Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses

Kooskõlastustabel „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

1

NR ESITAJA JA MÄRKUSE SISU VASTUS 1. Siseministeerium

Põhiline puudus määruse eelnõus on see, et sisuliselt ei ole arvestatud kinnipidamiskeskuse teatud aspektides erinevustega võrreldes vanglas või arestimajas viibijatega. Seda ei tee ka kehtiv määrus ning uue määruse kehtestamisega tuleks puudus kõrvaldada. Näiteks on isikute toiduenergiavajadust kirjeldatud ja isikud vastavalt rühmadesse jagatud alates 15 eluaastast. Lapsi puudutavate sätete kehtestamisel lähtutakse eeldusest, et tegemist on kuni 3aastaste lastega, kes elavad vanglas koos kinnipeetavaga. Kinnipidamiskeskusesse paigutamisel tuleb aga ette, koos lähedastega paigutatakse ka üle 3- ja alla 15aastaseid lapsi, seejuures on nad ka ise paigutatud välismaalased ehk määruse tähenduses kinnipeetavad. Seega oleks õigustatud kehtestada täpsemad nõuded ka selles vanusevahemikus lastele. Praegu annab määrus juhise vaid üldiselt – arvestada isiku vanust, sugu ja kehalise aktiivsuse taset, kuid määruse lisast 1 ei ole 4- kuni 14-aastase osas midagi aluseks võtta. See muudab problemaatiliseks ka § 8 lg 2 erisuse kohaldamise nimetatud vanuserühma puhul. Kinnipidamiskeskuses tulebki enim ette religioonist tulenevalt soovitud toitlustamise erisusi. Eeltoodust tulenevalt esitame järgnevad ettepanekud:

Võetud teadmiseks.

1. Eelnõu § 1 sõnastus on eksitav. Mainitakse kinnipidamiskeskuseid mitmuses. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) kohaselt on Eestis üks kinnipidamiskeskus. Ühtlasi on reguleerimisala subjektide loetelust puudu kinnipidamiskeskuses viibivad isikud – nende kohta ei kasuta õigusaktid määratlust kinnipeetav ega ka muid loetelus märgitud termineid. Teeme ettepaneku sõnastada määruse § 1 järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse nõuded toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele vanglates, arestimajades ja kinnipidamiskeskuses, kus on korraldatud kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalaste (edaspidi kinnipeetav) ning kinnipeetavaga koos viibiva kuni kolmeaastase lapse toitlustamine.“

Arvestatud.

2. Eelnõu § 6 sõnastus arvestab üksnes vangistusseaduse kohaldamisalaga. Kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalaste

Arvestatud.

Kooskõlastustabel „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

2

andmeid ei töödelda VangS alusel kehtestatud andmekogus, vaid sõltuvalt nende staatuse eripärast erinevates (kokku koguni kolmes) PPA andmekogudes. Tervishoiutöötaja suuniseid ka isikutoimikutes hoitavates dokumentides. Seega tuleb §-i 6 sõnastust täiendada. Teeme ettepaneku sõnastada § 6 järgmiselt: „Tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisuste kavandamisel lähtutakse tervishoiutöötaja soovitusetest vastavalt vangistusseaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud või muus asjakohases andmekogus või dokumendis märgitule ning see planeeritakse koostöös toitlustajaga.“

3. Eelnõu § 7 sätestab pealkirja kohaselt nõuded lapse menüüle. Sisuliselt aga lähtub eelnõu paragrahvi sõnastamisel sellest, et toitlustatakse vaid vanglas elavaid kuni 3-aastaseid lapsi. Kinnipidamiskeskuses viibivate erinevas vanuses laste osas § 7 lõiget 3 kohaldada ei saa, ehkki sätte üldise sõnastuse kohaselt peaks seda eeldama. Ka § 8lg 3 sõnastus peaks arvestama kinnipidamiskeskusesse paigutatud lastega, kelle mikrotoitainete piisavuse tagamise vastutust ei ole õige jätta neile endale, vaid ikkagi lähedasele, kes lapse toitlustamist suunab.

Arvestatud.

Viru Vangla Sotsiaalministeerium on edastanud vanglatele seisukoha andmiseks

sotsiaalministri määruse „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ eelnõu. Vanglas kinni peetavate isikute toitlustamine on Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna tööülesanne ja oma tööülesannete täitmisel esindab vanglateenistuse haldusosakonna juhataja kõiki vanglaid. Käesolev seisukoht on esitatud Tallinna, Tartu ja Viru Vangla nimel. Esiteks toome välja, et eksitav on määruse eelnõu seletuskirja 5. osas väidetu, et määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ei kaasne. See ei vasta tõele, sest vangla kulud kinnipeetavate toitlustamisele kasvavad oluliselt.

Täpsustatud mõnevõrra seletuskirja. Antud määrust ei ole uuendatud 23. aastat. 23. aastat tagasi seatud minimaalsed mikrotoitainevajadused on mõnevõrra uuendatud, mis tähendab seda, et mikrotoitainete nõuded viiakse vastavusse tänapäevaste piirnormidega. Määrusega tagatakse eelkõige organismi toimimiseks vajalikud toitained vastavalt piirnormidele.

Kooskõlastustabel „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

3

Määruse eelnõu muudab oluliselt olemasolevat toitlustamispõhimõtet, kohustades §-s 5 tagama vanglat erinevaid toiduaineid. Samal ajal tuleb arvestada eelnõu § 5 lg 1 üldise kohustusega menüüd varieerida ning määruse lisades 2-5 sätestatud mikro- ja makrotoitainete tagamise, aga samuti nende vahekorra nõuetega. Viimane omakorda tekitab lisaks määruse § 5 lg-s 2 nimetatud toidugruppidele vajaduse lisada menüüsse nt seemned.

Muudetud eelnõu sõnastust. Menüü koostamisel tuleb lähtuda nimetatud toidugruppidest, kuid ei ütle täpselt ette, kuidas menüü koostatakse. Selline sõnastus tagab enam paindlikkust. Menüüde varieerimine on oluline, kuna senise praktika järgi ei muutunud menüü mitu kuud. Menüüde varieerimine eeldab ühekordseid korralduslikke tegevusi. Täpsustasime ka § 5 lõike 1 sõnastust. (1) Kinnipeetava menüüs peavad põhitoidud vähemalt iga neljanädalase tsükli järel olema erinevad ning vastama ühes kuus lisades 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Põhitoidu alla ei kuulu ülejäänud lisandid nagu salat, köögi- ja puuviljad, marjad, leiva- ja saiatooted, magustoit ega joogid.

Eelnõu läbi vaatamise käigus oleme hinnanud, et tänaste toiduainete hindade juures suureneb aastane eelarvekulu kinni peetud isikute toitlustamisele ca 1,6 miljonit eurot aastas. Ühe toidupäeva maksumus oleks edaspidi 4,12 eurot senise 1,87 euro asemel. Tegemist on otseste kuludega, arvestades olemasolevat menüüd.

Kuna konkreetsed arvutused puuduvad, siis palume täpseid selgitusi ja arvutusi, mis näitab, milline säte toob kaasa sellise hinnatõusu.

Määruse eelnõu § 5 lg 1 kohustab vanglat tagama, et menüü peab olema neljanädalase tsükli jooksul igal nädalal erinev. Sätte selline sõnastus on tõlgendatav nii, et nelja nädalase tsükli korral ei tohi toidukorrad korduda, mis toob kaasa vajaduse töötada välja uusi retsepte ja selleks personaliressursi leidmise. Samuti muutuvad toiduainete korraga sisse ostetavad hankemahud, mis samuti võib toorme hinda mõjutada. Eelnõus puudub hinnang selliste organisatoorsete muudatustega kaasnevatele kuludele.

Täpsustasime § 5 lõike 1 sõnastust. (1) Kinnipeetava menüüs peavad põhitoidud vähemalt iga neljanädalase tsükli järel olema erinevad ning vastama ühes kuus lisades 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Põhitoidu alla ei kuulu ülejäänud lisandid nagu salat, köögi- ja puuviljad, marjad, leiva- ja saiatooted, magustoit ega joogid. Ühekordsed korralduslikud tegevused ei eelda püsikulu.

Samuti ei ole arvestatud määruse lisas 5 D-vitamiini kohta tehtud märkuse 2 (Tubase eluviisi puhul võimaluse piires toidulisandina juurde pakkuda) puhul sellega, et vanglas määravad vitamiine tervisest tuleneval vajadusel tervishoiuteenuse osutajad. Eelnõus kirjeldatud põhimõte mõjutab sellisel kujul ka tervishoiuteenuste eelarvet, kuna tekitab täiendavat diagnoosimisvajadust ning vajadusel vitamiinide väljastamist. Märgime lisaks, et kirjeldatud märkuse mõiste „võimaluse piires“ on ebaselge, eeskätt seetõttu, et riik ei saa kohustuste täitmata jätmisel tugineda nt eelarvevõimalustele

Õigusselguse huvides on lisast 5 välja võetud D-vitamiin ning vastav viide toidulisandile.

Kooskõlastustabel „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

4

Eesti karistusõigus (KarS § 33) sätestab põhimõtte, mille järgi saab kuriteo eest vastutusele võtta vähemalt 14-aastase isiku. Sama vana isiku suhtes saab ka kohaldada vanglas kinnipidamist ja teda tuleb vanglas toitlustada. Viru vanglas tegutseb üksus, mis on spetsialiseerunud meessoost alaealiste ja noorte Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn [email protected] Teie: 13.06.2025 nr 1.2-2/46-1 Meie: 02.07.2025 nr 1-3/1- 25/9348-2 Seisukoht määruse eelnõule "Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses" 2 (2) kinnipeetavatega tegelemisele, kuid alaealised ja noored võivad paikneda ka teistes vanglates. Seega oleme seisukohal, et põhjendatud ei ole alaealiste ja noorte toitlustamise korraldamine lähtuvalt nende paiknemisest. Vanglad on ka täna lähtunud isiku vajadustest, mitte tema paiknemisest vanglas. Põhjendatud ei ole seetõttu ka lisas 3 nooremate kui 14-aastaste toitlustamisvajaduste väljatoomine.

Kuna tegemist oli kehtiva määruse sättega, mis jäeti sisse üleminekusättena, oli sõnastus üks ühele võetud kehtiva määruse sõnastusest. Vastavad parandused on sisse viidud.

