Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/22/6628-1 |
Registreeritud | 29.03.2022 |
Sünkroonitud | 11.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2022 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haljala Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Haljala Vallavalitsus |
Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Detailplaneeringu illustratsioon
OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS
Oja tn 1
44314 RAKVERE
Tel +372 5330 2290
Registreering nr. EEP000183
Reg. nr. 11003881
www.projekteerimiskeskus.ee
Töö nr. 205/1119
Tellija: Haljala Vallavalitsus
Asukoht: Haljala vald, Essu küla, Visuoja ja Madismäe mü
ESSU KÜLA VISUOJA JA MADISMÄE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING
Juhataja: K. Õisma
Koostaja: R. Efert (maastikuarhitekt; dipl. MD 001277)
RAKVERE 2020-2022
Vaated planeeringualale
Foto 1. Vaade olemasolevatele hoonetele Varangu-Essu teelt.
Foto 2. Tulekustutusvee võtukoht
Foto 3. Planeeringuala hoov, Pahla alajaam
Foto 4. Vaade planeeringualalt Lepa kinnistule
Foto 5. Planeeringuala lõunaosa, planeeritava noorkarjalauda persp. asukoht vasakul.
Foto 6. Olemasolevad lägahoidlad, planeeritava lägahoidla persp. asukoht vasakul.
Väljavõte Haljala valla üldplaneeringust
Planeeringuala
Koostas: Riiu Efert
15.05.2020
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
3
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA KOOSTAJA
Käesolevaga koostatakse detailplaneering Haljala vallas Essu külas asuvatele Visuoja
ja Madismäe maaüksustele. Detailplaneeringu nimetus on “Essu küla Visuoja ja
Madismäe maaüksuste detailplaneering”.
Detailplaneeringu koostamise aluseks on maaomaniku Osaühingu Õitseng tegevjuhi
Kristjan Mitt avaldus Haljala Vallavalitsusele ja Haljala Vallaolikogu poolt 24. aprillil
2019. a välja antud otsus nr 94 “Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas
Visuoja ja Madismäe maaüksusele”.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on:
Haljala valla üldplaneeringu muutmine:
ehitusõiguse määramine noorkarjalauda ja lägahoidla rajamiseks;
ehitusõiguse määramine tehnilise taristu rajamiseks;
ehitise olulisemate arhitektuur-ehituslike tingimuste seadmine;
juurdepääsude, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;
haljastuse, heakorrastuse ja keskkonnakaitseliste põhimõtete seadmine;
muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste
ulatuse määramine.
Detailplaneeeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-
planeerija Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277.
2. LÄHTEOLUKORD
2.1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed
Planeeritava ala pindala on ligikaudu 11,7 hektarit.
Madismäe maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0011) pindala on 50,0 ha, Visuoja
maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0028) pindala on 49,99 ha. Mõlema maaüksuse
maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
4
2.2 Olemasolevad sihtotstarbed
Planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud.
Kinnistutest ida pool paikneb riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee (katastritunnus
19003:002:1480). Visuoja maaüksuse ning riigitee katastriüksuse vahel paikneb
maatulundusmaa sihtotstarbega Ritsika (katastritunnus 19003:002:0119) maaüksus,
mille maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Visuoja ja Madismäe maaüksuste
sees paikneb Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), mille maakasutuse
sihtotstarve on elamumaa. Visuoja maaüksuse sees paikneb Pahla alajaama kinnistu
(katastritunnus 19003:002:1130), mille maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa.
Visuoja maaüksusest põhja pool paikneb Vendla kinnistu (katastritunnus
19003:002:0072), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa.
2.3. Ehituslik ja looduslik situatsioon
Olemasolevat situatsiooni kajastavad joonised “Situatsiooniskeem” (leht 1/4) ja
“Olemasolev olukord” (leht 2/4). Joonistel on näidatud olemasolevad ehitised ja
tehnovõrgud, samuti kitsendustega kaetud alad.
Visuoja ja Madismäe maaüksused asuvad Essu küla keskusest linnulennul umbes 1,6
kilomeetri kaugusel.
Maaüksused on hoonestatud. Madismäe maaüksusel paiknevad Ehitisregistri andmetel
sõnnikuhoidla, laguun-tüüpi lägahoidla, küün, sõnnikuhoidla, veiselaut ja Madismäe
päikeseelektrijaam. Madismäe kinnistul paiknev biotiik on Ehitisregistri andmetel
lammutatud.
Visuoja maaüksusel paiknevad kaks silohoidlat, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün,
praagahoidla, tuletõrje veehoidla, tahkesõnnikuhoidla, puurkaev ja kütusehoidla.
Lepa on lähim hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistu, mille lõunapiir paikneb
158 meetri kaugusel Madismäe kinnistul asuvast farmihoonest.
Visuoja ja Madismäe maaüksusi läbib ida lääne suunas 17167 Varangu-Essu teelt
algav 4 meetri laiune kruusakattega tee. Tegemist on avalikus kasutuses oleva teega.
Hoonetest põhja pool on algusega riigiteelt olemas teine 5,2 meetri laiune
kruusakattega tee, mis viib olemasolevate ehitisteni. Juurdepääsud planeeringualale
on tagatud neid teid mööda. Teede katendid on heas seisukorras ning
liiklusintensiivsus on madal. Teid kasutavad peamiselt põlluharijad, kohalikud
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
5
elanikud ja nende külalised. Liiklusvahenditeks on põhiliselt sõiduautod ja
põllutöömasinad. Kõnniteed puuduvad.
Kõlvikuliselt on mõlemal maaüksusel tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa
moodustavad looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne). Kraavid
kulgevad paralleelselt teedega. Maaüksustele on välja ehitatud kuivendussüsteemid
koos niisutussüsteemiga. Kuna niisutussüsteemi pole kaua kasutatud, on see ilmselt
amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu.
Visuoja maaüksustel paiknevad madalpinge elektrimaakaablid ja madal- ning
keskpinge elektriõhukaablid. Madismäe maaüksusel paiknevad madalpinge
elektrimaakaablid, mis varustavad lägahoidlaid elektriga ning lauda ja lägahoidlate
vahelised kanalisatsioonitorud. Visuoja maaüksusel paiknevad tehnovõrkudest veel
puurkaev ja tulekustutusveehoidla.
2.4. Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid
Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku
omavalitsuse nõudmistele ning kinnistu omaniku soovidele ning vajadustele.
Ehituslikust seisukohast on tegemist loomakasvatushoonete rajamisega selleks sobival
maa-alal olemasoleva sama kasutusotstarbega hoonete kõrvale. Planeeringulahenduse
elluviimisel on võimalik arendada loomakasvatust ilma uut tehnilist taristut rajamata.
Piisab tehnovõrkude laiendamisest uude hoonesse ja lägahoidlasse.
Planeeritav krunt on piisavalt avar, et mahutada sellele veel üks laut ja lägahoidla.
Tegemist on loomakasvatuseks ja põllumajandustoodete tootmiseks sobiva
piirkonnaga. Loodav hoonestus peab sobima antud keskkonda.
2.5. Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja
kehtivad detailplaneeringud
Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Haljala valla üldplaneering.
Haljala valla volikogu kehtestas Haljala valla üldplaneeringu 18. mail 2010. a
määrusega nr 10. Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringuga kavandatu
elluviimiseks, kuid sellega võib ka põhjendatud vajadusel taotleda üldplaneeringu
põhilahenduse muutmist.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
6
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks
reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur-
rohumaa.
Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida põllumajandushoonet,
mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada detailplaneering.
Lähtudes üldplaneeringust tuleb loomapidamishoonete rajamisel arvestada
üldplaneeringu tabelis 4 toodud kujadega.
Tabelist 4 lähtuvalt on planeeritava veiste noorkarjalauda kuja 700 meetrit. Käesoleva
detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Haljala valla üldplaneeringu
põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud
loomapidamishoone kuja osas. Kuna lähemal kui 700 meetrit asub elamuid, siis on
detailplaneeringu algatamisel sellega arvestatud ja tehakse ettepanek vähendada
üldplaneeringus kehtestatud kuja 250 meetrini.
Uue loomapidamishoone kuja 700 meetrit arvestatakse:
1. maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel paiknevad elamud,
2. elamumaa sihtotstarbega kinnistud (elamutega või ilma elamuteta).
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt jäävad 700 meetri raadiusesse uue
loomapidamishoone hoonestusalast:
1. Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), maakasutuse sihtotstarve
elamumaa;
2. Ritsika kinnistu (katastritunnus 19003:002:0119), maakasutuse sihtotstarve
maatulundusmaa;
3. Kalju kinnistu (katastritunnus 19003:002:1161), maakasutuse sihtotstarve
maatulundusmaa;
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
7
4. Kruusamäe kinnistu (katastritunnus 19003:002:0851), maakasutuse
sihtotstarve maatulundusmaa;
5. Kaasiku kinnistu (katastritunnus 19003:002:0009), maakasutuse sihtotstarve
maatulundusmaa;
6. Tammispea tee 18 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0079), maakasutuse
sihtotstarve elamumaa;
7. Tammispea tee 17 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0254), maakasutuse
sihtotstarve elamumaa;
8. Tammispea tee 13 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0109), maakasutuse
sihtotstarve elamumaa;
9. Tammispea tee 15b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0253), maakasutuse
sihtotstarve elamumaa;
10. Tammispea tee 13b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0117), maakasutuse
sihtotstarve elamumaa.
Lähim olemasolev elamu Kalju kinnistul jääb kaugemale kui 210 meetrit, teised
elamud jäävad kaugemale kui 250 meetrit planeeritavast põllumajandushoone
hoonestusalast.
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haljala valla üldplaneeringu
põhilahendust. Planeeritakse vähendada Haljala valla üldplaneeringuga kehtestatud
loomapidamishoone kuja Visuoja ja Madismäe maaüksustel. Detailplaneering teeb
ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda
hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210
meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4
“Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”.
Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal ja lähiümbruses puuduvad.
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMIS LAHENDUS
3.1. Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve
Koostatud detailplaneering ei tee ettepanekut kruntide jagamiseks. Koostatav
detailplaneering teeb ettepaneku säilitada olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed:
Visuoja ja Madismäe maaüksustel jätta maakasutuse sihtotstarbeks 100%
põllumajandusmaa, katastris 100% maatulundusmaa. Põhjuseks on asjaolu, et
Madismäe maaüksusel saaks määrata ainult 7% ja Visuoja maaüksusel ainult 2%
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
8
maast põllumajandusliku tootmisehitise maaks. Maaüksusele ei ole proprtsionaalne
määrata eraldi nii väikest maakasutuse sihtotstarvet.
3.2. Ehitusõigus
Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritav hoonestusala, mis
paikneb vähemalt 4 meetri kaugusel maaüksuste piiridest. Ehitustegevus on
planeeritud olemasoleva farmikompleksi territooriumile.
Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi, millel puudub oluline
keskkonnamõju, võib vajadusel ehitada ka väljapoole hoonestusala.
Pos 1 maksimaalne täisehitusprotsent on 31%, Pos 2 maksimaalne täisehitusprotsent
on 14%.
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt määratakse Madismäe ja Visuoja maaüksustele
ehitusõigus loomapidamishoonete kompleksi laiendamiseks. Kummalegi maaüksusele
on planeeringulahenduse kohaselt lubatud ehitada kokku 4 hoonet, kokku võib kahel
maaüksusel olla kuni 8 hoonet.
Üldplaneeringu punkt 1.10 käsitleb põllumajanduslikku reostust. Haritava maa ühe
hektari kohta tohib pidada kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi.
Pos 1 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid ja lisaks
olemasolevatele rajatistele kuni 1000 m² rajatisi.
Pos 2 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid. Rajatisi
juurde ei planeerita.
Maaüksustele võib ehitada kuni kahekorruseliseid hooneid kõrgusega kuni 10,0
meetrit ja rajatisi kõrgusega kuni 5 meetrit. Hooned projekteeritakse minimaalselt
ühekorruselised ja minimaalselt vastavad TP3 klassi nõuetele. Lähtudes tuleohutuse
nõuetest on tegemist 1. tuleohuklassi kuuluva ja minimaalselt II tulekaitsetasemega
VI kasutusviisiga hoonega (tööstus- ja laohooned). Maksimaalne lubatud kõrgus 14
meetrit.
Planeeringulahenduses on näidatud ehitiste soovituslikud asukohad.
Tähtis on hoonete funktsionaalsus. Kaasaegsed hooned projekteeritakse optimaalse
pindalaga ja lihtsate vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitav fassaade
liigendada.
Hoonete välisviimistlus ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt
hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobima kinnistu ning seda ümbritseva
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
9
keskkonnaga. Hoonete värvilahendused määratakse projektiga. Välisviimistluses on
valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Hoonete ehitamiseks ja
viimistlemiseks kasutatakse tootmishoonetele sobivaid ehitustooteid ja materjale.
Hoone katuse kuju ja täpne katusekalle lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus
lähtudes konkreetsetest vajadustest.
Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib
uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, elektri
madalpingeliinidest kaugemale kui 2 meetrit ja elektri keskpingeliinidest kaugemale
kui 10 meetrit.
Ehitatavad hooned tuleb (vt siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ §12) vajadusel
sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks.
Arhitektuurne ehitusprojekt tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea
ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi.
Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Haljala valla üldplaneeringus.
Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala
Vallavalitsusega.
Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.
4. LIIKLUSKORRALDUS
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult
kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine
planeeringualal toimub vastavalt Ehitusseadustikus ja Liiklusseaduses kehtestatud
nõuetele. Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja
korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik.
Juurdepääsud planeeringualale on olemas riigimaanteelt 17167 Varangu-Essu tee.
Planeeritavad hoonestusalad jäävad ca 121 m kaugusele maantee katendist.
Planeeringualal pargivad peamiselt traktorid koos haakeriistadega ning mõned
sõiduautod. Parkimiskohtade arv olemasolevatel platsidel on piisav.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
10
5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID
Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel
Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis
jõustus 01.07.2015 a.
Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud
olemasoleva keskpinge elektriõhuliinist, madalpinge elektriõhuliinist ja sidekaablist
tulenevad kitsendusalad. Keskpinge õhuliini kaitsevöönd on 10 m liini teljest,
madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2 m liini teljest ning maakaabli kaitsevöönd on 1
m maakaabli teljest.
Avalikult kasutatava riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee kaitsevöönd on 30 meetrit
äärmise sõiduraja välimisest servast. Külgnähtavuse ala on 20 meetrit tase rahuldav
V=100 km/h juures ja nähtavuskolmnurkade ulatus 320 m V=90 km/h juures.
Visuoja kinnistu idaservas on Kunda lubjakivi maardlast tulenev kitsendusala.
Haljala valla üldplaneeringuga on määratud uuteloomapidamishoonete kuja 700
meetrit. Kuja vähendamise ettepanekut vaata pt. 2.5.
Maaüksustel paikneb maaparandusehitise reguleeriv võrk Liivaaru 1 (MPS kood
1107570020030), milleks on kuivenduskraavid ja drenaažitorustikud. Maaüksuste
hoonestamisel tuleb jälgida, et olemasolevat süsteemi ei jagataks mittetöötavateks
osadeks. Süsteemi idapoolsesse ossa rajatavate ehitiste ümber tuleb rajada drenaaž,
mis ühendatakse olemasoleva drenaažisüsteemiga.
Visuoja maaüksusel paikneb puurkaev, mille sanitaarkaitseala on lähtudes
Veeseaduse §149 50 m puurkaevu tsentrist.
Olemasolevatel kraavidel on veekaitsevööd lähtudes Veeseaduse §118 1 m
põhikaardile kantud veekogu veepiirist.
6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD
6.1. Heakorrastus
Planeeringuala asub kõlvikuliselt rohumaal. Maaüksustel kasvavad üksikud puud.
Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste töö-ja elukeskkonda.
Haljastuse rajamisel arvestada kaitsevöönditega. Lepa kinnistu lõunapiirile istutada
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
11
kõrghaljastus, vähendamaks loomapidamisest tulenevaid mõjusid (vt ptk 5), milleks
on näiteks lõhnad, müra jne.
Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust.
Soovitatav on paigaldada valgustid sissesõidutee äärde või hoonete sissepääsude
kohale.
6.2. Kattega alad
Ümber rajatava noorkarjalauda planeeritakse katendiga ala. Katendiga alalt on kergem
juhtida sademevett selleks mõeldud kohta.
6.3. Piirded
Loomapidamises kasutatakse maa-alade piiramiseks elektrikarjuseid, hoonete
ümbruse ning alajaama võib ümbritseda piirdega. Piirded võib rajada kuni 2 meetri
kõrgused. Piirded peavad olema läbipaistvad. Piirded võib vajadusel rajada ööseks
suletavatena.
Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada
talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust.
7. KESKKONNAKAITSE
Lähtudes Haljala Vallavalitsuse 24. aprill 2019 korraldusest nr 94, ei kaasne
kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõjude hindamine ei
ole vajalik, detailplaneeringule koostatakse eelhinnang.
Planeeringualal tegutseb Osaühing Õitseng, kellele on väljastatud kompleksluba nr
KKL/300799 Tammispea veisefarmi käitamiseks. Kehtiva loa kohaselt peetakse
veisefarmis 460 lüpsilehma, 180 noorlooma ning 59 vasikat.
Põhjavee kaitstuse seisukohalt on tegemist on kaitsmata või nõrgalt kaitstud alaga
ning keskkonna reostustaluvus on madal.
Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad ehitised ning uued tehnovõrgud peavad
vastama keskkonnanõuetele.
Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ja selle ümbruses
ei paikne.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
12
Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud
jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse
ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse
§ 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad loetud
korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud
jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud
jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.
Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud peamiselt olmejäätmete
hoidmisega. Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga.
Konteiner peab olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav
rajada konteinerile eraldi ehitis või paigutada ta haljastuse varju. Prügikonteineri
tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto
juurdepääs planeeringualale on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.
Planeeringualal ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile
ehitusjäätmete konteiner.
Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille
ülesanne on teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja
ohtlikke jäätmeid, seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku
jäätmeid ja suunatakse neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või
põletamisele.
8. TEHNOVÕRGUD
Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal Pahla alajaama kinnistul alajaam ning
maaüksusi läbivad elektri keskpinge ja madalpinge õhuliinid. Visuoja kinnistul
paiknevad puurkaev ja sidekaabel. Madismäe kinnistul on kaks lägahoidlat, kumbki
mahuga 6000m 3 .
Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis.
Tehnovõrgud“. Projekteerimistingimustes kehtestatakse konkreetsed nõuded
tehnovõrkude väljaehitamiseks.
8.1. Elektrivarustus
Planeeringujoonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on kantud olemasolevad ja
planeeritavad elektrikaablid. Planeeringualal paikneb Pahla alajaam (katastritunnus
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
13
19003:002:1130). Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe
kinnistul paikneb päikese-elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei
vajata.
Uued trassid, sealhulgas elektrikaablid projekteeritava lauda ja lägahoidlani, rajatakse
tellija kulul. Selleks esitada Elektrilevi Osaühingule kirjalik taotlus. Kaablitevõrgu
ümberehitus toimub samuti tellija kulul. Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on
näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Paigaldatavate kaablite margid
täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peavad olema paigaldatud nii, et
oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele.
Kaitsevööndid on näidatud joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis.
Tehnovõrgud”.
8.2. Side
Sidevarustus on lahendatud olemasoleva maakaabli baasil. Sidekaabli asukoht
geoalusel on orienteeruv.
8.3. Veevarustus
Visuoja maaüksusel on olemas puurkaev ja veetoru kuni laudani. Uue lauda juurde
ehitatava veetrassi sisestustorustiku läbimõõt valitakse vastavalt veetarbimis-
arvutustele. Veevärgi torustiku peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest
surveklassiga PN≥10. Veevarustuse torustiku minimaalne läbimõõt hooneteni võib
olla 110 mm, minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm.
Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019.a välja antud määruse nr
61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele
nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.
Puurkaevu hooldusalas asuva maa-ala kasutamisel tuleb lähtuda Veeseadusest ja
Keskkonnaministri 24.09.2019. a määrusest nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala
moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha
hooldusnõuded põhjavee kaitseks”.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
14
8.4 Kanalisatsioon
Reoveed kogutakse olemasolevatest ja projekteeritavatest hoonetest kokku isevoolselt
ning suunatakse lägahoidlatesse. Ehitatavate kanalisatsioonitorustike materjalidena on
soovitatav kasutada plastmaterjale.
Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada keskkonnaministri 08.11.2019
määrusest nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise
meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused ” ja keskkonnaministri 31.07.2019
määruses nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded
ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“.
Põllumajanduslikus tegevuses tuleb juhinduda ka keskkonnaministri 03.10.2019
määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks
ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ toodud
nõuetest.
Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja
ehitatud.
8.5. Sademevete kanalisatsioon
Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse pinnasesse.
Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle.
8.6. Küte
Loomapidamisruume tavaliselt ei köeta. Kui uude lauta ehitatakse köetavaid ruume,
siis küttesüsteemid rajatakse elektri, alternatiivsete energiaallikate või lokaalse kütte
baasil.
8.7. Tervisekaitse
Valgustus territooriumil ja hoonetes peab olema piisav ning peasissepääsud kaetud
varikatustega. Ehitusõiguse elluviimisel ei tohi müratase planeeringu lähiümbruses
paiknevatel elamu maa-aladel ületada keskkonnanaministri 16.12.2016. a määrusega
nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” kehtestatud mürataseme normatiive. Ehitusmüra tasemed ei tohi
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
15
lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 müratase ületadamäärusega
nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Ehituse mõjualas asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.
2002. a määruses nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” §3 sätestatud piirväärtusi.
8.8. Maaparandussüsteemid
Maaparandussüsteemiga alale projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada
olemasoleva kuivendussüsteemi torustikega (vt ptk 5. Kaitsevööndid, piirangud,
servituudid). Vajadusel rajada uus maaparandussüsteemi torustik. Uue
maaparandussüsteemitorustiku rajamine on arendaja kohustus.
9. TULEOHUTUS
Detailplaneeringu koostamise peamisteks eesmärkideks on noorkarjalauda ehitamine
umbes 350–le veisele ning lägahoidla ehitamine Madismäe ja Visuoja maaüksustele.
9.1. Normdokumendid
Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele
normdokumentidele:
- “Tuleohutuse seadus”
- Siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;
- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;
- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid
- EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“;
- EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“;
- Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele,
nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;
- Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja
ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida
Häirekeskusesse“;
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
16
- CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14:
Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri;
- EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1 ja EVS-EN 62305-3:2011 ja
Piksekaitse. Osa 3;
- EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni- ja hädavalgustussüsteemid“.
9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala
Ehitise tuleohutusklass: TP3
Ehitise tuleohuklass: 1. tuleohuklass
Ehitise kasutusviisi klass: VI, tööstus- ja laohooned
(põllumajandushoone)
Max hoone kõrgus: 14,0 m
Max hoonetealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev (ca 12000 m²)+2800 m 2 ;
Max rajatistealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev+1000m² rajatisi;
Max hoonetealune pind Visuoja maaüksusel olemasolev (ca 5000 m²)+2800 m 2 .
9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted
Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse rajatavad ehitised
teineteisest tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit.
Tuletõkkesektsiooni rajamise vm tule leviku takistamise nõuet ei kohaldata samal
hoonestusalal kahele erinevale kinnistule planeeritavale hoonele. Noorkarjalaut
planeeritakse kahele kinnistule, kuid on üks tervik, sest seda ei saa võõrandada eraldi
osadena. Seetõttu vaadeldakse hoone kui terviku tuleohutust ning asjaolu, et hoone
planeeritakse kahele kinnistule, ei sea täiendavaid nõudeid tule leviku takistamiseks.
Tuleohutuse seisukohalt tuleb tagada hoone tuleohutus.
Standard EVS 812-4:2018 p.9.2.3 kohaselt: kui ühekorruselise TP 3-klassi
tootmishoone kande- ja tuletõkkekonstruktsioonis on kasutatud A1-klassi
ehitusmaterjale, soojusisolatsioon vastab vähemalt A2-s1,d0–klassi nõuetele, seinte ja
lagede sisepinnad vastavad B-s1,d0-klassi nõuetele, tootmisprotsess kuulub 1.
tuleohuklassi ja eripõlemiskoormus on alla 300 MJ/m², võib standardi EVS 812-
4:2018 p.9.2.3 Tabelis 1 toodud tuletõkkesektsiooni piirpindala suurendada kuni
kolm korda, kuid tuletõkkesektsiooni piirpindala ei tohi olla üle kuni 12 000 m².
Hoonesisesed tuletõkkesektsioonid moodustatakse lähtudes Standardist EVS 812-
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
17
4:2018, sealhulgas peatükist 14. Iga planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse
ehitusprojektiga.
Planeeringualast asuvad kõik olemasolevad naaberkinnistute hooned kaugemal kui 8
meetrit. Lähim hoone Lepa kinnistul paikneb põhja pool, 188 m kaugusel
planeeringualal paiknevatest hoonetest. Uute hoonete ehitamiseks kasutatavad
ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele.
9.4. Põlemiskoormus
Loomalaudas on eripõlemiskoormus alla 300 MJ/m². Kustutamiseks vajalik
veevooluhulk määratakse VI kasutusviisiga ehitistel lähtudes tuleohuklassist,
sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i olemasolust ja
tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt. Kustutusvee
normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast
tuletõkkesektsioonist.
Tulekustutusvee normvooluhulk VI kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni
12 000 m² või kui ehitis on kaitstud AKS-ga ja selle põlemiskoormus on alla 600
MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kahe tunni kestel.
9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele
Farmi juurde pääseb mööda kohalikke killustikkattega teid. Kustutustöid on võimalik
teostada hoonete ümber paiknevatelt katendiga aladelt.
Planeeringualal asuvatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.
Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad
juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist maa-alal. Keelatud on
autode parkimine liikumisteedel.
Juurdepääsud planeeringualale ning sellel paiknevatele ehitistele
tulekustutustehnikaga on tagatud sissesõiduteelt, samuti on kustutustöid võimalik
teostada vajaduse korral naaberkruntidelt.
Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.
Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse
ehituslike võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja
korrustevahelised redelid rõdudel jne).
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
18
9.6. Väline tulekustutusvesi
Visuoja maaüksusel on olemas tulekustutusvee võtukoht mahuga 300 m³. Lähim
Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.
10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi tööstusalad.
Kuritegevuse riske saab vähendada:
naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;
sissepääsude turvamisega;
riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;
piirete rajamisega;
selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;
territooriumi jälgitavuse tagamisega;
hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;
konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;
vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud,
pingid, prügikastid, märgid);
maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud
kohtadesse).
11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,
VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE
Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele
ehitusprojektidele. Maaüksuste ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt.
Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas
kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.
Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab
kinnistu omanik ehk Osaühing Õitseng.
Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus
§141.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
19
12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA
SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU
1. Planeerimisseadus;
2. Ehitusseadustik;
3. Jäätmeseadus;
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;
5. Veeseadus;
6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;
7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse
ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30;
8. Haljala valla üldplaneering, kehtestati Haljala Vallavolikogu määrusega nr 10,
19. mai 2010. a.;
Koostas: Riiu Efert
16. märts 2022 a.
Sisukord
Detailplaneeringu seletuskirja koosseis:
1. Detailplaneeringu koostamise alus ja koostaja ............................................................
2. Lähteolukord ................................................................................................................
2.1 Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .................................................................
2.2 Olemasolevad sihtotstarbed ..................................................................................
2.3 Ehituslik ja looduslik situatsioon ..........................................................................
2.4 Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid .........................
2.5 Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja
kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................
3. Arhitektuur-planeerimislahendus .................................................................................
3.1 Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve .......................................
3.2 Ehitusõigus ............................................................................................................
4. Liikluskorraldus ...........................................................................................................
5. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid..........................................................................
6. Heakorrastus, kattega alad ...........................................................................................
6.1 Heakorrastus .........................................................................................................
6.2 Kattega alad ..........................................................................................................
6.3 Piirded ...................................................................................................................
7. Keskkonnakaitse ..........................................................................................................
8. Tehnovõrgud ................................................................................................................
8.1 Elektrivarustus ......................................................................................................
8.2 Side .......................................................................................................................
8.3 Veevarustus ...........................................................................................................
8.4 Kanalisatsioon .......................................................................................................
8.5 Sademevete kanalisatsioon ...................................................................................
8.6 Küte ......................................................................................................................
8.7 Tervisekaitse .........................................................................................................
8.8 Maaparandussüsteemid .........................................................................................
9. Tuleohutus ....................................................................................................................
9.1 Normdokumendid .................................................................................................
9.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ..............................
9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................
9.4 Põlemiskoormus ....................................................................................................
9.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ................................................
9.6 Väline tulekustutusvesi .........................................................................................
10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................
11. Kehtestatud detailplaneeringu realiseerimise kava. Vaidlustamise võimalused ja
riskide maandamine ...........................................................................................................
12. Detailplaneeringu koostamise aluseks oleva seadusandlike aktide ja dokumentide
loetelu .................................................................................................................................
Lisad:
1. Haljala Vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamiseks ...................
2. Detaiplaneeringu algatamise kuulutus ajalehes Virumaa Teataja ...............................
3. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Madismäe maaüksus ........................................
4. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Visuoja maaüksus ............................................
3
3
3
4
4
5
5
7
7
8
9
10
10
10
11
11
11
12
12
13
13
14
14
14
14
15
15
15
16
16
17
17
18
18
18
19
1
3
4
5
5. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringu joonisest ....................................................
6. Vaated planeeringualale ...........................................................................................
7. Detailplaneeringu illustratsioon ................................................................................
Detailplaneeringu joonised:
1. Situatsiooniskeem M 1:15000
2. Olemasolev olukord M 1:1000
3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:1000
4. Maakasutuse sihtotstarbed, kujad M 1:7500
6
7
9
HALJALA VALLAVOLIKOGU
O T S U S
Võsu 22. märts 2022 nr 39
Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering (edaspidi detailplaneering) algatati
Haljala Vallavolikogu 24.04.2019 otsusega nr 94. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on
kinnistule hoonestusala määramine ehitusõiguse seadmiseks, eesmärgiga ehitada kinnistule
noorkarjalaut 350 noorloomale ja lägahoidla. Planeeringuala pindala on 11,7 ha.
Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks
üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud loomapidamishoone kuja osas. Detailplaneering teeb
ettepaneku vähendada 700 meetrilist loomapidamishoonete kuja 250 meetrini ning Kalju
katastriüksusel (19003:002:1161) 210 meetrini.
Planeerimisseaduse § 142 lg 6 alusel tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-s 4 ja
5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Detailplaneeringule keskkonnamõjude eelhinnangu „Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ koostas OÜ Severitas.
Eelhinnangust järeldub, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta eeldatavalt olulise
keskkonnahäiringu ületamist.
Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-st 6 esitati Essu
küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 11.11.2021
seisukohtade andmiseks Päästeametile, Transpordiametile, Põllumajandus- ja Toiduametile,
Terviseametile, Keskkonnaametile ja Maa-ametile.
Terviseamet andis 09.12.2021 kirjaga nr 9.3-1/20/9032-4 ja Transpordiamet teatas 13.12.2021
kirjaga nr 7.1-2/21/27375-2, et neil otsuse eelnõule vastuväiteid ei ole. Keskkonnaamet andis
14.12.2021 kirjaga nr 6-5/21/23899-2 teada, et nad nõustuvad, et keskkonnamõju strateegilise
hindamise koostamine ei ole vajalik. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas otsuse eelnõu
14.12.2021 kirjaga nr 6.2-2/53058 ja Päästeamet 15.12.2021 kirjaga nr 7.2-3.3/8987-2.
Tulenevalt eelnevast, planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel antud asjaomaste asutuste seisukohtadest
Haljala Vallavolikogu
Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
o t s u s t a b:
1. Jätta algatamata Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine (eelhinnang on lisatud otsusele).
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
3. Otsust on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavolikogule või kaebuse Tartu
Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Annes Naan
volikogu esimees
Uus tn 69-65
50606 Tartu
Tel: +372 685 1177
OÜ Severitas
www.severitas.ee
Tartu, 2021
Osaühing ÕITSENG
Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste
detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
2/46
Töö tellija: Osaühing ÕITSENG
Registrikood: 10000900
Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Essu küla, Pargi tn 2, 45303
Telefon: +372 526 6156
E-post: [email protected]
Töö teostaja: OÜ Severitas
Registrikood: 11852485
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606
Telefon: +372 685 1177
E-post: [email protected]
Vastutav koostaja: Kerli Leetsaar, MSc
Kaido Soosaar, PhD
Liisi Nõgu, Msc
Versioon: 22.12.2021
Töö nr KL-21-022
© OÜ Severitas, autoriõigus. Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.
© Osaühing ÕITSENG, varalised õigused.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
3/46
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 5
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................... 7
2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ............. 7
2.2 Pinnas, mullastik ja maavarad ....................................................................................................... 10
2.3 Pinna- ja põhjavesi ......................................................................................................................... 10
2.4 Looduslik mitmekesisus .................................................................................................................. 12
2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid ................................................................................. 13
2.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond ........................................................................................................ 13
2.7 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ............................................................................... 14
2.8 Müratase ........................................................................................................................................ 14
2.9 Välisõhu seisund ............................................................................................................................. 14
3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED........................... 15
3.1 Tegevuse iseloom ja maht .............................................................................................................. 15
3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................................ 17
3.3 Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine .......................................................... 20
3.4 Tegevuse energiakasutus ............................................................................................................... 21
3.5 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...................................................................................... 21
3.6 Heide vette ..................................................................................................................................... 21
3.7 Heide pinnasesse ............................................................................................................................ 22
3.8 Heide õhku ...................................................................................................................................... 22
3.9 Müra teke ....................................................................................................................................... 25
3.10 Vibratsiooni teke ............................................................................................................................ 25
3.11 Valgushäiring.................................................................................................................................. 25
3.12 Soojus- ja kiirgushäiringud ............................................................................................................. 25
3.13 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................ 25
4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE ......................................................... 27
4.1 Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang ................................................... 27
4.1.1 Veisefarmi laiendamine ......................................................................................................... 27
4.1.2 Laiendatud veisefarmi käitamine .......................................................................................... 29
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
4/46
4.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest ...... 32
4.2.1 Veisefarmi laiendamine ......................................................................................................... 32
4.2.2 Laiendatud veisefarmi käitamine .......................................................................................... 32
4.3 Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega ............................................................ 33
4.4 Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ....................................................... 33
5 KOKKUVÕTE ......................................................................................................... 35
LISAD ......................................................................................................................... 36
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
5/46
1 SISSEJUHATUS
Keskkonnamõjude strateegilise eelhindamise objektiks on Essu külas asuva Visuoja ja Madismäe
Visuoja maaüksuse kohta algatatud detailplaneeringu muudatus, mille algatas Haljala Vallavolikogu
(24. aprill 2019 nr 94). Detailplaneeringu koostamise aluseks on kinnistu omaniku, Osaühing ÕITSENG,
esitatud taotlus detailplaneeringu algatamise kohta Visuoja (katastritunnusega 19003:002:0028) ja
Madismäe (katastritunnusega 19003:002:0011) kinnistutel. Ettevõte soovib määrata kinnistutele
hoonestusala ning ehitusõiguse noorkarjalauda (ca 2770 m²) ja lägahoidla (ca 1000 m²) ehitamiseks.
Planeeritav ala suurusega ca 15 ha paikneb Haljala valla üldplaneeringuga reserveeritud tootmisalal,
kus kehtib 18.05.2010 kehtestatud Haljala valla üldplaneering.
Visuoja ja Madismäe maaüksuste olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.
Madismäe maaüksusel on kaks ringjat tüüpi sõnnikuhoidlat, küün ja veiselaut. Visuoja maaüksusel on
silohoidlad, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün ja tahkesõnnikuhoidla.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Madismäe maaüksusel ehitusõiguse määramine
lägahoidlale (ca 1000 m²) ning Madismäe ja Visuoja maaüksustele noorkarjalaudale (ca 2770 m²),
maaüksuse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja
tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Lähim eluhoone planeeritavast laudast on 250 meetri
kaugusel. Lauta on planeeritud piimaveiste noorkari.
Detailplaneeringu muudatus puudutab Haljala valla üldplaneeringus loomapidamishoonete rajamisel
arvestatavate kujade osa. Planeeringuga soovitakse vähendada üldplaneeringuga nõutud 700 meetrist
kuja 250 meetrini.
Haljala Vallavolikogu otsustas, et detailplaneeringu koostamise käigus tuleb koostada
keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, hinnata vajadusel keskkonnamõjusid, et
viia kehtiv keskkonnaluba KKL/300799 kooskõlla planeeritavate ehitistega kaasneva keskkonnamõjuga
(Haljala Vallavolikogu, Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas Visuoja ja Madismäe
maaüksusele, 24. aprill 2019 nr 94, punkt 3.7.1).
Osaühing ÕITSENG soovib laiendada olemasolevat farmi – Tammispea veisefarmi - millel on kehtiv
keskkonnakompleksluba (KKL/300799), seega eelhinnangu õiguslikuks aluseks on KeHJS § 6 lg 2 p 1.1
Täpsustatud loetelu on toodud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise eelhinnang, täpsustatud loetelu“.2 Eelhinnang on
koostatud Keskkonnaministri määruse nr 31 16.08.2017 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“3
alusel. Samuti on arvesse võetud asjakohasid juhendeid, sh „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu
andmise juhendit”4.
Eelhinnangu eesmärgiks on saada informatsiooni tegevusega kaasneda võivast olulisest
keskkonnamõjust ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise vajadus. Seejuures on võimalike
1 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1“. Riigikogu seadus, vastu võetud 22.02.2005.
2 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“. Vabariigi Valitsuse määrus nr 224. Vastu võetud 29.08.2005.
3 “Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaministri määrus nr 31. Vastu võetud 16.08.2017.
4 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend - https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
6/46
keskkonnamõjude ja keskkonnaprobleemide kaardistamisel arvestatud nii ehitusaegsete mõjudega kui
rajatiste ehitusjärgse kasutuselevõtu mõjudega.
Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada
otsustajal teha otsus KSH algatamise osas. Käesolev eelhinnangu aruanne sobib tervikuna otsuse
aluseks, kuid otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, veel täiendavat informatsiooni
ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada. Seetõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte,
kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
7/46
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND
2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või
planeeritavad tegevused
Käesoleva eelhindamise aruande koostamisel on lähtutud eeldusest, et Tammispea veisefarmi
laiendamiseks vajalik laudahoone ja vedelsõnnikuhoidla rajatakse Madismäe maaüksusele
(katastritunnus 19003:002:0011) ja Visuoja maaüksusele (katastritunnus 19003:002:0028), mis asuvad
Essu külas Haljala vallas Lääne-Virumaal. Maaüksustel paiknevad toimiva Tammisepa veisefarmi teised
loomapidamishooned ja rajatised, seega farmi laiendamiseks vajalikud muutused maastikus oleks
antud asukohas suhteliselt väikesed (Joonis 1).
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
8/46
Joonis 1. Laiendatava Tammispea veisefarmi asukoht
Madismäe kinnistu suuruseks on 50 ha, millest 45,23 ha on haritav maa, 2,46 ha on õuemaa ja 2,31 ha
on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Visuoja kinnistu suuruseks on 49,99
ha, millest 43,79 ha on haritav maa, 1,66 ha on looduslik rohumaa, 1,93 ha on õuemaa ja 2,61 ha on
muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%).
Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1).
