Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
Viit | 5.2-2/18268-1 |
Registreeritud | 10.07.2025 |
Sünkroonitud | 11.07.2025 |
Liik | Kiri SISSE |
Funktsioon | 5.2 Õigusteenus |
Sari | 5.2-2 Õigusaktide ja eelnõude kooskõlastamised, sisendi andmised ja analüüsid |
Toimik | 5.2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Andrus Jürgens (SKA, Üldosakond, Õiguse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
01.07.2025
Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja
väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus
§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 47 lõike 33 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja
arvatud ühekordseks individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahend;“;
2) paragrahvi 50 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Isiku omaosalus võib olla väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud summa:
1) kuupõhise limiidi alusel võimaldatavatel enesehoolde- ja kaitseabivahenditel;
2) abivahenditel, mida võimaldatakse koguseliselt piirhinna ulatuses kalendriaasta jooksul;
3) abivahendi üürimisel.“;
3) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja Sotsiaalkindlustusamet, teenust
saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. Teenust saama õigustatud isik peab
Sotsiaalkindlustusametit teavitama seitsme päeva jooksul talle teenuskoha pakkumisest
pakutava koha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest. Sotsiaalkindlustusamet arvestab
kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku soovi teenuseosutaja valikul juhul, kui
isiku soovitud teenuseosutajal on võimalik kohtumääruses nimetatud tähtajal isikule
ööpäevaringset erihooldusteenust osutada.“;
4) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Sotsiaalkindlustusamet, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja
lepivad kokku teenuse osutamise alguskuupäeva, mis ei või olla hilisem, kui seitse päeva
igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse puhul ning 14 päeva toetatud
elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse
erihooldusteenuse puhul teenuskoha vastuvõtmise kinnitamisest isiku poolt.“;
5) paragrahvi 73 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tasu peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega ja ei tohi olla suurem kui
kahekordne omaosaluse maksimaalne maksumus.“;
6) paragrahvi 76 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui isik keeldub teist korda mõjuva põhjuseta pakutud teenuskoha vastuvõtmisest,
arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast välja.“;
2
7) seaduse 3. peatükki täiendatakse 73. jaoga järgmises sõnastuses:
„73. jagu
Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus
§ 13012. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk
(1) Viipekeele kaugtõlketeenus on spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu kuulmislangusega
inimestele osutatav eesti viipekeele tõlketeenus, mille eesmärk on kuulmislangusest tingitud
takistuste vähendamine või kõrvaldamine igapäevases suhtlemises.
(2) Kirjutustõlketeenus on kuulmislangusega inimestele osutatavtõlketeenus, mille eesmärk on
kuulmislangusest tingitud takistuste vähendamine või kõrvaldamine igapäevases suhtlemises ja
mille käigus kirjutustõlk edastab eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis.
§ 13013. Teenustele õigustatud isikud
Õigus saada viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjustustõlketeenust on alates 13. eluaastast isikul:
1) kellel on tuvastatud kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle (kuulmispuue) puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse alusel;
2) kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis on
tingitud tegutsemispiirangust suhtlemise valdkonnas või
3) kellel on tuvastatud kuulmislangus tervishoiuvaldkonnas töötava spetsialisti poolt.
§ 13014. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse taotlemine
(1) Viipekeele kaugtõlketeenuse saamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse.
(2) Kirjutustõlketeenuse puhul võrdsustatakse taotlemine teenuseosutaja poole pöördumisega.
(3) Kui isikul ei ole tuvastatud vähenenud töövõimet või puude raskusastet, siis tuleb esitada
teenuse saamiseks tõend kuulmislanguse esinemise kohta.
§ 13015. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenuse rahastamine
Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust rahastatakse riigieelarvest.“.
§ 2. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine
Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 38 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tegemine“ sõnadega „, sealhulgas
pensioniinfo avaldamine“;
2) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) isikutele teabe andmine nendega seotud õiguste, kohustuste ja menetluste kohta.“;
3) paragrahvi 39 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „ning inimestele
pensioniks kogutud õiguste ja suuruse arvutamiseks ja prognoosimiseks“.
3
§ 3. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 7 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(33) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada pensioniregistri pidajalt pensionikonto ja selle
omaniku andmeid pensioni suuruse arvutamiseks, isikute nõustamiseks ja pensionide statistika
tegemiseks.“.
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–4, 6 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2026. aasta 1. juulil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
Seletuskirja lisa
Rakendusakti kavand
MINISTRI MÄÄRUS
Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 “Sotsiaalkaitse infosüsteemi
põhimäärus” muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 12 “Sotsiaalkaitse infosüsteemi
põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tegemine“ sõnadega „, sealhulgas
pensioniinfo avaldamine“;
2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) anda isikutele teavet nendega seotud õiguste, kohustuste ja menetluste kohta.“;
3) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „ning
inimestele pensioniks kogutud õiguste ja suuruse arvutamiseks ja prognoosimiseks“;
4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
„(111) Isikule tema pensioniõiguste ja tulevase pensionitulu kohta koondvaate esitamise
andmed:
1) II samba pensionikonto avamise kuupäev;
2) II sambast lahkumise kuupäev ning info sissemaksete taasliitumise arvutamise kohta;
3) II samba peatamise alguskuupäev ning info sissemaksete taasalustamise arvutamiseks;
kohustusliku kogumispensioni sissemaksete kehtiv maksemäär ja tulevikus jõustuv
maksemäär;
4) II samba pensionikonto saldo kindla kuupäeva seisuga;
5) aktiivse pensionifondi nimetus;
6) pensionifondi keskmine tootlus ning Eesti keskmine tootlus;
7) avamise viis, sealhulgas info, kas pensionifond määrati loosimise teel;
8) teave pensioniinvesteerimiskonto olemasolu kohta;
9) III samba liitumise kuupäev;
10) III samba saldo ja kasutatavad pensionifondid;
11) III samba keskmine tootlus ning Eesti keskmine tootlus.“;
5) paragrahvi 17 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Pensioniregistri pidaja on andmeandja isiku maksuvaba tulu kasutamise andmete kohta
ning käesoleva määruse § 9 lõikes 111 nimetatud andmete kohta.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
1
Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja
väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on parandada erihoolekandeteenuste kättesaadavust, võimaldada
kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust ning
võimaldada SKA-le pensionikalkulaatori funktsioonide täitmine.
Erihoolekandeteenuste osas kehtestatakse nõue, et inimene, kellele Sotsiaalkindlustusamet
(edaspidi SKA) on pakkunud teenuskohta, peab koha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest
SKA-d teavitama seitsme päeva jooksul. Samuti sätestatakse, et isik peab hakkama teenust
kasutama olenevalt teenusest kas hiljemalt seitsme päeva või 14 päeva jooksul teenuskoha
vastuvõtmise kinnitamisest. Erihoolekandeteenuste omaosaluse maksimaalsele määrale
kehtestatakse reegel, mille kohaselt teenuse saajalt küsitav omaosaluse summa võib olla kõige
rohkem kahekordne omaosaluse maksimaalne määr. Samuti täpsustatakse järjekorra pidamise
reegleid. Isikute halduskoormus seoses nende muudatustega ei suurene, sest neid tegevusi
(nõustumine teenuskohaga, teenusele suundumine, kõrgema omaosaluse küsimine) peab
tegema või võib teha ka kehtiva korra kohaselt – eelnõuga kehtestatakse üksnes tähtajad ja
piirangud.
Eelnõuga kehtestatakse SHS-is riigi poolt korraldatava abina viipekeele kaugtõlketeenuse ja
kirjutustõlketeenuse sisu, korraldus ja rahastamine. Tegemist on kahe teenusega, mida on alates
2018. aastast SKA kaudu kuulmislangusega inimeste toetamiseks korraldatud. Seni on
teenuseid rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest1. Viipekeele kaugtõlketeenus on
eesti viipekeele tõlketeenus, mida osutatakse spetsiaalse tõlkerakenduse vahendusel.
Kirjutustõlketeenus on keelesisene tõlketeenus, mille käigus kirjutustõlk edastab eestikeelse
suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis. Eelnõuga täpsustatakse ka abivahendite omaosaluse
ja hooldusteenuse osutaja poolt tagatavate abivahendite regulatsiooni, et suurendada
õigusselgust.
Eelnõuga täiendatakse ka sotsiaalseadustiku üldosa (SÜS) ja väärtpaberite registri pidamise
(EVKS) seadusi, täpsustades sotsiaalkaitse infosüsteemi edastatavaid andmekoosseise, et
võimaldada SKA-le pensionikalkulaatori funktsioonide täitmine.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen
Preimann (teenistusest lahkunud), hoolekandeteenuste poliitika juht Maarika Tarum
([email protected]) ja puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets
([email protected]), hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna pensionitarkuse juht Kätlin Muru
([email protected]), analüüsi ja statistika osakonna hoolekandepoliitika juhtivanalüütik
1 Teenust on tellitud ja rahastatud välisvahenditest „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“; „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine (2021-2027.4.09.23-0002)“ alt. Kättesaadav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-03/TAT_pikaajaline_hooldus_raamtekst.pdf
2
Marion Rummo ([email protected]) ja analüütik Elo Reitalu ([email protected]). Eelnõu
ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti SKA erivajadusega inimeste heaolu osakonna
erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalbergiga
([email protected]) ja sama talituse eksperdi Ülle Riisaloga
([email protected]) ning sama osakonna abivahendite talituse juhataja
Tiia Orlovskiga ([email protected]), sama talituse peaspetsialisti Bret
Schäriga ([email protected]) ja eksperdi Mare Toompuuga
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet
Kodu ([email protected]) (§ 1 p-d 3–6), õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice
Sündema ([email protected]) (§ 1 p-d 1, 2 ja 7) ja andmekaitseõiguse juht Nele Nisu
([email protected]) (§-d 2 ja 3).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:
1) sotsiaalhoolekande seadus (SHS): RT I, 12.06.2025, 25;
2) sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS): RT I, 12.06.2025, 13;
3) väärtpaberite registri pidamise seadus (EVKS): RT I, 11.10.2024, 17.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 6.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on parandada erihoolekande teenuste kättesaadavust, võimaldada
kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust ning
võimaldada SKA-le pensionikalkulaatori funktsioonide täitmine.
