Leping

Asendus- ja perekodude töötajate mentorlusteenus nr 2-10/17845-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, registrikood 80090891 (edaspidi nimetatud käsundisaaja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Karis Mugamäe, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Käsund ja selle täitmise tähtajad 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Asendus- ja perekodude töötajate mentorlusteenus“

tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. 1.4. Lepingu täitmise teostamist rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme

Euroopa Sotsiaalfond 2021-2027 TAT „Laste ja perede toetamine“.

2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on asendus- ja perekodude töötajate mentorlusteenus (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja käsundisaaja pakkumuses.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Vastavalt pakkumuses esitatud tööde maksumusele on lepingu maksumus 46 400 eurot

(ei lisandu käibemaks). 3.2. Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de) käsundiandjapoolset kinnitamist

käsundisaaja esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva. 3.3. Käsundisaaja kohustub arved esitama e-arvetena ning märkima lisaks raamatupidamise

seaduses nõutule arvele riigihanke viitenumbri 294795 ja tellija kontaktisiku nime. 3.4. Käsundisaajal on õigus esitada tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve alles pärast

seda, kui tööd on teostatud. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda.

3.1 Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest.

4. Käsundisaaja õigused ja kohustused 4.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu. 4.2. Käsundisaaja on kohustatud:

4.2.1. täitma käsundi isiklikult vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja juhistele;

4.2.2. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist käsundisaaja poolt;

4.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;

4.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.

5. Käsundiandja õigused ja kohustused 5.1. Käsundiandjal on õigus:

5.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni; 5.2. Käsundiandja on kohustatud:

5.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi osutamist käsundisaaja poolt;

5.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu;

5.2.3. tasuma lepingu ülesütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.

6. Töö teostamine ja üleandmine 6.1. Käsundisaaja kohustub töö teostama 12 kuu jooksul. 6.2. Käsundisaaja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Käsundisaaja peab lepingu käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud toimingute hulka.

6.3. Käsundisaaja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud isikud vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

6.4. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

6.5. Käsundiandja edastab käsundisaajale töö teostamiseks vajalikud andmed. 6.6. Käsundiandjal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt

selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 6.7. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 6.8. Töö üleandmine toimub tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga pärast käsundist tulenevate

ülesannete täitmist. 6.9. Käsundisaaja kohustub käsundiandjale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud

materjalid. 6.10. Käsundiandjal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke

alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Käsundiandja määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt punktis 9.3 sätestatule.

7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste

teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Käsundisaaja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad käsundisaajale ning käsundiandja kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.

7.2. Käsundisaajal on õigus pärast töö vastuvõtmist käsundiandja poolt kasutada töö tulemusena saadud andmeid, informatsiooni, materjale teadus-, arendus- ja õppetöö eesmärgil, arvestades seejuures asjaoluga, et eespool nimetatud tegevuses töö või selle resultaatide kasutamise eest ei tohi käsundisaaja saada tulu. Muus osas töö kasutamine käsundisaaja poolt toimub käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul.

7.3. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

7.4. Käsundisaaja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.

8. Lepingu kontaktisikud 8.1. Käsundiandja kontaktisikuks on Merike Aasmäe, tel 5887 2150, e-post:

[email protected]. 8.2. Käsundisaaja kontaktisikuks on Karis Mugamäe, tel 5615 1175, e-post:

[email protected]. 8.3. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,

kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide ning nõuete edastamine.

8.4. Käsundiandja kontaktisikul puudub õigus lepingut muuta. Lepingu muutmise õigus on üksnes käsundiandja seaduslikul või volitatud esindajal.

9. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

9.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

9.3. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 9.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

9.3.2. Käsundiandjal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.

9.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui käsundisaaja ei ole tööd teostanud või käsundisaaja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

9.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

9.6. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

9.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

9.8. Käsundiandjal on käsundisaaja poolse lepingu rikkumise korral õigus leping ennetähtaegselt lõpetada eeldusel, et käsundiandja on eelnevalt vähemalt ühel korral teavitanud käsundisaajat rikkumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

9.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

9.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

9.11. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

9.12. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või

teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

10.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

11. Lõppsätted 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste

kohustuste täitmisel või muul alusel. 11.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende

allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 11.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud

juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele. 11.4. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi

õigusaktides ettenähtud korras. 11.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Käsundiandja Käsundisaaja Sotsiaalkindlustusamet Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste

Ühendus Registrikood: 70001975 Registrikood: 80090891 Pank: Swedbank Pank: SEB pank IBAN: EE742200001120057958 IBAN: EE681010102026190002 Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Elukoht: Oja tn 97, 80040 Pärnu E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