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
9/46
Tabel 1. Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus
Katastritunnus Nimi Pindala, ha Sihtotstarve
19003:002:0076 Tupitsa 5,01 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0072 Vendla 1,38 Elamumaa 100%
19003:002:1480 Varangu-Essu tee 4,67 Transpordimaa 100%
19003:002:1150 Ilvese 92,73 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0036 Vahemetsa 42,8 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0119 Ristika 3,04 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0035 Vahemetsa 3,17 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0039 Liivamäe 47,67 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0020 Saua 5,05 Maatulundusmaa 100%
19003:002:1092 Lättjaagu 12,94 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0049 Koovitsa 6,19 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0057 Mäeotsa 5,67 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0034 Suuresoo 15,3 Maatulundusmaa 100%
19101:001:0016 Rünkaaru 7,71 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0054 Turbaaugu 19,29 Maatulundusmaa 100%
19002:002:0040 Haaviku 21,47 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0310 Mäe 19,68 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0060 Lepa 0,23 Elamumaa 100%
19003:002:1130 Pahla alajaam 0,003 Tootmismaa 100%
Osaühingu ÕITSENG Tammispea veisefarm koosneb järgmistest hoonetest ja rajatistest
(detailplaneeringule lisatud joonis: Madismäe-Visuoja Essu DP_2_olemasolev olukord_2020-05-15):
1. lüpsilaut (379 kohta piimalehmadele);
2. lüpsilaut (81 kohta piimalehmadele, 140 kohta noorloomadele ja 9 kohta vasikatele);
küün (40 kohta noorloomadele ja 50 kohta vasikatele);
kaks vedelsõnnikuhoidlat: ringhoidlad;
üks tahesõnnikuhoidla;
lüpsikoda;
olmeplokk;
kaks silohoidlat;
söödahoidla;
puurkaev.
Kavandatava tegevusena rajatakse juurde 394-kohaline noorloomalaut ning vedelsõnnikuhoidla
(detailplaneeringule lisatud joonis: Madismäe-Visuoja Essu DP_3_põhijoonis-tehnovõrgud_2020-10-
15).
Kavandatava tegevuse asukohal on hea ühendus teedevõrgustikuga ning olemasolev liitumine
elektrivõrguga.
Laiendatava käitise asukoha eeliseks on kaugus tiheasustusaladest. Tammispea veisefarmi lähim
heiteallikas asub tihedamast Essu küla asustusest rohkem kui 800 m kaugusel. Seega
keskkonnamõjudest potentsiaalselt mõjutatava elanikkonna arv on väiksem. Kirde ja põhja suunda,
kuhu eeldatavalt põhiliselt tuuled farmi kohalt puhuvad, tiheasustusalasid alla 2,5 km ei jää. Lähim
elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa,
katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal
(Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
10/46
2.2 Pinnas, mullastik ja maavarad
Pinnakatte paksus Haljala vallas on väga varieeruv, olles mõnest sentimeetrist kuni 100 cm paksuseni.
Pinnakattes on esindatud erinevad moreenid, liivad ja savid. Aluspõhja pealmise osa moodustavad
Põhja-Eesti rannikumadalikul peamiselt Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid,
paekalda jalamil kohati ka alamordoviitsiumi oobolusliivakivid, argilliidid, savid ja glaukoniitliivakivid.
Klindist sisemaa poole jääv lavamaa kujutab endast tasase reljeefi ja õhukese pinnakattega
lubjakiviplatood, mida liigestavad mattunud ürgorud. Lubjakivid on levinud ka valla lõunaosa Pandivere
kõrgustiku jalami aluspõhjas. Maavaradest on Haljala vallas esindatud liiv, kruus, lubjakivi, turvas,
põlevkivi ja fosforiit.5
Maapinna looduslik reljeef farmi rajatiste piirkonnas on lauge, kõrguste erinevustega kuni 0,5 m.
Kõrgus merepinnast on ca 62 m. Tegemist on olemasoleva loomakasvatuskompleksi piirkonnaga, kus
farmi laiendamiseks toimuks uute rajataiste rajamine ning selleks vajalike kaevetööde tegemine.
Farmikompleksi piirkonna geoloogiast annab aimu veisefarmi puurkaevu geoloogiline läbilõige
(vastavalt puurkaevu arvestuskaardile)6:
Saviliiv kruusa ja rähaga 0,0-1,5 m;
lubjakivi kukersiidi vahekihtidega 1,5-10 m;
lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi 10-39 m;
glaukoniitsavi, kilt 39-42,5 m;
argilliit 42,5-43,5 m;
peeneteraline liivakivi savi vahekihtidega 43,5-64 m;
savi 64-65 m.
Maa-ameti Geoportaali maardlate rakenduse alusel ei jää Tammispea veisefarmi alale või selle
lähipiirkonda maavarade leiukohti.7
Valdavalt on kavandatava tegevuse asukohas olev maastik põllumajanduslik ja poollooduslik koos
tehiskeskkonna elementidega.
2.3 Pinna- ja põhjavesi
Tammispea veisefarm ja selle lähiümbrus asub, arvestades maapinnalt esimese aluspõhjalise
veekompleksi looduslikku kaitstust, maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest nõrgalt kaitstud ja
kaitsmata alal.8
Veevõtt toimub farmi puurkaevust Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist Ida-Eesti
vesikonnas.
Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
koguselisuse poolest heas seisundis. Samas on veekogum ohustatud ning veevõtu intensiivistamine
5 Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2031; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4041/2202/0049/HVVK_201130_M82_Lisa.pdf#
6 Veka, puurkaevu katastrinumber: 3115
7 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps
8 Maa-amet, 1:50000 geoloogiline baaskaart, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
11/46
võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada
veevarustuse olukorda. 9
Keemilise seisundi poolest on veekogum samuti heas seisundis. Sulfaatide sisaldus läviväärtust ei
ületanud, kuid esineb üksikuid kasvusuundumusi seirekaevudes. Kahel viimasel aastal on PHT ja
nitraatide kasvusuundumus. 10
Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi looduslik ressurss on 49519 m³/ööp. Põhjaveevõtt
2017. aastal oli 3033 m3/ööp. Kinnitatud tarbevaru (2018) oli 12260 m3/ööp. Kasutamises olev vaba
põhjaveekogu on 9227 m3/ööp.11
Tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Teadaolevalt
püsivat pinnasevett farmi territooriumil samuti ei esine.
Käitisest u 500 m kaugusel idas möödub Selja jõgi (KKR kood: VEE1074600), mis kuulub:
'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362;
RT I 09.07.2016 1): Selja jõgi kogu ulatuses;
osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III,
06.11.2018, 1).
1 km kaugusel heiteallikastest lääne ja loode suunas asub Visuoja peakraav (KKR kood: VEE1075700),
mis kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL
2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4). Visuojale on määratud vastavalt Veeseaduses12 toodule 10-
meetrine veekaitsevöönd veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Visuoja suubub
vasakult Selja jõkke (KKR kood: VEE1074600), mis kuulub antud jõe lõigus keskkonnaministri
16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate
väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ lisa 2 alusel
„Selja Varangu mnt sillast suudmeni“ veekogumisse (1074600_4). Pinnavee kaitse eesmärk on
pinnaveekogumite vähemalt hea seisundi tagamine. „Selja Varangu mnt sillast suudmeni“ veekogumi
koondseisund on Keskkonnaagentuuri pinnaveekogumite seisundiinfo järgi 2020. aastal hinnatud
halvaks. Veekogumi halva seisundi põhjuseks on allavoolu kanduv põllumajanduse hajureostus ja
Rakvere heitvee reostus.
1,6 km kaugusel käitisest lõuna suunas asub Essu tiik (KKR kood: VEE2004900).13,14
Essu külla jäävad reoveekogumisala (registrikood: RKA0590264), kaks veepuhastit (registrikoodid:
VHP0001119; PUH0596520) ja heitvee väljalase (registrikood: RHVL0596520), kuid mis jäävad
Tammispea veisefarmist vähemalt 1,5 km kaugusele.15(Joonis 2)
9 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
10 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
11 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027, EELNÕU VERSIOON 01.04.2021, https://envir.ee/veemajanduskavad- 2021-2027-eelnou#veemajanduskavade-do
12 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019
13 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps
14 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
15 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
12/46
.
Joonis 2. Tammispea veisefarmi ümbritsev keskkond
2.4 Looduslik mitmekesisus
Tammispea veisefarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Tegemist on
olemasoleva loomapidamiskompleksi asukohaga ning planeeritav tegevus hõlmab endas sarnast
tegevust, kuid suurendatud mahus. Tootmisterritooriumi ümbritsevad peamiselt põllumaad.
Kinnistu ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu.16
Tammispea veisefarmi ümbruses ega ka Essu külas ei asu rahvusvahelise tähtsusega alasid (Natura
2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 ala paikneb ligikaudu 3 km kaugusel ning selleks on Selja
jõe loodusala. Loodusala maismaa pindala on 617,9 ha ja veeosa pindala 25 ha. Loodusala hõlmab
järgmiste elupaigatüüpide ja liikide kaitsmist: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja
16 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
13/46
ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010),
rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning laialehised lammimetsad
(91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe
(Salmo salar), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).17
Essu külas vääriselupaikasid ei asu. 18
Farmi tegevuspaiga otseses lähipiirkonnas looduskaitsealused üksikobjektid ja kohaliku kaitse alla
võetud objektid puuduvad. Essu külas on järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad: mustlaik-apollo (KKR
kood: KLO9200468), harjus (KKR kood: KLO9120990) (540 m kaugusel käitisest) ja võldas (KKR kood:
KLO9102615). 1,7 km kaugusel farmist lõuna suunas asub Essu mõisa park (KKR kood:
KLO1200288).19(Joonis 2)
2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid
Tammispea veisefarmi territooriumile kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää. Farmile
lähim kultuurimälestis asub 2,6 km kaugusel läänes ning selleks on kultusekivi (registrinumber:
10220).20
Käitise ümbruses asub mitu pärandkultuuriobjekti. Lähimad nendest on 300 m kaugusel lõunas asuv
Tammispea karjamõis (registrinumber: 190:MTH:007), 530 m kaugusel kagu suunas asuv Tammise
suurfarmi veetorn (registrinumber: 191:PNL:001), 700 m kaugusel põhjas asuv Lepaaru talukoht
(registrinumber: 190:AST:011), 1 km kaugusel loodes asuvad Tammispea turbavõtukohad
(registrinumbrid: 190:TVK:006, 190:TVK:005).21(Joonis 2)
2.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond
Tammispea veisefarm asub Essu külas Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Laiendatava käitise asukoha eeliseks on kaugus tiheasustusaladest. Tammispea veisefarmi lähim
heiteallikas asub tihedamast Essu küla asustusest rohkem kui 800 m kaugusel. Kirde ja põhja suunda,
kuhu eeldatavalt põhiliselt tuuled farmi kohalt puhuvad, tiheasustusalasid alla 2,5 km ei jää. Lähim
elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa,
katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal
(Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele.
17 Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/register
18 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
19 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps
20 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/
21 Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
14/46
2.7 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus
Visuoja ja Madismäe maaüksustel paikneb toimiv Tammispea veisefarm koos rajatistega.
Visuoja ja Madismäe kinnistute keskel asub Pahla alajaama kinnistul (katastritunnus 19003:002:1130)
alajaam. Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe kinnistul paikneb päikese-
elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei vajata. Visuoja kinnistul paikneb ka
puurkaev.
Laiendatav veisefarm paikneb püsikattega Varangu-Essu kõrvalmaantee (tee number: 17167) ääres.
Tee pikkus on 4,6 km. Varangu-Essu liiklussagedus on 2020. aasta andmete põhjal 164 sõidukit
ööpäevas, millest 96% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 2%
autorongid.
Varangu-Essu teelt käitisesse sissetulev tee on asfaltkattega, käitisesisesed teed on betoonkattega ning
nt karjateed on mullakattega. Loomade karjatamisega mitteseotud alad on murukattega.
Tammispea veisefarmist 1,5 km kaugusel lõuna suunas asub Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee (tee
number 20), kust mööda saab Varangu-Essu teele. Tegemist on 28,4 km pikkuse teega, mille
liiklussagedus on 2020. aasta andmete põhjal 1980 sõidukit ööpäevas, millest 75% moodustavad sõidu-
ja pakiautod, 4% veoautod ja autobussid ning 21% autorongid.22
Visuoja ja Madismäe maaüksustel on tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa moodustavad
looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne).
Maaparandussüsteemide registri andmetel asuvad Madismäe maaüksusel Liivaru-1 (süsteem:
1107570020030) ja Põdruse (süsteem: 1107570020040) maaparandussüsteemid ning Visuoja
maaüksusel Ühenduse 1 (süsteem: 1107460020020), Visuoja (süsteem: 1107570020000), Liivaru-1
(süsteem: 1107570020030) ja Liivaru-2 ning Põdruse (süsteem: 1107570020040)
maaparandussüsteemid.23
2.8 Müratase
Veisefarmi asukohas määrab mürataseme suuresti teedevõrk. Peamine on transpordimüra, oluline
olme- või tööstusmüra piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormust on mõõdetud, kuid
arvestada võib suhteliselt madala koormuse ja müratasemega.
2.9 Välisõhu seisund
Osaühing ÕITSENG Tammispea veisefarmi eeldatavasse mõjualasse ei jää käitisi, millele oleks
väljastatud keskkonnaluba saasteainete paiskamiseks välisõhku.
22 Teeregister, https://teeregister.mnt.ee/reet/map
23 Maaparandussüsteemide register, https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
15/46
3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED
3.1 Tegevuse iseloom ja maht
Osaühing ÕITSENG poolt laiendatava Tammispea veisefarmi põhitegevusala on veiste
intensiivkasvatus eesmärgiga toota piima. Ülesseatud tootmisvõimsus on kehtiva loa alusel 460
lüpsilehma-, 180 noorlooma- ja 59 vasikakohta, juurde soovitakse rajada 394-kohaline noorloomalaut.
Käitise aastaseks tootmismahuks on umbes 2500 tonni piima.
Tootmisprotsessi skemaatiline ülevaade on esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 3).
Joonis 3. Veiste pidamise tehnoloogiline skeem
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
16/46
Tammispea veisefarm hakkaks koosnema neljast laudahoonest, kus hakkaks loomadele olema 460
kohta lüpsilehmadele, 574 kohta noorloomadele ja 59 kohta vasikatele.
Lüpsilehmade ja noorloomade pidamine Tammispea veisefarmis toimub põhiliselt vabapidamisena.
Lõas peetakse vaid erivajadustega lüpsilehmi. Toimub osade piimalehmade, mullikate ja vasikate
karjatamine. Allapanu asemel kasutatakse lüpsilautades alusmatte. Vasikaid ja osaliselt ka mullikaid
peetakse sügavallapanul.
Lautades on tagatud loomulik ventilatsioon ning maksimaalne päevavalguse kasutamine. Vajadusel
annavad lisavalgust luminofoorvalgustid. Lüpsilautadel on ventileerimiseks katusel paiknevad
korstnad, küünlaudal on selleks kolm avatud ust.
Söötmine ja jootmine
Sööda hoidmiseks on kõik laudad varustatud söödahoidlatega, kus hoitakse heina, põhku ning vajalikke
toidulisandeid ning söödajahu. Silo hoidmine toimub rullsilona otse põllul ning silohoidlates.
Silohoidlaid on kaks tükki ning kumbki mahutab 900 m3 silo.
Mõlemad silohoidlad on varustatud silomahla ja sademetest tekkiva vee kogumiskaevudega, mida
tühjendatakse vastavalt vajadusele. Väljapumbatud vesi suunatakse sõnnikuhoidlatesse või laotatakse
põllule vastavalt veeseaduses ettenähtud piirangutele. Silohoidlad on ehitatud betoonist ning on
lekkekindlad, samuti on lekkekindlas ka kogumiskaevud.
Loomade söötmine toimub söödamikseri abil mööda lauda keskel paiknevat söödakäiku. Põhisöödana
kasutatakse silo ja haljassööta. Lisaks antakse vastavalt ratsioonile söödajahu, heina ja põhku ning
söödalisandeid. Jootmiseks on paigaldatud jooturid.
Sõnnikukäitlus
Tammispea veisefarmis tekib vedelsõnnikut ja sügavallapanusõnnikut.
Vedelsõnnikut planeeritakse hoiustada kahes olemasolevas ja ühes juurde rajatavas ringja
põhiplaaniga vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavused kokku hakkavad olema ca 15 000 m3.
Vedelsõnnikuhoidlad on pealt täidetavad ja varustatud kontrollkaevudega. Vajadusel kaetakse
sõnnikuhoidlaid täiendavalt hekseldatud põhuga.
Tahesõnnikuhoidla on mõõtmetega 9,5 x 20 m ning selle sügavus ja kõrgus maapinnast on 2 m. Hoidla
maht on 380 m3. Virts koguneb hermeetilisse virtsakogumiskaevu, mis täitumisel veetakse
vedelsõnnikuhoidlatesse. Virtsamahuti üle teostatakse regulaarset kontrolli. Tahesõnnikuhoidla on
lekkekindel.
Lisaks on farmis sügavallapanusõnnikuga kaetud alasid, mida käsitletakse katusega kaetud
sõnnikuhoidlatena. Lautades asuvate sügavallapanusõnnikuga alade maht on kokku u 543 m3.
Sõnnikuhoidlad on piisava mahutavusega, et mahutada vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning
sellele lisaks ka sademete- ja tehnoloogilise reovee kogused.
Lautades tekkiv vedel- ja sügavallapanusõnnik laotatakse Osaühingu ÕITSENG kasutuses olevale
haritavale maale. Osaühing ÕITSENG kasutab sõnniku laotamiseks laotusteenust. Sõnniku laotamise
eesmärgiks on nii muldade viljakuse tõstmine kui ka sõnnikust efektiivselt vabanemine. Laotuspinnad
on üldjuhul intensiivkasutuses olnud/olevad põllu- ja rohumaad. Potentsiaalsete laotuspindade
kogupindala on kokku 1700 ha. Laotuspinnad paiknevad valdavalt Varangu ja Essu külades.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
17/46
Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt laotusplaanile, kus näidatakse ära laotatava sõnniku kogus,
laotusala pindala, laotamisviis, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvate pinnaveekogude ja
põhjaveehaarete asukohad.
Veevarustus ja reoveekäitlus
Tootmistsükli vältel moodustub farmi veetarbimine loomade joogiveest, lüpsiseadmete ja lautade
puhastamiseks mõeldud veest ja olmeveest. Loomade joogivee kulu aastas hakkab olema arvutuslikult
u 19 000 m3 ja olmevee ning lautade pesuvee kulu aastas ca 1000 m3.
Osaühing ÕITSENG võtab vett loomakasvatuse tarbeks Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa
põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnast puurkaevust nr 3115. Puurkaev paikneb kasutuses oleva
laudakompleksi läheduses (X: 6592088, Y: 633993). Puurkaevul on 50 m sanitaarkaitseala. Vett
kontoritöötajate tarbeks saadakse Essu ühisveevärgist, mille haldajaks on AS Haljala Soojus.
Tammispea farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse.
Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele.
Küte, jahutus ja ventilatsioon
Lautades on kasutusel loomulik ventilatsioon, mis tekitatakse akna- ja usteavade ning korstnate
avamisega.
Laudahoonetes kütteseadmed puuduvad. Lüpsikoja ja olmeruumide kütmiseks kasutatakse diiselküttel
põhinevat katelt, mille nimisoojusvõimsus on 0,035 MWth. Diislit kulub soojuse tootmiseks aastas kuni
3 tonni. Põletusseadme töötunde on aastas 500.
Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril.
Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat. Piima jahutamisel tekkiv sooja vett kasutatakse joogivee
soojendamiseks.
Jäätmekäitlus
Osaühingu ÕITSENG rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete,
loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide
nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi konteineritesse või hoiuruumi ja antakse üle
jäätmeluba omavale käitlejale. Surnud loomad paigutatakse konteinerisse. Konteinerit tühjendab
lepinguline parter regulaarselt, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen.
3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“24 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige
üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult
hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja
asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud eesmärgiks rohelise
võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist tagavad tingimused.
24 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
18/46
„Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“25 eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus-
ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti
Keskkonnastrateegia aastani 2030 on püstitanud mitmeid eesmärke nii loodusvarade säästlikuks
kasutamiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks.
Laiendatava farmi tegevus vastab PVT-le.26 Farmis seiratakse saasteainete levikut, hoidmaks
looduskeskkonna head seisundit. Osaühing ÕITSENG kavandatav tegevus loob eeldatavalt inimestele
rohkem töökohti.
„Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“27 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele
toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede
tagatus toimepiirkondades. Tammispea veisefarmi kavandatav tegevus Essu külas toetab Lääne-
Virumaal põllumajanduse valdkonnas majandussektori kasvu ning loob inimestele rohkem töökohti,
laiendades olemasolevat tootmisala, kus on juba olemas vastav tehniline taristu.