Määrus eelnõu § 6 sätestab, et tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisuste kavandamisel lähtutakse tervishoiutöötaja soovitustest vastavalt vangistusseaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogus märgitule ning see planeeritakse koostöös toitlustajaga. Leiame, et normist jääb ebaselgeks tervishoiuteenuse osutaja rolli maht eritoitlustust vajava kinnipeetava menüü koostamisel, millised võivad olla sellise menüü kõrvalekalded tavapärasest jms, sest määratud lisatoit (- toiduained) või vastupidi nende eemaldamine, võib oluliselt mõjutada kogu menüü määruse lisades 1-5 kirjeldatud tasakaalu. Meie hinnangul tuleks sarnaselt määruse §-s 8 sätestatud põhimõttega vaidluste vältimiseks lisada erisus, et menüü muutmisel ei ole määruse lisades 1-5 nõuete täitmine kohustuslik selles osas, milline mõju tuleneb tehtud menüümuudatusest. Lisaks leiame, et normi sõnastus on ebaselge. Meie hinnangul tuleks esmalt tervishoiutöötajal kaasata toitlustaja menüümuudatuse arutellu ning selle tulemit kirjeldab vangistusseaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogu kanne kinnipeetava toidunormi ja toitlustamise erisuste kohta.

Antud määrus ei reguleeri täpseid töökorralduslikke küsimusi ja praktikaid tervishoiutöötaja ja toitlustaja koostöö osas. Täiendasime eelnõu § 8 osas, et menüü muutmisel ei ole määruse lisades 1-5 nõuete täitmine kohustuslik selles osas, milline mõju tuleneb tehtud menüümuudatusest

Samuti leiame, et kui kinnipeetav soovib toituda tavapärasest erinevalt (§ 8 lg 1), ei saa vanglat kohustada tagama talle lõikes 2 kirjeldatud piisav toiduenergiakogus ja makrotoitainete vahekord. Nt on erinevatel

Arvestatud.

Kooskõlastustabel „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

5

religioonidel erinevad paastumistavad. Samuti võivad kinni peetud isikul olla muud soovid mõnedest toitudest loobumiseks. Sellisel puhul ei saa rääkida, et vanglal ei ole võimalik isiku soovi täita, kuid põhjendatud ei ole panna seejuures kohustus tagada alternatiivtoitlustamine. Arvestada tuleb sedagi, et lisaks isiklikele soovidele võivad samal isikul olla ka tervisest tulenevad piirangud, mis alternatiivtoitlustamist raskendab. Leiame, et kui isik ei soovi toitlustamist vanglas pakutavate tavapäraste menüüde hulgast, vastutab ta ka ise sellega kaasnevate võimalike tagajärgede eest.

Terviseamet 1. Määruse eelnõu § 2 lg 2 osas teeb amet ettepaneku selguse huvides

täiendada sätte sõnadega „nelja nädala“ järgnevalt: „Kinnipidamisasutus talletab nelja nädala menüüd“.

Arvestatud.

2. Juhime tähelepanu, et määruse eelnõu lisa 1 ja seletuskiri kirjeldavad neli PAL-rühma, kuid määruses on välja toodud ainult kolm (§ 3 lg 2). Kehalise aktiivsuse rühmade arv ei ole määruse dokumentides ühtne.

Parandused tehtud.

3. Määruse eelnõu lisa 4 osas märgib amet, et on toodud kolme rühma kuu keskmised toiduenergiavajadused, kuid määruses endas on kirjeldatud neli rühma (§ 3 lg 3).

Tegemist on üleminekusättega. Eelnõu lisa 4 rakendatakse aastast 01.09.2026, § 3 lg kehtib kuni 31.08.2026.

4.Ebakõla välistamiseks palub amet üle vaadata § 3 lg 3 kinnipeetavate jaotuse toiduenergiavajaduse järgi ning lisas 4 samadele rühmadele sätestatud kuu keskmised toiduenergia sisalduse väärtused. Nähtub ebakõla energiasisalduse osas. Näiteks, kui kinnipeetavale on määratud R1 rühm (ehk tema energiavajadus on 1700-2000 kcal), peab toitlustaja tagama talle lisas 4 sätestatud nõudest lähtuvalt 2500±50 kcal. Jääb arusaamatuks, mille järgi tuleks hinnata menüü vastavust.

Tegemist on üleminekusättega. Eelnõu lisa 4 rakendatakse aastast 01.09.2026, § 3 lg kehtib kuni 31.08.2026.

5. § 5 lg 2 p 1 osas soovitab amet täpsustada seletuskirjas, kas eelnõuga peetakse silmas kuumtöödeldud või töötlemata köögivilju või mõlemat.

Täpsustatud seletuskirja.

6. Määruse eelnõus § 5 lg 1 kohaselt peab menüü olema neljanädalase tsükli jooksul igal nädalal erinev. Menüü all mõistetakse tavaliselt toidukorra toitude ja jookide loetelu kindlas järjestuses. Kas see tähendab, et ükski põhitoit ei tohi neljanädalase tsükli jooksul korduda või kui menüüs on põhitoit (nt borš) koos mingi teise roaga, siis ikka tohib? Laste toitlustamise määruse eelnõus oli sõnastus põhitoidud, välja arvatud

Täpsustasime eelnõud ja seletuskirja „ Kinnipeetava menüüs peavad põhitoidud vähemalt iga neljanädalase tsükli järel olema erinevad ning vastama ühes kuus lisades 4 ja 5 sätestatud nõuetele.“

Kooskõlastustabel „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

6

hommikusöögi pudrud, tohivad korduda nelja nädala tagant ja koolides mitme koolilõunavariandi pakkumisel kahe nädala tagant. Kui tõesti ükski põhitoit ei tohi nelja nädala jooksul korduda on määruse ja seletuskirja sõnastus piisav, aga kui on mõeldud, et menüü ei tohi korduda, kuid põhitoite menüüs võib varieerida, siis oleks vaja vähemalt seletuskirjas täpsustada.

7. Määruse eelnõu § 5 lg 2 p 2 osas on tõenäoline, et nõue täidetakse ühe päevaga, pannes kõik loetletud toidugrupid sama päeva menüüsse. Tõenäoliselt oli eesmärk hoopis see, et erinevad toidugrupid oleksid esindatud nädala lõikes. Palume antud juhul täpsustada, kumba lähenemist toitlustajalt oodatakse.

Täpsustasime eelnõud. „ Menüü koostamisel lähtutakse vähemalt järgmistest toidugruppidest, milleks on köögiviljad, puuviljad või marjad, teraviljatooted, kala, muna, liha ja piimatooted.“ See tähendab seda, et menüüde koostamisel lähtutakse eelkõige nendest toidugruppidest.

8. Määruse eelnõu lisas 4 on toodud kuu keskmised toiduenergia, põhitoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldused. Samas eeldab määruse eelnõu § 4 lg 1, et „Kinnipeetava kahe nädala toit peab vastama kinnipeetavate rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav energia peab katma kinnipeetavate rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12%“. Jääb ebaselgeks seadusandja nägemus: kuidas hinnata kahe nädala keskmist, kui nõuded lisas 4 on sätestatud ühe kuu keskmisetele väärtustele.

Lisa 4 rakendub siis, kui § 4 enam ei kehti.

9. Järelevalve vaatest juhime tähelepanu § 5 lg 1 sõnastusele: „Kinnipeetava menüü peab olema neljanädalase tsükli jooksul igal nädalal erinev.“ Kas antud sõnastus tähendab, et ükski põhitoit ei tohi neljanädalase tsükli jooksul korduda või kui menüüs on põhitoit (nt borš) koos mingi teise roaga, siis oleks see nõuetega vastavuses? Kui tõesti ükski põhitoit ei tohi nelja nädala jooksul korduda on määruse ja seletuskirja sõnastus piisav, aga kui on mõeldud, et menüü ei tohi korduda, kuid põhitoite menüüs võib varieerida, siis oleks vaja vähemalt seletuskirjas täpsustada. Palume selguse huvides eelnõud täiendada, et kajastuks seadusandja nägemus selles küsimuses.

Täpsustasime eelnõud.

10. Määruse eelnõu § 7 osas oleksime soovinud seletuskirjas näha seadusandja nägemust väikelaste toidunormide ja toitlustamise kohta kinnipidamisasutustes.

Kinnipidamisasutused lähtuvad laste toitlustamisel eelkõige mitmekesise tasakaalustatud toitlustamise põhimõtetest, mis tagatakse läbi toidugruppide vahelise jaotuse. Seletuskirjas on viidatud abistavatele Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud

Kooskõlastustabel „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

7

materjalidele. Üldjuhul viibib kinnipidamisasutustes lapsi vähe ja lühikest aega, mille tõttu ei ole vaja eraldi detailseid nõudeid välja tuua. Oluline, et oleks toiduenergia vajadused täidetud. Täpsustatud seletuskirja.

Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut (TAI) esitab eelnõule “Nõuded toitlustamisele

kinnipidamisasutuses“ alljärgnevad märkused ja ettepanekud. 1. Tagasiside eelnõule 1.1. Eelnõu § 1 „Määrusega kehtestatakse nõuded toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele vanglates, kinnipidamiskeskustes ja arestimajades (edaspidi kinnipidamisasutus), kus kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute (edaspidi kinnipeetav) ning kinnipeetavaga koos viibiva kuni kolmeaastase lapse toitlustamine on korraldatud.“ Kommentaar: sätte sõnastusest ei ole üheselt aru saada, kas nõuded kehtivad ainult neile, kellel on kaasas kuni 3-aastane laps, ainult siis, kui on korraldatud ka kuni 3-aastaste laste toitlustamine või kõigile. Ettepanek: muuta sõnastus üheselt arusaadavaks.

Täpsustatud sõnastust.

1.2. Eelnõu § 2, lõige 1 „Pakutav toit peab katma kinnipeetava ööpäevase toiduenergia- ja toitainevajaduse, võtma arvesse kinnipeetava terviseseisundist tulenevaid toitumise erisusi, mille on määranud tervishoiutöötaja, ja arvestama rahvastiku üldisi toitumistavasid.“ Kommentaar: Ei määruses endas ega ka seletuskirjas ei ole täpsustatud, mida peetakse silmas rahvastiku üldiste toitumistavade alla ning miks on nende järgimine antud määruse kontekstis oluline. Paraku ei järgi Eesti elanike üldised toitumisharjumused ja toiduvalikud mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtteid. Seega sellise toitumise järgmine on pigem negatiivsete tervisemõjudega. Ettepanek: lisada vastavad selgitused ja täpsustused.

Täpsustatud seletuskirja. Näiteks teatud riikides kujundab religioon toitumisharjumusi, kus valdav osa inimesi teatud ajaperioodil paastuvad või süüakse igapäevaselt selliseid toite, mida üldjuhul peetakse siin eksootilisteks toitudeks.

1.3. Eelnõu § 2, lõige 2 „Kinnipidamisasutus talletab menüüd.“ Kommentaar: Ei määruses endas ega ka seletuskirjas ei ole täpsustatud, mis aja jooksul/kui kaua peab menüüsid talletama/säilitama, kuidas neid peab säilitama või kus neid peab säilitama. Ettepanek: täpsustada sätet ja seletuskirja vastavalt.

Täpsustatud eelnõud ja seletuskirja.

Kooskõlastustabel „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

8

1.4. § 3 ja § 4 puhul on tegemist üleminekusätetega, kuid vastav informatsioon tuleb ilmsiks alles eelnõu § 9 ning seletuskirjas. Ettepanek: Vältimaks segadust, mis võib tekkida vaid eelnõu osalisel ning seletuskirja mitte lugemisel on oluline vastavad märkused lisada juba § 3 ja 4 juurde.