Erihoolekandeteenuseid puudutavate muudatuste eesmärk on tagada inimeste senisest kiirem
teenustele liikumine ja parandada teenuste rahalist kättesaadavust. Eelnõuga tehtavad
muudatused kiirendavad vabade teenuskohtade täitmist ja aitavad sellega lühendada
erihoolekandeteenuste järjekordi ning inimesed pääsevad kiiremini teenusele.
Eelnõuga reguleeritakse praegu projektipõhisena osutatav viipekeele kaugtõlketeenus ja
kirjutustõlketeenus riigi korraldatava abina. Eesmärk on tagada ajaliselt piiratud
kirjutustõlketeenuse ja kaugtõlketeenuse kättesaadavus kuulmislangusega inimestele.
Eelnõuga täpsustatakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutaja poolt tagatavate
abivahendite regulatsiooni, mida tehakse õigusselguse suurendamise eesmärgil.
Samuti on eelnõu eesmärgiks korrastada Sotsiaalkindlustusameti pensionikalkulaatorit, mille
kaudu hakatakse talletama isikute pensioniandmeid kolme pensionisamba kohta ning
3
võimaldatakse inimestel saada teavet oma pensioniõiguste ja prognoositava pensioni suuruse
kohta.
Viipekeelega kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust puudutavate muudatuste kohta valmis
2023. aasta suvel sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus (VTK).2 Erihoolekandeteenuseid ja pensionikalkulaatorit puudutavate
eelnõu osade kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (VTK), sest nende muudatuste
rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust (HÕNTE § 1 lg 2 p 5).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimesega muudetakse SHS-i, seejärel SÜS-i ning
EVKS-i ning viimases paragrahvis on seaduse jõustumissätted.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS-i.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 47 lõiget 33 punkti 3. Muudatusega täpsustatakse, et
hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega on otseselt seotud
abivahend, mis on vajalik hooldusteenusel viibivale isikule hügieenitoimingute tagamiseks,
välja arvatud ühekordseks individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahend. Kehtivas
sõnastuses ei ole selgelt eristatud, et ühekordsed abivahendid peavad olema ka individuaalsed,
mistõttu on muudatus vajalik õigusselguse tagamiseks. See võimaldab üheselt mõista, millised
hügieenitoiminguteks vajalikud abivahendid peab tagama hooldusteenuse osutaja.
Kehtiv regulatsioon on aluseks sellele, et sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruse nr 74
“Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise
otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” (edaspidi
määrus nr 74) lisas olevas abivahendite loetelus on osade abivahendite juures märge H, mis
tähistab, et tegemist on hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega
otseselt seotud abivahendiga. Selline märge on näiteks püsiva survejaotusega lamatisi ennetava
madratsi, söögipõlle, tualetitooli, poti- ja dušitooli ning potikõrgenduste juures.
Muudatuse eesmärk on selgemalt määratleda, millised abivahendid peab tagama
hooldusteenuse osutaja. . Asutusepõhise hooldusteenuse korral tuleb arvestada, et suurem osa
teenuse saajatest vajab hügieenitoimingutes kõrvalabi. Selleks peab hooldekodu keskkond ja
seal kasutatavad vahendid toetama teenuse saaja vajadusi. Seega on elementaarne, et
hooldusteenuse osutajal oleksid olemas kõik vajaminevad hügieenitoiminguteks mõeldud
üldkasutatavad vahendid. Samas ei ole asutuse kohustus tagada individuaalseks ja ühekordseks
kasutamiseks mõeldud abivahendeid, kuna nende vajadus tuleneb iga inimese individuaalsest
olukorrast ning sama abivahendit ei ole võimalik kasutada mitme isiku puhul samaaegselt.
Seoses kavandatava muudatusega on kavas täiendada ka määruse nr 74 lisas olevat
abivahendite loetelu, et edaspidi tagaks hooldusteenuse osutaja ka näiteks
nahapesemisvahendid, nahakaitsevahendid, niisutatud salvrätid, pesukindad ja peapesumütsid.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 50 lõiget 11. Kehtiva korra järgi on teatud abivahendite
puhul võimalik kehtestada väiksem kui 7-eurone omaosalus. See kehtib naha kaitse ja
2 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/79f002bf-59d6-4282-b3ad-862cb24122ba
4
puhastamise vahendite, uriini absorbeerivate abivahendite, söögipõllede ja punktkirjavarustuse
puhul ning abivahendi üürimisel.
Praegu on need erisused seaduses detailselt loetletud, kuid muudatuse eesmärk on muuta
seaduse sõnastus üldisemaks, viidates abivahendi kategooriatele, mitte üksikutele
abivahenditele. Nii on vajaduse korral võimalik hõlpsamini lisada loetellu abivahendeid,
millele peaks kehtima väiksem omaosalus. Muudatusega soovitakse tagada isikutele suurem
paindlikkus nende abivahendite ostmisel, mida on vaja regulaarselt ja väikeste koguste kaupa.
Nende puhul ei ole põhjendatud kehtestada iga ostu korral 7-eurost omaosalust. Eelnõu
kohaselt sätestatakse, et väiksem kui 7-eurone omaosalus kehtib järgmistel juhtudel:
1.) kuupõhise limiidi alusel võimaldatavatel enesehoolde- ja kaitseabivahenditel. Nende
hulka kuuluvad praegu seaduses selgelt sõnastatud söögipõlled, naha kaitse ja
puhastamise vahendid ning uriini absorbeerivad vahendid.
2.) abivahenditel, mida võimaldatakse koguseliselt piirhinna ulatuses kalendriaasta
jooksul. Nende hulka kuulub praegu seaduses selgelt sõnastatud punktkirjavarustus.
3.) abivahendi üürimisel, mis on selliselt ka praegu seaduses sõnastatud.
Muudatuse eesmärk on parandada õigusselgust ning teha regulatsioon paindlikumaks ja
paremini rakendatavaks praktikas.
Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 muudetakse § 71 lõiget 5 ja täiendatakse sama paragrahvi
lõikega 51.
Kehiva SHS § 71 lõike 5 sõnastuses on sätestatud, et inimesele sobiva erihoolekandeteenuse
osutaja valivad välja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku SKA, teenust saama
õigustatud inimene ja erihoolekandeteenuse osutaja. Muudetud sõnastuse kohaselt valivad
inimesele sobiva erihoolekandeteenuse osutaja endiselt välja SKA, teenust saama õigustatud
inimene ja erihoolekandeteenuse osutaja – esimesest lausest on välja jäetud viide teenuse
osutamise alguskuupäeva kokkuleppimisele (vt selles osas lõike 51 selgitust).
SHS § 71 lõiget 5 täiendatakse uue teise lausega, mille kohaselt teenuskoha vastuvõtmise või
sellest keeldumisest peab inimene SKA-d teavitama seitsme päeva jooksul talle teenuskoha
pakkumisest. Inimese poolt SKA-le esitatud teavitus teenuskoha pakkumise vastuvõtmisest või
keeldumisest vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui inimene teavitab
SKA-d suuliselt (nt telefonikõne), siis koostab SKA ametnik vastava protokolli ja saadab selle
inimesele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-maili teel). Lõike kolmandat lauset
ei muudeta.
SHS § 71 täiendatakse lõikega 51, mille kohaselt ei või SKA, teenust saama õigustatud isiku ja
erihoolekandeteenuse osutaja kokku lepitud teenuse osutamise alguskuupäev olla hilisem, kui
seitse päeva ilma majutuseta teenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise
teenus) puhul ning 14 päeva majutusega teenuste (toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise
teenus, päeva- ja nädalahoiuteenus ning ööpäevaringne erihooldusteenus) puhul teenuskoha
vastuvõtmise kinnitamisest isiku poolt.
Muudatused tehakse eesmärgiga kiirendada vabade kohtade täitmist. Täna ei ole sätestatud, kui
pikalt võib teenuse vajaja teenuskoha vastuvõtmise üle otsustamiseks aega võtta. Samal ajal,
kui inimene, kellele teenuskohta pakuti, kaalub koha vastuvõtmist või sellest keeldumist,
järjekord nö seisab, ei saa kohta pakkuda teistele teenuse vajajatele. Edaspidi tuleb inimesel
5
teenuskoha vastuvõtmine otsustada seitsme päeva jooksul ja koha vastuvõtmise otsusest alates
on inimesel võimalik suunamisotsuse alguse kuupäevaks valida kuni 14 päeva hilisem kuupäev
(teenuste puhul, kus inimene teenusel ei ööbi, kuni seitse päeva). Seega nt ööpäevaringse
erihooldusteenuse puhul algab teenuse kasutamine teenuse saaja jaoks hiljemalt 28 päeva
pärast teenuskoha pakkumise saamisest (seitse päeva otsustamiseks, 14 päeva pärast on
suunamisotsuse alguskuupäev, millest seitsme päeva jooksul tuleb teenusele saabuda).
Endiselt jääb teenuse saajale kehtima õigus kohta kaotamata teenusele saabuda
suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäevast kolme (igapäevaelu
toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul) või seitsme
(kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse
erihooldusteenuse puhul) päeva jooksul (SHS § 71 lg 6). Samuti tasub vastavalt SHS § 79
lõikele 2 SKA jätkuvalt teenuseosutajale SHS § 71 lõikes 6 sätestatud ajavahemiku eest (ehk
selle aja eest, kus isik veel teenuseosutaja juurde ei lähe, kuigi suunamisotsuse kohaselt võiks)
– selles osas eelnõuga muudatusi ei tehta.