Haljala valla üldplaneeringu28 kohaselt on Tammispea veisefarmi planeeringuala maakasutuse
juhtfunktsiooniks reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur-
rohumaa (Joonis 4). Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida
põllumajandushoonet, mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada
detailplaneering. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250
meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus
19003:002:1161) 210 meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4
“Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”.
Haljala vallas on väärtuslikke põllumaid (kõrge viljelusväärtusega). Farmi ja selle paiknemine nõrgalt
kaitstud (alal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud) ja kaitsmata alal seab küll keskkonnakaitselisi
piiranguid intensiivsele maaharimisele ja loomapidamisele, mis jällegi omakorda motiveerib
keskkonnasäästlikumale tootmisele. Seega laiendatav farm saab olema keskkonnasäästlik, peab
vastama parimale võimalikule tehnikale ning farmis tekkivat sõnnikut saab omakorda kasutada
ümbritsevate põldude viljakuse tõstmiseks.
Majanduslikult seisukohalt on otstarbekas kasutusele võtta endised tootmisalad või laiendada
olemasolevaid, mida kavandatava olukorra puhul ka arvestatakse. Praeguste tootmispiirkondade
kasutuse jätkamine peab sõltuma sellest, kui optimaalne on nende asukoht muid valla seisukohalt
olulisi tegevusi ja avalikke huve arvesse võttes. Kui olemasolevate tootmisalade algne asukoht on
optimaalne ja kooskõlas piirkonna arengupõhimõtetega, siis võib arvestada, et nende kasutamise
jätkamine või nende kasutuselevõtt mõjutab ka looduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda kõige
vähem.
25 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf#
26 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused, Lisa, kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- igusaktid
27 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, 2014, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf
28 Halajala valla üldplaneering, https://www.haljala.ee/haljala-valla-uldplaneering
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
19/46
Joonis 4. Maakasutus Tammispea veisefarmi asukohas (väljavõte Halajal valla üldplaneeringust)
Ida-Eesti veemajanduskava29 ja veemajanduskavade meetmeprogramm30. Tammispea veisefarmi
laiendamisel arvestatakse Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammis olevate suuniste ja
piirangutega ning põllumajanduse poolt veekeskkonnale avaldatava surve ja koormuse kasvu
ennetamisega. Suunised või piirangute nõuded kattuvad osaliselt PVT-järeldustes31 toodule. Seega,
kuna farmi tegevus peab vastama PVT-järeldustes esitatule , siis peavad olema täidetud nõuded ka
veevõttu ja reovett puudutavates küsimustes.
Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava32. Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii maismaal
kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Eesti asub Läänemere
valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajuskoormusest pärinevaid toitaineid, mis
põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist, millest põhilise osa moodustab väetiste
29 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuaril 2016.a. https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
30 Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused. 06.07.2015. https://old.envir.ee/sites/default/files/150706pohjaveekogumite_ohustatust_ja_halba_seisundit_pohjustavate_koormuste _vahendamise_meetmeprogramm.pdf
31 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused, Lisa, kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- igusaktid
32 Eesti merestrateegia meetmekava, Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 23.03.2017. a istungi protokollilise otsusega (päevakorrapunkt nr 1), 2016. https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
20/46
kasutamine33. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea
keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada
keskkonnakaitsemeetmeid. Tammisepea veisefarmis rakendatakse keskkonnaseisundi säilitamiseks
keskkonnakaitsemeetmeid, näiteks lekkekindlad laudad ja sõnnikuhoidlad, sõnniku laotusplaanide
koostamine.
Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule”34 eesmärgiks on põllumajanduses pestitsiidide kasutamise
vähendamine, toitainete kao vähendamine, väetiste kasutamise vähendamine, antimikroobikumide
müügi vähendamine põllumajandusloomade ja vesiviljeluse tarbeks ja mahepõllumajanduse
arendamine.35 Tammispea veisefarmis toimub loomade söötmine vastavalt loomagruppidele. Sellega
aidatakse kaudselt vähendada loomakasvatuse keskkonna- ja kliimamõju. Samuti toimub farmis üldine
veterinaarohutuse tagamine.
3.3 Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine
Kavandatava tegevusega kaasneb ehitustegevus ning mistahes ehitustegevusega tarbitakse
loodusvarasid. Tulenevalt ettevõtte iseloomust ja kavandatava ehituse mahtudest, on vastav
ressursitarve mõõdukas, s.t ehituseks vajalikust ressursitarbest ei tulene eeldatavalt olulist
keskkonnamõju.
Farmirajatiste rajamise käigus eemaldatakse ja paigutatakse vajadusel ümber pinnast nii lauda kui
sõnnikuhoidla vundamentide ja ehitusaluste rajamisel. Eemaldatud pinnas ladustatakse nii, et
kasvupinnast oleks hiljem võimalik kasutada haljastustöödel, muud täitepinnast aga reljeefi
kujundamisel ja planeerimisel. Suuremahulist pinnase eemaldamist ei ole vajalik teostada. Peale
ehitustöid taastatakse esialgne olukord võimalikult suures osas, kui seda võimaldavad erinevad
tootmisega seotud nõuded (keskkonna-, hügieeni-, ohutuse vms). Farmirajatiste rajamiseks on vaja
erinevaid materjale. Loodusvaradest on esikohal liiv, kruus ja killustik, mida kasutatakse ehitusaluste
rajamiseks, täitepinnasena ning teistel kavandatava tegevusega seotud ehitustöödel. Ehitiste
rajamiseks kasutatakse üldehitusmaterjale (kandekonstruktsioonid, soojustusmaterjalid, avatäited,
viimistlusmaterjalid, torustikud, elektriinstallatsioonid jne), mille kogused ja koosseis täpsustatakse
ehitusprojektides. Erinevate kommunikatsioonide rajamiseks kasutatakse plasttorusid, elektrikaableid
jt materjale, samuti piirete rajamiseks aiavõrku ja –poste jne.
Käitises vajalikku sööta ja muid abimaterjale transporditakse juba olemasolevas olukorras teistelt
objektidelt. Farmist välja transporditakse seal tekkivaid jäätmeid ja sõnnikut . Transpordiks kasutatakse
maanteetransporti. Olemasolevas olukorras toimub samuti teedel transport, kuid vähesel määral farmi
laiendamisel transpordikoormus tõuseb.
Otseselt lauda ja sõnnikuhoidla rajamise protsessiks puhast vett ei kasutata. Puhast olmevett vajatakse
loomade jootmiseks, farmi puhastamiseks ja olmetegevuseks ehk töötajate tarbeks. Vajalik olmevesi
saadakse ettevõttele endale kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 3155. Eeldatav veekulu kasv
võrreldes olemasoleva olukorraga on umbes 3600 m3.
33 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019. https://envir.ee/vesi-mets- maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea
34 Komisjoni teatis euroopa parlamendile, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks. Euroopa Komisjon, 2020. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX%3A52020DC0381
35 Talust toidulauale. Euroopa Komisjon. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green- deal/actions-being-taken-eu/farm-fork_et
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
21/46
Kehtiva kompleksloaga lubatud veevõtt on kuni 29 156 m3 aastas. Arvutuslikult oleks laiendatud farmis
veekulu u 20000 m3, seega veevõtu koguse suurem taotlemine ei oleks vajalik.
3.4 Tegevuse energiakasutus
Ehitustegevusaegne energiakasutus on seotud erinevate mehhanismide ja tööriistade kasutamisega
ning on võrreldav teiste sarnaste ehitustöödega. Arvestades, et elektri ja kütuste kasutamine on
majanduslik kulu, võib eeldada, et neid kasutatakse võimalikult otstarbekalt.
Farmi käitamiseks vajalikku elektrienergiat ostetakse sisse elektrivõrgust. Olemasolevas olukorras
kulub elektrienergiat keskmiselt 234 MWh/a. Soojusenergiat lüpsikoja ja olmeruumide kütmiseks
kasutatakse diiselküttel põhinevat katelt kasutades ning eeldatavaks kütuse kuluks on 3 tonni aastas.
3.5 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Osaühing ÕITSENG rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete,
loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide
nõuetele.
Jäätmete kogumisel kasutatakse suletavaid konteinereid, et vältida tolmu ja lendprahi teket. Kõik
tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. Jäätmete ladestamist
ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Ohtlikud jäätmed kogutakse selleks ettenähtud suletavasse
ruumi ja/või konteinerisse ning antakse käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale
jäätmekäitlejale, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen.
3.6 Heide vette
Tammispea farmikompleksis on heit- ja reovee teke seotud tehnoloogilise veekasutusega, kus
tekkivast heitveest moodustab ¾ piimatootmisega seotud seadmete ja ruumide pesuvesi
(piimajahutid, lüpsiplats, lüpsiseadmed, piimaruum) ning ¼ tekib dušširuumi kasutamisest ja on
inimeste pesuvesi.
Tammispea farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse.
Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele. Seega välditakse
põhjaveekogumi keemilise ja koguselise (vee kasutuse jälgimine) seisundi halvenemist.
Puurkaevu sanitaarkaitsealal välditakse põhjavee kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee
tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. Puurkaevu sanitaarkaitsealal
tegeletakse vaid veehaarde ehitamise ja kasutamisega, ala hooldamisega (sh niitmisega).
Arvestades tekkiva reovee mahtu ja selle eeldatavat käitlemisviisi, ei ole heitvee tekkest negatiivset
keskkonnamõju.
Tammispea veisefarmis peetavate osade loomagruppide puhul toimub karjatamine. Karjatamisel
lähtutakse Veeseaduses36 kehtestatust ehk põllumajandusloomade pidamisel välitingimustes
välditakse pinna- ja põhjavee saastumist.
36 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
22/46
3.7 Heide pinnasesse
Ettevõtte tootmisprotsessid toimuvad ja kõiki ettevõttes kasutatavaid tooraineid käitletakse kinniselt
või kinnistes ruumides. Lautade põrandad on betoneeritud, samuti on sõnnikuhoidlad lekkekindlad.
Sellega välistatakse kõik kontrollimatud ja hajusad heitmed.
Ettevõttes toimub loomade karjatamine, mille puhul järgitakse määruses nr 4637 kehtestatuid nõudeid.
Eeltoodust tulenevalt ei ole tegevusega ette näha saasteainete viimist pinnasesse.
Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine põllumajandusmaadel väetisena,
millega kaasneb toitainete viimine pinnasesse. Veeseaduse38 paragrahvis 1611 on sätestatud, et
sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit
(viie aasta keskmine) aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade
väljaheidetega. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on Tammispea veisefarmi
puhul vajalik arvutuslikult vähemalt 700,4 ha laotuspindu. Osaühing ÕITSENG kasutab sõnniku
laotamiseks laotusteenust, kus potentsiaalsete laotuspindade kogupindala on kokku 1700 ha.
Laotuspinnad paiknevad valdavalt Varangu ja Essu külades.
3.8 Heide õhku
Loomade pidamisel tekib lõhnavaid ühendeid. Lisaks lõhnaühenditele, eraldub selle tegevuse käigus
välisõhku ka ammoniaaki, metaani ja dilämmastikoksiidi. Lõhnaühendeid eraldub lautadest, mille uksi
hoitakse küll enamasti küll suletuna, kuid heide toimub korstnate kaudu. Samuti lendub
lõhnaühendeid ja saasteaineid sõnnikuhoidlatest. Ühendite lenduvuse vähendamiseks on hoidlad
kaetud loomuliku koorikuga (ja põhukihiga) ning vedelsõnnikuhoidlates viiakse segamine läbi vaid
enne hoidlate tühjendamisi.
Farmis on kasutusel ka põletusseade ning sellest heiteallikast heidetakse käitises välisõhku ka gaasi
põletamisel tekkivaid saasteaineid: lenduvaid orgaanilisi ühendeid, lämmastikdioksiidi,
süsinikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi, peeneid osakesi, eriti peeneid
osakesi ja raskmetalle.
Tammispea veisefarmi olemasolevate ja planeeritavate heiteallikate parameetrid on toodud järgnevas
tabelis (Tabel 2).
37 „Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded“. Keskkonnamisnistri määrus nr 46. Vastu võetud 01.10.2019
38 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
23/46
Tabel 2. Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad ja nende parameetrid
Nr plaanil
Nimetus
Saasteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
L-EST97 koordinaadid
Saasteallika mõõtmed või diameeter, m
Arvutuslik diameeter,
m
Väljumis- kõrgus
maapinnalt, m
Joon- kiirus, m/s
Tempera- tuur, °C
X Y
S1 1. lüpsilaut 6592055 633847 12 tk: Ø 0,6 2,08 10 7,79 20
S2 2. lüpsilaut 6592084 633906 1 tk: Ø 2,2 2,2 8 2,38 20
S3 Küünlaut 6592142 633873 3 tk: 3,5x4 7,31 1,5 0,03 10
S4 Noorkarjalaut 6591969 633899 1 tk: 0,8x80 9,03 8,5 0,11 20
H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
6592007 633760 1 tk: Ø 42 42 2,5 0,1 8
H2 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
6592083 633755 1 tk: Ø 35,6 35,6 4 0,1 8
H3 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 6592014 633909 1 tk: 20x9,5 15,55 2 0,1 8
H4 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
6591968 633789 1 tk: Ø 35 35 4 0,1 8
K1 Katel 6592064 633872 1 tk: Ø 0,4 0,4 12 0,1 100
Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad on esitatud järgneval joonisel
(Joonis 5).
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
24/46
Joonis 5. Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad
Täpsemad andmed saasteainete ja heidete koguste kohta on toodud lisas (Lisa 1).
Saasteainete heitega välisõhku kaasneb lõhnahäiring. Täpsemad andmed lõhnaheite kohta on toodud
lisas (Lisa 2).
Lõhnahäiringu vastuvõtjateks on elanikud. Lähim elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m
kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa, katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad
rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal (Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161)
umbes 250 m kaugusele. Arvutuslikult leiti, et eeldatavalt vastuvõtja juures lõhnatundide 15%
piirmäära ületamist toimuma ei hakka.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
25/46
Lõhna heite vähendamiseks jälgitakse ja arvestatakse sõnniku väljaveol nii kui võimalik
ilmastikutingimusi.
3.9 Müra teke
Farmi laiendamisel tekib ehitusaegne müra. Ehitustegevus on ajutine, seega on ka müra teke on
lokaalne ja ajutine ning mürahäiring lõppeb objekti valmimisel.
Farmi käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka ettevõtet
teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle
tekkest tootmishoonete siseruumides.
Arvestades tegevuse iseloomu ja lähimate müratundlike alade (elamumaade) kaugust
farmikompleksist, ei ole ette näha olulist mürahäiringut (müranormide ületamist).
3.10 Vibratsiooni teke
Veisearmis puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Teataval määral on vibratsiooni allikaks transport.
Vibratsiooni taset vähendab transpordivahendite väike liikumiskiirus. Võimaliku ülemäärase
vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendeid ja nende liikumisteid korras.
Vibratsiooni võib tekkida ka ehitustööde käigus (nt pinnase tihendamisel), kuid vastav vibratsiooni teke
on lühiajaline ja lokaalne ning seda võib lugeda väheoluliseks.
3.11 Valgushäiring
Ettevõttes inimeste tavapärane tööaeg on päevasel ajal ning tootmisprotsessi käigus ei ole vaja
kasutada võimsaid valgusallikaid ja ettevõtte tegevus ei põhjusta olulist valgusreostust. Mõningane
valgusreostus võib tekkida pimedal ajal territooriumi valgustusest. Keskkonnas valgusreostuse
vähendamiseks on valitud keskkonnaga sobivad valgusallikad, kasutatakse valgusallikate nutikat
juhtimist ja välditakse valgustamist kohtadest ja ajal, kui valgustust ei vajata.
3.12 Soojus- ja kiirgushäiringud
Kavandatava tegevusega, farmikompleksi laiendamisega ja käitamisega, ei kaasne tavaolukorras
eeldatavalt keskkonnataluvusvõimet ületaval määral soojuse ega kiirguse eraldumist.
3.13 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Farmi laiendamisega seotud ehitamisega kaasneda võivad avariiolukorrad kattuvad ehitusobjektidel
üldiselt esineda võivate olukordadega. Ehitus- ja pinnasetöödel võib esineda masinate ja seadmete
kasutamisest ning riketest, ehitusmaterjalide ja kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisest, töö- ja
keskkonnaohutuse nõuete rikkumisest, olemasolevate kommunikatsioonide kaitse- vööndite
ignoreerimisest ning üldiselt inimlikust eksitusest tulenevaid avariiolukordi.
Avariiolukordadega võib kaasneda oht nii inimestele kui ka keskkonnale. Ehituspraktika näitab, et
enamasti on tööõnnetuste põhjuseks elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Sama kehtib üldjoontes
ka keskkonnaalaste õnnetusjuhtumite puhul – eiratakse ohutusnõudeid, töötajad pole kasutatavate
materjalide ja kemikaalide ohtlikest omadustest teadlikud ja ohutusnõuete täitmist ei kontrollita.
Ennetav tegelemine nimetatud põhjustega tagab lõpptulemusena avariiolukordade riski vähendamise.
Farmi käitamisel tekkida võivad avarii- ja eriolukorrad on eeskätt seotud tehniliste seadmete
kasutamisel tekkida võivate eritingimustega.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
26/46
Veisefarmi käitamisel on rakendatud tehnilised ohutusnõuded nii mahutitele, põletus- kui ka mõõte-
ja jälgimisseadmetele ning kommunikatsioonidele, kuid avariiolukordade riski need täielikult ei
kõrvalda. Kannatada saavad sellistes olukordades eelkõige inimesed ja tehnika, samas pole välistatud
ka keskkonnakahju lekete või tuleõnnetuse tõttu.
Puhastusvahendite ja muude kemikaalide kasutatavad ja hoitavad kogused on väikesed, samas
järgitakse nii üldisi kui ka keskkonnaalaseid ohutusnõudeid. Selliste eelduste koosmõjul on tekkida
võivate avariiolukordade tõenäosus väike.
Käitaja tagab ohutusnõuete täitmise oma territooriumil ja väldib sinna kõrvaliste isikute sattumise,
kuid on valmis ka nende ettearvamatust käitumisest ja ohutusnõuete rikkumisest tulenevateks
olukordadeks.
Äkkheitmeid töö käigus ega ka lõpetamisel eeldatavalt ei teki.
Välistada ei saa lautade ja sõnnikuhoidlate põrandate (põhjade) leket. Tegemist on aga väga väikese
tõenäosusega olukorraga, sest rajatisi pidevalt kontrollitakse ning farmi laiendamise tarvis rajatavad
laut ja hoidla on uued.
Hädaolukordade ennetamiseks rakendatakse lekete varajase avastamise süsteemi. Äkkheidete ja
õnnetusjuhtumite tekke puhuks on välja töötatud hädaolukorra plaan.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
27/46
4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE
4.1 Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang
Järgnevalt käsitletakse omaette alapeatükkides farmi ehitustööde aegset ja selle käitamise tulemusel
tekkivat võimalikku olulist keskkonnamõju selle erinevate mõjuvaldkondade haaval.
4.1.1 Veisefarmi laiendamine
Allpool on esitatud ülevaade veisefarmi laiendamisel tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega kaasneda
võivatest keskkonnamõjudest: vee saastumine, pinnase saastumine, õhu saastumine, jäätmeteke,
müra ja vibratsioon, valgus ja kiirgus ning lõhn ja nende mõjude ulatusest.
4.1.1.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Käitise laiendamise käigus tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega võib kaasneda mõju sotsiaalsele
keskkonnale seoses tekkiva müra, jäätmetekke, õhusaaste ja objekti teenindava transpordi
koormusega.
Veisefarmi ehitust teenindava transpordikoormus on sarnane teiste ehitusobjektidega. Veisefarm asub
hajaasutusalal ning eeldatavasti ei ole vajalik olulisel määral kasutada asulate siseseid teid ja tänavaid.
Siiski käitise ehitusprotsessiga kaasnev transpordi-koormuse tõus on eeldatavalt lühiajaline ja väike.
Järeldus: negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavasti oluline.
4.1.1.2 Mõju loomastikule ja taimestikule
Veisefarmi ehitustööde käigus loomastikule avalduv mõju pole mainimisväärne.
