Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Anna Gretšenko

AG Praksis OÜ

[email protected]

Teie 23.01.2024 nr Meie 26.02.2024 nr 2.1.-5/24/208-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Kas perearst peab sellistele küsimustele vastama? Alguses oli küsimus ainult TVL kuupäevade kohta. Tallinna Vangla korduv päring perearstile. „Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas on arve XX (ik XX). Millistel kuupäevadel on XX pöördunud perearsti poole töövõimetuslehtede avamiseks perioodil 20.11.2023-5.01.2024? Millised haigused on olnud perearstile pöördumise põhjuseks? Kas KK tervislik seisund oleks võimaldanud töövõimetuslehtede ajal ilmuda kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja üldkasuliku töö sooritusele? Isikukood krüpteerimiseks XX Kriminaalhooldusseaduse § 4 järgi on kriminaalhooldajal õigus saada asutustelt ja isikutelt kriminaalhooldusülesannete täitmiseks vajalikku teavet".

Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.

Terviseandmed on füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas

temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku

seisundi kohta (IKÜM artikkel 4 p 15).

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab

olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes

kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi

seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja

eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga

andmetöötleja ise. Terviseandmed kuuluvad eriliigiliste isikuandmete alla, mille töötlemine on

keelatud v.a juhul, kui kehtib üks IKÜM artiklis 9 lg 2 asjaoludest.

Riigikohus on oma 26.09.2022 otsuse nr 3-20-14491 punktis 24 selgitanud, et isikuandmete

töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda seda, et isikuandmete töötlemine on igal

konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka

kooskõlas. Ühtlasi on kohus selgitanud, et lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest

enesest, samuti EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 sätestatud töötlemise

põhimõtetest. Nii sätestab IKÜM art 5 lg 1 p c võimalikult väheste andmete kogumise ehk

minimaalsuse põhimõtte. Nimetatud põhimõtet tuleb hinnata koostoimes IKÜM art 6 lg 1 p-s c

ning art 9 lg 2 p-des f ja g sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga, st konkreetsete isikuandmete

töötlemine peab olema „vajalik“ kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks.

KrHS § 26 lg 1 järgi valvab kriminaalhooldaja sh kriminaalhoolduse teostamise käigus

1 Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449 (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=322596708)

2 (2)

kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele. Lisaks kohtu määratud kohustuste täitmisele

peab kriminaalhooldusalune kandma hoolt ka selle eest, et kriminaalhooldaja saaks isikule

pandud kohustuste täitmist kontrollida. Kriminaalhooldusseaduse § 4 järgi on kriminaalhooldajal

õigus saada asutustelt ja isikutelt kriminaalhooldusülesannete täitmiseks vajalikku teavet, kuid

sellegipoolest peab tervishoiuteenuse osutaja terviseandmete edastamisel lähtuma

minimaalsuse printsiibist ning täiendavate andmete vajadus peab olema põhjendatud.

Andmekaitse Inspektsioon saab siinkohal selgitada, et seda, millises ulatuses on vajalik

konkreetsel juhul andmeid väljastada (sh lähtudes minimaalsuse printsiibist), on pädev hindama

vaid tervishoiuteenuse osutaja. Täpse diagnoosi väljastamine täies mahus ei pruugi olla

eesmärgipärane ega lähtuda minimaalsuse põhimõttest. Küll aga on vajalik kriminaalhooldust

teostaval asutusel teada, kas isik oli võimeline minema kriminaalhooldaja juurde

registreerimisele või osalema ühiskondliku kasuliku tööl ning sellest tulenevalt tuleb perearstil

ka teave esitada järgides muuhulgas minimaalsuse põhimõtet.

Kui vanglal on kahtlus haiguslehe kehtivuse kohta siis on asutusel võimalus paluda haiguslehega

seonduvat kontrollida Tervisekassal. Samuti on vanglal võimalus pöörduda

Sotsiaalministeeriumi poole. Sotsiaalministeeriumi pädevuses on muuhulgas täpsemalt selgitada

kas ja millisel alusel tohivad andmetöötlejad viidatud isikute andmeid väljastada.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel