Sissetulev kiri

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Sivelloni, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Hr Urmas Klaas linnapea Tartu Linnavalitsus Raekoja plats 1a, 50089 Tartu [email protected]

Meie 20.12.2024 nr 20241220-2

Märja aleviku kaugküttepiirkonna arendus

Lugupeetud linnapea,

N.R. Energy OÜ on ehitanud Märja alevikus uue kaasaegse katlamaja, mis kasutab taastuvat kohalikku

toorainet, et tagada jätkusuutlikkuse kütusevarustuses.

Aleviku parem õhukvaliteet ja kaugkütteteenus aitab kaasa Tartus elamise atraktiivsusele, tõstab

kinnisvara väärtust ja võimaldab linnal meelitada kinnisvaraarendajaid uute projektide elluviimiseks.

Seega saab kaugküttepiirkonna laiendamisel arvestada perspektiivsete arendusprojektidega, sest meie

katlamaja võimsus katab nende soojusenergia vajaduse.

Teeme ettepaneku laiendada Märja aleviku kaugküttepiirkond, arvestades linna ettevõtlus- ja

kinnisvaraarenduse plaane.

Soojusenergia piirhinna vähendamiseks on äärmiselt oluline tarbijate arvu suurendamine.

Olulise panuse tarbijate arvu kasvu annavad arendajad Gildi Kapital OÜ ja Aisa Arenduse OÜ.

Samas on selles kaugküttepiirkonnas veel palju hooneid, mis kasutavad alternatiivseid soojusallikaid,

lisame tabeli (lisa 1).

Seoses sellega palume Teid aidata meil suurendada tarbijate arvu Märja alevikus, ühendades

olemasolevad ning tulevased hooned kaugküttega.

Mida rohkem tarbijaid, seda odavam on toasoe!

Samuti oleme huvitatud Looga 15 lasteaia ehitusplaanist ja eeldatavast soojuskoormusest.

Vajame liitumisplaane ja soojuskoormusi Märja aleviku uute soojatrasside projekteerimise ülesande

koostamiseks.

Palume korraldada valla ametnikega kohtumine, et arutada Märja aleviku arendusplaane ja tarbijate

arvu suurendamist soojuse piirhinda alandamiseks.

Lugupidamisega

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Sivelloni, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Lisa 1. Märja aleviku alternatiivne tarbimine

/allkirjastatud digitaalselt/

Tatjana Karhu N.R. Energy OÜ

juhatuse liige

1

Kohtumise protokoll

Märja aleviku kaugküttepiirkonna laiendus ja muud küsimused

Kuupäev ja kellaaeg: 15.01.2025 13:04-13:40

Toimumiskoht: Teamsi videokonverents

Osalejad:

Tartu linnas, Tartu Linnavalitsuse poolt

• Kertu Vuks (KV) – ruumiloome osakonna juhataja;

• Mati Raamat (MR) – taristu- ja ehitusteenistuse juhataja-linnainsener;

• Peep Margus- taristu- ja ehitusteenistuse rajatiste spetsialist;

• Anneli Apuhtin- õigusteenistuse juhataja;

• Indrek Ranniku- üldplaneeringute valdkonna juht

Järve külas, Toila vallas, N.R. Energy OÜ poolt:

• Tatjana Karhu (TK) – finantsjuht ja juhatuse liige;

• Jüri Žurakovski (JZ) – arendusjuht.

JZ: Tänasel koosolekul soovime arutada järgmisi teemasid:

1 Soovime teada Märja aleviku ehitusplaane ja soojusenergia vajadust.

2 Uue soojustorustiku ehitus Looga tänaval

3 Juurdepääsu tee krundile Aretuse 7

1 Soovime teada Märja aleviku ehitusplaane ja soojusenergia vajadust.

JZ: Praegune Märja aleviku kaugküttepiirkond (KKP) piirneb lõunast Tartu–Viljandi maanteega, edasi

idast Kambja vallaga (Õssu küla, Karja tee ja Piibelehe tn). Põhjas Tartu Agro AS maadega ning läänest

Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu kinnistuga (joonis 1).

Oleme ehitanud uue katlamaja ning meil on võimalus pakkuda kaugkütteteenust uutele klientidele, sh

kaugküttetsoonist lääne pool ja teisel pool Viljandi mnt.

Kaugküttepiirkonnas on hooneid, mis ei ole ühendatud kaugküttega.

MR: Me ei ole teie saadetud tabelit nii põhjalikult uurinud, kuid me võtame arvesse teie soove ja

võimalusi ning oluliste energiatarbimiste klientide ilmnemisel saame väljastada projekteerimistingimused

koos kaugküttega liitumisega. Linn saab kaaluda kaugküttepiirkonna muutmist N.R Energy ettepanekul,

lähtudes sellest, et ettepanek on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.

Uusi soojatarbijaid meil hetkel ei ole.

2

Joonis 1. Märja aleviku kaugküttepiirkonna skeem

JZ:. Looga 15 lasteaia ehitamine on ette nähtud Õssu detailplaneeringus. Soovime teada selle ehitamise

kava ja soojuskoormust.

See on vajalik uute soojatrasside rajamise ja vanade trasside rekonstrueerimise planeerimiseks.

KV: Linn ei ole kavandamas lähiajal lasteaia ehitust nimetatud kinnistule, kaugkütte mahu vajadust seega

lasteaiaga seoses raske hinnata.

MR: Nad peavad seda teadma, et võtta arvesse tulevast tarbimist ja valida torustike läbimõõdud. Näiteks

võime vaadata olemasoleva 6 rühmaga lasteaia soojatarbimist.

JZ: palun saatke meile näidisobjekti kalendriaasta soojuse tarbimismahud kuude kaupa.

2. Uue soojustorustiku ehitus Looga tänaval

Praegu on meile laekunud taotlused Looga 1-8 uute majade kaugküttega liitumiseks.

Pöördusime arendaja poole sooviga saada ehitusgraafik ja valmisolek asuda soojusenergiat tarbima, kuid

pole veel vastust saanud.

3

Kaugküttesüsteemiga liitumise eest tuleb vastavalt Kaugkütteseadusele maksta liitumistasu.

Pärast uue katlamaja ehitamist ei ole meil piisavalt vabu finantsvahendeid, et nendele majadele

küttetorustik välja ehitada ja soovime pakkuda nende uute majade arendajale, et liitumistasu asemel

ehitab ta välja küttetorustiku poolringi alumine osa mööda Looga tänavat ja osa küttetorustikust Aisa

põik tänavalt (toodud rohelisega).

Soojatrassi rajamine kinnisvaraarendaja Gildi Capital OÜ poolt võimaldab kiiremini ellu viia plaanid nii

majade ehitamisel kui ka korterite müügil.

Kas teie arvates on see otsus õige?

MR: See on mõistlik lahendus, aga kuna soojatrassi käitamine läheb siis üle teile siis kuidas te teostate

kontrolli ehituse üle?

JZ: Soojatrassi projekt tuleb meiega kooskõlastada, ehituse kontrolli teostab omanikujärelevalve asutus.

Soovime, et meiega kooskõlastaks ka ehitusjärelevalve valik.

TK: Kui soojatrass ehitatakse arendaja kulul, siis neid kulusid Märja aleviku olemasolevatele

soojatarbijatele üle ei kanta.

Praegu, võttes arvesse investeeringuid uude katlamajja, võiks soojustariif olla 150-160 eurot/MWh .

Edaspidi, kui Looga tänava piirkonna uued majad hakkavad soojust tarbima ja NRE arvelt soojustorusid

ei ehitata, langeb soojuse hind.

4

(Tartu LV esindajad võtsid selle teabe teadmiseks).

3. Aretuse T11 juurdepääsutee.

Uue katlamaja projekteerimise käigus kaaluti võimalust ehitada juurdepääsutee Aretuse T6 kinnistule,

mis eeldas nõusolekut Aretuse 7 kinnistu omanikuga.

Kuna Aretuse 7 omanik ei kavatsenud DPs nimetatud teed ehitada (ja lubada teistel seda ehitada), siis

sellist kokkulepet ei saavutatud. Seetõttu omandas NRE uue teekoridori jaoks vajaliku maa Eesti

Tõuloomakasvatuse Ühistult. Tartu LV väljastas projekteerimistingimused koos uue juurdepääsutee

rajamisega Aretuse T11 maa-alale.

Meile oli esitatud nõue tagada juurdepääs Aretuse 7 kinnistule. Selleks, et saada ehitusluba, muutsime

projekti ja ehitasime sissepääsu ka Aretuse 7 krundile.

Nüüd näeme, et Aretuse 7 omaniku firmad tegelevad killustiku ja pinnase veoga ning raskeveokite

läbisõit lõhub teekatet, mistõttu on plaanis esitada Aretuse 7 omanikule arved tee kulumise ja

kahjustuste eest.

Kas see otsus on teie arvates õiglane?

MR: See on kahe majandusüksuse vaidlus ja Tartu LV-d ei puuduta.

Aga kui mõni pool on teisele poolele kahju tekitanud, siis on süüdlane kohustatud kahju kannatanule

hüvitama.

JZ: Tõstatasime selle teema sel koosolekul, kuna näeme ette olukorda, kus kahjutasu maksmata jätmise

tõttu oleme sunnitud keelama Aretuse 7 omaniku juurdepääsu meie teele, misjärel ta võtab ühendust

Tartu LV-ga. Seetõttu teavitame teid probleemi olemusest.

MR: 2015. aasta aerofoto järgi toimus Aretuse7-le sissesõit Aretuse tänava poolt ja see on loogiline.

Juurdepääs Keskuse tänavalt on teoreetiliselt võimalik vaid hädaolukorras ning seda takistab hetkel

Aretuse 7 piirdeaed.

Kas olete esitanud Aretuse 7 omanikule mingeid pretensioone? Soovitan sõlmida Aretuse 7 omanikuga

oma tee kasutamiseks leping, milles arutate läbi kõik vaidlusküsimused.

JZ: Valmistame ette kirja ettepanekuga sõlmida kasutusõiguse servituut, milles kirjeldatakse poolte õigusi

ja kohustusi.

4. Muud küsimused

KV juhtis tähelepanu, et Märja aleviku korteriühistud on avaldanud soovi N.R Energy esindajatega

kohtuda kuid olete sellest keeldunud. Miks te pole olnud nõus korteriühistutega kohtuma?

JZ: minuni pole selline ettepanek jõudnud, korteriühistud võiksid uuesti ühendust võtta ja kohtumiseks

ettepaneku teha.

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Telefon: +372 640 7170 Registrikood: 10344152 Ahtri 4, 10151 Tallinn E-post: [email protected] ellex.legal

Raimond Tamm

abilinnapea, energiamajandus

Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1a

50089 Tartu

koopia: Kertu Vuks

juhataja, ruumiloome osakond

Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1a

50089 Tartu

Saadetud e-posti teel: [email protected]; [email protected]

17. märts 2025

RE: Märja võrgupiirkonna hinnakujundus, N.R. Energy OÜ vastused

Lugupeetud Raimond Tamm

Allakirjutanu tegutseb N.R. Energy OÜ („NRE“) esindajana ja ülesandel. NRE-ni on jõudnud küsimused

seoses Märja võrgupiirkonna („Märja VP“) soojuse hinnakujundusega. Edastame käesolevaga neile

vastused.

Sissejuhatavalt, NRE on Märja VP soojusettevõtja, kelle poolt müüdava soojuse piirhinna on

kooskõlastanud Konkurentsiamet (KKütS § 9 lg 1). Kehtiva õiguse alusel on NRE hinnakujundus rangelt

kulupõhine, mida omakorda hindab sõltumatu haldusorganina Konkurentsiamet (KKütS § 8 lg 3).

NRE on loomulikult avatud dialoogiks leidmaks võimalikke lahendusi soojuse hinnakujundusega

seonduvalt.

Alljärgnevalt edastamegi vastused NRE-le laekunud küsimustele.

1. NRE on korduvalt eelnevate aastate jooksul viidanud ja ka linnavalitsusele

kommunikeerinud, et uus katlamaja viib kulud alla ja on efektiivsem ehk justkui toob

soodsama hinna. Seda lubas energiafirma isegi KIK taotluses. Miks ei ole sellised

lubadused siduvad ja miks otsustati projektiga jätkata, kui oli teada, et tulemus tuleb kallim?

Seda eriti olukorras, kus Märja kogukond on aastaid olnud hädas kõrge hinnaga ja

linnavalitsusele on korduvalt antud tagasisidet, et soovitakse soodsamat lahendust.

Vastus: Märja VP vana põlevkiviõli katlamaja oli amortiseerunud ega taganud enam pidevate rikete

tõttu soojuse tootmise tarnekindlust. Oli ette näha, et probleemid süvenevad. Soojusenergiaga

varustamine peab toimuma katkestusteta. Samuti on keskkonnanõuded viimastel aastatel

karmistunud ning põlevkiviõli kütusena kasutamine on keskkonda oluliselt saastav. Kehtivate (ning

tulevikus tõenäoliselt kehtestatavate) keskkonnanõuete täitmine vana katlamajaga ei ole realistlik.

Seega, vana taristuga jätkamine ei olnud enam võimalik ja tahes-tahtmata oli vajadus uute

põhivarainvesteeringute järele.

2/6

NRE omakorda ei olnud võimeline omavahenditega uut katlamaja rajama. Lisaks, üksnes

omavahendite arvelt katlajama ehitamine oleks toonud kaasa veelgi kõrgema kaugkütte hinnatõusu

(soojuse piirhinda oleks lülitatud põhivarainvesteering tervikuna). Seega kui

Keskkonnainvesteeringute Keskus („KIK“) avas „Soojuse tootmise seadme renoveerimine V -

08.06.2020-07.09.2020“ taotlusvooru, esitas NRE 2020. aastal taotluse Märja uue hakkpuidu

katlamaja rajamiseks.

2020. aasta taotluses KIK-ile oli kirjeldatud projekti eesmärgina: „N.R. Energy OÜ eesmärk on

rajada Märja aleviku katlamaja kasutamaks

kohalikku biokütust (hakkpuitu) ja tagada soojusenergia tarnekindlus. Selle

tulemusena vähenevad kulutused kaugküttele nii tarbijatel kui ka soojatootjal.“1 Taotluse aluseks

olnud arvutused põhinesid 2020. aasta seadmete ja ehitushindadel.