Täpsustatud.

1.5. Eelnõu § 5, lõige 1 „Kinnipeetava menüü peab olema neljanädalase tsükli jooksul igal nädalal erinev ning vastama ühes kuus lisades 4 ja 5 sätestatud nõuetele.“ Kommentaar: menüü peab olema igal nädalal erinev, aga see ei keela pakkuda kõikidel nädalapäevadel ühe nädala jooksul sama menüüd. Ettepanek: täiendada sätet menüü varieerumise nõudega ka kõikidel päevadel ühe nädala sees.

Täpsustatud eelnõud: „ Kinnipeetava menüüs peavad põhitoidud vähemalt iga neljanädalase tsükli järel olema erinevad ning vastama ühes kuus lisades 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Põhitoidu alla ei kuulu ülejäänud lisandid nagu salat, köögi- ja puuviljad, marjad, leiva- ja saiatooted, magustoit ega joogid.“ Kindlasti saavad asutused oluliselt rohkem varieerida, kuna antud säte kohustab seda vähemalt selles ulatuses.

1.6. Eelnõu § 5, lõige 2 „Toidugruppidest peavad menüüs olema: 1) iga päev köögiviljad, puuviljad või marjad ja teraviljatooted; 2) iga nädal kala, muna, liha ja piimatooted.“ Kommentaar: kuna määrusega kehtestavate nõuete aluseks on riiklikud toidu- ja toitumissoovitused, on oluline, et kasutatavad toidugruppide nimetused ühtiksid. Hetkel on puudu üks põhitoidugruppidest, toidugruppide nimed ei ole esitatud korrektselt ning kõik toidud kõikidest põhitoidugruppidest peaksid olema esindatud menüüs igapäevaselt. Ettepanek: ühtlustada toidugruppide nimetused vastavalt riiklikes soovitustes kasutatavatele nimetustele; lisada juurde „pähklid, seemned ja õliviljad ning lisatavad rasvad“ toidugrupp; sätestada kõikide toidugruppide pakkumise nõue igapäevaseks; ning lisada juurde täpsustus punase liha või lihatoodete pakkumise kohta maksimaalselt kord nädalas.

Täpsustatud eelnõud: „ Menüü koostamisel lähtutakse vähemalt järgmistest toidugruppidest, milleks on köögiviljad, puuviljad või marjad, teraviljatooted, kala, muna, liha ja piimatooted.“ Eelnõu koostamisel on arvestatud riiklikke toidu- ja toitumissoovitusi, kuid pole neid üks ühele üle võetud ega kirjeldatud sama detailsusastmega.

1.7. Eelnõu § 5, lõige 3 „Ühe päeva jooksul toidule lisatud soola kogus võib olla kinnipeetava kohta kuni kolm grammi.“ Ettepanek: täpsustada, et nõue on mõeldud kuu keskmisena.

Täpsustatud eelnõud.

1.8. Eelnõu § 6 „Tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisuste kavandamisel lähtutakse tervishoiutöötaja soovitustest vastavalt vangistusseaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogus märgitule ning see planeeritakse koostöös toitlustajaga.“ Kommentaar: sättest ei selgu millise tervishoiutöötaja soovitustest tuleb menüü erisuste

Eelnõus ei pea täpsustama, milline tervishoiutöötaja soovitustest tuleb lähtuda, need võivad olla erinevad ja ajas muutuda (nt toitumisravi õde, arst jne).

Kooskõlastustabel „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

9

kavandamisel lähtuda. Ettepanek: täpsustada sätet vastutava tervishoiutöötaja ametinimetusega.

1.9. Eelnõu § 7, lõige 1 „Imiku toitlustamisel tuleb arvestada tervishoiutöötaja soovitusi.“ Kommentaar: jääb arusaamatuks, miks terve imiku puhul peab järgima tervishoiutöötaja soovitusi ning kes on see vastutav tervishoiutöötaja (ametinimetus) kelle soovitusti tuleb arvestada. Ettepanek: lisada juurde täpsustus vastutav tervishoiutöötja ametinimetusega; ning lisada juurde soovitus vastavalt riiklikele ja rahvusvahelistele soovitustele, mille kohaselt toidetakse imikut esimesed kuus kuud võimalusel ainult rinnapiimaga.

Imikud on reeglina regulaarse tervishoiutöötaja järgimise all (jälgitakse üldist arengut, muuhulgas toitumist, mis on samuti seotud teatud arenguetappidega). Seletuskirja on veidi täpsustatud. Eelnõus ei pea täpsustama, milline tervishoiutöötaja soovitustest tuleb lähtuda, need võivad olla erinevad ja ajas muutuda (nt toitumisravi õde, arst jne).

1.10. Eelnõu § 8, lõiked 2 ja 3 „Menüüs tehtud erisuste võimaldamisel lõikes 1 nimetatud põhjustel tagatakse kinnipeetavale piisav toiduenergiakogus ja makrotoitainete vahekord.“ ja „Lõikes 1 nimetatud põhjustel jääb mikrotoitainete piisavuse tagamine kinnipeetava enda vastutusele.“ Kommentaar: Mikrotoitainete piisava tarbimise tagamine on oluline osa tervislikust ja tasakaalustatud toitumisest. Arvestades, et kinnipeetavate toiduvalikud on piiratud, võib kogu vastutuse asetamine nende õlgadele tekitada olukorra, kus ei ole tagatud võrdsed võimalused vajalike toitainete saamiseks. Ettepanek: sõnastada lõige 2 ümber järgmiselt: „Menüüs tehtud erisuste võimaldamisel lõikes 1 nimetatud põhjustel tagatakse kinnipeetavale piisav toiduenergia kogus ja makrotoitainete osakaal toiduenergiast vastavalt lisale 4 ning enamike mikrotoitainete kogused vastavalt lisale 5.“; ning loobuda lõikest 3

Eelnõud on muudetud selliselt „ Menüü erisuste arvestamisel võib jätta lisade 1–5 nõuded järgimata osas, mida konkreetne muudatus sisuliselt puudutab.“ Kui inimene soovib näiteks paastuda, siis ei ole mõistlik talle tagada vastav toiduenergia kogus. Reeglina tehakse ka kinnipidamisasutustes koostööd ja kokkuleppeid kinnipeetavaga, kui on võimalik teatud toitumise soovidega arvestada. Kuna erisoovid tähendavad täiendavaid rahalisi ressursse, siis alati ei saa kõikidele erisoovidele vastu tulla.

. Tagasiside lisadele 2.1. Lisa 4, alamärkus 2 „Taimsete menüüvalikute puhul vähemalt 18%E, üle 65-aastastel vähemalt 15%E.“ Ettepanek: ühtlustada 15%E vanusepiir riiklike soovituste ja haiglate toitlustamise reguleeriva määruse nõuetega asendades 65- aastased 70-aastastega.

Menüü erisuste arvestamisel võib jätta lisade 1–5 nõuded järgimata osas, mida konkreetne muudatus sisuliselt puudutab.“ Kui inimene soovib näiteks paastuda, siis ei ole mõistlik talle tagada vastav toiduenergia kogus. Reeglina tehakse ka kinnipidamisasutustes koostööd ja kokkuleppeid kinnipeetavaga, kui on võimalik teatud toitumise soovidega arvestada. Kuna erisoovid tähendavad täiendavaid rahalisi ressursse, siis alati ei saa kõikidele erisoovidele vastu tulla. Vanus vastavalt ettepanekule muudetud.

Kooskõlastustabel „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

10

2.2. Lisa 5, D-vitamiini nõue jääb selgusetuks, miks on erinevalt kõikidest teistest toitainetest Dvitamiini nõudele lisatud juurde täpsustus „võimaluse korral vähemalt“. Riiklike soovituste kohaselt on D-vitamiini üldine tarbimissoovitus 10 µg. Kinnipidamisasutustes viibivate inimeste 2 õues viibimise võimalused on piiratud, mistõttu on toiduga saadaval D- vitamiinil organismi vajaduste katmiseks esmatähtis roll.

D-vitamiini on üksnes toiduga igal aastaajal keeruline tagada, mis tõttu ei ole asjakohane nõuda midagi, mida on teada, et on keeruline täita. Lisaks ei saa toidulisandeid samuti anda ilma otsese näidustuseta. Näidustuse ja vajaduse määrab alati tervishoiutöötaja vastavalt diagnoosile ja analüüside tulemustele.

2.3. Lisa 5, alamärkus 1 „Kui lapseootel naiste ja imetavate emade vitamiinide ja mineraalainete vajadust ei suudeta toiduga tagada, tuleb neid toidulisandina juurde anda.“ Kommentaar: lisas puuduvad soovitused lapseootel naistele ja imetavatele emadele. Ettepanek: Lisada juurde täpsustus, mille kohaselt lähtutakse lapseootel naiste ja imetavate emade vitamiinide ja mineraalainete vajaduse puhul riiklikest toitumissoovitustest, viitega soovituste Tabelraamatule; lisada täiendus, kui vajadust ei suudeta toiduga tagada, tuleb neid toidulisandina juurde anda.“

Lapseootel naised on regulaarse tervishoiutöötaja jälgimise all ka kinnipidamisasutustes, mistõttu on nendele pööratud eraldi tähelepanu, et kõik vajadused oleksid tagatud.

. Tagasiside seletuskirjale 3.1. „Eelnõu §-s 2 sätestatakse üldnõuded kinnipeetava ööpäevasele toiduenergia- ja toitainevajadusele, kinnipeetava terviseseisundist tulenevate toitumise erisuste ja kinnipeetava religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavade arvestamise kohta ning menüüde talletamise kohta.“ Kommentaar: eelnõu § 2 tekstis puudub säte kinnipeetava religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavade arvestamise kohta. Ettepanek: ühtlustada eelnõu säte ja seletuskirja tekst.

Eelnõu ja seletuskirjad on ühtsed.

3.2. Eelnõu § 2 lõige 1 „Kinnipeetavate toitlustamisel lähtutakse üldistest piirkondlikest toitumistavadest, s.o tavadest, mis kajastavad valdava osa piirkonna elanike toitumisharjumusi.“ Kommentaar: jääb selgusetuks mida peetakse silmas piirkondlike toitumistavade ja toitumisharjumuste alla.

Täpsustatud seletuskirja.

3.3. Eelnõu § 5 lõige 1 „Muudatused arvestavad enam riiklike toidu- ja toitumissoovitustega, mille laiem eesmärk on toetada tervist.“ Kommentaar: riiklike soovituste eesmärk on toetada inimeste tervist – hea tervisliku seisundi hoidmine ja saavutamine. Ettepanek: korrigeerida sõnastus.

Arvestatud.

