Taotlus

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Kaasatav asutus

Meie 08.07.2025 nr 15-1/2394

Keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise otsuse eelnõu

edastamine:

Äigrumäe küla, Äigru katastriüksuse

(89001:001:1945) detailplaneeringu

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Lugupeetud kaasatav asutus

Edastame Teile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6

alusel seisukoha võtmiseks detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga Viimsi vallas, Äigrumäe

külas, Äigru katastriüksuse detailplaneeringule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Rebane

keskkonnaosakonna juhataja

Lisa:

1. Viimsi Vallavolikogu otsuse eelnõu: „Äigrumäe küla, Äigru katastriüksuse

(89001:001:1945) detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ *.pdf formaadis

Külli Lüübek

6028847, [email protected]

OTSUS

Viimsi . ….. 2025 nr [nr]

Äigrumäe küla, Äigru katastriüksuse

(89001:001:1945) detailplaneeringu algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

1. Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning

vastavus üldplaneeringule

Käesoleva otsusega algatatava detailplaneeringu alasse kuulub Äigrumäe külas asuv Äigru

katastriüksus (89001:001:1945, pindala 63 767 m², sihtotstarve maatulundusmaa). Äigru

katastriüksus asub Pärnamäe kalmistu maa-alast ca 250 meetri kaugusel idas. Katastriüksuse

maapind on suhteliselt tasane, kerge langusega kirde suunas. Maa-alal kõrghaljastus puudub,

tegu on loodusliku rohumaaga.

EELIS, Keskkonnaagentuuri andmetel on Äigru katastriüksusel III kategooria kaitsealused liigid

ja kivistised – Numenius arquata (suurkoovitaja) ja Crex crex (rukkirääk), samuti läbib

katastriüksust kirde-edela suunaline vooluveekogu (kraav).

Olemasolevat hoonestust on planeeringuala ümbritsevatel aladel vähe – planeeringualast läänes

asuvad mõned nõukogudeaegsed elamud, lõunast ja põhjast piirnevatel maa-aladel aga on

kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid, mille elluviimisega lisandub piirkonda ca 240

eluasemekohta. Planeeringualaga katastriüksusega edelas asub mõni aasta tagasi ehitatud

sõidu- ja kergliiklustee, see võimaldab planeeringualale väga hea ligipääsu nii autoga,

kergliiklusvahendiga kui ka jalgsi. Kehtivaid detailplaneeringuid Äigru katastriüksusel ei ole.

Äigru katastriüksus kuulub riigi omandisse. Viimsi Vallavalitsus esitas 20.03.2023 kirjaga nr 11-

10/1328 Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) taotluse katastriüksuse otsustuskorras tasuta

vallale võõrandamiseks, kuivõrd vald soovib Äigru katastriüksusele rajada veehaarde ja

veepuhastusjaama, lasteaia koos mänguväljakutega, küla mänguväljakud, jõulinnaku,

kogukonnaaia ning pargi, mis ühtlasi toimiks ka rohealasid ühendava loomade liikumise

koridorina.

KeM vastas 14.06.2023 kirjaga nr 13-2/23/1226-4, et võttes arvesse Viimsi Vallavalitsuse

taotluses esitatud põhjendusi, kehtivat üldplaneeringut ning asjaolu, et kinnisasi on vallale vajalik

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, nõustub KeM Äigru kinnisasja otsustuskorras tasuta

võõrandamisega Viimsi vallale. Samas märkis KeM, et kinnisasja eesmärgipäraseks kasutusele

võtmiseks ja lasteaia ning muu taotluses kavandatu rajamiseks on vajalik koostada

detailplaneering ja et kinnisasja otsustuskorras võõrandamise menetlust RVS § 33 lõike 1 punkti

1 alusel on võimalik jätkata pärast detailplaneeringu koostamist, Maa-ameti poolt kooskõlastamist

Pkp [nr] Eelnõu nr [nr]

[kliki ja tee valik]

2

ning vallavalitsuse poolt kehtestamist, kuid mitte enne 01.10.2026, kui lõpeb Äigru katastriüksusel

põllumajanduslikul eesmärgil sõlmitud rendileping.

Detailplaneering koostatakse avalikes huvides. Detailplaneeringu eesmärk on Äigru

katastriüksusele ehitusõiguse määramine veepuhastusjaama ja lasteaia ehitamiseks ning

kogukonnale vajalike rajatiste (mänguväljakute, spordiplatside, kogukonnaaia ja pargi) ehitus- ja

kujunduspõhimõtete määramine. Detailplaneering on mh kantud eesmärgist tugevdada

kogukonda ja parandada inimeste elukvaliteeti.

Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõike 1

punktides 1‒9, 11, 12 ja 17, 21 ja 22 loetletud ülesanded, detailplaneeringu koostamise käigus

võib ülesannete loetelu põhjendatud juhul täieneda.

Detailplaneeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 12.04.2011 otsusega nr 21 kehtestatud

Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneering (edaspidi üldplaneering).

Üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala tiheasustusega alal, kus

ehitamise aluseks on kehtiv detailplaneering. Käesoleva otsusega algatatav detailplaneering on

üldplaneeringut muutev, sest detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks väikeelamu reservmaast üldkasutatava

hoone maaks, tootmismaaks ja haljasala maaks.

Teisi asjakohaseid üldplaneeringuid planeeringualal ei ole.

2. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, kooskõlastuste vajadus ja

detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

1. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise avalik huvi on puurkaevudele ja

veepuhastusjaamale krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine; lasteaiale krundi

moodustamine ja ehitusõiguse määramine (koos väikelaste mänguväljakutega); küla mängu-

ja palliväljakutele ning jõulinnakule krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine; pargile

ja kogukonnaaiale krundi moodustamine ja ehitustingimuste määramine; teekrundi

moodustamine ja üldiste tingimuste määramine tee-ehitiste rajamiseks.

2. Detailplaneeringuga planeerida rohealadele (park ja kogukonnaaed) asukoht arvestusega, et

need moodustaksid osa sidusast rohevõrgustikust, olles sh loomade liikumise koridoriks.

Pargi rajamisele määrata detailplaneeringus sobivad tingimused, suurendamaks ala

liigirikkust ja looduslikku mitmekesisust. Anda pargi põhimõtteline lahendus (haljastus,

puhkealad, jalgteed, valgustus, pinkide ja prügikastide paigutus, väikevormid, avalik

joogiveekraan, väikäimla jmt).

3. Detailplaneeringuga määrata tingimused kogukonnaaia rajamiseks, sh määrata tingimused

ka nendele ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav

(kasvuhooned, kompostimisrajatised, veevõtukohad, hariduslikul eesmärgil rajatavad

kõrgpeenrad jmt ehitised).