Samas, kuue hanke korraldamisel ületasid ehitajate pakutud hinnad oluliselt 2020. aasta

KIKi taotluses toodud hinnangulist maksumust. Seda põhjustasid suuresti COVID-19 tulemina

tekkinud globaalseid tarneahelate katkestused, vähendades ehitusmaterjalide kättesaadavust ja

tõstes nende hindu. Ka olid piirangud tööjõu liikumisele, mis vähendas kvalifitseeritud tööjõu

pakkumist ja tõstis palku. 2022. aastal alanud Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse ja

agressioonisõda omakorda tingis suure osa Ukraina ehitustööliste kodumaale naasmise. See

suurendas tööjõupuudust ja tõstis töötasusid veelgi. Samuti suurenesid ehitusmaterjalide

tarneraskused ning kasvas materjalide hind. Majanduslik ebakindlus tõi ka kaasa ehitusprojektide

rahastamise keerulisemaks ja kallimaks muutumise. Eelkirjeldatud kriisidest tuleneva inflatsiooni

pidurdamiseks tõstsid keskpangad intressimäärasid, mis muutis ehitusprojektide rahastamise

kallimaks. Ebakindla turu tõttu lisandusid pakkumistesse arusaadavalt ka nn riskipuhvrid, et

kompenseerida võimalikku hinnatõusu tulevikus. Kokkuvõttes tõid COVID-19 ja Ukraina sõda

kaasa tooraine- ja tööjõupuuduse, kõrgemad transpordikulud ning suuremad finantseerimiskulud,

mis kõik tõstsid ehitushindu märkimisväärselt.

Seoses hindade järsu tõusuga pöördusid teadaolevalt mitmed toetuse taotlejad, sealhulgas ka

NRE, KIKi poole taotlusega vaadata üle toetuse suurust puudutavad otsused. Uued ehituskulud

kontrolliti ja aktsepteeriti KIK-i poolt. Samuti viis Rahandusministeerium ajavahemikul

17. oktoober 2024 - 12. veebruar 2025 läbi Märja katlamaja ehituse auditi. Kontrolli tulemuste

põhjal NRE-le märkusi ei tehtud, st kõik kulud loeti põhjendatuks.

Katlamaja ehitusega ei olnud vaatamata kulude kasvule võimalik oodata või investeeringut ära

jätta. Esiteks, toetuse rahastusperioodi lõpp 2023. aasta lõpus tähendas, et projekt tuli õigeaegselt

lõpule viia, et saada KIK-I toetus lubatud rahastuseks. KIKi toetuseta projekti realiseerimine oleks

tinginud olulisel määral veelgi kõrgemad küttehinnad. Teiseks, võis prognoosida ehitusmaterjalide

ja tööjõu hindade edasist kallinemist. Edasine ootamine oleks võinud projekti veelgi kallimaks

muuta. Kolmandaks, investeeringu tegemata jätmine ei olnud samuti võimalik.

Katlamaja rajamisega seonduvalt ei ole lubatud, et soojuse hind kindlasti langeb. Soojuse

hind on kulupõhine. Märja katlamaja ehitusmaksumus avaldati Riigihankeregistris ja Tartu

Linnavalitsuse ametnikud, kes andsid välja katlamaja ehitusloa ja selle kasutusloa, teadsid objekti

ehitusmaksumusest. 22. septembril 2024 NRE juhatuse liige Urmas Kärk ajalehe Postimees

küsimustele vastates, et kütte hind saab olema praegusest kõrgem.2 Ka 15. jaanuari 2025

kohtumisel Tartu linnavalitsuse ametnikega selgitas NRE, et arvestades investeeringuid uude

katlamajja, saab küttehind olema varasemast kõrgem.

1 KIK. Rahastatud projektid: Märja aleviku hakkpuidu katlamaja. Kättesaadav: https://kik.ee/et/projektid/marja-aleviku-hakkpuidu- katlamaja, (17.03.2025). 2 Tartu Postimees: Uuest katlamajast tuleb veelgi kallim toasoe kui vanast. Kättesaadav: https://tartu.postimees.ee/8101803/uuest-katlamajast-tuleb-veelgi-kallim-toasoe-kui-vanast, (17.03.2025).

3/6

Lisaks uue katlamaja maksumusele on kõrgemad küttehinnad tingitud sisendkulude (KKütS § 8 lg

3 p 1) kasvust. Perioodil 2015-2025 on Märja VP-s soojuse lõpphind tõusnud 40% (83,45 -->

117,01 €/MWh). Igal juhul on soojuse hind alla kulude viimastel aastatel. Võrdluseks, samal

perioodil NRE kulude kasvu ilmestab ainuüksi see, et perioodil 2015-2025 on kasvanud/ tõusnud:

­ Alampalk – 127% (390 --> 886 €);

­ Keskmine palk – 113% (1065 --> 2269 €);3

­ Hakkepuidu hind – 91% (11 --> 21 €/m3);

­ Põlevkiviõli hind – 45% (375 --> 545 €/t);

­ Tarbijahinnaindeks – 54%;4

Ka on NRE Tartu linnavalitsusele korduvalt selgitanud, et hinna alandamiseks peab kasvama

tarbijate poolt ostetava soojusenergia maht, mis võimaldaks NRE püsikulusid jagada suurema

müügimahu peale. Hetkel on Märja VP-s on mitmeid alternatiivseid kütteliike kasutavad hooned,

näiteks Aisa tn 2, Aisa tn 8, Pilve 16, Pilve 20, Vee 1/3, Vahe 4, Aretuse 7 jne. Samuti ei soojenda

hetkel olemasolevast 18 kliendist 7 oma tarbevett kütteveega. Kui viidatud tarbijad läheksid

elektriliste boilerite pealt üle kaugkütte baasil vee soojenedamisele, suureneks Märja aleviku

soojatarbimine hinnanguliselt 10% võrra. Ainuüksi juba see looks eeldused soojuse piirhinna

languseks kõikidele tarbijatele.

Ka on põhjendamatud viied justkui oleks NRE hinnad kõige kõrgemad. Ka Tartu vallas on

kaugküttepiirkondi, kus soojatariif on kõrgem kui Märjal VP-s. Näiteks Lähte alevikus (Tartu Valla

Haldus OÜ) soojuse piirhind on 146 €/MWh (119,67 €/MWh + KM (22%)). Kostivere alevikus

Harjumaal (Adven Eesti AS) on soojuse piirhinnaks aga koguni 168,42 €/MWh (138,05 €/MWh +

KM (22%)).5

Igal juhul, Märja kaugküttepiirkonnas toimub soojuse müük kooskõlas KKütSi reeglitega, sh on

NRE kohustatud kooskõlastama müüdava soojuse hinna (KKütS § 9 lg 1) ning selline hind on

rangelt kulupõhine (KKütS § 8 lg 3).

2. NRE on korduvalt maininud kõrge hinna ja hinna tõstmise soovi põhjuseks investeeringuid.

Mida tähendab selles kontekstis investeering Märja tarbija jaoks? Kes sellest võidab?

Vastus: Märja VP tarbijale on soojuse hinnatõusu põhjused erinevad. Investeeringute kõrval on

vähemalt samaväärselt oluliseks erinevate sisendkulude hinnatõus (kuulub soojuse piirhinda

lisamiseks KKütS § 8 lg 3 p 1 alusel).

Samas mõjutavad hinda loomulikult tehtud investeeringud. NRE on teinud piirkonda kapitaalseid

investeeringuid (uus katlamaja ja tehnoloogia). Vastavalt juba eelnevalt selgitatule suurenes

hinnatõusu tõttu oluliselt NRE investeering. KIK-ile taotluse esitamisel hinnati NRE omavahenditest

tehtava investeeringuks 2020. aastal 623 tuhat eurot. Tegelikuks ettevõtja kuluks kujunes

2,1 miljonit eurot.

Tehtud investeeringud peavad olema soojuse hinnas tagatud KKütS § 8 lg 3 p-de 2, 21, 3 ja 4

alusel.

Märja uue katlamaja ehitamise vajadusest sätestati soojusmajanduse arengukavas (st NRE-le

seati vastav arenduskohustus). Toetust väljastades kontrollis KIK ka katlamaja ehitamise

otstarbekust (kui katlamaja investeering vajalik olnud ei oleks, ei oleks KIK toetust väljastanud).

Tegemist ei ole ka n-ö NRE soovitud kulutusega. Ettevõtja tegi investeeringu täitmaks oma

3 Statistikaamet: Keskmine brutopalk. Kättesaadav: https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja- toojoukulu/keskmine-brutokuupalk; ja Statistikaamet: Keskmine brutokuupalk oli mullu 1065 eurot (04.03.2016). Kättesaadav: https://stat.ee/et/uudised/pressiteade-2016-024, (17.03.2025). 4 Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi kalkulaator (2015->2024). Kättesaadav: https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator, (17.03.2025). 5 Konkurentsiamet: Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse piirhinnad (käibemaksuta) lõpptarbijatele (seisuga 14.03.2025). Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/kooskolastatud-hinnad#kooskolastatud-sooju-- 2, (17.03.2025).

4/6

seadusest tulenevaid kohustusi (sh arenduskohustus, kohustus tagada soojusvarustuse

toimepidevus ja keskkonnanõuete täitmine). Selliselt ei olnudki NRE-l alternatiivi katlamaja

investeeringu tegemisele.

Pikemas perspektiivis aitab uus katlamaja soojahinda stabiliseerida, kuna uus automaatne

tehnoloogia on efektiivsem ning vähendab muutuvkulusid, kasutades odavamat ja

keskkonnasäästlikumat kütust (hakkepuit vs põlevkiviõli). Lisaks, kui keskküttega liitub uusi

tarbijad, siis jaotuvad kulud suurema hulga tarbijate vahel, mis toob omakorda kaasa soodsama

soojuse hinna.

Lõpuks, investeeringukulude suurust ja põhjendatust kontrollib NRE-st sõltumatu järelevalveasutus

(Konkurentsiamet) kulupõhise soojuse piirhinna kooskõlastamisel kaugkütteseaduse alusel.

3. Soojatrass on veel renoveerimata, kuid see on plaanis. Kellele soojatrass kuulub, kes katab

renoveerimiskulud ning kas see on juba arvestatud investeeringute hulka või pärast selle

renoveerimist tõuseb hind veelgi?

Vastus: Märja VP soojatrassid kuuluvad NRE-le (soojaettevõtja). Ettevõtja on soojatrassidesse

investeerinud juba 170 tuhat eurot.

KIK ei toeta uutele hoonetele soojatrasside ehitamist. Sellest kantult on NRE pakkunud

kinnisvaraarendajatele välja, et nad ehitaksid soojatorustikud majadeni ise. Selline trasside

rajamise maksumus võrdub liitumistasuga, mida NRE võiks liitujatelt võtta, kui trassid rajaks NRE.

Selliselt ei mõjutaks investeeringud uutesse trassidesse soojuse hinda.

Selguse huvides, kui soojatrass on amortiseerunud ja soojusekaod sellel suured, on

soojusettevõtjal kohustus investeerida nende uuendamisesse/ renoveerimisse. Kavandatavate

investeeringukulude põhjendatust kontrollib soojuse hinna kooskõlastamisel Konkurentsiamet. Kui

Konkurentsiamet mingit kavandatavat investeeringut põhjendatuks ei pea, siis seda ka ei tehta.

Samas ei ole võimalik investeeringut tegemata jätta, kui amortiseerunud soojatrasside kaod on

ülemääraselt suured, mis omakorda tingib kallima soojahinna.

4. Kas ja kuivõrd on arvesse võtnud Tähtvere valla soojamajanduse arengukava 2017-2030?

Seal on öeldud: “Hetkel moodustavad Märja kaugküttevõrgus muutuvkulud 75% soojuse

hinnast ehk biomassi katlale üleminek peaks toimuma viivitamatult, et vähendada soojuse

hinda tarbijatele. Katlamaja rekonstrueerimisel 460 kW võimsusega biomassi katla ja 1 MW

võimsusega põlevkiviõli katla paigaldamisel on prognoositav võrgupiirkonna soojuse hind

47 EUR/MWh.” (lk 67).

Vastus: Uue katlamaja rajamisel on loomulikult arvestatud Tähtvere valla soojamajanduse

arengukavaga 2017-2030 („SMAK“), mille kohaselt:

- „Märja aleviku piirkonnas on suur potentsiaal tarbimise kasvuks. Registreeritud katastriüksus

„83101:001:0448” on Tähtvere valla omand, millele nähakse suurt potentsiaali uusarenduste,

rida- ja korterelamute, lasteaia ning kaupluse rajamiseks“ (SMAK lk 64);

- „Märja kaugküttevõrgu tippkoormus soojuskadudega on sellisel juhul 942 kW, millest küte on

871kW“ (SMAK lk 65)

- „460 kW võimsusega biomassi katla ja 1 MW võimsusega põlevkiviõli katel oli arvestatud ainult

juhul kui uusi tarbijaid juurde ei liideta“ ( SMAK lk 67).

Arengukava koostamise ajal oli Märja alevikus soojusenergia tarbijaid 9 ning soojuse tarbimismaht

oli 1426 MWh aastas. Kütteperioodil 2024-2025 on Märja alevikus 18 tarbijat. Omakorda on

soojuse aastatarbimine kasvanud ca 54%, s.o 2200 MWh-ni aastas.

2020. aastal, kui KIK-ile taotlus esitati, arvestati uue võimaliku tarbimisega (planeeritud oli uute

majade ehitamine) ning katlamaja võimsus kavandati vastavalt 2,7 MW. Asjaomane

tootmisvõimsus on lähiajal juba vajalik: (i) tänaseks on NRE sõlminud 8

5/6

liitumislepingut (Looga tn 1-8), mis on eelduslikult kaugküttega liitumas 2026. aastal; ning hetkel

on projekteerimisel üks korterelamu (Aisa põik 9), mis on tõenäoliselt samuti kaugküttega liitub.

SMAK-s kirjeldatud 1,46 MW oleks selgelt aladimensioneeritud – võimsusest ei piisaks uute

tarbijate liitumisel ega ka külmemate ilmade korral tõenäoliselt ka olemasolevate tarbijate

soojusenergiaga varustamiseks (tänavusel võrdlemisi soojal talvel oli tipukoormuseks ca 1,4 MW;

vt p 6 allpool).

Arengukavas toodud prognoositava hinna osas tuleb arvestada, et SMAK on koostatud 2017.

aastal, millega võrreldes on majandusolukord oluliselt muutunud. Kõik soojatootja kulud, sh

investeeringukulud, on oluliselt kasvanud. Kasvõi inflatsioon on 2017. aasta algusest kuni 2024.

aasta lõpuni olnud 53,4%6. Samas soojatootmise sisendkulud on kasvanud oluliselt kiiremini

(vt vastus küsimusele 1 ülalpool) .

5. Hetkel on uue katlamaja biokatla võimsus 0,99 MW ja õlikatla võimsus 1,7 MW. Kas see katab

ära Märja tarbijate vajadused ka külmemal talvel ning kas arvesse on võetud ka valminud ja

tulevasi uusarendusi Märjal?