E-post: [email protected] Telefon: 5615 1175

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Karis Mugamäe peadirektor

Lisa 1

Tehniline kirjeldus

Väikehange: Asendus- ja perekodude töötajate mentorlusteenus

Taustakirjeldus ja hanke eesmärk

Iga laps peaks elama kodus, oma pere juures. Kahjuks ei ole see alati võimalik. On olukordi, kus vanemad ei tule ka hoolimata abistavatest teenustest lapse kasvatamisega toime, kodune keskkond on lapsele ohtlik ning laps tuleb perest eraldada. Kui laps ei saa mingil põhjusel edasi oma sünniperes elada, siis on Eestis olemas kolm võimalust: - lapsele eestkostja määramine, kes võtab lapse enda perre kasvatada ning on tema

seaduslik esindaja (reguleerib perekonnaseadus (PKS)); - asendushooldusteenusele suunamine - teenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või

asenduskodu, lapse seaduslik esindaja on kohalik omavalitsus (reguleerib sotsiaalhoolekande seadus (SHS));

- lapse uude perekonda lapsendamine – laps on samaväärne pereliige nagu bioloogilised lapsed (reguleerib perekonnaseadus (PKS)).

2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 35 pere- ja asenduskodu. 2023. aasta lõpu seisuga töötas pere- ja asenduskodudes 179 kasvatajat, 254 perevanemat, 56 kasvatajate ja perevanemate abilist, lisaks muud tugispetsialistid (nt logopeed, eripedagoog, füsioterapeut, õde, sotsiaaltöötaja – 47 inimest) ja asutuste (keskastme)juhid.

Asendus- ja perekodudes elavad lapsed on kogenud oma elus raskeid kogemusi, kaotusi,

leina ja traumaatilisi sündmuseid. Paljudel asendus- või perekodudes elavatel lastel on mõni

erivajadus. Need kogemused ja erinevad vajadused võivad mõjutada laste tundeid, tajusid ja

käitumist ning lapsi ümbritsevad täiskasvanud vajavad asjakohaseid teadmisi ja oskuseid ning

järjepidevat tuge, et lapsi mõista, nende käitumisraskustega toime tulla ning neid toetada ja

suunata. Oluline, et uued töötajad, kes asuvad asendus- või perekodus tööle, oleksid

võimalikult toetatud. Asendus- ja perekodud, kus on keerulised juhtumid vajavad tuge ning

nõuandeid – asutused omavahel kogemusi jagades, mitte ainult ei toeta töötajaid, vaid ka

tõstavad asendushoolduse kvaliteeti.

Asendus- ja perekodude mentorlusteenuse eesmärgiks on asutusepõhise asendushoolduse

kvaliteedi ühtlustamine ja tõstmine parimate praktikate kasutuselevõtu kaudu, sealhulgas on

eesmärgiks asendushoolduse tugiteenuste mitmekesistamine. Mentorlusteenus on mõeldud

asendus-või perekodus alustavale töötajale ning asendus- ja perekodu juhile või

keskastmejuhile, kui asutuses toimub teenuse arendamine ja/või töökorralduse muutmine.

Käesoleva hankega tellib hankija mentorlusteenuse piloteerimise eesmärgil (sh eesmärgiga

koguda sisulist infot tugiteenuse tulemuslikkuse kohta), et pakkuda mentorlusteenust kui

tugiteenust asendus- ja perekodudele asutuspõhise asendushoolduse kvaliteedi ühtlustamise

ning tõstmise eesmärgil projekti „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks

2021–2027” meetmes 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

vastavad perede vajadustele“ koostatud toetuse andmise tingimused (TAT) "Laste ja perede

toetamine" lõppemiseni.

Mentorlus - Mentorlus on koostöösuhe, mis aitab avada mentee potentsiaali ning mis

inspireerib ja toetab teda tööalaste (ja isiklike) eesmärkide püstitamisel ja saavutamisel.

Mentorlussuhe on kompleksne ja dünaamiline protsess, mis sisaldab erinevaid tegevusi ja

elemente. (MTÜ Eesti Mentorite Koda) Mentori ning mentee vahel sõlmitakse

mentorlusteenuse kokkulepe ja mentortegevusi dokumenteeritakse.

Mentor – asendushoolduse valdkonnas kogenud ja usaldusväärne töötaja, kelle ülesandeks

on (uue) töötaja(te) ehk mentee juhendamine, teadmiste ning kogemuste jagamine,

nõustamine ning toetamine mentorlusprotsessi perioodi jooksul. Mentor võib pakkuda

mentorlusteenust ka asendus- ja perekodude töötajatele, kus on keeruline juhtum ja/või kus

toimub töökorralduse muutus.

