Signe Viimsalu Teie 2.05.2025 nr 12-1/2025
Maksejõuetuse teenistus
[email protected] Meie ..07.2025 nr 7-1/2315-1
Arvamus Maksejõuetuse teenistuse ettepanekutele
Austatud Maksejõuetuse teenistuse juht
Käesolevaga esitame seisukohad Teie 2.05.2025 nr 12-1/2025 pöördumisele ja ettepanekutele (saabus meile 2.07.2025 reg 7-1/2315). Hindame väga ja peame samuti oluliseks toetada Eesti ettevõtluskeskkonna ausust ja läbipaistvust ning ühtlasi ka ettevõtlust. Alljärgnevalt esitame omalt poolt seisukohad.
I FIMS
1. Ettevõtlus sisaldab endas paratamatult äririske, ettepaneku lähtepunkt, mille kohaselt ettevõtja kes on pankrotti läinud jääb kogu oma varast ilma ja peab edaspidi hakkama võlgu veel riigi ees maksma, ei võimalda isikul vaesusest välja saada ning ta hakkab pigem käima tööl ümbrikupalga eest või elab toimetulekutoetuse arvel. Mõistlikum on võimaldada ettevõtjal proovida uuesti. Statistika kohaselt ligikaudu 23% ettevõtetest läheb pankrotti esimesel aastal, 48% viie aasta jooksul ja 65% kümne aasta jooksul. Start-up ettevõtete puhul 90% ebaõnnestub.
Selle juures on ebaproportsionaalne pidada riigi- või kov maksuvõlga võrdseks elatist vajava lapse või kuriteos kannatanu vajadusega. Ettevõtja ebaõnnestumises ei näe seost austuse või vastutustunde puudumises või kokkulepete järgimata jätmises riigi ees, vaid majandus on muutlik ja ebaõnnestumine on loomulik osa ka ausast ettevõtlusest. Näiteks paljud väikeettevõtjad teevad alltöövõttu või peavad leppima väiksemate tööde ja väiksema maksejõulisuse klientuuriga (nt ei anta võimalustki riigihangetes osaleda), kus hoolimata raskest tööst ja proovimisest jääb edu saavutamata.
Muutes ettevõtliku inimese elu väga riskantseks, siis ei ole tal enam otstarbekas isegi mitte proovida äriideed teostada ja katsetada ettevõtlusega.
Suurenev risk vähendab inimeste võimekust ise hakkama saada ning suurendab võimalus, et isikud otsustavad pigem hakata nõudma toimetulekutoetust vmt sotsiaalseid toetusi ja elavad seeläbi teiste inimeste (riigi ja KOV maksulaekumistest) kulul ning käivad selle kõrvalt tööl ümbrikupalga eest.
2. „Skeemitamisel käitumine“, kus ainuosanikust juhatuse liige läheb ise eraisikuna eelnevalt pankrotti ja esitab kohustustest vabastamise avalduse kohtule selleks, et hilisemas eraldiseisvas varatu maksejõuetu osaühingu pankrotimenetluses (mida likvideerijate abil täpselt ajastatakse) ei oleks võimalik ühelgi võlausaldajal, pankrotihalduril ega teenistusel kui järelevalve teostajal sellelt samalt ainuosanikust juhatuse liikmelt, kes osaühingus pani toime raskeid juhtimisvigu, võlausaldajatele mitte mingit raha ega vara tagasi nõuda, sest ta on FIMS § 50 lg 2 alusel kõikidest kohustustest kohtu poolt teises menetluses vabastatud. Selle „skeemi“ osas ei tohiks lähtuda seisukohast, et kõik ettevõtjad kes pankrotti lähevad on skeemitajad. Piisaks ehk kui seada piirang, et FIMS § 50 lg 2 ei kohaldu isikutele, kelle puhul järgneva 3 aasta jooksul juriidiline isik muutub maksejõuetuks ja see on alus uuesti menetlus avada. See muudatus oleks proportsionaalsem ja kaalutletum, kui automaatselt jätta isik kohustustest vabastamata ja keelduda talle edaspidi võimaldamast ettevõtlustoetusi.
3. Märgitud on ka selgituses, et Maksejõuetuse teenistusel puuduvad mistahes andmed, kas ettevõtjad on valmis „uueks eluks“, mille tähendus jääb arusaamatuks, et kas madalapalgaliseks tööks mõnes teises kohas või töötuna olemiseks. See ei tohiks olla probleem, kui isik on varasemalt õppinud vigadest ja proovib uuesti ettevõtlusega alustada.
4. Kokkuvõttes on arusaadav, et probleem on eelkõige „skeemitajates“ keda oleks vaja vastutusele võtta, kuid pakutav lahendus tähtsustab ja võrdsustab riigi- ja kohaliku maksuvõlgnevust lapse elatise või kuriteo ohvriga. Pigem on ettepanek näha ette teatud olukorras võimalus menetlust uuesti läbi viia.