Vastus: Jah antud võimsusega katlamaja ehitati tagamaks võimalus ka uute liitujate varustamiseks

(vt ülal vastus küsimusele 4). See, et tarbimine Märja piirkonnas kasvab, on kajastatud SMAK-s

ning vastavalt on NRE-l kohustus arendada tootmisseadmeid lähtuvalt võimalikest uutest liitujatest

(arenduskohustus).

Uue katlamaja rajamisel on arvestatud SMAK-ga, mis sedastab, et Märja aleviku piirkonnas on

suur potentsiaal tarbimise kasvuks (SMAK lk 64). Vastavalt on katlamaja kavandatud võimsusega

2,7 MW. SMAK-s kajastatud 1,46 MW aga ei kataks külmemal talvel Märja seniste tarbijate vajadusi

ega ka Märja soojustarbimist uute tarbijate liitumisel (vt ülal vastus küsimusele 4).

Märja aleviku uus katlamaja katab Märja aleviku soojatarbimise vajadused ka külmemal talvel ning

võimalik on liita tulevasi uusarendusi.

6. Mis on tarbimise tipud olnud sel küttehooajal ja kas käiku on läinud ka õlikatel? Millised

saavad olema tarbimisetipud pärast Märja uusarenduste valmimist ja kas enamuse ajast

katab vajadused ära hakkepuidu katel?

Vastus: Selle kütteperioodi katlamaja tippvõimsus oli ca 1,4 MW. Omakorda tähendas see ka, et

õlikatel oli vaja sisse lülitada. Õlikatel on tipukatel (eeldatav aastane käitamine 500 h/a), mida

käitatakse tipukoormuse ajal, st eriti külma ilmaga, kui puidukatel ei taga kujunevat soojavajadust

(või vajadusel ka põhikatla seisaku ajal). Eelnev näitab ka, et rajatud katlamaja on olnud optimaalse

võimsusega.

Milliseks kujuneb edaspidine tipptarbimine, on praegu raske öelda, kuna see sõltub

ilmastikuoludest, uute hoonete rajamisest ja klientide soojatarbimisest. NRE hinnangul võib

tulevane eeldatav tipukoormus juba lähiajal oluliselt kasvada (vt ülal vastus küsimusele 4).

Puiduhakke katel on rajatud põhikatlana ja see katab peamise soojavajaduse. Samalaadne

lahendus on kasutusel ka üle Eesti (teistes kaugkütte võrgupiirkondades) ning üldiselt tulenevalt

keskkonnanõuetest ei ole enam võimalik õlikatelt kasutada põhikatlamajana.

7. Kas NRE on Tartu Linnavalitsusele esitanud põhjendatud analüüsi keskküttehinna tõusu

põhjustest selle komponentide (hake, tööjõukulud investeeringute tasuvusaeg jne.) lõikes

arvestades ka küttemahtude muutusega?

6 Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi kalkulaator (jaanuar 2017->detsember 2024). Kättesaadav: https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator, (17.03.2025).

6/6

Vastus: Kaugkütte piirhindade kooskõlastamine on Konkurentsiameti, mitte kohalike omavalitsuste

pädevuses (KütS § 9 lg 1). Vastavalt esitatakse selliseid detailsed analüüsid Konkurentsiametile

(vastavalt ameti koostatud metoodikatele).

Piirhinna kooskõlastamise menetlus on äärmiselt põhjalik ning selle raames kontrollib amet

lihtsustatult: (i) kas taotletav hind on kulupõhine; ning (ii) kas kõik arvestatavad kulud on

põhjendatud. NRE rakendatavad hinnad on loomulikult läbinud Konkurentsiameti poolse

kooskõlastuse.

8. Kas teenuse jätkusuutlikkus on tagatud, sest N.R. Energy saadab juba teist kuud järjest

tarbijatele arvega palve maksta arve esimesel võimalusel?

Vastus: Jah NRE teenuse jätkusuutlikkus on tagatud. Viidatud palve on lisatud, kuna teatud tarbijad

on arvete maksmisega järjepidevalt ja pikaajaliselt viivituses. NRE on e-kirjades palunud

võimalusel arved varakult tasuda, kuid sellest ei tulene loomulikult kohustust arveid tasuda enne

maksetähtaega.

9. Kuidas tekkinud olukorda lahendada?

Vastus: Parimaks võimaluseks on soojusenergia tarbimise suurendamine – siis jaotuvad kulud

suurema arvu klientide vahel ning see toob kaasa madalama hinna. Näiteks:

- Olemasolevast 18 kliendist 7 ei soojenda tarbevett kütteveega. Täna kasutab NRE 18

kliendist Märja VP-s vee soojendamiseks keskkütet vaid 11. Kui ülejäänud 7 klienti läheksid

elektriboileritelt üle kaugkütte baasil vee soojendamisele, suureneks Märja soojustarbimine

hinnanguliselt 10%, mis vähendaks soojuse hinda kuni 8-10 euro võrra. Samuti väheneksid

nende tarbijate elektriarved. Vee soojendamine elektriga on kallim kui vee soojendamine

keskküttega. Eelnev on eriti oluline, kuna soojuse tarbimine oleks siis ühtlasem ka kogu aasta

jooksul.

- Märja kaugküttepiirkonnas on 54 aadressi, kus kasutatakse alternatiivseid kütteliike. Kui

ka osa neist liituks kaugküttega, langeks soojahind kõigile.

Selguse huvides, eelnev ei tähenda justkui oleks Märja kaugküttepiirkonnas soojavarustusse

investeeritud ülemäära. Rajatud biokatel vajaliku suurusega, et katta baaskoormust. Suurema arvu

tarbijate korral on soojuskoormus omakorda jagatud ühtlasemalt. Tipunõudlust saab omakorda

katta õlikatlaga. Eelnevat on detailsemalt selgitatud ülalpool, vastusena küsimustele 4-6.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Martin Mäesalu

vandeadvokaat

N.R Energy OÜ

esindaja

/

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1 a,

50089 Tartu.

[email protected]

[email protected]

Meie: 11.04.2025.a. nr 20250411

Uute tarbijate liitmise vajadusest kaugküttevõrguga Märja alevikus soojusenergia hinna

alandamiseks

Lugupeetud Tartu linnavalitsus

N.R. Energy OÜ, kui Märja aleviku kaugkütteettevõte, pöördub taas Teie poole ettepanekuga

tihendada koostööd ja arutada uute tarbijate liitmise vajadust kaugküttevõrguga, et tagada

soojusenergia hinna võimalik vähenemine Märja kaugkütte piirkonnas. Palume Tartu

linnavalitsusel esitada oma konkreetsed plaanid uute liitujate leidmiseks, sealhulgas meetmed,

kuidas teavitada Märja aleviku, korteriühistute ja mitte-liitunud hoonete omanikke kaugkütte

eeliste ja kasutusvõimaluste kohta ning suunata neid kaugkütte kasutusele.

Oleme varasemalt Teid selles küsimuses juba informeerinud ning märkinud, et ettevõte on

viimastel aastatel investeerinud Märja kaugkütte uuendamisse ja arendamisse üle 3,86 miljoni

eurot ( s.h KIK toetus 1,48 miljonit eurot), et tagada piirkonnale töökindel ja

keskkonnasäästlik soojusvarustus.

Soojusenergia hind kujuneb Konkurentsiameti kinnitatud kulupõhise metoodika alusel ja

hinnalangus saab olla võimalik ainult juhul, kui kaugkütte tarbimismaht kasvab.

Oleme teostanud piirkonnas uuringu, meie andmetel on hetkel Märja alevikus 54 elamut ( lisa 1

kinnistute aadressid), mis ei ole kaugküttevõrguga liitunud ning kasutavad alternatiivseid

soojusallikaid. Lisaks sellele kasutab 7 olemasolevat tarbijatest kaugkütet vaid hoone kütmiseks,

mitte sooja tarbevee soojendamiseks. Sooviksime kaugkütte kasutuse laiendamist ka tarbevee

soojendamiseke, kuna see lahendus on kõrge elektrihinna taustal märkimisväärselt soodsam ja

keskkonnasõbralikum kui soojendada tarbevett elektriliste boileritega.

Arvestades, et elektrienergia keskmine börsihind on püsinud –150 €/MWh ning tiputundidel

ületanud ka 200 €/MWh, on kaugkütte kasutamine tarbevee soojendamiseks tarbijatele selgelt

soodsam ja kuluefektiivsem lahendus.

Ettevõtte analüüsi kohaselt on soojusenergia hinna alandamine võimalik juhul, kui

kaugküttevõrguga liitub uusi tarbijaid ning olemasolevad 7 tarbijat, kes ei soojenda tarbevett

kaugküttevõrgu kaudu, hakkaksid seda tegema.

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Ainult tarbevee soojendamine kaugküttevõrgu kaudu suurendaks tarbimismahtu ligi 10% mis

vähendaks küttekulu ühiku kohta umbes 5 %

Leiame, et kaugkütte laialdasem kasutuselevõtt ja uute tarbijate liitumine on ka Tartu

linnavalitsuse strateegilistes huvides – nii elanike energiakulude vähendamise, energiatõhususe

tõstmise kui ka linna rohepoliitika eesmärkide saavutamise seisukohast.

Ootame linnavalitsuselt konkreetset tegevusplaani uute liitujate leidmiseks, sealhulgas

meetmeid, kuidas Linnavalitsus aitab teavitada Märja aleviku, korteriühistute ja mitte-liitunud

hoonete omanikke kaugkütte eeliste ja kasutusvõimaluste kohta ning suunata neid kaugkütte

kasutusele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tatjana Karhu

N.R. Energy OÜ

juhatuse liige

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Tartu Linnavalitsus Teie: 17.06.2025.a. nr 21.3-1.2/06038

Raekoja plats 1 a, Meie: 30.06.2025.a. nr 20250630

50089 Tartu.

[email protected]

[email protected]

Vastus Tartu Linnavalitsuse kirjale nr 21.3-1.2/06038 seoses Märja aleviku kaugküttega

Lugupeetud Raimond Tamm

Täname Teid 17.06.2025 saadetud vastuse eest meie ettepanekule koostööks uute tarbijate liitmiseks Märja aleviku kaugküttevõrguga soojusenergia hinna alandamise eesmärgil. Mõistame Teie muret piirkonna kaugkütte hindade pärast ning soovime omalt poolt täpsustada mõningaid olulisi aspekte ning pakkuda konstruktiivseid lahendusi tekkinud olukorrale. 1. Märja aleviku kaugküttehinna kujunemine Soovime selgitada, et kaugküttehinna kujunemisel Märja alevikus on olulist rolli mänginud mitmed välised tegurid, mis ei sõltu otseselt N.R. Energy OÜ tegevusest. Nende seas on:

• Investeeringute maht tarbijate arvu kohta: Väiksemates asulates nagu Märja on investeeringud kaugküttesüsteemi infrastruktuuri suured, kuid jagunevad märksa väiksema hulga tarbijate vahel, kui suurlinnade kaugküttesüsteemides.

• Ehitushindade järsk kasv: see on mõjutanud oluliselt uue katlamaja rajamise kogumaksumust.

• Katlamaja ehituseks sobiva asukoha probleem: Oleme sunnitud olnud investeerima täiendavalt maasse ja teedesse, kuna ei saanud katlamaja ehitada esialgses, tänase asukoha läheduses asunud optimaalses asukohas, kuhu oleks olnud võimalik rajada infrastruktuur oluliselt väiksemate kuludega. See kasvatas investeeringu maksumust 633 657 euro võrra, mis omakorda mõjutab otseselt kaugkütte hinda.

• Tarbijate arvu ja tarbimismahtude vähesus: Märja alevikus on hetkel väike arv kaugkütte tarbijaid ning ka olemasolevate tarbijate puhul ei kasutata soojusenergia täispotentsiaali.

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

2. Tehtud investeeringud ja tööd Märja aleviku kaugküttesüsteemi kaasajastamiseks N.R. Energy on investeerinud Märja aleviku kaugküttesüsteemi arendamisesse järgnevalt:

• Märja katlamaja ehitus maksumuses 3,8 miljonit eurot, millest N.R. Energy OÜ omafinantseering moodustas 60% (2,3 miljonit eurot).

• Erinevalt algselt planeeritud asukohast oli N.R. Energy sunnitud ostma uue krundi, ehitama 400 meetrit uut teed ning investeerima täiendavalt infrastruktuuri, mis tõstis projekti maksumust 633 657 euro võrra.

• Kokku on N.R. Energy investeerinud Märja piirkonda viimase 5 aasta jooksul ligikaudu 4 miljonit eurot.

Oluline on rõhutada, et N.R. Energy tegi põhjaliku analüüsi enne investeeringute alustamist. Meie ettevõte mõistis adekvaatselt, et olemasolev katlamaja oli amortiseerunud ning ei olnud enam piisavalt ohutu ega energiatõhus. Seisime valiku ees – kas müüa kogu piirkond või alustada tõsiste investeeringutega. Meil olid kohustused tulenevalt SMAK-ist ja teistest Eesti normatiividest ning seadustest. Meie initsiatiivil toimusid läbivaatus ja läbirääkimised tolleaegse Fortum Tartu (praeguse Gren Tartu AS) esindajatega 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses. 2020. aasta veebruaris tegid Fortum Tartu esindajad ülevaatuse, mille järel saime nende poolt eitava vastuse meie müügipakkumisele. Tänaseks valminud katlamaja on saanud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingult Tõhusa Kaugkütte märgise, mis kinnitab, et tegemist on keskkonnasõbraliku ja energiatõhusa lahendusega. Uus katlamaja tagab tarbijatele stabiilse varustuskindluse ning keskkonnasõbralikuma kütmisviisi, kasutades taastuvat kohalikku hakkepuitu. 3. Hinnakujundus ja -muutused Soovime täpsustada, et kaugkütte piirhinna kinnitab Konkurentsiamet kulupõhise metoodika alusel. Piirhinna tõstmine on olnud vajalik tulenevalt kasvanud sisendhindadest ning investeeringutest uude katlamajja. Samas oleme hinnapoliitikat põhjalikult üle vaadanud ning võime teatada, et 07.07.2025 esitame Konkurentsiametile korrigeeritud hinnamuudatuse taotluse. Varasemalt esitatud taotluses oli soojusenergia hind 149,10 €/MWh (käibemaksuta ), uues taotluses on hinnaks 136,61 €/MWh (käibemaksuta), mis on ligikaudu 8,4% madalam esialgselt taotletud hinnast. Madalama hinnataotluse esitamise põhjused on järgmised:

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

1. Sisendkulude täpsem hindamine: Oleme saanud täiendavaid andmeid kütuse hinnaliikumiste kohta ning prognooside kohaselt on hakkepuidu hinna tõus stabiilsem kui varasemalt eeldatud. See võimaldab meil täpsemalt planeerida muutuvkulusid.

