Lääne-Virumaa Haljala vald Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu avalik väljapanek

Detailplaneeringu illustratsioon

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja tn 1

44314 RAKVERE

Tel +372 5330 2290

Registreering nr. EEP000183

Reg. nr. 11003881

www.projekteerimiskeskus.ee

Töö nr. 205/1119

Tellija: Haljala Vallavalitsus

Asukoht: Haljala vald, Essu küla, Visuoja ja Madismäe mü

ESSU KÜLA VISUOJA JA MADISMÄE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Juhataja: K. Õisma

Koostaja: R. Efert (maastikuarhitekt; dipl. MD 001277)

RAKVERE 2020-2022

Vaatedplaneeringualale

Foto 1. Vaade olemasolevatele hoonetele Varangu-Essu teelt.

Foto 2. Tulekustutusvee võtukoht

Foto 3. Planeeringuala hoov, Pahla alajaam

Foto 4. Vaade planeeringualalt Lepa kinnistule

Foto 5. Planeeringuala lõunaosa, planeeritava noorkarjalauda persp. asukoht vasakul.

Foto 6. Olemasolevad lägahoidlad, planeeritava lägahoidla persp. asukoht vasakul.

Väljavõte Haljala valla üldplaneeringust

Planeeringuala

Koostas: Riiu Efert

15.05.2020

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

3

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA KOOSTAJA

Käesolevaga koostatakse detailplaneering Haljala vallas Essu külas asuvatele Visuoja

ja Madismäe maaüksustele. Detailplaneeringu nimetus on “Essu küla Visuoja ja

Madismäe maaüksuste detailplaneering”.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on maaomaniku Osaühingu Õitseng tegevjuhi

Kristjan Mitt avaldus Haljala Vallavalitsusele ja Haljala Vallaolikogu poolt 24. aprillil

2019. a välja antud otsus nr 94 “Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas

Visuoja ja Madismäe maaüksusele”.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on:

 Haljala valla üldplaneeringu muutmine:

 ehitusõiguse määramine noorkarjalauda ja lägahoidla rajamiseks;

 ehitusõiguse määramine tehnilise taristu rajamiseks;

 ehitise olulisemate arhitektuur-ehituslike tingimuste seadmine;

 juurdepääsude, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;

 haljastuse, heakorrastuse ja keskkonnakaitseliste põhimõtete seadmine;

 muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste

ulatuse määramine.

Detailplaneeeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-

planeerija Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277.

2. LÄHTEOLUKORD

2.1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed

Planeeritava ala pindala on ligikaudu 11,7 hektarit.

Madismäe maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0011) pindala on 50,0 ha, Visuoja

maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0028) pindala on 49,99 ha. Mõlema maaüksuse

maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

4

2.2 Olemasolevad sihtotstarbed

Planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud.

Kinnistutest ida pool paikneb riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee (katastritunnus

19003:002:1480). Visuoja maaüksuse ning riigitee katastriüksuse vahel paikneb

maatulundusmaa sihtotstarbega Ritsika (katastritunnus 19003:002:0119) maaüksus,

mille maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Visuoja ja Madismäe maaüksuste

sees paikneb Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), mille maakasutuse

sihtotstarve on elamumaa. Visuoja maaüksuse sees paikneb Pahla alajaama kinnistu

(katastritunnus 19003:002:1130), mille maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa.

Visuoja maaüksusest põhja pool paikneb Vendla kinnistu (katastritunnus

19003:002:0072), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa.

2.3. Ehituslik ja looduslik situatsioon

Olemasolevat situatsiooni kajastavad joonised “Situatsiooniskeem” (leht 1/4) ja

“Olemasolev olukord” (leht 2/4). Joonistel on näidatud olemasolevad ehitised ja

tehnovõrgud, samuti kitsendustega kaetud alad.

Visuoja ja Madismäe maaüksused asuvad Essu küla keskusest linnulennul umbes 1,6

kilomeetri kaugusel.

Maaüksused on hoonestatud. Madismäe maaüksusel paiknevad Ehitisregistri andmetel

sõnnikuhoidla, laguun-tüüpi lägahoidla, küün, sõnnikuhoidla, veiselaut ja Madismäe

päikeseelektrijaam. Madismäe kinnistul paiknev biotiik on Ehitisregistri andmetel

lammutatud.

Visuoja maaüksusel paiknevad kaks silohoidlat, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün,

praagahoidla, tuletõrje veehoidla, tahkesõnnikuhoidla, puurkaev ja kütusehoidla.

Lepa on lähim hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistu, mille lõunapiir paikneb

158 meetri kaugusel Madismäe kinnistul asuvast farmihoonest.

Visuoja ja Madismäe maaüksusi läbib ida lääne suunas 17167 Varangu-Essu teelt

algav 4 meetri laiune kruusakattega tee. Tegemist on avalikus kasutuses oleva teega.

Hoonetest põhja pool on algusega riigiteelt olemas teine 5,2 meetri laiune

kruusakattega tee, mis viib olemasolevate ehitisteni. Juurdepääsud planeeringualale

on tagatud neid teid mööda. Teede katendid on heas seisukorras ning

liiklusintensiivsus on madal. Teid kasutavad peamiselt põlluharijad, kohalikud

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

5

elanikud ja nende külalised. Liiklusvahenditeks on põhiliselt sõiduautod ja

põllutöömasinad. Kõnniteed puuduvad.

Kõlvikuliselt on mõlemal maaüksusel tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa

moodustavad looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne). Kraavid

kulgevad paralleelselt teedega. Maaüksustele on välja ehitatud kuivendussüsteemid

koos niisutussüsteemiga. Kuna niisutussüsteemi pole kaua kasutatud, on see ilmselt

amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu.

Visuoja maaüksustel paiknevad madalpinge elektrimaakaablid ja madal- ning

keskpinge elektriõhukaablid. Madismäe maaüksusel paiknevad madalpinge

elektrimaakaablid, mis varustavad lägahoidlaid elektriga ning lauda ja lägahoidlate

vahelised kanalisatsioonitorud. Visuoja maaüksusel paiknevad tehnovõrkudest veel

puurkaev ja tulekustutusveehoidla.

2.4. Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku

omavalitsuse nõudmistele ning kinnistu omaniku soovidele ning vajadustele.

Ehituslikust seisukohast on tegemist loomakasvatushoonete rajamisega selleks sobival

maa-alal olemasoleva sama kasutusotstarbega hoonete kõrvale. Planeeringulahenduse

elluviimisel on võimalik arendada loomakasvatust ilma uut tehnilist taristut rajamata.

Piisab tehnovõrkude laiendamisest uude hoonesse ja lägahoidlasse.

Planeeritav krunt on piisavalt avar, et mahutada sellele veel üks laut ja lägahoidla.

Tegemist on loomakasvatuseks ja põllumajandustoodete tootmiseks sobiva

piirkonnaga. Loodav hoonestus peab sobima antud keskkonda.

2.5. Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja

kehtivad detailplaneeringud

Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Haljala valla üldplaneering.

Haljala valla volikogu kehtestas Haljala valla üldplaneeringu 18. mail 2010. a

määrusega nr 10. Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringuga kavandatu

elluviimiseks, kuid sellega võib ka põhjendatud vajadusel taotleda üldplaneeringu

põhilahenduse muutmist.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

6

Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks

reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur-

rohumaa.

Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida põllumajandushoonet,

mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada detailplaneering.

Lähtudes üldplaneeringust tuleb loomapidamishoonete rajamisel arvestada

üldplaneeringu tabelis 4 toodud kujadega.

Tabelist 4 lähtuvalt on planeeritava veiste noorkarjalauda kuja 700 meetrit. Käesoleva

detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Haljala valla üldplaneeringu

põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud

loomapidamishoone kuja osas. Kuna lähemal kui 700 meetrit asub elamuid, siis on

detailplaneeringu algatamisel sellega arvestatud ja tehakse ettepanek vähendada

üldplaneeringus kehtestatud kuja 250 meetrini.

Uue loomapidamishoone kuja 700 meetrit arvestatakse:

1. maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel paiknevad elamud,

2. elamumaa sihtotstarbega kinnistud (elamutega või ilma elamuteta).

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt jäävad 700 meetri raadiusesse uue

loomapidamishoone hoonestusalast:

1. Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), maakasutuse sihtotstarve

elamumaa;

2. Ritsika kinnistu (katastritunnus 19003:002:0119), maakasutuse sihtotstarve

maatulundusmaa;

3. Kalju kinnistu (katastritunnus 19003:002:1161), maakasutuse sihtotstarve

maatulundusmaa;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

7

4. Kruusamäe kinnistu (katastritunnus 19003:002:0851), maakasutuse

sihtotstarve maatulundusmaa;

5. Kaasiku kinnistu (katastritunnus 19003:002:0009), maakasutuse sihtotstarve

maatulundusmaa;

6. Tammispea tee 18 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0079), maakasutuse

sihtotstarve elamumaa;

7. Tammispea tee 17 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0254), maakasutuse

sihtotstarve elamumaa;

8. Tammispea tee 13 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0109), maakasutuse

sihtotstarve elamumaa;

9. Tammispea tee 15b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0253), maakasutuse

sihtotstarve elamumaa;

10. Tammispea tee 13b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0117), maakasutuse

sihtotstarve elamumaa.

Lähim olemasolev elamu Kalju kinnistul jääb kaugemale kui 210 meetrit, teised

elamud jäävad kaugemale kui 250 meetrit planeeritavast põllumajandushoone

hoonestusalast.

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haljala valla üldplaneeringu

põhilahendust. Planeeritakse vähendada Haljala valla üldplaneeringuga kehtestatud

loomapidamishoone kuja Visuoja ja Madismäe maaüksustel. Detailplaneering teeb

ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda

hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210

meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4

“Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”.

Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal ja lähiümbruses puuduvad.

3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMIS LAHENDUS

3.1. Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve

Koostatud detailplaneering ei tee ettepanekut kruntide jagamiseks. Koostatav

detailplaneering teeb ettepaneku säilitada olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed:

Visuoja ja Madismäe maaüksustel jätta maakasutuse sihtotstarbeks 100%

põllumajandusmaa, katastris 100% maatulundusmaa. Põhjuseks on asjaolu, et

Madismäe maaüksusel saaks määrata ainult 7% ja Visuoja maaüksusel ainult 2%

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

8

maast põllumajandusliku tootmisehitise maaks. Maaüksusele ei ole proprtsionaalne

määrata eraldi nii väikest maakasutuse sihtotstarvet.

3.2. Ehitusõigus

Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritav hoonestusala, mis

paikneb vähemalt 4 meetri kaugusel maaüksuste piiridest. Ehitustegevus on

planeeritud olemasoleva farmikompleksi territooriumile.

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi, millel puudub oluline

keskkonnamõju, võib vajadusel ehitada ka väljapoole hoonestusala.

Pos 1 maksimaalne täisehitusprotsent on 31%, Pos 2 maksimaalne täisehitusprotsent

on 14%.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt määratakse Madismäe ja Visuoja maaüksustele

ehitusõigus loomapidamishoonete kompleksi laiendamiseks. Kummalegi maaüksusele

on planeeringulahenduse kohaselt lubatud ehitada kokku 4 hoonet, kokku võib kahel

maaüksusel olla kuni 8 hoonet.

Üldplaneeringu punkt 1.10 käsitleb põllumajanduslikku reostust. Haritava maa ühe

hektari kohta tohib pidada kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi.

Pos 1 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid ja lisaks

olemasolevatele rajatistele kuni 1000 m² rajatisi.

Pos 2 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid. Rajatisi

juurde ei planeerita.

Maaüksustele võib ehitada kuni kahekorruseliseid hooneid kõrgusega kuni 10,0

meetrit ja rajatisi kõrgusega kuni 5 meetrit. Hooned projekteeritakse minimaalselt

ühekorruselised ja minimaalselt vastavad TP3 klassi nõuetele. Lähtudes tuleohutuse

nõuetest on tegemist 1. tuleohuklassi kuuluva ja minimaalselt II tulekaitsetasemega

VI kasutusviisiga hoonega (tööstus- ja laohooned). Maksimaalne lubatud kõrgus 14

meetrit.

Planeeringulahenduses on näidatud ehitiste soovituslikud asukohad.

Tähtis on hoonete funktsionaalsus. Kaasaegsed hooned projekteeritakse optimaalse

pindalaga ja lihtsate vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitav fassaade

liigendada.

Hoonete välisviimistlus ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt

hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobima kinnistu ning seda ümbritseva

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

9

keskkonnaga. Hoonete värvilahendused määratakse projektiga. Välisviimistluses on

valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Hoonete ehitamiseks ja

viimistlemiseks kasutatakse tootmishoonetele sobivaid ehitustooteid ja materjale.

Hoone katuse kuju ja täpne katusekalle lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus

lähtudes konkreetsetest vajadustest.

Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib

uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, elektri

madalpingeliinidest kaugemale kui 2 meetrit ja elektri keskpingeliinidest kaugemale

kui 10 meetrit.

Ehitatavad hooned tuleb (vt siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ §12) vajadusel

sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks.

Arhitektuurne ehitusprojekt tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea

ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi.

Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Haljala valla üldplaneeringus.

Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala

Vallavalitsusega.

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

4. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult

kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine

planeeringualal toimub vastavalt Ehitusseadustikus ja Liiklusseaduses kehtestatud

nõuetele. Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja

korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik.

Juurdepääsud planeeringualale on olemas riigimaanteelt 17167 Varangu-Essu tee.

Planeeritavad hoonestusalad jäävad ca 121 m kaugusele maantee katendist.

Planeeringualal pargivad peamiselt traktorid koos haakeriistadega ning mõned

sõiduautod. Parkimiskohtade arv olemasolevatel platsidel on piisav.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

10

5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel

Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis

jõustus 01.07.2015 a.

Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud

olemasoleva keskpinge elektriõhuliinist, madalpinge elektriõhuliinist ja sidekaablist

tulenevad kitsendusalad. Keskpinge õhuliini kaitsevöönd on 10 m liini teljest,

madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2 m liini teljest ning maakaabli kaitsevöönd on 1

m maakaabli teljest.

Avalikult kasutatava riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee kaitsevöönd on 30 meetrit

äärmise sõiduraja välimisest servast. Külgnähtavuse ala on 20 meetrit tase rahuldav

V=100 km/h juures ja nähtavuskolmnurkade ulatus 320 m V=90 km/h juures.

Visuoja kinnistu idaservas on Kunda lubjakivi maardlast tulenev kitsendusala.

Haljala valla üldplaneeringuga on määratud uuteloomapidamishoonete kuja 700

meetrit. Kuja vähendamise ettepanekut vaata pt. 2.5.

Maaüksustel paikneb maaparandusehitise reguleeriv võrk Liivaaru 1 (MPS kood

1107570020030), milleks on kuivenduskraavid ja drenaažitorustikud. Maaüksuste

hoonestamisel tuleb jälgida, et olemasolevat süsteemi ei jagataks mittetöötavateks

osadeks. Süsteemi idapoolsesse ossa rajatavate ehitiste ümber tuleb rajada drenaaž,

mis ühendatakse olemasoleva drenaažisüsteemiga.

Visuoja maaüksusel paikneb puurkaev, mille sanitaarkaitseala on lähtudes

Veeseaduse §149 50 m puurkaevu tsentrist.

Olemasolevatel kraavidel on veekaitsevööd lähtudes Veeseaduse §118 1 m

põhikaardile kantud veekogu veepiirist.

6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD

6.1. Heakorrastus

Planeeringuala asub kõlvikuliselt rohumaal. Maaüksustel kasvavad üksikud puud.

Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste töö-ja elukeskkonda.

Haljastuse rajamisel arvestada kaitsevöönditega. Lepa kinnistu lõunapiirile istutada

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

11

kõrghaljastus, vähendamaks loomapidamisest tulenevaid mõjusid (vt ptk 5), milleks

on näiteks lõhnad, müra jne.

Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust.

Soovitatav on paigaldada valgustid sissesõidutee äärde või hoonete sissepääsude

kohale.

6.2. Kattega alad

Ümber rajatava noorkarjalauda planeeritakse katendiga ala. Katendiga alalt on kergem

juhtida sademevett selleks mõeldud kohta.

6.3. Piirded

Loomapidamises kasutatakse maa-alade piiramiseks elektrikarjuseid, hoonete

ümbruse ning alajaama võib ümbritseda piirdega. Piirded võib rajada kuni 2 meetri

kõrgused. Piirded peavad olema läbipaistvad. Piirded võib vajadusel rajada ööseks

suletavatena.

Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada

talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust.

7. KESKKONNAKAITSE

Lähtudes Haljala Vallavalitsuse 24. aprill 2019 korraldusest nr 94, ei kaasne

kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõjude hindamine ei

ole vajalik, detailplaneeringule koostatakse eelhinnang.

Planeeringualal tegutseb Osaühing Õitseng, kellele on väljastatud kompleksluba nr

KKL/300799 Tammispea veisefarmi käitamiseks. Kehtiva loa kohaselt peetakse

veisefarmis 460 lüpsilehma, 180 noorlooma ning 59 vasikat.

Põhjavee kaitstuse seisukohalt on tegemist on kaitsmata või nõrgalt kaitstud alaga

ning keskkonna reostustaluvus on madal.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad ehitised ning uued tehnovõrgud peavad

vastama keskkonnanõuetele.

Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ja selle ümbruses

ei paikne.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

12

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse

ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse

§ 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad loetud

korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud

jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud

jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud peamiselt olmejäätmete

hoidmisega. Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga.

Konteiner peab olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav

rajada konteinerile eraldi ehitis või paigutada ta haljastuse varju. Prügikonteineri

tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto

juurdepääs planeeringualale on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.

Planeeringualal ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile

ehitusjäätmete konteiner.

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille

ülesanne on teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja

ohtlikke jäätmeid, seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku

jäätmeid ja suunatakse neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või

põletamisele.

8. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal Pahla alajaama kinnistul alajaam ning

maaüksusi läbivad elektri keskpinge ja madalpinge õhuliinid. Visuoja kinnistul

paiknevad puurkaev ja sidekaabel. Madismäe kinnistul on kaks lägahoidlat, kumbki

mahuga 6000m 3 .

Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis.

Tehnovõrgud“. Projekteerimistingimustes kehtestatakse konkreetsed nõuded

tehnovõrkude väljaehitamiseks.

8.1. Elektrivarustus

Planeeringujoonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on kantud olemasolevad ja

planeeritavad elektrikaablid. Planeeringualal paikneb Pahla alajaam (katastritunnus

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

13

19003:002:1130). Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe

kinnistul paikneb päikese-elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei

vajata.

Uued trassid, sealhulgas elektrikaablid projekteeritava lauda ja lägahoidlani, rajatakse

tellija kulul. Selleks esitada Elektrilevi Osaühingule kirjalik taotlus. Kaablitevõrgu

ümberehitus toimub samuti tellija kulul. Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on

näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Paigaldatavate kaablite margid

täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peavad olema paigaldatud nii, et

oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele.

Kaitsevööndid on näidatud joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis.

Tehnovõrgud”.

8.2. Side

Sidevarustus on lahendatud olemasoleva maakaabli baasil. Sidekaabli asukoht

geoalusel on orienteeruv.

8.3. Veevarustus

Visuoja maaüksusel on olemas puurkaev ja veetoru kuni laudani. Uue lauda juurde

ehitatava veetrassi sisestustorustiku läbimõõt valitakse vastavalt veetarbimis-

arvutustele. Veevärgi torustiku peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest

surveklassiga PN≥10. Veevarustuse torustiku minimaalne läbimõõt hooneteni võib

olla 110 mm, minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019.a välja antud määruse nr

61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele

nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.

Puurkaevu hooldusalas asuva maa-ala kasutamisel tuleb lähtuda Veeseadusest ja

Keskkonnaministri 24.09.2019. a määrusest nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala

moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha

hooldusnõuded põhjavee kaitseks”.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

14

8.4 Kanalisatsioon

Reoveed kogutakse olemasolevatest ja projekteeritavatest hoonetest kokku isevoolselt

ning suunatakse lägahoidlatesse. Ehitatavate kanalisatsioonitorustike materjalidena on

soovitatav kasutada plastmaterjale.

Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada keskkonnaministri 08.11.2019

määrusest nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused ” ja keskkonnaministri 31.07.2019

määruses nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded

ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“.

Põllumajanduslikus tegevuses tuleb juhinduda ka keskkonnaministri 03.10.2019

määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks

ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ toodud

nõuetest.

Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja

ehitatud.

8.5. Sademevete kanalisatsioon

Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse pinnasesse.

Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle.

8.6. Küte

Loomapidamisruume tavaliselt ei köeta. Kui uude lauta ehitatakse köetavaid ruume,

siis küttesüsteemid rajatakse elektri, alternatiivsete energiaallikate või lokaalse kütte

baasil.

8.7. Tervisekaitse

Valgustus territooriumil ja hoonetes peab olema piisav ning peasissepääsud kaetud

varikatustega. Ehitusõiguse elluviimisel ei tohi müratase planeeringu lähiümbruses

paiknevatel elamu maa-aladel ületada keskkonnanaministri 16.12.2016. a määrusega

nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” kehtestatud mürataseme normatiive. Ehitusmüra tasemed ei tohi

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

15

lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 müratase ületadamäärusega

nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehituse mõjualas asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.

2002. a määruses nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” §3 sätestatud piirväärtusi.

8.8. Maaparandussüsteemid

Maaparandussüsteemiga alale projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada

olemasoleva kuivendussüsteemi torustikega (vt ptk 5. Kaitsevööndid, piirangud,

servituudid). Vajadusel rajada uus maaparandussüsteemi torustik. Uue

maaparandussüsteemitorustiku rajamine on arendaja kohustus.

9. TULEOHUTUS

Detailplaneeringu koostamise peamisteks eesmärkideks on noorkarjalauda ehitamine

umbes 350–le veisele ning lägahoidla ehitamine Madismäe ja Visuoja maaüksustele.

9.1. Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele

normdokumentidele:

- “Tuleohutuse seadus”

- Siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;

- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid

- EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“;

- EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“;

- Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele,

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;

- Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida

Häirekeskusesse“;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

16

- CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14:

Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri;

- EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1 ja EVS-EN 62305-3:2011 ja

Piksekaitse. Osa 3;

- EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni- ja hädavalgustussüsteemid“.

9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP3

Ehitise tuleohuklass: 1. tuleohuklass

Ehitise kasutusviisi klass: VI, tööstus- ja laohooned

(põllumajandushoone)

Max hoone kõrgus: 14,0 m

Max hoonetealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev (ca 12000 m²)+2800 m 2 ;

Max rajatistealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev+1000m² rajatisi;

Max hoonetealune pind Visuoja maaüksusel olemasolev (ca 5000 m²)+2800 m 2 .

9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse rajatavad ehitised

teineteisest tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit.

Tuletõkkesektsiooni rajamise vm tule leviku takistamise nõuet ei kohaldata samal

hoonestusalal kahele erinevale kinnistule planeeritavale hoonele. Noorkarjalaut

planeeritakse kahele kinnistule, kuid on üks tervik, sest seda ei saa võõrandada eraldi

osadena. Seetõttu vaadeldakse hoone kui terviku tuleohutust ning asjaolu, et hoone

planeeritakse kahele kinnistule, ei sea täiendavaid nõudeid tule leviku takistamiseks.

Tuleohutuse seisukohalt tuleb tagada hoone tuleohutus.

Standard EVS 812-4:2018 p.9.2.3 kohaselt: kui ühekorruselise TP 3-klassi

tootmishoone kande- ja tuletõkkekonstruktsioonis on kasutatud A1-klassi

ehitusmaterjale, soojusisolatsioon vastab vähemalt A2-s1,d0–klassi nõuetele, seinte ja

lagede sisepinnad vastavad B-s1,d0-klassi nõuetele, tootmisprotsess kuulub 1.

tuleohuklassi ja eripõlemiskoormus on alla 300 MJ/m², võib standardi EVS 812-

4:2018 p.9.2.3 Tabelis 1 toodud tuletõkkesektsiooni piirpindala suurendada kuni

kolm korda, kuid tuletõkkesektsiooni piirpindala ei tohi olla üle kuni 12 000 m².

Hoonesisesed tuletõkkesektsioonid moodustatakse lähtudes Standardist EVS 812-

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

17

4:2018, sealhulgas peatükist 14. Iga planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse

ehitusprojektiga.

Planeeringualast asuvad kõik olemasolevad naaberkinnistute hooned kaugemal kui 8

meetrit. Lähim hoone Lepa kinnistul paikneb põhja pool, 188 m kaugusel

planeeringualal paiknevatest hoonetest. Uute hoonete ehitamiseks kasutatavad

ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele.

9.4. Põlemiskoormus

Loomalaudas on eripõlemiskoormus alla 300 MJ/m². Kustutamiseks vajalik

veevooluhulk määratakse VI kasutusviisiga ehitistel lähtudes tuleohuklassist,

sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i olemasolust ja

tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt. Kustutusvee

normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast

tuletõkkesektsioonist.

Tulekustutusvee normvooluhulk VI kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni

12 000 m² või kui ehitis on kaitstud AKS-ga ja selle põlemiskoormus on alla 600

MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kahe tunni kestel.

9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Farmi juurde pääseb mööda kohalikke killustikkattega teid. Kustutustöid on võimalik

teostada hoonete ümber paiknevatelt katendiga aladelt.

Planeeringualal asuvatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad

juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist maa-alal. Keelatud on

autode parkimine liikumisteedel.

Juurdepääsud planeeringualale ning sellel paiknevatele ehitistele

tulekustutustehnikaga on tagatud sissesõiduteelt, samuti on kustutustöid võimalik

teostada vajaduse korral naaberkruntidelt.

Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse

ehituslike võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja

korrustevahelised redelid rõdudel jne).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

18

9.6. Väline tulekustutusvesi

Visuoja maaüksusel on olemas tulekustutusvee võtukoht mahuga 300 m³. Lähim

Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.

10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi tööstusalad.

Kuritegevuse riske saab vähendada:

 naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

 sissepääsude turvamisega;

 riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

 piirete rajamisega;

 selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;

 territooriumi jälgitavuse tagamisega;

 hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;

 konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;

 vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud,

pingid, prügikastid, märgid);

 maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud

kohtadesse).

11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele

ehitusprojektidele. Maaüksuste ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt.

Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas

kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab

kinnistu omanik ehk Osaühing Õitseng.

Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus

§141.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

19

12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA

SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30;

8. Haljala valla üldplaneering, kehtestati Haljala Vallavolikogu määrusega nr 10,

19. mai 2010. a.;

Koostas: Riiu Efert

16. märts 2022 a.

Sisukord

Detailplaneeringu seletuskirja koosseis:

1. Detailplaneeringu koostamise alus ja koostaja ............................................................

2. Lähteolukord ................................................................................................................

2.1 Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .................................................................

2.2 Olemasolevad sihtotstarbed ..................................................................................

2.3 Ehituslik ja looduslik situatsioon ..........................................................................

2.4 Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid .........................

2.5 Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja

kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................

3. Arhitektuur-planeerimislahendus .................................................................................

3.1 Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve .......................................

3.2 Ehitusõigus ............................................................................................................

4. Liikluskorraldus ...........................................................................................................

5. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid..........................................................................

6. Heakorrastus, kattega alad ...........................................................................................

6.1 Heakorrastus .........................................................................................................

6.2 Kattega alad ..........................................................................................................

6.3 Piirded ...................................................................................................................

7. Keskkonnakaitse ..........................................................................................................

8. Tehnovõrgud ................................................................................................................

8.1 Elektrivarustus ......................................................................................................

8.2 Side .......................................................................................................................

8.3 Veevarustus ...........................................................................................................

8.4 Kanalisatsioon .......................................................................................................

8.5 Sademevete kanalisatsioon ...................................................................................

8.6 Küte ......................................................................................................................

8.7 Tervisekaitse .........................................................................................................

8.8 Maaparandussüsteemid .........................................................................................

9. Tuleohutus ....................................................................................................................

9.1 Normdokumendid .................................................................................................

9.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ..............................

9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................

9.4 Põlemiskoormus ....................................................................................................

9.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ................................................

9.6 Väline tulekustutusvesi .........................................................................................

10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................

11. Kehtestatud detailplaneeringu realiseerimise kava. Vaidlustamise võimalused ja

riskide maandamine ...........................................................................................................

12. Detailplaneeringu koostamise aluseks oleva seadusandlike aktide ja dokumentide

loetelu .................................................................................................................................

