majandusele, keskkonnamõju ja mõju riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: patsiendid, kellele tagatakse toitlustamine haiglates ning teenusesaajad ööpäevaringsetes erihoolekandeasutustes ja väljaspool kodu ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamisel

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32011R1169.

11

Haiglaravil viibides saavad toitlustust statsionaarse ravi patsiendid. 2024. aastal tasus Tervisekassa 105 695 statsionaarsel ravil viibinud ja 18 238 alaealise patsiendi eest.21 Lisanduvad ka erahaiglates toitlustatavad patsiendid, keda on hinnanguliselt kuni 6000. Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust sai 2023. aasta jooksul 15 19422 ja ööpäevaringset erihooldusteenust 2547 (sh 248723 riigieelarvelisel ja 6024 riigieelarvevälisel kohal) isikut. Nimetatud ööpäevaringsete sotsiaalhoolekandeteenuste kasutajate hulk võib osaliselt kattuda haiglaravil viibinutega. Võrreldavas vanuses rahvastikust (2024. aasta 1. jaanuari seisuga täiskasvanuid 1 106 808 ja alaealisi 267 879) moodustavad haiglates ja hooldekodudes toitlustatavad täiskasvanud patsiendid ligikaudu 11% ja alaealised 7%, seega on sihtrühma suurus keskmine. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Toitlustusnõuete kaasajastamisel on positiivne mõju inimeste füüsilisele ja kaudselt ka vaimsele tervisele ning heaolule, samuti suurenevad võrdsed võimalused. Haiglaravil ja hooldekodus viibides tarbitava toidu kvaliteet ja täisväärtuslikkus mõjutab otseselt inimeste tervist. Kehv toitumine võib põhjustada immuunsüsteemi nõrgenemist, pikemat taastumisaega ja suuremat suremust. Tasakaalustatud, toitaineterikas ja inimeste toitumisvajadustest lähtuv menüü aitab ennetada lihasmassi kadu, toetada tervise paranemist ja vähendada hospitaliseerimisega seotud komplikatsioone.25, 26 Määrusega tagatakse, et terviseseisundist tingitud põhjustel erimenüü saajad saavad teiste inimestega võrdväärselt kaasaegsetele ja tõenduspõhistele soovitustele vastavat toitu. Kehtiva määruse lisast erimenüüde viite eemaldamisega välditakse olukorda, kus erimenüüd tuginevad aegunud teadmistele ega toeta optimaalselt inimese tervenemist. Kokkuvõttes on sihtrühma suurus keskmine. Mõju ulatus on haiglas ja hooldekodus toitlustatavate inimeste jaoks samuti keskmine – tasakaalustatud ja tervist toetava menüü pakkumisel avaldub sihtrühmale positiivne tervisemõju, kuid kaasajastatud menüü pakkumisega eeldatavasti inimestele kohanemisraskusi ei teki. Mõju avaldumise sagedus sõltub haiglaravil viibimise või ööpäevaringse üld- või erihooldusteenuse saamise ajast – iga päev teenust saavate ja pikaajalisel ravil viibivate inimeste jaoks võib mõju avaldumise sagedus olla suur, kroonilise haigusega regulaarselt statsionaarsel ravil viibivate patsientide jaoks keskmine ning juhuslikult või lühikest aega haiglaravil viibivate patsientide jaoks väike. Kuivõrd tegemist on inimeste tervist positiivselt mõjutava muudatusega, siis ebasoovitavaid mõjusid patsientidele ei teki. Eelnevat arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga. Mõju majandusele Sihtrühm 1: haiglad ja hooldekodud 2023. aasta seisuga oli Eestis 50 haiglat: 30 neist avaliku sektori ja 20 erasektori haldusalas.27 Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust pakkus 2023. aastal 174 asutust28 ja ööpäevaringset erihooldusteenust 87 üksust. Kõikidest tervishoiu- ja

21 Tervisekassa. Kõik teenused | Tervisekassa. 22 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2023. 23 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2023. 24 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2023. 25 Osman, N. S., Md Nor, N., Md Sharif, M. S., Hamid, S. B. A., & Rahamat, S. (2021). Hospital Food Service Strategies to Improve Food Intakes among Inpatients: A Systematic Review. Nutrients, 13(10), 3649. 26 Hospital Management Studies Journal (Homes Journal), Volume 4 No. 2, June 2023. 27 Tervise Arengu Instituut. TTO10: Iseseisvad tervishoiuasutused omaniku liigi ja maakonna järgi. PxWeb. 28 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2023.