Inimese jaoks, kes on oodanud teenuskohta nt üle aasta, võib seitse päeva koha vastuvõtmise
osas otsuse tegemiseks tunduda lühike aeg. Kuid kuna samal ajal on järjekorras palju
teenuskoha ootajaid, on vajalik otsustamise aeg selliselt piiritleda. Teenuseosutajate sõnul
käivad teenuskohta eelnevalt üle vaatamas ja tingimustega kohapeal tutvumas vaid vähesed
inimesed ja eestkostjad, kellele SKA teenuskohta pakub. Teenusvajaduse hindamisel ja
teenuskoha pakkumisel jagab SKA infot nii suuliselt kui vajadusel ka kirjalikult.
Teenuskohtade tutvustamiseks on kasutada SKA kodulehel olev teenuse osutamise tingimusi
kirjeldav pildimaterjali sisaldav teenuseosutajate andmebaas. SKA soovitab kõigil teenuskoha
soovijatel minna enne teenusele asumist kohapeale teenuskohaga tutvuma ning inimese soovil
läheb tutvumisele kaasa ka SKA peaspetsialist. SKA julgustab teenuseosutajaid oma teenust
tutvustama – korraldama avatud uste päevi, looma selge ja ajakohase kodulehe ning jagama
teavet muude kanalite kaudu. Kui teenuse taotleja eelistused on teada, jõuab vabanenud koht
kiiremini sobiva inimeseni.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 73 lõike 6 teist lauset. Kehtiva SHS kohaselt
võib erihoolekandeteenuse osutaja küsida toidu ja majutuse eest iga-aastase riigieelarve
seadusega kehtestatud maksimaalsest omaosaluse summast suuremat tasu juhul, kui see toimub
kokkuleppel erihoolekandeteenust saama suunatud inimesega ja majutamine ning toitlustamine
korraldatakse paremates tingimustes, kui on õigusaktidega nõutud. Sätestatud on ka, et tasu
peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Omaosaluse tasumise lepingu
sõlmivad omavahel teenuse osutaja ja teenuse saaja. Teenuse osutaja teavitab SKA-d
omaosaluse tasu summa suurusest ja esitab kalkulatsioonid teenuse saajalt küsitava
maksimaalsest kõrgema omaosaluse tasu ja pakutavate lisahüvede väärtuse vastavuse kohta.
Samas SKA pädevuses ei ole osaleda teenuseosutaja ja teenuse saaja vahel sõlmitava lepingu
tingimuste kokkuleppimises.
Turule on tekkinud teenuseosutajaid, kes on kehtestanud teenuse saajale oma hinnakirja ning
ka omavahelise lepinguga kohustuse tasuda omaosalust summas, mis ei ole kõigile teenuse
saajatele jõukohane. 2025. aastal on riigieelarve seadusega kehtestatud maksimaalseks
omaosaluse määraks ööpäevaringsel erihooldusteenusel nö peresarnases keskkonnas (kui
ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas
hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid
kõige rohkem 30 isikule ühes hoones) 477€. SKA-le teadaolevalt küsivad teenuseosutajad
teenuse saajatelt omaosaluse tasu vahemikus 477–518€, kuid erandina on üks teenuseosutaja
6
kehtestanud omaosaluse tasuks 1858€ ja SKA ei saa selle teenuseosutaja juurde teenuse
vajajaid suunata, teenuskohad seisavad tühjalt, kuna teenuse vajajate seas ei leidu inimesi,
kellele oleks nõutud summas omaosaluse tasumine jõukohane. Samuti seisavad tühjana
mitmed kogukonnas elamise teenuse (maksimaalne omaosalus 2025. a 405€) ja päeva- ja
nädalahoiuteenuse (maksimaalne omaosalus 2025. a 360€) teenuskohad, kuna teenuse vajajate
sissetulekud ei võimalda tasuda teenuseosutajate poolt kehtestatud summas omaosaluse tasu
(vastavalt 1676€ ja 1150€). Samal ajal on eelmainitud teenuste järjekorras sadu inimesi, kes
teenuskohta vajavad.
SKA küll hüvitab puudujäävat omaosaluse osa teenuse saajale, aga seda vaid kuni riigieelarve
seadusega kehtestatud maksimaalse omaosaluse määrani, nii, et inimesele jääks kasutamiseks
15% tema sissetulekutest (SHS § 73 lg 2 ja § 74 lg 1). Kui omaosalus on suurem, peab inimene
leidma lisavõimaluse puudujääva osa tasumiseks. Enamasti pöördutakse sellisel juhul
elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kust võimalusel saadakse abi. Paljudel
omavalitsustel ei ole aga võimalust maksta teenuseosutajale iga kuu lisaks riiklikule rahastusele
vajalikku summat. Kui omaosalus on nt keskmise palga suurune, ei ole ka realistlik eeldada, et
KOV puudujääva osa kataks. Kuna teenustele on järjekorrad, võib teenuse vajaja aga sattuda
sundolukorda tasuda teenuseosutajale talle üle jõu käivad omaosaluse summasid. Selle
olukorra vältimiseks piiratakse teenuseosutajate kõrgema omaosaluse võtmise õigust
omaosaluse lae kehtestamisega – eelnõuga täpsustatakse, et toidu ja majutuse eest makstav tasu
ei tohi olla suurem kui kahekordne iga-aastase riigieelarvega kehtestatud omaosaluse
maksimaalne maksumus.
Edaspidi võib, juhul, kui teenust osutatakse õigusaktides ettenähtust paremates tingimustes,
teenuse saajalt küsida kuni kahekordset omaosaluse maksimaalset määra (nt 2025. aastal
kehtestatud määra järgi ülaltoodud omaosaluste korral kuni 954€/kuus, 810€/kuus, 720€/kuus),
mitte rohkem. SHS § 73 lõike 6 esimese lause kohaselt saab iga-aastase riigieelarvega
kehtestatust suurema omaosaluse küsimine toimuda üksnes inimesega kokkuleppel, selles osas
muudatusi ei tehta. Samuti jääb inimesele õigus nõuda teenuseosutajalt majutamist ja
toitlustamist õigusaktidega kehtestatud miinimumnõuete kohaselt (SHS § 73 lg 7).
Omaosaluse lae kehtestamisega soovime parandada teenustele ligipääsetavust. Kuna
seadusemuudatuse tegemise ajal on osadel teenuseosutajatel teenuse saajatega sõlmitud
lepinguid suurema omaosaluse summaga, jõustub muudatus 1. juulil 2026. a, et anda
teenusosutajatele aega lepinguid muuta ja uue olukorraga kohaneda.
Piirangu kooskõla põhiseadusega
PS §-s 31 on sätestatud Eesti kodaniku õigus tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlusvabadus laieneb
PS § 9 lõike 2 kohaselt ka juriidilistele isikutele. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on tulu
saamine muu hulgas ka teenuste osutamisest. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse
olemusega käib kaasas õigus otsustada vabalt ettevõtluse üksikasjade üle.3 Samuti annab
ettevõtlusvabadus isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena
käsitatavasse tegevusse. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsiooni
ettevõtlusvabadust riivavaks.4
PS § 31 teine lause lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele. Riigikohtu
selgituse kohaselt annab PS § 31 teine lause seadusandjale suure vabaduse reguleerida
3 O. Kask, S.A. Ehrlich, A. Henberg. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. PS § 31 kom p 5. 4 Samas, § 31 kom p-d 6 ja 7.
7
ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Tegemist on lihtsa
seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab seda, et PS lubab põhiõigusi piirata
seadusega, kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad.5 Ettevõtlusvabaduse
piiramiseks piisab seega igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). See
põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest,
olema kaalukas ja õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda
mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused.6
Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive
oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on
meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne
kitsamas tähenduses ehk mõõdukas.
Kõnealuse muudatusega on ette nähtud piirang võtta õigusaktidest nõutust paremates
tingimustes osutatud teenuste eest seadusega kehtestatud omaosaluse maksimaalsest
maksumusest kõrgemat omaosalust kõige rohkem kahekordses omaosaluse maksimaalse
maksumuse suuruses. Piirangu kehtestamisega soovitakse parandada erihoolekandeteenuste
kättesaadavust (s.h piirata erihoolekandeteenustele tehtavaid kulutusi). Riik on loonud
süsteemi, kus erihoolekandeteenuste osutamiseks sõlmitakse teenuseosutajatega lepingud
(SHS § 77 lg 1). Seadusega kehtestatakse igaks aastaks omaosaluse maksimaalne maksumus
(SHS § 73 lg 5) ja kui teenust osutatakse õigusaktidega nõutavatest paremates tingimustes, siis
võib võtta isikult maksimaalsest suuremat omaosalust, aga see peab olema vastavuses
pakutavate lisahüvede väärtusega (SHS § 73 lg 6). Seaduses on kehtestatud ka isiku õigus
nõuda teenuse osutamist miinimumnõuete kohaselt (SHS § 73 lg 7).
Eeltoodut arvesse võttes saab asuda seisukohale, et eelnõuga kavandatava meetme näol on
tegemist riigi valitud vahendiga parandada erihoolekandeteenuste kättesaadavust ja piirata
täiendavate kulude tegemist. See on legitiimne eesmärk ettevõtlusvabaduse riivele. Lisaks on
seaduses nagunii juba praegu kehtestatud õigus nõuda teenuseosutajatelt majutamist ja
toitlustamist miinimumnõuete kohaselt ehk juba kehtivas seaduses ei ole teenuseosutajate
õigus, osutada teenuseid kallimalt kui seadus ette näeb, absoluutne. Teenuseosutajatele säilib
õigus võtta maksimaalsest omaosalusest kuni kaks korda suuremat omaosalust, kui nad
osutavad teenust nõutavast paremates tingimustes ehk muudatusega ei keelata täielikult
paremates tingimustes teenuse osutamine ja selle eest kõrgema omaosaluse kehtestamine.
Valitud piirav meede on sobiv, kui see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist ehk meede on
sobiv vahend eesmärgi saavutamiseks, kui piirangu eesmärki on põhimõtteliselt võimalik
nimetatud meetmega saavutada. Omaosalusele absoluutse maksimumpiiri seadmine parandab
teenuste kättesaadavust ja piirab isikute täiendavaid kulutusi, seega on meede sobiv.
Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem
koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Eesmärki, parandada
teenuste kättesaadavust ja piirata isikute täiendavaid kulutusi, ei ole võimalik saavutada mõne
muu abinõuga. Rõhutada tuleb, et endiselt on teenuseosutajatel võimalus osutada teenuseid
nõutavast paremates tingimustes ja võtta selle eest ka maksimaalsest omaosalusest kõrgemat
omaosalust. Eelnõuga seatakse võetavale omaosalusele piirmäär.
5 Samas, § 11 kom p 8. 6 Samas, § 31 kom p 22.
8
Meetme mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja
intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Meede on mõõdukas, kui see on
soovitud eesmärgi suhtes proportsionaalne. Piirangud ei tohi kahjustada ettevõtlusvabadust
rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Antud juhul kehtestatakse
eelnõuga nõutavast paremates tingimustes teenuse osutamise eest küsitava omaosalusele
piirmäär, mis on kahekordne maksimaalne omaosalus. Nagu ülal märgitud, siis jääb teenuse
osutajale alles võimalus võtta maksimaalsest omaosalusest kõrgemat omaosalust. Seega ei
piirata kõrgema omaosaluse võtmist täiel määral. Võib asuda seisukohale, et meetme
eesmärgid (teenuste parem kättesaadavus) kaaluvad üles riivatud põhiõiguse
(ettevõtlusvabadus) ja meetmega saavutatav kasu kaalub üles riivest tingitud võimaliku kahju.
Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse § 76 lõiget 5 ja sellega seoses jääb välja § 76 lõike 5
esimene lause. Kehtetuks tunnistatava lause (“Erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik on
kohustatud asuma teenust kasutama ühe kuu jooksul teenuse osutamise otsuse tegemise
kuupäevast arvates, kui riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule
erihoolekandeteenuse osutamiseks ja erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib
teenust saama minna, on olemas vaba koht.”) sisuga kattuv, kuid täpsustatud tähtaegadega
regulatsioon sätestatakse edaspidi seaduse § 71 lõigetes 5 ja 51.
Paragrahv 76 lõike 5 teise lause (“Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast
erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.”) sõnastust
täpsustatakse järgnevalt: “Kui isik keeldub teist korda mõjuva põhjuseta pakutud teenuskoha
vastuvõtmisest, arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast välja.”. “Mõjuva põhjuseta” on
määratlemata õigusmõiste ja haldusorgan (SKA) sisustab seda, st hindab vastavalt olukorrale,
mis on mõjuv põhjus. Kui keeldumine on põhjendatud (nt tervislik seisund, sobimatus
keskkonnaga, ajutine/ühekordne perekondlik põhjus), ei arvestata seda „mõjuva põhjuseta”
keeldumisena. Teine muudatus (keeldub minemast erihoolekandeteenust saama vs keeldub
pakutud teenuskoha vastuvõtmisest) on tehtud sätte täpsustamiseks – et oleks üheselt aru saada,
et tegemist on olukorraga, kus järjekorras olev isik ei võta kohta vastu (säte asub järjekorda
reguleerivas paragrahvis).
Senise praktika kohaselt ei ole SKA kordagi teenuskohast keelduja osas hinnanud, et tegu on
mõjuva põhjuseta loobumisega. Siiski ei saa välistada, et tulevikus tekib olukord, kus
järjekorras olija soovib, et talle pakutakse vabanevaid teenuskohti, kuigi tal ei ole tegelikult
plaanis lähiaastatel teenust kasutama hakata ja igakordsel teenuskoha pakkumisel kasutab ta
ära võimaluse võtta otsustamiseks seitse päeva. Kui inimene teist korda ehk korduvalt ilma
mõjuva põhjuseta pakutavast teenuskohast keeldub, on SKA sunnitud inimese järjekorrast
välja arvama, kuna korduvalt põhjuseta keelduja tõttu pikeneb kõigi järjekorras olijate
teenusele saamise aeg ja see ei ole teiste inimeste suhtes õiglane. Esmakordselt pakutavast
teenuskohast ka ilma mõjuva põhjuseta keeldumisel inimest järjekorrast välja ei arvata.
Sisuliselt tähendab säte seda, et kui teenuse järjekorras olevale inimesele pakutakse teist korda
talle sobivat teenuskohta (inimese poolt eelistatuks märgitud maakonnas või teenusosutaja
juures, varasemalt eelistatuks märgitud teenusele tulemise soovitud ajal) ja inimene SKA
hinnangul mõjuva põhjuseta teist korda kohast loobub, arvatakse inimene sel hetkel järjekorrast
välja. Oluline on selgitada, et järjekorrast välja arvamisel jääb kehtima teenuse osutamise otsus
(nö teenusele õigustatuse otsus) (vt SHS § 70 lg 4), mis tähendab, et inimesele väljastatakse
uus järjekorda võtmise teade ja ta lisatakse teenuse järjekorda uue kuupäevaga ehk ta liigub
sisuliselt järjekorra lõppu.
9
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse SHS 3. peatükki (riigi korraldatav abi) 73. jaoga, milles
on §-d 13012–§ 13015. Täiendus puudutab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse
regulatsiooni loomist. Teenuseid on alates 2018. aastast rahastatud projektipõhiselt ESF-i
vahenditest ja muudatuse tulemusel tagatakse teenused edaspidi riigieelarvelistest vahenditest
ning SKA jätkab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamist. Samas on
viipekeele kaugtõlketeenus mõeldud lühiajaliste olmesituatsioonide tõlkimiseks ja teenuse
äärealadel kättesaadavuse parandamiseks ega võta ära kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)
kohustust korraldada isikule tõlketeenust tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks
või kõrvaldamiseks (SHS § 15 lõige 3). Samamoodi on SKA poolt korraldatav kirjutustõlge
mõeldud kuulmislangusega inimeste igapäevaelu toetamiseks ega tähenda, et ürituste või
konverentside korraldaja või haridusasutus ei peaks kuulmislangusega inimestele kirjutustõlget
tellima, et tagada võrdne ligipääs kõigile. Sellel eesmärgil on varasemalt KOV-idele tehtud ka
soovituslik juhis kuulmislangusest tingitud tõlketeenuste korraldamiseks.7 Nii kohaliku
omavalitsuse poolt korraldatavate kui ka riigi poolt korraldatavate tõlketeenuste puhul on
oluline lähtuda vajaduspõhisusest. Niisamuti tuleb mõlema teenuse puhul arvestada
tehnoloogiliste arengutega, mis peaksid tulevikus mõlema teenuse kättesaadavust parandama
ja vähendama teenustega seotud inimtööjõu ressurssi ning mis võivad tulevikus reguleeritavaid
teenuseid osaliselt või täielikult asendada (nt Riigikantselei projekt eesti viipekeelse
tõlkeroboti loomiseks8, AI tööriistad või muud tehnoloogilised lahendused kirjutustõlke
pakkumiseks).
Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse kuulmislangusega inimeste mõistet, mis hõlmab nii kurte
(kuulmislangus on sügavam kui 70–90 dB) kui ka vaegkuuljaid (kuulmislangus ületab 25 dB).
Paragrahvis 13012 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk.
Lõikes 1 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse sisu ja eesmärk. Eesti viipekeele
kaugtõlketeenust osutatakse spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu kuulmislangusega
(kurtidele) inimestele. Viipekeele kaugtõlketeenust on alates 2018. aastast piloteeritud ESF-i
vahenditest ja teenust on korraldatud SKA kaudu. Varasemalt osutati teenust Skype
vahendusel, kuid alates novembrist 2024.a osutatakse teenust vaid spetsiaalse rakenduse
kaudu, mis on välja töötatud arvestades viipekeelset kogukonda. Muudatuse tulemusel
osutatakse teenust SHS-i alusel riigieelarvelistest vahenditest.
Kaugtõlge on tõlketeenuse osutamise viis, mille puhul tõlkimine toimub reaalajas, kuid
viipekeeletõlk ja kliendid ei asu tõlkimise ajal ühes ja samas paigas, vaid on omavahel
ühenduses sidevahendite abil. Kaugtõlge tähendab seda, et viipekeeletõlk näeb sidevahendi
(internetti ühendatud kaameraga arvuti või telefon) kaudu kuulmislangusega isiku viiplemist
ning tõlgib selle kuuljale ja vastupidi. Seega viipekeeletõlk kuuleb (sidevahendi kaudu) kuulja
kõnet ning tõlgib selle viipekeelde (olles kurdile nähtav internetti ühendatud arvuti või telefoni
kaamerapildi kaudu). Teenus on mõeldud lühemate ja lihtsamate igapäevaelu situatsioonide
tõlkimiseks (maksimaalselt 30 minutit). Teenust osutatakse vaid eesti viipekeeles ja
teenusesaaja peab olema eesti viipekeele oskaja.
Viipekeele kaugtõlketeenuse eesmärk on kuulmislangusest tingitud takistuste vähendamine või
kõrvaldamine igapäevases suhtlemises. Näiteks on võimalik rakenduse kaudu kurdil inimesel
helistada tervisemure ilmnemisel perearstile või avalikes kohtades (nt ühistranspordis, poes,
7 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2022-
02/kuulmislang_tolketeenuste_juhend_kov_okt_2020.pdf 8 Info kättesaadav Riigikantselei kodulehelt: Eesti viipekeelne tõlkerobot | Riigikantselei
10
raamatukogus, hotellis) viipekeele tõlget vajavates situatsioonides rakenduse kaudu
kaugtõlketeenust saada.
Lõikes 2 sätestatakse kirjutustõlketeenuse sisu ja eesmärk. Kirjutustõlketeenus on
kuulmislangusega (eelkõige vaegkuuljatele, aga ka hiliskurdistunud) inimestele osutatav
tõlketeenus, mille käigus kirjutustõlk edastab eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus
vormis (keelesisene tõlge). Tõlk markeerib ära ka mitteverbaalse olulise taustainformatsiooni,
näiteks selle kes räägib, kuidas räägib ja millised helid veel ruumis kuuldavad on. Teenus on
vaegkuuljatele vajalik, sest verbaalse kõne kiirus, aktsent või taustamüra võivad takistada
verbaalsest kõnest arusaamist, mille tõttu on vajalik samal ajal kõneldud teksti ka lugeda.