3.4. Eelnõu § 5 lõige 2 punkt 1 „Punktis 1 reguleeritakse köögiviljade, puuviljade, marjade ja teraviljatoodete tarbimise vajadust. Need

Täpsustatud seletuskirja.

Kooskõlastustabel „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

11

toidugrupid on rikkad vee, kiudainete, vitamiinide, mineraalide ja bioaktiivsete ühendite poolest, mis toetavad tervist.“ Kommentaar: toitumise kontekstis on korrektne kasutad terminit mineraalained, mitte mineraalid. Ettepanek: asendada termin „mineraalid“ terminiga „mineraalained“.

3.5. Eelnõu § 5 lõige 2 punkt 2 „Punktis 2 reguleeritakse kala, muna, liha ja piimatoodete tarbimise vajadust, mis aitab kaasa tasakaalustatud ja mitmekesisele toitumisele ning tagab tervise hoidmiseks ja toetamiseks vajalikud toitained.“ Kommentaar: kõik toitained on tervise hoidmiseks ja toetamiseks vajalikud. Ettepanek: muuta sõnastust.

Täpsustatud seletuskirja, kuna sätte sõnastus on samuti muutunud varasemaga.

3.6. Eelnõu § 5 lõige 4 „Lõikes 4 piiratakse toidus ja joogis suhkru, mee, siirupi ja mahlakontsentraadi kasutamist. Liigne suhkrute tarbimine on seotud mitmete terviseriskidega, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, teist tüüpi diabeet, hambakaaries jms. EFSA soovituste kohaselt võiks vabade suhkrute tarbimine olla võimalikult väike.“ Ettepanek: lisada vabade ja lisatud suhkrute mõisted, et EFSA soovitus oleks selge ja üheselt mõistetav.

Arvestatud.

3.7. Eelnõu § 5 lõige 5 „Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb joogivett võimaldada joomise eesmärgil vastavalt vajadusele.“ Kommentaar: eelnõu tekstis ei täpsustata, et kinnipeetavale tuleb joogivett võimaldada vastavalt vajadusele.

Joogivee tagamine on juba teistes õigusaktides sätestatud, selles eelnõus on toodud välja ka otstarve.

4. Ettepanek: ühtlustada eelnõu ja seletuskirja tekst. 4.1. Eelnõu § 5 lõige 5 „Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud joogivee kasutamise otstarve, mis tähendab, et joogivett võib kasutada ainult joomise otstarbel.“ Ettepanek: vältimaks kordust, jätta ära lause teine pool „Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud joogivee kasutamise otstarve.“

Arvestatud.

4.2. Eelnõu § 7 lõige 2 „Tähtis on, et ka kinnipidamisasutustes järgitakse üldisi toitumispõhimõtteid, millele toiduainete pakkumisel tuginetakse“ Ettepanek: täpsustada/lahti kirjutada, mida peetakse silmas üldiste toitumispõhimõtete alla; kaaluda, kas termin „toiduaine“ on antud kontekstis kohane.

Täpsustatud seletuskirja. Toiduaine on rahvapärane ja termin, mis aitab selgitada antud sätte konteksti.

Kooskõlastustabel „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

12

.3. Eelnõu § 7 lõige 3 „Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetavale tagatakse lapsele toidu valmistamiseks vajalikud vahendid ja sobivad toiduained ettenähtud koguses.“ Ettepanek: lisada juurde täpsustus selgitamaks, mille järgi määratakse ja kes otsustab millised on sobivad toiduained ja milline on ettenähtud kogus.

Sisekorralduslikke küsimusi antud määruse kontekstis ei korralda. Kogus sõltub konkreetse lapse vanusest, vajadustest jms.

.4. Eelnõu § 7 lõige 4 „Lõikes 4 sätestatakse, et kui kinnipeetaval või tema lapsel on mõni ajutise loomuga terviseseisund, mis ei võimalda ajutiselt lapsele söögi valmistamist või lapse toitmist, korraldatakse lapse toitlustamine ja toitmine vastavalt lapse vajadustele.“ Ettepanek: täpsustada kuidas määratletakse ajutise loomuga terviseseisundit; lisada juurde selgitus kuidas tagatakse lapse toitlustus alalise loomuga terviseseisundi esinemisel. Samuti vajab täpsustamist kes ja kuidas vastavatel juhtudel toitlustamise korraldab.

Toodud näide võimalikust hooajalisest viirusnakkusest. Sisekorralduslikke küsimusi antud määrus ei reguleeri.

4.5. lk 4, alamärkus 9 Kommentaar: aegunud soovitused, piisab, kui viidata allikale, mis on toodud alamärkuses 10.

Arvestatud.

Sotsiaalministri 09.07.2025 määrus nr 29.

„Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

Lisa 1

Toiduenergiavajadus* olenevalt vanusest, soost, kehalise aktiivsuse tasemest ja põhiainevahetusest

Vanus aastat Põhiainevahetus Kehalise aktiivsuse tase (PAL)**

MJ/kg ööpäevas 1,4–1,5 1,6–1,7 1,8–1,9 2,0–2,2

MJ kcal

Mehed MJ ööpäevas

kcal ööpäevas

15–30 105

7,6 1820 10,5

2500

11,8

2800

13,0

3100

14,7

3500

31–50 100

7,3 1740 10,1

2400

11,3

2700

12,6

3000

14,3

3400

51–65 94

6,6 1580 9,2

2200

10,5

2500

11,8

2800

13,2

3200

Üle 65 85

5,9 1410 8,4

2000

9,7

2300

10,9

2600

11,8

2800

Naised MJ ööpäevas

kcal ööpäevas

15–30 96

5,8 1390 8,0

1900

9,2

2200

10,5

2500

11,8

2800

31–50 94

5,6 1340 8,0

1900

8,8

2100

10,1

2400

11,3

2700

51–65 88

5,3 1270 7,5

1800

8,4

2000

9,6

2300

10,5

2500

Üle 65 85

4,9 1170 7,1

1700

7,5

1800

9,2

2200

9,7

2300

* Toiduenergiavajadus on väljendatud megadžaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), arvestusega 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ.

** Kinnipeetavate toiduenergiavajadus olenevalt kehalise aktiivsuse tasemest: R 1 – 7,1–8,4 MJ (1700–2000 kcal) – mittetöötavad naised (PAL 1,4–1,5); üle 51-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad naised (PAL 1,6–1,7); R 2 – 8,4–9,6 MJ (2000–2300 kcal) – 15–21-a naised; 21–50-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad naised (PAL 1,6–1,7); üle 51-a keskmise raskusega tööd tegevad naised (PAL 1,8– 1,9); üle 51-a mittetöötavad mehed (PAL 1,4–1,5); üle 65-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad mehed (PAL 1,6–1,7); R 3 – 9,6–11,3 MJ (2300–2700 kcal) – kuni 50-a keskmise raskusega tööd tegevad naised (PAL 1,8–1,9); üle 51-a väga rasket tööd tegevad naised (PAL 2,0–2,4); 19–50-a mittetöötavad mehed (PAL 1,4–1,5); 31–65-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad mehed (PAL 1,6–1,7); üle 65- a keskmise raskusega tööd tegevad mehed (PAL 1,8–1,9); R 4 – 11,3–13,0 MJ (2700–3100 kcal) – kuni 50-a väga rasket tööd tegevad naised (PAL 2,0– 2,4); 15–21-a noored mehed, 21–30-a ruumis töötavad, väheliikuvad mehed (PAL 1,6–1,7); 21–65-a keskmise raskusega tööd tegevad mehed (PAL 1,8–1,9); üle 65-a väga rasket tööd tegevad mehed (PAL 2,0–2,2).

Sotsiaalministri 09.07.2025 määrus nr 29

„Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

Lisa 2

Olulisemate vitamiinide ja mineraalainete minimaalsed vajalikud kogused päevas*

Nimetus Mehed üle 21 a Naised üle 21 a

Vitamiin A µg-ekv 600 600

Vitamiin D µg 2,5 2,5

Vitamiin E mg 4 3

Vitamiin C mg 10 10

Tiamiin, vitamiin B1 mg 0,6 0,6

Riboflaviin, vitamiin B2 mg 0,8 0,8

Niatsiin mg 11 9

Vitamiin B6 mg 1,0 0,9

Folaadid µg 100 200

Vitamiin B12 µg 0,5 0,5

Biotiin mg 0,075 0,075

Pantoteenhape mg 3 3

Kaltsium mg 500 500

Fosfor mg 300 300

Kaalium mg 1600 1600

Magneesium mg 150 150

Raud mg 7 7

Tsink mg 5 4

Jood µg 70 70

Seleen µg 20 20

Naatrium g 1 1

* Ei vasta rasedate, last rinnaga toitvate emade ja noorte vajadustele.

Sotsiaalministri 09.07.2025 määrus nr 29

„Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

Lisa 3 Keskmine valguvajadus

Vanuserühm (aastates)

Valgud vähemalt (grammi päevas)

Poisid

14 59

15–18 72

Tüdrukud

14 50

15–18 55

Mehed

19–30 65

31–50 65

51–65 60

Üle 65 55

Naised

19–30 50

31–50 50

51–65 50

Üle 65 47

Sotsiaalministri 09.07.2025 määrus nr 29

„Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

Lisa 4

Toiduenergia, põhitoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldus rühmade kaupa ühe kuu keskmisena

Energiasisaldus ühe kuu keskmisena ja kõikumine päeviti

Rühm 1 Rühm 2 Rühm 3

Ühe kuu keskmine

energiasisaldus, kcal

päevas

2500 ± 50 2800 ± 50 3200 ± 501

Lubatud

energiasisalduse

kõikumise vahemik

päeviti, kcal päevas

2400–2600 2700–2900 3100–3300

Ühe kuu keskmine põhitoitainetest ja rasvhapetest saadava energia osakaal (%E) ning

kiudainete sisaldus (grammi päevas)

Valgud, %E 10–202

Rasvad, %E 25–40

Küllastunud rasvhapped, %E max 10

Monoküllastumata rasvhapped,

%E 10–20

Polüküllastumata rasvhapped, %E 5–10

Süsivesikud, %E 45–60

Kiudainete sisaldus, grammi

päevas Naised 25, mehed 35

Rühm 1 – töötavad ja mittetöötavad alaealised tüdrukud (PAL3 1,7–1,8), töötavad ja mittetöötavad täisealised naised (PAL 1,7–1,8), mittetöötavad või väheliikuvad täisealised mehed (PAL 1,4–1,6) Rühm 2 – lapseootel naised või alaealised tüdrukud, väga rasket füüsilist tööd tegevad naised (PAL > 1,8), üle 1.80 cm pikad alaealised tüdrukud või täisealised naised (PAL 1,7–1,8), mittetöötavad või väheliikuvad alaealised noormehed (PAL 1,4–1,6), töötavad täisealised mehed (PAL 1,7–1,8) Rühm 3 – imetavad emad, mittetöötavad või väheliikuvad üle 1.90 cm pikad alaealised noormehed (PAL 1,4–1,6), töötavad alaealised noormehed (PAL 1,7–1,8), väga rasket füüsilist tööd tegevad täiskasvanud mehed (PAL > 1,8), üle 1.90 pikad täisealised mehed (PAL 1,7– 1,8)

1 Üle 1.90 cm pikkustel töötavatel alaealiste noormeestel lisaenergia vajadus päevas 200 kcal. 2 Taimsete menüüvalikute puhul vähemalt 18%E, üle 70-aastastel vähemalt 15%E. 3 PAL – päevane kehalise aktiivsuse tase.