12

sotsiaalhoolekandeasutustest, mida oli 2023. aastal 2604,29 moodustavad mõjutatud asutused 12%, seega on sihtrühma suurus keskmine. Peres ja grupis toitu valmistavad, ööpäevaringset asutusepõhist teenust pakkuvad asutused määruses sätestatud nõudeid järgima ei pea, teenuseosutajatel on juba rahvatervishoiu seadusest tulenev kohustus, et toitlustamine peab olema eakohane, regulaarne ja toitlustatava inimese terviseseisundile vastav ning katma tema asutuses viibimise ajale vastava osa tema ööpäevasest toiduenergia- ja toitainevajadusest. Uute nõuetega tutvumine ja nimetatud muudatuste tegemine võib mõjutada asutuste eelarvet: tekib ajutiselt täiendav halduskoormus ja vastavuskulu, mis on seotud aja- ja tööjõukuludega. Toitlustamiseks lepingupartnereid kasutavatel tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustel tekib vajadus toitlustamise nõuded läbi rääkida ja vajaduse korral sõlmitud lepinguid muuta. Samuti võib tekkida ajutine vajadus olemasolevat dokumentatsiooni või infosüsteemi vastavalt ajakohastatud nõuetele täpsustada. Kuna muudatused puudutavad eelkõige üldist ajakohastamist, siis olulisi muudatusi ei ole vaja teha. Samas võib osadel haiglatel olla vajadus üle vaadata mikrotoitainete piirnormid ning viia need vastavusse tänapäevaste piirnormidega. Asutused, kes on seni lähtunud tänapäevastest üldistest toidu- ja toitumissoovitustest, siis nende puhul ei ole vaja olulisi muudatusi teha. Määruse kaasajastamine toob kaasa valdavalt ühekordsed kulud ja tegevused, kuid osades asutustes võivad ka ühekordsed korralduslikud mõjud olla suuremad, mis on seotud eelkõige seniste juurdunud praktikate muutmise vajadusega. Määruse uuendamine ei too üldjoontes kaasa halduskoormuse kasvu, vaid eeldatavasti soodustab ajajooksul selle vähenemist, kuna selgemad tööprotsessid, vähenenud nõuded ja üheselt mõistetavad ootused aitavad tagada sujuvama toimimise. Samas võib see osade asutuste puhul enam aega võtta. Samuti võivad olla mõjud suuremad nendes asutustes, kus on personalipuudus. Määruse lisast erimenüüde nimekirja väljajätmisega tekib juurde paindlikkust sobivate erimenüüde pakkumiseks, mistõttu võib suureneda vajadus erimenüüde koostamise võimekust omavate spetsialistide järele, kes koostöös toitlustuse pakkujaga tagavad, et erimenüüd oleksid nõuetele vastavad, mitmekesised ja tasakaalustatud. Lisaks võib asutuste valmisolek teaduspõhiste erimenüüde kasutamise näidustuse ja kestvuse osas olla ebaühtlane ning seetõttu ka kohanemine erinev. Kuna teaduspõhiste erimenüüde kasutamine on erimenüüd saava inimese jaoks olulise tähtsusega, on sellise praktika juurutamine vajalik, et tagada inimesele kaasaegne ja teaduspõhine terviseseisundile vastav menüü. Nimetatud muudatused toovad mõjutatud sihtrühmale kaasa vähese kuni mõõduka tööjõu- ja ajakulu, samuti täiendava vastavuskulu asutuste eelarvele seoses infosüsteemi arendamise või menüüde korrigeerimisega. Nendel asutustel, kes on ka seni lähtunud üldjoontes vaheldusrikka ja tervisliku (tasakaalustatud ja mitmekesise) toitumise põhimõtetest, mis on kehtiva määrusega nõutud, olulisi kulusid menüüde korrigeerimisega ei teki. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Mõju ulatus on mõjutatud tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuseid pakkuvate asutuste jaoks keskmine – uuendatud määruse rakendumisel tekib asutustele ajutiselt uusi ülesandeid, et tagada vastavus kehtestatud nõuetele ning seeläbi avaldub vähene mõju asutuste eelarvele, kuid eeldatavalt muudatustega kohanemisraskusi ei kaasne. Muudatuste tegemine on haiglatele ning eri- ja üldhooldusteenuse pakkujatele ühekordne protsess, mistõttu on mõju avaldumise sagedus väike. Samas võib osade asutuste puhul olla mõju ulatus suurem sõltuvalt sellest, millised on olnud senised praktikad. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest tegemist on asutuses viibivate inimeste tervist ja paranemisprotsessi positiivses suunas mõjutava muudatusega.