2. WACC (kaalutud keskmine kapitali hind) muudatus: Alates 01.07.2025 rakendub uus madalam WACC määr, mis mõjutab positiivselt põhjendatud tulukuse komponenti piirhinna arvutuses.

3. Efektiivsem majandamine: Oleme leidnud võimalusi seadmete töö optimeerimiseks ja halduskulude kokkuhoiuks, mis võimaldab vähendada survet hinnale.

4. Pikaajaline strateegia Märja elanike toetamiseks: Mõistame Märja elanike muret kaugkütte hinna pärast ning soovime näidata oma pühendumust piirkonna heaolule, tehes omalt poolt pingutusi taskukohasema hinna saavutamiseks.

Rõhutame, et ka madalamal tasemel hinnatõus on vajalik teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, kuid anname endast parima, et mõju tarbijate jaoks oleks võimalikult väike. 4. Ettepanekud koostööks ja lahendused piirkonna kaugküttehinna alandamiseks Oleme põhjalikult analüüsinud erinevaid võimalusi Märja aleviku kaugkütte hinna alandamiseks ning soovime pakkuda järgmiseid lahendusi, mille elluviimine eeldab konstruktiivset koostööd N.R. Energy OÜ, Tartu Linnavalitsuse ja kaugkütte tarbijate vahel: 4.1. Tarbimismahtude suurendamine Oleme kaardistanud Märja alevikus 54 hoonet, mis võiksid liituda kaugküttevõrguga. Tarbimismahtude suurendamine aitab jaotada püsikulusid suurema arvu tarbijate vahel, mis võimaldab alandada soojusenergia ühikuhinda. Meie analüüs näitab järgmisi võimalusi:

• Stsenaarium 1: Olemasolevate tarbijate üleminek tarbevee soojendamisele kaugküttega suurendaks soojusenergia müügimahtu 190 MWh võrra aastas, mis võimaldaks alandada soojusenergia hinda tasemele 131,50(käibemaksuta ) €/MWh .

• Stsenaarium 2: 15 uue tarbija (peamiselt ettevõtted ja suuremad kortermajad) liitumine kaugküttevõrguga suurendaks müügimahtu 1070 MWh võrra aastas, mis alandaks hinda tasemele 121,27 (käibemaksuta )€/MWh.

• Stsenaarium 3: Kõigi 55 potentsiaalse tarbija liitumine suurendaks müügimahtu 1800 MWh võrra aastas, võimaldades alandada hinda tasemele 109,32(käibemaksuta ) €/MWh.

• Stsenaarium 4: Kui Tartu Linnavalitsus investeeriks uute torustike ehitusse (hinnanguliselt 900 000 eurot), oleks võimalik alandada soojusenergia hinda tasemele 99,06 (käibemaksuta )€/MWh, mis on juba märksa lähemal Tartu linna kaugkütte hinnale.

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Selle teostamiseks on meil juba tehtud tööd potentsiaalsete klientide kaardistamisega. Oleme kontakteerunud 15 suurema potentsiaalse kliendiga, kellest 7 on juba avaldanud valmisolekut liituda kaugküttevõrguga. Teistega suhtlemine jätkub. Lisaks on meil sõlmitud 9 liitumislepingut uute ehitatavate hoonetega ning 3 lepingut praegu alternatiivseid küttelahendusi kasutavate hoonetega. Nagu meie arendusjuht Lia Reks kinnitab, viime igapäevaselt läbi aktiivset tööd uute klientide leidmiseks. Helistame potentsiaalsetele klientidele ning planeerime lähiajal külastada Märja alevikku, et vestelda otse nende potentsiaalsete klientidega, kelle kontaktandmeid pole internetist võimalik leida. Eelkõige puudutab see eramuid ning väiksemaid 2-4 korteriga maju, mille omanikega on vaja kohapeal kohtuda. Palume Tartu Linnavalitsuse aktiivset tuge:

• Teavitustegevused Märja aleviku elanikele kaugkütte eelistest ja kaugküttele ülemineku võimalustest

• Uusarenduste suunamine kaugküttega liitumisele • Kaugküttega liitumise nõuete lihtsustamine ja liitumistasu soodustuste süsteemi

väljatöötamine 4.2. Kaugküttesüsteemi edasiarendamine koostöös Mõistame, et soovite uurida Märja aleviku kaugküttepiirkonna ja Tartu linna kaugküttepiirkonna ühendamise võimalusi. N.R. Energy on avatud konstruktiivsele arutelule selles küsimuses, kuid soovime rõhutada järgmisi aspekte:

• N.R. Energy on investeerinud Märja piirkonda märkimisväärseid summasid (kokku ca 4 miljonit eurot), usaldades, et Tartu linn toetab meie tegevust kaugküttepiirkonna arendamisel.

• Enne uue katlamaja rajamist pakkusime piirkonna müümist Gren Tartu AS-ile (tollal Fortum Tartu), kuid nad ei olnud sellest huvitatud. Meie initsiatiivil toimusid ülevaatused ja läbirääkimised 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses, kuid peale põhjalikku ülevaatust saime eitava vastuse meie pakkumisele.

• Oluline on märkida, et kui Tartu Linnavalitsus oleks lubanud meil ehitada katlamaja algselt planeeritud asukohta, oleksid investeeringud olnud 633 657 euro võrra väiksemad, mis oleks kajastunud ka märkimisväärselt madalamas soojusenergia hinnas tarbijatele.

• Oleme valmis arutama erinevaid koostöömudeleid, mis arvestavad nii Märja aleviku elanike huve kui ka N.R. Energy OÜ poolt tehtud investeeringuid.

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

5. Lõpetuseks Mõistame, et kaugkütte hind on Märja aleviku elanikele oluliseks probleemiks. Soovime kinnitada, et N.R. Energy OÜ eesmärk on tagada kvaliteetne ja keskkonnasõbralik soojusvarustus võimalikult optimaalse hinnaga. Oleme veendunud, et konstruktiivse koostöö ja ühiste pingutustega on võimalik leida lahendused, mis rahuldavad kõiki osapooli. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tatjana Karhu Juhatuse liige N.R. Energy OÜ Koopia: Martin Mäesalu

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1 a,

50089 Tartu.

Teie: 01.07.2025 nr 21.3-1.2/06038

Meie: 07.07.2025 nr 20250707

Märja aleviku kaugküttest

Lugupeetud Tartu linnavalitsus

Täname dokumendi ning Tartu Linnavalitsuse toetuse eest kaugküttevõrgu arendamisel ja

potentsiaalsete liitujate leidmises.

Vastuseks küsitule teavitame, et potentsiaalsete liitujatega oleme jõudnud suuliste kokkulepete

sõlmimiseni. Konkretiseeritud teavet oleme valmis väljastama alates hetkest, mil kokkulepped on

nõuetekohaselt allkirjastatud ja õiguslikult siduvas vormis on teada täiendavalt tarbitavad

soojakogused.

Oleme korduvalt väljendunud, et Märja tarbijatele on võimalik pakkuda arvestatavalt

tarbijasõbralikumat hinnataset ja see on saavutatav tarbijate lisandumisega. Seega jätkame tööd

uute tarbijate leidmiseks ja väljendame tänu sellekohase abi ning toetuse eest! Eesmärk on

tarbijatele tagada mõistlik hinnatase.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tatjana Karhu

N.R. Energy OÜ

juhatuse liige

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1a

50089, Tartu

N.R. Energy OÜ

Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald

30331, Ida-Viru maakond

Gren Tartu AS

Sõbra 54/1

50106, Tartu

Meie: 08.07.2025 nr 7-19/2025-267-1

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected], [email protected], [email protected]

Märja aleviku soojusvarustuse tulevikuperspektiivid

Konkurentsiamet pöördub Tartu Linnavalitsus, N.R. Energy OÜ, Gren Tartu AS ja Märja

võrgupiirkonna soojuse tarbijate poole, sest näeme tulevikuprobleeme seoses Märja

võrgupiirkonnaga. Märja võrgupiirkonna käitamise kulud, sestap ka lõppkulu tarbijale, kujuneb

potentsiaalselt ülimalt kõrgeks. See võib seada löögi alla tarbijate toimetuleku aga ka

vähendada Märja kui linnalähedase elukeskkonna atraktiivsust.

Tänane võrguettevõtja ja soojuse tootja N.R. Energy OÜ on teinud Märja tootmisseadmetesse

ja -hoonesse võrgupiirkonna suurust arvestades väga kõrge maksumusega investeeringud (vt

Märja aleviku hakkpuidu katlamaja | Keskkonnainvesteeringute keskus), mille mõju müüdava

soojuse lõpphinnale on märkimisväärne. Et investeeringukulu koos tulukusega tagasi teenida,

taotleb N.R. Energy OÜ täna Konkurentsiametilt Märja võrgupiirkonnas soojuse piirhinna

149,10 €/MWh (käibemaksuta) kooskõlastamist.

Trassikadude vähendamiseks ja võrgu töökindluse tõstmiseks on lähiajal Märja

võrgupiirkonnas veel vajalik teostada mahukad investeeringud soojusvõrkude

rekonstrueerimisse. Trassikadude vähendamise ja rekonstrueerimise kuludega taotletud

hinnas veel arvestatud ei ole.

Nende kahe teguri koosmõjul – juba teostatud investeeringud tootmisesse ja tulevased

kulutused soojusvõrkudesse trassikao vähendamiseks – soojuse lõpphind tarbijale kasvab juba

lähiajal ning jätkab ka tulevkikus kasvamist.

Lisaks sellele, et soojusvarustus peab olema kindel ja usaldusväärne, peab ta olema ka

efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnale ja tarbijate vajadustele vastav. On märkimist

väärt, et Märja võrgupiirkonna vahetus läheduses asuvas võrgus (Tartu linna võrgupiirkond) on

soojusvarustuse kulu ja hind tarbijale enam kui poole võrra väiksem. Tartu linna

kaugküttevõrgus tegutseva Gren Tartu AS-i tänane soojuse hind on 64,69 €/MWh

(käibemaksuta).

Eelnevast saab järeldada vaid üht - monopoolses seisundis võrguettevõtja ja soojuse tootja

investeeringud peavad olema läbimõeldud ja mõistlikud, et tagada soojusega varustamine

põhjendatud hinnaga. Mööname, et põhjendatud hind ei pruugi olla alati sama mis taskukohane

hind. Samas on monopoolses seisundis kaugküttevõrgu ettevõtjal ja soojuse tootjal alati ka

endal kohustus valida selliseid ärilisi lahendusi, mis lisaks tema enda ärihuvidele teenib ka

ühiskonna heaolu ja tarbijate huvisid. Seepärast ei saa me kuidagi nõustuda, enamgi veel,

Konkurentsiameti arvates on see lausa lubamatu, et Märja võrgupiirkonnas on tehtud

investeeringuid, mis ei pruugi olla põhjendatud, enamgi veel, mis ei arvesta tarbijate huve.

Märja võrgupiirkonnas tehtud investeeringud on kõrgemad kuludest, mis oleksid olnud

vajalikud, et Märja võrgupiirkond ühendada Tartu võrgupiirkonnaga. Märja ja Tartu

võrgupiirkondade ühendamisel oleks selle mõju Tartu võrgupiirkonna tariifile marginaalne,

samas kui Märja võrgupiirkonna ühendamisel Tartu piirkonnaga langeks soojuse hind Märja

tarbijatele oluliselt.

Pidades silmas eelkõige tarbijate huve, ning lähtudes asjaolust, et Märja võrgupiirkonna vahetus

läheduses on oluliselt soodsama opereerimiskuluga võrk, soovitame, et:

(i) N.R. Energy OÜ annab vabatahtlikult võrguettevõtja kohustused üle Gren Tartu AS-ile

(kaugkütteseadus § 14 lõige 6) või

(ii) Tartu linn loob võimaluse tegutseda Märja alevikus teise võrguettevõtjana Gren Tartu

AS-l, kui ettevõtja sellega nõus on. Nimelt on Tähtvere Vallavolikogu (haldusreformi

tulemusel on Tähtvere valla õigusjärgne Tartu linn) 21.08.2009 määrusega nr 7

määratud Märja ja Ilmatsalu alevike kaugküttepiirkonnad. Kaugküttepiirkonna määrab

ja vajaduse korral muudab kohaliku omavalitsuse üksus, lähtudes kohalikest oludest ja

arengukavadest. Usume, et Märja aleviku ja Tartu linna võrgupiirkondade liitmine

ühtseks võrgupiirkonnaks oleks parim lahendus tagamaks Märja aleviku elanike huve.

Tartu linna ja Märja aleviku võrgupiirkondade ühendamine võiks anda ka sünergia läbi selle, et

võimaldab optimeerida kulusid, hajutada investeeringuid ning tagada läbipaistvam, stabiilsem

ja prognoositavam hinnapoliitika.

Julgustame osapooli eelnimetatud asjaolusid kaaluma. Seejuures märgime, et võrguettevõtja

kohustuste üleandmine teistele ettevõtjale ei ole esmakordne praktika. Energiakriisi aastal

(2022), eesmärgiga tagada tarbijatele taskukohane toasoojus, Konkurentsiamet tegi Adven

Eesti AS-le ettepaneku anda Utilitas Tallinn AS-le üle need Tallinna linnas asuvad

võrgupiirkonnad, kus ettevõtjal endal puudus lihtne ja kiire võimalus soojuse hindade mõju

leevendamiseks tarbijatele (Adven ja Utilitas kavatsevad ühendada Tallinnas kaugküttevõrgud

| Majandus | ERR). Mõistlikust käitumisest ja tarbijate kasust tulenevalt liideti Adven Eesti AS-

i võrgupiirkondades Nõmmel, Põhja-Tallinnas, Kesklinnas ja Pirital 251 hoonet Tallinna

ühtse võrgupiirkonnaga alates 01.10.2022 (Adveni Tallinna kliendid liidetakse oktoobrist

Utilitase kaugkütte võrgupiirkonnaga - Utilitas).

Ka N.R. Energy OÜ omab piisavat praktikat võrguettevõtja kohustuste üleandmisel (Abja,

Aravete jm) teistele võrguettevõtjatele.