Lisad:

1. Haljala Vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamiseks ...................

2. Detaiplaneeringu algatamise kuulutus ajalehes Virumaa Teataja ...............................

3. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Madismäe maaüksus ........................................

4. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Visuoja maaüksus ............................................

3

3

3

4

4

5

5

7

7

8

9

10

10

10

11

11

11

12

12

13

13

14

14

14

14

15

15

15

16

16

17

17

18

18

18

19

1

3

4

5

5. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringu joonisest ....................................................

6. Vaated planeeringualale ...........................................................................................

7. Detailplaneeringu illustratsioon ................................................................................

Detailplaneeringu joonised:

1. Situatsiooniskeem M 1:15000

2. Olemasolev olukord M 1:1000

3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:1000

4. Maakasutuse sihtotstarbed, kujad M 1:7500

6

7

9

HALJALA VALLAVOLIKOGU

O T S U S

Võsu 22. märts 2022 nr 39

Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering (edaspidi detailplaneering) algatati

Haljala Vallavolikogu 24.04.2019 otsusega nr 94. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on

kinnistule hoonestusala määramine ehitusõiguse seadmiseks, eesmärgiga ehitada kinnistule

noorkarjalaut 350 noorloomale ja lägahoidla. Planeeringuala pindala on 11,7 ha.

Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks

üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud loomapidamishoone kuja osas. Detailplaneering teeb

ettepaneku vähendada 700 meetrilist loomapidamishoonete kuja 250 meetrini ning Kalju

katastriüksusel (19003:002:1161) 210 meetrini.

Planeerimisseaduse § 142 lg 6 alusel tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-s 4 ja

5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Detailplaneeringule keskkonnamõjude eelhinnangu „Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ koostas OÜ Severitas.

Eelhinnangust järeldub, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnahäiringu ületamist.

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-st 6 esitati Essu

küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 11.11.2021

seisukohtade andmiseks Päästeametile, Transpordiametile, Põllumajandus- ja Toiduametile,

Terviseametile, Keskkonnaametile ja Maa-ametile.

Terviseamet andis 09.12.2021 kirjaga nr 9.3-1/20/9032-4 ja Transpordiamet teatas 13.12.2021

kirjaga nr7.1-2/21/27375-2, et neil otsuse eelnõule vastuväiteid ei ole. Keskkonnaamet andis

14.12.2021 kirjaga nr 6-5/21/23899-2 teada, et nad nõustuvad, et keskkonnamõju strateegilise

hindamise koostamine ei ole vajalik. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas otsuse eelnõu

14.12.2021 kirjaga nr 6.2-2/53058 ja Päästeamet 15.12.2021 kirjaga nr 7.2-3.3/8987-2.

Tulenevalt eelnevast, planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel antud asjaomaste asutuste seisukohtadest

Haljala Vallavolikogu

Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

o t s u s t a b:

1. Jätta algatamata Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine (eelhinnang on lisatud otsusele).

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3. Otsust on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavolikogule või kaebuse Tartu

Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annes Naan

volikogu esimees

Uus tn 69-65

50606 Tartu

Tel: +372 685 1177

OÜ Severitas

www.severitas.ee

[email protected]

Tartu, 2021

Osaühing ÕITSENG

Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

2/46

Töö tellija: Osaühing ÕITSENG

Registrikood: 10000900

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Essu küla, Pargi tn 2, 45303

Telefon: +372 526 6156

E-post: [email protected]

Töö teostaja: OÜ Severitas

Registrikood: 11852485

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606

Telefon: +372 685 1177

E-post: [email protected]

Vastutav koostaja: Kerli Leetsaar, MSc

Kaido Soosaar, PhD

Liisi Nõgu, Msc

Versioon: 22.12.2021

Töö nr KL-21-022

© OÜ Severitas, autoriõigus. Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

© Osaühing ÕITSENG, varalised õigused.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

3/46

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 5

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................... 7

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ............. 7

2.2 Pinnas, mullastik ja maavarad ....................................................................................................... 10

2.3 Pinna- ja põhjavesi ......................................................................................................................... 10

2.4 Looduslik mitmekesisus .................................................................................................................. 12

2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid ................................................................................. 13

2.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond ........................................................................................................ 13

2.7 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ............................................................................... 14

2.8 Müratase ........................................................................................................................................ 14

2.9 Välisõhu seisund ............................................................................................................................. 14

3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED........................... 15

3.1 Tegevuse iseloom ja maht .............................................................................................................. 15

3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................................ 17

3.3 Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine .......................................................... 20

3.4 Tegevuse energiakasutus ............................................................................................................... 21

3.5 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...................................................................................... 21

3.6 Heide vette ..................................................................................................................................... 21

3.7 Heide pinnasesse ............................................................................................................................ 22

3.8 Heide õhku ...................................................................................................................................... 22

3.9 Müra teke ....................................................................................................................................... 25

3.10 Vibratsiooni teke ............................................................................................................................ 25

3.11 Valgushäiring.................................................................................................................................. 25

3.12 Soojus- ja kiirgushäiringud ............................................................................................................. 25

3.13 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................ 25

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE ......................................................... 27

4.1 Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang ................................................... 27

4.1.1 Veisefarmi laiendamine ......................................................................................................... 27

4.1.2 Laiendatud veisefarmi käitamine .......................................................................................... 29

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

4/46

4.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest ...... 32

4.2.1 Veisefarmi laiendamine ......................................................................................................... 32

4.2.2 Laiendatud veisefarmi käitamine .......................................................................................... 32

4.3 Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega ............................................................ 33

4.4 Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ....................................................... 33

5 KOKKUVÕTE ......................................................................................................... 35

LISAD ......................................................................................................................... 36

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

5/46

1SISSEJUHATUS

Keskkonnamõjude strateegilise eelhindamise objektiks on Essu külas asuva Visuoja ja Madismäe

Visuoja maaüksuse kohta algatatud detailplaneeringu muudatus, mille algatas Haljala Vallavolikogu

(24. aprill 2019 nr 94). Detailplaneeringu koostamise aluseks on kinnistu omaniku, Osaühing ÕITSENG,

esitatud taotlus detailplaneeringu algatamise kohta Visuoja (katastritunnusega 19003:002:0028) ja

Madismäe (katastritunnusega 19003:002:0011) kinnistutel. Ettevõte soovib määrata kinnistutele

hoonestusala ning ehitusõiguse noorkarjalauda (ca 2770 m²) ja lägahoidla (ca 1000 m²) ehitamiseks.

Planeeritav ala suurusega ca 15 ha paikneb Haljala valla üldplaneeringuga reserveeritud tootmisalal,

kus kehtib 18.05.2010 kehtestatud Haljala valla üldplaneering.

Visuoja ja Madismäe maaüksuste olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Madismäe maaüksusel on kaks ringjat tüüpi sõnnikuhoidlat, küün ja veiselaut. Visuoja maaüksusel on

silohoidlad, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün ja tahkesõnnikuhoidla.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Madismäe maaüksusel ehitusõiguse määramine

lägahoidlale (ca 1000 m²) ning Madismäe ja Visuoja maaüksustele noorkarjalaudale (ca 2770 m²),

maaüksuse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Lähim eluhoone planeeritavast laudast on 250 meetri

kaugusel. Lauta on planeeritud piimaveiste noorkari.

Detailplaneeringu muudatus puudutab Haljala valla üldplaneeringus loomapidamishoonete rajamisel

arvestatavate kujade osa. Planeeringuga soovitakse vähendada üldplaneeringuga nõutud 700 meetrist

kuja 250 meetrini.

Haljala Vallavolikogu otsustas, et detailplaneeringu koostamise käigus tuleb koostada

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, hinnata vajadusel keskkonnamõjusid, et

viia kehtiv keskkonnaluba KKL/300799 kooskõlla planeeritavate ehitistega kaasneva keskkonnamõjuga

(Haljala Vallavolikogu, Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas Visuoja ja Madismäe

maaüksusele, 24. aprill 2019 nr 94, punkt 3.7.1).

Osaühing ÕITSENG soovib laiendada olemasolevat farmi – Tammispea veisefarmi - millel on kehtiv

keskkonnakompleksluba (KKL/300799), seega eelhinnangu õiguslikuks aluseks on KeHJS § 6 lg 2 p 1.1

Täpsustatud loetelu on toodud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise eelhinnang, täpsustatud loetelu“.2 Eelhinnang on

koostatud Keskkonnaministri määruse nr 31 16.08.2017 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“3

alusel. Samuti on arvesse võetud asjakohasid juhendeid, sh „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu

andmise juhendit”4.

Eelhinnangu eesmärgiks on saada informatsiooni tegevusega kaasneda võivast olulisest

keskkonnamõjust ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise vajadus. Seejuures on võimalike

1 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1“. Riigikogu seadus, vastu võetud 22.02.2005.

2 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“. Vabariigi Valitsuse määrus nr 224. Vastu võetud 29.08.2005.

3 “Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaministri määrus nr 31. Vastu võetud 16.08.2017.

4 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend - https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

6/46

keskkonnamõjude ja keskkonnaprobleemide kaardistamisel arvestatud nii ehitusaegsete mõjudega kui

rajatiste ehitusjärgse kasutuselevõtu mõjudega.

Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada

otsustajal teha otsus KSH algatamise osas. Käesolev eelhinnangu aruanne sobib tervikuna otsuse

aluseks, kuid otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, veel täiendavat informatsiooni

ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada. Seetõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte,

kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

7/46

2KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND

2.1Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Käesoleva eelhindamise aruande koostamisel on lähtutud eeldusest, et Tammispea veisefarmi

laiendamiseks vajalik laudahoone ja vedelsõnnikuhoidla rajatakse Madismäe maaüksusele

(katastritunnus 19003:002:0011) ja Visuoja maaüksusele (katastritunnus 19003:002:0028), mis asuvad

Essu külas Haljala vallas Lääne-Virumaal. Maaüksustel paiknevad toimiva Tammisepa veisefarmi teised

loomapidamishooned ja rajatised, seega farmi laiendamiseks vajalikud muutused maastikus oleks

antud asukohas suhteliselt väikesed (Joonis 1).

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

8/46

Joonis 1. Laiendatava Tammispea veisefarmi asukoht

Madismäe kinnistu suuruseks on 50 ha, millest 45,23 ha on haritav maa, 2,46 ha on õuemaa ja 2,31 ha

on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Visuoja kinnistu suuruseks on 49,99

ha, millest 43,79 ha on haritav maa, 1,66 ha on looduslik rohumaa, 1,93 ha on õuemaa ja 2,61 ha on

muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%).

Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1).

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

9/46

Tabel 1. Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus

Katastritunnus Nimi Pindala, ha Sihtotstarve

19003:002:0076 Tupitsa 5,01 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0072 Vendla 1,38 Elamumaa 100%

19003:002:1480 Varangu-Essu tee 4,67 Transpordimaa 100%

19003:002:1150 Ilvese 92,73 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0036 Vahemetsa 42,8 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0119 Ristika 3,04 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0035 Vahemetsa 3,17 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0039 Liivamäe 47,67 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0020 Saua 5,05 Maatulundusmaa 100%

19003:002:1092 Lättjaagu 12,94 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0049 Koovitsa 6,19 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0057 Mäeotsa 5,67 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0034 Suuresoo 15,3 Maatulundusmaa 100%

19101:001:0016 Rünkaaru 7,71 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0054 Turbaaugu 19,29 Maatulundusmaa 100%

19002:002:0040 Haaviku 21,47 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0310 Mäe 19,68 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0060 Lepa 0,23 Elamumaa 100%

19003:002:1130 Pahla alajaam 0,003 Tootmismaa 100%

Osaühingu ÕITSENG Tammispea veisefarm koosneb järgmistest hoonetest ja rajatistest

(detailplaneeringule lisatud joonis: Madismäe-Visuoja Essu DP_2_olemasolev olukord_2020-05-15):

 1. lüpsilaut (379 kohta piimalehmadele);

 2. lüpsilaut (81 kohta piimalehmadele, 140 kohta noorloomadele ja 9 kohta vasikatele);

 küün (40 kohta noorloomadele ja 50 kohta vasikatele);

 kaks vedelsõnnikuhoidlat: ringhoidlad;

 üks tahesõnnikuhoidla;

 lüpsikoda;

 olmeplokk;

 kaks silohoidlat;

 söödahoidla;

 puurkaev.

Kavandatava tegevusena rajatakse juurde 394-kohaline noorloomalaut ning vedelsõnnikuhoidla

(detailplaneeringule lisatud joonis: Madismäe-Visuoja Essu DP_3_põhijoonis-tehnovõrgud_2020-10-

15).

Kavandatava tegevuse asukohal on hea ühendus teedevõrgustikuga ning olemasolev liitumine

elektrivõrguga.

Laiendatava käitise asukoha eeliseks on kaugus tiheasustusaladest. Tammispea veisefarmi lähim

heiteallikas asub tihedamast Essu küla asustusest rohkem kui 800 m kaugusel. Seega

keskkonnamõjudest potentsiaalselt mõjutatava elanikkonna arv on väiksem. Kirde ja põhja suunda,

kuhu eeldatavalt põhiliselt tuuled farmi kohalt puhuvad, tiheasustusalasid alla 2,5 km ei jää. Lähim

elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa,

katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal

(Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

10/46

2.2Pinnas, mullastik ja maavarad

Pinnakatte paksus Haljala vallas on väga varieeruv, olles mõnest sentimeetrist kuni 100 cm paksuseni.

Pinnakattes on esindatud erinevad moreenid, liivad ja savid. Aluspõhja pealmise osa moodustavad

Põhja-Eesti rannikumadalikul peamiselt Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid,

paekalda jalamil kohati ka alamordoviitsiumi oobolusliivakivid, argilliidid, savid ja glaukoniitliivakivid.

Klindist sisemaa poole jääv lavamaa kujutab endast tasase reljeefi ja õhukese pinnakattega

lubjakiviplatood, mida liigestavad mattunud ürgorud. Lubjakivid on levinud ka valla lõunaosa Pandivere

kõrgustiku jalami aluspõhjas. Maavaradest on Haljala vallas esindatud liiv, kruus, lubjakivi, turvas,

põlevkivi ja fosforiit.5

Maapinna looduslik reljeef farmi rajatiste piirkonnas on lauge, kõrguste erinevustega kuni 0,5 m.

Kõrgus merepinnast on ca 62 m. Tegemist on olemasoleva loomakasvatuskompleksi piirkonnaga, kus

farmi laiendamiseks toimuks uute rajataiste rajamine ning selleks vajalike kaevetööde tegemine.

Farmikompleksi piirkonna geoloogiast annab aimu veisefarmi puurkaevu geoloogiline läbilõige

(vastavalt puurkaevu arvestuskaardile)6:

 Saviliiv kruusa ja rähaga 0,0-1,5 m;

 lubjakivi kukersiidi vahekihtidega 1,5-10 m;

 lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi 10-39 m;

 glaukoniitsavi, kilt 39-42,5 m;

 argilliit 42,5-43,5 m;

 peeneteraline liivakivi savi vahekihtidega 43,5-64 m;

 savi 64-65 m.

Maa-ameti Geoportaali maardlate rakenduse alusel ei jää Tammispea veisefarmi alale või selle

lähipiirkonda maavarade leiukohti.7

Valdavalt on kavandatava tegevuse asukohas olev maastik põllumajanduslik ja poollooduslik koos

tehiskeskkonna elementidega.

2.3Pinna- ja põhjavesi

Tammispea veisefarm ja selle lähiümbrus asub, arvestades maapinnalt esimese aluspõhjalise

veekompleksi looduslikku kaitstust, maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest nõrgalt kaitstud ja

kaitsmata alal.8

Veevõtt toimub farmi puurkaevust Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist Ida-Eesti

vesikonnas.

Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

koguselisuse poolest heas seisundis. Samas on veekogum ohustatud ning veevõtu intensiivistamine

5 Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2031; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4041/2202/0049/HVVK_201130_M82_Lisa.pdf#

6 Veka, puurkaevu katastrinumber: 3115

7 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps

8 Maa-amet, 1:50000 geoloogiline baaskaart, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

11/46

võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada

veevarustuse olukorda. 9

Keemilise seisundi poolest on veekogum samuti heas seisundis. Sulfaatide sisaldus läviväärtust ei

ületanud, kuid esineb üksikuid kasvusuundumusi seirekaevudes. Kahel viimasel aastal on PHT ja

nitraatide kasvusuundumus. 10

Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi looduslik ressurss on 49519 m³/ööp. Põhjaveevõtt

2017. aastal oli 3033 m3/ööp. Kinnitatud tarbevaru (2018) oli 12260 m3/ööp. Kasutamises olev vaba

põhjaveekogu on 9227 m3/ööp.11

Tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Teadaolevalt

püsivat pinnasevett farmi territooriumil samuti ei esine.

Käitisest u 500 m kaugusel idas möödub Selja jõgi (KKR kood: VEE1074600), mis kuulub:

 'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362;

RT I 09.07.2016 1): Selja jõgi kogu ulatuses;

 osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III,

06.11.2018, 1).

1 km kaugusel heiteallikastest lääne ja loode suunas asub Visuoja peakraav (KKR kood: VEE1075700),

mis kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL

2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4). Visuojale on määratud vastavalt Veeseaduses12 toodule 10-

meetrine veekaitsevöönd veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Visuoja suubub

vasakult Selja jõkke (KKR kood: VEE1074600), mis kuulub antud jõe lõigus keskkonnaministri

16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere

seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate

väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ lisa 2 alusel

„Selja Varangu mnt sillast suudmeni“ veekogumisse (1074600_4). Pinnavee kaitse eesmärk on

pinnaveekogumite vähemalt hea seisundi tagamine. „Selja Varangu mnt sillast suudmeni“ veekogumi

koondseisund on Keskkonnaagentuuri pinnaveekogumite seisundiinfo järgi 2020. aastal hinnatud

halvaks. Veekogumi halva seisundi põhjuseks on allavoolu kanduv põllumajanduse hajureostus ja

Rakvere heitvee reostus.

1,6 km kaugusel käitisest lõuna suunas asub Essu tiik (KKR kood: VEE2004900).13,14

Essu külla jäävad reoveekogumisala (registrikood: RKA0590264), kaks veepuhastit (registrikoodid:

VHP0001119; PUH0596520) ja heitvee väljalase (registrikood: RHVL0596520), kuid mis jäävad

Tammispea veisefarmist vähemalt 1,5 km kaugusele.15(Joonis 2)

9 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021

10 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021

11 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027, EELNÕU VERSIOON 01.04.2021, https://envir.ee/veemajanduskavad- 2021-2027-eelnou#veemajanduskavade-do

12 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019

13 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps

14 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee

15 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

12/46

.

Joonis 2. Tammispea veisefarmi ümbritsev keskkond

2.4Looduslik mitmekesisus

Tammispea veisefarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Tegemist on

olemasoleva loomapidamiskompleksi asukohaga ning planeeritav tegevus hõlmab endas sarnast

tegevust, kuid suurendatud mahus. Tootmisterritooriumi ümbritsevad peamiselt põllumaad.

Kinnistu ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu.16

Tammispea veisefarmi ümbruses ega ka Essu külas ei asu rahvusvahelise tähtsusega alasid (Natura

2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 ala paikneb ligikaudu 3 km kaugusel ning selleks on Selja

jõe loodusala. Loodusala maismaa pindala on 617,9 ha ja veeosa pindala 25 ha. Loodusala hõlmab

järgmiste elupaigatüüpide ja liikide kaitsmist: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja

16 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

13/46

ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning laialehised lammimetsad

(91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

(Salmo salar), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).17

Essu külas vääriselupaikasid ei asu. 18

Farmi tegevuspaiga otseses lähipiirkonnas looduskaitsealused üksikobjektid ja kohaliku kaitse alla

võetud objektid puuduvad. Essu külas on järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad: mustlaik-apollo (KKR

kood: KLO9200468), harjus (KKR kood: KLO9120990) (540 m kaugusel käitisest) ja võldas (KKR kood:

KLO9102615). 1,7 km kaugusel farmist lõuna suunas asub Essu mõisa park (KKR kood:

KLO1200288).19(Joonis 2)

2.5Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid

Tammispea veisefarmi territooriumile kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää. Farmile

lähim kultuurimälestis asub 2,6 km kaugusel läänes ning selleks on kultusekivi (registrinumber:

10220).20

Käitise ümbruses asub mitu pärandkultuuriobjekti. Lähimad nendest on 300 m kaugusel lõunas asuv

Tammispea karjamõis (registrinumber: 190:MTH:007), 530 m kaugusel kagu suunas asuv Tammise

suurfarmi veetorn (registrinumber: 191:PNL:001), 700 m kaugusel põhjas asuv Lepaaru talukoht

(registrinumber: 190:AST:011), 1 km kaugusel loodes asuvad Tammispea turbavõtukohad

(registrinumbrid: 190:TVK:006, 190:TVK:005).21(Joonis 2)

2.6Sotsiaalmajanduslik keskkond

Tammispea veisefarm asub Essu külas Haljala vallas Lääne-Virumaal.

Laiendatava käitise asukoha eeliseks on kaugus tiheasustusaladest. Tammispea veisefarmi lähim

heiteallikas asub tihedamast Essu küla asustusest rohkem kui 800 m kaugusel. Kirde ja põhja suunda,

kuhu eeldatavalt põhiliselt tuuled farmi kohalt puhuvad, tiheasustusalasid alla 2,5 km ei jää. Lähim

elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa,

katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal

(Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele.

17 Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/register

18 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee

19 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps

20 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/

21 Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

14/46

2.7Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus

Visuoja ja Madismäe maaüksustel paikneb toimiv Tammispea veisefarm koos rajatistega.

Visuoja ja Madismäe kinnistute keskel asub Pahla alajaama kinnistul (katastritunnus 19003:002:1130)

alajaam. Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe kinnistul paikneb päikese-

elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei vajata. Visuoja kinnistul paikneb ka

puurkaev.

Laiendatav veisefarm paikneb püsikattega Varangu-Essu kõrvalmaantee (tee number: 17167) ääres.

Tee pikkus on 4,6 km. Varangu-Essu liiklussagedus on 2020. aasta andmete põhjal 164 sõidukit

ööpäevas, millest 96% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 2%

autorongid.

Varangu-Essu teelt käitisesse sissetulev tee on asfaltkattega, käitisesisesed teed on betoonkattega ning

nt karjateed on mullakattega. Loomade karjatamisega mitteseotud alad on murukattega.

Tammispea veisefarmist 1,5 km kaugusel lõuna suunas asub Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee (tee

number 20), kust mööda saab Varangu-Essu teele. Tegemist on 28,4 km pikkuse teega, mille

liiklussagedus on 2020. aasta andmete põhjal 1980 sõidukit ööpäevas, millest 75% moodustavad sõidu-

ja pakiautod, 4% veoautod ja autobussid ning 21% autorongid.22

Visuoja ja Madismäe maaüksustel on tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa moodustavad

looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne).

Maaparandussüsteemide registri andmetel asuvad Madismäe maaüksusel Liivaru-1 (süsteem:

1107570020030) ja Põdruse (süsteem: 1107570020040) maaparandussüsteemid ning Visuoja

maaüksusel Ühenduse 1 (süsteem: 1107460020020), Visuoja (süsteem: 1107570020000), Liivaru-1

(süsteem: 1107570020030) ja Liivaru-2 ning Põdruse (süsteem: 1107570020040)

maaparandussüsteemid.23

2.8Müratase

Veisefarmi asukohas määrab mürataseme suuresti teedevõrk. Peamine on transpordimüra, oluline

olme- või tööstusmüra piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormust on mõõdetud, kuid

arvestada võib suhteliselt madala koormuse ja müratasemega.

2.9Välisõhu seisund

Osaühing ÕITSENG Tammispea veisefarmi eeldatavasse mõjualasse ei jää käitisi, millele oleks

väljastatud keskkonnaluba saasteainete paiskamiseks välisõhku.

22 Teeregister, https://teeregister.mnt.ee/reet/map

23 Maaparandussüsteemide register, https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

15/46

3KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED

3.1Tegevuse iseloom ja maht

Osaühing ÕITSENG poolt laiendatava Tammispea veisefarmi põhitegevusala on veiste

intensiivkasvatus eesmärgiga toota piima. Ülesseatud tootmisvõimsus on kehtiva loa alusel 460

lüpsilehma-, 180 noorlooma- ja 59 vasikakohta, juurde soovitakse rajada 394-kohaline noorloomalaut.

Käitise aastaseks tootmismahuks on umbes 2500 tonni piima.

Tootmisprotsessi skemaatiline ülevaade on esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 3).

Joonis 3. Veiste pidamise tehnoloogiline skeem

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

16/46

Tammispea veisefarm hakkaks koosnema neljast laudahoonest, kus hakkaks loomadele olema 460

kohta lüpsilehmadele, 574 kohta noorloomadele ja 59 kohta vasikatele.

Lüpsilehmade ja noorloomade pidamine Tammispea veisefarmis toimub põhiliselt vabapidamisena.

Lõas peetakse vaid erivajadustega lüpsilehmi. Toimub osade piimalehmade, mullikate ja vasikate

karjatamine. Allapanu asemel kasutatakse lüpsilautades alusmatte. Vasikaid ja osaliselt ka mullikaid

peetakse sügavallapanul.

Lautades on tagatud loomulik ventilatsioon ning maksimaalne päevavalguse kasutamine. Vajadusel

annavad lisavalgust luminofoorvalgustid. Lüpsilautadel on ventileerimiseks katusel paiknevad

korstnad, küünlaudal on selleks kolm avatud ust.

Söötmine ja jootmine

Sööda hoidmiseks on kõik laudad varustatud söödahoidlatega, kus hoitakse heina, põhku ning vajalikke

toidulisandeid ning söödajahu. Silo hoidmine toimub rullsilona otse põllul ning silohoidlates.

Silohoidlaid on kaks tükki ning kumbki mahutab 900 m3 silo.

Mõlemad silohoidlad on varustatud silomahla ja sademetest tekkiva vee kogumiskaevudega, mida

tühjendatakse vastavalt vajadusele. Väljapumbatud vesi suunatakse sõnnikuhoidlatesse või laotatakse

põllule vastavalt veeseaduses ettenähtud piirangutele. Silohoidlad on ehitatud betoonist ning on

lekkekindlad, samuti on lekkekindlas ka kogumiskaevud.

Loomade söötmine toimub söödamikseri abil mööda lauda keskel paiknevat söödakäiku. Põhisöödana

kasutatakse silo ja haljassööta. Lisaks antakse vastavalt ratsioonile söödajahu, heina ja põhku ning

söödalisandeid. Jootmiseks on paigaldatud jooturid.

Sõnnikukäitlus

Tammispea veisefarmis tekib vedelsõnnikut ja sügavallapanusõnnikut.

Vedelsõnnikut planeeritakse hoiustada kahes olemasolevas ja ühes juurde rajatavas ringja

põhiplaaniga vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavused kokku hakkavad olema ca 15 000 m3.

Vedelsõnnikuhoidlad on pealt täidetavad ja varustatud kontrollkaevudega. Vajadusel kaetakse

sõnnikuhoidlaid täiendavalt hekseldatud põhuga.

Tahesõnnikuhoidla on mõõtmetega 9,5 x 20 m ning selle sügavus ja kõrgus maapinnast on 2 m. Hoidla

maht on 380 m3. Virts koguneb hermeetilisse virtsakogumiskaevu, mis täitumisel veetakse

vedelsõnnikuhoidlatesse. Virtsamahuti üle teostatakse regulaarset kontrolli. Tahesõnnikuhoidla on

lekkekindel.

Lisaks on farmis sügavallapanusõnnikuga kaetud alasid, mida käsitletakse katusega kaetud

sõnnikuhoidlatena. Lautades asuvate sügavallapanusõnnikuga alade maht on kokku u 543 m3.

Sõnnikuhoidlad on piisava mahutavusega, et mahutada vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning

sellele lisaks ka sademete- ja tehnoloogilise reovee kogused.

Lautades tekkiv vedel- ja sügavallapanusõnnik laotatakse Osaühingu ÕITSENG kasutuses olevale

haritavale maale. Osaühing ÕITSENG kasutab sõnniku laotamiseks laotusteenust. Sõnniku laotamise

eesmärgiks on nii muldade viljakuse tõstmine kui ka sõnnikust efektiivselt vabanemine. Laotuspinnad

on üldjuhul intensiivkasutuses olnud/olevad põllu- ja rohumaad. Potentsiaalsete laotuspindade

kogupindala on kokku 1700 ha. Laotuspinnad paiknevad valdavalt Varangu ja Essu külades.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

17/46

Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt laotusplaanile, kus näidatakse ära laotatava sõnniku kogus,

laotusala pindala, laotamisviis, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvate pinnaveekogude ja

põhjaveehaarete asukohad.