Mentee ehk juhendatav – mentorlusprotsessis juhendatav pool, keda mentor õpetab ning

suunab, kas töösuhte alguses või eesmärgiga täiendada oma seniseid tööalaseid oskuseid.

1. Hankega tellitava teenuse üldiseloomustus

Hanke tulemusena sõlmitakse leping teenuseosutajaga, kelle ülesandeks on kogu

mentorlusteenuse korraldamine ja haldamine, sealhulgas hanketingimustele vastavate

mentorite leidmine ja nende koolitamine. Mentorlusteenus aitab asendus- või perekodu

alustanud töötajal töökohal sisse elada, saada kogenud töötaja toetust, mis omakorda aitab

asutusepõhise asendushoolduse kvaliteeti ühtlustada ning tõsta. Mentorlusteenus kui

asendus- ja perekodude tugiteenus toetab töötajaid töökohal, võimestab töötajate oskusi ning

individuaalse pädevuse arendamist, sh kontakti loomist lastega, keerukamate juhtumitega

toimetulemist. Teenus võimaldab asenduskodude teenuste arendamist, sealhulgas

töökorralduse, süsteemi muutmist (asenduskodu süsteemist üleminek perekodu süsteemile,

spetsiifiliste pered loomine vms).

2. Teenuste sihtgrupp

2.1. Teenuse sihtgrupis on kõik Eesti asendus- ja perekodudes1 töötavad perevanemad,

kasvatajad, juhid, sh keskastmejuhid. Konkreetsemalt on teenuse sihtgrupiks:

a) Asendus- või perekodus tööle asunud perevanem/kasvataja või

keskastmejuht/juht, kelle tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 6 kuud2.

b) asendus- ja perekodude juht või keskastmejuht, kell töökoha asutuses on

planeeritud toimuma muudatused teenuse juhtimises ja/või korraldamisel (nt.

asendushooldusteenuste arendamine ja/või töökorralduse muutmine).

3. Teenuse korraldamise etapid

3.1. Esimene etapp:

Teenuseosutajal on kohustus alates lepingu sõlmimisest 2 kuu jooksul korraldada

mentorluse koolitus mentoritele vastavalt käesoleva tehnilise kirjelduse p-le 6, kui mentoril

puudub mentorluse või samaväärse koolituse osas tõend või tunnistus.

3.2. Teine etapp:

Teenuseosutaja tõendab mentorite koolituse läbimist tellijale ning taotleb nõusolekut

teenuse osutamise alustamiseks.

3.3. Kolmas etapp:

1 Asendushooldusteenuse osutamiseks tegevusluba omav juriidiline isik. 2 Juhul, kui (töö)lepingu ning tööle asumise kuupäevad erinevad, loetakse käesoleva tehnilise kirjelduse alusel

töötaja esimeseks tööpäevaks konkreetselt tööle asumise kuupäeva.

Tellija teavitab mentorlusteenusest asendus- ja perekodusid ning edastab

teenuseosutajale kõikide asendus- ja perekodude kontaktid.

3.4. Neljas etapp:

Teenuseosutaja alustab mentorlusteenuse pakkumisega.

4. Mentorlusteenuse kirjeldus, maht ja korraldus

4.1. Teenuse raames tagab teenuseosutaja kahte eraldiseisvat mentorluse teenust:

4.1.1. Alustava töötaja mentorlus – asendus- ja perekodu kasvataja ja/või

perevanema ja keskastmejuhi ja/või juhi mentorlus, kelle tööle asumisest ei ole

möödunud rohkem kui 6 kuud;

4.1.2. Asendus- ja perekodu juhi mentorlus – asendus- või perekodu keskastmejuht

ja/või juht.

4.2. Nõuded alustava töötaja mentorlusele:

4.2.1. Mentorlusteenuse kestuseks on 6 kuud, mille raames on ette nähtud 13

kohtumist, millest vähemalt kaks on kontaktkohtumised. Esimene

mentorlusteenuse kohtumine on kontaktkohtumine.

4.2.2. Esimesel mentorlusteenuse neljal nädalal on ette nähtud, lisaks

esmakohtumisele, 4 kohtumist (kokku 5 kohtumist).

4.2.3. Teisest kuni kuuenda mentorluskuuni toimub kohtumine kaks korda kuus

kontaktkohtumisena ja/või veebi teel.

4.2.4. Ühe kohtumise kestuseks on kuni 90 minutit (2x45 min) ehk kuni kaks

akadeemilist tundi.