Loodame Teiepoolsele mõistmisele ja aktiivsele tegutsemisele selle olulise küsimuse

lahendamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Terje Sinik

667 2585

[email protected]

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Sivelloni, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Hr Urmas Klaas linnapea Tartu Linnavalitsus Raekoja plats 1a, 50089 Tartu [email protected]

Meie 20.12.2024 nr 20241220-2

Märja aleviku kaugküttepiirkonna arendus

Lugupeetud linnapea,

N.R. Energy OÜ on ehitanud Märja alevikus uue kaasaegse katlamaja, mis kasutab taastuvat kohalikku

toorainet, et tagada jätkusuutlikkuse kütusevarustuses.

Aleviku parem õhukvaliteet ja kaugkütteteenus aitab kaasa Tartus elamise atraktiivsusele, tõstab

kinnisvara väärtust ja võimaldab linnal meelitada kinnisvaraarendajaid uute projektide elluviimiseks.

Seega saab kaugküttepiirkonna laiendamisel arvestada perspektiivsete arendusprojektidega, sest meie

katlamaja võimsus katab nende soojusenergia vajaduse.

Teeme ettepaneku laiendada Märja aleviku kaugküttepiirkond, arvestades linna ettevõtlus- ja

kinnisvaraarenduse plaane.

Soojusenergia piirhinna vähendamiseks on äärmiselt oluline tarbijate arvu suurendamine.

Olulise panuse tarbijate arvu kasvu annavad arendajad Gildi Kapital OÜ ja Aisa Arenduse OÜ.

Samas on selles kaugküttepiirkonnas veel palju hooneid, mis kasutavad alternatiivseid soojusallikaid,

lisame tabeli (lisa 1).

Seoses sellega palume Teid aidata meil suurendada tarbijate arvu Märja alevikus, ühendades

olemasolevad ning tulevased hooned kaugküttega.

Mida rohkem tarbijaid, seda odavam on toasoe!

Samuti oleme huvitatud Looga 15 lasteaia ehitusplaanist ja eeldatavast soojuskoormusest.

Vajame liitumisplaane ja soojuskoormusi Märja aleviku uute soojatrasside projekteerimise ülesande

koostamiseks.

Palume korraldada valla ametnikega kohtumine, et arutada Märja aleviku arendusplaane ja tarbijate

arvu suurendamist soojuse piirhinda alandamiseks.

Lugupidamisega

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Sivelloni, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Lisa 1. Märja aleviku alternatiivne tarbimine

/allkirjastatud digitaalselt/

Tatjana Karhu N.R. Energy OÜ

juhatuse liige

1

Kohtumise protokoll

Märja aleviku kaugküttepiirkonna laiendus ja muud küsimused

Kuupäev ja kellaaeg: 15.01.2025 13:04-13:40

Toimumiskoht: Teamsi videokonverents

Osalejad:

Tartu linnas, Tartu Linnavalitsuse poolt

• Kertu Vuks (KV) – ruumiloome osakonna juhataja;

• Mati Raamat (MR) – taristu- ja ehitusteenistuse juhataja-linnainsener;

• Peep Margus- taristu- ja ehitusteenistuse rajatiste spetsialist;

• Anneli Apuhtin- õigusteenistuse juhataja;

• Indrek Ranniku- üldplaneeringute valdkonna juht

Järve külas, Toila vallas, N.R. Energy OÜ poolt:

• Tatjana Karhu (TK) – finantsjuht ja juhatuse liige;

• Jüri Žurakovski (JZ) – arendusjuht.

JZ: Tänasel koosolekul soovime arutada järgmisi teemasid:

1 Soovime teada Märja aleviku ehitusplaane ja soojusenergia vajadust.

2 Uue soojustorustiku ehitus Looga tänaval

3 Juurdepääsu tee krundile Aretuse 7

1 Soovime teada Märja aleviku ehitusplaane ja soojusenergia vajadust.

JZ: Praegune Märja aleviku kaugküttepiirkond (KKP) piirneb lõunast Tartu–Viljandi maanteega, edasi

idast Kambja vallaga (Õssu küla, Karja tee ja Piibelehe tn). Põhjas Tartu Agro AS maadega ning läänest

Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu kinnistuga (joonis 1).

Oleme ehitanud uue katlamaja ning meil on võimalus pakkuda kaugkütteteenust uutele klientidele, sh

kaugküttetsoonist lääne pool ja teisel pool Viljandi mnt.

Kaugküttepiirkonnas on hooneid, mis ei ole ühendatud kaugküttega.

MR: Me ei ole teie saadetud tabelit nii põhjalikult uurinud, kuid me võtame arvesse teie soove ja

võimalusi ning oluliste energiatarbimiste klientide ilmnemisel saame väljastada projekteerimistingimused

koos kaugküttega liitumisega. Linn saab kaaluda kaugküttepiirkonna muutmist N.R Energy ettepanekul,

lähtudes sellest, et ettepanek on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.

Uusi soojatarbijaid meil hetkel ei ole.

2

Joonis 1. Märja aleviku kaugküttepiirkonna skeem

JZ:. Looga 15 lasteaia ehitamine on ette nähtud Õssu detailplaneeringus. Soovime teada selle ehitamise

kava ja soojuskoormust.

See on vajalik uute soojatrasside rajamise ja vanade trasside rekonstrueerimise planeerimiseks.

KV: Linn ei ole kavandamas lähiajal lasteaia ehitust nimetatud kinnistule, kaugkütte mahu vajadust seega

lasteaiaga seoses raske hinnata.

MR: Nad peavad seda teadma, et võtta arvesse tulevast tarbimist ja valida torustike läbimõõdud. Näiteks

võime vaadata olemasoleva 6 rühmaga lasteaia soojatarbimist.

JZ: palun saatke meile näidisobjekti kalendriaasta soojuse tarbimismahud kuude kaupa.

2. Uue soojustorustiku ehitus Looga tänaval

Praegu on meile laekunud taotlused Looga 1-8 uute majade kaugküttega liitumiseks.

Pöördusime arendaja poole sooviga saada ehitusgraafik ja valmisolek asuda soojusenergiat tarbima, kuid

pole veel vastust saanud.

3

Kaugküttesüsteemiga liitumise eest tuleb vastavalt Kaugkütteseadusele maksta liitumistasu.

Pärast uue katlamaja ehitamist ei ole meil piisavalt vabu finantsvahendeid, et nendele majadele

küttetorustik välja ehitada ja soovime pakkuda nende uute majade arendajale, et liitumistasu asemel

ehitab ta välja küttetorustiku poolringi alumine osa mööda Looga tänavat ja osa küttetorustikust Aisa

põik tänavalt (toodud rohelisega).

Soojatrassi rajamine kinnisvaraarendaja Gildi Capital OÜ poolt võimaldab kiiremini ellu viia plaanid nii

majade ehitamisel kui ka korterite müügil.

Kas teie arvates on see otsus õige?

MR: See on mõistlik lahendus, aga kuna soojatrassi käitamine läheb siis üle teile siis kuidas te teostate

kontrolli ehituse üle?

JZ: Soojatrassi projekt tuleb meiega kooskõlastada, ehituse kontrolli teostab omanikujärelevalve asutus.

Soovime, et meiega kooskõlastaks ka ehitusjärelevalve valik.

TK: Kui soojatrass ehitatakse arendaja kulul, siis neid kulusid Märja aleviku olemasolevatele

soojatarbijatele üle ei kanta.

Praegu, võttes arvesse investeeringuid uude katlamajja, võiks soojustariif olla 150-160 eurot/MWh .

Edaspidi, kui Looga tänava piirkonna uued majad hakkavad soojust tarbima ja NRE arvelt soojustorusid

ei ehitata, langeb soojuse hind.

4

(Tartu LV esindajad võtsid selle teabe teadmiseks).

3. Aretuse T11 juurdepääsutee.

Uue katlamaja projekteerimise käigus kaaluti võimalust ehitada juurdepääsutee Aretuse T6 kinnistule,

mis eeldas nõusolekut Aretuse 7 kinnistu omanikuga.

Kuna Aretuse 7 omanik ei kavatsenud DPs nimetatud teed ehitada (ja lubada teistel seda ehitada), siis

sellist kokkulepet ei saavutatud. Seetõttu omandas NRE uue teekoridori jaoks vajaliku maa Eesti

Tõuloomakasvatuse Ühistult. Tartu LV väljastas projekteerimistingimused koos uue juurdepääsutee

rajamisega Aretuse T11 maa-alale.

Meile oli esitatud nõue tagada juurdepääs Aretuse 7 kinnistule. Selleks, et saada ehitusluba, muutsime

projekti ja ehitasime sissepääsu ka Aretuse 7 krundile.

Nüüd näeme, et Aretuse 7 omaniku firmad tegelevad killustiku ja pinnase veoga ning raskeveokite

läbisõit lõhub teekatet, mistõttu on plaanis esitada Aretuse 7 omanikule arved tee kulumise ja

kahjustuste eest.

Kas see otsus on teie arvates õiglane?

MR: See on kahe majandusüksuse vaidlus ja Tartu LV-d ei puuduta.

Aga kui mõni pool on teisele poolele kahju tekitanud, siis on süüdlane kohustatud kahju kannatanule

hüvitama.

JZ: Tõstatasime selle teema sel koosolekul, kuna näeme ette olukorda, kus kahjutasu maksmata jätmise

tõttu oleme sunnitud keelama Aretuse 7 omaniku juurdepääsu meie teele, misjärel ta võtab ühendust

Tartu LV-ga. Seetõttu teavitame teid probleemi olemusest.

MR: 2015. aasta aerofoto järgi toimus Aretuse7-le sissesõit Aretuse tänava poolt ja see on loogiline.

Juurdepääs Keskuse tänavalt on teoreetiliselt võimalik vaid hädaolukorras ning seda takistab hetkel

Aretuse 7 piirdeaed.

Kas olete esitanud Aretuse 7 omanikule mingeid pretensioone? Soovitan sõlmida Aretuse 7 omanikuga

oma tee kasutamiseks leping, milles arutate läbi kõik vaidlusküsimused.

JZ: Valmistame ette kirja ettepanekuga sõlmida kasutusõiguse servituut, milles kirjeldatakse poolte õigusi

ja kohustusi.

4. Muud küsimused

KV juhtis tähelepanu, et Märja aleviku korteriühistud on avaldanud soovi N.R Energy esindajatega

kohtuda kuid olete sellest keeldunud. Miks te pole olnud nõus korteriühistutega kohtuma?

JZ: minuni pole selline ettepanek jõudnud, korteriühistud võiksid uuesti ühendust võtta ja kohtumiseks

ettepaneku teha.

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Telefon: +372 640 7170 Registrikood: 10344152 Ahtri 4, 10151 Tallinn E-post: [email protected] ellex.legal

Raimond Tamm

abilinnapea, energiamajandus

Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1a

50089 Tartu

koopia: Kertu Vuks

juhataja, ruumiloome osakond

Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1a

50089 Tartu

Saadetud e-posti teel: [email protected]; [email protected]

17. märts 2025

RE: Märja võrgupiirkonna hinnakujundus, N.R. Energy OÜ vastused

Lugupeetud Raimond Tamm

Allakirjutanu tegutseb N.R. Energy OÜ („NRE“) esindajana ja ülesandel. NRE-ni on jõudnud küsimused

seoses Märja võrgupiirkonna („Märja VP“) soojuse hinnakujundusega. Edastame käesolevaga neile

vastused.

Sissejuhatavalt, NRE on Märja VP soojusettevõtja, kelle poolt müüdava soojuse piirhinna on

kooskõlastanud Konkurentsiamet (KKütS § 9 lg 1). Kehtiva õiguse alusel on NRE hinnakujundus rangelt

kulupõhine, mida omakorda hindab sõltumatu haldusorganina Konkurentsiamet (KKütS § 8 lg 3).

NRE on loomulikult avatud dialoogiks leidmaks võimalikke lahendusi soojuse hinnakujundusega

seonduvalt.

Alljärgnevalt edastamegi vastused NRE-le laekunud küsimustele.

1. NRE on korduvalt eelnevate aastate jooksul viidanud ja ka linnavalitsusele

kommunikeerinud, et uus katlamaja viib kulud alla ja on efektiivsem ehk justkui toob

soodsama hinna. Seda lubas energiafirma isegi KIK taotluses. Miks ei ole sellised

lubadused siduvad ja miks otsustati projektiga jätkata, kui oli teada, et tulemus tuleb kallim?

Seda eriti olukorras, kus Märja kogukond on aastaid olnud hädas kõrge hinnaga ja

linnavalitsusele on korduvalt antud tagasisidet, et soovitakse soodsamat lahendust.

Vastus: Märja VP vana põlevkiviõli katlamaja oli amortiseerunud ega taganud enam pidevate rikete

tõttu soojuse tootmise tarnekindlust. Oli ette näha, et probleemid süvenevad. Soojusenergiaga

varustamine peab toimuma katkestusteta. Samuti on keskkonnanõuded viimastel aastatel

karmistunud ning põlevkiviõli kütusena kasutamine on keskkonda oluliselt saastav. Kehtivate (ning

tulevikus tõenäoliselt kehtestatavate) keskkonnanõuete täitmine vana katlamajaga ei ole realistlik.

Seega, vana taristuga jätkamine ei olnud enam võimalik ja tahes-tahtmata oli vajadus uute

põhivarainvesteeringute järele.

2/6

NRE omakorda ei olnud võimeline omavahenditega uut katlamaja rajama. Lisaks, üksnes

omavahendite arvelt katlajama ehitamine oleks toonud kaasa veelgi kõrgema kaugkütte hinnatõusu

(soojuse piirhinda oleks lülitatud põhivarainvesteering tervikuna). Seega kui

Keskkonnainvesteeringute Keskus („KIK“) avas „Soojuse tootmise seadme renoveerimine V -

08.06.2020-07.09.2020“ taotlusvooru, esitas NRE 2020. aastal taotluse Märja uue hakkpuidu

katlamaja rajamiseks.

2020. aasta taotluses KIK-ile oli kirjeldatud projekti eesmärgina: „N.R. Energy OÜ eesmärk on

rajada Märja aleviku katlamaja kasutamaks

kohalikku biokütust (hakkpuitu) ja tagada soojusenergia tarnekindlus. Selle

tulemusena vähenevad kulutused kaugküttele nii tarbijatel kui ka soojatootjal.“1 Taotluse aluseks

olnud arvutused põhinesid 2020. aasta seadmete ja ehitushindadel.