4. Detailplaneeringuga määrata üldised nõuded keskkonna- ja lapsesõbraliku lasteaiahoone

ehitamiseks (mängu- ja õppimisalad, õuesõppe võimalused, varjualused, turvalisus), sh näha

ette ligipääsetavuse nõuded erivajadustega isikutele. Määrata hoonete ja rajatiste üldised

arhitektuurinõuded.

3

5. Avalike alade kujundamiseks määrata detailplaneeringuga üldised nõuded, mille

rakendamine aitab tagada avalike alade kasutusvõimalusi ühiskonna erinevatel sihtgruppidel

(sh puuetega inimestel).

6. Lahendada parkimisvajadus, soovitavalt liigendada avaparkla haljastusvõtetega,

planeeringualale näha ette vähemalt 1 koht invasõidukile.

7. Planeerida naaberaladega hästi ühendatud turvaline jalgteede võrgustik.

8. Sademevee ärajuhtimiseks planeeringuala platsidelt (parklalt) ja teedelt planeerida viibe- ja

kogumislahenduste jaoks vajalikud maa-alad, et sademevee äravoolu viivitada ning suunata

see kogukonnaaias jm majandus- ja tarbevee kasutamiseks tagasi ringlusesse.

9. Määrata piirete vajadus (lasteaed ja puurkaevud) ning nende ehitamisele esitatavad nõuded.

Parki ei ole lubatud piirdega piirata, kogukonnaaiale piirde paigaldamise soovi korral tuleb

detailplaneeringus esitada detailplaneeringu eskiisi staadiumis põhjendatud vajadus, mille

lubamist vald detailplaneeringu koostamise käigus kaalub.

Tagamaks detailplaneeringu kõrge tehnilise kvaliteedi ja esitatud materjalide ühilduvuse

erinevate andmekogudega, seatakse detailplaneeringu vormistamisele järgnevad nõuded:

10. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 ajakohasele topo-geodeetilisele alusplaanile.

Uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet (minimaalne tase 5) ja vastama

majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Vastavalt määruse § 10 nõuetele peab uuringu

tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande tellijale ja 10 päeva jooksul

uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohalikule omavalitsusele. Uuring esitada

Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-geodeetiline

uuring ei ole vallas registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

11. Detailplaneering koostada kooskõlas piirkonnas kehtivate asjakohaste üldplaneeringutega ja

üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-

uldplaneeringud).

12. Detailplaneeringu koosseisus esitada ruumiline analüüs ja tuua välja seosed naaberaladega.

13. Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud

tehnilistele tingimustele. Enne detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitus- ja

kommunaalosakonnalt tehnilised tingimused teede, tänavavalgustuse ja sademevee

ärajuhtimise ehitusprojektide koostamiseks, taotluse saab esitada VAAL-keskkonnas:

https://vaal.viimsi.ee/map.

14. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

15. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada kontaktvööndi analüüs (M 1:2000),

tugiplaan (M 1:500), põhijoonis (M 1:500), tehnovõrkude joonis (M 1:500), haljastuse joonis

(M 1 : 500) ja planeeringulahendust illustreerivad 3D vaated.

16. Detailplaneeringus esitada graafiliselt ja kirjeldada seletuskirja eraldi peatükis võrdlev analüüs

lähteolukorra ja detailplaneeringu lahenduse vastavuse kohta asjakohastele

4

üldplaneeringutele ja Harju maakonnaplaneeringule ning seletuskirjas esitada põhjendused

üldplaneeringu muutmise kohta.

17. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf).

Detailplaneering esitada kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse

planeeringute andmekogusse (PLANK) esitamiseks digitaalselt.

18. PLANK riiklikku andmekogusse esitamisel lähtuda täiendavalt järgnevatest nõuetest:

- Vallale üle antava/sundvõõrandatava krundi (kruntide) moodustamisel märkida

üleantav/võõrandatav krunt eraldi tingimusega. Ilma ehitusõiguseta ja/või teise krundiga

liidetav krunt (juhul kui see on planeeritud) tuleb samuti eraldi tingimusena ära märkida.

Krundi juurde peab olema märgitud sihtotstarve.

- Kui hoonestusala on põhihoonele ja abihoonele määratud erinev, siis tuleb nii kirjutada ja

väljad õigesti täita.

- Hoonestuskõrguse märkimisel esitada nii kõrgus maapinnast kui ka absoluutkõrgus.

- Lisaks kohustuslikele kihtidele tuleb teha servituudivajaduse kiht ning juurdepääsu kiht

tuleb teha juhul, kui sellest sõltub aadressi määramine.

- Kõikidest joonistest tuleb esitada ka PDF-vormingus fail ja vormistus peab olema põhja-

lõuna suunaline (s.t õigetpidi).

- Dokumentidest on kohustuslik esitada kooskõlastuste koondtabel, seletuskiri peab olema

koos tiitellehega.

- Kõik, mis detailplaneeringu kehtestamise ajal on käsitletav lisadena, tuleb PLANK-i ka

lisadena kanda (PLANK-i kannab kohalik omavalitsus (KOV), kuid lisad, uuringud jm

asjakohased materjalid edastab KOV-le detailplaneeringu koostaja).

Detailplaneering kooskõlastada järgmiste riigiasutustega:

- Päästeamet Põhja päästekeskus

- Terviseamet

- Keskkonnaamet

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Ajakava on orienteeruv ja sõltub detailplaneeringu koostaja, kooskõlastajate ja koostöö tegijate

tegevusest ning muudest objektiivsetest asjaoludest. Ajakavas toodud tähtajad (arvestatud

kuudes) kajastavad ajaperioodi, mis kulub vastavaks etapiks alates detailplaneeringu algatamise

otsuse teatavaks tegemisest detailplaneeringu tehnilisele koostajale.

1. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine vallale seisukoha andmiseks – 3 kuud;

2. Valla seisukoha andmine detailplaneeringu eskiislahenduse kohta – 6 kuud;

3. Valla poolt esitatud märkuste alusel täiendatud eskiislahenduse läbivaatamine ja

heakskiitmine – 9 kuud;

4. Valla poolt heakskiidetud detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku

korraldamine ja avaliku arutelu läbiviimine – 14 kuud;

5

5. Vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine pärast avalikku arutelu, kooskõlastuste ja

arvamuste küsimine riigiasutustelt ja tehnovõrkude valdajatelt – 18 kuud;

6. Detailplaneeringu vastuvõtmine, detailplaneeringu põhilahenduse avalikustamise

korraldamine, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu läbiviimine – 25 kuud;

7. Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

ja PlanS § 90 lg 3 loetletud toimingute läbiviimine – 30 kuud.