Tõlkimine võib toimuda nii kontakttõlkena kui ka kaugtõlkena. Tõlkimiseks võidakse kasutada
spetsiaalset tarkvara ja riistvara. Võõrkeelde on kirjutustõlge võimalik tagada ainult
masintõlkena ning selle eelduseks on, et lähtekeel on eesti keel.
Kirjutusõlketeenuse eesmärk on kuulmislangusest tingitud takistuste vähendamine või
kõrvaldamine igapäevases suhtlemises. Näiteks on võimalik teenust kasutada olmetõlke
tellimiseks.
Paragrahvis 13013 sätestatakse nii viipekeele kaugtõlketeenusele kui ka kirjutustõlketeenusele
õigustatud isikud. Teenusele on õigustatud kuulmislangusega isikud alates 13. eluaastast.
Teenusele õigustatus algab alates 13. eluaastast, sest isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 8
lõike 1 kohaselt on infoühiskonna teenuste pakkumisel otse lapsele lapse isikuandmete
töötlemine lubatud ainult juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane. Kuna teenuse saamine toimub
spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu, siis on põhjendatud sama vanusepiiri järgimine.
Samuti ei ole hetkel katseprojekti raames ilmnenud, et teenust oleksid kindlasti ja põhjendatult
vajanud nooremad kui 13. aastased lapsed. Punktides 1–3 loetletakse kolm erinevat võimalust,
mis kinnitavad, et inimesel on kuulmislangus ja annavad õigustatuse teenusele saamiseks.
Punktis 1 on sätestatud, et teenusele on õigustatud isikud, kellel on tuvastatud
kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle (kuulmispuue) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse
alusel. See tähendab, et inimesel peab olema tuvastatud SKA poolt puude raskusaste ja
kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle ehk puude liik.
Punktis 2 on sätestatud, et teenusele on õigustatud tööealised, kellel on tuvastatud osaline või
puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis on tingitud tegutsemispiirangust
suhtlemise valdkonnas. Selle all on mõeldud seda, et töövõime hindamise põhjendustest peab
välja tulema, et inimesel esineb kuulmislangusest tulenevad tegutsemispiirangud suhtlemise
valdkonnas. See on vajalik seetõttu, et osaline või puuduv töövõime võib inimesel hinnatud
olla ka muudel põhjustel kui kuulmislangus, kuid oluline on, et suhtlemise valdkonnast
tulenevad piirangud tuleksid töövõime hinnangu põhjendustest välja. See annab kinnituse, et
tegu on viipekeele kaugtõlketeenust või kirjutustõlketeenust vajava inimesega. Õigustatuse
alust saab SKA kontrollida Mini InfoSüsteemi Portaal (MISP2) vahendusel, kus on kirjas nii
töövõime ulatus, töövõime perioodi alguse ja lõpu kuupäev, töövõime hinnangu põhjendus
ning korduvhindamise taotluse esitamise perioodi kuupäev.
Punktis 3 on sätestatud, et teenusele on õigustatud isikud, kellel on tuvastatud kuulmislangus
tervishoiuvaldkonnas töötava spetsialisti poolt. Juhul kui inimesel ei ole puude raskusastet ja
kuulmisfunktsiooni kõrvalekallet (kuulmispuuet) tuvastatud või vähenenud töövõimet
hinnatud, siis on inimesel võimalik tõendada oma kuulmislangust muul viisil. Selleks sobib
arsti (näiteks kõrva-nina-kurguhaiguste arsti) tõend või muu kinnitus, audioloogiline uuring
11
või inimese enda poolt esitatud väljavõte tervise infosüsteemist, milles kajastub kuulmislangus.
Võimalikeks kuulmise mõõtmismeetoditeks on näiteks tonaalne audiomeetria, OAE
(otoakustilised emissioonid), ABR/BERA (auditoorsed ajutüve vastused), tümpanomeetria või
akustiline refleks. Inimest peamiselt raviv arst (näiteks eriarst või temaga sarnase
kvalifikatsiooniga tervishoius töötav spetsialist) saab uuringut põhjal luua tekstilise kokkuvõtte
uuringust tervise infosüsteemi. Inimene saab omakorda teha terviseportaalist väljavõtte, kus
kuulmislangus kajastub. Juhul kui väljavõte sisaldab andmeid, mida inimene ei soovi edastada,
on tal võimalik need andmeväljad enne SKA-le edastamist kinni katta või paluda eraldi
sellekohast tõendit raviarstilt. Samuti sobivad teised võimalikud variandid, millega inimene
kuulmislanguse olemasolu saab ise tõendada. Sätte eesmärk ei ole teenuse saamiseks inimesi
suunata tervishoiusüsteemi poole, vaid lähtub eeldusest, et viipekeele kaugtõlketeenust või
kirjutustõlketeenust vajav inimene on tervishoiust saanud kinnituse kuulmislanguse esinemise
kohta.
Paragrahvis 13014 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse taotlemine
Lõikes 1 on sätestatud viipekeele kaugtõlketeenuse taotlemine, milleks peab inimene esitama
taotluse Sotsiaalkindlustusametile spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu. Tõlketeenuse
rakenduse kaudu kasutajaks registreerimine on käsitletav taotlemisena, sest see vastab
haldusmenetluse seaduse (HMS § 14 lõige 3) nõuetele: 1) esitaja nimi; 2) taotluse selgelt
sõnastatud sisu; 3) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; 4) haldusakti või muu
dokumendi kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed; 5) muud
õigusaktidega ettenähtud andmed. Seega toimuks teenuse taotlemine samamoodi nagu praegu
– teenuse kasutamiseks tuleb esmalt telefoni või arvutisse alla laadida spetsiaalne tõlketeenuse
rakendus. Seejärel tuleb rakendusse sisse logida ja registreerida end kasutajaks. Kasutajaks
registreerimiseks on vajalik ID-kaart, Smart-ID või mobiil-ID. Kasutajaks registreerimisega
annab inimene ka nõusoleku, et SKA saab kontrollida tema õigustatust teenusele (puude
tuvastamise ja töövõime hindamise andmete alusel). Õigustatuse olemasolu korral saab SKA
kinnitada inimese kasutajakonto. Rakendusele juurdepääsu õiguse saamiseks taotleb isik SKA
poolt toimingu sooritamist ja seega tema soovitud toimingu sooritamisega (ligipääsuga
rakendusele) saab taotlus rahuldatud. Kui SKA leiab, et õigust tõlke saamiseks isikul pole, siis
jäetakse taotlus rahuldamata (kasutajat ei kinnitata) ja inimesele saadetakse kirjalik põhjendus
haldusaktis. Kasutajakonto aktiveerimise kohta tuleb inimesele kinnitus e-posti aadressile.
Lõikes 2 on sätestatud kirjutustõlketeenuse taotlemine, mille puhul võrdsustatakse taotlemine
teenuseosutaja poole pöördumisega. Teenuse taotlemine toimub samamoodi nagu praegu –
teenuse saamiseks tuleb esitada tõlketellimuse taotlus otse teenusepakkujale, kes annab
tellimuse kättesaamise kinnituse või küsib vajaduse korral lisainfot. Teenuse saamisele peab
eelnema ka õigustatuse kontroll. Selleks edastab SKA krüpteeritud kujul teenuseosutajale
andmed selle kohta, kes on varasemalt teenust saanud ja kellel on teenusele saamise õigustatus
olemas (tõend, puude raskusastme tuvastamine või töövõime hindamine). Esmakordsete
taotlejate puhul, kellel varasemast andmed puuduvad, tuleb teenuseosutajal anda SKA-le
taotlejast krüpteeritud andmevahetuse kaudu teada ja saada SKA-lt kinnitus enne teenuse
osutamist, et tegu on õigustatud isikuga.
Lõikes 3 on sätestatud, et juhul kui isikul ei ole tuvastatud vähenenud töövõimet või puude
raskusastet, siis tuleb esitada teenuse saamiseks tõend kuulmislanguse esinemise kohta.
Vähenenud töövõime või puude raskusastme olemasolu on võimalik SKA-l infosüsteemides
ise kontrollida ja kinnitada inimese õigustatud teenuse saamiseks. Juhul kui inimesel
vähenenud töövõimet või puude raskusastet ei ole, kuid on olemas tõend kuulmislanguse
12
esinemise kohta, tuleb see esitada teenuse saamiseks. Kuulmislanguse tõendi all on silmas
peetud tervishoiuvaldkonnas töötava spetsialisti tõendit või väljavõtet tervise infosüsteemist,
mis kinnitab kuulmislanguse olemasolu.
Paragrahvis 13015 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse
rahastamine. Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust rahastatakse riigieelarvest.
Eelarvelised vahendid viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamiseks on
ette nähtud riigi eelarvestrateegias 2025–2028. Sellega seoses on 2025. a viipekeele
kaugtõlketeenusele ja kirjutustõlketeenusele ning IT-arendustele ette nähtud 0,4 miljonit eurot,
2026–2028.a 0,6 miljonit eurot. Eelarvelised vahendid on täpsemalt välja toodud seletuskirja
punktis 7.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse SÜS-i ning eelnõu §-ga 3 EVKS-i.
Eelnõu § 2 punktidega 1–3 täiendatakse SÜS-is sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) eesmärki
ja andmekoosseise. Selleks vajatakse andmeid EVKS-i alusel pensioniregistrist. Eelnõu § 2 ja
§ 3 muudatused on seega omavahel seotud.
Hetkel toimub andmevahetus Pensionikeskuse ja SKA vahel piiratud mahus – vahetatakse vaid
I, II ja III samba saldoinfot ning andmeid, mis on vajalikud I samba pensioni arvutamiseks. See
tähendab, et kuigi tehniline andmevahetus eksisteerib, ei võimalda see inimesele esitada
terviklikku ülevaadet tema kogutud pensioniõigustest ja tulevasest pensionitulust.