Taimestikule avaldub negatiivne mõju sel määral, kui palju olemasolevat taimestikku tuleb ehitus- ja
pinnasetööde käigus eemaldada. Läbiv põhimõte tööde teostamisel on taimestiku maksimaalne
säilitamine, kuid ehitiste alla jääv taimkate eemaldatakse ning ehitustööde summaarne mõju
taimestikule on negatiivne.
Veisefarmi asukohas asub toimiv laudakompleks ehk sealses asukohas puuduvad kõrgendatud
loodusliku väärtusega alad ja olulised elupaigad, mis võiks kaasa tuua olulise negatiivse mõju
taimestikule või loomastikule.
Järeldus: negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavalt
oluline.
4.1.1.3 Mõju pinnasele
Veisefarmi ehitustööde käigus eemaldatakse, paigutatakse ümber ja planeeritakse pinnast ning
asendatakse seda täitepinnasega (liiv, kruus, killustik). Pinnase omadusi ja koostist küll muudetakse,
kuid pinnasereostust töö- ja keskkonnaohutuse nõuete järgimisel pole ette näha. Kokkuvõttes
pinnasele olulist negatiivset mõju ei teki.
Järeldus: negatiivne mõju pinnasele veisefarmi laiendamisel ei ole oluline.
4.1.1.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale
Veisefarmi laiendamise alal on käesoleval ajal toimiv laudakompleks. Tegemist on tootmismaaga, kus
see väljakujunenud maastikupilti oluliselt ei muuda.
Ajutiselt võib ehitustööde vältel visuaalne olukord halveneda, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis
kaob pärast ehitustööde lõppu, seega ei oma olulist mõju.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
28/46
Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale veisefarmi
laiendamisel ei ole oluliselt negatiivne.
4.1.1.5 Mõju veekvaliteedile
Kavandatavate ehitustööde negatiivne mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile võib avalduda avariilise
kütuse- või määrdeainete lekke puhul. Tööde läbiviimisel peab rangelt järgima keskkonnaohutuse
nõudeid ohtlike ainete, sh kütuste hoidmisel ja kasutamisel ning rakendama reostuse tekkimisel
viivitamatult selle likvideerimismeetmed.
Ehitustööde käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ega pinnaveekogusse.
Järeldus: ohutusnõuete järgimisel pole olulist negatiivset mõju veekvaliteedile veisefarmi laiendamisel
ette näha.
4.1.1.6 Mõju põhjaveetasemele
Kavandatava käitise ehitustööde käigus ei võeta olulisel määral põhjavett, seetõttu puudub mõju
põhjaveetasemele.
Järeldus: negatiivne mõju põhjaveetasemele veisefarmi laiendamise puudub.
4.1.1.7 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn
Välisõhu kvaliteedile võib veisefarmi ehitustööde käigus mõju avalduda masinate ja seadmete
sisepõlemismootorite heitgaaside ning tööde teostamisel tekkiva tolmu tõttu. Lõhnaaineid
ehitustööde käigus õhku ei suunata.
Ehitusobjektil kasutatakse üksnes tehniliselt korras masinaid ja veokeid. Tolmu tekitavate tööde
teostamisel tuleb jälgida, et see ei kanduks häirival määral väljapoole ehitusobjekti piire ning vajadusel,
nt. pinnasetööde käigus rakendada kastmist.
Järeldus: tehnoloogiliste ja keskkonnaohutuse nõuete täitmisel olulist negatiivset mõju välisõhu
kvaliteedile ehitustööde ajal ei teki.
4.1.1.8 Jäätmetekke mõju
Kavandatava käitise ehitustööde läbiviimisel tekkivad ehitus- ja segaolmejäätmed kogutakse vastavalt
valla jäätmehoolduseeskirjale liigiti konteineritesse ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale
jäätmekäitlejale. Tolmu ja lendprügi tekke vältimiseks kasutatakse kaetud konteinereid.
Järeldus: jäätmekäitluse nõuete täitmisel olulist negatiivset keskkonnamõju veisefarmi laiendamisel ei
teki.
4.1.1.9 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele
Veisefarmi ehitustööde mõju müra ja vibratsiooni tasemele on seotud eelkõige ehitustegevuses
kasutatavate masinate ja seadmetega. Erinevaid ehitusmasinaid, mehhanisme ja veokeid kasutatakse
nii pinnasetööde, trasside paigalduse, üldehitustööde kui haljastustööde läbiviimisel, samuti objekti
teenindavaks transpordiks.
Veisefarmi ehitustöid öösel teostada ei kavatseta, seega pole tõenäoline kehtestatud piirtaseme
ületamine. Tööde teostamisel päevasel ajal püütakse müratasemeid minimeerida, kasutades objektil
tehniliselt korras mehhanisme ja masinaid ning vältides asjatut müra teket. Ehitusel tekkiv müra ja
vibratsioon on ajutise iseloomuga ja kaovad pärast ehitustööde lõppu.
Järeldus: lähtudes eelnevast, võib öelda, et veisefarmi laiendamine ei oma olulist negatiivset mõju
müra ja vibratsiooni tasemele.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
29/46
4.1.1.10 Mõju kliimale
Veisefarmi ehitamise etapil olulist negatiivset mõju kliimale ei teki, kuna tegevuse tulemusel ei viida
välisõhku olulises koguses kliimamuutust põhjustavaid saasteaineid.
Järeldus: mõju kliimale ei ole oluline.
4.1.1.11 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile
Kavandatava tegevuse maa-aladel ei asu kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealasid. Lähiümbruse
kultuurimälestistele ehitustegevusest eeldatavalt mõju ei avaldu.
Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile puudub.
4.1.1.12 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele
Veisefarmi ja selle vahetus läheduses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku
alad. Seega mõju eelpool nimetatud objektidele puudub.
Järeldus: otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele veisefarmi
laiendamisel puudub.
4.1.1.13 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele
Veisefarmi ehitamise käigus ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat soojus- ega ioniseerivat kiirgust.
Juhul, kui ehitustegevus toimub pimedal ajal, on vajalik kasutada ehitusala valgustamiseks
prožektoreid, millega kaasneb võimalik valgusreostus. Eeldatavasti ei ole valgusintensiivsus selline, mis
võiks avaldada olulist mõju.
Järeldus: veisefarmi laiendamine ei oma eeldatavasti olulist negatiivset keskkonnamõju valguse,
soojuse ja kiirguse tasemele.
4.1.2 Laiendatud veisefarmi käitamine
Veisefarmi käitamise puhul tekkivat keskkonnamõju kirjeldatakse järgnevalt tavapäraste
kasutustingimuste puhul.
4.1.2.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Laiendatud, kui ka mitte laiendatud, veisefarmi käitamisega võib kaasneda mõju sotsiaalsele
keskkonnale seoses:
• tekkiva müra,
• õhusaaste ja
• objekti teenindava transpordi koormusega.
Käitise tööga seotud müra ja õhusaastet käsitletakse edaspidistes peatükkides. Olemasolev
liikluskoormus veisefarmi ühendusteedel on esitatud eespool. Eeldatavalt võrreldes olemasoleva
olukorraga liikluskoormus suureneb.
Mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda lisaks mürale ja transpordikoormuse tõusule läbi välisõhu
kvaliteedi muutuse. Sotsiaalset keskkonda enim mõjutavaks teguriks on ebameeldivat lõhna omavad
saasteined. Arvestades, et kavandatav tegevus hõlmab loomakasvatust, täpsemalt ühe lauda ja ühe
sõnnikuhoidla lisandumist loomapidamiskompleksi, toimub kavandatavas piirkonnas eeldatavalt
lõhnahäiringu suurenemine. Täpsemalt on lõhna puudutavat käsitletud aruande lisas (Lisa 2).
Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega võib eeldatavalt kaasneda negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
30/46
4.1.2.2 Mõju loomastikule ja taimestikule
Veisefarmi käitamisel puudub mõju loomastikule ja taimestikule, kuna farmi laiendamise käigus ei
muudeta ega suleta loomade rändeteid, ei ohustata loomade elupaiku ega eemaldata olulisel määral
taimestikku.
Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju loomastikule ja
taimestikule.
4.1.2.3 Mõju pinnasele
Veisefarmi käitamisel kasutatakse puhastusaineid ja kütust. Pinnasele avalduv võimalik
keskkonnamõju on seotud avariide ja õnnetusjuhtumite, mitte tavapäraste toimimistingimustega ning
selle tõenäosus ja ulatus on väga väikesed. Seega oluline negatiivne mõju pinnasele veisefarmi
töötamise ajal puudub.
Veisefarm omab kaudset positiivset mõju pinnasele, kuna veisefarmi käitamisel tekib sõnnik, mida
saab kasutada põlluviljakuse tõstmisel.
Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju pinnasele ning pigem
omab kaudset positiivset mõju.
4.1.2.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale
Veisefarmi laiendamine ei too kaasa maakasutuse muutumist. Veisefarmi rajatised sobivad valitud
keskkonda, kuna tegemist on olemasoleva farmikompleksi asukohaga.
Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale eeldatavasti puudub.
4.1.2.5 Mõju veekvaliteedile
Laiendatava veisefarmi veetarbimine ja reoveekäitlus ei avalda negatiivset mõju põhja- ega pinnavee
kvaliteedile, kuna kavandatava tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid otse põhja- ega pinnavette.
Tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse.
Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine väetisena põllumajandusmaadel.
Laotamise võimalik mõju pinna- ja põhjaveele sõltub laotamisel kasutatavatest praktikatest, mis ei ole
otseselt seotud veisefarmi laiendamisega.
Järeldus: veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju veekvaliteedile.
4.1.2.6 Mõju pinnaveetasemele
Veisefarmi käitamisel ei kasutata pinnavett. Pinnveetaset võib eeldatavalt väga vähesel määral
mõjutada territooriumilt keskkonda jõudev sademevesi.
Järeldus: veisefarmi käitamise ja laiendamisega ei tohiks kaasneda olulist mõju pinnaveetasemele.
4.1.2.7 Mõju põhjaveetasemele
Veisefarmi tegevuse käigus tarbitakse põhjavett loomade jootmiseks, lautade ja lüpsiseadmete
puhastamiseks ja seal töötavate inimeste olmevajaduste rahuldamiseks. Loomade arvu kavandatav
suurendamine farmikompleksis ei põhjusta märgatavat lisakoormust põhjaveevarudele.
Järeldus: veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju põhjaveetasemele.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
31/46
4.1.2.8 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn
Mõju välisõhu kvaliteedile põhjustavad peamiselt laudad, sõnnikuhoidlad, kasutusel olev põletusseade
ja kaudselt sõnniku laotamine. Vähemal määral mõjutavad välisõhu kvaliteeti käitist teenindavate
transpordivahendite heitgaasid.
Piirkonna heiteallikate koosmõju hindamiseks teostati õhusaaste modelleerimine. Tammispea
veisefarmi ümbruses puuduvad ettevõtted, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba, seega koosmõju
teiste piirkonna ettevõtetega ei arvestatud. Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste
võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete
maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa ühegi saasteaine
puhul vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust väljaspool tootmisterritooriumit.
Eeldatavalt ei toimu halvimate saasteainete hajumistingimuste korral lõhnaühendite puhul laiendatud
farmi käitamise korral vastuvõtja juures lõhnatundide 15% piirmäära ületamist. Täpsemalt on teemat
käsitletud aruande lisas.
Järeldus: Otsene ja kaudne laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev saasteainete mõju välisõhu
kvaliteedile ei oma eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.
4.1.2.9 Jäätmetekke mõju
Veisefarmi käitamisel tekib peamiselt pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja olmejäätmeid. Tekkivad
jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba omavale isikule. Juhul, kui tekib ohtlikke jäätmeid antakse need
üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule saatekirja vastu.
Järeldus: laiendatava käitise tegevuse tulemusel tekkivate jäätmete käitlusnõuete järgimisel ei teki
olulist negatiivset keskkonnamõju.
4.1.2.10 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele
Peamine müraliik veisearmi käitamisega seoses on transpordimüra, oluline olme- või tööstusmüra
piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormusest on juttu ptk 2.7. Arvestada võib
suhteliselt madala koormuse ja müratasemega, mis oluliselt ei suurene ka farmi laiendamisel.
Järeldus: veisefarmi käitamine ja selle laiendamine ei põhjusta müra ja vibratsiooni teket ulatuses, mis
võiks põhjustada häiringuid ümbruskonnas.
4.1.2.11 Mõju kliimale
Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitega
(eelkõige metaan, dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid) välisõhku. Lähtudes kliimamuutuste
mastaapsusest ning üksiku farmi suhteliselt väiksest panusest kliimamuutustele, võib eeldada, et
kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale.
Järeldus: veisefarmi käitamine koos laiendamisega ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju kliimale.
4.1.2.12 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile
Kavandatava tegevuse maa-aladel kultuurimälestis ega muinsuskaitsealasid ei asu. Lähiümbruse
kultuurimälestistele eeldatavalt mõju ei avaldu.
Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile eeldatavalt puudub.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
32/46
4.1.2.13 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele
Laiendatava veisefarmi asukohas ja selle otseses ümbruses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning
Natura 2000 võrgustiku alad. Lähimatele looduskaitsealustele objektidele eeldatavalt otsest mõju
veisefarmi tööst ei avaldu.
Järeldus: otsene mõju eelpool nimetatud objektidele puudub.
4.1.2.14 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele
Kavandatava ja toimiva farmi tegevuse tulemusel ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat ioniseerivat
kiirgust.
Veisefarmi territoorium on pimedal ajal valgustatud ning seetõttu eraldub keskkonda valgust. Tegevus
toimub olemasoleval tööstusrajatistega alal, tegu pole loodusliku alaga ning ka lähimad elamud jäävad
paarisaja meetri kaugusele. Seega olulist mõju valguse tasemele veisefarmi käitamise ja selle
laiendamisega ei kaasne.
Järeldus: veisefarmi käitamine ja selle laiendamine ei oma mõju kiirguse tasemele ning ei oma
eeldatavasti olulist negatiivset mõju soojuse ja kiirguse tasemele.
4.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest,
sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest
mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest
4.2.1 Veisefarmi laiendamine
Farmi laiendamisega kaasnev mõju on ruumiliselt piiritletud peamiselt tegevuse asukohaga ning
tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport.
Farmi laiendamisega kaasnev mõju algab ehitutegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende
lõpetamist. Tegevus toimub päevasel ajal tööpäevadel. Erandjuhul tööde teostamisel öösel või
puhkepäevadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke.
Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teistest samas piirkonnas toimuvatest
samalaadsetest tegevustest tingitud mõjuga. Selliste tegevuste koosmõju ei ületa tõenäoliselt
piirväärtusi ega põhjusta pikaajalisi häiringuid lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele.
Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise ehitamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks
jäätmeteke, müra, pinnase ja taimestiku eemaldamine, ajutised häiringud sotsiaalsele keskkonnale
jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra
võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on
nende esinemise tõenäosus väike.
Käitise ehitamisega kaasnevad ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju.
4.2.2 Laiendatud veisefarmi käitamine
Laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud käitise
asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport.
Laiendatud veisefarmi kasutamisega kaasnev mõju algab selle alustamisega ja lõppeb selle
sulgemisega; tavapärane käitamine toimub ööpäevaringselt nii töö- kui puhkepäevadel 24 tundi
ööpäevas, 365 päeva aastas. Hooldus- ja remonditöid viiakse läbi vastavalt vajadusele.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
33/46
Veisefarmi paiksetest heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainetest on kirjutatud lisades (Lisa 1,
Lisa 2). Eeldatavalt ei toimu piirkonna saastetasemes olulisi negatiivseid muutusi seoses laiendatud
veisefarmi heiteallikate käitamisega.
Müratasemed jäävad eeldatavasti allapoole kehtestatud piirväärtusi.
Käitise teenindamiseks tooraine ja tootmisjäägi vedudega seotud transpordikoormuse kasv on
olemasoleva liikluskoormusega võrreldes suurem.
Farmi käitamisega ei kaasne eeldatavasti olulist kumulatiivset mõju.
Käitise kasutamine ei põhjusta piiriülest mõju.
Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise kasutamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks
müra, saasteainete viimine välisõhku, teenindavast transpordist tulenev häiring jne. Avariiolukordades
esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Ohutusnõuete
järgimisel ja leevendavate meetmete rakendamisel on nende esinemise tõenäosus väike.
4.3 Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega
Tammispea veisefarmi mõjualasse ei jää teisi ettevõtteid, millele oleks väljastatud keskkonnaluba ning
mille tegevuste vahel võiks tekkida koosmõju.
4.4 Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks
Tammispea veisefarmi laiendamisel läbiviidavate tööde käigus tuleb negatiivsete keskkonnamõjude
vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:
olemasoleva taimestiku, eriti kõrghaljastuse säilitamine võimalikult suures mahus;
eemaldatava pinnase nõuetekohane hoiustamine ja taaskasutamine pinnase planeerimiseks
ja haljastustöödeks;
jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga
käitlejale;
kütuse ja kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;
vajalike mehhanismide ja masinate võimalikult efektiivne kasutamine, vältides liigse müra- ja
õhusaaste teket;
lammutus- ja ehitusmaterjalide ning ehitusjäätmete hoidmine viisil, mis väldiks ümbruskonna
prügistumist;
töötamine ainult argipäevadel, tööajal;
õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine.
Laiendatud veisefarmi käitamisel tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele
võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:
tehniliste ja keskkonnanõuete järgimine käitise töötamisel;
käesolevas aruandes kirjeldatud käitise negatiivset keskkonnamõju leevendavate meetmete
tõhus ja tulemuslik rakendamine;
käitist teenindavate sõidukite tehnilise korrasoleku tagamine ning nende liikumise
planeerimine müra- ja välisõhu saaste vähendamiseks;
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
34/46
jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga
käitlejale;
puhtuse jälgimine lautades;
sõnniku õigeaegne eemaldamine lautadest;
sõnniku väljaveil ilmastikutingimuste jälgimine;
seadmete profülaktiline hooldus.
kasutatavate kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;
õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine;
koostöö kohaliku omavalitsuse ja muude huvirühmadega mõju vähendamiseks sotsiaalsele
keskkonnale.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
5 KOKKUVÕTE
Käesoleva keskkonnamõju eelhindamise eesmärgiks on koondada teave Osaühing ÕITSENG
Tammispea veisefarmi laiendamiseks vajaliku ehitamise ja laiendatud farmi käitamise puhul
kaasnevast keskkonnamõjust ja selle leevendamise võimalustest.
Iga sellise aruandega kaasneb teatud määramatus andmete puudumise ja nende interpreteerimise
tõttu. Seetõttu on lähtutud halvimast võimalikust olukorrast ja ettevaatusprintsiibist, mida tuleks
rakendada ka kavandatud tegevuse teostamisel.
Peamised negatiivsed keskkonnamõjud, mis võivad veisefarmi laiendamisel ja käitamisel esineda, on
järgmised:
ehitamisel tekkivad jäätmed ja nende käitlemine;
ehitamisel kasutatavate transpordivahendite ja mehhanismide tekitatav müra ja saasteainete
heide õhku;
käitise käitamisel kasutatavate sõidukite tekitatav müra ja saasteainete heide õhku;
lautade käitamisega kaasnev heide välisõhku;
sõnnikuhoidlate käitamisega kaasnev heide välisõhku;
kütuse põletamisega kaasnev heide välisõhku;
veekasutus.
Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud
siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid
maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool
tootmisterritooriumi. Samuti leiti, et lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15%
aasta lõhnatundidest.
Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti
vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis ning planeeritav veevõtt ei mõjuta seda oluliselt.
Eelpooltoodu põhjal tuleb järeldada, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta
eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu ületamist.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
LISAD
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
37/46
Lisa 1. Saasteainete heide välisõhku
Loomade elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika
Tammispea veisefarmi planeeritakse juurde rajada noorloomalaut 394 kohaga ning
vedelsõnnikuhoidla. Lisaks on Tammispea veisefarmis veel kaks lauta ja üks küünlaut ning kaks
olemasolevat vedelsõnnikuhoidlat ja tahesõnnikuhoidla. Täpsemad andmed olemasoleva Tammispea
veisefarmi kohta on leitavad ettevõtte kehtivast kompleksloast nr KKL/300799.