3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang:

PlanS § 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS

§ 33 lõike 2 punktide 1 ja 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises

planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike

1 punktides 1-3 sätestatud juhul.

KSH kaalumisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste

asutuste seisukohtadest. Antud juhul koostati strateegilisele planeerimisdokumendile KSH

eelhinnang ja küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt. KSH eelhinnangu (käesoleva

otsuse Lisa 3, 22 lehel) on koostanud LEMMA OÜ (registrikood 11453673) mais 2024. Töö

vastutavaks koosajaks oli keskkonnakonsultant Mihkel Vaarik. Tuginedes muuhulgas KSH

eelhinnangule ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik alljärgnevatel

põhjustel:

1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja

mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid

tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;

5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus

vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata

võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse

keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

6

Keskkonnaamet ….2025 kirjaga nr 6-5/24/….

Terviseamet ….2025 kirjaga nr 9.3-1/24/….

PlanS § 81 lõike 1 alusel esitas vald detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos

lähteseisukohtadega ja KSH eelhinnangu Maa- ja Ruumiametile (edaspidi MaRu) seisukoha

andmiseks. MaRu ….2025 kirjaga nr 14-3/.…

Arvestades, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmiseks, siis otsustab detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise PlanS §

139 lg 1 kohaselt volikogu. Detailplaneeringu koostamise tellija, koostamise korraldaja ja

koostamise finantseerija on Viimsi vald (registrikood 75021250, Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001,

Viimsi vald, Harju maakond, tel 602 8800), detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Viimsi

Vallavolikogu, detailplaneeringu koostaja on Viimsi Haldus OÜ (registrikood 10618178, Nelgi tee

1, Viimsi alevik, 74001, Viimsi vald, Harju maakond, tel +372 5650 2487).

Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1,

planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 128 lõikest 1 ja §-st 142, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 punktist 1, § 33 lõike 2 punktidest 1 ja 3,

§ 35 lõigetest 3 ja 5, Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning keskkonna- ja

heakorrakomisjoni seisukohtadest ja lähtudes detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku

avaldusest

Viimsi Vallavolikogu

OTSUSTAB:

1. Algatada detailplaneering Äigrumäe külas, Äigru katastriüksusel (89001:001:1945), Äigrumäe

küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe

muutmiseks väikeelamu reservmaast üldkasutatava hoone maaks, tootmismaaks ja haljasala

maaks, ning ehitusõiguse määramiseks lasteaia ehitamiseks, veehaarde ja veepuhastusjaama

ehitamiseks, küla mänguväljakute, spordiplatside ja jõulinnaku ehitamiseks ning kogukonnaaia ja

pargi rajamiseks.

2. Detailplaneeringu koostamisel lahendada PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased

ülesanded.

3. Detailplaneeringuga teha ettepanek kinnisasja otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimsi

vallale.

4. Kaasata detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus

puudutada, sh olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ning naaberkinnisasjade

omanikud.

5. Detailplaneeringu algatamisest teavitada PlanS § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.

6. Detailplaneeringu koostamisel viia läbi topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

7. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Äigrumäe külas, Äigru katastriüksuse

(89001:001:1945) detailplaneeringule.

8. Otsuse ja sellega seotud dokumentidega on võimalik tutvuda etteteatamisel Viimsi

Vallavalitsuses (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, tel. 6028 800, http://www.viimsivald.ee/).

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

7

Atso Matsalu

vallavolikogu esimees

Eelnõu esitaja: Viimsi Vallavalitsus

Eelnõu koostajad: Anne Siitan, planeeringute vanemspetsialist; Külli Lüübek, keskkonna

vanemspetsialist (KSH eelhinnang)

Kooskõlastanud:

Alar Mik Merit Renlund Merje Muiso Kenneth Rivis

abivallavanem vallasekretär planeeringute osakonna

juhataja

planeeringute teenistuse

juhataja

Kristiina Laura Järve

jurist

Lisa 1 Viimsi Vallavolikogu ....2025 otsusele nr [nr]

Äigrumäe külas, Äigru katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) täiendatud eelhinnang

1. Ülevaade kavandatavast tegevusest

1.1 Tegevuse eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Äigru katastriüksusele ehitusõiguse määramine veepuhastusjaama ja lasteaia ehitamiseks ning kogukonnale vajalike rajatiste (mänguväljakute, spordiplatside, kogukonnaaia ja pargi) ehitus- ja kujunduspõhimõtete määramine. Detailplaneering on mh kantud eesmärgist tugevdada kogukonda ja parandada inimeste elukvaliteeti. Detailplaneeringuga muudetakse Äigru katastriüksusele üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarve väikeelamu reservmaast (EV / EVR) üldkasutatava hoone maaks (A), tootmismaaks (T / TR) ja haljasala maaks (H). Üldplaneeringu muutmine tuleneb avalikust huvist arendada välja Äigru katastriüksus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 määrab omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevuse, mille kohaselt omavalitsuüksuse ülesanne on muuhulgas korraldada vallas ruumilist planeerimist, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, elamu- ja kommunaalmajandust ning kultuuri-, spordi- ja noorsootööd.

Planeeringuala ulatus (89001:001:1945)

Joonis 1. Planeeritava ala asukoht. Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti ortofoto 31.03.2025

2

1.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala kruntideks ja määratakse ehitusõigus

puurkaevudele ja veepuhastusjaamale, lasteaiale, küla mängu- ja palliväljakutele ning

jõulinnakule, pargile ja kogukonnaaiale. Juurdepääsud ja liikluskorraldus lahendatakse teekrundi

moodustamine ja üldiste tingimuste määramisega tee-ehitiste rajamiseks. Tehnovõrkude

lahendused planeeritakse vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud tehnilistele tingimustele.

1.3 Planeerimisdokumendi elluviimise aeg

Planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus,

PlanS mõtte kohaselt võib lähiaastad sisustada 5 aastaga. Hetkel ei ole detailplaneeringu täpne

elluviimise aeg teada, kuna see sõltub suuresti rahastusmeetmetest.

2. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilisetele planeerimisdokumentidele

2.1 Harju maakonnaplaneering

Kavandatava tegevusega rajatakse alale veepuhastusjaam koos puurkaevudega, lasteaed, küla

mängu- ja palliväljakud, jõulinnak, park ja kogukonnaaed. Detailplaneering vastab maakasutuselt

ja visioonilt Harju maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018

korraldusega nr 1.1-4/78), mille kohaselt on Äigrumäe piirkond märgitud linnalise kompaktse

asustuse arenguks sobiliku alana, kus maakasutusfunktsioonide osas võib kavandada

tootmisalasid, tihedale asustusele omaseid puhkealasid ning teede- ja tehnovõrkusid.