Muudatuse eesmärk on luua eeldused selleks, et inimene saaks tulevikus ühest kohast – näiteks
pensionikalkulaatori kaudu – kätte koondvaate kõikidest oma pensionisammastest: I, II ja III.
See toetab nii paremat arusaama pensionisüsteemi toimimisest kui ka teadlikumaid otsuseid
pensionipõlve planeerimisel.
Lisaks senisele saldoinfole on edaspidi vajalik esitada inimesele:
tema II samba sissemaksete määr,
info võimaliku taasliitumise kohta (kui isik on II sambast lahkunud),
info tema valitud pensionifondi kohta,
ning prognoositav igakuine pensionimakse kõigist kolmest sambast.
Selline andmevahetuse laiendamine ei suurenda isikuandmete kaitse riski, kuna tegemist on
olemasolevate riiklike andmekogude vahelise teabevahetuse täpsustamise ja tõhustamisega.
Eesmärk on tagada andmete sisuline kasutus inimese enda huvides – pakkudes talle terviklikku
ja arusaadavat teavet pensioni kogumise ning tulevase pensionitulu kohta. II ja III samba kohta
päringu teel saadavaid andmeid pensionikalkulaatoris ei salvestata SKAIS-i andmekogusse.
Andmete töötlemisest jäävad jäljed üksnes infosüsteemi logidesse, mida säilitatakse vastavalt
kehtivale logihalduse korrale viis aastat.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse EVKS-i, et võimaldada andmete edastamist
Sotsiaalkindlustusametile.
Täienduse eesmärk on täpsustada andmevahetuse ulatust, et SKA-l oleks võimalik pakkuda
pensionikindlustatule terviklikumat ja kasutajakesksemat nõustamisteenust ning esitada
pensionikalkulaatoris selgemat prognoosi tulevase pensioni suuruse kohta. Andmete kuvamine
ei piirduks edaspidi üksnes I samba andmetega, vaid sisaldaks ka II ja III samba kontekstis
13
olulist teavet. Tervikvaade on oluline ka just seetõttu, et nõustada I sambas olevaid inimesi
(pensioni suurus ja valikuvõimalused tulevikuks, sh taasliitumine II sambaga).
Kokkuvõttes võimaldab täpsustatud andmevahetus esitada inimesele senisest täielikuma pildi
tema pensionikogumist, sealhulgas:
II sambasse liitumise või mitte liitumise staatust,
II samba maksemäära,
taasliitumise võimalust (kui isik on sambast vahepeal lahkunud),
isiku valitud pensionifondi andmeid,
ning arvutusi prognoositava igakuise pensionimakse kohta kõigist kolmest sambast
kokku.
Sellise andmekuvamise eesmärk on suurendada pensionikindlustatu teadlikkust ja toetada tema
võimet teha kaalutletud otsuseid oma tuleviku sissetuleku planeerimisel. Muudatus ei täiustab
olemasolevat andmevahetust riiklike andmekogude vahel, järgides kehtivaid
andmekaitsenõudeid. Andmete edastamine toimub ainult nõustamise või kalkulaatori
kasutamise kontekstis ning inimese huvides.
Eeltoodud muudatused loovad pensionikalkulaatori kasutajatele võimaluse saada senisest
täpsemat teavet oma pensioniandmete kohta ja pensioni suuruse, sh prognoositava pensioni
suuruse kohta.
Eelnõu §-s 4 on esitatud seaduse jõustumissätted.
Seaduse § 1 punktid 1–4, 6 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril ning § 1 punkt 5 jõustub
2026. aasta 1. juulil. Seaduse §-d 2 ja 3 jõustuvad üldises korras.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalhoolekande, sealhulgas
puudega inimeste toetuste ja teenuste korraldus on iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud
ja reguleeritud.
6. Seaduse mõjud
Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalsete, majanduslike ja riigivalitsemisega seotud
mõjude esinemist. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati valdkondi nelja kriteeriumi alusel:
mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk.
Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalkindlustusameti ning Statistikaameti
andmeid.
6.1. Erihoolekandeteenustega seotud muudatused
14
6.1.1. Erihoolekande teenuskoha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest teavitamise aja
ja teenuse osutamise alguskuupäeva sätestamine
Sotsiaalsed mõjud
Sihtrühm: Erihoolekandeteenuse järjekorras olijad. 2025. aasta märtsikuu seisuga oli 2090
inimest 2378 erihoolekande teenuskoha järjekorras9. Neist ligi 70% on andnud SKAle teada,
et on aktiivsed teenuse vajajad ehk soovivad kohe teenusele asuda.
Muudatuse positiivne mõju erihoolekandeteenuse järjekorras olijatele seisneb selles, et
sätestatud teenuse vastuvõtmisest või sellest keeldumisest teavitamise aeg ning teenuse
osutamise alguskuupäev võimaldab vabade teenuskohtade kiiremat täitumist. See aitab
vähendada ootejärjekordi ja suurendada teenusele pääsemise võimalust neil, kes vajavad kiiret
abi. Ebasoovitava mõjuna võib mõnele teenusevajajale otsustusperiood tunduda liiga lühike, et
võimaliku teenusepakkujaga enne koha vastuvõtmist tutvuda, kuid riski maandamiseks
soovitab SKA teenuskoha soovijatel minna enne teenusele asumist kohapeale teenuskohaga
tutvuma ja inimese soovil saab seda teha koos SKA peaspetsialistiga. Teenuskohaga
tutvumiseks saab kasutada ka SKA kodulehel olevat teenuse osutamise tingimusi kirjeldava
pildimaterjaliga andmebaasi. SKA julgustab ka teenuseosutajaid oma teenust tutvustama.
Juhul, kui inimene otsustab teenuskohast loobuda, säilib tema koht teenuse järjekorras ja talle
pakutakse järgmist vabanenud teenuskohta, kuid mitte varem, kui alates sellest kuupäevast,
mille inimene on SKA-le teatavaks teinud. Kui isik keeldub korduvalt (kaks korda) mõjuva
põhjuseta pakutud teenuskoha vastuvõtmisest, arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast
välja, samas inimese teenuse osutamise otsus jääb kehtima (vaata pt 6.1.3). Senise praktika
kohaselt ei ole SKA kordagi ühegi teenusest keelduja puhul hinnanud, et tegu oleks mõjuva
põhjuseta loobumisega.
Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju teenuse järjekorras olijatele oluline. Teenusele saamise
protsessi kiirendamine parandab teenuse kättesaadavust, kuid võib mõnele kasutajale esialgu
tekitada ajutist survet otsuse tegemisel. Ebasoovitavate mõjude risk on madal, kui rakendatakse
toetavaid teavitamis- ja tutvumismehhanisme.
Majanduslikud mõjud
Sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad. 31.05.2025 seisuga oli Eestis 14710
erihoolekandeteenust osutavad SKA lepingupartnerit.
Muudatuste eesmärk on süsteemi efektiivsem toimimine ning vabade teenuskohtade kiirem
täitmine olemasoleva teenuse mahu sees. Kiirem teenuskohtade täitmine tähendab, et tühjad
ressursid muutuvad kiiresti kasutatavaks, vähendades vajadust täiendavate investeeringute
järele uute teenuskohtade rajamisel. See aitab hoida teenuseosutajate tegevus- ja halduskulusid
kontrolli all ning võimaldab täpsemat eelarveplaneerimist. Positiivse mõjuna täituvad
teenuseosutajate juures teenuskohad kiiremini ning teenuseosutajad ei pea hoidma tühje
teenuskohti ega tasustama täispalgaga alakoormusega töötavat personali.
9 Sotsiaalkindlustusamet, 2025. 10 Sotsiaalkindlustusamet, 2025.
15
Kokkuvõttes on majanduslik mõju teenuseosutajatele oluline. Süsteemi optimeerimine
olemasolevate vahendite piires aitab vähendada lisakulutusi ning toetab efektiivset
teenuseosutamist.
Mõju riigivalitsemisele
Sihtrühm: SKA.
SKAl on edaspidi selge seaduslik alus nõuda koha vastuvõtmise otsuse tegemist maksimaalselt
seitsme päeva jooksul ning sätestatud on kindel teenuse alguskuupäev. Muudatus lihtsustab
SKA jaoks teenuse täituvuse jälgimist ja võimaldab kiiremini reageerida olukordades, kus
tekivad tühjad teenuskohad. Selleks, et teenuse saaja saaks juba varakult hea ülevaate
võimalikest teenusepakkujatest, saab SKA juhtida teenuseosutajate tähelepanu sellele, et nende
kodulehtedel oleks kergesti leitav, piisav, arusaadav ja ajakohane info teenuse sisu kohta.
Samuti saab SKA toetada teenuseosutajaid juhiste ja soovitustega ning vajadusel koondada
viiteid infoallikatele.
Kuna ka praegu kuulub SKA tavapäraste tegevuste hulka teenuse osutajate nõustamine ja
teenuse osutamise kvaliteedi jälgimine, võib hinnata muudatuse mõju SKA-le väheoluliseks.
Mõju halduskoormusele
Käesolev muudatus ei mõjuta erihoolekandeteenuse saajate halduskoormust. See ei too kaasa
uusi kohustusi dokumentide esitamiseks ega suhtlemiseks ametiasutustega ega suurenda
haldusmenetluste keerukust ega sagedust.
6.1.2. Erihoolekandeteenuste omaosaluse maksimaalse maksumuse piiri kehtestamine
Sotsiaalsed mõjud
Sihtrühm: erihoolekandeteenuse saajad. 30.04.2025 seisuga saadi kogukonnas elamise teenust
660 teenuskohal, päeva- ja nädalahoiuteenust 40 teenuskohal ning ööpäevaringset
erihooldusteenust 2238 teenuskohal11.