Saasteainete heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses esitatud eriheitel põhinevat
metoodikat kasutades (määrus nr 66).
Kuna lautadest ja sõnnikuhoidlatest eralduvatele saasteainetele (NH3, CH4 ja N2O) pole kehtestatud
piirväärtusi, siis nende saasteainete heitkoguseid KSH eelhinnangu raames eraldi välja tooma ei
hakatud.
Saasteained põletusprotsessidest
Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri
kinnitatud metoodikat (määrus nr 59).
CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud määramismetoodika
(määrus nr 86).
Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9
esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qr i
järgmiselt:
B1 = B × Qr i, GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qr i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest.
Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10 -6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Kui käesoleva määruse lisades ei ole kehtestatud vääveldioksiidi eriheidet, arvutatakse vääveldioksiidi
heide kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:
MSO2 = 0,02 × B × Sr × (1–η), t, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent;
η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline
hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral.
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest;
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
38/46
2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme
nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10 -3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).
Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus MpSO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse
väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:
MpSO2 = 20 × P × Sr × (1–η) / Qr i, g/s, kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent;
η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline
hulk;
Qr i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.
Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule.
Kütusekulu arvutati ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades:
B1= B * Qr i * n, kus
B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ;
B – kütusekulu, kg;
Qr i – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;
n – suhtarv.
Kütuse oksüdatsioonitegur on (Kc) on 1.
Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutati tegelik
süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10 -3 * B1 * qc * Kc, kus
B1 – kütusekulu, TJ;
qc – süsiniku eriheide, tC/TJ;
Kc – oksüdatsioonitegur.
Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutati gigagrammides (GgCO2),
kasutades järgmist valemit:
Mco2 = Mc * 3,664, kus
Mc – süsinikuheide, GgC.
Arvutusnäide põletusseadme puhul on toodud järgnevalt:
Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ):
B1 = 3 × 43 = 129 GJ
Leiti i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest. Näiteks lämmastikdioksiidi eriheide
(qi) diiselkütuse kasutamisel on 111 g/GJ.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
39/46
Arvutati saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) heide Mi:
Mi = 10-6 × 129 × 111 = 0,014 t
Vääveldioksiidi heide leiti järgmiselt:
MSO2 = 0,02 × 3 × 0,001 = 0,00006 t
Saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
Mpi = 10-3 × 0,035 × 111 = 0,004 g/s
Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
MpSO2 = 20 × 0,035 × 0,001 / 43 = 0,00002 g/s
Süsinikdioksiidi heitkogused:
B1= 3000 * 43 = 129000 TJ
Süsiniku eriheide (qc) diiselkütuse puhul on 20,2 tC/TJ.
Mc = 10 -3 * 129000 * 20,2 * 1 = 2606 GgC
Mco2 = 2606 * 3,664 = 9548 kg/a
MCO2, (t/a) = 9,548
Järgnevalt on toodud põletusseadmest lähtuvate saasteainete heitkogused (Tabel 3).
Tabel 3.Saasteainete heitkogused põletusseadmest
Nr plaanil või kaardil K1
Nimisoojusvõimsus: 0,035 MW
Kasutegur 0,9
Kütus: Diislikütus
Katla tüüp Põleti
Püüdeseade -
Väävli sisaldus: 0,001 %
Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg
Aastane kogus: 3 tonni
Saasteaine Eriheide q, g/GJ; tahm - %
PM2,5-st Hetkeline
heitkogus, g/s Aastane
heitkogus, t/a
Lämmastikdioksiid 111 0,004 0,014
Süsinikoksiid 42 0,001 0,005
Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan) 5 0,0002 0,0006
Vääveldioksiid - 0,00002 0,00006
Osakesed 40 0,001 0,005
Peenosakesed 6 0,0002 0,0008
Eriti peened osakesed 6 0,0002 0,0008
Süsinikdioksiid 20,2 - 9,548
Raskmetallid ja POSid: q, mg/GJ mg/s kg/a
Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0,1 0,000004 0,00001
Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks
0,3 0,00001 0,00004
Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 10 0,0004 0,001
Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks
6 0,0002 0,0008
Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 5 0,0002 0,0006
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
40/46
Nr plaanil või kaardil K1
Nimisoojusvõimsus: 0,035 MW
Kasutegur 0,9
Kütus: Diislikütus
Katla tüüp Põleti
Püüdeseade -
Väävli sisaldus: 0,001 %
Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg
Aastane kogus: 3 tonni
Saasteaine Eriheide q, g/GJ; tahm - %
PM2,5-st Hetkeline
heitkogus, g/s Aastane
heitkogus, t/a
Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks
44,5 0,002 0,006
Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 20 0,0007 0,003
Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 200 0,007 0,026
Hajumisarvutused
Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid
käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut
omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Hajumisarvutuse
piirkonnaks on arvestatud piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele,
kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast.
Tammispea veisefarmi eeldatavasse mõjualasse ei jää käitisi, millele oleks väljastatud keskkonnaluba,
mida saaks koosmõjusse kaasata. Seega saasteainete hajumisarvutustesse kaasatakse vaid Tammispea
veisefarmi heiteallikatest pärinev heide.
Teadmaks, kas ettevõtte toimimine maksimaalsel tootmisvõimsusel põhjustaks saasteainete osas
probleeme välisõhu kvaliteedile, viidi läbi saasteainete hajumisarvutused, mille tulemused on toodud
järgmises tabelis (Tabel 4).
Tabel 4. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju
Heiteallika number plaanil
Saasteaine
CAS nr Nimetus Summaarne
hetkeline heitkogus, g/s
Õhu kvaliteedi taseme
piirväärtus (ÕPV) - μg/m³
Välisõhu maksimaalne
arvutuslik saastatuse tase ΣCm μg/m³
Suhe Cm / ÕPV
K1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,004 1h 200 2,54 0,01
1a 40 0,03 0,00
K1 630-08-0 Süsinikoksiid 0,001 8h 10000 0,28 0,00
K1 NMVOC Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan)
0,0002 1h 5000 0,13 0,00
24h 2000 0,04 0,00
K1 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,00002 1h 350 0,01 0,00
24h 125 0,004 0,00
K1 PM10 Peened osakesed 0,0002 24h 50 0,04 0,00
1a 40 0,001 0,00
K1 PM2,5 Eriti peened osakesed 0,0002 1a 25 0,001 0,00
Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise
kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
41/46
on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi
muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta
määrus). Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav
keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on
võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni
libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete
hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr
75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi
piir- või sihtväärtust.
Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme
hindamiseks on kasutatud hajumisarvutusprogrammi AirViro. Arvutamiseks valitud meteoaastateks on
2018. – 2020. a. Kasutatud meteoroloogiliste parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus,
temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunkti
asukohaks on Aseri meteojaam. Antud piirkonnas on valitsevaks edela tuuled, mille iseloomustamiseks
on järgmisel joonisel esitatud tuulteroos (Joonis 6).
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
42/46
Joonis 6. Tuulteroos 2016.-2018. Aseri meteojaama andmete põhjal
Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa halvimate
tingimuste juures maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool
territooriumi. Seega selgus, et ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju
tulemusena heiteallikatest väljutatavate saasteainete vahel ei teki olulist koosmõju. Kuna ettevõtte
kõiki tootmisprotsessi osasid jälgitakse pidevalt automaatselt ja visuaalselt, siis on olulised heiteallikad
ja saasteainete teke kontrollitud. Väikeses mahus kontrollimatu ja hajusa saasteainete heide ei ole
täiesti välistatud, näiteks avariide puhul, kuid sellise heite mõju on ebaoluline.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
43/46
Lisa 2. Lõhnaaine esinemise hindamine
Lõhnaaine esinemise hindamine on teostatud vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 81
„Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed”.
Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta
lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu
aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et
üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn
esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks.
Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga, aga see võetakse eelduseks
lõhnaaine esinemissageduse hindamisel.
Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus,
mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna
tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50% lõhnaekspertidest.
Lõhnaaine heitkogus
Lõhnaaine hetkeline heitkogus laiendatavast Tammispea veisefarmist leiti arvutuslikul teel.
Lautade puhul arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:
Q = qi × LÜ × k, kus
Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine
esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas
ning mis on piimalehmade puhul 29 OU/LÜ/s, mullikate puhul 11 OU/LÜ/s ja vasikate puhul 10 OU/LÜ/s;
LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi
sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks on
piimalehmade puhul 1, lehmvasikate puhul 0,14 ja lehmmullikate puhul 0,49;
k – karjatamiskoefitsent.
Arvutusnäide S1 puhul:
Q = 379 x 29 x 1 = 10991 ouE/s
Ülejäänud lautade lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 5).
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
44/46
Tabel 5. Lõhnaaine heitkogus lautade kaupa laiendatavas Tammispea veisefarmis
Nr plaanil
Toodangu rühm Pidamisviis Aasta- loom, arv
Karjatamis- päevi, tk
(24h)
Karja- tamis-
koefitsient
Eriheide, ouE/LÜ/s
Loom- ühik, LÜ
Heit- kogus, ouE/s
S1 Piimalehmad (9000kg)
Vabapidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, vähene allapanu
379 0 1,00 29 1 10991,00
S2 Piimalehmad (9000kg)
Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu
55 140 0,62 29 1 983,22
S2 Lehmmullikad Vabapidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, vähene allapanu
140 140 0,62 11 0,49 465,16
S2 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 9 0 1,00 10 0,14 12,60
S2 Piimalehmad (9000kg)
Lõaspidamine, kraapkonveierid, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, rohke allapanu (avatud süsteem)
14 0 1,00 29 1 406,00
S2 Piimalehmad (9000kg)
Vabapidamine, sügavallapanu 12 0 1,00 29 1 348,00
S3 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 50 140 0,62 10 0,14 43,15
S3 Lehmmullikad Vabapidamine, sügavallapanu 40 140 0,62 11 0,49 132,90
S4 Lehmmullikad Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu
394 140 0,62 11 0,49 1309,11
Kokku 1093 14691,14
Sõnnikuhoidlate korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:
Q = qi × S, kus
Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri määruses nr 81 „Lõhnaaine esinemise
hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas;
S – pindallika pindala (m²).
Kuna sõnnikuhoidlate puhul pole eelpool mainitud määruses eriheidet toodud, siis lõhna hindamiseks
kasutati Saksamaal kasutatavaid eriheiteid39, mis veiste vedel- ja tahesõnniku puhul on 3 OU/s/m2.
Kuna sõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku koorikuga ning vajadusel ka põhuga, siis on arvestatud, et
hoidlatest lendub välisõhku 80% vähem lõhnaaineid.40
Arvutusnäide H1 puhul:
Q = 3 × 1385,44 × 0,2 = 831,27 OU/s
39 VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
40 VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
45/46
Ülejäänud hoidlate lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 6).
Tabel 6. Lõhnaaine heitkogus hoidlate kaupa laiendatavas Tammispea veisefarmis
Nr plaanil või kaardil
Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis Hoidla
pindala, m2 Eriheide, ouE/s-m2
Heitkogus, ouE/s
H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
Kaetud loodusliku kooriku, vajadusel põhuga
1385,44 0,6 831,27
H2 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
Kaetud loodusliku kooriku, vajadusel põhuga
995,38 0,6 597,23
H3 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik Kaetud 190,00 3 570,00
H8 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
Kaetud loodusliku kooriku, vajadusel põhuga
962,11 0,6 577,27
Kokku 2575,77
Lõhnaaine hajumisarvutused
Piirkonnas lõhnaainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2020. a vaatlusandmeid Aseri
ilmajaamast. Kasutatud meteoroloogilisteks parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus,
temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm ja niiskus.
Üheks lõhnatunniks arvestati tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist.
Lõhnaaine hajumisarvutus maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on
teostatud arvutiprogrammiga, milleks on Airviro. Hajumisarvutuse modelleerimisvõrgustiku ruudu
suuruseks võeti 50 × 50 m ning maa-ala suuruseks 2 x 2 km.
Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus.
Leiti, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures on lõhnatundide esinemine 99,8%, kuid lõhnaaine
esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15% aasta lõhnatundidest. Joonis lõhnatundide
esinemise sageduse tõenäosuse kohta on esitatud allpool (Joonis 7).
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
46/46
Joonis 7.Lõhnaaine esinemine laiendatud Tammispea veisefarmi ümbruses
HALJALA VALLAVOLIKOGU
O T S U S
Võsu 22. märts 2022 nr 40
Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste
detailplaneeringu vastuvõtmine
Haljala Vallavolikogu algatas 24.04.2019 otsusega nr 94 Haljala vallas Essu külas Visuoja
(katastritunnusega 19003:002:0028) ja Madismäe (katastritunnusega 19003:002:0011)
maaüksuste detailplaneeringu koostamise.
Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata kinnistutele hoonestusala ning ehitusõigus
noorkarjalauda (ca 2770 m²) ja lägahoidla (ca 1000 m²) ehitamiseks, heakorrastuse, haljastuse,
juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Detailplaneering sisaldab Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestatud
Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, milles soovitakse
vähendada Haljala valla üldplaneeringuga kehtestatud loomapidamishoone kuja (700 m)
Visuoja ja Madismäe maaüksustel. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada
loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), Kalju katastriüksusel
(katastritunnus 19003:002:1161) 210 meetrit. Üldplaneeringu muutmise ettepanek on
kajastatud joonisel 4/4 “Maakasutuse sihtotstarbed, kujad” ning seletuskirjas punktis 2.5.
„Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja kehtivad
detailplaneeringud“.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu
koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu
koostamisele ettenähtud nõudeid.
Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus 05.08. - 05.09.2020
Haljala vallamajas ja Haljala teenuskeskuses ja avalik arutelu toimus Haljala teenuskeskuses
10. 09.2020 kell 11.00.
Detailplaneeringu eskiis esitati kooskõlastamiseks asutustele (Päästeamet, Maa-amet,
Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet ja Keskkonnaamet) ja isikutele
12.10.2020 (PlanS §85 lg 1).
Detailplaneering “Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering” on koostatud
OÜ Projekteerimiskeskuse poolt, töö nr 205/1119.
Vastavalt PlanS § 86, teeb kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, misjärel korraldatakse detailplaneeringu avalik
väljapanek kestusega 30 päeva ning avalik arutelu. Lähtuvalt eeltoodust Haljala Vallavolikogu
Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste
detailplaneeringu vastuvõtmine
o t s u s t a b:
1. Võtta vastu detailplaneering “Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering”,
töö nr 205/1119 (lisatud otsusele).
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
3. Otsust on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavolikogule või kaebuse Tartu
Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Annes Naan
volikogu esimees
Detailplaneeringu illustratsioon
OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS
Oja tn 1
44314 RAKVERE
Tel +372 5330 2290
Registreering nr. EEP000183
Reg. nr. 11003881
www.projekteerimiskeskus.ee
Töö nr. 205/1119
Tellija: Haljala Vallavalitsus
Asukoht: Haljala vald, Essu küla, Visuoja ja Madismäe mü
ESSU KÜLA VISUOJA JA MADISMÄE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING
Juhataja: K. Õisma
Koostaja: R. Efert (maastikuarhitekt; dipl. MD 001277)
RAKVERE 2020-2022
Vaated planeeringualale
Foto 1. Vaade olemasolevatele hoonetele Varangu-Essu teelt.
Foto 2. Tulekustutusvee võtukoht
Foto 3. Planeeringuala hoov, Pahla alajaam
Foto 4. Vaade planeeringualalt Lepa kinnistule
Foto 5. Planeeringuala lõunaosa, planeeritava noorkarjalauda persp. asukoht vasakul.
Foto 6. Olemasolevad lägahoidlad, planeeritava lägahoidla persp. asukoht vasakul.
Väljavõte Haljala valla üldplaneeringust
Planeeringuala
Koostas: Riiu Efert
15.05.2020
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
3
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA KOOSTAJA
Käesolevaga koostatakse detailplaneering Haljala vallas Essu külas asuvatele Visuoja
ja Madismäe maaüksustele. Detailplaneeringu nimetus on “Essu küla Visuoja ja
Madismäe maaüksuste detailplaneering”.
Detailplaneeringu koostamise aluseks on maaomaniku Osaühingu Õitseng tegevjuhi
Kristjan Mitt avaldus Haljala Vallavalitsusele ja Haljala Vallaolikogu poolt 24. aprillil
2019. a välja antud otsus nr 94 “Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas
Visuoja ja Madismäe maaüksusele”.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on:
Haljala valla üldplaneeringu muutmine:
ehitusõiguse määramine noorkarjalauda ja lägahoidla rajamiseks;
ehitusõiguse määramine tehnilise taristu rajamiseks;
ehitise olulisemate arhitektuur-ehituslike tingimuste seadmine;
juurdepääsude, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;
haljastuse, heakorrastuse ja keskkonnakaitseliste põhimõtete seadmine;
muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste
ulatuse määramine.
Detailplaneeeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-
planeerija Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277.
2. LÄHTEOLUKORD
2.1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed
Planeeritava ala pindala on ligikaudu 11,7 hektarit.
Madismäe maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0011) pindala on 50,0 ha, Visuoja
maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0028) pindala on 49,99 ha. Mõlema maaüksuse
maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
4
2.2 Olemasolevad sihtotstarbed
Planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud.
Kinnistutest ida pool paikneb riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee (katastritunnus
19003:002:1480). Visuoja maaüksuse ning riigitee katastriüksuse vahel paikneb
maatulundusmaa sihtotstarbega Ritsika (katastritunnus 19003:002:0119) maaüksus,
mille maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Visuoja ja Madismäe maaüksuste
sees paikneb Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), mille maakasutuse
sihtotstarve on elamumaa. Visuoja maaüksuse sees paikneb Pahla alajaama kinnistu
(katastritunnus 19003:002:1130), mille maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa.
Visuoja maaüksusest põhja pool paikneb Vendla kinnistu (katastritunnus
19003:002:0072), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa.
2.3. Ehituslik ja looduslik situatsioon
Olemasolevat situatsiooni kajastavad joonised “Situatsiooniskeem” (leht 1/4) ja
“Olemasolev olukord” (leht 2/4). Joonistel on näidatud olemasolevad ehitised ja
tehnovõrgud, samuti kitsendustega kaetud alad.
Visuoja ja Madismäe maaüksused asuvad Essu küla keskusest linnulennul umbes 1,6
kilomeetri kaugusel.
Maaüksused on hoonestatud. Madismäe maaüksusel paiknevad Ehitisregistri andmetel
sõnnikuhoidla, laguun-tüüpi lägahoidla, küün, sõnnikuhoidla, veiselaut ja Madismäe
päikeseelektrijaam. Madismäe kinnistul paiknev biotiik on Ehitisregistri andmetel
lammutatud.
Visuoja maaüksusel paiknevad kaks silohoidlat, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün,
praagahoidla, tuletõrje veehoidla, tahkesõnnikuhoidla, puurkaev ja kütusehoidla.
Lepa on lähim hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistu, mille lõunapiir paikneb
158 meetri kaugusel Madismäe kinnistul asuvast farmihoonest.
Visuoja ja Madismäe maaüksusi läbib ida lääne suunas 17167 Varangu-Essu teelt
algav 4 meetri laiune kruusakattega tee. Tegemist on avalikus kasutuses oleva teega.
Hoonetest põhja pool on algusega riigiteelt olemas teine 5,2 meetri laiune
kruusakattega tee, mis viib olemasolevate ehitisteni. Juurdepääsud planeeringualale
on tagatud neid teid mööda. Teede katendid on heas seisukorras ning
liiklusintensiivsus on madal. Teid kasutavad peamiselt põlluharijad, kohalikud
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
5
elanikud ja nende külalised. Liiklusvahenditeks on põhiliselt sõiduautod ja
põllutöömasinad. Kõnniteed puuduvad.
Kõlvikuliselt on mõlemal maaüksusel tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa
moodustavad looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne). Kraavid
kulgevad paralleelselt teedega. Maaüksustele on välja ehitatud kuivendussüsteemid
koos niisutussüsteemiga. Kuna niisutussüsteemi pole kaua kasutatud, on see ilmselt
amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu.