Veevarustus ja reoveekäitlus

Tootmistsükli vältel moodustub farmi veetarbimine loomade joogiveest, lüpsiseadmete ja lautade

puhastamiseks mõeldud veest ja olmeveest. Loomade joogivee kulu aastas hakkab olema arvutuslikult

u 19 000 m3 ja olmevee ning lautade pesuvee kulu aastas ca 1000 m3.

Osaühing ÕITSENG võtab vett loomakasvatuse tarbeks Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa

põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnast puurkaevust nr 3115. Puurkaev paikneb kasutuses oleva

laudakompleksi läheduses (X: 6592088, Y: 633993). Puurkaevul on 50 m sanitaarkaitseala. Vett

kontoritöötajate tarbeks saadakse Essu ühisveevärgist, mille haldajaks on AS Haljala Soojus.

Tammispea farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse.

Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele.

Küte, jahutus ja ventilatsioon

Lautades on kasutusel loomulik ventilatsioon, mis tekitatakse akna- ja usteavade ning korstnate

avamisega.

Laudahoonetes kütteseadmed puuduvad. Lüpsikoja ja olmeruumide kütmiseks kasutatakse diiselküttel

põhinevat katelt, mille nimisoojusvõimsus on 0,035 MWth. Diislit kulub soojuse tootmiseks aastas kuni

3 tonni. Põletusseadme töötunde on aastas 500.

Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril.

Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat. Piima jahutamisel tekkiv sooja vett kasutatakse joogivee

soojendamiseks.

Jäätmekäitlus

Osaühingu ÕITSENG rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete,

loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide

nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi konteineritesse või hoiuruumi ja antakse üle

jäätmeluba omavale käitlejale. Surnud loomad paigutatakse konteinerisse. Konteinerit tühjendab

lepinguline parter regulaarselt, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen.

3.2Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“24 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige

üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult

hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja

asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud eesmärgiks rohelise

võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist tagavad tingimused.

24 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

18/46

„Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“25 eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus-

ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on püstitanud mitmeid eesmärke nii loodusvarade säästlikuks

kasutamiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks.

Laiendatava farmi tegevus vastab PVT-le.26 Farmis seiratakse saasteainete levikut, hoidmaks

looduskeskkonna head seisundit. Osaühing ÕITSENG kavandatav tegevus loob eeldatavalt inimestele

rohkem töökohti.

„Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“27 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele

toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede

tagatus toimepiirkondades. Tammispea veisefarmi kavandatav tegevus Essu külas toetab Lääne-

Virumaal põllumajanduse valdkonnas majandussektori kasvu ning loob inimestele rohkem töökohti,

laiendades olemasolevat tootmisala, kus on juba olemas vastav tehniline taristu.

Haljala valla üldplaneeringu28 kohaselt on Tammispea veisefarmi planeeringuala maakasutuse

juhtfunktsiooniks reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur-

rohumaa (Joonis 4). Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida

põllumajandushoonet, mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada

detailplaneering. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250

meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus

19003:002:1161) 210 meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4

“Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”.

Haljala vallas on väärtuslikke põllumaid (kõrge viljelusväärtusega). Farmi ja selle paiknemine nõrgalt

kaitstud (alal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud) ja kaitsmata alal seab küll keskkonnakaitselisi

piiranguid intensiivsele maaharimisele ja loomapidamisele, mis jällegi omakorda motiveerib

keskkonnasäästlikumale tootmisele. Seega laiendatav farm saab olema keskkonnasäästlik, peab

vastama parimale võimalikule tehnikale ning farmis tekkivat sõnnikut saab omakorda kasutada

ümbritsevate põldude viljakuse tõstmiseks.

Majanduslikult seisukohalt on otstarbekas kasutusele võtta endised tootmisalad või laiendada

olemasolevaid, mida kavandatava olukorra puhul ka arvestatakse. Praeguste tootmispiirkondade

kasutuse jätkamine peab sõltuma sellest, kui optimaalne on nende asukoht muid valla seisukohalt

olulisi tegevusi ja avalikke huve arvesse võttes. Kui olemasolevate tootmisalade algne asukoht on

optimaalne ja kooskõlas piirkonna arengupõhimõtetega, siis võib arvestada, et nende kasutamise

jätkamine või nende kasutuselevõtt mõjutab ka looduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda kõige

vähem.

25 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf#

26 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused, Lisa, kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- igusaktid

27 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, 2014, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf

28 Halajala valla üldplaneering, https://www.haljala.ee/haljala-valla-uldplaneering

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

19/46

Joonis 4. Maakasutus Tammispea veisefarmi asukohas (väljavõte Halajal valla üldplaneeringust)

Ida-Eesti veemajanduskava29 ja veemajanduskavade meetmeprogramm30. Tammispea veisefarmi

laiendamisel arvestatakse Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammis olevate suuniste ja

piirangutega ning põllumajanduse poolt veekeskkonnale avaldatava surve ja koormuse kasvu

ennetamisega. Suunised või piirangute nõuded kattuvad osaliselt PVT-järeldustes31 toodule. Seega,

kuna farmi tegevus peab vastama PVT-järeldustes esitatule , siis peavad olema täidetud nõuded ka

veevõttu ja reovett puudutavates küsimustes.

Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava32. Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii maismaal

kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Eesti asub Läänemere

valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajuskoormusest pärinevaid toitaineid, mis

põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist, millest põhilise osa moodustab väetiste

29 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuaril 2016.a. https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021

30 Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused. 06.07.2015. https://old.envir.ee/sites/default/files/150706pohjaveekogumite_ohustatust_ja_halba_seisundit_pohjustavate_koormuste _vahendamise_meetmeprogramm.pdf

31 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused, Lisa, kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- igusaktid

32 Eesti merestrateegia meetmekava, Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 23.03.2017. a istungi protokollilise otsusega (päevakorrapunkt nr 1), 2016. https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

20/46

kasutamine33. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea

keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada

keskkonnakaitsemeetmeid. Tammisepea veisefarmis rakendatakse keskkonnaseisundi säilitamiseks

keskkonnakaitsemeetmeid, näiteks lekkekindlad laudad ja sõnnikuhoidlad, sõnniku laotusplaanide

koostamine.

Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule”34 eesmärgiks on põllumajanduses pestitsiidide kasutamise

vähendamine, toitainete kao vähendamine, väetiste kasutamise vähendamine, antimikroobikumide

müügi vähendamine põllumajandusloomade ja vesiviljeluse tarbeks ja mahepõllumajanduse

arendamine.35 Tammispea veisefarmis toimub loomade söötmine vastavalt loomagruppidele. Sellega

aidatakse kaudselt vähendada loomakasvatuse keskkonna- ja kliimamõju. Samuti toimub farmis üldine

veterinaarohutuse tagamine.

3.3Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine

Kavandatava tegevusega kaasneb ehitustegevus ning mistahes ehitustegevusega tarbitakse

loodusvarasid. Tulenevalt ettevõtte iseloomust ja kavandatava ehituse mahtudest, on vastav

ressursitarve mõõdukas, s.t ehituseks vajalikust ressursitarbest ei tulene eeldatavalt olulist

keskkonnamõju.

Farmirajatiste rajamise käigus eemaldatakse ja paigutatakse vajadusel ümber pinnast nii lauda kui

sõnnikuhoidla vundamentide ja ehitusaluste rajamisel. Eemaldatud pinnas ladustatakse nii, et

kasvupinnast oleks hiljem võimalik kasutada haljastustöödel, muud täitepinnast aga reljeefi

kujundamisel ja planeerimisel. Suuremahulist pinnase eemaldamist ei ole vajalik teostada. Peale

ehitustöid taastatakse esialgne olukord võimalikult suures osas, kui seda võimaldavad erinevad

tootmisega seotud nõuded (keskkonna-, hügieeni-, ohutuse vms). Farmirajatiste rajamiseks on vaja

erinevaid materjale. Loodusvaradest on esikohal liiv, kruus ja killustik, mida kasutatakse ehitusaluste

rajamiseks, täitepinnasena ning teistel kavandatava tegevusega seotud ehitustöödel. Ehitiste

rajamiseks kasutatakse üldehitusmaterjale (kandekonstruktsioonid, soojustusmaterjalid, avatäited,

viimistlusmaterjalid, torustikud, elektriinstallatsioonid jne), mille kogused ja koosseis täpsustatakse

ehitusprojektides. Erinevate kommunikatsioonide rajamiseks kasutatakse plasttorusid, elektrikaableid

jt materjale, samuti piirete rajamiseks aiavõrku ja –poste jne.

Käitises vajalikku sööta ja muid abimaterjale transporditakse juba olemasolevas olukorras teistelt

objektidelt. Farmist välja transporditakse seal tekkivaid jäätmeid ja sõnnikut . Transpordiks kasutatakse

maanteetransporti. Olemasolevas olukorras toimub samuti teedel transport, kuid vähesel määral farmi

laiendamisel transpordikoormus tõuseb.

Otseselt lauda ja sõnnikuhoidla rajamise protsessiks puhast vett ei kasutata. Puhast olmevett vajatakse

loomade jootmiseks, farmi puhastamiseks ja olmetegevuseks ehk töötajate tarbeks. Vajalik olmevesi

saadakse ettevõttele endale kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 3155. Eeldatav veekulu kasv

võrreldes olemasoleva olukorraga on umbes 3600 m3.

33 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019. https://envir.ee/vesi-mets- maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea

34 Komisjoni teatis euroopa parlamendile, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks. Euroopa Komisjon, 2020. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX%3A52020DC0381

35 Talust toidulauale. Euroopa Komisjon. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green- deal/actions-being-taken-eu/farm-fork_et

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

21/46

Kehtiva kompleksloaga lubatud veevõtt on kuni 29 156 m3 aastas. Arvutuslikult oleks laiendatud farmis

veekulu u 20000 m3, seega veevõtu koguse suurem taotlemine ei oleks vajalik.

3.4Tegevuse energiakasutus

Ehitustegevusaegne energiakasutus on seotud erinevate mehhanismide ja tööriistade kasutamisega

ning on võrreldav teiste sarnaste ehitustöödega. Arvestades, et elektri ja kütuste kasutamine on

majanduslik kulu, võib eeldada, et neid kasutatakse võimalikult otstarbekalt.

Farmi käitamiseks vajalikku elektrienergiat ostetakse sisse elektrivõrgust. Olemasolevas olukorras

kulub elektrienergiat keskmiselt 234 MWh/a. Soojusenergiat lüpsikoja ja olmeruumide kütmiseks

kasutatakse diiselküttel põhinevat katelt kasutades ning eeldatavaks kütuse kuluks on 3 tonni aastas.

3.5Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Osaühing ÕITSENG rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete,

loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide

nõuetele.

Jäätmete kogumisel kasutatakse suletavaid konteinereid, et vältida tolmu ja lendprahi teket. Kõik

tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. Jäätmete ladestamist

ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Ohtlikud jäätmed kogutakse selleks ettenähtud suletavasse

ruumi ja/või konteinerisse ning antakse käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale

jäätmekäitlejale, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen.

3.6Heide vette

Tammispea farmikompleksis on heit- ja reovee teke seotud tehnoloogilise veekasutusega, kus

tekkivast heitveest moodustab ¾ piimatootmisega seotud seadmete ja ruumide pesuvesi

(piimajahutid, lüpsiplats, lüpsiseadmed, piimaruum) ning ¼ tekib dušširuumi kasutamisest ja on

inimeste pesuvesi.

Tammispea farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse.

Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele. Seega välditakse

põhjaveekogumi keemilise ja koguselise (vee kasutuse jälgimine) seisundi halvenemist.

Puurkaevu sanitaarkaitsealal välditakse põhjavee kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee

tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. Puurkaevu sanitaarkaitsealal

tegeletakse vaid veehaarde ehitamise ja kasutamisega, ala hooldamisega (sh niitmisega).

Arvestades tekkiva reovee mahtu ja selle eeldatavat käitlemisviisi, ei ole heitvee tekkest negatiivset

keskkonnamõju.

Tammispea veisefarmis peetavate osade loomagruppide puhul toimub karjatamine. Karjatamisel

lähtutakse Veeseaduses36 kehtestatust ehk põllumajandusloomade pidamisel välitingimustes

välditakse pinna- ja põhjavee saastumist.

36 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

22/46

3.7Heide pinnasesse

Ettevõtte tootmisprotsessid toimuvad ja kõiki ettevõttes kasutatavaid tooraineid käitletakse kinniselt

või kinnistes ruumides. Lautade põrandad on betoneeritud, samuti on sõnnikuhoidlad lekkekindlad.

Sellega välistatakse kõik kontrollimatud ja hajusad heitmed.

Ettevõttes toimub loomade karjatamine, mille puhul järgitakse määruses nr 4637 kehtestatuid nõudeid.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tegevusega ette näha saasteainete viimist pinnasesse.

Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine põllumajandusmaadel väetisena,

millega kaasneb toitainete viimine pinnasesse. Veeseaduse38 paragrahvis 1611 on sätestatud, et

sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit

(viie aasta keskmine) aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade

väljaheidetega. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on Tammispea veisefarmi

puhul vajalik arvutuslikult vähemalt 700,4 ha laotuspindu. Osaühing ÕITSENG kasutab sõnniku

laotamiseks laotusteenust, kus potentsiaalsete laotuspindade kogupindala on kokku 1700 ha.

Laotuspinnad paiknevad valdavalt Varangu ja Essu külades.

3.8Heide õhku

Loomade pidamisel tekib lõhnavaid ühendeid. Lisaks lõhnaühenditele, eraldub selle tegevuse käigus

välisõhku ka ammoniaaki, metaani ja dilämmastikoksiidi. Lõhnaühendeid eraldub lautadest, mille uksi

hoitakse küll enamasti küll suletuna, kuid heide toimub korstnate kaudu. Samuti lendub

lõhnaühendeid ja saasteaineid sõnnikuhoidlatest. Ühendite lenduvuse vähendamiseks on hoidlad

kaetud loomuliku koorikuga (ja põhukihiga) ning vedelsõnnikuhoidlates viiakse segamine läbi vaid

enne hoidlate tühjendamisi.

Farmis on kasutusel ka põletusseade ning sellest heiteallikast heidetakse käitises välisõhku ka gaasi

põletamisel tekkivaid saasteaineid: lenduvaid orgaanilisi ühendeid, lämmastikdioksiidi,

süsinikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi, peeneid osakesi, eriti peeneid

osakesi ja raskmetalle.

Tammispea veisefarmi olemasolevate ja planeeritavate heiteallikate parameetrid on toodud järgnevas

tabelis (Tabel 2).

37 „Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded“. Keskkonnamisnistri määrus nr 46. Vastu võetud 01.10.2019

38 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

23/46

Tabel 2. Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad ja nende parameetrid

Nr plaanil

Nimetus

Saasteallika ja väljuvate gaaside parameetrid

L-EST97 koordinaadid

Saasteallika mõõtmed või diameeter, m

Arvutuslik diameeter,

m

Väljumis- kõrgus

maapinnalt, m

Joon- kiirus, m/s

Tempera- tuur, °C

X Y

S1 1. lüpsilaut 6592055 633847 12 tk: Ø 0,6 2,08 10 7,79 20

S2 2. lüpsilaut 6592084 633906 1 tk: Ø 2,2 2,2 8 2,38 20

S3 Küünlaut 6592142 633873 3 tk: 3,5x4 7,31 1,5 0,03 10

S4 Noorkarjalaut 6591969 633899 1 tk: 0,8x80 9,03 8,5 0,11 20

H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

6592007 633760 1 tk: Ø 42 42 2,5 0,1 8

H2 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

6592083 633755 1 tk: Ø 35,6 35,6 4 0,1 8

H3 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 6592014 633909 1 tk: 20x9,5 15,55 2 0,1 8

H4 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

6591968 633789 1 tk: Ø 35 35 4 0,1 8

K1 Katel 6592064 633872 1 tk: Ø 0,4 0,4 12 0,1 100

Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad on esitatud järgneval joonisel

(Joonis 5).

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

24/46

Joonis 5. Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad

Täpsemad andmed saasteainete ja heidete koguste kohta on toodud lisas (Lisa 1).

Saasteainete heitega välisõhku kaasneb lõhnahäiring. Täpsemad andmed lõhnaheite kohta on toodud

lisas (Lisa 2).

Lõhnahäiringu vastuvõtjateks on elanikud. Lähim elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m

kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa, katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad

rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal (Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161)

umbes 250 m kaugusele. Arvutuslikult leiti, et eeldatavalt vastuvõtja juures lõhnatundide 15%

piirmäära ületamist toimuma ei hakka.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

25/46

Lõhna heite vähendamiseks jälgitakse ja arvestatakse sõnniku väljaveol nii kui võimalik

ilmastikutingimusi.

3.9Müra teke

Farmi laiendamisel tekib ehitusaegne müra. Ehitustegevus on ajutine, seega on ka müra teke on

lokaalne ja ajutine ning mürahäiring lõppeb objekti valmimisel.

Farmi käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka ettevõtet

teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle

tekkest tootmishoonete siseruumides.

Arvestades tegevuse iseloomu ja lähimate müratundlike alade (elamumaade) kaugust

farmikompleksist, ei ole ette näha olulist mürahäiringut (müranormide ületamist).

3.10Vibratsiooni teke

Veisearmis puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Teataval määral on vibratsiooni allikaks transport.

Vibratsiooni taset vähendab transpordivahendite väike liikumiskiirus. Võimaliku ülemäärase

vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendeid ja nende liikumisteid korras.

Vibratsiooni võib tekkida ka ehitustööde käigus (nt pinnase tihendamisel), kuid vastav vibratsiooni teke

on lühiajaline ja lokaalne ning seda võib lugeda väheoluliseks.

3.11Valgushäiring

Ettevõttes inimeste tavapärane tööaeg on päevasel ajal ning tootmisprotsessi käigus ei ole vaja

kasutada võimsaid valgusallikaid ja ettevõtte tegevus ei põhjusta olulist valgusreostust. Mõningane

valgusreostus võib tekkida pimedal ajal territooriumi valgustusest. Keskkonnas valgusreostuse

vähendamiseks on valitud keskkonnaga sobivad valgusallikad, kasutatakse valgusallikate nutikat

juhtimist ja välditakse valgustamist kohtadest ja ajal, kui valgustust ei vajata.

3.12Soojus- ja kiirgushäiringud

Kavandatava tegevusega, farmikompleksi laiendamisega ja käitamisega, ei kaasne tavaolukorras

eeldatavalt keskkonnataluvusvõimet ületaval määral soojuse ega kiirguse eraldumist.

3.13Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Farmi laiendamisega seotud ehitamisega kaasneda võivad avariiolukorrad kattuvad ehitusobjektidel

üldiselt esineda võivate olukordadega. Ehitus- ja pinnasetöödel võib esineda masinate ja seadmete

kasutamisest ning riketest, ehitusmaterjalide ja kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisest, töö- ja

keskkonnaohutuse nõuete rikkumisest, olemasolevate kommunikatsioonide kaitse- vööndite

ignoreerimisest ning üldiselt inimlikust eksitusest tulenevaid avariiolukordi.

Avariiolukordadega võib kaasneda oht nii inimestele kui ka keskkonnale. Ehituspraktika näitab, et

enamasti on tööõnnetuste põhjuseks elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Sama kehtib üldjoontes

ka keskkonnaalaste õnnetusjuhtumite puhul – eiratakse ohutusnõudeid, töötajad pole kasutatavate

materjalide ja kemikaalide ohtlikest omadustest teadlikud ja ohutusnõuete täitmist ei kontrollita.

Ennetav tegelemine nimetatud põhjustega tagab lõpptulemusena avariiolukordade riski vähendamise.

Farmi käitamisel tekkida võivad avarii- ja eriolukorrad on eeskätt seotud tehniliste seadmete

kasutamisel tekkida võivate eritingimustega.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

26/46

Veisefarmi käitamisel on rakendatud tehnilised ohutusnõuded nii mahutitele, põletus- kui ka mõõte-

ja jälgimisseadmetele ning kommunikatsioonidele, kuid avariiolukordade riski need täielikult ei

kõrvalda. Kannatada saavad sellistes olukordades eelkõige inimesed ja tehnika, samas pole välistatud

ka keskkonnakahju lekete või tuleõnnetuse tõttu.

Puhastusvahendite ja muude kemikaalide kasutatavad ja hoitavad kogused on väikesed, samas

järgitakse nii üldisi kui ka keskkonnaalaseid ohutusnõudeid. Selliste eelduste koosmõjul on tekkida

võivate avariiolukordade tõenäosus väike.

Käitaja tagab ohutusnõuete täitmise oma territooriumil ja väldib sinna kõrvaliste isikute sattumise,

kuid on valmis ka nende ettearvamatust käitumisest ja ohutusnõuete rikkumisest tulenevateks

olukordadeks.

Äkkheitmeid töö käigus ega ka lõpetamisel eeldatavalt ei teki.

Välistada ei saa lautade ja sõnnikuhoidlate põrandate (põhjade) leket. Tegemist on aga väga väikese

tõenäosusega olukorraga, sest rajatisi pidevalt kontrollitakse ning farmi laiendamise tarvis rajatavad

laut ja hoidla on uued.

Hädaolukordade ennetamiseks rakendatakse lekete varajase avastamise süsteemi. Äkkheidete ja

õnnetusjuhtumite tekke puhuks on välja töötatud hädaolukorra plaan.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

27/46

4HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

4.1Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang

Järgnevalt käsitletakse omaette alapeatükkides farmi ehitustööde aegset ja selle käitamise tulemusel

tekkivat võimalikku olulist keskkonnamõju selle erinevate mõjuvaldkondade haaval.

4.1.1Veisefarmi laiendamine

Allpool on esitatud ülevaade veisefarmi laiendamisel tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega kaasneda

võivatest keskkonnamõjudest: vee saastumine, pinnase saastumine, õhu saastumine, jäätmeteke,

müra ja vibratsioon, valgus ja kiirgus ning lõhn ja nende mõjude ulatusest.

4.1.1.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Käitise laiendamise käigus tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega võib kaasneda mõju sotsiaalsele

keskkonnale seoses tekkiva müra, jäätmetekke, õhusaaste ja objekti teenindava transpordi

koormusega.

Veisefarmi ehitust teenindava transpordikoormus on sarnane teiste ehitusobjektidega. Veisefarm asub

hajaasutusalal ning eeldatavasti ei ole vajalik olulisel määral kasutada asulate siseseid teid ja tänavaid.

Siiski käitise ehitusprotsessiga kaasnev transpordi-koormuse tõus on eeldatavalt lühiajaline ja väike.

Järeldus: negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavasti oluline.

4.1.1.2 Mõju loomastikule ja taimestikule

Veisefarmi ehitustööde käigus loomastikule avalduv mõju pole mainimisväärne.

Taimestikule avaldub negatiivne mõju sel määral, kui palju olemasolevat taimestikku tuleb ehitus- ja

pinnasetööde käigus eemaldada. Läbiv põhimõte tööde teostamisel on taimestiku maksimaalne

säilitamine, kuid ehitiste alla jääv taimkate eemaldatakse ning ehitustööde summaarne mõju

taimestikule on negatiivne.

Veisefarmi asukohas asub toimiv laudakompleks ehk sealses asukohas puuduvad kõrgendatud

loodusliku väärtusega alad ja olulised elupaigad, mis võiks kaasa tuua olulise negatiivse mõju

taimestikule või loomastikule.

Järeldus: negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavalt

oluline.

4.1.1.3 Mõju pinnasele

Veisefarmi ehitustööde käigus eemaldatakse, paigutatakse ümber ja planeeritakse pinnast ning

asendatakse seda täitepinnasega (liiv, kruus, killustik). Pinnase omadusi ja koostist küll muudetakse,

kuid pinnasereostust töö- ja keskkonnaohutuse nõuete järgimisel pole ette näha. Kokkuvõttes

pinnasele olulist negatiivset mõju ei teki.

Järeldus: negatiivne mõju pinnasele veisefarmi laiendamisel ei ole oluline.

4.1.1.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale

Veisefarmi laiendamise alal on käesoleval ajal toimiv laudakompleks. Tegemist on tootmismaaga, kus

see väljakujunenud maastikupilti oluliselt ei muuda.

Ajutiselt võib ehitustööde vältel visuaalne olukord halveneda, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis

kaob pärast ehitustööde lõppu, seega ei oma olulist mõju.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

28/46

Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale veisefarmi

laiendamisel ei ole oluliselt negatiivne.

4.1.1.5 Mõju veekvaliteedile

Kavandatavate ehitustööde negatiivne mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile võib avalduda avariilise

kütuse- või määrdeainete lekke puhul. Tööde läbiviimisel peab rangelt järgima keskkonnaohutuse

nõudeid ohtlike ainete, sh kütuste hoidmisel ja kasutamisel ning rakendama reostuse tekkimisel

viivitamatult selle likvideerimismeetmed.

Ehitustööde käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ega pinnaveekogusse.

Järeldus: ohutusnõuete järgimisel pole olulist negatiivset mõju veekvaliteedile veisefarmi laiendamisel

ette näha.

4.1.1.6 Mõju põhjaveetasemele

Kavandatava käitise ehitustööde käigus ei võeta olulisel määral põhjavett, seetõttu puudub mõju

põhjaveetasemele.

Järeldus: negatiivne mõju põhjaveetasemele veisefarmi laiendamise puudub.

4.1.1.7 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn

Välisõhu kvaliteedile võib veisefarmi ehitustööde käigus mõju avalduda masinate ja seadmete

sisepõlemismootorite heitgaaside ning tööde teostamisel tekkiva tolmu tõttu. Lõhnaaineid

ehitustööde käigus õhku ei suunata.

Ehitusobjektil kasutatakse üksnes tehniliselt korras masinaid ja veokeid. Tolmu tekitavate tööde

teostamisel tuleb jälgida, et see ei kanduks häirival määral väljapoole ehitusobjekti piire ning vajadusel,

nt. pinnasetööde käigus rakendada kastmist.

Järeldus: tehnoloogiliste ja keskkonnaohutuse nõuete täitmisel olulist negatiivset mõju välisõhu

kvaliteedile ehitustööde ajal ei teki.

4.1.1.8 Jäätmetekke mõju

Kavandatava käitise ehitustööde läbiviimisel tekkivad ehitus- ja segaolmejäätmed kogutakse vastavalt

valla jäätmehoolduseeskirjale liigiti konteineritesse ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale

jäätmekäitlejale. Tolmu ja lendprügi tekke vältimiseks kasutatakse kaetud konteinereid.

Järeldus: jäätmekäitluse nõuete täitmisel olulist negatiivset keskkonnamõju veisefarmi laiendamisel ei

teki.

4.1.1.9 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele

Veisefarmi ehitustööde mõju müra ja vibratsiooni tasemele on seotud eelkõige ehitustegevuses

kasutatavate masinate ja seadmetega. Erinevaid ehitusmasinaid, mehhanisme ja veokeid kasutatakse

nii pinnasetööde, trasside paigalduse, üldehitustööde kui haljastustööde läbiviimisel, samuti objekti

teenindavaks transpordiks.

Veisefarmi ehitustöid öösel teostada ei kavatseta, seega pole tõenäoline kehtestatud piirtaseme

ületamine. Tööde teostamisel päevasel ajal püütakse müratasemeid minimeerida, kasutades objektil

tehniliselt korras mehhanisme ja masinaid ning vältides asjatut müra teket. Ehitusel tekkiv müra ja

vibratsioon on ajutise iseloomuga ja kaovad pärast ehitustööde lõppu.

Järeldus: lähtudes eelnevast, võib öelda, et veisefarmi laiendamine ei oma olulist negatiivset mõju

müra ja vibratsiooni tasemele.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

29/46

4.1.1.10 Mõju kliimale

Veisefarmi ehitamise etapil olulist negatiivset mõju kliimale ei teki, kuna tegevuse tulemusel ei viida

välisõhku olulises koguses kliimamuutust põhjustavaid saasteaineid.

Järeldus: mõju kliimale ei ole oluline.

4.1.1.11 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile

Kavandatava tegevuse maa-aladel ei asu kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealasid. Lähiümbruse

kultuurimälestistele ehitustegevusest eeldatavalt mõju ei avaldu.

Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile puudub.

4.1.1.12 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Veisefarmi ja selle vahetus läheduses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku

alad. Seega mõju eelpool nimetatud objektidele puudub.

Järeldus: otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele veisefarmi

laiendamisel puudub.