29 Statistikaamet. ER026: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED OMANIKU LIIGI JA TEGEVUSALA

(EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas.

13

Kokkuvõttes on haiglatele ning väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust ja ööpäevaringset erihoolekandeteenust pakkuvatele asutustele avalduv mõju oluline. Sihtrühm 2: haiglates ja hooldekodudes toitlustust pakkuvad ettevõtted Määrus puudutab haiglate ja hooldekodude lepingupartnereid, kes neis asutustes toitlustusteenust pakuvad. Põhi- või lisategevusalana toitlustamisega tegelevaid äriüksusi on äriregistri andmetel 146630, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus haiglate ja hooldekodude arvu järgi hinnates keskmine. Uute nõuetega tutvumine ja nõuetele vastavate uute menüüde koostamine toob toitlustust pakkuvatele ettevõtetele kaasa vähese aja- ja tööjõukulu. Toitlustajale tekib senisest enam paindlikkust, kuna edaspidi ei ole vajalik kolmel põhitoidukorral pakkuda tingimata sooja toitu, vaid saab kasutada erinevaid täisväärtusliku toidu pakkumise võimalusi. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Mõju ulatus on toitlustusteenuse pakkujatele väike – kuigi toitlustusettevõtted peavad uute nõuetega tutvuma ja neid edaspidi järgima, jätkub asutuse igapäevatöö oluliste muudatusteta. Kuivõrd muudatustega tutvumine on ühekordne protsess, on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest ainsa negatiivse mõjuna võib välja tuua vähest kulu seoses uute nõuetega tutvumisega. Toitlustusettevõtetele avalduv mõju on väheoluline. Mõju riigivalitsemisele Sihtrühm: Terviseamet Terviseametile jääb määruse jõustumisel järelevalve funktsioon. Seni on järelevalves rakendatud nii riskipõhist kui ka ennetavat lähenemist. Kontrollid toimuvad tavaliselt dokumentide põhjal, et hinnata nende vastavust kehtivatele nõuetele. Vajaduse korral võib menetlus hõlmata ka kohapealset kontrollkäiku, vestlusi personaliga ja pistelist toidukontrolli. Muudatustega kaasneb vähene aja- ja tööjõukulu, kuid märkimisväärset töökoormuse kasvu ega kulu asutuse eelarvele ei kaasne. Ennetavat järelevalvet on hoolekandeasutustes aastatel 2022–2024 viidud läbi 74 korral, kaebuste alusel 15 korral. Haiglate puhul on ennetavat järelevalvet aastatel 2022–2024 ei ole tehtud, kaebuste põhjal on järelevalve viidud läbi kuuel korral. Kuivõrd asutuse igapäevatöö ei muutu ning kehtestatavate nõuetega tutvumine ja järelevalvetingimuste ülevaatamine on ühekordne tegevus, on mõju ulatus ja avaldumise sagedus väike. Ühekordse kuluna on vaja Terviseameti järelevalvesüsteemi MEIS IT-arendusteks kokku 7500 eurot. Seda taotletakse RES 2026–2029 raames. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on Terviseameti jaoks väike. Kokkuvõttes on Terviseametile avalduv mõju väheoluline. Keskkonnamõju Sihtrühm: kogu elanikkond Määruse muudatus, mille rakendumisel pakutakse haiglates ja hooldekodudes senisest tervist toetavamat ja tasakaalustatumat menüüd, mõjutab positiivselt kõiki keskkonnamõju valdkondi ning