Sotsiaalministri 09.07.2025 määrus nr 29

„Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

Lisa 5 Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus ühe kuu keskmisena

Sisaldus päevas ühe kuu keskmisena1

A-vitamiin, RE 800

E-vitamiin, mg 11

K-vitamiin, µg 75

B1-vitamiin, mg 1,1

B2-vitamiin, mg 1,6

Pantoteenhape, mg 5

Niatsiin, NE 18,1/18,92

B6-vitamiin, mg 1,8

Biotiin, µg 40

Folaadid (foolhape), µg 330

B12-vitamiin, µg 4,0

C-vitamiin, mg 110

Naatrium, mg3 2300

Kaalium, mg 3500

Kaltsium, mg 950/10002

Fosfor, mg 520/5502

Magneesium, mg 350

Raud, mg 9/154

Tsink, mg 12,7

Vask, mg 0,9

Jood, μg 150

Seleen, μg 90

1 Kui lapseootel naiste ja imetavate emade vitamiinide ja mineraalainete vajadust ei suudeta toiduga tagada, tuleb neid toidulisandina juurde anda. 2 Suurema sisalduse soovitus kehtib vanuserühmale 18–24-aastased mehed. 3 Naatriumi puhul on antud maksimaalne lubatud kogus kõikidest allikatest kokku. 4 15 mg on minimaalne soovitus tüdrukutele ja naistele, kellel esinevad menstruatsioonid.

1

EELNÕU 07.07.2025

MINISTRI MÄÄRUS

09.07.2025 nr 29

Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele vanglates, kinnipidamiskeskuses ja arestimajades (edaspidi kinnipidamisasutus), kus kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalaste (edaspidi kinnipeetav) ning kinnipeetavaga koos viibiva lapse toitlustamine on korraldatud. § 2. Üldnõuded (1) Pakutav toit peab katma kinnipeetava ööpäevase toiduenergia- ja toitainevajaduse, võtma arvesse kinnipeetava terviseseisundist tulenevaid toitumise erisusi, mille on määranud tervishoiutöötaja, ja arvestama rahvastiku üldisi toitumistavasid. (2) Kinnipidamisasutus talletab vähemalt nelja nädala menüüd. § 3. Kinnipeetava ööpäevane toiduenergiavajadus (1) Kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd ja kehalise aktiivsuse taset (PAL), võttes aluseks määruse lisas 1 nimetatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse. (2) Kehalise aktiivsuse taseme järgi jaotatakse kinnipeetavad kolme rühma: 1) vähese kehalise aktiivsusega, põhiliselt ruumis istuvad ja väga vähe liikuvad kinnipeetavad, kelle toiduenergiavajadus vastab 1,4–1,5-kordsele põhiainevahetusele; 2) vähese kehalise aktiivsusega, ruumis viibivad, istuva töö või tegevusega vähe liikuvad kinnipeetavad, kelle toiduenergiavajadus vastab 1,6–1,7-kordsele põhiainevahetusele; 3) keskmise kehalise aktiivsusega, põhiliselt käimise ja liikumisega vahelduva tegevusega kinnipeetavad, kelle toiduenergiavajadus vastab 1,8–1,9-kordsele põhiainevahetusele; 4) suure kehalise aktiivsusega kinnipeetavad, kelle toiduenergiavajadus vastab 2,0–2,2- kordsele põhiainevahetusele. (3) Toiduenergiavajaduse järgi jaotatakse kinnipeetavad nelja rühma: 1) R 1 – 7,1–8,4 MJ (ehk 1700–2000 kcal); 2) R 2 – 8,4–9,6 MJ (ehk 2000–2300 kcal); 3) R 3 – 9,6–11,3 MJ (ehk 2300–2700 kcal); 4) R 4 – 11,3–13,0 MJ (ehk 2700–3100 kcal).

§ 4. Kinnipeetava toit (1) Kinnipeetava kahe nädala toit peab vastama kinnipeetavate rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav energia peab katma kinnipeetavate rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12%. (2) Kinnipeetava kahe nädala toidu vitamiinide ja mineraalainete minimaalne vajalik kogus peab vastama määruse lisas 2 nimetatud normidele. (3) Kinnipeetava kahe nädala toidu keskmine valgukogus peab vastama määruse lisas 3 nimetatud normidele, kuid ei tohi seda ületada rohkem kui 1,5 korda. (4) Kinnipeetavad, kelle kehamassiindeks on alla 18,5 kg/m2, naised pikkusega üle 180 cm ja mehed pikkusega üle 190 cm, peavad saama määruse lisas 1 nimetatud toiduenergiavajadusele vastavat toitu, mis katab toiduenergia lisavajaduse 1260 kJ ehk 300 kcal. (5) Kahe nädala toiduenergia koguvajadusest peavad moodustama teraviljatooted vähemalt 34%, piimatooted 15%, liha-, kala- ja munatooted kokku kuni 15%, lisatavad rasvad 11%, kartul 9%, puu- ja köögiviljad kokku 9% ning suhkur 7%. (6) 15–21-aastaste meeste toitlustamisel kohaldatakse lisas 1 nimetatud kinnipeetavate rühma R 4 toidunormi ja 15–21-aastaste naiste toitlustamisel kinnipeetavate rühma R 2 toidunormi. (7) Kui kehalise aktiivsuse tase vastab § 3 lõike 2 punktis 1 sätestatule, võib määrata 15–21- aastastele meestele kinnipeetavate rühma R 3 toidunormi ja 15–21-aastastele naistele kinnipeetavate rühma R 1 toidunormi. (8) Rasedale kinnipeetavale antakse alates neljandast raseduskuust lisaks tavalisele toidunormile igapäevast lisatoitu. (9) Raseda lisatoit peab sisaldama vähemalt 6 g valku ning katma toiduenergia lisavajaduse 1260 kJ ehk 300 kcal ja 15–19-aastasel rasedal 2520 kJ ehk 600 kcal. § 5. Menüü koostamine (1) Põhitoidud, välja arvatud pudrud, peavad vähemalt iga neljanädalase tsükli järel olema erinevad ning vastama ühes kuus lisades 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Põhitoidu alla ei kuulu lisandid nagu salat, köögi- ja puuviljad, marjad, leiva- ja saiatooted, magustoit ega joogid. (2) Menüü koostamisel lähtutakse vähemalt järgmistest toidugruppidest: köögiviljad, puuviljad või marjad, teraviljatooted, kala, muna, liha ja piimatooted. (3) Ühe kuu keskmisena toidule lisatud soola kogus võib kinnipeetava kohta ühes ööpäevas olla kuni kolm grammi. (4) Ühe kuu keskmisena toidule, sealhulgas joogile, lisatud suhkru, mee, siirupi ja mahlakontsentraadi kogus võib kinnipeetava kohta ühes ööpäevas olla kuni 30 grammi. (5) Kinnipeetavale tagatakse joogivesi joomise otstarbel. § 6. Tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisused (1) Tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisuste kavandamisel lähtutakse tervishoiutöötaja soovitustest vastavalt vangistusseaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud või

muus asjakohases andmekogus või dokumendis märgitule ning see planeeritakse koostöös toitlustajaga. (2) Menüü erisuste arvestamisel võib jätta määruse lisades nimetatud nõuded järgimata osas, mida konkreetne muudatus sisuliselt puudutab. § 7. Nõuded kinnipeetavaga koos viibiva lapse menüüle (1) Toitlustamisel tuleb arvestada tervishoiutöötaja soovitusi. (2) Lapsele peab olema tagatud eakohane, lapse terviseseisundile vastav toit vähemalt neli korda päevas (hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök ja ooted), võttes arvesse lastehoius või lasteaias pakutavat toitu ning menüü koostamisel tuleb arvestada mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtteid. (3) Vanglas viibivale kinnipeetavale tagatakse lapsele toidu valmistamiseks vajalikud vahendid ja sobivad toiduained ettenähtud koguses. (4) Kui kinnipeetava või tema lapse terviseseisund lapsele toidu valmistamist ei võimalda, korraldatakse toitlustamine vastavalt lapse vajadustele. § 8. Muudel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisused (1) Võimaluse korral arvestatakse kinnipeetava ja temaga koos viibiva lapse religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavadega. (2) Menüü erisuste arvestamisel võib jätta määruse lisades nimetatud nõuded järgimata osas, mida konkreetne muudatus sisuliselt puudutab. § 9. Määruse jõustumine ja rakendamine (1) Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. (2) Määruse § 5 lõikeid 1–4 ning lisasid 4 ja 5 rakendatakse alates 1. septembrist 2026. a. (3) Määruse §-d 3 ja 4 ning lisad 1–3 kehtivad kuni 31. augustini 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1. Toiduenergiavajadus olenevalt vanusest, soost, kehalise aktiivsuse tasemest ja põhiainevahetusest Lisa 2. Olulisemate vitamiinide ja mineraalainete minimaalsed vajalikud kogused päevas Lisa 3. Keskmine valguvajadus Lisa 4. Toiduenergia, põhitoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldus rühmade kaupa ühe kuu keskmisena Lisa 5. Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus ühe kuu keskmisena

Sotsiaalministri määruse „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse nõuded kinnipidamisasutuste (vanglad, arestimajad, kinnipidamiskeskus) toitlustamisele. Määruse koostamise vajadus tuleneb sellest, et alates 1. septembrist 2025. a hakkab rahvatervise seaduse asemel kehtima rahvatervishoiu seadus. Sellest tulenevalt muutuvad automaatselt kehtetuks rahvatervise seaduse alusel antud määrused ja tuleb kehtestada uued määrused rahvatervishoiu seaduse alusel. Senist regulatsiooni1 uuendatakse ka sisuliselt, võttes arvesse riiklikke toitumissoovitusi2 ning olemasolevaid teadmisi ja kogemusi. Eesmärk on toetada enam tervislikku toitumist. Uuendatud määruses on piiratud soola ja suhkru kasutamist toidus, kuna soola- ja suhkrurikaste toitude tarbimine on seotud mitmete terviseriskidega, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused jms. Lisaks on suurendatud menüü varieeruvust, mis aitab enam panustada vaheldusrikkamasse toiduvalikusse. Muudatused aitavad pakkuda tervist toetavamat toidulauda ning seeläbi panustada ka tervishoiukulude kokkuhoidu. Menüüde koostamisel on muudetud toiduenergiavajaduse arvestust ja toidu pakkumist paindlikumaks. Ajakohastamine ei too kaasa suuri muudatusi järelevalves, kuid võib ilmneda vajadus viia tööprotsessid uuendatud nõuetega kooskõlla, et tagada määruse sujuv rakendamine ja nõuete täitmise kontroll. Osadel nõuetel on üleminekuaeg: § 5 lõikeid 1–4 ning lisasid 4 ja 5 rakendatakse alates 1. septembrist 2026. a. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar ([email protected]), Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi ([email protected]) ja toitumise valdkonna juht Janne Lauk ([email protected]). Määruse koostamisse kaasati Justiits- ja Digiministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet. Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Piret Eelmets ([email protected]). Määrusega kaasnevate mõjude hindamise peatüki on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse 2025. aasta 1. septembril jõustuva rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 3 alusel. Määrusega asendatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 22 alusel antud sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (edaspidi kehtiv määrus). Määruse koostamisel on lähtutud rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030.3 Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

1 Toidunormid kinnipidamisasutustes–Riigi Teataja. 2 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat | Tervise Arengu Instituut. 3 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030.