4.1.1.13 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele

Veisefarmi ehitamise käigus ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat soojus- ega ioniseerivat kiirgust.

Juhul, kui ehitustegevus toimub pimedal ajal, on vajalik kasutada ehitusala valgustamiseks

prožektoreid, millega kaasneb võimalik valgusreostus. Eeldatavasti ei ole valgusintensiivsus selline, mis

võiks avaldada olulist mõju.

Järeldus: veisefarmi laiendamine ei oma eeldatavasti olulist negatiivset keskkonnamõju valguse,

soojuse ja kiirguse tasemele.

4.1.2Laiendatud veisefarmi käitamine

Veisefarmi käitamise puhul tekkivat keskkonnamõju kirjeldatakse järgnevalt tavapäraste

kasutustingimuste puhul.

4.1.2.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Laiendatud, kui ka mitte laiendatud, veisefarmi käitamisega võib kaasneda mõju sotsiaalsele

keskkonnale seoses:

• tekkiva müra,

• õhusaaste ja

• objekti teenindava transpordi koormusega.

Käitise tööga seotud müra ja õhusaastet käsitletakse edaspidistes peatükkides. Olemasolev

liikluskoormus veisefarmi ühendusteedel on esitatud eespool. Eeldatavalt võrreldes olemasoleva

olukorraga liikluskoormus suureneb.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda lisaks mürale ja transpordikoormuse tõusule läbi välisõhu

kvaliteedi muutuse. Sotsiaalset keskkonda enim mõjutavaks teguriks on ebameeldivat lõhna omavad

saasteined. Arvestades, et kavandatav tegevus hõlmab loomakasvatust, täpsemalt ühe lauda ja ühe

sõnnikuhoidla lisandumist loomapidamiskompleksi, toimub kavandatavas piirkonnas eeldatavalt

lõhnahäiringu suurenemine. Täpsemalt on lõhna puudutavat käsitletud aruande lisas (Lisa 2).

Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega võib eeldatavalt kaasneda negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

30/46

4.1.2.2 Mõju loomastikule ja taimestikule

Veisefarmi käitamisel puudub mõju loomastikule ja taimestikule, kuna farmi laiendamise käigus ei

muudeta ega suleta loomade rändeteid, ei ohustata loomade elupaiku ega eemaldata olulisel määral

taimestikku.

Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju loomastikule ja

taimestikule.

4.1.2.3 Mõju pinnasele

Veisefarmi käitamisel kasutatakse puhastusaineid ja kütust. Pinnasele avalduv võimalik

keskkonnamõju on seotud avariide ja õnnetusjuhtumite, mitte tavapäraste toimimistingimustega ning

selle tõenäosus ja ulatus on väga väikesed. Seega oluline negatiivne mõju pinnasele veisefarmi

töötamise ajal puudub.

Veisefarm omab kaudset positiivset mõju pinnasele, kuna veisefarmi käitamisel tekib sõnnik, mida

saab kasutada põlluviljakuse tõstmisel.

Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju pinnasele ning pigem

omab kaudset positiivset mõju.

4.1.2.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale

Veisefarmi laiendamine ei too kaasa maakasutuse muutumist. Veisefarmi rajatised sobivad valitud

keskkonda, kuna tegemist on olemasoleva farmikompleksi asukohaga.

Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale eeldatavasti puudub.

4.1.2.5 Mõju veekvaliteedile

Laiendatava veisefarmi veetarbimine ja reoveekäitlus ei avalda negatiivset mõju põhja- ega pinnavee

kvaliteedile, kuna kavandatava tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid otse põhja- ega pinnavette.

Tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse.

Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine väetisena põllumajandusmaadel.

Laotamise võimalik mõju pinna- ja põhjaveele sõltub laotamisel kasutatavatest praktikatest, mis ei ole

otseselt seotud veisefarmi laiendamisega.

Järeldus: veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju veekvaliteedile.

4.1.2.6 Mõju pinnaveetasemele

Veisefarmi käitamisel ei kasutata pinnavett. Pinnveetaset võib eeldatavalt väga vähesel määral

mõjutada territooriumilt keskkonda jõudev sademevesi.

Järeldus: veisefarmi käitamise ja laiendamisega ei tohiks kaasneda olulist mõju pinnaveetasemele.

4.1.2.7 Mõju põhjaveetasemele

Veisefarmi tegevuse käigus tarbitakse põhjavett loomade jootmiseks, lautade ja lüpsiseadmete

puhastamiseks ja seal töötavate inimeste olmevajaduste rahuldamiseks. Loomade arvu kavandatav

suurendamine farmikompleksis ei põhjusta märgatavat lisakoormust põhjaveevarudele.

Järeldus: veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju põhjaveetasemele.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

31/46

4.1.2.8 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn

Mõju välisõhu kvaliteedile põhjustavad peamiselt laudad, sõnnikuhoidlad, kasutusel olev põletusseade

ja kaudselt sõnniku laotamine. Vähemal määral mõjutavad välisõhu kvaliteeti käitist teenindavate

transpordivahendite heitgaasid.

Piirkonna heiteallikate koosmõju hindamiseks teostati õhusaaste modelleerimine. Tammispea

veisefarmi ümbruses puuduvad ettevõtted, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba, seega koosmõju

teiste piirkonna ettevõtetega ei arvestatud. Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste

võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete

maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa ühegi saasteaine

puhul vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust väljaspool tootmisterritooriumit.

Eeldatavalt ei toimu halvimate saasteainete hajumistingimuste korral lõhnaühendite puhul laiendatud

farmi käitamise korral vastuvõtja juures lõhnatundide 15% piirmäära ületamist. Täpsemalt on teemat

käsitletud aruande lisas.

Järeldus: Otsene ja kaudne laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev saasteainete mõju välisõhu

kvaliteedile ei oma eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

4.1.2.9 Jäätmetekke mõju

Veisefarmi käitamisel tekib peamiselt pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja olmejäätmeid. Tekkivad

jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba omavale isikule. Juhul, kui tekib ohtlikke jäätmeid antakse need

üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule saatekirja vastu.

Järeldus: laiendatava käitise tegevuse tulemusel tekkivate jäätmete käitlusnõuete järgimisel ei teki

olulist negatiivset keskkonnamõju.

4.1.2.10 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele

Peamine müraliik veisearmi käitamisega seoses on transpordimüra, oluline olme- või tööstusmüra

piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormusest on juttu ptk 2.7. Arvestada võib

suhteliselt madala koormuse ja müratasemega, mis oluliselt ei suurene ka farmi laiendamisel.

Järeldus: veisefarmi käitamine ja selle laiendamine ei põhjusta müra ja vibratsiooni teket ulatuses, mis

võiks põhjustada häiringuid ümbruskonnas.

4.1.2.11 Mõju kliimale

Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitega

(eelkõige metaan, dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid) välisõhku. Lähtudes kliimamuutuste

mastaapsusest ning üksiku farmi suhteliselt väiksest panusest kliimamuutustele, võib eeldada, et

kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale.

Järeldus: veisefarmi käitamine koos laiendamisega ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju kliimale.

4.1.2.12 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile

Kavandatava tegevuse maa-aladel kultuurimälestis ega muinsuskaitsealasid ei asu. Lähiümbruse

kultuurimälestistele eeldatavalt mõju ei avaldu.

Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile eeldatavalt puudub.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

32/46

4.1.2.13 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Laiendatava veisefarmi asukohas ja selle otseses ümbruses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning

Natura 2000 võrgustiku alad. Lähimatele looduskaitsealustele objektidele eeldatavalt otsest mõju

veisefarmi tööst ei avaldu.

Järeldus: otsene mõju eelpool nimetatud objektidele puudub.

4.1.2.14 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele

Kavandatava ja toimiva farmi tegevuse tulemusel ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat ioniseerivat

kiirgust.

Veisefarmi territoorium on pimedal ajal valgustatud ning seetõttu eraldub keskkonda valgust. Tegevus

toimub olemasoleval tööstusrajatistega alal, tegu pole loodusliku alaga ning ka lähimad elamud jäävad

paarisaja meetri kaugusele. Seega olulist mõju valguse tasemele veisefarmi käitamise ja selle

laiendamisega ei kaasne.

Järeldus: veisefarmi käitamine ja selle laiendamine ei oma mõju kiirguse tasemele ning ei oma

eeldatavasti olulist negatiivset mõju soojuse ja kiirguse tasemele.

4.2Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest,

sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest

mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest

4.2.1Veisefarmi laiendamine

Farmi laiendamisega kaasnev mõju on ruumiliselt piiritletud peamiselt tegevuse asukohaga ning

tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport.

Farmi laiendamisega kaasnev mõju algab ehitutegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende

lõpetamist. Tegevus toimub päevasel ajal tööpäevadel. Erandjuhul tööde teostamisel öösel või

puhkepäevadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke.

Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teistest samas piirkonnas toimuvatest

samalaadsetest tegevustest tingitud mõjuga. Selliste tegevuste koosmõju ei ületa tõenäoliselt

piirväärtusi ega põhjusta pikaajalisi häiringuid lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele.

Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise ehitamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks

jäätmeteke, müra, pinnase ja taimestiku eemaldamine, ajutised häiringud sotsiaalsele keskkonnale

jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra

võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on

nende esinemise tõenäosus väike.

Käitise ehitamisega kaasnevad ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju.

4.2.2Laiendatud veisefarmi käitamine

Laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud käitise

asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport.

Laiendatud veisefarmi kasutamisega kaasnev mõju algab selle alustamisega ja lõppeb selle

sulgemisega; tavapärane käitamine toimub ööpäevaringselt nii töö- kui puhkepäevadel 24 tundi

ööpäevas, 365 päeva aastas. Hooldus- ja remonditöid viiakse läbi vastavalt vajadusele.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

33/46

Veisefarmi paiksetest heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainetest on kirjutatud lisades (Lisa 1,

Lisa 2). Eeldatavalt ei toimu piirkonna saastetasemes olulisi negatiivseid muutusi seoses laiendatud

veisefarmi heiteallikate käitamisega.

Müratasemed jäävad eeldatavasti allapoole kehtestatud piirväärtusi.

Käitise teenindamiseks tooraine ja tootmisjäägi vedudega seotud transpordikoormuse kasv on

olemasoleva liikluskoormusega võrreldes suurem.

Farmi käitamisega ei kaasne eeldatavasti olulist kumulatiivset mõju.

Käitise kasutamine ei põhjusta piiriülest mõju.

Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise kasutamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks

müra, saasteainete viimine välisõhku, teenindavast transpordist tulenev häiring jne. Avariiolukordades

esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Ohutusnõuete

järgimisel ja leevendavate meetmete rakendamisel on nende esinemise tõenäosus väike.

4.3Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega

Tammispea veisefarmi mõjualasse ei jää teisi ettevõtteid, millele oleks väljastatud keskkonnaluba ning

mille tegevuste vahel võiks tekkida koosmõju.

4.4Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks

Tammispea veisefarmi laiendamisel läbiviidavate tööde käigus tuleb negatiivsete keskkonnamõjude

vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:

 olemasoleva taimestiku, eriti kõrghaljastuse säilitamine võimalikult suures mahus;

 eemaldatava pinnase nõuetekohane hoiustamine ja taaskasutamine pinnase planeerimiseks

ja haljastustöödeks;

 jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga

käitlejale;

 kütuse ja kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;

 vajalike mehhanismide ja masinate võimalikult efektiivne kasutamine, vältides liigse müra- ja

õhusaaste teket;

 lammutus- ja ehitusmaterjalide ning ehitusjäätmete hoidmine viisil, mis väldiks ümbruskonna

prügistumist;

 töötamine ainult argipäevadel, tööajal;

 õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine.

Laiendatud veisefarmi käitamisel tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele

võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:

 tehniliste ja keskkonnanõuete järgimine käitise töötamisel;

 käesolevas aruandes kirjeldatud käitise negatiivset keskkonnamõju leevendavate meetmete

tõhus ja tulemuslik rakendamine;

 käitist teenindavate sõidukite tehnilise korrasoleku tagamine ning nende liikumise

planeerimine müra- ja välisõhu saaste vähendamiseks;

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

34/46

 jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga

käitlejale;

 puhtuse jälgimine lautades;

 sõnniku õigeaegne eemaldamine lautadest;

 sõnniku väljaveil ilmastikutingimuste jälgimine;

 seadmete profülaktiline hooldus.

 kasutatavate kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;

 õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine;

 koostöö kohaliku omavalitsuse ja muude huvirühmadega mõju vähendamiseks sotsiaalsele

keskkonnale.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

5KOKKUVÕTE

Käesoleva keskkonnamõju eelhindamise eesmärgiks on koondada teave Osaühing ÕITSENG

Tammispea veisefarmi laiendamiseks vajaliku ehitamise ja laiendatud farmi käitamise puhul

kaasnevast keskkonnamõjust ja selle leevendamise võimalustest.

Iga sellise aruandega kaasneb teatud määramatus andmete puudumise ja nende interpreteerimise

tõttu. Seetõttu on lähtutud halvimast võimalikust olukorrast ja ettevaatusprintsiibist, mida tuleks

rakendada ka kavandatud tegevuse teostamisel.

Peamised negatiivsed keskkonnamõjud, mis võivad veisefarmi laiendamisel ja käitamisel esineda, on

järgmised:

 ehitamisel tekkivad jäätmed ja nende käitlemine;

 ehitamisel kasutatavate transpordivahendite ja mehhanismide tekitatav müra ja saasteainete

heide õhku;

 käitise käitamisel kasutatavate sõidukite tekitatav müra ja saasteainete heide õhku;

 lautade käitamisega kaasnev heide välisõhku;

 sõnnikuhoidlate käitamisega kaasnev heide välisõhku;

 kütuse põletamisega kaasnev heide välisõhku;

 veekasutus.

Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud

siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid

maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool

tootmisterritooriumi. Samuti leiti, et lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15%

aasta lõhnatundidest.

Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti

vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis ning planeeritav veevõtt ei mõjuta seda oluliselt.

Eelpooltoodu põhjal tuleb järeldada, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu ületamist.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

LISAD

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

37/46

Lisa 1. Saasteainete heide välisõhku

Loomade elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika

Tammispea veisefarmi planeeritakse juurde rajada noorloomalaut 394 kohaga ning

vedelsõnnikuhoidla. Lisaks on Tammispea veisefarmis veel kaks lauta ja üks küünlaut ning kaks

olemasolevat vedelsõnnikuhoidlat ja tahesõnnikuhoidla. Täpsemad andmed olemasoleva Tammispea

veisefarmi kohta on leitavad ettevõtte kehtivast kompleksloast nr KKL/300799.

Saasteainete heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses esitatud eriheitel põhinevat

metoodikat kasutades (määrus nr 66).

Kuna lautadest ja sõnnikuhoidlatest eralduvatele saasteainetele (NH3, CH4 ja N2O) pole kehtestatud

piirväärtusi, siis nende saasteainete heitkoguseid KSH eelhinnangu raames eraldi välja tooma ei

hakatud.

Saasteained põletusprotsessidest

Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri

kinnitatud metoodikat (määrus nr 59).

CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud määramismetoodika

(määrus nr 86).

Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9

esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qr i

järgmiselt:

B1 = B × Qr i, GJ, kus

B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;

Qr i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.

Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest.

Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, kasutades järgmist valemit:

Mi = 10 -6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus

B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;

qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).

Kui käesoleva määruse lisades ei ole kehtestatud vääveldioksiidi eriheidet, arvutatakse vääveldioksiidi

heide kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:

MSO2 = 0,02 × B × Sr × (1–η), t, kus

B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;

Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent;

η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline

hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral.

Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:

1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest;

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

38/46

2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme

nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:

Mpi = 10 -3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus

P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;

qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus MpSO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse

väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:

MpSO2 = 20 × P × Sr × (1–η) / Qr i, g/s, kus

P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;

Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent;

η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline

hulk;

Qr i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.

Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule.

Kütusekulu arvutati ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades:

B1= B * Qr i * n, kus

B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ;

B – kütusekulu, kg;

Qr i – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;

n – suhtarv.

Kütuse oksüdatsioonitegur on (Kc) on 1.

Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutati tegelik

süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:

Mc = 10 -3 * B1 * qc * Kc, kus

B1 – kütusekulu, TJ;

qc – süsiniku eriheide, tC/TJ;

Kc – oksüdatsioonitegur.

Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutati gigagrammides (GgCO2),

kasutades järgmist valemit:

Mco2 = Mc * 3,664, kus

Mc – süsinikuheide, GgC.

Arvutusnäide põletusseadme puhul on toodud järgnevalt:

Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ):

B1 = 3 × 43 = 129 GJ

Leiti i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest. Näiteks lämmastikdioksiidi eriheide

(qi) diiselkütuse kasutamisel on 111 g/GJ.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

39/46

Arvutati saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) heide Mi:

Mi = 10-6 × 129 × 111 = 0,014 t

Vääveldioksiidi heide leiti järgmiselt:

MSO2 = 0,02 × 3 × 0,001 = 0,00006 t

Saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:

Mpi = 10-3 × 0,035 × 111 = 0,004 g/s

Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:

MpSO2 = 20 × 0,035 × 0,001 / 43 = 0,00002 g/s

Süsinikdioksiidi heitkogused:

B1= 3000 * 43 = 129000 TJ

Süsiniku eriheide (qc) diiselkütuse puhul on 20,2 tC/TJ.

Mc = 10 -3 * 129000 * 20,2 * 1 = 2606 GgC

Mco2 = 2606 * 3,664 = 9548 kg/a

MCO2, (t/a) = 9,548

Järgnevalt on toodud põletusseadmest lähtuvate saasteainete heitkogused (Tabel 3).

Tabel 3.Saasteainete heitkogused põletusseadmest

Nr plaanil või kaardil K1

Nimisoojusvõimsus: 0,035 MW

Kasutegur 0,9

Kütus: Diislikütus

Katla tüüp Põleti

Püüdeseade -

Väävli sisaldus: 0,001 %

Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg

Aastane kogus: 3 tonni

Saasteaine Eriheide q, g/GJ; tahm - %

PM2,5-st Hetkeline

heitkogus, g/s Aastane

heitkogus, t/a

Lämmastikdioksiid 111 0,004 0,014

Süsinikoksiid 42 0,001 0,005

Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan) 5 0,0002 0,0006

Vääveldioksiid - 0,00002 0,00006

Osakesed 40 0,001 0,005

Peenosakesed 6 0,0002 0,0008

Eriti peened osakesed 6 0,0002 0,0008

Süsinikdioksiid 20,2 - 9,548

Raskmetallid ja POSid: q, mg/GJ mg/s kg/a

Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0,1 0,000004 0,00001

Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks

0,3 0,00001 0,00004

Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 10 0,0004 0,001

Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks

6 0,0002 0,0008

Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 5 0,0002 0,0006

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

40/46

Nr plaanil või kaardil K1

Nimisoojusvõimsus: 0,035 MW

Kasutegur 0,9

Kütus: Diislikütus

Katla tüüp Põleti

Püüdeseade -

Väävli sisaldus: 0,001 %

Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg

Aastane kogus: 3 tonni

Saasteaine Eriheide q, g/GJ; tahm - %

PM2,5-st Hetkeline

heitkogus, g/s Aastane

heitkogus, t/a

Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks

44,5 0,002 0,006

Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 20 0,0007 0,003

Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 200 0,007 0,026

Hajumisarvutused

Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid

käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut

omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Hajumisarvutuse

piirkonnaks on arvestatud piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele,

kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast.

Tammispea veisefarmi eeldatavasse mõjualasse ei jää käitisi, millele oleks väljastatud keskkonnaluba,

mida saaks koosmõjusse kaasata. Seega saasteainete hajumisarvutustesse kaasatakse vaid Tammispea

veisefarmi heiteallikatest pärinev heide.

Teadmaks, kas ettevõtte toimimine maksimaalsel tootmisvõimsusel põhjustaks saasteainete osas

probleeme välisõhu kvaliteedile, viidi läbi saasteainete hajumisarvutused, mille tulemused on toodud

järgmises tabelis (Tabel 4).

Tabel 4. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallika number plaanil

Saasteaine

CAS nr Nimetus Summaarne

hetkeline heitkogus, g/s

Õhu kvaliteedi taseme

piirväärtus (ÕPV) - μg/m³

Välisõhu maksimaalne

arvutuslik saastatuse tase ΣCm μg/m³

Suhe Cm / ÕPV

K1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,004 1h 200 2,54 0,01

1a 40 0,03 0,00

K1 630-08-0 Süsinikoksiid 0,001 8h 10000 0,28 0,00

K1 NMVOC Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan)

0,0002 1h 5000 0,13 0,00

24h 2000 0,04 0,00

K1 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,00002 1h 350 0,01 0,00

24h 125 0,004 0,00

K1 PM10 Peened osakesed 0,0002 24h 50 0,04 0,00

1a 40 0,001 0,00

K1 PM2,5 Eriti peened osakesed 0,0002 1a 25 0,001 0,00

Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise

kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

41/46

on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi

muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta

määrus). Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav

keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on

võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni

libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete

hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr

75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi

piir- või sihtväärtust.

Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme

hindamiseks on kasutatud hajumisarvutusprogrammi AirViro. Arvutamiseks valitud meteoaastateks on

2018. – 2020. a. Kasutatud meteoroloogiliste parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus,

temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunkti

asukohaks on Aseri meteojaam. Antud piirkonnas on valitsevaks edela tuuled, mille iseloomustamiseks

on järgmisel joonisel esitatud tuulteroos (Joonis 6).

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

42/46

Joonis 6. Tuulteroos 2016.-2018. Aseri meteojaama andmete põhjal

Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa halvimate

tingimuste juures maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool

territooriumi. Seega selgus, et ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju

tulemusena heiteallikatest väljutatavate saasteainete vahel ei teki olulist koosmõju. Kuna ettevõtte

kõiki tootmisprotsessi osasid jälgitakse pidevalt automaatselt ja visuaalselt, siis on olulised heiteallikad

ja saasteainete teke kontrollitud. Väikeses mahus kontrollimatu ja hajusa saasteainete heide ei ole

täiesti välistatud, näiteks avariide puhul, kuid sellise heite mõju on ebaoluline.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

43/46

Lisa 2. Lõhnaaine esinemise hindamine

Lõhnaaine esinemise hindamine on teostatud vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 81

„Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise

häiringutasemed”.

Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta

lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu

aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et

üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn

esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks.

Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga, aga see võetakse eelduseks

lõhnaaine esinemissageduse hindamisel.

Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus,

mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna

tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50% lõhnaekspertidest.

Lõhnaaine heitkogus

Lõhnaaine hetkeline heitkogus laiendatavast Tammispea veisefarmist leiti arvutuslikul teel.

Lautade puhul arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:

Q = qi × LÜ × k, kus

Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);

qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine

esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas

ning mis on piimalehmade puhul 29 OU/LÜ/s, mullikate puhul 11 OU/LÜ/s ja vasikate puhul 10 OU/LÜ/s;

LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi

sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks

ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks on

piimalehmade puhul 1, lehmvasikate puhul 0,14 ja lehmmullikate puhul 0,49;

k – karjatamiskoefitsent.

Arvutusnäide S1 puhul:

Q = 379 x 29 x 1 = 10991 ouE/s

Ülejäänud lautade lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 5).

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

44/46

Tabel 5. Lõhnaaine heitkogus lautade kaupa laiendatavas Tammispea veisefarmis

Nr plaanil

Toodangu rühm Pidamisviis Aasta- loom, arv

Karjatamis- päevi, tk

(24h)

Karja- tamis-

koefitsient

Eriheide, ouE/LÜ/s

Loom- ühik, LÜ

Heit- kogus, ouE/s

S1 Piimalehmad (9000kg)

Vabapidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, vähene allapanu

379 0 1,00 29 1 10991,00

S2 Piimalehmad (9000kg)

Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu

55 140 0,62 29 1 983,22

S2 Lehmmullikad Vabapidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, vähene allapanu

140 140 0,62 11 0,49 465,16

S2 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 9 0 1,00 10 0,14 12,60

S2 Piimalehmad (9000kg)

Lõaspidamine, kraapkonveierid, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, rohke allapanu (avatud süsteem)

14 0 1,00 29 1 406,00

S2 Piimalehmad (9000kg)

Vabapidamine, sügavallapanu 12 0 1,00 29 1 348,00

S3 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 50 140 0,62 10 0,14 43,15

S3 Lehmmullikad Vabapidamine, sügavallapanu 40 140 0,62 11 0,49 132,90

S4 Lehmmullikad Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu

394 140 0,62 11 0,49 1309,11

Kokku 1093 14691,14

Sõnnikuhoidlate korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:

Q = qi × S, kus

Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);

qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri määruses nr 81 „Lõhnaaine esinemise

hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas;

S – pindallika pindala (m²).

Kuna sõnnikuhoidlate puhul pole eelpool mainitud määruses eriheidet toodud, siis lõhna hindamiseks

kasutati Saksamaal kasutatavaid eriheiteid39, mis veiste vedel- ja tahesõnniku puhul on 3 OU/s/m2.

Kuna sõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku koorikuga ning vajadusel ka põhuga, siis on arvestatud, et

hoidlatest lendub välisõhku 80% vähem lõhnaaineid.40

Arvutusnäide H1 puhul:

Q = 3 × 1385,44 × 0,2 = 831,27 OU/s

39 VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011

40 VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

45/46

Ülejäänud hoidlate lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 6).

Tabel 6. Lõhnaaine heitkogus hoidlate kaupa laiendatavas Tammispea veisefarmis

Nr plaanil või kaardil

Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis Hoidla

pindala, m2 Eriheide, ouE/s-m2

Heitkogus, ouE/s

H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

Kaetud loodusliku kooriku, vajadusel põhuga

1385,44 0,6 831,27

H2 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

Kaetud loodusliku kooriku, vajadusel põhuga

995,38 0,6 597,23

H3 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik Kaetud 190,00 3 570,00

H8 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

Kaetud loodusliku kooriku, vajadusel põhuga

962,11 0,6 577,27

Kokku 2575,77

Lõhnaaine hajumisarvutused

Piirkonnas lõhnaainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2020. a vaatlusandmeid Aseri

ilmajaamast. Kasutatud meteoroloogilisteks parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus,

temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm ja niiskus.

Üheks lõhnatunniks arvestati tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist.

Lõhnaaine hajumisarvutus maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on

teostatud arvutiprogrammiga, milleks on Airviro. Hajumisarvutuse modelleerimisvõrgustiku ruudu

suuruseks võeti 50 × 50 m ning maa-ala suuruseks 2 x 2 km.

Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus.

Leiti, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures on lõhnatundide esinemine 99,8%, kuid lõhnaaine

esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15% aasta lõhnatundidest. Joonis lõhnatundide

esinemise sageduse tõenäosuse kohta on esitatud allpool (Joonis 7).

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

46/46

Joonis 7.Lõhnaaine esinemine laiendatud Tammispea veisefarmi ümbruses

HALJALA VALLAVOLIKOGU

O T S U S

Võsu 22. märts 2022 nr 40

Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste

detailplaneeringu vastuvõtmine

Haljala Vallavolikogu algatas 24.04.2019 otsusega nr 94 Haljala vallas Essu külas Visuoja

(katastritunnusega 19003:002:0028) ja Madismäe (katastritunnusega 19003:002:0011)

maaüksuste detailplaneeringu koostamise.

Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata kinnistutele hoonestusala ning ehitusõigus

noorkarjalauda (ca 2770 m²) ja lägahoidla (ca 1000 m²) ehitamiseks, heakorrastuse, haljastuse,

juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneering sisaldab Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestatud

Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, milles soovitakse

vähendada Haljala valla üldplaneeringuga kehtestatud loomapidamishoone kuja (700 m)

Visuoja ja Madismäe maaüksustel. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada

loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), Kalju katastriüksusel

(katastritunnus 19003:002:1161) 210 meetrit. Üldplaneeringu muutmise ettepanek on

kajastatud joonisel 4/4 “Maakasutuse sihtotstarbed, kujad” ning seletuskirjas punktis 2.5.

„Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja kehtivad

detailplaneeringud“.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu

koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu

koostamisele ettenähtud nõudeid.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus 05.08. - 05.09.2020

Haljala vallamajas ja Haljala teenuskeskuses ja avalik arutelu toimus Haljala teenuskeskuses

10. 09.2020 kell 11.00.

Detailplaneeringu eskiis esitati kooskõlastamiseks asutustele (Päästeamet, Maa-amet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet ja Keskkonnaamet) ja isikutele

12.10.2020 (PlanS §85 lg 1).