Visuoja maaüksustel paiknevad madalpinge elektrimaakaablid ja madal- ning
keskpinge elektriõhukaablid. Madismäe maaüksusel paiknevad madalpinge
elektrimaakaablid, mis varustavad lägahoidlaid elektriga ning lauda ja lägahoidlate
vahelised kanalisatsioonitorud. Visuoja maaüksusel paiknevad tehnovõrkudest veel
puurkaev ja tulekustutusveehoidla.
2.4. Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid
Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku
omavalitsuse nõudmistele ning kinnistu omaniku soovidele ning vajadustele.
Ehituslikust seisukohast on tegemist loomakasvatushoonete rajamisega selleks sobival
maa-alal olemasoleva sama kasutusotstarbega hoonete kõrvale. Planeeringulahenduse
elluviimisel on võimalik arendada loomakasvatust ilma uut tehnilist taristut rajamata.
Piisab tehnovõrkude laiendamisest uude hoonesse ja lägahoidlasse.
Planeeritav krunt on piisavalt avar, et mahutada sellele veel üks laut ja lägahoidla.
Tegemist on loomakasvatuseks ja põllumajandustoodete tootmiseks sobiva
piirkonnaga. Loodav hoonestus peab sobima antud keskkonda.
2.5. Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja
kehtivad detailplaneeringud
Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Haljala valla üldplaneering.
Haljala valla volikogu kehtestas Haljala valla üldplaneeringu 18. mail 2010. a
määrusega nr 10. Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringuga kavandatu
elluviimiseks, kuid sellega võib ka põhjendatud vajadusel taotleda üldplaneeringu
põhilahenduse muutmist.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
6
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks
reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur-
rohumaa.
Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida põllumajandushoonet,
mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada detailplaneering.
Lähtudes üldplaneeringust tuleb loomapidamishoonete rajamisel arvestada
üldplaneeringu tabelis 4 toodud kujadega.
Tabelist 4 lähtuvalt on planeeritava veiste noorkarjalauda kuja 700 meetrit. Käesoleva
detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Haljala valla üldplaneeringu
põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud
loomapidamishoone kuja osas. Kuna lähemal kui 700 meetrit asub elamuid, siis on
detailplaneeringu algatamisel sellega arvestatud ja tehakse ettepanek vähendada
üldplaneeringus kehtestatud kuja 250 meetrini.
Uue loomapidamishoone kuja 700 meetrit arvestatakse:
1. maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel paiknevad elamud,
2. elamumaa sihtotstarbega kinnistud (elamutega või ilma elamuteta).
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt jäävad 700 meetri raadiusesse uue
loomapidamishoone hoonestusalast:
1. Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), maakasutuse sihtotstarve
elamumaa;
2. Ritsika kinnistu (katastritunnus 19003:002:0119), maakasutuse sihtotstarve
maatulundusmaa;
3. Kalju kinnistu (katastritunnus 19003:002:1161), maakasutuse sihtotstarve
maatulundusmaa;
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
7
4. Kruusamäe kinnistu (katastritunnus 19003:002:0851), maakasutuse
sihtotstarve maatulundusmaa;
5. Kaasiku kinnistu (katastritunnus 19003:002:0009), maakasutuse sihtotstarve
maatulundusmaa;
6. Tammispea tee 18 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0079), maakasutuse
sihtotstarve elamumaa;
7. Tammispea tee 17 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0254), maakasutuse
sihtotstarve elamumaa;
8. Tammispea tee 13 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0109), maakasutuse
sihtotstarve elamumaa;
9. Tammispea tee 15b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0253), maakasutuse
sihtotstarve elamumaa;
10. Tammispea tee 13b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0117), maakasutuse
sihtotstarve elamumaa.
Lähim olemasolev elamu Kalju kinnistul jääb kaugemale kui 210 meetrit, teised
elamud jäävad kaugemale kui 250 meetrit planeeritavast põllumajandushoone
hoonestusalast.
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haljala valla üldplaneeringu
põhilahendust. Planeeritakse vähendada Haljala valla üldplaneeringuga kehtestatud
loomapidamishoone kuja Visuoja ja Madismäe maaüksustel. Detailplaneering teeb
ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda
hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210
meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4
“Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”.
Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal ja lähiümbruses puuduvad.
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMIS LAHENDUS
3.1. Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve
Koostatud detailplaneering ei tee ettepanekut kruntide jagamiseks. Koostatav
detailplaneering teeb ettepaneku säilitada olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed:
Visuoja ja Madismäe maaüksustel jätta maakasutuse sihtotstarbeks 100%
põllumajandusmaa, katastris 100% maatulundusmaa. Põhjuseks on asjaolu, et
Madismäe maaüksusel saaks määrata ainult 7% ja Visuoja maaüksusel ainult 2%
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
8
maast põllumajandusliku tootmisehitise maaks. Maaüksusele ei ole proprtsionaalne
määrata eraldi nii väikest maakasutuse sihtotstarvet.
3.2. Ehitusõigus
Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritav hoonestusala, mis
paikneb vähemalt 4 meetri kaugusel maaüksuste piiridest. Ehitustegevus on
planeeritud olemasoleva farmikompleksi territooriumile.
Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi, millel puudub oluline
keskkonnamõju, võib vajadusel ehitada ka väljapoole hoonestusala.
Pos 1 maksimaalne täisehitusprotsent on 31%, Pos 2 maksimaalne täisehitusprotsent
on 14%.
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt määratakse Madismäe ja Visuoja maaüksustele
ehitusõigus loomapidamishoonete kompleksi laiendamiseks. Kummalegi maaüksusele
on planeeringulahenduse kohaselt lubatud ehitada kokku 4 hoonet, kokku võib kahel
maaüksusel olla kuni 8 hoonet.
Üldplaneeringu punkt 1.10 käsitleb põllumajanduslikku reostust. Haritava maa ühe
hektari kohta tohib pidada kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi.
Pos 1 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid ja lisaks
olemasolevatele rajatistele kuni 1000 m² rajatisi.
Pos 2 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid. Rajatisi
juurde ei planeerita.
Maaüksustele võib ehitada kuni kahekorruseliseid hooneid kõrgusega kuni 10,0
meetrit ja rajatisi kõrgusega kuni 5 meetrit. Hooned projekteeritakse minimaalselt
ühekorruselised ja minimaalselt vastavad TP3 klassi nõuetele. Lähtudes tuleohutuse
nõuetest on tegemist 1. tuleohuklassi kuuluva ja minimaalselt II tulekaitsetasemega
VI kasutusviisiga hoonega (tööstus- ja laohooned). Maksimaalne lubatud kõrgus 14
meetrit.
Planeeringulahenduses on näidatud ehitiste soovituslikud asukohad.
Tähtis on hoonete funktsionaalsus. Kaasaegsed hooned projekteeritakse optimaalse
pindalaga ja lihtsate vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitav fassaade
liigendada.
Hoonete välisviimistlus ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt
hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobima kinnistu ning seda ümbritseva
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
9
keskkonnaga. Hoonete värvilahendused määratakse projektiga. Välisviimistluses on
valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Hoonete ehitamiseks ja
viimistlemiseks kasutatakse tootmishoonetele sobivaid ehitustooteid ja materjale.
Hoone katuse kuju ja täpne katusekalle lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus
lähtudes konkreetsetest vajadustest.
Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib
uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, elektri
madalpingeliinidest kaugemale kui 2 meetrit ja elektri keskpingeliinidest kaugemale
kui 10 meetrit.
Ehitatavad hooned tuleb (vt siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ §12) vajadusel
sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks.
Arhitektuurne ehitusprojekt tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea
ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi.
Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Haljala valla üldplaneeringus.
Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala
Vallavalitsusega.
Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.
4. LIIKLUSKORRALDUS
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult
kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine
planeeringualal toimub vastavalt Ehitusseadustikus ja Liiklusseaduses kehtestatud
nõuetele. Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja
korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik.
Juurdepääsud planeeringualale on olemas riigimaanteelt 17167 Varangu-Essu tee.
Planeeritavad hoonestusalad jäävad ca 121 m kaugusele maantee katendist.
Planeeringualal pargivad peamiselt traktorid koos haakeriistadega ning mõned
sõiduautod. Parkimiskohtade arv olemasolevatel platsidel on piisav.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
10
5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID
Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel
Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis
jõustus 01.07.2015 a.
Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud
olemasoleva keskpinge elektriõhuliinist, madalpinge elektriõhuliinist ja sidekaablist
tulenevad kitsendusalad. Keskpinge õhuliini kaitsevöönd on 10 m liini teljest,
madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2 m liini teljest ning maakaabli kaitsevöönd on 1
m maakaabli teljest.
Avalikult kasutatava riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee kaitsevöönd on 30 meetrit
äärmise sõiduraja välimisest servast. Külgnähtavuse ala on 20 meetrit tase rahuldav
V=100 km/h juures ja nähtavuskolmnurkade ulatus 320 m V=90 km/h juures.
Visuoja kinnistu idaservas on Kunda lubjakivi maardlast tulenev kitsendusala.
Haljala valla üldplaneeringuga on määratud uuteloomapidamishoonete kuja 700
meetrit. Kuja vähendamise ettepanekut vaata pt. 2.5.
Maaüksustel paikneb maaparandusehitise reguleeriv võrk Liivaaru 1 (MPS kood
1107570020030), milleks on kuivenduskraavid ja drenaažitorustikud. Maaüksuste
hoonestamisel tuleb jälgida, et olemasolevat süsteemi ei jagataks mittetöötavateks
osadeks. Süsteemi idapoolsesse ossa rajatavate ehitiste ümber tuleb rajada drenaaž,
mis ühendatakse olemasoleva drenaažisüsteemiga.
Visuoja maaüksusel paikneb puurkaev, mille sanitaarkaitseala on lähtudes
Veeseaduse §149 50 m puurkaevu tsentrist.
Olemasolevatel kraavidel on veekaitsevööd lähtudes Veeseaduse §118 1 m
põhikaardile kantud veekogu veepiirist.
6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD
6.1. Heakorrastus
Planeeringuala asub kõlvikuliselt rohumaal. Maaüksustel kasvavad üksikud puud.
Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste töö-ja elukeskkonda.
Haljastuse rajamisel arvestada kaitsevöönditega. Lepa kinnistu lõunapiirile istutada
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
11
kõrghaljastus, vähendamaks loomapidamisest tulenevaid mõjusid (vt ptk 5), milleks
on näiteks lõhnad, müra jne.
Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust.
Soovitatav on paigaldada valgustid sissesõidutee äärde või hoonete sissepääsude
kohale.
6.2. Kattega alad
Ümber rajatava noorkarjalauda planeeritakse katendiga ala. Katendiga alalt on kergem
juhtida sademevett selleks mõeldud kohta.
6.3. Piirded
Loomapidamises kasutatakse maa-alade piiramiseks elektrikarjuseid, hoonete
ümbruse ning alajaama võib ümbritseda piirdega. Piirded võib rajada kuni 2 meetri
kõrgused. Piirded peavad olema läbipaistvad. Piirded võib vajadusel rajada ööseks
suletavatena.
Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada
talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust.
7. KESKKONNAKAITSE
Lähtudes Haljala Vallavalitsuse 24. aprill 2019 korraldusest nr 94, ei kaasne
kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõjude hindamine ei
ole vajalik, detailplaneeringule koostatakse eelhinnang.
Planeeringualal tegutseb Osaühing Õitseng, kellele on väljastatud kompleksluba nr
KKL/300799 Tammispea veisefarmi käitamiseks. Kehtiva loa kohaselt peetakse
veisefarmis 460 lüpsilehma, 180 noorlooma ning 59 vasikat.
Põhjavee kaitstuse seisukohalt on tegemist on kaitsmata või nõrgalt kaitstud alaga
ning keskkonna reostustaluvus on madal.
Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad ehitised ning uued tehnovõrgud peavad
vastama keskkonnanõuetele.
Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ja selle ümbruses
ei paikne.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
12
Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud
jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse
ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse
§ 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad loetud
korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud
jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud
jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.
Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud peamiselt olmejäätmete
hoidmisega. Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga.
Konteiner peab olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav
rajada konteinerile eraldi ehitis või paigutada ta haljastuse varju. Prügikonteineri
tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto
juurdepääs planeeringualale on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.
Planeeringualal ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile
ehitusjäätmete konteiner.
Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille
ülesanne on teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja
ohtlikke jäätmeid, seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku
jäätmeid ja suunatakse neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või
põletamisele.
8. TEHNOVÕRGUD
Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal Pahla alajaama kinnistul alajaam ning
maaüksusi läbivad elektri keskpinge ja madalpinge õhuliinid. Visuoja kinnistul
paiknevad puurkaev ja sidekaabel. Madismäe kinnistul on kaks lägahoidlat, kumbki
mahuga 6000m 3 .
Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis.
Tehnovõrgud“. Projekteerimistingimustes kehtestatakse konkreetsed nõuded
tehnovõrkude väljaehitamiseks.
8.1. Elektrivarustus
Planeeringujoonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on kantud olemasolevad ja
planeeritavad elektrikaablid. Planeeringualal paikneb Pahla alajaam (katastritunnus
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
13
19003:002:1130). Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe
kinnistul paikneb päikese-elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei
vajata.
Uued trassid, sealhulgas elektrikaablid projekteeritava lauda ja lägahoidlani, rajatakse
tellija kulul. Selleks esitada Elektrilevi Osaühingule kirjalik taotlus. Kaablitevõrgu
ümberehitus toimub samuti tellija kulul. Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on
näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Paigaldatavate kaablite margid
täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peavad olema paigaldatud nii, et
oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele.
Kaitsevööndid on näidatud joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis.
Tehnovõrgud”.
8.2. Side
Sidevarustus on lahendatud olemasoleva maakaabli baasil. Sidekaabli asukoht
geoalusel on orienteeruv.
8.3. Veevarustus
Visuoja maaüksusel on olemas puurkaev ja veetoru kuni laudani. Uue lauda juurde
ehitatava veetrassi sisestustorustiku läbimõõt valitakse vastavalt veetarbimis-
arvutustele. Veevärgi torustiku peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest
surveklassiga PN≥10. Veevarustuse torustiku minimaalne läbimõõt hooneteni võib
olla 110 mm, minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm.
Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019.a välja antud määruse nr
61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele
nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.
Puurkaevu hooldusalas asuva maa-ala kasutamisel tuleb lähtuda Veeseadusest ja
Keskkonnaministri 24.09.2019. a määrusest nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala
moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha
hooldusnõuded põhjavee kaitseks”.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
14
8.4 Kanalisatsioon
Reoveed kogutakse olemasolevatest ja projekteeritavatest hoonetest kokku isevoolselt
ning suunatakse lägahoidlatesse. Ehitatavate kanalisatsioonitorustike materjalidena on
soovitatav kasutada plastmaterjale.
Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada keskkonnaministri 08.11.2019
määrusest nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise
meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused ” ja keskkonnaministri 31.07.2019
määruses nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded
ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“.
Põllumajanduslikus tegevuses tuleb juhinduda ka keskkonnaministri 03.10.2019
määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks
ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ toodud
nõuetest.
Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja
ehitatud.
8.5. Sademevete kanalisatsioon
Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse pinnasesse.
Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle.
8.6. Küte
Loomapidamisruume tavaliselt ei köeta. Kui uude lauta ehitatakse köetavaid ruume,
siis küttesüsteemid rajatakse elektri, alternatiivsete energiaallikate või lokaalse kütte
baasil.
8.7. Tervisekaitse
Valgustus territooriumil ja hoonetes peab olema piisav ning peasissepääsud kaetud
varikatustega. Ehitusõiguse elluviimisel ei tohi müratase planeeringu lähiümbruses
paiknevatel elamu maa-aladel ületada keskkonnanaministri 16.12.2016. a määrusega
nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” kehtestatud mürataseme normatiive. Ehitusmüra tasemed ei tohi
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
15
lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 müratase ületadamäärusega
nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Ehituse mõjualas asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.
2002. a määruses nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” §3 sätestatud piirväärtusi.
8.8. Maaparandussüsteemid
Maaparandussüsteemiga alale projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada
olemasoleva kuivendussüsteemi torustikega (vt ptk 5. Kaitsevööndid, piirangud,
servituudid). Vajadusel rajada uus maaparandussüsteemi torustik. Uue
maaparandussüsteemitorustiku rajamine on arendaja kohustus.
9. TULEOHUTUS
Detailplaneeringu koostamise peamisteks eesmärkideks on noorkarjalauda ehitamine
umbes 350–le veisele ning lägahoidla ehitamine Madismäe ja Visuoja maaüksustele.
9.1. Normdokumendid
Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele
normdokumentidele:
- “Tuleohutuse seadus”
- Siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;
- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;
- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid
- EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“;
- EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“;
- Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele,
nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;
- Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja
ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida
Häirekeskusesse“;
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
16
- CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14:
Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri;
- EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1 ja EVS-EN 62305-3:2011 ja
Piksekaitse. Osa 3;
- EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni- ja hädavalgustussüsteemid“.
9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala
Ehitise tuleohutusklass: TP3
Ehitise tuleohuklass: 1. tuleohuklass
Ehitise kasutusviisi klass: VI, tööstus- ja laohooned
(põllumajandushoone)
Max hoone kõrgus: 14,0 m
Max hoonetealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev (ca 12000 m²)+2800 m 2 ;
Max rajatistealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev+1000m² rajatisi;
Max hoonetealune pind Visuoja maaüksusel olemasolev (ca 5000 m²)+2800 m 2 .
9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted
Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse rajatavad ehitised
teineteisest tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit.
Tuletõkkesektsiooni rajamise vm tule leviku takistamise nõuet ei kohaldata samal
hoonestusalal kahele erinevale kinnistule planeeritavale hoonele. Noorkarjalaut
planeeritakse kahele kinnistule, kuid on üks tervik, sest seda ei saa võõrandada eraldi
osadena. Seetõttu vaadeldakse hoone kui terviku tuleohutust ning asjaolu, et hoone
planeeritakse kahele kinnistule, ei sea täiendavaid nõudeid tule leviku takistamiseks.
Tuleohutuse seisukohalt tuleb tagada hoone tuleohutus.
Standard EVS 812-4:2018 p.9.2.3 kohaselt: kui ühekorruselise TP 3-klassi
tootmishoone kande- ja tuletõkkekonstruktsioonis on kasutatud A1-klassi
ehitusmaterjale, soojusisolatsioon vastab vähemalt A2-s1,d0–klassi nõuetele, seinte ja
lagede sisepinnad vastavad B-s1,d0-klassi nõuetele, tootmisprotsess kuulub 1.
tuleohuklassi ja eripõlemiskoormus on alla 300 MJ/m², võib standardi EVS 812-
4:2018 p.9.2.3 Tabelis 1 toodud tuletõkkesektsiooni piirpindala suurendada kuni
kolm korda, kuid tuletõkkesektsiooni piirpindala ei tohi olla üle kuni 12 000 m².
Hoonesisesed tuletõkkesektsioonid moodustatakse lähtudes Standardist EVS 812-
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
17
4:2018, sealhulgas peatükist 14. Iga planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse
ehitusprojektiga.
Planeeringualast asuvad kõik olemasolevad naaberkinnistute hooned kaugemal kui 8
meetrit. Lähim hoone Lepa kinnistul paikneb põhja pool, 188 m kaugusel
planeeringualal paiknevatest hoonetest. Uute hoonete ehitamiseks kasutatavad
ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele.
9.4. Põlemiskoormus
Loomalaudas on eripõlemiskoormus alla 300 MJ/m². Kustutamiseks vajalik
veevooluhulk määratakse VI kasutusviisiga ehitistel lähtudes tuleohuklassist,
sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i olemasolust ja
tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt. Kustutusvee
normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast
tuletõkkesektsioonist.
Tulekustutusvee normvooluhulk VI kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni
12 000 m² või kui ehitis on kaitstud AKS-ga ja selle põlemiskoormus on alla 600
MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kahe tunni kestel.
9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele
Farmi juurde pääseb mööda kohalikke killustikkattega teid. Kustutustöid on võimalik
teostada hoonete ümber paiknevatelt katendiga aladelt.
Planeeringualal asuvatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.
Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad
juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist maa-alal. Keelatud on
autode parkimine liikumisteedel.