2

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Nõuded kehtestatakse toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele vanglates, kinnipidamiskeskuses ja arestimajades, kus kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalaste (edaspidi kinnipeetav) ning kinnipeetavaga koos viibiva lapse toitlustamine on korraldatud. Nõuded on kohustuslikud kinnipidamisasutustele, kes korraldavad ja kontrollivad kinnipidamisasutuste toitlustamist. Määruse nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Terviseamet vastavalt rahvatervishoiu seaduse § 32 lõikele 1. Määruse §-s 2 sätestatakse üldnõuded kinnipeetava ööpäevasele toiduenergia- ja toitainevajadusele, kinnipeetava terviseseisundist tulenevate toitumise erisuste ja kinnipeetava religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavade arvestamise kohta ning menüüde talletamise kohta. Lõikes 1 sätestatakse, et pakutav toit peab katma kinnipeetava ööpäevase toiduenergia- ja toitainevajaduse, võtma arvesse kinnipeetava terviseseisundist tulenevaid toitumise erisusi, mille on määranud tervishoiutöötaja, ja arvestama rahvastiku üldisi toitumistavasid. Võrreldes kehtiva määrusega on välja võetud nõue, et kinnipeetavale antakse toitu kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel. Muudatus lisab enam paindlikkust ja võimaldab tulevikus rakendada praktikat, kus kinnipeetavatel on rohkem võimalusi teha valikuid endale toidu serveerimisel. Suurem iseseisvus aitab toidu serveerimisel ja toidukordade planeerimisel paremini omandada vajalikke toimetulekuoskusi ning valmistuda eluks pärast kinnipidamisasutusest vabanemist, kus iseseisev toiduvalik, söögiaegade planeerimine ja igapäevaelu korraldamine on vältimatud. Kinnipeetavate seas on erineva toiduenergia- ja toitainevajadusega inimesi sõltuvalt eelkõige nende soost, vanusest, kehalisest aktiivsusest ja terviseseisundist. Erinevad toiduenergia- ja toitainevajadused on välja toodud lisades. Teatud terviseseisunditest tingitud menüüde erisuse vajaduse korral tuleb lisaks juhinduda ka tervishoiutöötaja soovitustest. Kinnipeetavate toitlustamisel lähtutakse üldistest piirkondlikest toitumistavadest, s.o tavadest, mis kajastavad valdava osa piirkonna elanike toitumisharjumusi. Näiteks teatud riikides kujundab religioon toitumisharjumusi, kus valdav osa inimesi teatud ajaperioodil paastub, või süüakse igapäevaselt selliseid toite, mida üldjuhul peetakse Eestis eksootilisteks toitudeks. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipidamisasutus talletab menüüd vähemalt nelja nädala ulatuses. Menüüd talletatakse ja säilitatakse viisil, mis tagab võimaluse nendega vajaduse korral tutvuda, tavaliselt vastavalt asutuse dokumendihalduse korrale. Oluline on see, et säilitatakse kõik menüüd, sealhulgas need, mida on kohandatud tervishoiutöötaja soovituse alusel. Tagantjärele juurdepääs menüüdele peab olema tagatud, kuna see on vajalik nii järelevalve tegemiseks kui ka muude asjaolude selgitamiseks, mis nõuavad menüüdes sisalduva teabe kasutamist. Määruse §-s 3 sätestatakse kinnipeetava toiduenergiavajadus. Tegemist on üleminekusättega ehk seni kehtiva määruse nõuetega, mis kehtivad kuni 31.08.2026. Kinnipeetavate ööpäevane toiduenergiavajadus kehtestatakse, arvestades kinnipeetavate vanust, sugu, tehtavat tööd ja kehalise aktiivsuse taset (PAL), võttes aluseks määruse lisas 1 nimetatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse. Kinnipeetavad jaotatakse toiduenergiavajaduse järgi nelja rühma. Toiduenergiavajaduse määramine vanuse, soo, töö iseloomu ja kehalise aktiivsuse alusel aitab tagada, et kinnipeetavad saavad oma igapäevaste tegevuste jaoks piisavalt energiat. See aitab vältida alatoitumust ja sellega seotud terviseprobleeme. Määruse §-s 4 sätestatakse nõuded kinnipeetava toidule. Sarnaselt §-ga 3 on tegemist üleminekusätetega ehk seni kehtiva määruse nõuetega, mis kehtivad kuni 31.08.2026. Paragrahvis sätestatakse nõuded kinnipeetavate toiduenergiavajadusele ning vitamiinide ja mineraalainete minimaalsele kogusele, samuti nõuded piimatoodete, liha, kala, muna, lisatavate

3

rasvade, kartuli, puuviljade, köögiviljade ja suhkrute pakkumisele. Lisaks nähakse ette meeste, naiste ja rasedate toidunormid lähtuvalt toiduenergiavajadusest. Eesmärk on tagada, et toidukogused ja toitaineline koostis vastaksid kehtestatud normidele ning kataksid toiduenergia-, valkude, vitamiinide ja mineraalainete vajaduse. Samuti määratakse erinevate toidugruppide (nt teraviljatooted, piimatooted ja köögiviljad) kindel osakaal, et tagada toitumise mitmekesisus ja tasakaalustatus. Erirühmadele, nagu noored ja rasedad, nähakse ette täiendav toidunorm, mis arvestab suuremat energiavajadust. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole muudatusi tehtud. Määruse §-s 5 sätestatakse nõuded menüü koostamisele. Võrreldes kehtiva määrusega sätestatakse nõue põhitoite varieerida ning nõuded soola- ja suhkrukoguste kasutamisele toidus ja joogis. Muudatused aitavad suurendada kinnipeetavate rahulolu pakutava toiduga ja toetada enam kinnipeetavate tervist. Muudatuste tegemisel on arvestatud mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetega. Paragrahv 5 rakendub 01.09.2026. Lõikes 1 sätestatakse, et põhitoidud, välja arvatud pudrud, peavad vähemalt iga neljanädalase tsükli järel olema erinevad ning vastama ühes kuus lisades 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Põhitoidu alla ei kuulu lisandid nagu salat, köögi- ja puuviljad, marjad, leiva- ja saiatooted, magustoit ega joogid. Põhitoit on ühe toidukorra põhikomponent ning muud lisandid selle alla ei kuulu, kuna lisandid võivad korduda. Põhitoitude neljanädalase tsükli varieerimise all on silmas peetud seda, et sama põhitoit ei korduks samal nädalapäeval mitte rohkem kui neli nädalat. Võrreldes kehtiva määrusega on tegemist uue sättega. Menüüde koostamisel antakse rohkem paindlikkust, võimaldades toite enam varieerida ja võimaluse korral mitmekesistada. Põhitoitude sagedasem varieerimine aitab suurendada kinnipeetavate rahulolu toiduga ning tagab loomulikuma keskkonna, kus toit võib sagedamini varieeruda. Lisaks aitab menüü vähendada võimalikku küllastumist või igavust, mis võib tekkida, kui põhitoitude tsükkel kordub liiga sageli ning seeläbi aitab see kaasa ka toidu raiskamise vähendamisele. Kinnipeetava ühe kuu keskmine põhitoitainetest ja rasvhapetest saadava energia osakaal (%E) ning kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete kogus ühes kuus peavad vastama lisades 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Võrreldes kehtiva määrusega on uuendatud põhitoitainetest ja rasvhapetest saadava energia osakaalu ning kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete kogust. Muudatused arvestavad enam riiklike toidu- ja toitumissoovitustega. Riiklike soovituste eesmärk on toetada inimeste tervist – hea terviseseisundi hoidmine ja saavutamine. Eeltoodu lihtsustab edaspidi menüü koostamist, kuna erinevate toitude puhul võivad põhitoitainete, rasvhapete, kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete kogused osaliselt kõikuda ning paindlik vahemik võtab rohkem arvesse loomulikku varieeruvust. Asutused saavad põhitoidukordade ja menüüde tsüklite korraldust vajaduse korral veelgi parandada, määruses on sätestatud vaid miinimumnõuded. Lõikes 2 sätestatakse, et menüü koostamisel lähtutakse vähemalt järgmistest toidugruppidest: köögiviljad, puuviljad või marjad, teraviljatooted, kala, muna, liha ja piimatooted. Täiendavalt võib lisada ka muid toidugruppe, näiteks pähklid ja seemned. Toitlustajatele jääb paindlikkus, millisel kujul ja viisil neid toidugruppe menüüdes kasutada. Näiteks köögivilju võib pakkuda nii külm- kui ka kuumtöödelduna. Nimetatud toidugruppide kasutamine tervist tasakaalustatud vahekorras aitab toetada tervist. Lõikes 3 piiratakse toidus kasutatavat soola kogust. Liigne soola tarbimine pikema aja vältel võib tekitada kõrgenenud vererõhku, mis on peamine südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustaja. Südame- ja veresoonkonnahaigused on omakorda peamised surmade, sealhulgas enneaegsete surmade põhjustajad.4 Võimaluse korral võiks toidu tegemisel kasutada jodeeritud soola, kuna seda loetakse samuti üheks joodiallikaks.5 Jood osaleb metabolismi kiiruse kontrollis ja organismi termoregulatsioonis ning on vajalik normaalseks kilpnäärme talitluseks.6 Lõikes 4 piiratakse toidus ja joogis suhkru, mee, siirupi ja mahlakontsentraadi kasutamist. Liigne suhkrute tarbimine on seotud mitmete terviseriskidega, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, teist tüüpi diabeet, hambakaaries jms. EFSA soovituste kohaselt võiks vabade suhkrute tarbimine

4 https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289060813. 5 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf. 6 https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mineraalained/jood.