Detailplaneering “Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering” on koostatud

OÜ Projekteerimiskeskuse poolt, töö nr 205/1119.

Vastavalt PlanS § 86, teeb kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, misjärel korraldatakse detailplaneeringu avalik

väljapanek kestusega 30 päeva ning avalik arutelu. Lähtuvalt eeltoodust Haljala Vallavolikogu

Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste

detailplaneeringu vastuvõtmine

o t s u s t a b:

1. Võtta vastu detailplaneering “Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering”,

töö nr 205/1119 (lisatud otsusele).

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3. Otsust on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavolikogule või kaebuse Tartu

Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annes Naan

volikogu esimees

Detailplaneeringu illustratsioon

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja tn 1

44314 RAKVERE

Tel +372 5330 2290

Registreering nr. EEP000183

Reg. nr. 11003881

www.projekteerimiskeskus.ee

Töö nr. 205/1119

Tellija: Haljala Vallavalitsus

Asukoht: Haljala vald, Essu küla, Visuoja ja Madismäe mü

ESSU KÜLA VISUOJA JA MADISMÄE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Juhataja: K. Õisma

Koostaja: R. Efert (maastikuarhitekt; dipl. MD 001277)

RAKVERE 2020-2022

Vaatedplaneeringualale

Foto 1. Vaade olemasolevatele hoonetele Varangu-Essu teelt.

Foto 2. Tulekustutusvee võtukoht

Foto 3. Planeeringuala hoov, Pahla alajaam

Foto 4. Vaade planeeringualalt Lepa kinnistule

Foto 5. Planeeringuala lõunaosa, planeeritava noorkarjalauda persp. asukoht vasakul.

Foto 6. Olemasolevad lägahoidlad, planeeritava lägahoidla persp. asukoht vasakul.

Väljavõte Haljala valla üldplaneeringust

Planeeringuala

Koostas: Riiu Efert

15.05.2020

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

3

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA KOOSTAJA

Käesolevaga koostatakse detailplaneering Haljala vallas Essu külas asuvatele Visuoja

ja Madismäe maaüksustele. Detailplaneeringu nimetus on “Essu küla Visuoja ja

Madismäe maaüksuste detailplaneering”.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on maaomaniku Osaühingu Õitseng tegevjuhi

Kristjan Mitt avaldus Haljala Vallavalitsusele ja Haljala Vallaolikogu poolt 24. aprillil

2019. a välja antud otsus nr 94 “Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas

Visuoja ja Madismäe maaüksusele”.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on:

 Haljala valla üldplaneeringu muutmine:

 ehitusõiguse määramine noorkarjalauda ja lägahoidla rajamiseks;

 ehitusõiguse määramine tehnilise taristu rajamiseks;

 ehitise olulisemate arhitektuur-ehituslike tingimuste seadmine;

 juurdepääsude, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;

 haljastuse, heakorrastuse ja keskkonnakaitseliste põhimõtete seadmine;

 muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste

ulatuse määramine.

Detailplaneeeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-

planeerija Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277.

2. LÄHTEOLUKORD

2.1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed

Planeeritava ala pindala on ligikaudu 11,7 hektarit.

Madismäe maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0011) pindala on 50,0 ha, Visuoja

maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0028) pindala on 49,99 ha. Mõlema maaüksuse

maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

4

2.2 Olemasolevad sihtotstarbed

Planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud.

Kinnistutest ida pool paikneb riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee (katastritunnus

19003:002:1480). Visuoja maaüksuse ning riigitee katastriüksuse vahel paikneb

maatulundusmaa sihtotstarbega Ritsika (katastritunnus 19003:002:0119) maaüksus,

mille maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Visuoja ja Madismäe maaüksuste

sees paikneb Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), mille maakasutuse

sihtotstarve on elamumaa. Visuoja maaüksuse sees paikneb Pahla alajaama kinnistu

(katastritunnus 19003:002:1130), mille maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa.

Visuoja maaüksusest põhja pool paikneb Vendla kinnistu (katastritunnus

19003:002:0072), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa.

2.3. Ehituslik ja looduslik situatsioon

Olemasolevat situatsiooni kajastavad joonised “Situatsiooniskeem” (leht 1/4) ja

“Olemasolev olukord” (leht 2/4). Joonistel on näidatud olemasolevad ehitised ja

tehnovõrgud, samuti kitsendustega kaetud alad.

Visuoja ja Madismäe maaüksused asuvad Essu küla keskusest linnulennul umbes 1,6

kilomeetri kaugusel.

Maaüksused on hoonestatud. Madismäe maaüksusel paiknevad Ehitisregistri andmetel

sõnnikuhoidla, laguun-tüüpi lägahoidla, küün, sõnnikuhoidla, veiselaut ja Madismäe

päikeseelektrijaam. Madismäe kinnistul paiknev biotiik on Ehitisregistri andmetel

lammutatud.

Visuoja maaüksusel paiknevad kaks silohoidlat, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün,

praagahoidla, tuletõrje veehoidla, tahkesõnnikuhoidla, puurkaev ja kütusehoidla.

Lepa on lähim hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistu, mille lõunapiir paikneb

158 meetri kaugusel Madismäe kinnistul asuvast farmihoonest.

Visuoja ja Madismäe maaüksusi läbib ida lääne suunas 17167 Varangu-Essu teelt

algav 4 meetri laiune kruusakattega tee. Tegemist on avalikus kasutuses oleva teega.

Hoonetest põhja pool on algusega riigiteelt olemas teine 5,2 meetri laiune

kruusakattega tee, mis viib olemasolevate ehitisteni. Juurdepääsud planeeringualale

on tagatud neid teid mööda. Teede katendid on heas seisukorras ning

liiklusintensiivsus on madal. Teid kasutavad peamiselt põlluharijad, kohalikud

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

5

elanikud ja nende külalised. Liiklusvahenditeks on põhiliselt sõiduautod ja

põllutöömasinad. Kõnniteed puuduvad.

Kõlvikuliselt on mõlemal maaüksusel tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa

moodustavad looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne). Kraavid

kulgevad paralleelselt teedega. Maaüksustele on välja ehitatud kuivendussüsteemid

koos niisutussüsteemiga. Kuna niisutussüsteemi pole kaua kasutatud, on see ilmselt

amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu.

Visuoja maaüksustel paiknevad madalpinge elektrimaakaablid ja madal- ning

keskpinge elektriõhukaablid. Madismäe maaüksusel paiknevad madalpinge

elektrimaakaablid, mis varustavad lägahoidlaid elektriga ning lauda ja lägahoidlate

vahelised kanalisatsioonitorud. Visuoja maaüksusel paiknevad tehnovõrkudest veel

puurkaev ja tulekustutusveehoidla.

2.4. Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku

omavalitsuse nõudmistele ning kinnistu omaniku soovidele ning vajadustele.

Ehituslikust seisukohast on tegemist loomakasvatushoonete rajamisega selleks sobival

maa-alal olemasoleva sama kasutusotstarbega hoonete kõrvale. Planeeringulahenduse

elluviimisel on võimalik arendada loomakasvatust ilma uut tehnilist taristut rajamata.

Piisab tehnovõrkude laiendamisest uude hoonesse ja lägahoidlasse.

Planeeritav krunt on piisavalt avar, et mahutada sellele veel üks laut ja lägahoidla.

Tegemist on loomakasvatuseks ja põllumajandustoodete tootmiseks sobiva

piirkonnaga. Loodav hoonestus peab sobima antud keskkonda.

2.5. Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja

kehtivad detailplaneeringud

Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Haljala valla üldplaneering.

Haljala valla volikogu kehtestas Haljala valla üldplaneeringu 18. mail 2010. a

määrusega nr 10. Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringuga kavandatu

elluviimiseks, kuid sellega võib ka põhjendatud vajadusel taotleda üldplaneeringu

põhilahenduse muutmist.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

6

Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks

reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur-

rohumaa.

Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida põllumajandushoonet,

mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada detailplaneering.

Lähtudes üldplaneeringust tuleb loomapidamishoonete rajamisel arvestada

üldplaneeringu tabelis 4 toodud kujadega.

Tabelist 4 lähtuvalt on planeeritava veiste noorkarjalauda kuja 700 meetrit. Käesoleva

detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Haljala valla üldplaneeringu

põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud

loomapidamishoone kuja osas. Kuna lähemal kui 700 meetrit asub elamuid, siis on

detailplaneeringu algatamisel sellega arvestatud ja tehakse ettepanek vähendada

üldplaneeringus kehtestatud kuja 250 meetrini.

Uue loomapidamishoone kuja 700 meetrit arvestatakse:

1. maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel paiknevad elamud,

2. elamumaa sihtotstarbega kinnistud (elamutega või ilma elamuteta).

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt jäävad 700 meetri raadiusesse uue

loomapidamishoone hoonestusalast:

1. Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), maakasutuse sihtotstarve

elamumaa;

2. Ritsika kinnistu (katastritunnus 19003:002:0119), maakasutuse sihtotstarve

maatulundusmaa;

3. Kalju kinnistu (katastritunnus 19003:002:1161), maakasutuse sihtotstarve

maatulundusmaa;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

7

4. Kruusamäe kinnistu (katastritunnus 19003:002:0851), maakasutuse

sihtotstarve maatulundusmaa;

5. Kaasiku kinnistu (katastritunnus 19003:002:0009), maakasutuse sihtotstarve

maatulundusmaa;

6. Tammispea tee 18 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0079), maakasutuse

sihtotstarve elamumaa;

7. Tammispea tee 17 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0254), maakasutuse

sihtotstarve elamumaa;

8. Tammispea tee 13 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0109), maakasutuse

sihtotstarve elamumaa;

9. Tammispea tee 15b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0253), maakasutuse

sihtotstarve elamumaa;

10. Tammispea tee 13b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0117), maakasutuse

sihtotstarve elamumaa.

Lähim olemasolev elamu Kalju kinnistul jääb kaugemale kui 210 meetrit, teised

elamud jäävad kaugemale kui 250 meetrit planeeritavast põllumajandushoone

hoonestusalast.

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haljala valla üldplaneeringu

põhilahendust. Planeeritakse vähendada Haljala valla üldplaneeringuga kehtestatud

loomapidamishoone kuja Visuoja ja Madismäe maaüksustel. Detailplaneering teeb

ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda

hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210

meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4

“Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”.

Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal ja lähiümbruses puuduvad.

3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMIS LAHENDUS

3.1. Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve

Koostatud detailplaneering ei tee ettepanekut kruntide jagamiseks. Koostatav

detailplaneering teeb ettepaneku säilitada olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed:

Visuoja ja Madismäe maaüksustel jätta maakasutuse sihtotstarbeks 100%

põllumajandusmaa, katastris 100% maatulundusmaa. Põhjuseks on asjaolu, et

Madismäe maaüksusel saaks määrata ainult 7% ja Visuoja maaüksusel ainult 2%

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

8

maast põllumajandusliku tootmisehitise maaks. Maaüksusele ei ole proprtsionaalne

määrata eraldi nii väikest maakasutuse sihtotstarvet.

3.2. Ehitusõigus

Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritav hoonestusala, mis

paikneb vähemalt 4 meetri kaugusel maaüksuste piiridest. Ehitustegevus on

planeeritud olemasoleva farmikompleksi territooriumile.

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi, millel puudub oluline

keskkonnamõju, võib vajadusel ehitada ka väljapoole hoonestusala.

Pos 1 maksimaalne täisehitusprotsent on 31%, Pos 2 maksimaalne täisehitusprotsent

on 14%.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt määratakse Madismäe ja Visuoja maaüksustele

ehitusõigus loomapidamishoonete kompleksi laiendamiseks. Kummalegi maaüksusele

on planeeringulahenduse kohaselt lubatud ehitada kokku 4 hoonet, kokku võib kahel

maaüksusel olla kuni 8 hoonet.

Üldplaneeringu punkt 1.10 käsitleb põllumajanduslikku reostust. Haritava maa ühe

hektari kohta tohib pidada kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi.

Pos 1 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid ja lisaks

olemasolevatele rajatistele kuni 1000 m² rajatisi.

Pos 2 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid. Rajatisi

juurde ei planeerita.

Maaüksustele võib ehitada kuni kahekorruseliseid hooneid kõrgusega kuni 10,0

meetrit ja rajatisi kõrgusega kuni 5 meetrit. Hooned projekteeritakse minimaalselt

ühekorruselised ja minimaalselt vastavad TP3 klassi nõuetele. Lähtudes tuleohutuse

nõuetest on tegemist 1. tuleohuklassi kuuluva ja minimaalselt II tulekaitsetasemega

VI kasutusviisiga hoonega (tööstus- ja laohooned). Maksimaalne lubatud kõrgus 14

meetrit.

Planeeringulahenduses on näidatud ehitiste soovituslikud asukohad.

Tähtis on hoonete funktsionaalsus. Kaasaegsed hooned projekteeritakse optimaalse

pindalaga ja lihtsate vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitav fassaade

liigendada.

Hoonete välisviimistlus ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt

hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobima kinnistu ning seda ümbritseva

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

9

keskkonnaga. Hoonete värvilahendused määratakse projektiga. Välisviimistluses on

valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Hoonete ehitamiseks ja

viimistlemiseks kasutatakse tootmishoonetele sobivaid ehitustooteid ja materjale.

Hoone katuse kuju ja täpne katusekalle lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus

lähtudes konkreetsetest vajadustest.

Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib

uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, elektri

madalpingeliinidest kaugemale kui 2 meetrit ja elektri keskpingeliinidest kaugemale

kui 10 meetrit.

Ehitatavad hooned tuleb (vt siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ §12) vajadusel

sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks.

Arhitektuurne ehitusprojekt tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea

ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi.

Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Haljala valla üldplaneeringus.

Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala

Vallavalitsusega.

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

4. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult

kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine

planeeringualal toimub vastavalt Ehitusseadustikus ja Liiklusseaduses kehtestatud

nõuetele. Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja

korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik.

Juurdepääsud planeeringualale on olemas riigimaanteelt 17167 Varangu-Essu tee.

Planeeritavad hoonestusalad jäävad ca 121 m kaugusele maantee katendist.

Planeeringualal pargivad peamiselt traktorid koos haakeriistadega ning mõned

sõiduautod. Parkimiskohtade arv olemasolevatel platsidel on piisav.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

10

5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel

Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis

jõustus 01.07.2015 a.

Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud

olemasoleva keskpinge elektriõhuliinist, madalpinge elektriõhuliinist ja sidekaablist

tulenevad kitsendusalad. Keskpinge õhuliini kaitsevöönd on 10 m liini teljest,

madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2 m liini teljest ning maakaabli kaitsevöönd on 1

m maakaabli teljest.

Avalikult kasutatava riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee kaitsevöönd on 30 meetrit

äärmise sõiduraja välimisest servast. Külgnähtavuse ala on 20 meetrit tase rahuldav

V=100 km/h juures ja nähtavuskolmnurkade ulatus 320 m V=90 km/h juures.

Visuoja kinnistu idaservas on Kunda lubjakivi maardlast tulenev kitsendusala.

Haljala valla üldplaneeringuga on määratud uuteloomapidamishoonete kuja 700

meetrit. Kuja vähendamise ettepanekut vaata pt. 2.5.

Maaüksustel paikneb maaparandusehitise reguleeriv võrk Liivaaru 1 (MPS kood

1107570020030), milleks on kuivenduskraavid ja drenaažitorustikud. Maaüksuste

hoonestamisel tuleb jälgida, et olemasolevat süsteemi ei jagataks mittetöötavateks

osadeks. Süsteemi idapoolsesse ossa rajatavate ehitiste ümber tuleb rajada drenaaž,

mis ühendatakse olemasoleva drenaažisüsteemiga.

Visuoja maaüksusel paikneb puurkaev, mille sanitaarkaitseala on lähtudes

Veeseaduse §149 50 m puurkaevu tsentrist.

Olemasolevatel kraavidel on veekaitsevööd lähtudes Veeseaduse §118 1 m

põhikaardile kantud veekogu veepiirist.

6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD

6.1. Heakorrastus

Planeeringuala asub kõlvikuliselt rohumaal. Maaüksustel kasvavad üksikud puud.

Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste töö-ja elukeskkonda.

Haljastuse rajamisel arvestada kaitsevöönditega. Lepa kinnistu lõunapiirile istutada

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

11

kõrghaljastus, vähendamaks loomapidamisest tulenevaid mõjusid (vt ptk 5), milleks

on näiteks lõhnad, müra jne.

Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust.

Soovitatav on paigaldada valgustid sissesõidutee äärde või hoonete sissepääsude

kohale.

6.2. Kattega alad

Ümber rajatava noorkarjalauda planeeritakse katendiga ala. Katendiga alalt on kergem

juhtida sademevett selleks mõeldud kohta.

6.3. Piirded

Loomapidamises kasutatakse maa-alade piiramiseks elektrikarjuseid, hoonete

ümbruse ning alajaama võib ümbritseda piirdega. Piirded võib rajada kuni 2 meetri

kõrgused. Piirded peavad olema läbipaistvad. Piirded võib vajadusel rajada ööseks

suletavatena.

Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada

talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust.

7. KESKKONNAKAITSE

Lähtudes Haljala Vallavalitsuse 24. aprill 2019 korraldusest nr 94, ei kaasne

kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõjude hindamine ei

ole vajalik, detailplaneeringule koostatakse eelhinnang.

Planeeringualal tegutseb Osaühing Õitseng, kellele on väljastatud kompleksluba nr

KKL/300799 Tammispea veisefarmi käitamiseks. Kehtiva loa kohaselt peetakse

veisefarmis 460 lüpsilehma, 180 noorlooma ning 59 vasikat.

Põhjavee kaitstuse seisukohalt on tegemist on kaitsmata või nõrgalt kaitstud alaga

ning keskkonna reostustaluvus on madal.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad ehitised ning uued tehnovõrgud peavad

vastama keskkonnanõuetele.

Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ja selle ümbruses

ei paikne.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

12

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse

ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse

§ 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad loetud

korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud

jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud

jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud peamiselt olmejäätmete

hoidmisega. Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga.

Konteiner peab olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav

rajada konteinerile eraldi ehitis või paigutada ta haljastuse varju. Prügikonteineri

tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto

juurdepääs planeeringualale on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.

Planeeringualal ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile

ehitusjäätmete konteiner.

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille

ülesanne on teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja

ohtlikke jäätmeid, seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku

jäätmeid ja suunatakse neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või

põletamisele.

8. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal Pahla alajaama kinnistul alajaam ning

maaüksusi läbivad elektri keskpinge ja madalpinge õhuliinid. Visuoja kinnistul

paiknevad puurkaev ja sidekaabel. Madismäe kinnistul on kaks lägahoidlat, kumbki

mahuga 6000m 3 .

Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis.

Tehnovõrgud“. Projekteerimistingimustes kehtestatakse konkreetsed nõuded

tehnovõrkude väljaehitamiseks.

8.1. Elektrivarustus

Planeeringujoonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on kantud olemasolevad ja

planeeritavad elektrikaablid. Planeeringualal paikneb Pahla alajaam (katastritunnus

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

13

19003:002:1130). Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe

kinnistul paikneb päikese-elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei

vajata.

Uued trassid, sealhulgas elektrikaablid projekteeritava lauda ja lägahoidlani, rajatakse

tellija kulul. Selleks esitada Elektrilevi Osaühingule kirjalik taotlus. Kaablitevõrgu

ümberehitus toimub samuti tellija kulul. Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on

näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Paigaldatavate kaablite margid

täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peavad olema paigaldatud nii, et

oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele.

Kaitsevööndid on näidatud joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis.

Tehnovõrgud”.

8.2. Side

Sidevarustus on lahendatud olemasoleva maakaabli baasil. Sidekaabli asukoht

geoalusel on orienteeruv.

8.3. Veevarustus

Visuoja maaüksusel on olemas puurkaev ja veetoru kuni laudani. Uue lauda juurde

ehitatava veetrassi sisestustorustiku läbimõõt valitakse vastavalt veetarbimis-

arvutustele. Veevärgi torustiku peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest

surveklassiga PN≥10. Veevarustuse torustiku minimaalne läbimõõt hooneteni võib

olla 110 mm, minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019.a välja antud määruse nr

61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele

nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.

Puurkaevu hooldusalas asuva maa-ala kasutamisel tuleb lähtuda Veeseadusest ja

Keskkonnaministri 24.09.2019. a määrusest nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala

moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha

hooldusnõuded põhjavee kaitseks”.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

14

8.4 Kanalisatsioon

Reoveed kogutakse olemasolevatest ja projekteeritavatest hoonetest kokku isevoolselt

ning suunatakse lägahoidlatesse. Ehitatavate kanalisatsioonitorustike materjalidena on

soovitatav kasutada plastmaterjale.

Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada keskkonnaministri 08.11.2019

määrusest nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused ” ja keskkonnaministri 31.07.2019

määruses nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded

ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“.

Põllumajanduslikus tegevuses tuleb juhinduda ka keskkonnaministri 03.10.2019

määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks

ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ toodud

nõuetest.

Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja

ehitatud.

8.5. Sademevete kanalisatsioon

Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse pinnasesse.

Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle.

8.6. Küte

Loomapidamisruume tavaliselt ei köeta. Kui uude lauta ehitatakse köetavaid ruume,

siis küttesüsteemid rajatakse elektri, alternatiivsete energiaallikate või lokaalse kütte

baasil.

8.7. Tervisekaitse

Valgustus territooriumil ja hoonetes peab olema piisav ning peasissepääsud kaetud

varikatustega. Ehitusõiguse elluviimisel ei tohi müratase planeeringu lähiümbruses

paiknevatel elamu maa-aladel ületada keskkonnanaministri 16.12.2016. a määrusega

nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” kehtestatud mürataseme normatiive. Ehitusmüra tasemed ei tohi

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

15

lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 müratase ületadamäärusega

nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehituse mõjualas asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.

2002. a määruses nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” §3 sätestatud piirväärtusi.

8.8. Maaparandussüsteemid

Maaparandussüsteemiga alale projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada

olemasoleva kuivendussüsteemi torustikega (vt ptk 5. Kaitsevööndid, piirangud,

servituudid). Vajadusel rajada uus maaparandussüsteemi torustik. Uue

maaparandussüsteemitorustiku rajamine on arendaja kohustus.

9. TULEOHUTUS

Detailplaneeringu koostamise peamisteks eesmärkideks on noorkarjalauda ehitamine

umbes 350–le veisele ning lägahoidla ehitamine Madismäe ja Visuoja maaüksustele.

9.1. Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele

normdokumentidele:

- “Tuleohutuse seadus”

- Siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;

- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid

- EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“;

- EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“;

- Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele,

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;

- Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida

Häirekeskusesse“;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

16

- CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14:

Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri;

- EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1 ja EVS-EN 62305-3:2011 ja

Piksekaitse. Osa 3;

- EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni- ja hädavalgustussüsteemid“.

9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP3

Ehitise tuleohuklass: 1. tuleohuklass

Ehitise kasutusviisi klass: VI, tööstus- ja laohooned

(põllumajandushoone)

Max hoone kõrgus: 14,0 m

Max hoonetealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev (ca 12000 m²)+2800 m 2 ;

Max rajatistealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev+1000m² rajatisi;

Max hoonetealune pind Visuoja maaüksusel olemasolev (ca 5000 m²)+2800 m 2 .

9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse rajatavad ehitised

teineteisest tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit.

Tuletõkkesektsiooni rajamise vm tule leviku takistamise nõuet ei kohaldata samal

hoonestusalal kahele erinevale kinnistule planeeritavale hoonele. Noorkarjalaut

planeeritakse kahele kinnistule, kuid on üks tervik, sest seda ei saa võõrandada eraldi

osadena. Seetõttu vaadeldakse hoone kui terviku tuleohutust ning asjaolu, et hoone

planeeritakse kahele kinnistule, ei sea täiendavaid nõudeid tule leviku takistamiseks.

Tuleohutuse seisukohalt tuleb tagada hoone tuleohutus.

Standard EVS 812-4:2018 p.9.2.3 kohaselt: kui ühekorruselise TP 3-klassi

tootmishoone kande- ja tuletõkkekonstruktsioonis on kasutatud A1-klassi

ehitusmaterjale, soojusisolatsioon vastab vähemalt A2-s1,d0–klassi nõuetele, seinte ja

lagede sisepinnad vastavad B-s1,d0-klassi nõuetele, tootmisprotsess kuulub 1.

tuleohuklassi ja eripõlemiskoormus on alla 300 MJ/m², võib standardi EVS 812-

4:2018 p.9.2.3 Tabelis 1 toodud tuletõkkesektsiooni piirpindala suurendada kuni

kolm korda, kuid tuletõkkesektsiooni piirpindala ei tohi olla üle kuni 12 000 m².

Hoonesisesed tuletõkkesektsioonid moodustatakse lähtudes Standardist EVS 812-

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

17

4:2018, sealhulgas peatükist 14. Iga planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse

ehitusprojektiga.

Planeeringualast asuvad kõik olemasolevad naaberkinnistute hooned kaugemal kui 8

meetrit. Lähim hoone Lepa kinnistul paikneb põhja pool, 188 m kaugusel

planeeringualal paiknevatest hoonetest. Uute hoonete ehitamiseks kasutatavad

ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele.

9.4. Põlemiskoormus

Loomalaudas on eripõlemiskoormus alla 300 MJ/m². Kustutamiseks vajalik

veevooluhulk määratakse VI kasutusviisiga ehitistel lähtudes tuleohuklassist,

sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i olemasolust ja

tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt. Kustutusvee

normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast

tuletõkkesektsioonist.

Tulekustutusvee normvooluhulk VI kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni

12 000 m² või kui ehitis on kaitstud AKS-ga ja selle põlemiskoormus on alla 600

MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kahe tunni kestel.

9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Farmi juurde pääseb mööda kohalikke killustikkattega teid. Kustutustöid on võimalik

teostada hoonete ümber paiknevatelt katendiga aladelt.

Planeeringualal asuvatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad

juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist maa-alal. Keelatud on

autode parkimine liikumisteedel.

Juurdepääsud planeeringualale ning sellel paiknevatele ehitistele

tulekustutustehnikaga on tagatud sissesõiduteelt, samuti on kustutustöid võimalik

teostada vajaduse korral naaberkruntidelt.

Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse

ehituslike võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja

korrustevahelised redelid rõdudel jne).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

18

9.6. Väline tulekustutusvesi

Visuoja maaüksusel on olemas tulekustutusvee võtukoht mahuga 300 m³. Lähim

Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.

10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi tööstusalad.

Kuritegevuse riske saab vähendada:

 naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

 sissepääsude turvamisega;

 riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

 piirete rajamisega;

 selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;

 territooriumi jälgitavuse tagamisega;

 hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;

 konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;

 vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud,

pingid, prügikastid, märgid);

 maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud

kohtadesse).

11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele

ehitusprojektidele. Maaüksuste ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt.

Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas

kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab

kinnistu omanik ehk Osaühing Õitseng.

Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus

§141.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste

detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

19

12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA

SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30;

8. Haljala valla üldplaneering, kehtestati Haljala Vallavolikogu määrusega nr 10,

19. mai 2010. a.;

Koostas: Riiu Efert

16. märts 2022 a.

Sisukord

Detailplaneeringu seletuskirja koosseis:

1. Detailplaneeringu koostamise alus ja koostaja ............................................................

2. Lähteolukord ................................................................................................................

2.1 Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .................................................................

2.2 Olemasolevad sihtotstarbed ..................................................................................

2.3 Ehituslik ja looduslik situatsioon ..........................................................................

2.4 Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid .........................

2.5 Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja

kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................

3. Arhitektuur-planeerimislahendus .................................................................................

3.1 Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve .......................................

3.2 Ehitusõigus ............................................................................................................

4. Liikluskorraldus ...........................................................................................................

5. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid..........................................................................

6. Heakorrastus, kattega alad ...........................................................................................

6.1 Heakorrastus .........................................................................................................

6.2 Kattega alad ..........................................................................................................

6.3 Piirded ...................................................................................................................

7. Keskkonnakaitse ..........................................................................................................

8. Tehnovõrgud ................................................................................................................

8.1 Elektrivarustus ......................................................................................................

8.2 Side .......................................................................................................................

8.3 Veevarustus ...........................................................................................................

8.4 Kanalisatsioon .......................................................................................................

8.5 Sademevete kanalisatsioon ...................................................................................

8.6 Küte ......................................................................................................................

8.7 Tervisekaitse .........................................................................................................