Detailplaneeringu ala ei jää rohevõrgustiku sisse.

2.2 Detailplaneering on Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla

üldplaneeringut (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 12.04.2011 otsusega nr 21) muutev

maakasutuse juhtotstarbe osas. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse

sihtotstarve väikeelamu reservmaa.

Joonis 2. Väljavõte Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringust

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikuks muutmiseks väikeelamu reservmaast üldkasutatava hoone maaks, tootmismaaks ja

haljasala maaks.

3

Vastavalt Viimsi valla uuele üldplaneeringule on detailplaneeringu ala loode- ja põhjapoolsesse

osasse kavandatud ühiskondlike ehitiste ala ja ettevõtlusala. Detailplaneeringu ala lääne- ja

lõunapoolsesse osasse on kavandatud väärtusliku avamaastiku ala. Viimsi valla rohevõrgustiku

teemaplaneeringu kohaselt ei jää detailplaneeringu ala rohevõrgustiku koridori sisse.

Joonis 3. Väljavõte koostamisel olevast Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu eskiisist ’Maakasutuse

juhtotstarve’

2.3 Viimsi valla arengustrateegia

Kavandatu haakub Viimsi valla arengustrateegiaga aastani 2045, mis näeb oluliste prioriteetidena

ette turvaliste ja tugevate kogukondade loomise ning looduse ja ehitatud keskkonna kooskõla.

Detailplaneeringu alal kavandatu haakub arengustrateegiaga, sest vaba aja veetmise taristu

loomine toetab tervist hoidva elustiili ja kodulähedaste sportimisvõimaluste kättesaadavust

arendavat tegevussuunda. Samuti luuakse eeldused aktiivse kogukonnaelu tekkeks, mis on

kooskõlas kogukonna avatust, sidusust ja lõimumist toetava tegevussuunaga.

2.4 Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036 näeb ette Äigrumäe

veehaarde uuringu- ja projekteerimistööd aastal 2026. Uuringu lähteülesandeks on uue täiendava

veehaarde ja veetöötluskompleksi rajamine Äigrumäe küla piirkonda. Arengukava kohaselt on

Äigrumäe veehaare soovitatav rajada kuni neljast uuest puurkaevust koosnevana.

Äigrumäe veehaarde ja veetöötlusjaama väljaehitamisega kaasneb põhjaveevaru suurem

varustuskindlus ja stabiilsem veekvaliteet Viimsi valla territooriumil.

4

Joonis 4. Väljavõte Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast 2024-2036. Äigrumäe

veehaarde ja veetöötlusjaama põhimõtteline asukohaskeem

2.5 Teemaplaneeringud

Planeeringualal kavandatav tegevus on vastavuses üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi

valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille üheks eesmärgiks on

rahvaarvu kasvust tingitud uute elamumaade väljaehitamisega seoses tagada elukeskkonna

kvaliteedi püsimine ning luua eeldused sotsiaalobjektide ja infrastruktuuri kaasajastamiseks enne

kui lisandub uusi elamuid veel planeerimata aladele.

Kavandatav tegevus hõlmab planeeringuala sisese rohelise võrgustiku rajamist, olles seeläbi

kooskõlas teemaplaneeringus „Viimsi valla miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ toodud

eesmärgiga tagada valla rohestruktuuri terviklik käsitlus. Hetkel kehtivas teemaplaneeringus ei

ole planeeringualal olemasolevat rohevõrgustikku. Täpsemalt on rohevõrgustiku sidusust

käsitletud punktis 4.3.

Teemaplaneeringus „Lapsesõbralik Viimsi“ on välja toodud Viimsi valla ruumilise arengu

suundumus lapsesõbraliku keskkonnana kujundamiseks ning lastele suunatud ehitiste ja rajatiste

püstitamiseks.

2.6 Vastavus kehtivatele õigusaktidele

Kavandatavat tegevust reguleerivaks õigusaktiks on looduskaitseseadus (LKS),

planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

(KeHJS) ja nende alamaktid. Lisaks tuleb tagada kavandatava tegevuse vastavus

keskkonnaseadustiku üldosa seadustega ning ehitusseadustikuga.

Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega ja vastab kehtivatele õigusaktidele.

5

2.7 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise

planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult

varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.8 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeritava ala pindala on 63 7679 m2 ja see paikneb Äigrumäe küla keskosas, hõlmates

maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse (89001:001:1945). Planeeringuala asub

Pärnamäe kalmistu maa-alast ca 250 meetri kaugusel idas. Planeeringuala vahetult ümbritsevatel

aladel on olemasolevat hoonestust vähe. Alast lääne pool asuvd mõned nõukogudeaegsed

elamud. Lõunast ja põhjast piirnevatel maa-aladel on kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid.

Nende elluviimisega lisandub piirkonda ca 240 eluasemekohta. Planeeringualale tagab ligipääsu

ala edela osasse rajatud sõidu- ja kergliiklustee. Detailplaneeringu alal kehtivat detailplaneeringut

ei ole.

Planeeringuala maapind on suhteliselt tasane, kerge langusega kirde suunas. Tegemist on

loodusliku rohumaaga, kus puudub kõrghaljastus.

Mõjude hindamisel on võetud aluseks kavandatava tegevuse kirjeldus planeeringualal.

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1 Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendustes toodud geoloogilisele baaskaardile moodustab

planeeritava ala ülemise pinnakattekihi Litoriinamere basseinis või rannal settinud meresetted

(kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda). Litoloogiliseka settetüübiks on peenliiv, valdava

terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50%

sette mahust. Pinnakatte paksuseks on 5-25 m. Vahetult pinnakatte all paiknevad aluspõhja

kihistud jagunevad kahte liiki. Planeeritava ala põhjaosas on aluspõhjaks Kambriumi ladestu

Ladestiku 2 Tiskre kihistu hele peeneteraline polümineraalne liivakivi, rohekashallide savikate

vahekihtidega. Ala lõunapoolse osa aluspõhi koosneb Kambriumi ladestu Ladestiku 2 Lükati

kihistu rohekashallist aleuriitsest savist ja aleuriitsest liivakivist.

Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse suhtes. Maapinnalt esimest aluspõhjalist veekompleksi iseloomustavad lõheliste

ja karstunud kivimite põhjaveekihid. Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-

Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõheliste ja karstunud kivimite erineva veeandvusega

veekihtide avamused.