4.2.5. Mentorlusteenuse käigus on lubatud kaugnõustamine telefonivahendusel lisaks

kohustuslikele kohtumistele. Telefoninõustamine peab olema saadaval/võimalik

3 korda kuus ning tasustatakse kuni 30 minuti pikkust telefonikõnet.

4.2.6. Mentorlusteenust tasustatakse teenuse mahu (aeg) ja pakkumuses esitatud

akadeemilise tunnihinna korrutisena.

4.2.7. Teenuseosutamiseks ei arvestata sõiduaega, mis kulub teenust saava

juhendatava sihtkohta vahelt sõitmiseks.

4.2.8. Juhul kui teenuse osutamine peatub mentori või mentee tervisliku seisundi tõttu,

ning teenuse osutamine ei ole vastavalt tehnilise kirjeldusele võimalik osutada,

tuleb sellest viivitamatult tellijat teavitada kirjalikult taasesitamist võimaldavas

vormis. Tellijal on õigus teenuse kestust pikendada võrdselt teenuse peatunud

perioodile vastavalt.

4.2.9. Teenuse kestust ja/või mahtu on võimalik pikendada teenuseosutaja

põhjendatud taotluse alusel, vaid eelnevalt tellija poolt antud kirjalikus

taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku alusel kuni 2 kuu võrra ja/või kuni 2

kohtumise võrra. Tellijal on õigus jätta eelnimetatud taotlus rahuldamata, eelkõige

kui taotlus ei ole piisavalt põhjendatud ja/või puuduvad rahalised vahendid mahu

tõstmiseks ja/või teenuse kestuse pikendamine ületaks lepingu kehtivusperioodi.

4.2.10. Menteele määratakse mentor teisest asendus- või perekodust.

4.3. Nõuded asendus- või perekodu juhi mentorlusele:

4.3.1. Mentorlusteenuse kestuseks on kuni 6 kuud, mille raames tasustatakse kuni 10

kohtumist;

4.3.2. Esimene mentorlusteenuse kohtumine on kontaktkohtumine, mille käigus

toimub tutvumine, mentorluse eesmärkide püstitamine, pannakse paika

tegevuskava ning sõlmitakse mentorluse kokkulepe;

4.3.3. Järgnevad kohtumised võivad aset leida, kas kontaktkohtumistena või veebi

vahendusel.

4.3.4. Ühe kohtumise kestuseks on kuni 90 minutit (2x45 min) ehk kuni kaks

akadeemilist tundi.

4.3.5. Mentorlusteenuse käigus on lubatud kaugnõustamine telefonivahendusel lisaks

kohustuslikele kohtumistele. Telefoninõustamine peab olema saadaval/võimalik

3 korda kuus ning tasustatakse kuni 30 minuti pikkust telefonikõnet.

4.3.6. Mentorlusteenust tasustatakse teenuse mahu (aeg) ja pakkumuses esitatud

akadeemilise tunnihinna korrutisena

4.3.7. Teenuseosutamiseks ei arvestata sõiduaega, mis kulub teenust saava

juhendatava sihtkohta vahelt sõitmiseks;

4.3.8. Juhul kui teenuse osutamine peatub mentori või mentee tervisliku seisundi tõttu,

ning teenuse osutamine ei ole vastavalt tehnilise kirjeldusele võimalik osutada,

tuleb sellest viivitamatult tellijat teavitada kirjalikult taasesitamist võimaldavas

vormis. Tellijal on õigus teenuse kestust pikendada võrdselt teenuse peatunud

perioodile vastavalt.

4.3.9. Teenuse kestust ja/või mahtu on võimalik pikendada teenuseosutaja

põhjendatud taotluse alusel, vaid eelnevalt tellija poolt antud kirjalikus

taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku alusel kuni 2 kuu võrra ja/või kuni 2

kohtumise võrra. Tellijal on õigus jätta eelnimetatud taotlus rahuldamata, eelkõige

kui taotlus ei ole piisavalt põhjendatud ja/või puuduvad rahalised vahendid mahu

tõstmiseks ja/või teenuse kestuse pikendamine ületaks lepingu kehtivusperioodi.

5. Hanke meeskonnale ja spetsialistidele esitatavad nõuded

5.1. Pakkuja meeskond peab olema vähemalt 20-liikmeline, milliselt meeskonnas peab

olema vähemalt:

5.1.1. Viis (5) perevanemat;

5.1.2. Viis (5) kasvatajat;

5.1.3. Viis (5) keskastmejuhti;

5.1.4. Viis (5) asendus- või perekodu juhti;

5.1.5. Koordinaator/projektijuht, kes võib olla ka üks asendus- või perekodu

keskastmejuht ja/või juht.