30 E-äriregister. Otsingu tulemused | e-äriregister.

14

seeläbi kogu elanikkonda. Kliima ja keskkond mõjutavad otseselt elanikkonna heaolu ja tervist, nii vaimset kui füüsilist tervist.31, 32 Tasakaalustatud toitumine on väiksema keskkonnamõjuga, kuna sisaldab eelkõige palju taimset päritolu toitu ning vähe loomset päritolu toitu. Väikese keskkonnamõjuga toitumise laialdane levik on seotud nii kliimamuutuste leevendamise kui ka positiivsete tervisetulemustega toidusüsteemi kaudu.33 Loomade kasutamine toiduainete tootmise tehnoloogiana avaldab teadaolevalt kliimale suurt negatiivset mõju. Loomade, nende sööda ja söödakultuuride kasvatamine moodustab suure osa inimtekkelise CO2 heitkogustest.34, 35 Uuringud näitavad, et loomakasvatuse vähendamisel on positiivne mõju kliimamuudatuste pidurdamisel, puhta vee ja maa säilitamisel, õhusaaste vähendamisel ja elurikkuse kaitsmisel.36 Toidu tootmisega on seotud enam kui veerand maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest.37 Pikemas perspektiivis parandab täisväärtusliku ja tervist toetava toidu tarbimine rahvastiku tervist, mis leevendab survet tervishoiusüsteemile ning vähendab ühtlasi ka tervishoiusüsteemis tekkivate jäätmete hulka. Määrusega suunatakse haiglaid ja hooldekodusid pakkuma ühisveevärgi vett. Ohutu ja tervisliku joogivee kindlustamine elanikkonnale on üks ühiskonna prioriteete. Kuna Terviseamet kontrollib regulaarselt joogivee kvaliteeti ning on tõendanud selle kvaliteedinõuetele vastavuse, on selle kasutamine tervisele ohutu. Võrreldes pudelivee tarbimisega on ühisveevärgist pärit joogivee kasutamisel ka positiivne majanduslik ja keskkonnamõju. Pudelivee tarbimise vähendamisega väheneb tekkivate plastjäätmete hulk ja kasvuhoonegaaside heitkogus38. Kokkuvõttes mõjutab määruse muudatusest tulenev keskkonnamõju kogu elanikkonda, mistõttu on mõjutatud sihtrühm suur. Kuivõrd määruse muudatuse mõju elanikkonnale on kaudne, on mõju ulatus väike. Arvestades, et mõjutatud asutustes pakutakse toitu iga päev, siis avaldub vähene pidev mõju keskkonnale ning seeläbi kogu rahvastikule sageli, mistõttu on mõju avaldumise sagedus suur. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk elanikkonnale on keskkonnamõju vaatest väike – tegemist on kliimat ja keskkonda ning seeläbi elanikkonna tervist ja heaolu toetava muudatusega. Eelnevat arvesse võttes võib öelda, et tegemist on olulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ei kaasne. Nõuete täitmise korralduslikke kaudseid kulusid on käsitletud mõjude analüüsis. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025, kuna rahvatervishoiu seadus jõustub 1. septembril 2025.

31 WHO. Climate change. 32 Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC). (2022). Climate Change 2022: Impacts, Adaptation, and Vulnerability. Contribution of Working Group II to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change. Cambridge University Press. 33 Jarmul S, Dangour AD, Green R, Liew Z, Haines A, Scheelbeek PF. Climate change mitigation through dietary change: a systematic review of empirical and modelling studies on the environmental footprints and health effects of 'sustainable diets'. Environ Res Lett. 2020 Dec 22;15:123014. 34 Hayek, M.N., Harwatt, H., Ripple, W.J. et al. The carbon opportunity cost of animal-sourced food production on land. Nat Sustain 4, 21–24 (2021). 35 Friedlingstein, P., O'Sullivan, M., et al. Global Carbon Budget 2020, Earth Syst. Sci. Data, 12, 3269–3340. 36 Eisen MB, Brown PO (2022) Rapid global phaseout of animal agriculture has the potential to stabilize greenhouse gas levels for 30 years and offset 68 percent of CO2 emissions this century. PLOS Clim 1(2): e0000010. 37 Hannah Ritchie (2019) - “Food production is responsible for one-quarter of the world’s greenhouse gas emissions. https://ourworldindata.org/food-ghg-emissions. 38 Euroopa Komisjon.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse koostamisse kaasati Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Eesti Haiglate Liit ja haiglad, Sotsiaalkindlustusamet ja hoolekandeasutused. Määrus esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile, Eesti Haiglate Liidule ja Sotsiaalkindlustusametile. Kooskõlastustabel märkustega ja nendega arvestamise kohta asub lisas.