II PankrS
5. Ettepanek anda riigi ja muude avalik-õiguslike nõuete esitajatele eelis pankrotimenetluses on põhiseadusliku õiguste mõttes väga tundlik, puudutades omandiõigust, õiguskindlust, võrdset kohtlemist ja proportsionaalsust.
Esiteks õiguskindluse mõttes tekib küsimus mis saab kõigist neist hüpoteekidest ja pantidest, mis on seatud teadmisega, et nende rahuldamine on eelisjärjekorras. Nende isikute nõuete tahapoole viimine rikub oluliselt õiguskindluse põhimõtet.
6. Juba on ka olemas EMTA-l meetmena pangakonto arest, keelumärke seadmise võimalus.
7. Meede annab riigile eelise tavavõlausaldajate ees, sh töötajad, väikefirmad, allhankijad. Siit tulenevalt võib mõne väikeettevõtja püsimajäämine oluliselt sõltuda kas saab tagasi pankrotimenetluses kasvõi 10 000 eurot või mitte, kui riik selle ta eest ära võtab, siis tekitab juba järgmise väikeettevõtja pankroti jne. Muutub oluliselt keerulisemaks laenusaamine, kuna pangad peavad arvestama riski, et hüpoteek ei pruugi olla enam realiseeritav tagatis. Kaob ka riigi vastu usaldus ning veelgi enam otsitakse viise, et mitte makse maksta.
90ndatel oli veel ENSVL-i ajastu sotsialistlikku suhtumist, kus riik oli alati tähtsam kui eraisik ja see pigem on põhjuseks, miks siis õigusruum just selline oli.
Teisalt kui need eelisjärjekorras nõutavad summad läheksid otse ettevõtluse toetuseks, siis see tasakaalustaks mingilgi määral riigi ja kohaliku omavalitsuse eelisõigust, kuid teatud võlausaldaja nõuete automaatne eelistamine eksib oluliste põhiseaduslike väärtuse vastu ja seeläbi suuremas pildis ja pikema aja jooksul pigem mõjub ettevõtlusele takistavalt.
III Raamatupidamine
8. Selline seadusemuudatus, mille kohaselt väikeettevõtjad peavad hakkama raamatupidamise teostamiseks kas ise omale raamatupidaja kutset saama või tellima seda teenusena sisse, suurendab tõenäosust, et ettevõtlus hääbub. EMTA ülesanne on kontrollida, kas raamatupidamine on korrektne. See küsimus puudutab ka ainult väikefirmasid ja uue ettevõtluse järelkasvu suutlikkust, sest suurematel ettevõtetel on juba nagunii auditi kohustus. See piirab taas kaudselt ettevõtlusvabadust, kuna väikeettevõtjal on niigi vaja panna oma kapitali ettevõtlusega alustamisse, siis sellevõrra see kapitali vajadus veelgi suureneks.
9. Nõustuda võib ettepanekuga, raamatupidamist pakkuvad ettevõtted peaksid dokumente säilitama elektroonselt. Kindlasti aga see toimub täiendava tasu eest, kuna nõuab täiendavaid ressursse ja selle peab kinni maksma ikka ettevõtja. Põhiseaduse kohaselt on üksnes väga äärmuslikud olukorrad, kus saab panna kohustust teha tööd tasuta.
IV. Enesesüüstamine
10. PS § 22 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Sellel seisukohal on ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Kindlasti on keeruline võlgnikku süüteos süüdi mõista kui ta iseenda vastu tunnistusi ei anna, kuid see on üks põhiõiguseid. Lisaks ühelt poolt soov karmistada karistusi ja teisalt leida, et pole põhjendatud võlgnikul vaikida, ei tundu mõistlik, kuna mida karmimad karistused, seda suurem on võlgniku hirm ja tal veelgi enam põhjust mitte enda vastu tunnistusi anda.
VII Ärikeeld
11. Ärikeelu rakendamine pankrotivõlgniku lähikondsete suhtes riivab oluliselt ettevõtlusvabaduse ja isikuvabaduse põhimõtet. Seega peaks see väga täpselt ja sisuliselt selge, kes on nn variraamatupidaja, skeemimeister.
12. Raugemise korral pole otsust, ärikeeld peaks olema kaalutletud, mitte automaatne otsus.
13. Välisriigi ärikeelu tunnustamisel peaks olema ka selge, kuidas seda Eesti kohus kontrolliks, et see vastab Eesti korrale.
Kokkuvõttes on kohalik omavalitsus huvitatud eluterve ettevõtluskeskkonna arendamise ja säilitamise osas, kus ei skeemitata. Teisalt ei pea õigeks, kui kavandatavad seadusemuudatused muutuvad oluliseks takistuseks ettevõtlusega alustamiseks ning suurendavad seeläbi kohalikul tasandil töötust ja toimetulekuraskustes olevate isikute arvu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
[Allkirjastaja ees- ja perekonnanimi]
[ametinimetus]