6

4.2 Taimestik ja loomastik

Planeeringuala maapind on suhteliselt tasane, kerge langusega kirde suunas. Maa-alal puudub

kõrghaljastus. Tegu on loodusliku rohumaaga. Katastriüksust läbib kirde-edela suunaline

vooluveekogu (kraav).

EELIS, Keskkonnaagentuuri andmetel asuvad Äigru katastriüksusel III kategooria kaitsealused

liigid – Numenius arquata (suurkoovitaja) ja Crex crex (rukkirääk) leiukohad.

Planeeringualaga vahetult põhjast külgnevatel kinnistutel on registreeritud III kaitsekategooria

taimede, Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) ja Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) leviala.

Ala lääneosas on registreeritud agressiivse võõrliigi, Sosnovski karuputke kolooniad

(VLL1005753 ja VLL1006524).

4.3 Maastikukaitsealad, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik

Planeeringualale ega selle lähedale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega

maastikukaitsealasid.

Planeeringualast hinnanguliselt 200 meetrit ida suunas asub Viimsi valla teemaplaneeringu

kohane rohevõrgustiku astmelaud nr 8 koos seda ääristava puhveralaga. Tegemist on

kõrghaljastuseta koridoriga, mis kulgeb läbi Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja

osaliselt Muuga küla. Viimsi valla teemaplaneeringu kohaselt on ala olulise tähtsusega

rohevõrgustiku sidususe tagamisel naaberalade Tallinna ja Maardu vahel

Planeeringualast hinnanguliselt 250 meetrit lääne suunas asub Pärnamäe kalmistu ja sellega

piirnev metsaala (Viimsi valla teemaplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku haljastu nr. 27), mille

funktsioon tagada rohevõrgustiku sidusus Pirita linnaosa ja Pärnamäe kalmistu vahel. Metsaala

keskosasse, planeeringualast hinnanguliselt 300 meetrit lõunasse jääb kaitstav looduskaitse

üksikobjekt, Pärnamäe maasäär; Pärnamäe põiksäär.

Joonis 5. Väljavõte Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu kaardist

'Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik'

4.4 Muinsuskaitse

Detailplaneeringu alal teadaolevalt muinsuskaitseobjekte ei ole. Planeeringuala lähiümbruses,

250 meetrit lääne suunas asub Pärnamäe kalmistu.

7

4.5 Jääkreostus

Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal

ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole

eeldada ka olulist pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele

ehitustegevusele.

5. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju

Detailplaneering on Äigrumäe küla üldplaneeringut muutev, mistõttu tuleb planeerimisseaduse §

142 lõike 6 kohaselt anda eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

koostamise vajalikkust detailplaneeringule. Samuti keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktidest 1 ja 3 tulenevalt

tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS

§ 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui

koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1 või 3 sätestatud juhul.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka

keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimekirja kohaselt.

Võttes arvesse planeeringuala piirkonna keskkonnatingimusi ja kavandatavaid tegevusi

ning lähtudes KeHJS § 33 toodud kriteeriumidest on allpool kavandatava tegevusega

kaasnevate mõjude hinnang planeeringualale.

5.1 Maakasutuslikud mõjud

Kavandatava tegevusega kaasnev peamine mõju maakasutusele seisneb selles, et olemasolev

rohumaa muudetakse üldkasutatava hoone maaks, tootmismaaks ja haljasala maaks.

Kuigi rohumaa kadumist võib hinnata negatiivse mõjuna, ei kvalifitseeru see KeHJS kohaselt

oluliseks mõjuks, sest see ei ületa keskkonnataluvust ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid

muutusi. Maakasutuse mõttes on mõju küll suur, kuid see ei ulatu kaugele. Rohumaa kadumisest

tulenevat negatiivset mõju kompenseerib pargi ja kogukonnaaia rajamine, mis moodustavad osa

sidusast rohevõrgustikust.

Seoses alale kavandatava lasteaia, veehaarde ja veepuhastusjaama, küla mänguväljakute,

spordiplatside ja jõulinnaku ehitamisega ning kogukonnaaia ja pargi rajamisega ei ole

planeeringuala maakasutusele ette näha negatiivset keskkonnamõju.

5.2 Maastik

Tegemist suhteliselt tasase maapinnaga loodusliku rohumaaga, mis on kerge langusega kirde

suunas. Alal puudub kõrghaljastus.

Planeeringuala lääneosas kulgeva Allikmäe tee ääres on olemasolevad kraavid. Ala läbib ka

kirde-edela suunaline kraav.

Planeeringuala lääneosas kulgeb loode-kagu suunaline Pärnamäe kalmistuga seotud

sanitaarkaitsevöönd.

Kavandatud tegevusega asendub looduslik rohumaa kultuurmaastikuga.

Sellega seoses võib negatiivse mõjuna välja tuua, et avamaastiku ja loodusliku rohumaa

vähenemisega seoses jääb vähemaks lindude elupaikasid. Kuna aga kehtiva üldplaneeringu

kohaselt on detailplaneeriingu alale ette nähtud väikeelamumaa, pole mõju võrreldes kehtiva

üldplaneeringuga oluliselt negatiivsem.

Planeeringualale kavandatud funktsioonid loovad võimalusi alal viibimiseks, kuid ei avalda

maastikule märgatavat negatiivset mõju.

8

5.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringualale ega selle lähialal ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,

Keskkonnaagentuur) andmetel Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid ega

vääriselupaikasid.

Äigru kinnistu niitudel on registreeritud III kaitsekategooria linnuliikide rukkirääk (Crex crex;

KLO9131936) ja suurkoovitaja (Numenius arquata; KLO9131962) leiukohad. Leiukohtade korral

ei ole tegemist kaitsealaga ning kaitsealuste liikide leiukohtades kehtib Looduskaitseseaduse §

48 lg 4 kohaselt isendikaitse. Kavandatav tegevus ei ohusta kaitsealuseid liike eeldusel, et

järgitakse Looduskaitseseadus §-s 55 toodud tingimusi. Looduskaitseseaduse § 55 lg-st 1

tulenevalt on kaitsealuse loomaliigi (sh linnuliigi) isendi tahtlik surmamine keelatud ning sama §

lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal. Seetõttu tuleb mürarikaste raie- ja pinnasetööde puhul kinni pidada

ajalisest piirangust ning ehitustegevus läbi viia väljaspool kaitsealuste liikide jaoks tundlikku

perioodi.

Arvestades arendusega kaasnevaid häiringuid, ei jää linnud tõenäoliselt alale pesitsema, vaid

liiguvad edasi teistele sobivatele aladele.