8.8 Maaparandussüsteemid .........................................................................................

9. Tuleohutus ....................................................................................................................

9.1 Normdokumendid .................................................................................................

9.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ..............................

9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................

9.4 Põlemiskoormus ....................................................................................................

9.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ................................................

9.6 Väline tulekustutusvesi .........................................................................................

10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................

11. Kehtestatud detailplaneeringu realiseerimise kava. Vaidlustamise võimalused ja

riskide maandamine ...........................................................................................................

12. Detailplaneeringu koostamise aluseks oleva seadusandlike aktide ja dokumentide

loetelu .................................................................................................................................

Lisad:

1. Haljala Vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamiseks ...................

2. Detaiplaneeringu algatamise kuulutus ajalehes Virumaa Teataja ...............................

3. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Madismäe maaüksus ........................................

4. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Visuoja maaüksus ............................................

3

3

3

4

4

5

5

7

7

8

9

10

10

10

11

11

11

12

12

13

13

14

14

14

14

15

15

15

16

16

17

17

18

18

18

19

1

3

4

5

5. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringu joonisest ....................................................

6. Vaated planeeringualale ...........................................................................................

7. Detailplaneeringu illustratsioon ................................................................................

Detailplaneeringu joonised:

1. Situatsiooniskeem M 1:15000

2. Olemasolev olukord M 1:1000

3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:1000

4. Maakasutuse sihtotstarbed, kujad M 1:7500

6

7

9

Uus tn 69-65

50606 Tartu

Tel: +372 685 1177

OÜ Severitas

www.severitas.ee

[email protected]

Tartu, 2021

Osaühing ÕITSENG

Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

2/46

Töö tellija: Osaühing ÕITSENG

Registrikood: 10000900

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Essu küla, Pargi tn 2, 45303

Telefon: +372 526 6156

E-post: [email protected]

Töö teostaja: OÜ Severitas

Registrikood: 11852485

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606

Telefon: +372 685 1177

E-post: [email protected]

Vastutav koostaja: Kerli Leetsaar, MSc

Kaido Soosaar, PhD

Liisi Nõgu, Msc

Versioon: 22.12.2021

Töö nr KL-21-022

© OÜ Severitas, autoriõigus. Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

© Osaühing ÕITSENG, varalised õigused.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

3/46

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 5

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................... 7

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ............. 7

2.2 Pinnas, mullastik ja maavarad ....................................................................................................... 10

2.3 Pinna- ja põhjavesi ......................................................................................................................... 10

2.4 Looduslik mitmekesisus .................................................................................................................. 12

2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid ................................................................................. 13

2.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond ........................................................................................................ 13

2.7 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ............................................................................... 14

2.8 Müratase ........................................................................................................................................ 14

2.9 Välisõhu seisund ............................................................................................................................. 14

3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED........................... 15

3.1 Tegevuse iseloom ja maht .............................................................................................................. 15

3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................................ 17

3.3 Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine .......................................................... 20

3.4 Tegevuse energiakasutus ............................................................................................................... 21

3.5 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...................................................................................... 21

3.6 Heide vette ..................................................................................................................................... 21

3.7 Heide pinnasesse ............................................................................................................................ 22

3.8 Heide õhku ...................................................................................................................................... 22

3.9 Müra teke ....................................................................................................................................... 25

3.10 Vibratsiooni teke ............................................................................................................................ 25

3.11 Valgushäiring.................................................................................................................................. 25

3.12 Soojus- ja kiirgushäiringud ............................................................................................................. 25

3.13 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................ 25

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE ......................................................... 27

4.1 Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang ................................................... 27

4.1.1 Veisefarmi laiendamine ......................................................................................................... 27

4.1.2 Laiendatud veisefarmi käitamine .......................................................................................... 29

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

4/46

4.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest ...... 32

4.2.1 Veisefarmi laiendamine ......................................................................................................... 32

4.2.2 Laiendatud veisefarmi käitamine .......................................................................................... 32

4.3 Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega ............................................................ 33

4.4 Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ....................................................... 33

5 KOKKUVÕTE ......................................................................................................... 35

LISAD ......................................................................................................................... 36

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

5/46

1SISSEJUHATUS

Keskkonnamõjude strateegilise eelhindamise objektiks on Essu külas asuva Visuoja ja Madismäe

Visuoja maaüksuse kohta algatatud detailplaneeringu muudatus, mille algatas Haljala Vallavolikogu

(24. aprill 2019 nr 94). Detailplaneeringu koostamise aluseks on kinnistu omaniku, Osaühing ÕITSENG,

esitatud taotlus detailplaneeringu algatamise kohta Visuoja (katastritunnusega 19003:002:0028) ja

Madismäe (katastritunnusega 19003:002:0011) kinnistutel. Ettevõte soovib määrata kinnistutele

hoonestusala ning ehitusõiguse noorkarjalauda (ca 2770 m²) ja lägahoidla (ca 1000 m²) ehitamiseks.

Planeeritav ala suurusega ca 15 ha paikneb Haljala valla üldplaneeringuga reserveeritud tootmisalal,

kus kehtib 18.05.2010 kehtestatud Haljala valla üldplaneering.

Visuoja ja Madismäe maaüksuste olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Madismäe maaüksusel on kaks ringjat tüüpi sõnnikuhoidlat, küün ja veiselaut. Visuoja maaüksusel on

silohoidlad, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün ja tahkesõnnikuhoidla.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Madismäe maaüksusel ehitusõiguse määramine

lägahoidlale (ca 1000 m²) ning Madismäe ja Visuoja maaüksustele noorkarjalaudale (ca 2770 m²),

maaüksuse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Lähim eluhoone planeeritavast laudast on 250 meetri

kaugusel. Lauta on planeeritud piimaveiste noorkari.

Detailplaneeringu muudatus puudutab Haljala valla üldplaneeringus loomapidamishoonete rajamisel

arvestatavate kujade osa. Planeeringuga soovitakse vähendada üldplaneeringuga nõutud 700 meetrist

kuja 250 meetrini.

Haljala Vallavolikogu otsustas, et detailplaneeringu koostamise käigus tuleb koostada

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, hinnata vajadusel keskkonnamõjusid, et

viia kehtiv keskkonnaluba KKL/300799 kooskõlla planeeritavate ehitistega kaasneva keskkonnamõjuga

(Haljala Vallavolikogu, Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas Visuoja ja Madismäe

maaüksusele, 24. aprill 2019 nr 94, punkt 3.7.1).

Osaühing ÕITSENG soovib laiendada olemasolevat farmi – Tammispea veisefarmi - millel on kehtiv

keskkonnakompleksluba (KKL/300799), seega eelhinnangu õiguslikuks aluseks on KeHJS § 6 lg 2 p 1.1

Täpsustatud loetelu on toodud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise eelhinnang, täpsustatud loetelu“.2 Eelhinnang on

koostatud Keskkonnaministri määruse nr 31 16.08.2017 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“3

alusel. Samuti on arvesse võetud asjakohasid juhendeid, sh „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu

andmise juhendit”4.

Eelhinnangu eesmärgiks on saada informatsiooni tegevusega kaasneda võivast olulisest

keskkonnamõjust ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise vajadus. Seejuures on võimalike

1 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1“. Riigikogu seadus, vastu võetud 22.02.2005.

2 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“. Vabariigi Valitsuse määrus nr 224. Vastu võetud 29.08.2005.

3 “Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaministri määrus nr 31. Vastu võetud 16.08.2017.

4 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend - https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

6/46

keskkonnamõjude ja keskkonnaprobleemide kaardistamisel arvestatud nii ehitusaegsete mõjudega kui

rajatiste ehitusjärgse kasutuselevõtu mõjudega.

Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada

otsustajal teha otsus KSH algatamise osas. Käesolev eelhinnangu aruanne sobib tervikuna otsuse

aluseks, kuid otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, veel täiendavat informatsiooni

ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada. Seetõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte,

kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

7/46

2KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND

2.1Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Käesoleva eelhindamise aruande koostamisel on lähtutud eeldusest, et Tammispea veisefarmi

laiendamiseks vajalik laudahoone ja vedelsõnnikuhoidla rajatakse Madismäe maaüksusele

(katastritunnus 19003:002:0011) ja Visuoja maaüksusele (katastritunnus 19003:002:0028), mis asuvad

Essu külas Haljala vallas Lääne-Virumaal. Maaüksustel paiknevad toimiva Tammisepa veisefarmi teised

loomapidamishooned ja rajatised, seega farmi laiendamiseks vajalikud muutused maastikus oleks

antud asukohas suhteliselt väikesed (Joonis 1).

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

8/46

Joonis 1. Laiendatava Tammispea veisefarmi asukoht

Madismäe kinnistu suuruseks on 50 ha, millest 45,23 ha on haritav maa, 2,46 ha on õuemaa ja 2,31 ha

on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Visuoja kinnistu suuruseks on 49,99

ha, millest 43,79 ha on haritav maa, 1,66 ha on looduslik rohumaa, 1,93 ha on õuemaa ja 2,61 ha on

muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%).

Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1).

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

9/46

Tabel 1. Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus

Katastritunnus Nimi Pindala, ha Sihtotstarve

19003:002:0076 Tupitsa 5,01 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0072 Vendla 1,38 Elamumaa 100%

19003:002:1480 Varangu-Essu tee 4,67 Transpordimaa 100%

19003:002:1150 Ilvese 92,73 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0036 Vahemetsa 42,8 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0119 Ristika 3,04 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0035 Vahemetsa 3,17 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0039 Liivamäe 47,67 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0020 Saua 5,05 Maatulundusmaa 100%

19003:002:1092 Lättjaagu 12,94 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0049 Koovitsa 6,19 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0057 Mäeotsa 5,67 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0034 Suuresoo 15,3 Maatulundusmaa 100%

19101:001:0016 Rünkaaru 7,71 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0054 Turbaaugu 19,29 Maatulundusmaa 100%

19002:002:0040 Haaviku 21,47 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0310 Mäe 19,68 Maatulundusmaa 100%

19003:002:0060 Lepa 0,23 Elamumaa 100%

19003:002:1130 Pahla alajaam 0,003 Tootmismaa 100%

Osaühingu ÕITSENG Tammispea veisefarm koosneb järgmistest hoonetest ja rajatistest

(detailplaneeringule lisatud joonis: Madismäe-Visuoja Essu DP_2_olemasolev olukord_2020-05-15):

 1. lüpsilaut (379 kohta piimalehmadele);

 2. lüpsilaut (81 kohta piimalehmadele, 140 kohta noorloomadele ja 9 kohta vasikatele);

 küün (40 kohta noorloomadele ja 50 kohta vasikatele);

 kaks vedelsõnnikuhoidlat: ringhoidlad;

 üks tahesõnnikuhoidla;

 lüpsikoda;

 olmeplokk;

 kaks silohoidlat;

 söödahoidla;

 puurkaev.

Kavandatava tegevusena rajatakse juurde 394-kohaline noorloomalaut ning vedelsõnnikuhoidla

(detailplaneeringule lisatud joonis: Madismäe-Visuoja Essu DP_3_põhijoonis-tehnovõrgud_2020-10-

15).

Kavandatava tegevuse asukohal on hea ühendus teedevõrgustikuga ning olemasolev liitumine

elektrivõrguga.

Laiendatava käitise asukoha eeliseks on kaugus tiheasustusaladest. Tammispea veisefarmi lähim

heiteallikas asub tihedamast Essu küla asustusest rohkem kui 800 m kaugusel. Seega

keskkonnamõjudest potentsiaalselt mõjutatava elanikkonna arv on väiksem. Kirde ja põhja suunda,

kuhu eeldatavalt põhiliselt tuuled farmi kohalt puhuvad, tiheasustusalasid alla 2,5 km ei jää. Lähim

elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa,

katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal

(Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

10/46

2.2Pinnas, mullastik ja maavarad

Pinnakatte paksus Haljala vallas on väga varieeruv, olles mõnest sentimeetrist kuni 100 cm paksuseni.

Pinnakattes on esindatud erinevad moreenid, liivad ja savid. Aluspõhja pealmise osa moodustavad

Põhja-Eesti rannikumadalikul peamiselt Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid,

paekalda jalamil kohati ka alamordoviitsiumi oobolusliivakivid, argilliidid, savid ja glaukoniitliivakivid.

Klindist sisemaa poole jääv lavamaa kujutab endast tasase reljeefi ja õhukese pinnakattega

lubjakiviplatood, mida liigestavad mattunud ürgorud. Lubjakivid on levinud ka valla lõunaosa Pandivere

kõrgustiku jalami aluspõhjas. Maavaradest on Haljala vallas esindatud liiv, kruus, lubjakivi, turvas,

põlevkivi ja fosforiit.5

Maapinna looduslik reljeef farmi rajatiste piirkonnas on lauge, kõrguste erinevustega kuni 0,5 m.

Kõrgus merepinnast on ca 62 m. Tegemist on olemasoleva loomakasvatuskompleksi piirkonnaga, kus

farmi laiendamiseks toimuks uute rajataiste rajamine ning selleks vajalike kaevetööde tegemine.

Farmikompleksi piirkonna geoloogiast annab aimu veisefarmi puurkaevu geoloogiline läbilõige

(vastavalt puurkaevu arvestuskaardile)6:

 Saviliiv kruusa ja rähaga 0,0-1,5 m;

 lubjakivi kukersiidi vahekihtidega 1,5-10 m;

 lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi 10-39 m;

 glaukoniitsavi, kilt 39-42,5 m;

 argilliit 42,5-43,5 m;

 peeneteraline liivakivi savi vahekihtidega 43,5-64 m;

 savi 64-65 m.

Maa-ameti Geoportaali maardlate rakenduse alusel ei jää Tammispea veisefarmi alale või selle

lähipiirkonda maavarade leiukohti.7

Valdavalt on kavandatava tegevuse asukohas olev maastik põllumajanduslik ja poollooduslik koos

tehiskeskkonna elementidega.

2.3Pinna- ja põhjavesi

Tammispea veisefarm ja selle lähiümbrus asub, arvestades maapinnalt esimese aluspõhjalise

veekompleksi looduslikku kaitstust, maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest nõrgalt kaitstud ja

kaitsmata alal.8

Veevõtt toimub farmi puurkaevust Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist Ida-Eesti

vesikonnas.

Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

koguselisuse poolest heas seisundis. Samas on veekogum ohustatud ning veevõtu intensiivistamine

5 Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2031; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4041/2202/0049/HVVK_201130_M82_Lisa.pdf#

6 Veka, puurkaevu katastrinumber: 3115

7 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps

8 Maa-amet, 1:50000 geoloogiline baaskaart, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

11/46

võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada

veevarustuse olukorda. 9

Keemilise seisundi poolest on veekogum samuti heas seisundis. Sulfaatide sisaldus läviväärtust ei

ületanud, kuid esineb üksikuid kasvusuundumusi seirekaevudes. Kahel viimasel aastal on PHT ja

nitraatide kasvusuundumus. 10

Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi looduslik ressurss on 49519 m³/ööp. Põhjaveevõtt

2017. aastal oli 3033 m3/ööp. Kinnitatud tarbevaru (2018) oli 12260 m3/ööp. Kasutamises olev vaba

põhjaveekogu on 9227 m3/ööp.11

Tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Teadaolevalt

püsivat pinnasevett farmi territooriumil samuti ei esine.

Käitisest u 500 m kaugusel idas möödub Selja jõgi (KKR kood: VEE1074600), mis kuulub:

 'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362;

RT I 09.07.2016 1): Selja jõgi kogu ulatuses;

 osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III,

06.11.2018, 1).

1 km kaugusel heiteallikastest lääne ja loode suunas asub Visuoja peakraav (KKR kood: VEE1075700),

mis kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL

2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4). Visuojale on määratud vastavalt Veeseaduses12 toodule 10-

meetrine veekaitsevöönd veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Visuoja suubub

vasakult Selja jõkke (KKR kood: VEE1074600), mis kuulub antud jõe lõigus keskkonnaministri

16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere

seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate

väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ lisa 2 alusel

„Selja Varangu mnt sillast suudmeni“ veekogumisse (1074600_4). Pinnavee kaitse eesmärk on

pinnaveekogumite vähemalt hea seisundi tagamine. „Selja Varangu mnt sillast suudmeni“ veekogumi

koondseisund on Keskkonnaagentuuri pinnaveekogumite seisundiinfo järgi 2020. aastal hinnatud

halvaks. Veekogumi halva seisundi põhjuseks on allavoolu kanduv põllumajanduse hajureostus ja

Rakvere heitvee reostus.

1,6 km kaugusel käitisest lõuna suunas asub Essu tiik (KKR kood: VEE2004900).13,14

Essu külla jäävad reoveekogumisala (registrikood: RKA0590264), kaks veepuhastit (registrikoodid:

VHP0001119; PUH0596520) ja heitvee väljalase (registrikood: RHVL0596520), kuid mis jäävad

Tammispea veisefarmist vähemalt 1,5 km kaugusele.15(Joonis 2)

9 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021

10 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021

11 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027, EELNÕU VERSIOON 01.04.2021, https://envir.ee/veemajanduskavad- 2021-2027-eelnou#veemajanduskavade-do

12 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019

13 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps

14 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee

15 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

12/46

.

Joonis 2. Tammispea veisefarmi ümbritsev keskkond

2.4Looduslik mitmekesisus

Tammispea veisefarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Tegemist on

olemasoleva loomapidamiskompleksi asukohaga ning planeeritav tegevus hõlmab endas sarnast

tegevust, kuid suurendatud mahus. Tootmisterritooriumi ümbritsevad peamiselt põllumaad.

Kinnistu ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu.16

Tammispea veisefarmi ümbruses ega ka Essu külas ei asu rahvusvahelise tähtsusega alasid (Natura

2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 ala paikneb ligikaudu 3 km kaugusel ning selleks on Selja

jõe loodusala. Loodusala maismaa pindala on 617,9 ha ja veeosa pindala 25 ha. Loodusala hõlmab

järgmiste elupaigatüüpide ja liikide kaitsmist: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja

16 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

13/46

ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning laialehised lammimetsad

(91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

(Salmo salar), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).17

Essu külas vääriselupaikasid ei asu. 18

Farmi tegevuspaiga otseses lähipiirkonnas looduskaitsealused üksikobjektid ja kohaliku kaitse alla

võetud objektid puuduvad. Essu külas on järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad: mustlaik-apollo (KKR

kood: KLO9200468), harjus (KKR kood: KLO9120990) (540 m kaugusel käitisest) ja võldas (KKR kood:

KLO9102615). 1,7 km kaugusel farmist lõuna suunas asub Essu mõisa park (KKR kood:

KLO1200288).19(Joonis 2)

2.5Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid

Tammispea veisefarmi territooriumile kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää. Farmile

lähim kultuurimälestis asub 2,6 km kaugusel läänes ning selleks on kultusekivi (registrinumber:

10220).20

Käitise ümbruses asub mitu pärandkultuuriobjekti. Lähimad nendest on 300 m kaugusel lõunas asuv

Tammispea karjamõis (registrinumber: 190:MTH:007), 530 m kaugusel kagu suunas asuv Tammise

suurfarmi veetorn (registrinumber: 191:PNL:001), 700 m kaugusel põhjas asuv Lepaaru talukoht

(registrinumber: 190:AST:011), 1 km kaugusel loodes asuvad Tammispea turbavõtukohad

(registrinumbrid: 190:TVK:006, 190:TVK:005).21(Joonis 2)

2.6Sotsiaalmajanduslik keskkond

Tammispea veisefarm asub Essu külas Haljala vallas Lääne-Virumaal.

Laiendatava käitise asukoha eeliseks on kaugus tiheasustusaladest. Tammispea veisefarmi lähim

heiteallikas asub tihedamast Essu küla asustusest rohkem kui 800 m kaugusel. Kirde ja põhja suunda,

kuhu eeldatavalt põhiliselt tuuled farmi kohalt puhuvad, tiheasustusalasid alla 2,5 km ei jää. Lähim

elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa,

katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal

(Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele.

17 Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/register

18 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee

19 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps

20 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/

21 Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

14/46

2.7Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus

Visuoja ja Madismäe maaüksustel paikneb toimiv Tammispea veisefarm koos rajatistega.

Visuoja ja Madismäe kinnistute keskel asub Pahla alajaama kinnistul (katastritunnus 19003:002:1130)

alajaam. Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe kinnistul paikneb päikese-

elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei vajata. Visuoja kinnistul paikneb ka

puurkaev.

Laiendatav veisefarm paikneb püsikattega Varangu-Essu kõrvalmaantee (tee number: 17167) ääres.

Tee pikkus on 4,6 km. Varangu-Essu liiklussagedus on 2020. aasta andmete põhjal 164 sõidukit

ööpäevas, millest 96% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 2%

autorongid.

Varangu-Essu teelt käitisesse sissetulev tee on asfaltkattega, käitisesisesed teed on betoonkattega ning

nt karjateed on mullakattega. Loomade karjatamisega mitteseotud alad on murukattega.

Tammispea veisefarmist 1,5 km kaugusel lõuna suunas asub Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee (tee

number 20), kust mööda saab Varangu-Essu teele. Tegemist on 28,4 km pikkuse teega, mille

liiklussagedus on 2020. aasta andmete põhjal 1980 sõidukit ööpäevas, millest 75% moodustavad sõidu-

ja pakiautod, 4% veoautod ja autobussid ning 21% autorongid.22

Visuoja ja Madismäe maaüksustel on tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa moodustavad

looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne).

Maaparandussüsteemide registri andmetel asuvad Madismäe maaüksusel Liivaru-1 (süsteem:

1107570020030) ja Põdruse (süsteem: 1107570020040) maaparandussüsteemid ning Visuoja

maaüksusel Ühenduse 1 (süsteem: 1107460020020), Visuoja (süsteem: 1107570020000), Liivaru-1

(süsteem: 1107570020030) ja Liivaru-2 ning Põdruse (süsteem: 1107570020040)

maaparandussüsteemid.23

2.8Müratase

Veisefarmi asukohas määrab mürataseme suuresti teedevõrk. Peamine on transpordimüra, oluline

olme- või tööstusmüra piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormust on mõõdetud, kuid

arvestada võib suhteliselt madala koormuse ja müratasemega.

2.9Välisõhu seisund

Osaühing ÕITSENG Tammispea veisefarmi eeldatavasse mõjualasse ei jää käitisi, millele oleks

väljastatud keskkonnaluba saasteainete paiskamiseks välisõhku.

22 Teeregister, https://teeregister.mnt.ee/reet/map

23 Maaparandussüsteemide register, https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

15/46

3KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED

3.1Tegevuse iseloom ja maht

Osaühing ÕITSENG poolt laiendatava Tammispea veisefarmi põhitegevusala on veiste

intensiivkasvatus eesmärgiga toota piima. Ülesseatud tootmisvõimsus on kehtiva loa alusel 460

lüpsilehma-, 180 noorlooma- ja 59 vasikakohta, juurde soovitakse rajada 394-kohaline noorloomalaut.

Käitise aastaseks tootmismahuks on umbes 2500 tonni piima.

Tootmisprotsessi skemaatiline ülevaade on esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 3).

Joonis 3. Veiste pidamise tehnoloogiline skeem

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

16/46

Tammispea veisefarm hakkaks koosnema neljast laudahoonest, kus hakkaks loomadele olema 460

kohta lüpsilehmadele, 574 kohta noorloomadele ja 59 kohta vasikatele.

Lüpsilehmade ja noorloomade pidamine Tammispea veisefarmis toimub põhiliselt vabapidamisena.

Lõas peetakse vaid erivajadustega lüpsilehmi. Toimub osade piimalehmade, mullikate ja vasikate

karjatamine. Allapanu asemel kasutatakse lüpsilautades alusmatte. Vasikaid ja osaliselt ka mullikaid

peetakse sügavallapanul.

Lautades on tagatud loomulik ventilatsioon ning maksimaalne päevavalguse kasutamine. Vajadusel

annavad lisavalgust luminofoorvalgustid. Lüpsilautadel on ventileerimiseks katusel paiknevad

korstnad, küünlaudal on selleks kolm avatud ust.

Söötmine ja jootmine

Sööda hoidmiseks on kõik laudad varustatud söödahoidlatega, kus hoitakse heina, põhku ning vajalikke

toidulisandeid ning söödajahu. Silo hoidmine toimub rullsilona otse põllul ning silohoidlates.

Silohoidlaid on kaks tükki ning kumbki mahutab 900 m3 silo.

Mõlemad silohoidlad on varustatud silomahla ja sademetest tekkiva vee kogumiskaevudega, mida

tühjendatakse vastavalt vajadusele. Väljapumbatud vesi suunatakse sõnnikuhoidlatesse või laotatakse

põllule vastavalt veeseaduses ettenähtud piirangutele. Silohoidlad on ehitatud betoonist ning on

lekkekindlad, samuti on lekkekindlas ka kogumiskaevud.

Loomade söötmine toimub söödamikseri abil mööda lauda keskel paiknevat söödakäiku. Põhisöödana

kasutatakse silo ja haljassööta. Lisaks antakse vastavalt ratsioonile söödajahu, heina ja põhku ning

söödalisandeid. Jootmiseks on paigaldatud jooturid.

Sõnnikukäitlus

Tammispea veisefarmis tekib vedelsõnnikut ja sügavallapanusõnnikut.

Vedelsõnnikut planeeritakse hoiustada kahes olemasolevas ja ühes juurde rajatavas ringja

põhiplaaniga vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavused kokku hakkavad olema ca 15 000 m3.

Vedelsõnnikuhoidlad on pealt täidetavad ja varustatud kontrollkaevudega. Vajadusel kaetakse

sõnnikuhoidlaid täiendavalt hekseldatud põhuga.

Tahesõnnikuhoidla on mõõtmetega 9,5 x 20 m ning selle sügavus ja kõrgus maapinnast on 2 m. Hoidla

maht on 380 m3. Virts koguneb hermeetilisse virtsakogumiskaevu, mis täitumisel veetakse

vedelsõnnikuhoidlatesse. Virtsamahuti üle teostatakse regulaarset kontrolli. Tahesõnnikuhoidla on

lekkekindel.

Lisaks on farmis sügavallapanusõnnikuga kaetud alasid, mida käsitletakse katusega kaetud

sõnnikuhoidlatena. Lautades asuvate sügavallapanusõnnikuga alade maht on kokku u 543 m3.

Sõnnikuhoidlad on piisava mahutavusega, et mahutada vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning

sellele lisaks ka sademete- ja tehnoloogilise reovee kogused.

Lautades tekkiv vedel- ja sügavallapanusõnnik laotatakse Osaühingu ÕITSENG kasutuses olevale

haritavale maale. Osaühing ÕITSENG kasutab sõnniku laotamiseks laotusteenust. Sõnniku laotamise

eesmärgiks on nii muldade viljakuse tõstmine kui ka sõnnikust efektiivselt vabanemine. Laotuspinnad

on üldjuhul intensiivkasutuses olnud/olevad põllu- ja rohumaad. Potentsiaalsete laotuspindade

kogupindala on kokku 1700 ha. Laotuspinnad paiknevad valdavalt Varangu ja Essu külades.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

17/46

Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt laotusplaanile, kus näidatakse ära laotatava sõnniku kogus,

laotusala pindala, laotamisviis, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvate pinnaveekogude ja

põhjaveehaarete asukohad.

Veevarustus ja reoveekäitlus

Tootmistsükli vältel moodustub farmi veetarbimine loomade joogiveest, lüpsiseadmete ja lautade

puhastamiseks mõeldud veest ja olmeveest. Loomade joogivee kulu aastas hakkab olema arvutuslikult

u 19 000 m3 ja olmevee ning lautade pesuvee kulu aastas ca 1000 m3.

Osaühing ÕITSENG võtab vett loomakasvatuse tarbeks Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa

põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnast puurkaevust nr 3115. Puurkaev paikneb kasutuses oleva

laudakompleksi läheduses (X: 6592088, Y: 633993). Puurkaevul on 50 m sanitaarkaitseala. Vett

kontoritöötajate tarbeks saadakse Essu ühisveevärgist, mille haldajaks on AS Haljala Soojus.

Tammispea farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse.

Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele.

Küte, jahutus ja ventilatsioon

Lautades on kasutusel loomulik ventilatsioon, mis tekitatakse akna- ja usteavade ning korstnate

avamisega.

Laudahoonetes kütteseadmed puuduvad. Lüpsikoja ja olmeruumide kütmiseks kasutatakse diiselküttel

põhinevat katelt, mille nimisoojusvõimsus on 0,035 MWth. Diislit kulub soojuse tootmiseks aastas kuni

3 tonni. Põletusseadme töötunde on aastas 500.

Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril.

Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat. Piima jahutamisel tekkiv sooja vett kasutatakse joogivee

soojendamiseks.

Jäätmekäitlus

Osaühingu ÕITSENG rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete,

loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide

nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi konteineritesse või hoiuruumi ja antakse üle

jäätmeluba omavale käitlejale. Surnud loomad paigutatakse konteinerisse. Konteinerit tühjendab

lepinguline parter regulaarselt, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen.

3.2Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“24 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige

üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult

hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja

asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud eesmärgiks rohelise

võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist tagavad tingimused.

24 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

18/46

„Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“25 eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus-

ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on püstitanud mitmeid eesmärke nii loodusvarade säästlikuks

kasutamiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks.

Laiendatava farmi tegevus vastab PVT-le.26 Farmis seiratakse saasteainete levikut, hoidmaks

looduskeskkonna head seisundit. Osaühing ÕITSENG kavandatav tegevus loob eeldatavalt inimestele

rohkem töökohti.

„Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“27 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele

toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede

tagatus toimepiirkondades. Tammispea veisefarmi kavandatav tegevus Essu külas toetab Lääne-

Virumaal põllumajanduse valdkonnas majandussektori kasvu ning loob inimestele rohkem töökohti,

laiendades olemasolevat tootmisala, kus on juba olemas vastav tehniline taristu.

Haljala valla üldplaneeringu28 kohaselt on Tammispea veisefarmi planeeringuala maakasutuse

juhtfunktsiooniks reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur-

rohumaa (Joonis 4). Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida

põllumajandushoonet, mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada

detailplaneering. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250

meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus

19003:002:1161) 210 meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4

“Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”.

Haljala vallas on väärtuslikke põllumaid (kõrge viljelusväärtusega). Farmi ja selle paiknemine nõrgalt

kaitstud (alal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud) ja kaitsmata alal seab küll keskkonnakaitselisi

piiranguid intensiivsele maaharimisele ja loomapidamisele, mis jällegi omakorda motiveerib

keskkonnasäästlikumale tootmisele. Seega laiendatav farm saab olema keskkonnasäästlik, peab

vastama parimale võimalikule tehnikale ning farmis tekkivat sõnnikut saab omakorda kasutada

ümbritsevate põldude viljakuse tõstmiseks.

Majanduslikult seisukohalt on otstarbekas kasutusele võtta endised tootmisalad või laiendada

olemasolevaid, mida kavandatava olukorra puhul ka arvestatakse. Praeguste tootmispiirkondade

kasutuse jätkamine peab sõltuma sellest, kui optimaalne on nende asukoht muid valla seisukohalt

olulisi tegevusi ja avalikke huve arvesse võttes. Kui olemasolevate tootmisalade algne asukoht on

optimaalne ja kooskõlas piirkonna arengupõhimõtetega, siis võib arvestada, et nende kasutamise

jätkamine või nende kasutuselevõtt mõjutab ka looduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda kõige

vähem.

25 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf#

26 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused, Lisa, kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- igusaktid

27 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, 2014, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf

28 Halajala valla üldplaneering, https://www.haljala.ee/haljala-valla-uldplaneering

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

19/46

Joonis 4. Maakasutus Tammispea veisefarmi asukohas (väljavõte Halajal valla üldplaneeringust)

Ida-Eesti veemajanduskava29 ja veemajanduskavade meetmeprogramm30. Tammispea veisefarmi

laiendamisel arvestatakse Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammis olevate suuniste ja

piirangutega ning põllumajanduse poolt veekeskkonnale avaldatava surve ja koormuse kasvu

ennetamisega. Suunised või piirangute nõuded kattuvad osaliselt PVT-järeldustes31 toodule. Seega,

kuna farmi tegevus peab vastama PVT-järeldustes esitatule , siis peavad olema täidetud nõuded ka

veevõttu ja reovett puudutavates küsimustes.

Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava32. Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii maismaal

kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Eesti asub Läänemere

valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajuskoormusest pärinevaid toitaineid, mis

põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist, millest põhilise osa moodustab väetiste

29 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuaril 2016.a. https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021

30 Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused. 06.07.2015. https://old.envir.ee/sites/default/files/150706pohjaveekogumite_ohustatust_ja_halba_seisundit_pohjustavate_koormuste _vahendamise_meetmeprogramm.pdf

31 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused, Lisa, kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- igusaktid

32 Eesti merestrateegia meetmekava, Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 23.03.2017. a istungi protokollilise otsusega (päevakorrapunkt nr 1), 2016. https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

20/46

kasutamine33. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea

keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada

keskkonnakaitsemeetmeid. Tammisepea veisefarmis rakendatakse keskkonnaseisundi säilitamiseks

keskkonnakaitsemeetmeid, näiteks lekkekindlad laudad ja sõnnikuhoidlad, sõnniku laotusplaanide

koostamine.

Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule”34 eesmärgiks on põllumajanduses pestitsiidide kasutamise

vähendamine, toitainete kao vähendamine, väetiste kasutamise vähendamine, antimikroobikumide

müügi vähendamine põllumajandusloomade ja vesiviljeluse tarbeks ja mahepõllumajanduse

arendamine.35 Tammispea veisefarmis toimub loomade söötmine vastavalt loomagruppidele. Sellega

aidatakse kaudselt vähendada loomakasvatuse keskkonna- ja kliimamõju. Samuti toimub farmis üldine

veterinaarohutuse tagamine.

3.3Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine

Kavandatava tegevusega kaasneb ehitustegevus ning mistahes ehitustegevusega tarbitakse

loodusvarasid. Tulenevalt ettevõtte iseloomust ja kavandatava ehituse mahtudest, on vastav

ressursitarve mõõdukas, s.t ehituseks vajalikust ressursitarbest ei tulene eeldatavalt olulist

keskkonnamõju.

Farmirajatiste rajamise käigus eemaldatakse ja paigutatakse vajadusel ümber pinnast nii lauda kui

sõnnikuhoidla vundamentide ja ehitusaluste rajamisel. Eemaldatud pinnas ladustatakse nii, et

kasvupinnast oleks hiljem võimalik kasutada haljastustöödel, muud täitepinnast aga reljeefi

kujundamisel ja planeerimisel. Suuremahulist pinnase eemaldamist ei ole vajalik teostada. Peale

ehitustöid taastatakse esialgne olukord võimalikult suures osas, kui seda võimaldavad erinevad

tootmisega seotud nõuded (keskkonna-, hügieeni-, ohutuse vms). Farmirajatiste rajamiseks on vaja

erinevaid materjale. Loodusvaradest on esikohal liiv, kruus ja killustik, mida kasutatakse ehitusaluste

rajamiseks, täitepinnasena ning teistel kavandatava tegevusega seotud ehitustöödel. Ehitiste

rajamiseks kasutatakse üldehitusmaterjale (kandekonstruktsioonid, soojustusmaterjalid, avatäited,

viimistlusmaterjalid, torustikud, elektriinstallatsioonid jne), mille kogused ja koosseis täpsustatakse

ehitusprojektides. Erinevate kommunikatsioonide rajamiseks kasutatakse plasttorusid, elektrikaableid

jt materjale, samuti piirete rajamiseks aiavõrku ja –poste jne.

Käitises vajalikku sööta ja muid abimaterjale transporditakse juba olemasolevas olukorras teistelt

objektidelt. Farmist välja transporditakse seal tekkivaid jäätmeid ja sõnnikut . Transpordiks kasutatakse

maanteetransporti. Olemasolevas olukorras toimub samuti teedel transport, kuid vähesel määral farmi

laiendamisel transpordikoormus tõuseb.

Otseselt lauda ja sõnnikuhoidla rajamise protsessiks puhast vett ei kasutata. Puhast olmevett vajatakse

loomade jootmiseks, farmi puhastamiseks ja olmetegevuseks ehk töötajate tarbeks. Vajalik olmevesi

saadakse ettevõttele endale kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 3155. Eeldatav veekulu kasv

võrreldes olemasoleva olukorraga on umbes 3600 m3.

33 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019. https://envir.ee/vesi-mets- maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea

34 Komisjoni teatis euroopa parlamendile, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks. Euroopa Komisjon, 2020. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX%3A52020DC0381

35 Talust toidulauale. Euroopa Komisjon. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green- deal/actions-being-taken-eu/farm-fork_et

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

21/46

Kehtiva kompleksloaga lubatud veevõtt on kuni 29 156 m3 aastas. Arvutuslikult oleks laiendatud farmis

veekulu u 20000 m3, seega veevõtu koguse suurem taotlemine ei oleks vajalik.

3.4Tegevuse energiakasutus

Ehitustegevusaegne energiakasutus on seotud erinevate mehhanismide ja tööriistade kasutamisega

ning on võrreldav teiste sarnaste ehitustöödega. Arvestades, et elektri ja kütuste kasutamine on

majanduslik kulu, võib eeldada, et neid kasutatakse võimalikult otstarbekalt.

Farmi käitamiseks vajalikku elektrienergiat ostetakse sisse elektrivõrgust. Olemasolevas olukorras

kulub elektrienergiat keskmiselt 234 MWh/a. Soojusenergiat lüpsikoja ja olmeruumide kütmiseks

kasutatakse diiselküttel põhinevat katelt kasutades ning eeldatavaks kütuse kuluks on 3 tonni aastas.

3.5Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Osaühing ÕITSENG rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete,

loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide

nõuetele.

Jäätmete kogumisel kasutatakse suletavaid konteinereid, et vältida tolmu ja lendprahi teket. Kõik

tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. Jäätmete ladestamist

ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Ohtlikud jäätmed kogutakse selleks ettenähtud suletavasse

ruumi ja/või konteinerisse ning antakse käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale

jäätmekäitlejale, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen.

3.6Heide vette

Tammispea farmikompleksis on heit- ja reovee teke seotud tehnoloogilise veekasutusega, kus

tekkivast heitveest moodustab ¾ piimatootmisega seotud seadmete ja ruumide pesuvesi

(piimajahutid, lüpsiplats, lüpsiseadmed, piimaruum) ning ¼ tekib dušširuumi kasutamisest ja on

inimeste pesuvesi.

Tammispea farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse.

Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele. Seega välditakse

põhjaveekogumi keemilise ja koguselise (vee kasutuse jälgimine) seisundi halvenemist.

Puurkaevu sanitaarkaitsealal välditakse põhjavee kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee

tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. Puurkaevu sanitaarkaitsealal

tegeletakse vaid veehaarde ehitamise ja kasutamisega, ala hooldamisega (sh niitmisega).

Arvestades tekkiva reovee mahtu ja selle eeldatavat käitlemisviisi, ei ole heitvee tekkest negatiivset

keskkonnamõju.

Tammispea veisefarmis peetavate osade loomagruppide puhul toimub karjatamine. Karjatamisel

lähtutakse Veeseaduses36 kehtestatust ehk põllumajandusloomade pidamisel välitingimustes

välditakse pinna- ja põhjavee saastumist.

36 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

22/46

3.7Heide pinnasesse

Ettevõtte tootmisprotsessid toimuvad ja kõiki ettevõttes kasutatavaid tooraineid käitletakse kinniselt

või kinnistes ruumides. Lautade põrandad on betoneeritud, samuti on sõnnikuhoidlad lekkekindlad.

Sellega välistatakse kõik kontrollimatud ja hajusad heitmed.

Ettevõttes toimub loomade karjatamine, mille puhul järgitakse määruses nr 4637 kehtestatuid nõudeid.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tegevusega ette näha saasteainete viimist pinnasesse.

Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine põllumajandusmaadel väetisena,

millega kaasneb toitainete viimine pinnasesse. Veeseaduse38 paragrahvis 1611 on sätestatud, et

sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit

(viie aasta keskmine) aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade

väljaheidetega. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on Tammispea veisefarmi

puhul vajalik arvutuslikult vähemalt 700,4 ha laotuspindu. Osaühing ÕITSENG kasutab sõnniku

laotamiseks laotusteenust, kus potentsiaalsete laotuspindade kogupindala on kokku 1700 ha.

Laotuspinnad paiknevad valdavalt Varangu ja Essu külades.

3.8Heide õhku

Loomade pidamisel tekib lõhnavaid ühendeid. Lisaks lõhnaühenditele, eraldub selle tegevuse käigus

välisõhku ka ammoniaaki, metaani ja dilämmastikoksiidi. Lõhnaühendeid eraldub lautadest, mille uksi

hoitakse küll enamasti küll suletuna, kuid heide toimub korstnate kaudu. Samuti lendub

lõhnaühendeid ja saasteaineid sõnnikuhoidlatest. Ühendite lenduvuse vähendamiseks on hoidlad

kaetud loomuliku koorikuga (ja põhukihiga) ning vedelsõnnikuhoidlates viiakse segamine läbi vaid

enne hoidlate tühjendamisi.

Farmis on kasutusel ka põletusseade ning sellest heiteallikast heidetakse käitises välisõhku ka gaasi

põletamisel tekkivaid saasteaineid: lenduvaid orgaanilisi ühendeid, lämmastikdioksiidi,

süsinikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi, peeneid osakesi, eriti peeneid

osakesi ja raskmetalle.

Tammispea veisefarmi olemasolevate ja planeeritavate heiteallikate parameetrid on toodud järgnevas

tabelis (Tabel 2).

37 „Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded“. Keskkonnamisnistri määrus nr 46. Vastu võetud 01.10.2019

38 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

23/46

Tabel 2. Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad ja nende parameetrid

Nr plaanil

Nimetus

Saasteallika ja väljuvate gaaside parameetrid

L-EST97 koordinaadid

Saasteallika mõõtmed või diameeter, m

Arvutuslik diameeter,

m

Väljumis- kõrgus

maapinnalt, m

Joon- kiirus, m/s

Tempera- tuur, °C

X Y

S1 1. lüpsilaut 6592055 633847 12 tk: Ø 0,6 2,08 10 7,79 20

S2 2. lüpsilaut 6592084 633906 1 tk: Ø 2,2 2,2 8 2,38 20

S3 Küünlaut 6592142 633873 3 tk: 3,5x4 7,31 1,5 0,03 10

S4 Noorkarjalaut 6591969 633899 1 tk: 0,8x80 9,03 8,5 0,11 20

H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

6592007 633760 1 tk: Ø 42 42 2,5 0,1 8

H2 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

6592083 633755 1 tk: Ø 35,6 35,6 4 0,1 8

H3 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 6592014 633909 1 tk: 20x9,5 15,55 2 0,1 8

H4 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

6591968 633789 1 tk: Ø 35 35 4 0,1 8

K1 Katel 6592064 633872 1 tk: Ø 0,4 0,4 12 0,1 100

Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad on esitatud järgneval joonisel

(Joonis 5).

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

24/46

Joonis 5. Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad

Täpsemad andmed saasteainete ja heidete koguste kohta on toodud lisas (Lisa 1).

Saasteainete heitega välisõhku kaasneb lõhnahäiring. Täpsemad andmed lõhnaheite kohta on toodud

lisas (Lisa 2).

Lõhnahäiringu vastuvõtjateks on elanikud. Lähim elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m

kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa, katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad

rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal (Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161)

umbes 250 m kaugusele. Arvutuslikult leiti, et eeldatavalt vastuvõtja juures lõhnatundide 15%

piirmäära ületamist toimuma ei hakka.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

25/46

Lõhna heite vähendamiseks jälgitakse ja arvestatakse sõnniku väljaveol nii kui võimalik

ilmastikutingimusi.

3.9Müra teke

Farmi laiendamisel tekib ehitusaegne müra. Ehitustegevus on ajutine, seega on ka müra teke on

lokaalne ja ajutine ning mürahäiring lõppeb objekti valmimisel.

Farmi käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka ettevõtet

teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle

tekkest tootmishoonete siseruumides.

Arvestades tegevuse iseloomu ja lähimate müratundlike alade (elamumaade) kaugust

farmikompleksist, ei ole ette näha olulist mürahäiringut (müranormide ületamist).

3.10Vibratsiooni teke

Veisearmis puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Teataval määral on vibratsiooni allikaks transport.

Vibratsiooni taset vähendab transpordivahendite väike liikumiskiirus. Võimaliku ülemäärase

vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendeid ja nende liikumisteid korras.

Vibratsiooni võib tekkida ka ehitustööde käigus (nt pinnase tihendamisel), kuid vastav vibratsiooni teke

on lühiajaline ja lokaalne ning seda võib lugeda väheoluliseks.

3.11Valgushäiring

Ettevõttes inimeste tavapärane tööaeg on päevasel ajal ning tootmisprotsessi käigus ei ole vaja

kasutada võimsaid valgusallikaid ja ettevõtte tegevus ei põhjusta olulist valgusreostust. Mõningane

valgusreostus võib tekkida pimedal ajal territooriumi valgustusest. Keskkonnas valgusreostuse

vähendamiseks on valitud keskkonnaga sobivad valgusallikad, kasutatakse valgusallikate nutikat

juhtimist ja välditakse valgustamist kohtadest ja ajal, kui valgustust ei vajata.

3.12Soojus- ja kiirgushäiringud

Kavandatava tegevusega, farmikompleksi laiendamisega ja käitamisega, ei kaasne tavaolukorras

eeldatavalt keskkonnataluvusvõimet ületaval määral soojuse ega kiirguse eraldumist.

3.13Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Farmi laiendamisega seotud ehitamisega kaasneda võivad avariiolukorrad kattuvad ehitusobjektidel

üldiselt esineda võivate olukordadega. Ehitus- ja pinnasetöödel võib esineda masinate ja seadmete

kasutamisest ning riketest, ehitusmaterjalide ja kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisest, töö- ja

keskkonnaohutuse nõuete rikkumisest, olemasolevate kommunikatsioonide kaitse- vööndite

ignoreerimisest ning üldiselt inimlikust eksitusest tulenevaid avariiolukordi.

Avariiolukordadega võib kaasneda oht nii inimestele kui ka keskkonnale. Ehituspraktika näitab, et

enamasti on tööõnnetuste põhjuseks elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Sama kehtib üldjoontes

ka keskkonnaalaste õnnetusjuhtumite puhul – eiratakse ohutusnõudeid, töötajad pole kasutatavate

materjalide ja kemikaalide ohtlikest omadustest teadlikud ja ohutusnõuete täitmist ei kontrollita.

Ennetav tegelemine nimetatud põhjustega tagab lõpptulemusena avariiolukordade riski vähendamise.

Farmi käitamisel tekkida võivad avarii- ja eriolukorrad on eeskätt seotud tehniliste seadmete

kasutamisel tekkida võivate eritingimustega.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

26/46

Veisefarmi käitamisel on rakendatud tehnilised ohutusnõuded nii mahutitele, põletus- kui ka mõõte-

ja jälgimisseadmetele ning kommunikatsioonidele, kuid avariiolukordade riski need täielikult ei

kõrvalda. Kannatada saavad sellistes olukordades eelkõige inimesed ja tehnika, samas pole välistatud

ka keskkonnakahju lekete või tuleõnnetuse tõttu.

Puhastusvahendite ja muude kemikaalide kasutatavad ja hoitavad kogused on väikesed, samas

järgitakse nii üldisi kui ka keskkonnaalaseid ohutusnõudeid. Selliste eelduste koosmõjul on tekkida

võivate avariiolukordade tõenäosus väike.

Käitaja tagab ohutusnõuete täitmise oma territooriumil ja väldib sinna kõrvaliste isikute sattumise,

kuid on valmis ka nende ettearvamatust käitumisest ja ohutusnõuete rikkumisest tulenevateks

olukordadeks.

Äkkheitmeid töö käigus ega ka lõpetamisel eeldatavalt ei teki.

Välistada ei saa lautade ja sõnnikuhoidlate põrandate (põhjade) leket. Tegemist on aga väga väikese

tõenäosusega olukorraga, sest rajatisi pidevalt kontrollitakse ning farmi laiendamise tarvis rajatavad

laut ja hoidla on uued.

Hädaolukordade ennetamiseks rakendatakse lekete varajase avastamise süsteemi. Äkkheidete ja

õnnetusjuhtumite tekke puhuks on välja töötatud hädaolukorra plaan.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

27/46

4HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

4.1Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang

Järgnevalt käsitletakse omaette alapeatükkides farmi ehitustööde aegset ja selle käitamise tulemusel

tekkivat võimalikku olulist keskkonnamõju selle erinevate mõjuvaldkondade haaval.

4.1.1Veisefarmi laiendamine

Allpool on esitatud ülevaade veisefarmi laiendamisel tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega kaasneda

võivatest keskkonnamõjudest: vee saastumine, pinnase saastumine, õhu saastumine, jäätmeteke,

müra ja vibratsioon, valgus ja kiirgus ning lõhn ja nende mõjude ulatusest.

4.1.1.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Käitise laiendamise käigus tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega võib kaasneda mõju sotsiaalsele

keskkonnale seoses tekkiva müra, jäätmetekke, õhusaaste ja objekti teenindava transpordi

koormusega.

Veisefarmi ehitust teenindava transpordikoormus on sarnane teiste ehitusobjektidega. Veisefarm asub

hajaasutusalal ning eeldatavasti ei ole vajalik olulisel määral kasutada asulate siseseid teid ja tänavaid.

Siiski käitise ehitusprotsessiga kaasnev transpordi-koormuse tõus on eeldatavalt lühiajaline ja väike.

Järeldus: negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavasti oluline.

4.1.1.2 Mõju loomastikule ja taimestikule

Veisefarmi ehitustööde käigus loomastikule avalduv mõju pole mainimisväärne.

Taimestikule avaldub negatiivne mõju sel määral, kui palju olemasolevat taimestikku tuleb ehitus- ja

pinnasetööde käigus eemaldada. Läbiv põhimõte tööde teostamisel on taimestiku maksimaalne

säilitamine, kuid ehitiste alla jääv taimkate eemaldatakse ning ehitustööde summaarne mõju

taimestikule on negatiivne.

Veisefarmi asukohas asub toimiv laudakompleks ehk sealses asukohas puuduvad kõrgendatud

loodusliku väärtusega alad ja olulised elupaigad, mis võiks kaasa tuua olulise negatiivse mõju

taimestikule või loomastikule.

Järeldus: negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavalt

oluline.

4.1.1.3 Mõju pinnasele

Veisefarmi ehitustööde käigus eemaldatakse, paigutatakse ümber ja planeeritakse pinnast ning

asendatakse seda täitepinnasega (liiv, kruus, killustik). Pinnase omadusi ja koostist küll muudetakse,

kuid pinnasereostust töö- ja keskkonnaohutuse nõuete järgimisel pole ette näha. Kokkuvõttes

pinnasele olulist negatiivset mõju ei teki.

Järeldus: negatiivne mõju pinnasele veisefarmi laiendamisel ei ole oluline.

4.1.1.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale

Veisefarmi laiendamise alal on käesoleval ajal toimiv laudakompleks. Tegemist on tootmismaaga, kus

see väljakujunenud maastikupilti oluliselt ei muuda.

Ajutiselt võib ehitustööde vältel visuaalne olukord halveneda, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis

kaob pärast ehitustööde lõppu, seega ei oma olulist mõju.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

28/46

Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale veisefarmi

laiendamisel ei ole oluliselt negatiivne.

4.1.1.5 Mõju veekvaliteedile

Kavandatavate ehitustööde negatiivne mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile võib avalduda avariilise

kütuse- või määrdeainete lekke puhul. Tööde läbiviimisel peab rangelt järgima keskkonnaohutuse

nõudeid ohtlike ainete, sh kütuste hoidmisel ja kasutamisel ning rakendama reostuse tekkimisel

viivitamatult selle likvideerimismeetmed.

Ehitustööde käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ega pinnaveekogusse.

Järeldus: ohutusnõuete järgimisel pole olulist negatiivset mõju veekvaliteedile veisefarmi laiendamisel

ette näha.

4.1.1.6 Mõju põhjaveetasemele

Kavandatava käitise ehitustööde käigus ei võeta olulisel määral põhjavett, seetõttu puudub mõju

põhjaveetasemele.

Järeldus: negatiivne mõju põhjaveetasemele veisefarmi laiendamise puudub.

4.1.1.7 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn

Välisõhu kvaliteedile võib veisefarmi ehitustööde käigus mõju avalduda masinate ja seadmete

sisepõlemismootorite heitgaaside ning tööde teostamisel tekkiva tolmu tõttu. Lõhnaaineid

ehitustööde käigus õhku ei suunata.

Ehitusobjektil kasutatakse üksnes tehniliselt korras masinaid ja veokeid. Tolmu tekitavate tööde

teostamisel tuleb jälgida, et see ei kanduks häirival määral väljapoole ehitusobjekti piire ning vajadusel,

nt. pinnasetööde käigus rakendada kastmist.

Järeldus: tehnoloogiliste ja keskkonnaohutuse nõuete täitmisel olulist negatiivset mõju välisõhu

kvaliteedile ehitustööde ajal ei teki.

4.1.1.8 Jäätmetekke mõju

Kavandatava käitise ehitustööde läbiviimisel tekkivad ehitus- ja segaolmejäätmed kogutakse vastavalt

valla jäätmehoolduseeskirjale liigiti konteineritesse ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale

jäätmekäitlejale. Tolmu ja lendprügi tekke vältimiseks kasutatakse kaetud konteinereid.

Järeldus: jäätmekäitluse nõuete täitmisel olulist negatiivset keskkonnamõju veisefarmi laiendamisel ei

teki.

4.1.1.9 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele

Veisefarmi ehitustööde mõju müra ja vibratsiooni tasemele on seotud eelkõige ehitustegevuses

kasutatavate masinate ja seadmetega. Erinevaid ehitusmasinaid, mehhanisme ja veokeid kasutatakse

nii pinnasetööde, trasside paigalduse, üldehitustööde kui haljastustööde läbiviimisel, samuti objekti

teenindavaks transpordiks.

Veisefarmi ehitustöid öösel teostada ei kavatseta, seega pole tõenäoline kehtestatud piirtaseme

ületamine. Tööde teostamisel päevasel ajal püütakse müratasemeid minimeerida, kasutades objektil

tehniliselt korras mehhanisme ja masinaid ning vältides asjatut müra teket. Ehitusel tekkiv müra ja

vibratsioon on ajutise iseloomuga ja kaovad pärast ehitustööde lõppu.

Järeldus: lähtudes eelnevast, võib öelda, et veisefarmi laiendamine ei oma olulist negatiivset mõju

müra ja vibratsiooni tasemele.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

29/46

4.1.1.10 Mõju kliimale

Veisefarmi ehitamise etapil olulist negatiivset mõju kliimale ei teki, kuna tegevuse tulemusel ei viida

välisõhku olulises koguses kliimamuutust põhjustavaid saasteaineid.

Järeldus: mõju kliimale ei ole oluline.

4.1.1.11 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile

Kavandatava tegevuse maa-aladel ei asu kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealasid. Lähiümbruse

kultuurimälestistele ehitustegevusest eeldatavalt mõju ei avaldu.

Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile puudub.

4.1.1.12 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Veisefarmi ja selle vahetus läheduses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku

alad. Seega mõju eelpool nimetatud objektidele puudub.

Järeldus: otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele veisefarmi

laiendamisel puudub.

4.1.1.13 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele

Veisefarmi ehitamise käigus ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat soojus- ega ioniseerivat kiirgust.

Juhul, kui ehitustegevus toimub pimedal ajal, on vajalik kasutada ehitusala valgustamiseks

prožektoreid, millega kaasneb võimalik valgusreostus. Eeldatavasti ei ole valgusintensiivsus selline, mis

võiks avaldada olulist mõju.

Järeldus: veisefarmi laiendamine ei oma eeldatavasti olulist negatiivset keskkonnamõju valguse,

soojuse ja kiirguse tasemele.

4.1.2Laiendatud veisefarmi käitamine

Veisefarmi käitamise puhul tekkivat keskkonnamõju kirjeldatakse järgnevalt tavapäraste

kasutustingimuste puhul.

4.1.2.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Laiendatud, kui ka mitte laiendatud, veisefarmi käitamisega võib kaasneda mõju sotsiaalsele

keskkonnale seoses:

• tekkiva müra,

• õhusaaste ja

• objekti teenindava transpordi koormusega.

Käitise tööga seotud müra ja õhusaastet käsitletakse edaspidistes peatükkides. Olemasolev

liikluskoormus veisefarmi ühendusteedel on esitatud eespool. Eeldatavalt võrreldes olemasoleva

olukorraga liikluskoormus suureneb.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda lisaks mürale ja transpordikoormuse tõusule läbi välisõhu

kvaliteedi muutuse. Sotsiaalset keskkonda enim mõjutavaks teguriks on ebameeldivat lõhna omavad

saasteined. Arvestades, et kavandatav tegevus hõlmab loomakasvatust, täpsemalt ühe lauda ja ühe

sõnnikuhoidla lisandumist loomapidamiskompleksi, toimub kavandatavas piirkonnas eeldatavalt

lõhnahäiringu suurenemine. Täpsemalt on lõhna puudutavat käsitletud aruande lisas (Lisa 2).

Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega võib eeldatavalt kaasneda negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

30/46

4.1.2.2 Mõju loomastikule ja taimestikule

Veisefarmi käitamisel puudub mõju loomastikule ja taimestikule, kuna farmi laiendamise käigus ei

muudeta ega suleta loomade rändeteid, ei ohustata loomade elupaiku ega eemaldata olulisel määral

taimestikku.

Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju loomastikule ja

taimestikule.

4.1.2.3 Mõju pinnasele

Veisefarmi käitamisel kasutatakse puhastusaineid ja kütust. Pinnasele avalduv võimalik

keskkonnamõju on seotud avariide ja õnnetusjuhtumite, mitte tavapäraste toimimistingimustega ning

selle tõenäosus ja ulatus on väga väikesed. Seega oluline negatiivne mõju pinnasele veisefarmi

töötamise ajal puudub.

Veisefarm omab kaudset positiivset mõju pinnasele, kuna veisefarmi käitamisel tekib sõnnik, mida

saab kasutada põlluviljakuse tõstmisel.

Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju pinnasele ning pigem

omab kaudset positiivset mõju.

4.1.2.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale

Veisefarmi laiendamine ei too kaasa maakasutuse muutumist. Veisefarmi rajatised sobivad valitud

keskkonda, kuna tegemist on olemasoleva farmikompleksi asukohaga.

Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale eeldatavasti puudub.

4.1.2.5 Mõju veekvaliteedile

Laiendatava veisefarmi veetarbimine ja reoveekäitlus ei avalda negatiivset mõju põhja- ega pinnavee

kvaliteedile, kuna kavandatava tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid otse põhja- ega pinnavette.

Tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse.

Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine väetisena põllumajandusmaadel.

Laotamise võimalik mõju pinna- ja põhjaveele sõltub laotamisel kasutatavatest praktikatest, mis ei ole

otseselt seotud veisefarmi laiendamisega.

Järeldus: veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju veekvaliteedile.

4.1.2.6 Mõju pinnaveetasemele

Veisefarmi käitamisel ei kasutata pinnavett. Pinnveetaset võib eeldatavalt väga vähesel määral

mõjutada territooriumilt keskkonda jõudev sademevesi.

Järeldus: veisefarmi käitamise ja laiendamisega ei tohiks kaasneda olulist mõju pinnaveetasemele.

4.1.2.7 Mõju põhjaveetasemele

Veisefarmi tegevuse käigus tarbitakse põhjavett loomade jootmiseks, lautade ja lüpsiseadmete

puhastamiseks ja seal töötavate inimeste olmevajaduste rahuldamiseks. Loomade arvu kavandatav

suurendamine farmikompleksis ei põhjusta märgatavat lisakoormust põhjaveevarudele.

Järeldus: veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju põhjaveetasemele.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

31/46

4.1.2.8 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn

Mõju välisõhu kvaliteedile põhjustavad peamiselt laudad, sõnnikuhoidlad, kasutusel olev põletusseade

ja kaudselt sõnniku laotamine. Vähemal määral mõjutavad välisõhu kvaliteeti käitist teenindavate

transpordivahendite heitgaasid.

Piirkonna heiteallikate koosmõju hindamiseks teostati õhusaaste modelleerimine. Tammispea

veisefarmi ümbruses puuduvad ettevõtted, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba, seega koosmõju

teiste piirkonna ettevõtetega ei arvestatud. Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste

võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete

maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa ühegi saasteaine

puhul vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust väljaspool tootmisterritooriumit.

Eeldatavalt ei toimu halvimate saasteainete hajumistingimuste korral lõhnaühendite puhul laiendatud

farmi käitamise korral vastuvõtja juures lõhnatundide 15% piirmäära ületamist. Täpsemalt on teemat

käsitletud aruande lisas.

Järeldus: Otsene ja kaudne laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev saasteainete mõju välisõhu

kvaliteedile ei oma eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

4.1.2.9 Jäätmetekke mõju

Veisefarmi käitamisel tekib peamiselt pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja olmejäätmeid. Tekkivad

jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba omavale isikule. Juhul, kui tekib ohtlikke jäätmeid antakse need

üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule saatekirja vastu.

Järeldus: laiendatava käitise tegevuse tulemusel tekkivate jäätmete käitlusnõuete järgimisel ei teki

olulist negatiivset keskkonnamõju.

4.1.2.10 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele

Peamine müraliik veisearmi käitamisega seoses on transpordimüra, oluline olme- või tööstusmüra

piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormusest on juttu ptk 2.7. Arvestada võib

suhteliselt madala koormuse ja müratasemega, mis oluliselt ei suurene ka farmi laiendamisel.

Järeldus: veisefarmi käitamine ja selle laiendamine ei põhjusta müra ja vibratsiooni teket ulatuses, mis

võiks põhjustada häiringuid ümbruskonnas.

4.1.2.11 Mõju kliimale

Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitega

(eelkõige metaan, dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid) välisõhku. Lähtudes kliimamuutuste

mastaapsusest ning üksiku farmi suhteliselt väiksest panusest kliimamuutustele, võib eeldada, et

kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale.

Järeldus: veisefarmi käitamine koos laiendamisega ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju kliimale.

4.1.2.12 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile

Kavandatava tegevuse maa-aladel kultuurimälestis ega muinsuskaitsealasid ei asu. Lähiümbruse

kultuurimälestistele eeldatavalt mõju ei avaldu.

Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile eeldatavalt puudub.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

32/46

4.1.2.13 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Laiendatava veisefarmi asukohas ja selle otseses ümbruses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning

Natura 2000 võrgustiku alad. Lähimatele looduskaitsealustele objektidele eeldatavalt otsest mõju

veisefarmi tööst ei avaldu.

Järeldus: otsene mõju eelpool nimetatud objektidele puudub.

4.1.2.14 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele

Kavandatava ja toimiva farmi tegevuse tulemusel ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat ioniseerivat

kiirgust.

Veisefarmi territoorium on pimedal ajal valgustatud ning seetõttu eraldub keskkonda valgust. Tegevus

toimub olemasoleval tööstusrajatistega alal, tegu pole loodusliku alaga ning ka lähimad elamud jäävad

paarisaja meetri kaugusele. Seega olulist mõju valguse tasemele veisefarmi käitamise ja selle

laiendamisega ei kaasne.

Järeldus: veisefarmi käitamine ja selle laiendamine ei oma mõju kiirguse tasemele ning ei oma

eeldatavasti olulist negatiivset mõju soojuse ja kiirguse tasemele.

4.2Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest,

sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest

mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest

4.2.1Veisefarmi laiendamine

Farmi laiendamisega kaasnev mõju on ruumiliselt piiritletud peamiselt tegevuse asukohaga ning

tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport.

Farmi laiendamisega kaasnev mõju algab ehitutegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende

lõpetamist. Tegevus toimub päevasel ajal tööpäevadel. Erandjuhul tööde teostamisel öösel või

puhkepäevadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke.

Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teistest samas piirkonnas toimuvatest

samalaadsetest tegevustest tingitud mõjuga. Selliste tegevuste koosmõju ei ületa tõenäoliselt

piirväärtusi ega põhjusta pikaajalisi häiringuid lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele.

Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise ehitamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks

jäätmeteke, müra, pinnase ja taimestiku eemaldamine, ajutised häiringud sotsiaalsele keskkonnale

jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra

võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on

nende esinemise tõenäosus väike.

Käitise ehitamisega kaasnevad ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju.

4.2.2Laiendatud veisefarmi käitamine

Laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud käitise

asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport.

Laiendatud veisefarmi kasutamisega kaasnev mõju algab selle alustamisega ja lõppeb selle

sulgemisega; tavapärane käitamine toimub ööpäevaringselt nii töö- kui puhkepäevadel 24 tundi

ööpäevas, 365 päeva aastas. Hooldus- ja remonditöid viiakse läbi vastavalt vajadusele.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

33/46

Veisefarmi paiksetest heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainetest on kirjutatud lisades (Lisa 1,

Lisa 2). Eeldatavalt ei toimu piirkonna saastetasemes olulisi negatiivseid muutusi seoses laiendatud

veisefarmi heiteallikate käitamisega.

Müratasemed jäävad eeldatavasti allapoole kehtestatud piirväärtusi.

Käitise teenindamiseks tooraine ja tootmisjäägi vedudega seotud transpordikoormuse kasv on

olemasoleva liikluskoormusega võrreldes suurem.

Farmi käitamisega ei kaasne eeldatavasti olulist kumulatiivset mõju.

Käitise kasutamine ei põhjusta piiriülest mõju.

Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise kasutamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks

müra, saasteainete viimine välisõhku, teenindavast transpordist tulenev häiring jne. Avariiolukordades

esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Ohutusnõuete

järgimisel ja leevendavate meetmete rakendamisel on nende esinemise tõenäosus väike.

4.3Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega

Tammispea veisefarmi mõjualasse ei jää teisi ettevõtteid, millele oleks väljastatud keskkonnaluba ning

mille tegevuste vahel võiks tekkida koosmõju.

4.4Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks

Tammispea veisefarmi laiendamisel läbiviidavate tööde käigus tuleb negatiivsete keskkonnamõjude

vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:

 olemasoleva taimestiku, eriti kõrghaljastuse säilitamine võimalikult suures mahus;

 eemaldatava pinnase nõuetekohane hoiustamine ja taaskasutamine pinnase planeerimiseks

ja haljastustöödeks;

 jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga

käitlejale;

 kütuse ja kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;

 vajalike mehhanismide ja masinate võimalikult efektiivne kasutamine, vältides liigse müra- ja

õhusaaste teket;

 lammutus- ja ehitusmaterjalide ning ehitusjäätmete hoidmine viisil, mis väldiks ümbruskonna

prügistumist;

 töötamine ainult argipäevadel, tööajal;

 õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine.

Laiendatud veisefarmi käitamisel tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele

võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:

 tehniliste ja keskkonnanõuete järgimine käitise töötamisel;

 käesolevas aruandes kirjeldatud käitise negatiivset keskkonnamõju leevendavate meetmete

tõhus ja tulemuslik rakendamine;

 käitist teenindavate sõidukite tehnilise korrasoleku tagamine ning nende liikumise

planeerimine müra- ja välisõhu saaste vähendamiseks;

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

34/46

 jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga

käitlejale;

 puhtuse jälgimine lautades;

 sõnniku õigeaegne eemaldamine lautadest;

 sõnniku väljaveil ilmastikutingimuste jälgimine;

 seadmete profülaktiline hooldus.

 kasutatavate kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;

 õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine;

 koostöö kohaliku omavalitsuse ja muude huvirühmadega mõju vähendamiseks sotsiaalsele

keskkonnale.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

5KOKKUVÕTE

Käesoleva keskkonnamõju eelhindamise eesmärgiks on koondada teave Osaühing ÕITSENG

Tammispea veisefarmi laiendamiseks vajaliku ehitamise ja laiendatud farmi käitamise puhul

kaasnevast keskkonnamõjust ja selle leevendamise võimalustest.

Iga sellise aruandega kaasneb teatud määramatus andmete puudumise ja nende interpreteerimise

tõttu. Seetõttu on lähtutud halvimast võimalikust olukorrast ja ettevaatusprintsiibist, mida tuleks

rakendada ka kavandatud tegevuse teostamisel.

Peamised negatiivsed keskkonnamõjud, mis võivad veisefarmi laiendamisel ja käitamisel esineda, on

järgmised:

 ehitamisel tekkivad jäätmed ja nende käitlemine;

 ehitamisel kasutatavate transpordivahendite ja mehhanismide tekitatav müra ja saasteainete

heide õhku;

 käitise käitamisel kasutatavate sõidukite tekitatav müra ja saasteainete heide õhku;

 lautade käitamisega kaasnev heide välisõhku;

 sõnnikuhoidlate käitamisega kaasnev heide välisõhku;

 kütuse põletamisega kaasnev heide välisõhku;

 veekasutus.

Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud

siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid

maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool

tootmisterritooriumi. Samuti leiti, et lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15%

aasta lõhnatundidest.

Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti

vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis ning planeeritav veevõtt ei mõjuta seda oluliselt.

Eelpooltoodu põhjal tuleb järeldada, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu ületamist.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

LISAD

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

37/46

Lisa 1. Saasteainete heide välisõhku

Loomade elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika

Tammispea veisefarmi planeeritakse juurde rajada noorloomalaut 394 kohaga ning

vedelsõnnikuhoidla. Lisaks on Tammispea veisefarmis veel kaks lauta ja üks küünlaut ning kaks

olemasolevat vedelsõnnikuhoidlat ja tahesõnnikuhoidla. Täpsemad andmed olemasoleva Tammispea

veisefarmi kohta on leitavad ettevõtte kehtivast kompleksloast nr KKL/300799.

Saasteainete heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses esitatud eriheitel põhinevat

metoodikat kasutades (määrus nr 66).

Kuna lautadest ja sõnnikuhoidlatest eralduvatele saasteainetele (NH3, CH4 ja N2O) pole kehtestatud

piirväärtusi, siis nende saasteainete heitkoguseid KSH eelhinnangu raames eraldi välja tooma ei

hakatud.

Saasteained põletusprotsessidest

Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri

kinnitatud metoodikat (määrus nr 59).

CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud määramismetoodika

(määrus nr 86).

Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9

esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qr i

järgmiselt:

B1 = B × Qr i, GJ, kus

B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;

Qr i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.

Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest.

Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, kasutades järgmist valemit:

Mi = 10 -6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus

B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;

qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).

Kui käesoleva määruse lisades ei ole kehtestatud vääveldioksiidi eriheidet, arvutatakse vääveldioksiidi

heide kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:

MSO2 = 0,02 × B × Sr × (1–η), t, kus

B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;

Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent;

η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline

hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral.

Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:

1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest;

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

38/46

2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme

nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:

Mpi = 10 -3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus

P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;

qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus MpSO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse

väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:

MpSO2 = 20 × P × Sr × (1–η) / Qr i, g/s, kus

P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;

Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent;

η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline

hulk;

Qr i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.

Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule.

Kütusekulu arvutati ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades:

B1= B * Qr i * n, kus

B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ;

B – kütusekulu, kg;

Qr i – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;

n – suhtarv.

Kütuse oksüdatsioonitegur on (Kc) on 1.

Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutati tegelik

süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:

Mc = 10 -3 * B1 * qc * Kc, kus

B1 – kütusekulu, TJ;

qc – süsiniku eriheide, tC/TJ;

Kc – oksüdatsioonitegur.

Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutati gigagrammides (GgCO2),

kasutades järgmist valemit:

Mco2 = Mc * 3,664, kus

Mc – süsinikuheide, GgC.

Arvutusnäide põletusseadme puhul on toodud järgnevalt:

Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ):

B1 = 3 × 43 = 129 GJ

Leiti i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest. Näiteks lämmastikdioksiidi eriheide

(qi) diiselkütuse kasutamisel on 111 g/GJ.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

39/46

Arvutati saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) heide Mi:

Mi = 10-6 × 129 × 111 = 0,014 t

Vääveldioksiidi heide leiti järgmiselt:

MSO2 = 0,02 × 3 × 0,001 = 0,00006 t

Saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:

Mpi = 10-3 × 0,035 × 111 = 0,004 g/s

Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:

MpSO2 = 20 × 0,035 × 0,001 / 43 = 0,00002 g/s

Süsinikdioksiidi heitkogused:

B1= 3000 * 43 = 129000 TJ

Süsiniku eriheide (qc) diiselkütuse puhul on 20,2 tC/TJ.

Mc = 10 -3 * 129000 * 20,2 * 1 = 2606 GgC

Mco2 = 2606 * 3,664 = 9548 kg/a

MCO2, (t/a) = 9,548

Järgnevalt on toodud põletusseadmest lähtuvate saasteainete heitkogused (Tabel 3).

Tabel 3.Saasteainete heitkogused põletusseadmest

Nr plaanil või kaardil K1

Nimisoojusvõimsus: 0,035 MW

Kasutegur 0,9

Kütus: Diislikütus

Katla tüüp Põleti

Püüdeseade -

Väävli sisaldus: 0,001 %

Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg

Aastane kogus: 3 tonni

Saasteaine Eriheide q, g/GJ; tahm - %

PM2,5-st Hetkeline

heitkogus, g/s Aastane

heitkogus, t/a

Lämmastikdioksiid 111 0,004 0,014

Süsinikoksiid 42 0,001 0,005

Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan) 5 0,0002 0,0006

Vääveldioksiid - 0,00002 0,00006

Osakesed 40 0,001 0,005

Peenosakesed 6 0,0002 0,0008

Eriti peened osakesed 6 0,0002 0,0008

Süsinikdioksiid 20,2 - 9,548

Raskmetallid ja POSid: q, mg/GJ mg/s kg/a

Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0,1 0,000004 0,00001

Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks

0,3 0,00001 0,00004

Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 10 0,0004 0,001

Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks

6 0,0002 0,0008

Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 5 0,0002 0,0006

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

40/46

Nr plaanil või kaardil K1

Nimisoojusvõimsus: 0,035 MW

Kasutegur 0,9

Kütus: Diislikütus

Katla tüüp Põleti

Püüdeseade -

Väävli sisaldus: 0,001 %

Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg

Aastane kogus: 3 tonni

Saasteaine Eriheide q, g/GJ; tahm - %

PM2,5-st Hetkeline

heitkogus, g/s Aastane

heitkogus, t/a

Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks

44,5 0,002 0,006

Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 20 0,0007 0,003

Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 200 0,007 0,026

Hajumisarvutused

Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid

käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut

omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Hajumisarvutuse

piirkonnaks on arvestatud piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele,

kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast.

Tammispea veisefarmi eeldatavasse mõjualasse ei jää käitisi, millele oleks väljastatud keskkonnaluba,

mida saaks koosmõjusse kaasata. Seega saasteainete hajumisarvutustesse kaasatakse vaid Tammispea

veisefarmi heiteallikatest pärinev heide.

Teadmaks, kas ettevõtte toimimine maksimaalsel tootmisvõimsusel põhjustaks saasteainete osas

probleeme välisõhu kvaliteedile, viidi läbi saasteainete hajumisarvutused, mille tulemused on toodud

järgmises tabelis (Tabel 4).

Tabel 4. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallika number plaanil

Saasteaine

CAS nr Nimetus Summaarne

hetkeline heitkogus, g/s

Õhu kvaliteedi taseme

piirväärtus (ÕPV) - μg/m³

Välisõhu maksimaalne

arvutuslik saastatuse tase ΣCm μg/m³

Suhe Cm / ÕPV

K1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,004 1h 200 2,54 0,01

1a 40 0,03 0,00

K1 630-08-0 Süsinikoksiid 0,001 8h 10000 0,28 0,00

K1 NMVOC Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan)

0,0002 1h 5000 0,13 0,00

24h 2000 0,04 0,00

K1 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,00002 1h 350 0,01 0,00

24h 125 0,004 0,00

K1 PM10 Peened osakesed 0,0002 24h 50 0,04 0,00

1a 40 0,001 0,00

K1 PM2,5 Eriti peened osakesed 0,0002 1a 25 0,001 0,00

Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise

kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

41/46

on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi

muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta

määrus). Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav

keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on

võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni

libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete

hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr

75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi

piir- või sihtväärtust.

Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme

hindamiseks on kasutatud hajumisarvutusprogrammi AirViro. Arvutamiseks valitud meteoaastateks on

2018. – 2020. a. Kasutatud meteoroloogiliste parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus,

temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunkti

asukohaks on Aseri meteojaam. Antud piirkonnas on valitsevaks edela tuuled, mille iseloomustamiseks

on järgmisel joonisel esitatud tuulteroos (Joonis 6).

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

42/46

Joonis 6. Tuulteroos 2016.-2018. Aseri meteojaama andmete põhjal

Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa halvimate

tingimuste juures maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool

territooriumi. Seega selgus, et ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju

tulemusena heiteallikatest väljutatavate saasteainete vahel ei teki olulist koosmõju. Kuna ettevõtte

kõiki tootmisprotsessi osasid jälgitakse pidevalt automaatselt ja visuaalselt, siis on olulised heiteallikad

ja saasteainete teke kontrollitud. Väikeses mahus kontrollimatu ja hajusa saasteainete heide ei ole

täiesti välistatud, näiteks avariide puhul, kuid sellise heite mõju on ebaoluline.

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

43/46

Lisa 2. Lõhnaaine esinemise hindamine

Lõhnaaine esinemise hindamine on teostatud vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 81

„Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise

häiringutasemed”.

Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta

lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu

aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et

üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn

esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks.

Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga, aga see võetakse eelduseks

lõhnaaine esinemissageduse hindamisel.

Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus,

mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna

tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50% lõhnaekspertidest.

Lõhnaaine heitkogus

Lõhnaaine hetkeline heitkogus laiendatavast Tammispea veisefarmist leiti arvutuslikul teel.

Lautade puhul arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:

Q = qi × LÜ × k, kus

Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);

qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine

esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas

ning mis on piimalehmade puhul 29 OU/LÜ/s, mullikate puhul 11 OU/LÜ/s ja vasikate puhul 10 OU/LÜ/s;

LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi

sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks

ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks on

piimalehmade puhul 1, lehmvasikate puhul 0,14 ja lehmmullikate puhul 0,49;

k – karjatamiskoefitsent.

Arvutusnäide S1 puhul:

Q = 379 x 29 x 1 = 10991 ouE/s

Ülejäänud lautade lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 5).

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

44/46

Tabel 5. Lõhnaaine heitkogus lautade kaupa laiendatavas Tammispea veisefarmis

Nr plaanil

Toodangu rühm Pidamisviis Aasta- loom, arv

Karjatamis- päevi, tk

(24h)

Karja- tamis-

koefitsient

Eriheide, ouE/LÜ/s

Loom- ühik, LÜ

Heit- kogus, ouE/s

S1 Piimalehmad (9000kg)

Vabapidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, vähene allapanu

379 0 1,00 29 1 10991,00

S2 Piimalehmad (9000kg)

Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu

55 140 0,62 29 1 983,22

S2 Lehmmullikad Vabapidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, vähene allapanu

140 140 0,62 11 0,49 465,16

S2 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 9 0 1,00 10 0,14 12,60

S2 Piimalehmad (9000kg)

Lõaspidamine, kraapkonveierid, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, rohke allapanu (avatud süsteem)

14 0 1,00 29 1 406,00

S2 Piimalehmad (9000kg)

Vabapidamine, sügavallapanu 12 0 1,00 29 1 348,00

S3 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 50 140 0,62 10 0,14 43,15

S3 Lehmmullikad Vabapidamine, sügavallapanu 40 140 0,62 11 0,49 132,90

S4 Lehmmullikad Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu

394 140 0,62 11 0,49 1309,11

Kokku 1093 14691,14

Sõnnikuhoidlate korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:

Q = qi × S, kus

Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);

qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri määruses nr 81 „Lõhnaaine esinemise

hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas;

S – pindallika pindala (m²).

Kuna sõnnikuhoidlate puhul pole eelpool mainitud määruses eriheidet toodud, siis lõhna hindamiseks

kasutati Saksamaal kasutatavaid eriheiteid39, mis veiste vedel- ja tahesõnniku puhul on 3 OU/s/m2.

Kuna sõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku koorikuga ning vajadusel ka põhuga, siis on arvestatud, et

hoidlatest lendub välisõhku 80% vähem lõhnaaineid.40

Arvutusnäide H1 puhul:

Q = 3 × 1385,44 × 0,2 = 831,27 OU/s

39 VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011

40 VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

45/46

Ülejäänud hoidlate lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 6).

Tabel 6. Lõhnaaine heitkogus hoidlate kaupa laiendatavas Tammispea veisefarmis

Nr plaanil või kaardil

Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis Hoidla

pindala, m2 Eriheide, ouE/s-m2

Heitkogus, ouE/s

H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

Kaetud loodusliku kooriku, vajadusel põhuga

1385,44 0,6 831,27

H2 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

Kaetud loodusliku kooriku, vajadusel põhuga

995,38 0,6 597,23

H3 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik Kaetud 190,00 3 570,00

H8 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik

Kaetud loodusliku kooriku, vajadusel põhuga

962,11 0,6 577,27

Kokku 2575,77

Lõhnaaine hajumisarvutused

Piirkonnas lõhnaainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2020. a vaatlusandmeid Aseri

ilmajaamast. Kasutatud meteoroloogilisteks parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus,

temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm ja niiskus.

Üheks lõhnatunniks arvestati tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist.

Lõhnaaine hajumisarvutus maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on

teostatud arvutiprogrammiga, milleks on Airviro. Hajumisarvutuse modelleerimisvõrgustiku ruudu

suuruseks võeti 50 × 50 m ning maa-ala suuruseks 2 x 2 km.

Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus.

Leiti, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures on lõhnatundide esinemine 99,8%, kuid lõhnaaine

esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15% aasta lõhnatundidest. Joonis lõhnatundide

esinemise sageduse tõenäosuse kohta on esitatud allpool (Joonis 7).

Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang

Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021

46/46

Joonis 7.Lõhnaaine esinemine laiendatud Tammispea veisefarmi ümbruses

HALJALA VALLAVALITSUS

______________________________________________________________________________________________

Mere tn 6, Võsu alevik

45501 Lääne-Virumaa

Registrikood 75013144

Telefon:+372 325 8630

+372 5106244

E-post: [email protected]

Internet: www.haljala.ee

Arvelduskonto EE291010502009480009

SEB Pank

Arvelduskonto EE492200221011363010

Swedbank

Vastavalt nimekirjale

Meie: 28.03.2022 nr 7-1/20-42

Haljala vallas Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu avalikust

väljapanekust teavitamine

Haljala Vallavalitsus annab vastavalt planeerimisseaduse § 87 lõikele 5 teada, et Essu küla Visuoja

(katastritunnusega 19003:002:0028) ja Madismäe (katastritunnusega 19003:002:0011) maaüksuste

detailplaneering “Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering” (edaspidi

detailplaneering, koostatud OÜ Projekteerimiskeskuse poolt, töö nr 205/1119) avalik väljapanek

toimub 11.04.2022 kuni 11.05.2022 Haljala vallamajas ja Võsu teenuskeskuses

lahtiolekuaegadel, avalik arutelu toimub juhul kui avaliku väljapaneku ajal esitatakse kirjalikke

arvamusi.

Detailplaneering võeti vastu Haljala Vallavolikogu 22.03.2022 otsusega nr 40. Planeeringuala

suurus on ca 11,7 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata kinnistutele hoonestusala ning

ehitusõigus noorkarjalauda (ca 2770 m²) ja lägahoidla (ca 1000 m²) ehitamiseks, heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine.

Detailplaneering sisaldab Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestatud Haljala

valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, milles soovitakse vähendada Haljala

valla üldplaneeringuga kehtestatud loomapidamishoone kuja (700 m) Visuoja ja Madismäe

maaüksustel. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit

(noorkarjalauda hoonestusalast), Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210

meetrit. Haljala Vallavolikogu 22.03.2022 otsusega nr 39 jäeti Essu küla Visuoja ja Madismäe

maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, sest

eelhinnangust järeldus, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnahäiringu ületamist.

Detailplaneeringu kohta saab avaliku väljapaneku jooksul esitada kirjalikud ettepanekud,

vastuväited ja küsimused e-posti aadressil [email protected] või postiaadressil Rakvere mnt 3,

Haljala alevik, 45301 Lääne-Virumaa.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab Haljala

Vallavalitsus oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja

koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku (ja arutelu) järgselt esitatakse detailplaneering valdkonna

eest vastutavale ministrile heakskiitmiseks ning ministri poolt heakskiidetud detailplaneeringu

kehtestab kohalik omavalitsus volikogu otsusega.

______________________________________________________________________________________________

Mere tn 6, Võsu alevik

45501 Lääne-Virumaa

Registrikood 75013144

Telefon:+372 325 8630

+372 5106244

E-post: [email protected]

Internet: www.haljala.ee

Arvelduskonto EE291010502009480009

SEB Pank

Arvelduskonto EE492200221011363010

Swedbank

Lugupidamisega

Merje Verhovitš

planeerimisspetsialist

+372 505 1127

[email protected]