Muudatusega sätestatakse, et erihoolekandeteenusel toidu ja majutuse eest makstav tasu ei tohi
ületada kahekordset riigieelarve seadusega kehtestatud maksimaalset omaosaluse määra. See
tähendab, et näiteks 2025. aastal, kui maksimaalne omaosalus ööpäevaringsel
erihooldusteenusel on 477 eurot, peab teenuse kasutaja tasuma maksimaalselt 954 eurot. Täna
on teada olukordi, kus teenusosutajad on tõstnud omaosaluse teenuse eest oluliselt kõrgemaks,
näiteks 1800 eurot teenuskoha kohta. Positiivse mõjuna aitab muudatus vältida olukorda, kus
teenusevajajad peaksid leidma lisavõimalusi puudujääva osa tasumiseks (näiteks pöördudes
elukoha järgse KOVi poole) või loobuma teenusekohast vahendite ebapiisavuse tõttu.
Ebasoovitava mõjuna võib mõni teenuseosutaja muudatuse tulemusel omaosalust tõsta, kuid
selleks peab ta teenuse saaja ja SKA jaoks tooma põhjenduse, milliseid hüvesid ehk
õigusaktides ettenähtust paremaid tingimusi ta oma teenuskohal pakub.
11 Samas.
16
Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju erihoolekandeteenuse järjekorras olijatele oluline, kuivõrd
muudatus paneb piiri küsitava omaosaluse suurusele ning võimaldab vältida olukordi, kus
inimesel ei ole võimalik teenust saada kõrge omaosaluse tõttu.
Majanduslikud mõjud
Sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad. 30.04.2025 seisuga oli Eestis 27 kogukonnas
elamise teenust, 14 päeva- ja nädalahoiuteenust ja 29 ööpäevaringseid erihooldusteenuseid
osutavat SKA lepingupartnerit.
Positiivne mõju avaldub ka teenuse osutajate konkurentsitingimustele – need osutajad, kes
osutavad teenust vastavalt seatud nõuetele ja pakuvad lisahüvesid vastavalt omaosaluse summa
piires või sellest veidi suurema summa eest, saavad oma teenuse atraktiivsemaks muuta. Samas
peavad osad teenuseosutajaid, kellel on juba kehtestatud kõrgemad omaosaluse summad
(näiteks üle 1800 euro), tänast omaosaluse summat vähendama, mis on nende jaoks
majanduslikult kahjulik. Selliseid teenuseosutajaid, kes peaksid muudatuse jõustumisel
omaosalust vähendama, on tänase seisuga kokku kaks ja nad osutavad ööpäevaringset
erihoolekandeteenust, kogukonnas elamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust.
16.06.2025 seisuga on vaba 5 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta, 20 kogukonnas elamise
teenuse kohta ja 7 päeva- ja nädalahoiuteenuse kohta, mida ei ole võimalik täita kõrge
omaosaluse tõttu. Teenuseosutaja juurde, kus on kõrge omaosalus, on SKA pakkunud
ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohta 24 inimesele ja kogukonnas elamise teenusele kohti
64 inimesele, kuid need inimesed on keeldunud kohta vastu võtmast kõrge omaosaluse tõttu.
Kokkuvõttes on majanduslik mõju erihoolekandeteenuse osutajatele oluline, kuivõrd
omaosaluse piirmäära kehtestamisel ei pruugi kõrgemat omaosalust küsivatel teenuseosutajatel
olla enam võimalik samadel tingimustel teenuse osutamis jätkata.
Mõju riigivalitsemisele
Muudatusega võib kaasneda SKA-le seoses teavitusevajadusega teatav töökoormuse kasv, kuid
olulist mõju muudatus SKAle eeldatavasti kokkuvõttes ei oma.
Mõju halduskoormusele
Muudatus ei mõjuta oluliselt erihoolekandeteenuse saajate ega osutajate halduskoormust.
Maksimaalsele omaosalusele piiri kehtestamine võib tähendada osadele teenuse osutajatele
teenuse osutamise tingimuste/lepingute muutmist.
6.1.3. Korduvalt ilma mõjuva põhjuseta teenuskoha vastuvõtmisest loobumine
Sotsiaalsed mõjud
Sihtrühm: Erihoolekandeteenuse järjekorras olijad. Sihtrühma suurust on hinnatud pt-s 6.1.1.
Täna on seaduses kirjeldatud, et juhul kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast
erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.
Muudatusega täpsustatakse, et inimene arvatakse järjekorrast välja, kui talle pakutakse
korduvalt tema poolt eelistatud teenuskohta, kuid ta sellest SKA hinnangul mõjuva põhjuseta
teist korda loobub. Järjekorrast välja arvamisel jääb kehtima teenuse osutamise otsus, mis
17
tähendab, et inimesele väljastatakse uus järjekorda võtmise teade ja ta lisatakse teenuse
järjekorda uue kuupäevaga ehk ta liigub järjekorra lõppu.
Kokkuvõttes on sotsiaalse mõju teenuse järjekorras olijatele väheoluline, kuna tegemist on
tänase olukorra täpsustusega. Samuti on tagatud, et inimese teenuse osutamise otsus jääb pärast
järjekorrast väljaarvamist kehtima, talle väljastatakse uus järjekorda võtmise teade ja isik liigub
järjekorra lõppu.
Mõju riigivalitsemisele
Sihtrühm: SKA.
SKAl on ka edaspidi võimalik otsustada selle üle, kas inimene järjekorrast välja arvata või
mitte ja kaaluda, kas tegemist oli selleks piisavalt mõjuva põhjusega. Tegemist on
ülesannetega, mis kuulub ka praegu SKA tegevuste hulka, mistõttu võib hinnata muudatuse
mõju SKA-le väheoluliseks.
Mõju halduskoormusele
Muudatusel ei ole mõju teenuse saajate ega osutajate halduskoormusele.
6.2. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus
Eelnõu muudatuse kohaselt hakatakse osutama viipekeele kaugtõlketeenust ja
kirjutustõlketeenust riigieelarvelistest vahenditest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on kõik
kuulmislangusega inimesed Eestis.
Sotsiaalsed mõjud
Sihtrühm: Muudatus mõjutab kõiki kuulmislangusega inimesi, tagades viipekeele
kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuste jätkumise. See on oluline, et säilitada
kuulmislangusega isikute ligipääs vajalikele teenustele ka edaspidi.
SKA andmetel oli seisuga 31.12.2024 Eestis 1990 kuulmispuudega inimest. Lisaks võib
kuulmispuue esineda ka ühe puudeliigina liitpuude koosseisus. Selliste inimeste arv oli 3412.
Kokkuvõtvalt oli 2024. aasta detsembri seisuga Eestis kuulmispuudega ning liitpuudega (kellel
ühe puudeliigina on kuulmispuue) isikuid 5402, kes jagunesid vanuserühmade lõikes: lapsed
384, tööealised 2777 ja vanaduspensioniealised 2241.
Mõju avaldamise sagedus: Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli aastatel 2022–2024
viipekeele kaugtõlketeenuse kasutajate arv 2022. aastal 205, 2023. aastal 195 ja 2024. aastal
216 inimest. Teenuse osutamise kulud olid samal perioodil suurenenud 137 356 eurolt (2022.
aastal) 195 836 eurole (2024. aastal). Kirjutustõlketeenuse kasutajate arv oli 2022. aastal 45
kasutajat, 2023. aastal 47 ja 2024. aastal 38 kasutajat. Vaatamata kasutajate arvu vähenemisele
on teenuse kulud suurenenud, ulatudes 2024. aastal 71 323 euroni võrreldes 51 725 euroga
2022. aastal. (Joonis 1)
18
Joonis 1. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kulud ja teenuseid kasutanud
inimeste arv 2022–2024
Märkused: teenuseid kasutanud inimeste arv aastas on toodud ühekordselt
Teenuseid kasutati enim 2024. aastal Harju maakonnas (5513 korda) ja Tartu maakonnas (1419
korda) ja vähim Lääne maakonnas (3 korda).
Joonis 2. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kasutuskordade arv 2024. aastal
maakondade lõikes
Ebasoovitavate mõjude risk: Seaduse muudatuse mõju sihtrühmale on positiivne, kuna
teenused kuulmislangusega inimestele säilivad.
19
Kokkuvõttes on nii mõjutatud sihtrühma suurus kui ka mõju avaldumise sagedus eeldatavalt
väike, kuid muudatusel on oluline mõju antud sihtrühma sotsiaalsel toimetulekul.
Muudatustega ei kaasne kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju.
Mõju riigivalitsemisele, halduskoormusele ning riigieelarvele
Muudatus mõjutab Sotsiaalkindlustusametit, kes pakub SHS-st tulenevalt abivajajatele
viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. Ebasoovitava mõju risk on väike.
Riigieelarve kulu kasvab aga rahad on selleks eelarvesse planeeritud. Kuna teenuseid
pakutakse ka täna, siis kavandatav muudatus ei mõjuta teenuse saajate ega osutajate
halduskoormust.
6.3. Mõjud SKAIS-i andmevahetusega
SKA-le antakse õigus saada pensioniregistri pidajalt andmeid isiku pensionikonto ja selle
omaniku kohta. See muudatus võimaldab, et sotsiaalkaitse infosüsteemis hakatakse koondama
teavet inimeste pensioniõiguste ja pensionikogumiste kohta. Selle tulemusel saavad isikud
edaspidi:
1) parema ülevaate oma pensioniandmetest;
2) teavet oma pensioniõiguste ja prognoositava pensioni suuruse kohta;
3) võimaluse jälgida andmeid kõigi kolme pensionisamba kohta (riiklik vanaduspension,
kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension).
Nimetatu soodustab isikutele senisest kvaliteetsemat ja täpsemate andmete kättesaamist.
Seetõttu paraneb isikute teave ja arusaam oma pensioniõiguste kohta. Nimetatu eeldab inimeste
laiemat huvi oma pensioniõigustega tutvumiseks ning loob võimalused paremate
pensioniotsuste tegemiseks.
Muudatusega ei kaasne SKA-le täiendavat töökoormust ega käsitööna tehtavaid toiminguid.
Kõik andmed päritakse automaatselt infosüsteemide kaudu ning vajalikud arvutused (sh
prognoositava pensioni suurus ja jagunemine sammaste vahel) toimuvad SKA infosüsteemis
olemasolevate arvutusloogikate alusel. Inimesele kuvatakse arvutatud andmed otse
infosüsteemis, näiteks pensionikalkulaatori kaudu.