Samas, kuue hanke korraldamisel ületasid ehitajate pakutud hinnad oluliselt 2020. aasta

KIKi taotluses toodud hinnangulist maksumust. Seda põhjustasid suuresti COVID-19 tulemina

tekkinud globaalseid tarneahelate katkestused, vähendades ehitusmaterjalide kättesaadavust ja

tõstes nende hindu. Ka olid piirangud tööjõu liikumisele, mis vähendas kvalifitseeritud tööjõu

pakkumist ja tõstis palku. 2022. aastal alanud Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse ja

agressioonisõda omakorda tingis suure osa Ukraina ehitustööliste kodumaale naasmise. See

suurendas tööjõupuudust ja tõstis töötasusid veelgi. Samuti suurenesid ehitusmaterjalide

tarneraskused ning kasvas materjalide hind. Majanduslik ebakindlus tõi ka kaasa ehitusprojektide

rahastamise keerulisemaks ja kallimaks muutumise. Eelkirjeldatud kriisidest tuleneva inflatsiooni

pidurdamiseks tõstsid keskpangad intressimäärasid, mis muutis ehitusprojektide rahastamise

kallimaks. Ebakindla turu tõttu lisandusid pakkumistesse arusaadavalt ka nn riskipuhvrid, et

kompenseerida võimalikku hinnatõusu tulevikus. Kokkuvõttes tõid COVID-19 ja Ukraina sõda

kaasa tooraine- ja tööjõupuuduse, kõrgemad transpordikulud ning suuremad finantseerimiskulud,

mis kõik tõstsid ehitushindu märkimisväärselt.

Seoses hindade järsu tõusuga pöördusid teadaolevalt mitmed toetuse taotlejad, sealhulgas ka

NRE, KIKi poole taotlusega vaadata üle toetuse suurust puudutavad otsused. Uued ehituskulud

kontrolliti ja aktsepteeriti KIK-i poolt. Samuti viis Rahandusministeerium ajavahemikul

17. oktoober 2024 - 12. veebruar 2025 läbi Märja katlamaja ehituse auditi. Kontrolli tulemuste

põhjal NRE-le märkusi ei tehtud, st kõik kulud loeti põhjendatuks.

Katlamaja ehitusega ei olnud vaatamata kulude kasvule võimalik oodata või investeeringut ära

jätta. Esiteks, toetuse rahastusperioodi lõpp 2023. aasta lõpus tähendas, et projekt tuli õigeaegselt

lõpule viia, et saada KIK-I toetus lubatud rahastuseks. KIKi toetuseta projekti realiseerimine oleks

tinginud olulisel määral veelgi kõrgemad küttehinnad. Teiseks, võis prognoosida ehitusmaterjalide

ja tööjõu hindade edasist kallinemist. Edasine ootamine oleks võinud projekti veelgi kallimaks

muuta. Kolmandaks, investeeringu tegemata jätmine ei olnud samuti võimalik.

Katlamaja rajamisega seonduvalt ei ole lubatud, et soojuse hind kindlasti langeb. Soojuse

hind on kulupõhine. Märja katlamaja ehitusmaksumus avaldati Riigihankeregistris ja Tartu

Linnavalitsuse ametnikud, kes andsid välja katlamaja ehitusloa ja selle kasutusloa, teadsid objekti

ehitusmaksumusest. 22. septembril 2024 NRE juhatuse liige Urmas Kärk ajalehe Postimees

küsimustele vastates, et kütte hind saab olema praegusest kõrgem.2 Ka 15. jaanuari 2025

kohtumisel Tartu linnavalitsuse ametnikega selgitas NRE, et arvestades investeeringuid uude

katlamajja, saab küttehind olema varasemast kõrgem.

1 KIK. Rahastatud projektid: Märja aleviku hakkpuidu katlamaja. Kättesaadav: https://kik.ee/et/projektid/marja-aleviku-hakkpuidu- katlamaja, (17.03.2025). 2 Tartu Postimees: Uuest katlamajast tuleb veelgi kallim toasoe kui vanast. Kättesaadav: https://tartu.postimees.ee/8101803/uuest-katlamajast-tuleb-veelgi-kallim-toasoe-kui-vanast, (17.03.2025).

3/6

Lisaks uue katlamaja maksumusele on kõrgemad küttehinnad tingitud sisendkulude (KKütS § 8 lg

3 p 1) kasvust. Perioodil 2015-2025 on Märja VP-s soojuse lõpphind tõusnud 40% (83,45 -->

117,01 €/MWh). Igal juhul on soojuse hind alla kulude viimastel aastatel. Võrdluseks, samal

perioodil NRE kulude kasvu ilmestab ainuüksi see, et perioodil 2015-2025 on kasvanud/ tõusnud:

­ Alampalk – 127% (390 --> 886 €);

­ Keskmine palk – 113% (1065 --> 2269 €);3

­ Hakkepuidu hind – 91% (11 --> 21 €/m3);

­ Põlevkiviõli hind – 45% (375 --> 545 €/t);

­ Tarbijahinnaindeks – 54%;4

Ka on NRE Tartu linnavalitsusele korduvalt selgitanud, et hinna alandamiseks peab kasvama

tarbijate poolt ostetava soojusenergia maht, mis võimaldaks NRE püsikulusid jagada suurema

müügimahu peale. Hetkel on Märja VP-s on mitmeid alternatiivseid kütteliike kasutavad hooned,

näiteks Aisa tn 2, Aisa tn 8, Pilve 16, Pilve 20, Vee 1/3, Vahe 4, Aretuse 7 jne. Samuti ei soojenda

hetkel olemasolevast 18 kliendist 7 oma tarbevett kütteveega. Kui viidatud tarbijad läheksid

elektriliste boilerite pealt üle kaugkütte baasil vee soojenedamisele, suureneks Märja aleviku

soojatarbimine hinnanguliselt 10% võrra. Ainuüksi juba see looks eeldused soojuse piirhinna

languseks kõikidele tarbijatele.

Ka on põhjendamatud viied justkui oleks NRE hinnad kõige kõrgemad. Ka Tartu vallas on

kaugküttepiirkondi, kus soojatariif on kõrgem kui Märjal VP-s. Näiteks Lähte alevikus (Tartu Valla

Haldus OÜ) soojuse piirhind on 146 €/MWh (119,67 €/MWh + KM (22%)). Kostivere alevikus

Harjumaal (Adven Eesti AS) on soojuse piirhinnaks aga koguni 168,42 €/MWh (138,05 €/MWh +

KM (22%)).5

Igal juhul, Märja kaugküttepiirkonnas toimub soojuse müük kooskõlas KKütSi reeglitega, sh on

NRE kohustatud kooskõlastama müüdava soojuse hinna (KKütS § 9 lg 1) ning selline hind on

rangelt kulupõhine (KKütS § 8 lg 3).

2. NRE on korduvalt maininud kõrge hinna ja hinna tõstmise soovi põhjuseks investeeringuid.

Mida tähendab selles kontekstis investeering Märja tarbija jaoks? Kes sellest võidab?

Vastus: Märja VP tarbijale on soojuse hinnatõusu põhjused erinevad. Investeeringute kõrval on

vähemalt samaväärselt oluliseks erinevate sisendkulude hinnatõus (kuulub soojuse piirhinda

lisamiseks KKütS § 8 lg 3 p 1 alusel).

Samas mõjutavad hinda loomulikult tehtud investeeringud. NRE on teinud piirkonda kapitaalseid

investeeringuid (uus katlamaja ja tehnoloogia). Vastavalt juba eelnevalt selgitatule suurenes

hinnatõusu tõttu oluliselt NRE investeering. KIK-ile taotluse esitamisel hinnati NRE omavahenditest

tehtava investeeringuks 2020. aastal 623 tuhat eurot. Tegelikuks ettevõtja kuluks kujunes

2,1 miljonit eurot.

Tehtud investeeringud peavad olema soojuse hinnas tagatud KKütS § 8 lg 3 p-de 2, 21, 3 ja 4

alusel.

Märja uue katlamaja ehitamise vajadusest sätestati soojusmajanduse arengukavas (st NRE-le

seati vastav arenduskohustus). Toetust väljastades kontrollis KIK ka katlamaja ehitamise

otstarbekust (kui katlamaja investeering vajalik olnud ei oleks, ei oleks KIK toetust väljastanud).

Tegemist ei ole ka n-ö NRE soovitud kulutusega. Ettevõtja tegi investeeringu täitmaks oma

3 Statistikaamet: Keskmine brutopalk. Kättesaadav: https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja- toojoukulu/keskmine-brutokuupalk; ja Statistikaamet: Keskmine brutokuupalk oli mullu 1065 eurot (04.03.2016). Kättesaadav: https://stat.ee/et/uudised/pressiteade-2016-024, (17.03.2025). 4 Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi kalkulaator (2015->2024). Kättesaadav: https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator, (17.03.2025). 5 Konkurentsiamet: Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse piirhinnad (käibemaksuta) lõpptarbijatele (seisuga 14.03.2025). Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/kooskolastatud-hinnad#kooskolastatud-sooju-- 2, (17.03.2025).

4/6

seadusest tulenevaid kohustusi (sh arenduskohustus, kohustus tagada soojusvarustuse

toimepidevus ja keskkonnanõuete täitmine). Selliselt ei olnudki NRE-l alternatiivi katlamaja

investeeringu tegemisele.

Pikemas perspektiivis aitab uus katlamaja soojahinda stabiliseerida, kuna uus automaatne

tehnoloogia on efektiivsem ning vähendab muutuvkulusid, kasutades odavamat ja

keskkonnasäästlikumat kütust (hakkepuit vs põlevkiviõli). Lisaks, kui keskküttega liitub uusi

tarbijad, siis jaotuvad kulud suurema hulga tarbijate vahel, mis toob omakorda kaasa soodsama

soojuse hinna.

Lõpuks, investeeringukulude suurust ja põhjendatust kontrollib NRE-st sõltumatu järelevalveasutus

(Konkurentsiamet) kulupõhise soojuse piirhinna kooskõlastamisel kaugkütteseaduse alusel.

3. Soojatrass on veel renoveerimata, kuid see on plaanis. Kellele soojatrass kuulub, kes katab

renoveerimiskulud ning kas see on juba arvestatud investeeringute hulka või pärast selle

renoveerimist tõuseb hind veelgi?

Vastus: Märja VP soojatrassid kuuluvad NRE-le (soojaettevõtja). Ettevõtja on soojatrassidesse

investeerinud juba 170 tuhat eurot.

KIK ei toeta uutele hoonetele soojatrasside ehitamist. Sellest kantult on NRE pakkunud

kinnisvaraarendajatele välja, et nad ehitaksid soojatorustikud majadeni ise. Selline trasside

rajamise maksumus võrdub liitumistasuga, mida NRE võiks liitujatelt võtta, kui trassid rajaks NRE.

Selliselt ei mõjutaks investeeringud uutesse trassidesse soojuse hinda.

Selguse huvides, kui soojatrass on amortiseerunud ja soojusekaod sellel suured, on

soojusettevõtjal kohustus investeerida nende uuendamisesse/ renoveerimisse. Kavandatavate

investeeringukulude põhjendatust kontrollib soojuse hinna kooskõlastamisel Konkurentsiamet. Kui

Konkurentsiamet mingit kavandatavat investeeringut põhjendatuks ei pea, siis seda ka ei tehta.

Samas ei ole võimalik investeeringut tegemata jätta, kui amortiseerunud soojatrasside kaod on

ülemääraselt suured, mis omakorda tingib kallima soojahinna.

4. Kas ja kuivõrd on arvesse võtnud Tähtvere valla soojamajanduse arengukava 2017-2030?

Seal on öeldud: “Hetkel moodustavad Märja kaugküttevõrgus muutuvkulud 75% soojuse

hinnast ehk biomassi katlale üleminek peaks toimuma viivitamatult, et vähendada soojuse

hinda tarbijatele. Katlamaja rekonstrueerimisel 460 kW võimsusega biomassi katla ja 1 MW

võimsusega põlevkiviõli katla paigaldamisel on prognoositav võrgupiirkonna soojuse hind

47 EUR/MWh.” (lk 67).

Vastus: Uue katlamaja rajamisel on loomulikult arvestatud Tähtvere valla soojamajanduse

arengukavaga 2017-2030 („SMAK“), mille kohaselt:

- „Märja aleviku piirkonnas on suur potentsiaal tarbimise kasvuks. Registreeritud katastriüksus

„83101:001:0448” on Tähtvere valla omand, millele nähakse suurt potentsiaali uusarenduste,

rida- ja korterelamute, lasteaia ning kaupluse rajamiseks“ (SMAK lk 64);

- „Märja kaugküttevõrgu tippkoormus soojuskadudega on sellisel juhul 942 kW, millest küte on

871kW“ (SMAK lk 65)

- „460 kW võimsusega biomassi katla ja 1 MW võimsusega põlevkiviõli katel oli arvestatud ainult

juhul kui uusi tarbijaid juurde ei liideta“ ( SMAK lk 67).

Arengukava koostamise ajal oli Märja alevikus soojusenergia tarbijaid 9 ning soojuse tarbimismaht

oli 1426 MWh aastas. Kütteperioodil 2024-2025 on Märja alevikus 18 tarbijat. Omakorda on

soojuse aastatarbimine kasvanud ca 54%, s.o 2200 MWh-ni aastas.

2020. aastal, kui KIK-ile taotlus esitati, arvestati uue võimaliku tarbimisega (planeeritud oli uute

majade ehitamine) ning katlamaja võimsus kavandati vastavalt 2,7 MW. Asjaomane

tootmisvõimsus on lähiajal juba vajalik: (i) tänaseks on NRE sõlminud 8

5/6

liitumislepingut (Looga tn 1-8), mis on eelduslikult kaugküttega liitumas 2026. aastal; ning hetkel

on projekteerimisel üks korterelamu (Aisa põik 9), mis on tõenäoliselt samuti kaugküttega liitub.

SMAK-s kirjeldatud 1,46 MW oleks selgelt aladimensioneeritud – võimsusest ei piisaks uute

tarbijate liitumisel ega ka külmemate ilmade korral tõenäoliselt ka olemasolevate tarbijate

soojusenergiaga varustamiseks (tänavusel võrdlemisi soojal talvel oli tipukoormuseks ca 1,4 MW;

vt p 6 allpool).

Arengukavas toodud prognoositava hinna osas tuleb arvestada, et SMAK on koostatud 2017.

aastal, millega võrreldes on majandusolukord oluliselt muutunud. Kõik soojatootja kulud, sh

investeeringukulud, on oluliselt kasvanud. Kasvõi inflatsioon on 2017. aasta algusest kuni 2024.

aasta lõpuni olnud 53,4%6. Samas soojatootmise sisendkulud on kasvanud oluliselt kiiremini

(vt vastus küsimusele 1 ülalpool) .

5. Hetkel on uue katlamaja biokatla võimsus 0,99 MW ja õlikatla võimsus 1,7 MW. Kas see katab

ära Märja tarbijate vajadused ka külmemal talvel ning kas arvesse on võetud ka valminud ja

tulevasi uusarendusi Märjal?