Kinnistu kirdeosas asub III kaitsekategooria kaitsealuse orhidee liigi, Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza

Baltica; KLO9353392) leiukoht. Planeeringualaga põhja- ja kirdeosas külgnevatel kinnistutel, ca

50 m raadiuses Äigru kinnistust on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse orhidee liigi,

kahelehise käokeele (Platanthera bifolia; KLO9353393) leiukoht.

Leiukoha näol ei ole tegemist kaitsealaga ning leiukohtades kehtib looduskaitseseaduse (LKS) §

48 lg 4 kohaselt isendikaitse. Tööde teostamisel tuleb veenduda, et leiukohtades ei sõidetaks,

pargitaks ega sinna ehitusmaterjale- ega jäätmeid ladustataks.

Planeeringu käigus jälgida mõju kaitsealustele liikidele ning juhul kui on ette näha negatiivse mõju

ilmnemine, tuleb vastavalt LKS § 58 lg 5 ja 6 kaaluda kaitsealuse liigi ümberasustamist või

kasutada muid leevendavaid meetodeid, et liigi olukorda parandada.

Leevendava meetmena mitte kavandada selles piirkonnas ehitustegevust, vaid jätta ala

looduslikuks.

Kinnistu ida- ja keskosas on registreeritud invasiivse võõrliigi, Sosnovski karuputke (Heracleum

sosnowskyi; VLL1005753, VLL1006524) kolooniad. Kuna karuputke puhul moodustub pinnases

aja jooksul seemnepank, mis võib püsida mullas vähemalt 10 aastat, on kriitilise tähtsusega

järgida planeeringualal tööde teostamisel ohutusreegleid, et takistada seemnete levikut koloonia

aladelt. Võõrliigi levitamine on keelatud. Levitamise vältimiseks on vaja rakendada järgnevaid

meetmeid:

- igasugune pinnase liigutamine ja rasketehnikaga koloonias sõitmine on koloonia aladelt

keelatud;

- juhul kui pole võimalik vältida rasketehnikaga koloonia alal sõitmist, tuleb koloonia

eelnevalt katta, et rasketehnika rataste külge ei jääks pinnast;

- töid planeerides jälgida, et koloonia alale midagi ei ladustataks;

- vältida karuputke leiukohtade pinnase teisaldamist väljapoole nimetatud levialasid.

Planeeringualast ca 200 m lääne suunas piki Pärnamäe kalmistu serva kulgeb metsane ala, mis

on Viimsi valla mandriosa teemaplaneeringus „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“

markeeritud rohevõrgustiku tugialana nr. 27. Metsaga kaetud ala toimib rohelist võrgustikku

siduva alana Pärnamäe kalmistu ja Pirita linnaosa rohevõrgustiku vahel.

Nimetatud rohevõrgustiku tugiala territooriumil asuvad II kaitsekategooria kaitsealuste liikide

põhjanahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja lendlase (Myotis sp.) leiukohad.

Kavandatava tegevusega väheneb mõnevõrra nahkhiirte toitumisala, kuid kuna enamus

olemasolevast niidualast säilib, ei oma planeeringuala väljaehitamine eeldatavasti olulist

9

negatiivset mõju nahkhiirtele.

Planeeringu käigus jälgida mõju kaitsealusele liigile. Juhul kui planeeringu koostamise ajal ilmneb

negatiivne mõju, tuleb asjakohaseid mõjusid hinnata ja tagada nahkhiirtele uued varjepaigad

(varjekastid uute ehitiste või puude otsas) ning maapinna poole suunatud või punast värvi

nahkhiiresõbralik valgustus.

Planeeringualast hinnanguliselt 300 meetrit lõunasse jääb kaitstav looduskaitse üksikobjekt,

Pärnamäe maasäär; Pärnamäe põiksäär.

Kuna planeeringuala otseselt ei kattu looduskaitse üksikobjekti asukohaga, ei ole eeldatavasti

olulist negatiivset mõju ette näha.

Asjakohaste mõjude raames looduskeskkonna teemade analüüs tagab selle, et roheline võrgustik

jääb planeeringu elluviimisel toimima ja kaitstavatele liikidele eeldatavalt olulist mõju ei kaasne.

5.4 Mõju haljastusele ja elurikkusele

Planeeringualal kavandatud ehitustegevuse poolt mõjutatud aladel algne liigiline koosseis

väheneb, mis on elurikkuse seisukohalt negatiivne mõju. Samas loob kogukonnaaia, pargi ja

haljastuse rajamine võimalused uute liikide ja elupaikade tekkeks, mis kompenseerib algse

liigirikkuse kadumise negatiivse mõju ning loob tingimused liigirikkuse ja loodusliku

mitmekesisuse suurendamiseks alal. Elurikkusele aitavad kaasa ka kogukonnaaeda

kavandatavad kasvuhooned, kompostimisrajatised, veevõtukohad, hariduslikul eesmärgil

rajatavad kõrgpeenrad.

Negatiivse mõju leevendamiseks on soovitatav kavandada planeeringualale eriilmelisi alasid,

näiteks kraavi pervele istutada niiskuslembeseid taimi, kavandada tiik kahepaiksetele, luua alal

mosaiiksust erinevate taimedega, veehaarde aladel säilitada niidukooslus.

Kuna hetkel alal kõrghaljastus puudub, moodustub planeeringualale kavandatava pargi ja

kogukonnaiaga täiendav lüli sidusale rohevõrgustikule, mis saab ühtlasi ka loomade liikumise

koridoriks. Seega toob kavandatav tegevus kaasa positiivse mõju haljastusele ja elurikkusele.

5.5 Mõju pinnasele, põhjaveele, mõju veekogule

Planeeringualal kavandatava tegevuse mõju pinnasele on neutraalne, sest algselt üldplaneeringu

kohane maakasutuse juhtotstarve muudetakse väikeelamu reservmaast üldkasutatava hoone

maaks, tootmismaaks ja haljasala maaks. Mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitiste alla jäävatel

aladel kasvukihi eemaldamise kaudu ja on lokaalne. Ehituse käigus üle jäävat pinnast on võimalik

kasutada samal territooriumil haljastuseks.

Ehitiste rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu eeldatavalt saasteainete heidet põhjavette.

Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke eeldatavalt minimaalsed, mis kaasnevad

peamiselt olmetegevusega. Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda avariiolukorras. Suuri

õnnetusi ja avariisid eeldada ei ole. Planeeritaval alal on põhjavesi kaitstud maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes.

Ehitusaegse ja edasise tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinnasele, pinna- ja

põhjaveele ega veevarustusele.

Avalikust huvist lähtuvalt on Äigru katastriüksusele planeeritud rajada veepuhastusjaam ja

veehaare koos puurkaevudega.

KeHJS § 6 lõige 2 punkt 18 kohaselt tuleb vee erikasutuse puhul anda eelhinnang selle kohta,

kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt veeseaduse § 187 lõikele 2

tekib veeloa kohustus juhul kui põhjavett võetakse rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem

kui 10 kuupmeetrit ööpäevas.

Hetkel pole veehaarde ja veepuhastusjaama täpne iseloom ja parameetrid teada. Kuna need

tegevused nõuavad eraldi tegevusluba, hinnatakse seda mõju veeloa menetluse käigus. Veeloa

taotlemise ning vajadusel mõjude hindamise eest vastutab vee-ettevõtja Viimsi Vesi AS.

10

5.6 Mõju pinnavee veerežiimile

Eeldatavalt olulist negatiivset mõju veerežiimile kavandatava tegevusega ei kaasne. Mõningasel

määral võib hoonete rajamine mõjutada ala veerežiimi, kuid pigem on mõju lokaalne.

Maaparandusüsteemidega ühendatud kraavide seisundit võib mõjutada sademevee ärajuhtimine

kavandatud kogumislahendustesse. Sademevee ärajuhtimiseks planeeringuala platsidelt ja

teedelt on ette nähtud maa-alad viibe- ja kogumislahenduste jaoks, mis võimaldavad sademevee

äravoolu viivitada ning suunata see tagasi ringlusesse kogukonnaaias majandus- ja tarbevee

kasutamiseks. Kogukonnaaeda on kavandatud veevõtukohad.

Planeeringulahenduses kavandatud sademevee kogumislahendused ühtlustavad ala läbivas

kraavis veetaset ning on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise meetmetega.

5.7 Mõju mullastikule

Kavandatava tegevuse asukoht paikneb valdavalt rohumaal. Tegevuse mõju mullastikule jääb

peamiselt ehitustegevusest hõlmatud alale ja rajatava taristu alale. Olulist negatiivset mõju

eeldatavasti ei kaasne.

5.8 Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele

Oluline mõju kliimateguritele puudub.

5.9 Valgus, soojus, kiirgus, lõhn

Planeeringuala valgustusele avaldavad mõju kavandatava pargi ja veetöötlusjaama ümbruse

piirkonna valgustus selles ulatuses, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks. Nimetatud mõju on

lokaalne.

Arvestades planeeringualast läänes paikneval rohevõrgustiku tugialal leiduvate nahkhiirtega

kavandada alal nahkhiiresõbralik, hämarduv, maapinna poole suunatud või punast värvi

valgustus.

Soojuse-, lõhna- ja kiirgusreostust kavandatava tegevusega ei kaasne. Samuti ei ole ette näha

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

5.10 Taristu rajamisega kaasnevad mõjud

Planeeringualal puudub hetkel väljaehitatud teede võrgustik. Planeeringuala lääne- ja edelaosa

läbib Allikmäe tee, kus on rajatud tehnovõrgud, sh tänavavalgustus, vee- ja kanalisatsiooni

trassid. Nimetatud tee tagab ka planeeringualale juurdepääsu, võimaldades ligipääsu nii autoga,

kergliiklusvahendiga kui jalgsi.

Planeeringualale rajatav teede võrgustik loob võimaluse väliruumi terviklikuks ühendamiseks,

tagab ligipääsetavuse erinevatele elanikkonna gruppidele ja võimaldab siduda piirkonna erinevad

alad. Liikuvuslahenduse puhul on arvestatud erinevate liikumisviiside (jalakäija, ratturi, autosõitja)

kasutaja vajadustega. Naaberaladega ühendatud turvaline jalgteede võrgustik toetab

autovabasid liikumisvõimalusi.

Planeeritud teede taristu loomisega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja mürataseme mõõdukas

suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid tasemeid, mis tingiksid KSH

algatamise vajaduse.

Teede taristu kavandamisel pöörata tähelepanu planeeringuala lõunaosas kulgevale

rohevõrgustiku koridorile.

Parkimisalana ette nähtud avaparkla liigendamine haljastusvõtetega võimaldab ennetada

kuumasaarte teket. Parkimisalale lisab inimmõõtmelisust ka vähemalt ühele invasõidukile

parkimiskoha tagamine.

Rohealade (pargi ja kogukonnaia) asukoha planeerimisel arvestatakse sellega, et need

moodustaksid osa sidusast rohevõrgustikust, olles sh loomade liikumise koridoriks.

Kuna alal suureneb inimeste liikuvus nii sportijate, koertega jalutajate, matkajate, loodusvaatlejate

11

kui loodusfotograafide näol, toob kavandatav tegevus planeeringualal kaasa looduse kultuuriliste

hüvede kõrge kvaliteedi.

Taristu rajamisega kaasnev mõju on eeldatavalt lokaalne.

5.11 Müra ja vibratsioon

Olulist mürahäiringut ja vibratsiooni ei kaasne. Vähesel määral ja lühiajaliselt võib avaldada mõju

ehitusaegne müra.

5.12 Mõju välisõhu kvaliteedile

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba

vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

5.13 Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus

Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Jäätmeteke on seotud

peamiselt ehitustegevusega ning hiljem olmetegevuses tekkivate jäätmetega. Seaduse kohase

jäätmekäitluse korral on mõju minimaalne.

Lasteaia, mänguväljakute, spordiplatside, kogukonnaaia ning pargi rajamine ja edasine kasutus

ei eelda olulist loodusvarade kasutust ning ei ole ülemäära energia- ega jäätmemahukas.

Tegevuse iseloomust lähtudes ei ole näha olulise keskkonnamõju kaasnemist.

5.14 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Keskkonna- või terviseohtlike avariiolukordade esinemine on nõuetekohase tegevuse korral

vähetõenäoline.

Keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust kavandatava tegevuse käigus ei teki, mistõttu ei

ole ette näha olulist pinnase või vee reostust, mis võiks seada piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele. Kuna planeeringuala paikneb punkt- või hajureostuse

suhtes kaitstud põhjaveega piirkonnas, ei kaasne eeldatavalt ülenormatiivseid tasemeid, mis

tingiksid KSH algatamise vajaduse.

Kavandatav tegevus ei ole oma iseloomult ohtlik, sh kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlike

ainete transporti ega hoiustamist. Lekete tuvastamisel või avariide korral tuleb reostus koheselt

likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele.