4

olla võimalikult väike.7 Lisatud suhkrud on sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid ja teised isoleeritud suhkru valmistised, mida kasutatakse toidu valmistamisel või tootmisel.8 Lisatud suhkrute hulka loetakse ka magustamiseks kasutatavad siirupid (nt agaavisiirup), kondenspiim, mesi ja dekstroos. Vabad suhkrud on lisatud suhkrud ning looduslikult esinevad suhkrud mees, siirupis, mahlas ja kontsentreeritud mahlas. Mahlana käsitatakse toodet, mis vastab põllumajandusministri 6. novembri 2014. a määrusele nr 92 „Mahlatoodete koostis- ja

kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded.“ Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb joogivett võimaldada joomise eesmärgil vastavalt vajadusele. Oluline on, et kinnipeetavad saaksid janu korral juua joogivett. Nõuded joogiveele on sätestatud veeseaduses. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud joogivee kasutamise otstarve. Määruse §-s 6 sätestatakse tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisused. Tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisuste kavandamisel lähtutakse tervishoiutöötaja soovitustest, võttes aluseks vangistusseaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogus9 või muus asjakohases andmekogus või dokumendis lisa- ja eritoidu kohta märgitu. Lõikes 1 sätestatakse, et tervishoiutöötaja märgib nimetatud andmekogus konkreetse kinnipeetava diagnoosist tingitud toitumisalased soovitused. Tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisused sõltuvad kinnipeetavale pandud diagnoosist. Diagnoosist tingitud erisusi arvesse võtva toitlustamise võimaldamine on oluline, et vältida kinnipeetava terviseseisundi halvenemist ja sellest tingitult tervishoiukulude suurenemist. Kinnipidamisasutuse pidaja edastab toiduvalmistajale isikustamata eritoiduvajaduse info. Erimenüüd lepitakse kokku koostöös toitlustusteenuse osutajaga. Nii nagu tavamenüü, nii ka erimenüü dokumenteeritakse kinnipidamisasutuse dokumendihalduse korra kohaselt. Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi ei ole. Lõikes 2 sätestatakse, et menüü erisuste arvestamisel võib jätta lisade 1–5 nõuded järgimata osas, mida konkreetne muudatus sisuliselt puudutab. Kui tervishoiutöötaja soovitus tähendab mõne toidugrupi välistamist või asendamist, tuleb sellest lähtuda. Sellisel juhul ei pea menüü koostamisel arvestama kõiki lisades 1–5 sätestatud nõudeid, vaid osas, mida konkreetne muudatus sisuliselt puudutab. Määruse §-s 7 sätestatakse nõuded kinnipeetavaga koos viibiva kinnipeetava lapse menüüle. Teatud juhtudel võib kinnipidamisasutuses koos kinnipeetavaga viibida tema laps. On oluline, et vanglas oleks kinnipeetava lapsele tagatud toitlustamine viisil, mis tagaks talle võimalikult loomuliku elukeskkonna. Reeglina on vanglas viibivale kinnipeetavale ja temaga koos viibivale lapsele tagatud eraldi eluruum, kus vanem saab oma lapsele ise toitu valmistada. Toidu valmistamiseks tagatakse vanglas viibivale kinnipeetavast lapsevanemale vajalikud vahendid ja määruse nõuetele vastavalt toiduained. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Lõike 1 kohaselt, kui kinnipeetavaga koos viibib kinnipidamisasutuses laps, tuleb tagada ka lapsele nõuetekohane toitlustamine. Laste toitlustamisel tuleb arvestada tervishoiutöötaja soovitusi, Näiteks, kuna imikud on reeglina tervishoiutöötaja regulaarse järelevalve all, saab tervishoiutöötaja anda asjakohaseid juhiseid imiku toitlustamise kohta, et tagada tema tervist toetav ja nõuetele vastav toidulaud. Lõike 2 kohaselt arvestatakse lapse toitlustamisel lastehoius või lasteaias pakutavat toitu. Näiteks, kui laps on juba ühes asutuses lõunasöögi saanud, siis topelt lõunasööki ei pakuta. Samuti on oluline, et arvestataks ka lapse terviseseisundiga. Teatud juhtudel tuleb toitumist korrigeerida, mis

7 European Food Safety Authoroty. https://www.efsa.europa.eu/en/news/added-and-free-sugars-should-be-low- possible. 8 EFSA (2010a) European Food Safety Authority, Scientific Opinion on Dietary Reference Values for Carbohydrates and dietary fibre. EFSA Journal. 2010;8:1462. 9 Vabariigi Valitsuse 01.03.2018 määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ lisa 1 punkt 2.9.2 „Info lisa- ja eritoidu kohta“.

5

sõltub juba konkreetsest terviseseisundist. Menüü koostamisel on oluline lähtuda mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest ning oluline, et vastavalt vanusele oleks toiduenergiavajadus rahuldatud. Tähtis on ka, et kinnipidamisasutustes järgitakse üldisi tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise põhimõtteid. Mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise aluspõhimõtteid võib leida riiklikest toidu- ja toitumissoovitustest. Riiklikud toidu- ja toitumissoovitused on avaldatud Tervise Arengu Instituudi veebilehel.10, 11 Lisaks sellele on võimalik lähtuda ka teistest Tervise Arengu Instituudi koostatud materjalidest, mis toetavad mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist. Lõikes 3 sätestatakse, et vanglas viibivale kinnipeetavale tagatakse lapsele toidu valmistamiseks vajalikud vahendid ja sobivad toiduained ettenähtud koguses. Oluline on, et lapsele oleks tagatud regulaarne toitlustamine kodukeskkonnaga sarnasel viisil. Lõikes 4 sätestatakse, et kui kinnipeetaval või tema lapsel on mõni ajutise loomuga terviseseisund, mis ei võimalda ajutiselt lapsele söögi valmistamist või lapse toitmist, korraldatakse lapse toitlustamine ja toitmine vastavalt lapse vajadustele. Ajutise loomuga terviseseisund on näiteks mõni hooajaline kergem viirusnakkus. Eesmärk on tagada lapsele võimalikult tavapärane igapäevaelu rutiin, hoolimata ajutiselt tekkinud olukorrast. Määruse §-s 8 sätestatakse muudel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisused. Lõikes 1 sätestatakse, et kui kinnipeetavate seas on inimesi, kes toituvad teisiti tulenevalt mõnest veendumusest või religioonist, siis võimaluse korral sellega ka arvestatakse, näiteks kui kinnipeetav avaldab soovi religioonist või muudest veendumustest tingitud põhjustel saada lihavaba menüüd või paastuda. Sarnane praktika on ka kehtivas õiguses ning võimaluse korral tagatakse sellised erisused ka edaspidi. Lõikes 2 sätestatakse, et menüü erisuste arvestamisel võib jätta lisade 1–5 nõuded järgimata osas, mida konkreetne muudatus sisuliselt puudutab. Kuna kinnipeetavate seas võib olla eri religioonide esindajaid ja erinevate veendumustega inimesi ning sellest tulenevalt mitmeid erisoove, jääb toidu suhtes valikuid tehes kinnipeetavale ka enda vastutus. Näiteks kui soovitakse paastuda või lihavaba menüüd jms. Kinnipidamisasutuste võimalused on piiratud, mistõttu ei ole võimalik kõiki erisoove täita. Kui kinnipeetaval, sõltumata kinnipidamisasutuse võimalustest, on toiduga seoses siiski erisoove, võtab kinnipeetav selles otsuses ise vastutuse, mis tähendab seda, et menüü erisuste arvestamisel võib jätta lisade 1–5 nõuded järgimata osas, mida konkreetne erisoov sisuliselt puudutab. Määruse § 9 näeb ette määruse rakendamise ajad. Lõikes 1 on sätestatud, et määrus jõustub 1. septembril 2025. a, mil jõustub rahvatervishoiu seadus. Lõikes 2 sätestatakse, et § 5 lõikeid 1–4 ning lisasid 4 ja 5 rakendatakse alates 1. septembrist 2026. a. Üleminekuaeg on vajalik, et uute nõuetega kohanemiseks jääks piisav aeg, mis võimaldab viia asutuse toitlustamine uute nõuetega vastavusse. Lõike 3 kohaselt kehtivad §-d 3 ja 4 ning lisad 1–3, mis on sisuliselt kehtiva määruse tingimused, kuni 31. augustini 2026. a. Määruse lisad Lisas 1 on ette nähtud toiduenergiavajadus olenevalt vanusest, soost, kehalise aktiivsuse tasemest ja põhiainevahetusest.

10 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. https://tai.ee/sites/default/files/2025- 01/tabelraamat_13.1.25.pdf. 11 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. https://tai.ee/sites/default/files/2025- 01/tabelraamat_13.1.25.pdf.

6

Lisas 2 on sätestatud olulisemate vitamiinide ja mineraalainete minimaalsed vajalikud kogused päevas. Lisa 3 reguleerib keskmist valguvajadust. Lisas 4 on sätestatud toiduenergia, põhitoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldus rühmade kaupa ühe kuu keskmisena. Lisas 5 on sätestatud vitamiinide ja mineraalainete sisaldus ühe kuu keskmisena. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Määruse eesmärk on viia kinnipidamisasutuste toitlustamise nõuded kooskõlla tänapäevaste soovituste ja teadmistega, et tagada kinnipeetavatele tervist toetav ja täisväärtuslik toit. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset ja keskkonnamõju ning mõju riigivalitsemisele. Muudes mõjuvaldkondades mõju ei ole, mistõttu ei ole neid välja toodud. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.  SOTSIAALNE MÕJU Sihtrühm: vanglates, kinnipidamiskeskuses ja arestimajades viibivad kinnipeetavad, arestialused ja vahistatud (edaspidi kinnipeetavad) 2023. aasta jooksul viibis Eesti vanglates süüdimõistetu või vahistatuna kokku 3153 isikut, sealhulgas kinnises vanglas 2661 ja avavanglas 492 isikut. Arestimajades viibis Tartu ja Viru vanglas kokku 2266 isikut, kellest 452 kuulus ka juba nimetatud kinnipeetavate hulka ja 1814 olid arvel ainult arestialusena. Kokku viibis 2023. aasta jooksul vanglas süüdimõistetu, vahistatu või arestialusena 4967 isikut.12 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) haldusalasse kuuluvates kinnipidamiskohtades viibis 2023. aasta jooksul 5918 arestimajas kinnipeetud isikut.13 Kainenema toodud isikutele kinnipidamiskohas toitlustust ei pakuta, mistõttu need isikud sihtrühma ei kuulu. PPA haldusala asutustes lühiajalisel arestil viibinud isikute hulgas võib olla kattuvaid isikuid vanglates süüdimõistetuna või vahistatuna kinnipeetud ja arestimajas viibinud isikutega. Kinnipeetute hulgas oli Justiitsministeeriumi andmetel 2023. aasta jooksul üks lapseootel kinnipeetav. PPA haldusalasse kuuluvas kinnipidamiskeskuses ja lühiajaliselt viibinud kinnipeetavatel esinenud raseduste kohta andmeid ei koguta, kuid tegemist on pigem üksikjuhtumitega. Sihtrühma suurus on ligikaudu 10 000 isikut, mis moodustab vanematest kui 14-aased elanikud (2023. aastakeskmise rahvastiku alusel 1 164 507 isikut14) umbes 1%, seega on sihtrühma suurus väike. Mõju tervisele ja tervishoiukorraldusele

12 Andmepäring Justiitsministeeriumist. 13 Andmepäring Politsei ja Piirivalveametist. 14 Statistikaamet. RV0212: RAHVASTIK AASTA ALGUSES JA AASTAKESKMINE RAHVAARV SOO JA VANUSE JÄRGI. Statistika andmebaas.