Vastus: Jah antud võimsusega katlamaja ehitati tagamaks võimalus ka uute liitujate varustamiseks

(vt ülal vastus küsimusele 4). See, et tarbimine Märja piirkonnas kasvab, on kajastatud SMAK-s

ning vastavalt on NRE-l kohustus arendada tootmisseadmeid lähtuvalt võimalikest uutest liitujatest

(arenduskohustus).

Uue katlamaja rajamisel on arvestatud SMAK-ga, mis sedastab, et Märja aleviku piirkonnas on

suur potentsiaal tarbimise kasvuks (SMAK lk 64). Vastavalt on katlamaja kavandatud võimsusega

2,7 MW. SMAK-s kajastatud 1,46 MW aga ei kataks külmemal talvel Märja seniste tarbijate vajadusi

ega ka Märja soojustarbimist uute tarbijate liitumisel (vt ülal vastus küsimusele 4).

Märja aleviku uus katlamaja katab Märja aleviku soojatarbimise vajadused ka külmemal talvel ning

võimalik on liita tulevasi uusarendusi.

6. Mis on tarbimise tipud olnud sel küttehooajal ja kas käiku on läinud ka õlikatel? Millised

saavad olema tarbimisetipud pärast Märja uusarenduste valmimist ja kas enamuse ajast

katab vajadused ära hakkepuidu katel?

Vastus: Selle kütteperioodi katlamaja tippvõimsus oli ca 1,4 MW. Omakorda tähendas see ka, et

õlikatel oli vaja sisse lülitada. Õlikatel on tipukatel (eeldatav aastane käitamine 500 h/a), mida

käitatakse tipukoormuse ajal, st eriti külma ilmaga, kui puidukatel ei taga kujunevat soojavajadust

(või vajadusel ka põhikatla seisaku ajal). Eelnev näitab ka, et rajatud katlamaja on olnud optimaalse

võimsusega.

Milliseks kujuneb edaspidine tipptarbimine, on praegu raske öelda, kuna see sõltub

ilmastikuoludest, uute hoonete rajamisest ja klientide soojatarbimisest. NRE hinnangul võib

tulevane eeldatav tipukoormus juba lähiajal oluliselt kasvada (vt ülal vastus küsimusele 4).

Puiduhakke katel on rajatud põhikatlana ja see katab peamise soojavajaduse. Samalaadne

lahendus on kasutusel ka üle Eesti (teistes kaugkütte võrgupiirkondades) ning üldiselt tulenevalt

keskkonnanõuetest ei ole enam võimalik õlikatelt kasutada põhikatlamajana.

7. Kas NRE on Tartu Linnavalitsusele esitanud põhjendatud analüüsi keskküttehinna tõusu

põhjustest selle komponentide (hake, tööjõukulud investeeringute tasuvusaeg jne.) lõikes

arvestades ka küttemahtude muutusega?

6 Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi kalkulaator (jaanuar 2017->detsember 2024). Kättesaadav: https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator, (17.03.2025).

6/6

Vastus: Kaugkütte piirhindade kooskõlastamine on Konkurentsiameti, mitte kohalike omavalitsuste

pädevuses (KütS § 9 lg 1). Vastavalt esitatakse selliseid detailsed analüüsid Konkurentsiametile

(vastavalt ameti koostatud metoodikatele).

Piirhinna kooskõlastamise menetlus on äärmiselt põhjalik ning selle raames kontrollib amet

lihtsustatult: (i) kas taotletav hind on kulupõhine; ning (ii) kas kõik arvestatavad kulud on

põhjendatud. NRE rakendatavad hinnad on loomulikult läbinud Konkurentsiameti poolse

kooskõlastuse.

8. Kas teenuse jätkusuutlikkus on tagatud, sest N.R. Energy saadab juba teist kuud järjest

tarbijatele arvega palve maksta arve esimesel võimalusel?

Vastus: Jah NRE teenuse jätkusuutlikkus on tagatud. Viidatud palve on lisatud, kuna teatud tarbijad

on arvete maksmisega järjepidevalt ja pikaajaliselt viivituses. NRE on e-kirjades palunud

võimalusel arved varakult tasuda, kuid sellest ei tulene loomulikult kohustust arveid tasuda enne

maksetähtaega.

9. Kuidas tekkinud olukorda lahendada?

Vastus: Parimaks võimaluseks on soojusenergia tarbimise suurendamine – siis jaotuvad kulud

suurema arvu klientide vahel ning see toob kaasa madalama hinna. Näiteks:

- Olemasolevast 18 kliendist 7 ei soojenda tarbevett kütteveega. Täna kasutab NRE 18

kliendist Märja VP-s vee soojendamiseks keskkütet vaid 11. Kui ülejäänud 7 klienti läheksid

elektriboileritelt üle kaugkütte baasil vee soojendamisele, suureneks Märja soojustarbimine

hinnanguliselt 10%, mis vähendaks soojuse hinda kuni 8-10 euro võrra. Samuti väheneksid

nende tarbijate elektriarved. Vee soojendamine elektriga on kallim kui vee soojendamine

keskküttega. Eelnev on eriti oluline, kuna soojuse tarbimine oleks siis ühtlasem ka kogu aasta

jooksul.

- Märja kaugküttepiirkonnas on 54 aadressi, kus kasutatakse alternatiivseid kütteliike. Kui

ka osa neist liituks kaugküttega, langeks soojahind kõigile.

Selguse huvides, eelnev ei tähenda justkui oleks Märja kaugküttepiirkonnas soojavarustusse

investeeritud ülemäära. Rajatud biokatel vajaliku suurusega, et katta baaskoormust. Suurema arvu

tarbijate korral on soojuskoormus omakorda jagatud ühtlasemalt. Tipunõudlust saab omakorda

katta õlikatlaga. Eelnevat on detailsemalt selgitatud ülalpool, vastusena küsimustele 4-6.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Martin Mäesalu

vandeadvokaat

N.R Energy OÜ

esindaja

/

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1 a,

50089 Tartu.

[email protected]

[email protected]

Meie: 11.04.2025.a. nr 20250411

Uute tarbijate liitmise vajadusest kaugküttevõrguga Märja alevikus soojusenergia hinna

alandamiseks

Lugupeetud Tartu linnavalitsus

N.R. Energy OÜ, kui Märja aleviku kaugkütteettevõte, pöördub taas Teie poole ettepanekuga

tihendada koostööd ja arutada uute tarbijate liitmise vajadust kaugküttevõrguga, et tagada

soojusenergia hinna võimalik vähenemine Märja kaugkütte piirkonnas. Palume Tartu

linnavalitsusel esitada oma konkreetsed plaanid uute liitujate leidmiseks, sealhulgas meetmed,

kuidas teavitada Märja aleviku, korteriühistute ja mitte-liitunud hoonete omanikke kaugkütte

eeliste ja kasutusvõimaluste kohta ning suunata neid kaugkütte kasutusele.

Oleme varasemalt Teid selles küsimuses juba informeerinud ning märkinud, et ettevõte on

viimastel aastatel investeerinud Märja kaugkütte uuendamisse ja arendamisse üle 3,86 miljoni

eurot ( s.h KIK toetus 1,48 miljonit eurot), et tagada piirkonnale töökindel ja

keskkonnasäästlik soojusvarustus.

Soojusenergia hind kujuneb Konkurentsiameti kinnitatud kulupõhise metoodika alusel ja

hinnalangus saab olla võimalik ainult juhul, kui kaugkütte tarbimismaht kasvab.

Oleme teostanud piirkonnas uuringu, meie andmetel on hetkel Märja alevikus 54 elamut ( lisa 1

kinnistute aadressid), mis ei ole kaugküttevõrguga liitunud ning kasutavad alternatiivseid

soojusallikaid. Lisaks sellele kasutab 7 olemasolevat tarbijatest kaugkütet vaid hoone kütmiseks,

mitte sooja tarbevee soojendamiseks. Sooviksime kaugkütte kasutuse laiendamist ka tarbevee

soojendamiseke, kuna see lahendus on kõrge elektrihinna taustal märkimisväärselt soodsam ja

keskkonnasõbralikum kui soojendada tarbevett elektriliste boileritega.

Arvestades, et elektrienergia keskmine börsihind on püsinud –150 €/MWh ning tiputundidel

ületanud ka 200 €/MWh, on kaugkütte kasutamine tarbevee soojendamiseks tarbijatele selgelt

soodsam ja kuluefektiivsem lahendus.

Ettevõtte analüüsi kohaselt on soojusenergia hinna alandamine võimalik juhul, kui

kaugküttevõrguga liitub uusi tarbijaid ning olemasolevad 7 tarbijat, kes ei soojenda tarbevett

kaugküttevõrgu kaudu, hakkaksid seda tegema.

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Ainult tarbevee soojendamine kaugküttevõrgu kaudu suurendaks tarbimismahtu ligi 10% mis

vähendaks küttekulu ühiku kohta umbes 5 %

Leiame, et kaugkütte laialdasem kasutuselevõtt ja uute tarbijate liitumine on ka Tartu

linnavalitsuse strateegilistes huvides – nii elanike energiakulude vähendamise, energiatõhususe

tõstmise kui ka linna rohepoliitika eesmärkide saavutamise seisukohast.

Ootame linnavalitsuselt konkreetset tegevusplaani uute liitujate leidmiseks, sealhulgas

meetmeid, kuidas Linnavalitsus aitab teavitada Märja aleviku, korteriühistute ja mitte-liitunud

hoonete omanikke kaugkütte eeliste ja kasutusvõimaluste kohta ning suunata neid kaugkütte

kasutusele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tatjana Karhu

N.R. Energy OÜ

juhatuse liige

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Tartu Linnavalitsus Teie: 17.06.2025.a. nr 21.3-1.2/06038

Raekoja plats 1 a, Meie: 30.06.2025.a. nr 20250630

50089 Tartu.

[email protected]

[email protected]

Vastus Tartu Linnavalitsuse kirjale nr 21.3-1.2/06038 seoses Märja aleviku kaugküttega

Lugupeetud Raimond Tamm

Täname Teid 17.06.2025 saadetud vastuse eest meie ettepanekule koostööks uute tarbijate liitmiseks Märja aleviku kaugküttevõrguga soojusenergia hinna alandamise eesmärgil. Mõistame Teie muret piirkonna kaugkütte hindade pärast ning soovime omalt poolt täpsustada mõningaid olulisi aspekte ning pakkuda konstruktiivseid lahendusi tekkinud olukorrale. 1. Märja aleviku kaugküttehinna kujunemine Soovime selgitada, et kaugküttehinna kujunemisel Märja alevikus on olulist rolli mänginud mitmed välised tegurid, mis ei sõltu otseselt N.R. Energy OÜ tegevusest. Nende seas on:

• Investeeringute maht tarbijate arvu kohta: Väiksemates asulates nagu Märja on investeeringud kaugküttesüsteemi infrastruktuuri suured, kuid jagunevad märksa väiksema hulga tarbijate vahel, kui suurlinnade kaugküttesüsteemides.

• Ehitushindade järsk kasv: see on mõjutanud oluliselt uue katlamaja rajamise kogumaksumust.

• Katlamaja ehituseks sobiva asukoha probleem: Oleme sunnitud olnud investeerima täiendavalt maasse ja teedesse, kuna ei saanud katlamaja ehitada esialgses, tänase asukoha läheduses asunud optimaalses asukohas, kuhu oleks olnud võimalik rajada infrastruktuur oluliselt väiksemate kuludega. See kasvatas investeeringu maksumust 633 657 euro võrra, mis omakorda mõjutab otseselt kaugkütte hinda.

• Tarbijate arvu ja tarbimismahtude vähesus: Märja alevikus on hetkel väike arv kaugkütte tarbijaid ning ka olemasolevate tarbijate puhul ei kasutata soojusenergia täispotentsiaali.

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

2. Tehtud investeeringud ja tööd Märja aleviku kaugküttesüsteemi kaasajastamiseks N.R. Energy on investeerinud Märja aleviku kaugküttesüsteemi arendamisesse järgnevalt:

• Märja katlamaja ehitus maksumuses 3,8 miljonit eurot, millest N.R. Energy OÜ omafinantseering moodustas 60% (2,3 miljonit eurot).

• Erinevalt algselt planeeritud asukohast oli N.R. Energy sunnitud ostma uue krundi, ehitama 400 meetrit uut teed ning investeerima täiendavalt infrastruktuuri, mis tõstis projekti maksumust 633 657 euro võrra.

• Kokku on N.R. Energy investeerinud Märja piirkonda viimase 5 aasta jooksul ligikaudu 4 miljonit eurot.

Oluline on rõhutada, et N.R. Energy tegi põhjaliku analüüsi enne investeeringute alustamist. Meie ettevõte mõistis adekvaatselt, et olemasolev katlamaja oli amortiseerunud ning ei olnud enam piisavalt ohutu ega energiatõhus. Seisime valiku ees – kas müüa kogu piirkond või alustada tõsiste investeeringutega. Meil olid kohustused tulenevalt SMAK-ist ja teistest Eesti normatiividest ning seadustest. Meie initsiatiivil toimusid läbivaatus ja läbirääkimised tolleaegse Fortum Tartu (praeguse Gren Tartu AS) esindajatega 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses. 2020. aasta veebruaris tegid Fortum Tartu esindajad ülevaatuse, mille järel saime nende poolt eitava vastuse meie müügipakkumisele. Tänaseks valminud katlamaja on saanud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingult Tõhusa Kaugkütte märgise, mis kinnitab, et tegemist on keskkonnasõbraliku ja energiatõhusa lahendusega. Uus katlamaja tagab tarbijatele stabiilse varustuskindluse ning keskkonnasõbralikuma kütmisviisi, kasutades taastuvat kohalikku hakkepuitu. 3. Hinnakujundus ja -muutused Soovime täpsustada, et kaugkütte piirhinna kinnitab Konkurentsiamet kulupõhise metoodika alusel. Piirhinna tõstmine on olnud vajalik tulenevalt kasvanud sisendhindadest ning investeeringutest uude katlamajja. Samas oleme hinnapoliitikat põhjalikult üle vaadanud ning võime teatada, et 07.07.2025 esitame Konkurentsiametile korrigeeritud hinnamuudatuse taotluse. Varasemalt esitatud taotluses oli soojusenergia hind 149,10 €/MWh (käibemaksuta ), uues taotluses on hinnaks 136,61 €/MWh (käibemaksuta), mis on ligikaudu 8,4% madalam esialgselt taotletud hinnast. Madalama hinnataotluse esitamise põhjused on järgmised:

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

1. Sisendkulude täpsem hindamine: Oleme saanud täiendavaid andmeid kütuse hinnaliikumiste kohta ning prognooside kohaselt on hakkepuidu hinna tõus stabiilsem kui varasemalt eeldatud. See võimaldab meil täpsemalt planeerida muutuvkulusid.