5.2. Pakkuja meeskonnaliikmed peavad moodustuma vähemalt kümnest (10) erinevast

asendus- või perekodust. Teenuseosutaja peab olema valmis pakkuma mentorlust

kõikides Eesti asendus- ja perekodudes.

5.3. Nõuded perevanemale/kasvatajale, kes hakkab mentorlust pakkuma:

5.3.1. Perevanem/kasvataja on hetkel asendus- või perekodus töötav;

5.3.2. Omab töökogemust asendus- või perekodus töötades vähemalt kaks (2) aastat;

5.3.3. Läbinud mentorluskoolituse vastavalt tehnilise kirjelduse p–le 6 nõutud

tingimuste ning omab koolituse läbimise kohta tõendit või tunnistust.

5.3.4. Teenuseosutaja vastutab, et mentorteenust pakkuv mentor on oma

isikuomadustelt juhendajaks sobiv.

5.4. Nõuded keskastmejuhile, kes hakkab mentorlust pakkuma:

5.4.1. Keskastmejuht on hetkel asendus- või perekodus töötav;

5.4.2. Asutuspõhise asendushoolduse valdkonna kogemust koos juhtimisega

vähemalt 3 aastat, millest vähemalt 2 aastat on keskastmejuhi kogemus;

5.4.3. Läbinud mentorluskoolituse vastavalt tehnilise kirjelduse p-le 6 nõutud

tingimustel ning omab koolituse läbimise kohta tõendit või tunnistust;

5.4.4. On läbinud asendus- ja perekodude juhtide ning keskastme juhtide

kompetentsimudeli rakendamise koolituse ning omab selle kohta tõendit või

tunnistust.

5.5. Nõuded juhile, kes hakkab mentorlust pakkuma:

5.5.1. Isik töötab asendus- või perekodu juhina;

5.5.2. Omab juhtimiskogemust vähemalt 5 aastat, millest vähemalt 3 aastat peab

olema asendushoolduse valdkonna juhtimise kogemus;

5.5.3. Läbinud asendus- ja perekodude juhtide ning keskastme juhtide

kompetentsimudeli rakendamise koolituse, alternatiivsena ning omab selle kohta

tõendit või diplomit;

5.5.4. Läbinud mentorluskoolituse vastavalt tehnilise kirjelduse p-le 6 nõutud

tingimustel ning omab koolituse läbimise kohta tõendit või tunnistust;

5.5.5. Teenuseosutaja vastutab, et mentorteenust pakkuv mentor on oma

isikuomadustelt juhendajaks sobiv.

6. Nõuded mentori koolitusele

6.1. Teenuseosutaja tagab, et kõik hankemeeskonnas esitatud mentorid on läbinud ja/või

läbiksid vähemalt 2 kuu jooksul, alates lepingu sõlmimisest, mentorluse koolituse, mis

vastab järgmistele tingimustele:

6.1.1. Koolituse läbiviiv asutus peab vastama täiskasvanute koolituse seaduse

nõuetele. Sealhulgas peab koolitajal olema kõrgharidus ning viimase 3 aasta

jooksul läbi viinud vähemalt 2 mentorluse koolitust.

6.1.2. Mentorluse koolituse maht peab olema vähemalt 16 akadeemilist tundi

(16x45h).

6.1.3. Mentorluse koolituse koolitusprogrammis peab arvestatama

täiskasvanukoolituse põhimõtetega ning täiskasvanukoolituse meetodite

kasutamisega. Koolituse käigus kasutatakse aktiivset õppemeetodit, milliselt

õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel mõtestada ja

seostada omandatud teadmisi tegelikkusega, pannes õppijad situatsiooni, kus on

kohustus rääkida, kuulata, kaasa mõelda ja kirjutada.

6.1.4. Koolituse tulemusena on mentor saavutanud vastavad oskused ja teadmised:

6.1.4.1. mõistab oma rolli olemust ja olulisust, sh vastutust;

6.1.4.2. mõistab, milline on mentee rolli olemus ja vastutus;

6.1.4.3. oskab välja selgitada ja/või püstitada eesmärke mentorlussuhteks;

6.1.4.4. oskab kasutada mentee arengut toetavaid küsimusi ja reflekteerida;

6.1.4.5. oskab aktiivselt kuulata ning anda tagasisidet;

6.1.4.6. oskab hinnata mentorlusprotsessi tulemuslikkust.

6.2. Mentorluse koolituses võib osaleda vaid töötaja, kes on esitatud teenuseosutaja

mentorluse meeskonda.