7

Määruse uuendamisel on kasutatud riiklikke toidu- ja toitumissoovitusi ning kinnipeetavate toitlustamisel võetakse suund senisest tervist toetavama ja tasakaalustatuma menüü pakkumisele. Määruse jõustumisel on oodata positiivset mõju kinnipeetavate tervisele, kuna toitlustamispõhimõtteid on teaduspõhistele toitumissoovitustele tuginedes kaasajastatud. Uuendatud on soovitusi toiduenergiavajaduse ja põhitoitainete sisalduse kohta, täpsustatud on rasvhapete osakaalu toiduenergiast ning kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete minimaalseid koguseid menüüs. Samuti vähendatakse võrreldes kehtiva määrusega soola ja suhkru sisaldust toitudes. Nimetatud muudatused avaldavad positiivset mõju kinnipeetavate üldisele tervisele ning väheneb selliste krooniliste haiguste nagu südame- ja veresoonkonnahaigused ning diabeet, tekke risk. Tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine toetab vaimset ja füüsilist tervist. Uuringud on näidanud, et vähendatud soola ja lisatud suhkrute tarbimine aitab ennetada teatud kroonilisi haigusi ja parandada elukvaliteeti. Positiivse tervisemõju kõrval suureneb määruse jõustumisel eeldatavasti ka kinnipeetavate rahulolu pakutava toiduga, sest suurendatud on menüü varieeruvust, mis tagab kinnipeetavatele mitmekesisema ja vaheldusrikkama toiduvaliku. Mõju võrdsetele võimalustele Uuendatud määrusest on välja võetud nõuded last ootava naise ja rinnaga toitva ema menüüle, sest neile vajalikud toitainete ja energiakogused on välja toodud määruse lisades, kus on nende erivajadusi arvestatud. Lisaks erinevad nende vajadused teiste rühmade vajadustest. Samuti arvestatakse menüü koostamisel tervishoiutöötaja antud soovitustega, mistõttu on kinnipidamisasutuses viibivad lapseootel naised ja imetavad naised toitlustamise osas võrdselt koheldud nende naistega, kes kinnipidamisasutuses ei viibi. Usulistest või muudest veendumustest tulenevate toitumistavadega arvestatakse võimaluste piires ka edaspidi sarnaselt kehtiva määruse põhimõtetega, mille kohaselt ei panda kedagi ebasoodsasse olukorda lähtuvalt isiklikest toitumispõhimõtetest, kuid lisatud on täpsustus, mille kohaselt vastutab nimetatud põhjustel erimenüüd sooviv kinnipeetav mikrotoitainete piisavuse eest ise. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Määruse jõustumisel hakkavad kinnipeetavad kinnipidamisasutuses viibimise ajal saama varasemast tervist toetavamat ja täisväärtuslikumat toitu. Kinnipeetavate jaoks on tegemist positiivset tervisemõju avaldava ja rahulolu suurendava muudatusega, kuid sihtrühma käitumine tervikuna ei muutu ning vajadus olukorraga kohaneda puudub, mistõttu on mõju ulatus väike. Olenevalt kinnipidamisasutuses viibitavast ajast võib mõju avaldumise sagedus varieeruda: vanglas viibivate süüdimõistetute, vahistatute ja pikaajalise aresti kandjate jaoks on mõju ulatus suur – tegemist on igapäevaselt avalduva mõjuga. PPA haldusalas olevates arestimajades lühiajalist aresti kandvate isikute jaoks on mõju avaldumise sagedus väike, sest tegemist on ebaregulaarselt ja harva toimuva sündmusega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk kinnipeetavatele puudub – tegemist on tervist toetava positiivse toimega mõjuga. Eelnevat arvesse võttes avaldub oluline mõju kinnipidamisasutuses pikka aega viibivatele kinnipeetavatele, kuid lühiajalise aresti kandjate jaoks on mõju väheoluline. MÕJU RIIGIVALITSEMISELE Mõju keskvalitsuse korraldusele Sihtrühm 1: kinnipidamisasutused ja neid haldavad asutused Eestis on 2023. aasta lõpu seisuga kolm vanglat: Tartu, Viru ja Tallinna vangla, mille tööd juhib ja arendab Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Arestimaja teenust osutavad Tartu ja Viru vangla ning alates 2025. aasta aprillist ka Tallinna vangla. PPA haldusalasse kuulub 13 arestimaja ja üks kinnipidamiskeskus koos arestimajaga. Mõjutatud on kõik kinnipidamisasutused, kus toitlustamine on korraldatud, mistõttu on sihtrühma suurus suur.

8

Määruse jõustumisel tekib kinnipidamisasutustele, nende haldajatele ja toitlustusteenuse pakkujatele kohustus tutvuda uute toitlustusnõuetega ning teha vajalikud muudatused menüü koostamises. Uute nõuetega tutvumine ja nimetatud muudatuste tegemine mõjutab kinnipidamisasutuste eelarvet: tekib ajutiselt täiendav halduskoormus ja vastavuskulu, mis on seotud aja- ja tööjõukuludega. Määruse rakendumisel tõuseb tõenäoliselt vähesel määral ka pakutava toidu hind ning seeläbi suureneb ka kinnipidamisasutuste päevaraha iga kinnipeetava kohta. Kuna kinnipidamisasutustele kehtestatud mikrotoitainete nõudeid ei ole uuendatud pea 23 aastat, on ajakohastatud määruses mikrotoitaine osas seatud tänapäevastele soovitustele vastavad kõrgemad nõuded. See tähendab, et menüüde kaasajastamine võib kaasa tuua lisakulusid, eriti juhul, kui seni on lähtutud üksnes 2002. aastal kehtestatud minimaalsetest piirnormidest. Kui toitlustaja ei ole vahepeal pakutavat toitu sisuliselt üldse parendanud, võib vastavusse viimine uute nõuetega osutuda kulukamaks. Samas kehtiva praktikas kasutusel oleva näidismenüü põhjal olid mitmete mikrotoitainete osas tänapäevased nõuded juba täidetud või ületatud. Need mikrotoitainete piirnormid, mis olid näidismenüüde põhjal üle uutest piirnormidest, saab selle võrra korrigeerida vastavalt väiksemaks ning need, mis jäävad alla minimaalsete uute piirnormide, siis vastavalt kõrgemaks. Kokkuvõttes on mõju ulatus kinnipidamisasutustele ja neid haldavatele asutustele keskmine – menüü nõuetele vastavaks viimiseks tuleb tutvuda uute nõuetega ja teha vajalikud muudatused, kuid tõenäoliselt sellega kohanemisraskusi ei kaasne. Kuna määruse muudatustega tutvumine ja nende rakendamine on ühekordne protsess, on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike – toitlustamisnõuete ja menüü ajakohastamisega kaasneb küll vähene vastavuskulu ja mõju asutuste eelarvele, kuid üldiselt on tegemist positiivse mõjuga, mis toetab kinnipeetavate tervist. Eelnevat arvestades on kinnipidamisasutuste seisukohast tegemist olulise mõjuga. Sihtrühm 2: Terviseamet Terviseametile jääb määruse jõustumisel järelevalve funktsioon. Seni on järelevalves rakendatud riskipõhist lähenemist. Toidunormide täitmist kontrollitakse vaid konkreetsete pöördumiste või probleemide ilmnemisel. Kontrollid toimuvad tavaliselt dokumentide põhjal, et hinnata nende vastavust kehtivatele nõuetele. Vajaduse korral võib menetlus hõlmata ka kohapealset kontrollkäiku, vestlusi vangla personali ja teenistujatega ning pistelist toidukontrolli. Muudatustega kaasneb vähene aja- ja tööjõukulu, kuid märkimisväärset töökoormuse suurenemist ega kulu asutuse eelarvele ei kaasne. Kuivõrd asutuse igapäevatöö ei muutu ning kehtestatavate nõuetega tutvumine ja järelevalvetingimuste ülevaatamine on ühekordne tegevus, on mõju ulatus ja avaldumise sagedus väike. Ühekordse kuluna on Terviseameti järelevalvesüsteemi MEIS IT- arenduste tegemisteks on vaja kokku 3750 eurot. Seda taotletakse RES 2026–2029 raames. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on Terviseameti jaoks väike. Kokkuvõttes on Terviseametile avalduv mõju väheoluline. KESKKONNAMÕJU Määruse muudatus, mille rakendumisel pakutakse kinnipidamisasutustes senisest tervist toetavamat ja vaheldusrikkamat menüüd, mõjutab positiivselt kõiki keskkonnamõju valdkondi, sealhulgas toiduraiskamise vähenemist, ja seeläbi kogu elanikkonda. Kliima ja keskkond mõjutavad otseselt elanikkonna heaolu ja tervist nii vaimse kui füüsilise tervise vaatest.58, 59 Toidu tootmisega on seotud enam kui veerand maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest.65 Pikemas perspektiivis parandab täisväärtuslikuma ja tervist toetavama toiduvaliku tarbimine kinnipeetavate tervist, mis leevendab survet tervishoiusüsteemile ja vähendab ühtlasi ka tekkivate jäätmete hulka.

9

Kokkuvõttes vähendatakse kinnipidamisasutustes toitlustusnõuete muutmisega pikas perspektiivis keskkonnakoormust ning seeläbi avaldub positiivne mõju kogu rahvastikule – sihtrühm on suur. Kuivõrd määruse muudatuse mõju rahvastikule on kaudne, on mõju ulatus väike, kuid arvestades, et ümbritsev keskkond mõjutab rahvastikku pidevalt kogu elu vältel, on mõju avaldumise sagedus suur. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk rahvastikule on keskkonnamõju vaatest väike – tegemist on kliimat ja keskkonda ning seeläbi rahvastiku tervist ja heaolu toetava muudatusega. Eelnevat arvesse võttes võib öelda, et tegemist on olulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025, kuna rahvatervishoiu seadus jõustub 1. septembril 2025. Määrusega ette nähtud uued nõuded: § 5 ning lisasid 4 ja 5 rakendatakse alates 1. septembrist 2026. a. Määruse §-d 3 ja 4 ning lisad 1–3 (sisuliselt kehtiva määruse nõuded) kehtivad kuni 31. augustini 2026. a. Eelnimetatud sätete erineva rakendumise aeg on vajalik, et tagada üleminekuperiood uute nõuete rakendumiseks. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Tallinna Vanglale, Viru Vanglale ja Tartu Vanglale. Kooskõlastustabel koos tagasisidega asub lisas.