2. WACC (kaalutud keskmine kapitali hind) muudatus: Alates 01.07.2025 rakendub uus madalam WACC määr, mis mõjutab positiivselt põhjendatud tulukuse komponenti piirhinna arvutuses.

3. Efektiivsem majandamine: Oleme leidnud võimalusi seadmete töö optimeerimiseks ja halduskulude kokkuhoiuks, mis võimaldab vähendada survet hinnale.

4. Pikaajaline strateegia Märja elanike toetamiseks: Mõistame Märja elanike muret kaugkütte hinna pärast ning soovime näidata oma pühendumust piirkonna heaolule, tehes omalt poolt pingutusi taskukohasema hinna saavutamiseks.

Rõhutame, et ka madalamal tasemel hinnatõus on vajalik teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, kuid anname endast parima, et mõju tarbijate jaoks oleks võimalikult väike. 4. Ettepanekud koostööks ja lahendused piirkonna kaugküttehinna alandamiseks Oleme põhjalikult analüüsinud erinevaid võimalusi Märja aleviku kaugkütte hinna alandamiseks ning soovime pakkuda järgmiseid lahendusi, mille elluviimine eeldab konstruktiivset koostööd N.R. Energy OÜ, Tartu Linnavalitsuse ja kaugkütte tarbijate vahel: 4.1. Tarbimismahtude suurendamine Oleme kaardistanud Märja alevikus 54 hoonet, mis võiksid liituda kaugküttevõrguga. Tarbimismahtude suurendamine aitab jaotada püsikulusid suurema arvu tarbijate vahel, mis võimaldab alandada soojusenergia ühikuhinda. Meie analüüs näitab järgmisi võimalusi:

• Stsenaarium 1: Olemasolevate tarbijate üleminek tarbevee soojendamisele kaugküttega suurendaks soojusenergia müügimahtu 190 MWh võrra aastas, mis võimaldaks alandada soojusenergia hinda tasemele 131,50(käibemaksuta ) €/MWh .

• Stsenaarium 2: 15 uue tarbija (peamiselt ettevõtted ja suuremad kortermajad) liitumine kaugküttevõrguga suurendaks müügimahtu 1070 MWh võrra aastas, mis alandaks hinda tasemele 121,27 (käibemaksuta )€/MWh.

• Stsenaarium 3: Kõigi 55 potentsiaalse tarbija liitumine suurendaks müügimahtu 1800 MWh võrra aastas, võimaldades alandada hinda tasemele 109,32(käibemaksuta ) €/MWh.

• Stsenaarium 4: Kui Tartu Linnavalitsus investeeriks uute torustike ehitusse (hinnanguliselt 900 000 eurot), oleks võimalik alandada soojusenergia hinda tasemele 99,06 (käibemaksuta )€/MWh, mis on juba märksa lähemal Tartu linna kaugkütte hinnale.

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Selle teostamiseks on meil juba tehtud tööd potentsiaalsete klientide kaardistamisega. Oleme kontakteerunud 15 suurema potentsiaalse kliendiga, kellest 7 on juba avaldanud valmisolekut liituda kaugküttevõrguga. Teistega suhtlemine jätkub. Lisaks on meil sõlmitud 9 liitumislepingut uute ehitatavate hoonetega ning 3 lepingut praegu alternatiivseid küttelahendusi kasutavate hoonetega. Nagu meie arendusjuht Lia Reks kinnitab, viime igapäevaselt läbi aktiivset tööd uute klientide leidmiseks. Helistame potentsiaalsetele klientidele ning planeerime lähiajal külastada Märja alevikku, et vestelda otse nende potentsiaalsete klientidega, kelle kontaktandmeid pole internetist võimalik leida. Eelkõige puudutab see eramuid ning väiksemaid 2-4 korteriga maju, mille omanikega on vaja kohapeal kohtuda. Palume Tartu Linnavalitsuse aktiivset tuge:

• Teavitustegevused Märja aleviku elanikele kaugkütte eelistest ja kaugküttele ülemineku võimalustest

• Uusarenduste suunamine kaugküttega liitumisele • Kaugküttega liitumise nõuete lihtsustamine ja liitumistasu soodustuste süsteemi

väljatöötamine 4.2. Kaugküttesüsteemi edasiarendamine koostöös Mõistame, et soovite uurida Märja aleviku kaugküttepiirkonna ja Tartu linna kaugküttepiirkonna ühendamise võimalusi. N.R. Energy on avatud konstruktiivsele arutelule selles küsimuses, kuid soovime rõhutada järgmisi aspekte:

• N.R. Energy on investeerinud Märja piirkonda märkimisväärseid summasid (kokku ca 4 miljonit eurot), usaldades, et Tartu linn toetab meie tegevust kaugküttepiirkonna arendamisel.

• Enne uue katlamaja rajamist pakkusime piirkonna müümist Gren Tartu AS-ile (tollal Fortum Tartu), kuid nad ei olnud sellest huvitatud. Meie initsiatiivil toimusid ülevaatused ja läbirääkimised 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses, kuid peale põhjalikku ülevaatust saime eitava vastuse meie pakkumisele.

• Oluline on märkida, et kui Tartu Linnavalitsus oleks lubanud meil ehitada katlamaja algselt planeeritud asukohta, oleksid investeeringud olnud 633 657 euro võrra väiksemad, mis oleks kajastunud ka märkimisväärselt madalamas soojusenergia hinnas tarbijatele.

• Oleme valmis arutama erinevaid koostöömudeleid, mis arvestavad nii Märja aleviku elanike huve kui ka N.R. Energy OÜ poolt tehtud investeeringuid.

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

5. Lõpetuseks Mõistame, et kaugkütte hind on Märja aleviku elanikele oluliseks probleemiks. Soovime kinnitada, et N.R. Energy OÜ eesmärk on tagada kvaliteetne ja keskkonnasõbralik soojusvarustus võimalikult optimaalse hinnaga. Oleme veendunud, et konstruktiivse koostöö ja ühiste pingutustega on võimalik leida lahendused, mis rahuldavad kõiki osapooli. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tatjana Karhu Juhatuse liige N.R. Energy OÜ Koopia: Martin Mäesalu

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ

N.R. Energy OÜ

Registrikood 12364776 KMKR EE101802288 Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 30331, EESTI

COOP Pank IBAN: EE764204278614557706

e-post: [email protected] tel. +(372) 336 7777

Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1 a,

50089 Tartu.

Teie: 01.07.2025 nr 21.3-1.2/06038

Meie: 07.07.2025 nr 20250707

Märja aleviku kaugküttest

Lugupeetud Tartu linnavalitsus

Täname dokumendi ning Tartu Linnavalitsuse toetuse eest kaugküttevõrgu arendamisel ja

potentsiaalsete liitujate leidmises.

Vastuseks küsitule teavitame, et potentsiaalsete liitujatega oleme jõudnud suuliste kokkulepete

sõlmimiseni. Konkretiseeritud teavet oleme valmis väljastama alates hetkest, mil kokkulepped on

nõuetekohaselt allkirjastatud ja õiguslikult siduvas vormis on teada täiendavalt tarbitavad

soojakogused.

Oleme korduvalt väljendunud, et Märja tarbijatele on võimalik pakkuda arvestatavalt

tarbijasõbralikumat hinnataset ja see on saavutatav tarbijate lisandumisega. Seega jätkame tööd

uute tarbijate leidmiseks ja väljendame tänu sellekohase abi ning toetuse eest! Eesmärk on

tarbijatele tagada mõistlik hinnatase.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tatjana Karhu

N.R. Energy OÜ

juhatuse liige

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1a

50089, Tartu

N.R. Energy OÜ

Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila vald

30331, Ida-Viru maakond

Gren Tartu AS

Sõbra 54/1

50106, Tartu

Meie: 08.07.2025 nr 7-19/2025-267-1

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected], [email protected], [email protected]

Märja aleviku soojusvarustuse tulevikuperspektiivid

Konkurentsiamet pöördub Tartu Linnavalitsus, N.R. Energy OÜ, Gren Tartu AS ja Märja

võrgupiirkonna soojuse tarbijate poole, sest näeme tulevikuprobleeme seoses Märja

võrgupiirkonnaga. Märja võrgupiirkonna käitamise kulud, sestap ka lõppkulu tarbijale, kujuneb

potentsiaalselt ülimalt kõrgeks. See võib seada löögi alla tarbijate toimetuleku aga ka

vähendada Märja kui linnalähedase elukeskkonna atraktiivsust.

Tänane võrguettevõtja ja soojuse tootja N.R. Energy OÜ on teinud Märja tootmisseadmetesse

ja -hoonesse võrgupiirkonna suurust arvestades väga kõrge maksumusega investeeringud (vt

Märja aleviku hakkpuidu katlamaja | Keskkonnainvesteeringute keskus), mille mõju müüdava

soojuse lõpphinnale on märkimisväärne. Et investeeringukulu koos tulukusega tagasi teenida,

taotleb N.R. Energy OÜ täna Konkurentsiametilt Märja võrgupiirkonnas soojuse piirhinna

149,10 €/MWh (käibemaksuta) kooskõlastamist.

Trassikadude vähendamiseks ja võrgu töökindluse tõstmiseks on lähiajal Märja

võrgupiirkonnas veel vajalik teostada mahukad investeeringud soojusvõrkude

rekonstrueerimisse. Trassikadude vähendamise ja rekonstrueerimise kuludega taotletud

hinnas veel arvestatud ei ole.

Nende kahe teguri koosmõjul – juba teostatud investeeringud tootmisesse ja tulevased

kulutused soojusvõrkudesse trassikao vähendamiseks – soojuse lõpphind tarbijale kasvab juba

lähiajal ning jätkab ka tulevkikus kasvamist.

Lisaks sellele, et soojusvarustus peab olema kindel ja usaldusväärne, peab ta olema ka

efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnale ja tarbijate vajadustele vastav. On märkimist

väärt, et Märja võrgupiirkonna vahetus läheduses asuvas võrgus (Tartu linna võrgupiirkond) on

soojusvarustuse kulu ja hind tarbijale enam kui poole võrra väiksem. Tartu linna

kaugküttevõrgus tegutseva Gren Tartu AS-i tänane soojuse hind on 64,69 €/MWh

(käibemaksuta).

Eelnevast saab järeldada vaid üht - monopoolses seisundis võrguettevõtja ja soojuse tootja

investeeringud peavad olema läbimõeldud ja mõistlikud, et tagada soojusega varustamine

põhjendatud hinnaga. Mööname, et põhjendatud hind ei pruugi olla alati sama mis taskukohane

hind. Samas on monopoolses seisundis kaugküttevõrgu ettevõtjal ja soojuse tootjal alati ka

endal kohustus valida selliseid ärilisi lahendusi, mis lisaks tema enda ärihuvidele teenib ka

ühiskonna heaolu ja tarbijate huvisid. Seepärast ei saa me kuidagi nõustuda, enamgi veel,

Konkurentsiameti arvates on see lausa lubamatu, et Märja võrgupiirkonnas on tehtud

investeeringuid, mis ei pruugi olla põhjendatud, enamgi veel, mis ei arvesta tarbijate huve.

Märja võrgupiirkonnas tehtud investeeringud on kõrgemad kuludest, mis oleksid olnud

vajalikud, et Märja võrgupiirkond ühendada Tartu võrgupiirkonnaga. Märja ja Tartu

võrgupiirkondade ühendamisel oleks selle mõju Tartu võrgupiirkonna tariifile marginaalne,

samas kui Märja võrgupiirkonna ühendamisel Tartu piirkonnaga langeks soojuse hind Märja

tarbijatele oluliselt.

Pidades silmas eelkõige tarbijate huve, ning lähtudes asjaolust, et Märja võrgupiirkonna vahetus

läheduses on oluliselt soodsama opereerimiskuluga võrk, soovitame, et:

(i) N.R. Energy OÜ annab vabatahtlikult võrguettevõtja kohustused üle Gren Tartu AS-ile

(kaugkütteseadus § 14 lõige 6) või

(ii) Tartu linn loob võimaluse tegutseda Märja alevikus teise võrguettevõtjana Gren Tartu

AS-l, kui ettevõtja sellega nõus on. Nimelt on Tähtvere Vallavolikogu (haldusreformi

tulemusel on Tähtvere valla õigusjärgne Tartu linn) 21.08.2009 määrusega nr 7

määratud Märja ja Ilmatsalu alevike kaugküttepiirkonnad. Kaugküttepiirkonna määrab

ja vajaduse korral muudab kohaliku omavalitsuse üksus, lähtudes kohalikest oludest ja

arengukavadest. Usume, et Märja aleviku ja Tartu linna võrgupiirkondade liitmine

ühtseks võrgupiirkonnaks oleks parim lahendus tagamaks Märja aleviku elanike huve.

Tartu linna ja Märja aleviku võrgupiirkondade ühendamine võiks anda ka sünergia läbi selle, et

võimaldab optimeerida kulusid, hajutada investeeringuid ning tagada läbipaistvam, stabiilsem

ja prognoositavam hinnapoliitika.

Julgustame osapooli eelnimetatud asjaolusid kaaluma. Seejuures märgime, et võrguettevõtja

kohustuste üleandmine teistele ettevõtjale ei ole esmakordne praktika. Energiakriisi aastal

(2022), eesmärgiga tagada tarbijatele taskukohane toasoojus, Konkurentsiamet tegi Adven

Eesti AS-le ettepaneku anda Utilitas Tallinn AS-le üle need Tallinna linnas asuvad

võrgupiirkonnad, kus ettevõtjal endal puudus lihtne ja kiire võimalus soojuse hindade mõju

leevendamiseks tarbijatele (Adven ja Utilitas kavatsevad ühendada Tallinnas kaugküttevõrgud

| Majandus | ERR). Mõistlikust käitumisest ja tarbijate kasust tulenevalt liideti Adven Eesti AS-

i võrgupiirkondades Nõmmel, Põhja-Tallinnas, Kesklinnas ja Pirital 251 hoonet Tallinna

ühtse võrgupiirkonnaga alates 01.10.2022 (Adveni Tallinna kliendid liidetakse oktoobrist

Utilitase kaugkütte võrgupiirkonnaga - Utilitas).

Ka N.R. Energy OÜ omab piisavat praktikat võrguettevõtja kohustuste üleandmisel (Abja,

Aravete jm) teistele võrguettevõtjatele.

Loodame Teiepoolsele mõistmisele ja aktiivsele tegutsemisele selle olulise küsimuse

lahendamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Terje Sinik

667 2585

[email protected]