5.15 Sotsiaal-majanduslikud mõjud

Kavandatava lasteaia, küla mänguväljakute, spordiplatside ja jõulinnaku rajamine

planeeringualale toob kaasa positiivsed sotsiaalsed mõjud, aidates kaasa lapsesõbraliku

sotsiaalse taristu arendamisele. Kavandatava tegevusega luuakse kogukonna jaoks paremad

tingimused koosviibimiseks, sportimiseks ja looduses viibimiseks. See aitab tugevdada

kogukonda ja parandada inimeste elukvaliteeti, mis omakorda avaldab positiivset mõju kohaliku

elanikkonna üldisele heaolule. Spordiplatsid ja mänguväljakud toetavad erinevaid sportlikke

tegevusi. Kogukonnaaed ja park parandavad võimalusi kogukondliku tegevuse toetamiseks.

Lahendus arvestab tasakaalustatult erinevate ühiskonnagruppide vajadustega, pakkudes avalike

alade kasutusvõimalusi erinevatele sihtgruppidele.

Veepuhastusjaama rajamine elavdab kohalikku majandust ja loob piirkonda uusi töökohtasid.

Kuna veepuhastusjaama rajamisega seoses lisandub majandustegevus piirkonnas seni

esindamata sektoris, muutub majanduskeskkond mitmekesisemaks ja jätkusuutlikumaks.

Planeeringulahenduse elluviimine mõjutab mõningal määral kohaliku omavalitsuse tulusid ja

kulusid, sest lisanduvad kulud teehooldusele ja haridusasutusele.

Lähiümbruse kinnisvara väärtusele avaldab kavandatud arendustegevus positiivset mõju,

mõjutades nii inimeste elukohavalikuid kui kinnisvarahindu.

Planeeritava tegevusega eeldatavalt elanikkonnale negatiivset mõju ei avaldu.

12

5.16 Ruumiline mõju

Planeeringuala väljaehitamine annab võimaluse kujundada läbimõeldud terviklik ruumiline

lahendus. Kasutajasõbralik ja turvaline elukeskkond loob eeldused kogukondlikke väärtusi

kandva ruumilise struktuuri tekkeks.

Kavandatav veepuhastusjaam muudab senist maastikupilti, kuid see ei põhjusta häiringut

lähedalasuvatele elanikele.

Ala läbiv teede taristu aitab luua sidususe külgnevate aladega.

Planeeritud tegevusega eeldatavalt negatiivset ruumilist mõju ei avaldu.

5.17 Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud, mis

võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Elukeskkonna kvaliteet moodustub mitmetest

teguritest, mille olulisus iga inimese jaoks sõltub isiklikest väärtushinnangutest. Kuigi eraldi võttes

võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda

ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist. Eeldatavalt kumulatiivset mõju

tegevusega ei kaasne.

5.18 Piiriülene mõju

Piiriülene mõju puudub.

6. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad

KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb

enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt ja isikutelt.

Seisukohta küsiti Keskkonnaametilt kes oma … kirjaga nr …, ja Terviseametilt, kes oma … kirjaga

nr …, lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist andsid omapoolsed

seisukohad KSH algatamata jätmise eelnõule.

..[allolevat lõiku täiendatakse peale seisukohtade saamist]...

Keskkonnaameti ......2025 kirjas nr ...... seisukoha kohaselt ei kaasne planeeritava tegevusega

eeldatavalt KeHJS § 2² mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik.

Terviseameti ......2025 kirjas nr ...... seisukoha kohaselt ei kaasne planeeritava tegevusega

eeldatavalt KeHJS § 2² mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik.

Nimetatud aspektidega on eelhinnangu täiendamisel arvestatud.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt

detailplaneeringu menetluse käigus.

7. Hindamistulemuste kokkuvõte

7.1 Strateegilise planeerimisdokumendi nimetus ja eesmärk

Nimi: Äigrumäe küla, Äigru katastriüksuse detailplaneering.

Eesmärk: Äigru katastriüksusele ehitusõiguse määramine veepuhastusjaama ja lasteaia

ehitamiseks ning kogukonnale vajalike rajatiste (mänguväljakute, spordiplatside, kogukonnaaia

ja pargi) ehitus- ja kujunduspõhimõtete määramine. Detailplaneering on mh kantud eesmärgist

tugevdada kogukonda ja parandada inimeste elukvaliteeti.

13

7.2 Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja,

koostaja ja kehtestaja nimi ja kontaktandmed

Detailplaneeringu koostamise algataja on Viimsi Vallavolikogu, kehtestaja Viimsi Vallavolikogu,

korraldaja Viimsi Vallavalitsus (mõlema aadress: Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, telefon:

602 8800, e-post: [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Viimsi Haldus OÜ (registrikood 10618178, Nelgi tee 1, Viimsi

alevik, 74001, Viimsi vald, Harju maakond, tel +372 5650 2487).

7.3 Teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega esinev vastuolu või vastuolu

puudumine

Detailplaneeringuga on kavas muuta kehtivat Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti

küla üldplaneeringut maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas väikeelamu reservmaast (EVR)

üldkasutatava hoone maaks (A), tootmismaaks (T) ja haljasala maaks (H).

7.4 Dokumendi rakendumisel avalduva keskkonnamõju olulisus või põhjendus, miks mõju

ei ole oluline

Planeeringuala suurus on 63 769 m².

Kavandatud tegevus ei avalda tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on maakasutuse juhtotstarbe muutmisega.

Varasem hoonestamist võimaldav väikeelamu reservmaa (EVR) asendatakse juhtotstarbega, mis

võimaldab kavandada üldkasutatava hoone maa (A), tootmismaa (T) ja haljasala maa (H).

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks

ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või

looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või

mürataseme suurenemist.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad negatiivsed

mõjud on peamiselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse

detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

Lähtuvalt tegevuse iseloomust ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus

looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Kavandatav

tegevus ei mõjuta kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid.

Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest

planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete

suurenemist.

Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

Lähtudes eeltoodust ning kui detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonnakaitsealaseid

õigusakte ja norme ning üldplaneeringu nõudeid, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine

vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

7.4 Õigusaktidega vastuolu esinemine või puudumine

Õigusaktidega ei esine vastuolusid.

7.5 Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega tutvumise aeg ja koht

Eelneval kokkuleppel tööpäevadel tööajal Viimsi Vallavalitsuse keskkonna- ja

planeerimisosakonnas (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, tel. 602 8859).

14

Lisa 2 Viimsi Vallavolikogu

.2025 otsusele nr [nr]

Väljavõte Äigrumäe küla, Laiaküla küla

ja osaliselt Metsakasti küla

üldplaneeringust