Tehnilise muudatusena laieneb vaid osaliselt andmekoosseis, mida SKA pärib
pensioniregistrist – lisanduvad II ja III samba kohta täpsustavad andmed (nt liitumisstaatus,
maksemäär, fondiinfo jms). Selleks tuleb ühekordselt ajakohastada ameti ja pensioniregistri
vahelise andmevahetuse tehniline kirjeldus ning sõlmitud andmevahetusleping. Edasine
andmevahetus toimub automaatselt senise andmevahetusinfrastruktuuri raames.
6.4. Andmekaitseline mõjuhinnang
Erihoolekandeteenuseid puudutavate muudatustega ei muudeta eelnõuga isikuandmete
töötlemise mahtu, viisi ega eesmärki. Eelnõu ei too kaasa uusi isikuandmete liike, mida
töödeldakse ega muuda olemasolevate andmete töötlemise aluseid. Seetõttu ei kaasne eelnõuga
täiendavaid andmekaitsealaseid riske ega vajadust täiendavate andmekaitsemeetmete
rakendamiseks.
Pensioniregistrist täiendavate andmete edastamine SKAIS-i ei mõjuta eraelu riivet oluliselt,
sest andmeid vahetatakse ka praegu kahe riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vahel, tehes
20
seda küll osaliselt. Edaspidi on eesmärgiks võimaldada isikul ühest kohast näha kõikide oma
pensionide suurusi ja seisu, sõltumata sellest, kas ta soovib infot I, II või III samba kohta.
Andmevahetus tagatakse andmekogude vahel turvaliselt ja seniseid kaitsemeetmeid järgides,
nii nagu seda ka täna tehakse. Edaspidi on SKA-l võimalik teha ka statistikat, et tõsta isikute
huvi oma pensionikalkulaatori vaatamiseks. Andmetöötluse läbipaistvuse tagamiseks
täpsustatakse SKAIS-i eesmärke ning andmekoosseise. Seetõttu võib mõju pidada väheseks.
Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse lisamine riigi poolt korraldatava abi
juurde mõjutab isikuandmete töötlemist. Mõlemat teenust osutatakse täna ESF-i vahenditest ja
isikuandmete töötlemine toimub projektipõhiselt praegu samadel alustel nagu on plaanitud ka
tulevikus. Viipekeele kaugtõlketeenuse puhul laeb teenust sooviv inimene endale alla
spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse12 ja registreerib ennast kasutajaks (vajalik ID-kaart, Smart-
ID, mobiil-iD), mis on käsitletav teenuse taotlemisena. Taotleja õigustatust teenusele kontrollib
SKA vastutav töötleja MISP-i rakenduse vahendusel. Taotlemise andmed säilitatakse
rakenduses ja neid on võimalik SKA vastutaval töötlejal rakendusest välja võtta statistilise
andmetöötluse eesmärgil. Kirjutustõlketeenuse puhul teeb inimene taotluse otse
teenuseosutajale, täites ära vastava vormi. Esmakordse õigustatuse kontrollimiseks saadab
teenuseosutaja krüpteeritud kujul isiku andmed SKA-le, kes kontrollib teenusele õigustatust ja
annab kinnituse teenuseosutajale, kas inimene on või ei ole teenusele õigustatud. Vähendamaks
sama inimese korduvat õigustatuse kontrolli, edastab SKA lepingu sõlmimise järgselt
teenuseosutajale krüpteeritud kujul nende inimeste andmed, kes on varasemalt teenust saanud
ja kelle õigustatust on juba kontrollitud. Juhul kui teenusele saamise õigustatuse aluseks on
tõend, siis säilitatakse andmed SKA dokumendihaldussüsteemis Delta. SKAIS-is või STAR-is
andmetöötlust ei toimu. Andmekaitsealase mõjuhinnangu kohaselt on mõju oluline, kuid
riskide oht kokkuvõttes pigem väike, sest kõik isikuandmed edastatakse krüpteeritud kujul ja
säilitatakse SKA dokumendihaldussüsteemis Delta13. Tabelis 1 on välja toodud, milliseid
andmeid, millisel eesmärgil ja kes töötleb.
Tabel 1. Teenust kasutada soovivate inimeste isikuandmete töötlemine
Isikuandmete liigid Töötlemise eesmärk Töötleja
Ees- ja perekonnanimi,
isikukood
Isiku tuvastamine SKA ja teenuseosutaja
Elukoht Sihtrühma paiknemise
kaardistamine kohalike
omavalitsuste täpsusega TK,
SKA ja RR andmebaasi
põhjal
SKA
Meiliaadress Teenusega seotud olulise
info edastamine, tagasiside
küsimine (va reklaam)
SKA ja teenuseosutaja
Puuduva või vähenenud
töövõime olemasolu
Sihtrühma kuulumise
tuvastamine, sh vähenenud
töövõime tõendamine TK ja
SKA andmebaasi põhjal
SKA
Puude olemasolu Sihtrühma kuulumise
tuvastamine
SKA
13 Rakenduse leiab nii App Store'ist kui ka Google Playst või kirjutades oma seadme rakenduste poe otsingusse „tõlketeenus“.
21
Kuulmislanguse tõend Sihtrühma kuulumise
tuvastamine
SKA ja teenuseosutaja
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Erihoolekandeteenuste regulatsioonis tehtud muudatustega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid
kulusid, ega teki tulusid.
Seoses SKAIS-i ja pensioniregistri vahelise andmevahetuse täpsustamisega ei kaasne riigile
täiendavaid kulusid. Tegemist on üksnes andmekoosseisu laiendamisega olemasolevas
infosüsteemide vahelises andmevahetuses. Arendustööd piirdavad tehniliste kirjelduste ja
andmevahetuslepingu ajakohastamisega, mille teostamine toimub asutuste tavapärase
tööprotsessi raames. Uute infosüsteemide arendamist ega täiendavat IT-taristut ei nõuta.
Eelnõuga on plaanitud 2025. a lõpuni ESF-i vahenditest rahastatavat viipekeele
kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust alates 2026. aasta algusest rahastada riigieelarvest.
Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenusega kaasnevad täiendavad riigieelarvelised
kulud, millega on arvestatud ja mis on riigi eelarvestrateegia 2025–202814 protsessis
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale eraldatud kaasnevate kulude katteks. Tegu on
eelarveliste vahenditega, mis nähti ette mootorsõidukimaksu seaduse vastu võtmisega.15
Tabel 2. Lisanduvad riigieelarvelised kulud (€)
SKA ja TEHIK 2025 2026 2027 2028
Mootorsõidukimaksu
seadusega vastu
võetud
leevendusmeede
puudega inimestele:
viipekeele kaug- ja
kirjutustõlketeenus
ning IT arendused
420 000 580 000 580 000 580 000
2025. aasta kulud on 420 000 eurot ja need on mõeldud IT-arendusteks, mis on vajalikud
puudega lapse eapiiri tõstmiseks 16-eluaastalt 18-eluaastale. 2026. aasta kulud on kokku
580 000 eurot, millest 400 000 on mõeldud viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse
korraldamiseks ja 180 000 eurot IT-arendusteks, mis on vajalikud puudega lapse eapiiri
tõstmiseks 16-eluaastalt 18-eluaastale. Alates 2027. aastas on viipekeele kaugtõlketeenuse ja
kirjutustõlketeenuse kulud 580 000 eurot aastas.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga tehtud muudatuste tõttu on vaja muuta järgmiseid rakendusakte:
1) sotsiaalkaitseministri 30.01.2019. a määrus nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“;
2) sotsiaalkaitseministri 05.03.2019. a määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“;
14 Kättesaadav: Riigi eelarvestrateegia 2025-2028_2.pdf 15 Vastav seletuskirja lisa kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/61626177-2384-4008-b048-5272080cfe14
22
3) sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest
tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja
kord ning abivahendi kaardi andmed“.
Sotsiaalkindlustusameti põhimääruses täpsustatakse vaid ameti ülesandeid. Abivahendite
määruses täpsustatakse abivahendi loetelu lisa ja rakendusakti kavand töötatakse välja määruse
menetlemise käigus. SKAIS-i põhimääruse rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse § 1 punktid 1–4, 6 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, et muudatused jõustuksid
kindlast kuupäevast, milleks on sobilik uue aasta algus. Punkti 7 jõustumine 1. jaanuarist 2026.
a on vajalik ka seetõttu, et ESF-i vahendid teenuse osutamiseks lõppevad 2025. aasta lõpuga.
Seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2026. aasta 1. juulil, et jätta seaduse vastuvõtmise ja jõustumise
vahele ca kuuekuuline vacatio legis. See on vajalik selleks, et teenuseosutajad, kes võtavad
lubatust kõrgemat omaosalust, saaksid enda tegevuse seadusega kooskõlla viia.
Seaduse §-d 2 ja 3 jõustuvad üldises korras, kuna ei vaja rakendamiseks üleminekuaega.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja digiministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Haridus-
ja Teadusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Vaegkuuljate
Liidule, Eesti Kurtide Liidule, Eesti Viipekeele Seltsile, Viipekeeletõlkide OÜ-le, MTÜ-le
Tartu Viipekeeletõlgid, Eesti Töötukassale, Õiguskantslerile, MTÜ Erihoolekandeteenuste
Pakkujate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale ja Eesti Sotsiaaltöö
Assotsiatsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, Pensionikeskusele,
Sotsiaalkindlustusametile, FinanceEstoniale.
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium
Meie 10.07.2025 nr 1.2-2/62-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada hiljemalt 07.08.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: 1. Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Seaduse eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 (rakendusaktide kavand) Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Vaegkuuljate Liit Eesti Kurtide Liit Eesti Viipekeele Selts Viipekeeletõlkide OÜ MTÜ Tartu Viipekeeletõlgud Eesti Töötukassa Õiguskantsler MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
2 Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Andmekaitse Inspektsioon Pensionikeskus Sotsiaalkindlustusamet FinanceEstonia Kadri Mets [email protected]