Juurdepääsud planeeringualale ning sellel paiknevatele ehitistele
tulekustutustehnikaga on tagatud sissesõiduteelt, samuti on kustutustöid võimalik
teostada vajaduse korral naaberkruntidelt.
Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.
Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse
ehituslike võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja
korrustevahelised redelid rõdudel jne).
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
18
9.6. Väline tulekustutusvesi
Visuoja maaüksusel on olemas tulekustutusvee võtukoht mahuga 300 m³. Lähim
Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.
10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi tööstusalad.
Kuritegevuse riske saab vähendada:
naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;
sissepääsude turvamisega;
riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;
piirete rajamisega;
selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;
territooriumi jälgitavuse tagamisega;
hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;
konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;
vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud,
pingid, prügikastid, märgid);
maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud
kohtadesse).
11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,
VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE
Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele
ehitusprojektidele. Maaüksuste ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt.
Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas
kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.
Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab
kinnistu omanik ehk Osaühing Õitseng.
Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus
§141.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste
detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
19
12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA
SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU
1. Planeerimisseadus;
2. Ehitusseadustik;
3. Jäätmeseadus;
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;
5. Veeseadus;
6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;
7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse
ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30;
8. Haljala valla üldplaneering, kehtestati Haljala Vallavolikogu määrusega nr 10,
19. mai 2010. a.;
Koostas: Riiu Efert
16. märts 2022 a.
Sisukord
Detailplaneeringu seletuskirja koosseis:
1. Detailplaneeringu koostamise alus ja koostaja ............................................................
2. Lähteolukord ................................................................................................................
2.1 Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .................................................................
2.2 Olemasolevad sihtotstarbed ..................................................................................
2.3 Ehituslik ja looduslik situatsioon ..........................................................................
2.4 Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid .........................
2.5 Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja
kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................
3. Arhitektuur-planeerimislahendus .................................................................................
3.1 Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve .......................................
3.2 Ehitusõigus ............................................................................................................
4. Liikluskorraldus ...........................................................................................................
5. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid..........................................................................
6. Heakorrastus, kattega alad ...........................................................................................
6.1 Heakorrastus .........................................................................................................
6.2 Kattega alad ..........................................................................................................
6.3 Piirded ...................................................................................................................
7. Keskkonnakaitse ..........................................................................................................
8. Tehnovõrgud ................................................................................................................
8.1 Elektrivarustus ......................................................................................................
8.2 Side .......................................................................................................................
8.3 Veevarustus ...........................................................................................................
8.4 Kanalisatsioon .......................................................................................................
8.5 Sademevete kanalisatsioon ...................................................................................
8.6 Küte ......................................................................................................................
8.7 Tervisekaitse .........................................................................................................
8.8 Maaparandussüsteemid .........................................................................................
9. Tuleohutus ....................................................................................................................
9.1 Normdokumendid .................................................................................................
9.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ..............................
9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................
9.4 Põlemiskoormus ....................................................................................................
9.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ................................................
9.6 Väline tulekustutusvesi .........................................................................................
10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................
11. Kehtestatud detailplaneeringu realiseerimise kava. Vaidlustamise võimalused ja
riskide maandamine ...........................................................................................................
12. Detailplaneeringu koostamise aluseks oleva seadusandlike aktide ja dokumentide
loetelu .................................................................................................................................
Lisad:
1. Haljala Vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamiseks ...................
2. Detaiplaneeringu algatamise kuulutus ajalehes Virumaa Teataja ...............................
3. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Madismäe maaüksus ........................................
4. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Visuoja maaüksus ............................................
3
3
3
4
4
5
5
7
7
8
9
10
10
10
11
11
11
12
12
13
13
14
14
14
14
15
15
15
16
16
17
17
18
18
18
19
1
3
4
5
5. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringu joonisest ....................................................
6. Vaated planeeringualale ...........................................................................................
7. Detailplaneeringu illustratsioon ................................................................................
Detailplaneeringu joonised:
1. Situatsiooniskeem M 1:15000
2. Olemasolev olukord M 1:1000
3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:1000
4. Maakasutuse sihtotstarbed, kujad M 1:7500
6
7
9
Uus tn 69-65
50606 Tartu
Tel: +372 685 1177
OÜ Severitas
www.severitas.ee
Tartu, 2021
Osaühing ÕITSENG
Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste
detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
2/46
Töö tellija: Osaühing ÕITSENG
Registrikood: 10000900
Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Essu küla, Pargi tn 2, 45303
Telefon: +372 526 6156
E-post: [email protected]
Töö teostaja: OÜ Severitas
Registrikood: 11852485
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606
Telefon: +372 685 1177
E-post: [email protected]
Vastutav koostaja: Kerli Leetsaar, MSc
Kaido Soosaar, PhD
Liisi Nõgu, Msc
Versioon: 22.12.2021
Töö nr KL-21-022
© OÜ Severitas, autoriõigus. Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.
© Osaühing ÕITSENG, varalised õigused.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
3/46
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 5
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................... 7
2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ............. 7
2.2 Pinnas, mullastik ja maavarad ....................................................................................................... 10
2.3 Pinna- ja põhjavesi ......................................................................................................................... 10
2.4 Looduslik mitmekesisus .................................................................................................................. 12
2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid ................................................................................. 13
2.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond ........................................................................................................ 13
2.7 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ............................................................................... 14
2.8 Müratase ........................................................................................................................................ 14
2.9 Välisõhu seisund ............................................................................................................................. 14
3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED........................... 15
3.1 Tegevuse iseloom ja maht .............................................................................................................. 15
3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................................ 17
3.3 Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine .......................................................... 20
3.4 Tegevuse energiakasutus ............................................................................................................... 21
3.5 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...................................................................................... 21
3.6 Heide vette ..................................................................................................................................... 21
3.7 Heide pinnasesse ............................................................................................................................ 22
3.8 Heide õhku ...................................................................................................................................... 22
3.9 Müra teke ....................................................................................................................................... 25
3.10 Vibratsiooni teke ............................................................................................................................ 25
3.11 Valgushäiring.................................................................................................................................. 25
3.12 Soojus- ja kiirgushäiringud ............................................................................................................. 25
3.13 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................ 25
4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE ......................................................... 27
4.1 Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang ................................................... 27
4.1.1 Veisefarmi laiendamine ......................................................................................................... 27
4.1.2 Laiendatud veisefarmi käitamine .......................................................................................... 29
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
4/46
4.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest ...... 32
4.2.1 Veisefarmi laiendamine ......................................................................................................... 32
4.2.2 Laiendatud veisefarmi käitamine .......................................................................................... 32
4.3 Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega ............................................................ 33
4.4 Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ....................................................... 33
5 KOKKUVÕTE ......................................................................................................... 35
LISAD ......................................................................................................................... 36
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
5/46
1 SISSEJUHATUS
Keskkonnamõjude strateegilise eelhindamise objektiks on Essu külas asuva Visuoja ja Madismäe
Visuoja maaüksuse kohta algatatud detailplaneeringu muudatus, mille algatas Haljala Vallavolikogu
(24. aprill 2019 nr 94). Detailplaneeringu koostamise aluseks on kinnistu omaniku, Osaühing ÕITSENG,
esitatud taotlus detailplaneeringu algatamise kohta Visuoja (katastritunnusega 19003:002:0028) ja
Madismäe (katastritunnusega 19003:002:0011) kinnistutel. Ettevõte soovib määrata kinnistutele
hoonestusala ning ehitusõiguse noorkarjalauda (ca 2770 m²) ja lägahoidla (ca 1000 m²) ehitamiseks.
Planeeritav ala suurusega ca 15 ha paikneb Haljala valla üldplaneeringuga reserveeritud tootmisalal,
kus kehtib 18.05.2010 kehtestatud Haljala valla üldplaneering.
Visuoja ja Madismäe maaüksuste olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.
Madismäe maaüksusel on kaks ringjat tüüpi sõnnikuhoidlat, küün ja veiselaut. Visuoja maaüksusel on
silohoidlad, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün ja tahkesõnnikuhoidla.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Madismäe maaüksusel ehitusõiguse määramine
lägahoidlale (ca 1000 m²) ning Madismäe ja Visuoja maaüksustele noorkarjalaudale (ca 2770 m²),
maaüksuse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja
tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Lähim eluhoone planeeritavast laudast on 250 meetri
kaugusel. Lauta on planeeritud piimaveiste noorkari.
Detailplaneeringu muudatus puudutab Haljala valla üldplaneeringus loomapidamishoonete rajamisel
arvestatavate kujade osa. Planeeringuga soovitakse vähendada üldplaneeringuga nõutud 700 meetrist
kuja 250 meetrini.
Haljala Vallavolikogu otsustas, et detailplaneeringu koostamise käigus tuleb koostada
keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, hinnata vajadusel keskkonnamõjusid, et
viia kehtiv keskkonnaluba KKL/300799 kooskõlla planeeritavate ehitistega kaasneva keskkonnamõjuga
(Haljala Vallavolikogu, Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas Visuoja ja Madismäe
maaüksusele, 24. aprill 2019 nr 94, punkt 3.7.1).
Osaühing ÕITSENG soovib laiendada olemasolevat farmi – Tammispea veisefarmi - millel on kehtiv
keskkonnakompleksluba (KKL/300799), seega eelhinnangu õiguslikuks aluseks on KeHJS § 6 lg 2 p 1.1
Täpsustatud loetelu on toodud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise eelhinnang, täpsustatud loetelu“.2 Eelhinnang on
koostatud Keskkonnaministri määruse nr 31 16.08.2017 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“3
alusel. Samuti on arvesse võetud asjakohasid juhendeid, sh „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu
andmise juhendit”4.
Eelhinnangu eesmärgiks on saada informatsiooni tegevusega kaasneda võivast olulisest
keskkonnamõjust ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise vajadus. Seejuures on võimalike
1 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1“. Riigikogu seadus, vastu võetud 22.02.2005.
2 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“. Vabariigi Valitsuse määrus nr 224. Vastu võetud 29.08.2005.
3 “Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaministri määrus nr 31. Vastu võetud 16.08.2017.
4 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend - https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
6/46
keskkonnamõjude ja keskkonnaprobleemide kaardistamisel arvestatud nii ehitusaegsete mõjudega kui
rajatiste ehitusjärgse kasutuselevõtu mõjudega.
Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada
otsustajal teha otsus KSH algatamise osas. Käesolev eelhinnangu aruanne sobib tervikuna otsuse
aluseks, kuid otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, veel täiendavat informatsiooni
ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada. Seetõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte,
kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
7/46
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND
2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või
planeeritavad tegevused
Käesoleva eelhindamise aruande koostamisel on lähtutud eeldusest, et Tammispea veisefarmi
laiendamiseks vajalik laudahoone ja vedelsõnnikuhoidla rajatakse Madismäe maaüksusele
(katastritunnus 19003:002:0011) ja Visuoja maaüksusele (katastritunnus 19003:002:0028), mis asuvad
Essu külas Haljala vallas Lääne-Virumaal. Maaüksustel paiknevad toimiva Tammisepa veisefarmi teised
loomapidamishooned ja rajatised, seega farmi laiendamiseks vajalikud muutused maastikus oleks
antud asukohas suhteliselt väikesed (Joonis 1).
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
8/46
Joonis 1. Laiendatava Tammispea veisefarmi asukoht
Madismäe kinnistu suuruseks on 50 ha, millest 45,23 ha on haritav maa, 2,46 ha on õuemaa ja 2,31 ha
on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Visuoja kinnistu suuruseks on 49,99
ha, millest 43,79 ha on haritav maa, 1,66 ha on looduslik rohumaa, 1,93 ha on õuemaa ja 2,61 ha on
muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%).
Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1).
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
9/46
Tabel 1. Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus
Katastritunnus Nimi Pindala, ha Sihtotstarve
19003:002:0076 Tupitsa 5,01 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0072 Vendla 1,38 Elamumaa 100%
19003:002:1480 Varangu-Essu tee 4,67 Transpordimaa 100%
19003:002:1150 Ilvese 92,73 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0036 Vahemetsa 42,8 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0119 Ristika 3,04 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0035 Vahemetsa 3,17 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0039 Liivamäe 47,67 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0020 Saua 5,05 Maatulundusmaa 100%
19003:002:1092 Lättjaagu 12,94 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0049 Koovitsa 6,19 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0057 Mäeotsa 5,67 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0034 Suuresoo 15,3 Maatulundusmaa 100%
19101:001:0016 Rünkaaru 7,71 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0054 Turbaaugu 19,29 Maatulundusmaa 100%
19002:002:0040 Haaviku 21,47 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0310 Mäe 19,68 Maatulundusmaa 100%
19003:002:0060 Lepa 0,23 Elamumaa 100%
19003:002:1130 Pahla alajaam 0,003 Tootmismaa 100%
Osaühingu ÕITSENG Tammispea veisefarm koosneb järgmistest hoonetest ja rajatistest
(detailplaneeringule lisatud joonis: Madismäe-Visuoja Essu DP_2_olemasolev olukord_2020-05-15):
1. lüpsilaut (379 kohta piimalehmadele);
2. lüpsilaut (81 kohta piimalehmadele, 140 kohta noorloomadele ja 9 kohta vasikatele);
küün (40 kohta noorloomadele ja 50 kohta vasikatele);
kaks vedelsõnnikuhoidlat: ringhoidlad;
üks tahesõnnikuhoidla;
lüpsikoda;
olmeplokk;
kaks silohoidlat;
söödahoidla;
puurkaev.
Kavandatava tegevusena rajatakse juurde 394-kohaline noorloomalaut ning vedelsõnnikuhoidla
(detailplaneeringule lisatud joonis: Madismäe-Visuoja Essu DP_3_põhijoonis-tehnovõrgud_2020-10-
15).
Kavandatava tegevuse asukohal on hea ühendus teedevõrgustikuga ning olemasolev liitumine
elektrivõrguga.
Laiendatava käitise asukoha eeliseks on kaugus tiheasustusaladest. Tammispea veisefarmi lähim
heiteallikas asub tihedamast Essu küla asustusest rohkem kui 800 m kaugusel. Seega
keskkonnamõjudest potentsiaalselt mõjutatava elanikkonna arv on väiksem. Kirde ja põhja suunda,
kuhu eeldatavalt põhiliselt tuuled farmi kohalt puhuvad, tiheasustusalasid alla 2,5 km ei jää. Lähim
elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa,
katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal
(Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
10/46
2.2 Pinnas, mullastik ja maavarad
Pinnakatte paksus Haljala vallas on väga varieeruv, olles mõnest sentimeetrist kuni 100 cm paksuseni.
Pinnakattes on esindatud erinevad moreenid, liivad ja savid. Aluspõhja pealmise osa moodustavad
Põhja-Eesti rannikumadalikul peamiselt Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid,
paekalda jalamil kohati ka alamordoviitsiumi oobolusliivakivid, argilliidid, savid ja glaukoniitliivakivid.
Klindist sisemaa poole jääv lavamaa kujutab endast tasase reljeefi ja õhukese pinnakattega
lubjakiviplatood, mida liigestavad mattunud ürgorud. Lubjakivid on levinud ka valla lõunaosa Pandivere
kõrgustiku jalami aluspõhjas. Maavaradest on Haljala vallas esindatud liiv, kruus, lubjakivi, turvas,
põlevkivi ja fosforiit.5
Maapinna looduslik reljeef farmi rajatiste piirkonnas on lauge, kõrguste erinevustega kuni 0,5 m.
Kõrgus merepinnast on ca 62 m. Tegemist on olemasoleva loomakasvatuskompleksi piirkonnaga, kus
farmi laiendamiseks toimuks uute rajataiste rajamine ning selleks vajalike kaevetööde tegemine.
Farmikompleksi piirkonna geoloogiast annab aimu veisefarmi puurkaevu geoloogiline läbilõige
(vastavalt puurkaevu arvestuskaardile)6:
Saviliiv kruusa ja rähaga 0,0-1,5 m;
lubjakivi kukersiidi vahekihtidega 1,5-10 m;
lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi 10-39 m;
glaukoniitsavi, kilt 39-42,5 m;
argilliit 42,5-43,5 m;
peeneteraline liivakivi savi vahekihtidega 43,5-64 m;
savi 64-65 m.
Maa-ameti Geoportaali maardlate rakenduse alusel ei jää Tammispea veisefarmi alale või selle
lähipiirkonda maavarade leiukohti.7
Valdavalt on kavandatava tegevuse asukohas olev maastik põllumajanduslik ja poollooduslik koos
tehiskeskkonna elementidega.
2.3 Pinna- ja põhjavesi
Tammispea veisefarm ja selle lähiümbrus asub, arvestades maapinnalt esimese aluspõhjalise
veekompleksi looduslikku kaitstust, maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest nõrgalt kaitstud ja
kaitsmata alal.8
Veevõtt toimub farmi puurkaevust Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist Ida-Eesti
vesikonnas.
Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
koguselisuse poolest heas seisundis. Samas on veekogum ohustatud ning veevõtu intensiivistamine
5 Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2031; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4041/2202/0049/HVVK_201130_M82_Lisa.pdf#
6 Veka, puurkaevu katastrinumber: 3115
7 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps
8 Maa-amet, 1:50000 geoloogiline baaskaart, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
11/46
võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada
veevarustuse olukorda. 9
Keemilise seisundi poolest on veekogum samuti heas seisundis. Sulfaatide sisaldus läviväärtust ei
ületanud, kuid esineb üksikuid kasvusuundumusi seirekaevudes. Kahel viimasel aastal on PHT ja
nitraatide kasvusuundumus. 10
Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi looduslik ressurss on 49519 m³/ööp. Põhjaveevõtt
2017. aastal oli 3033 m3/ööp. Kinnitatud tarbevaru (2018) oli 12260 m3/ööp. Kasutamises olev vaba
põhjaveekogu on 9227 m3/ööp.11
Tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Teadaolevalt
püsivat pinnasevett farmi territooriumil samuti ei esine.
Käitisest u 500 m kaugusel idas möödub Selja jõgi (KKR kood: VEE1074600), mis kuulub:
'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362;
RT I 09.07.2016 1): Selja jõgi kogu ulatuses;
osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III,
06.11.2018, 1).
1 km kaugusel heiteallikastest lääne ja loode suunas asub Visuoja peakraav (KKR kood: VEE1075700),
mis kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL
2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4). Visuojale on määratud vastavalt Veeseaduses12 toodule 10-
meetrine veekaitsevöönd veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Visuoja suubub
vasakult Selja jõkke (KKR kood: VEE1074600), mis kuulub antud jõe lõigus keskkonnaministri
16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate
väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ lisa 2 alusel
„Selja Varangu mnt sillast suudmeni“ veekogumisse (1074600_4). Pinnavee kaitse eesmärk on
pinnaveekogumite vähemalt hea seisundi tagamine. „Selja Varangu mnt sillast suudmeni“ veekogumi
koondseisund on Keskkonnaagentuuri pinnaveekogumite seisundiinfo järgi 2020. aastal hinnatud
halvaks. Veekogumi halva seisundi põhjuseks on allavoolu kanduv põllumajanduse hajureostus ja
Rakvere heitvee reostus.
1,6 km kaugusel käitisest lõuna suunas asub Essu tiik (KKR kood: VEE2004900).13,14
Essu külla jäävad reoveekogumisala (registrikood: RKA0590264), kaks veepuhastit (registrikoodid:
VHP0001119; PUH0596520) ja heitvee väljalase (registrikood: RHVL0596520), kuid mis jäävad
Tammispea veisefarmist vähemalt 1,5 km kaugusele.15(Joonis 2)
9 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
10 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
11 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027, EELNÕU VERSIOON 01.04.2021, https://envir.ee/veemajanduskavad- 2021-2027-eelnou#veemajanduskavade-do
12 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019
13 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps
14 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
15 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
12/46
.
Joonis 2. Tammispea veisefarmi ümbritsev keskkond
2.4 Looduslik mitmekesisus
Tammispea veisefarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Tegemist on
olemasoleva loomapidamiskompleksi asukohaga ning planeeritav tegevus hõlmab endas sarnast
tegevust, kuid suurendatud mahus. Tootmisterritooriumi ümbritsevad peamiselt põllumaad.
Kinnistu ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu.16
Tammispea veisefarmi ümbruses ega ka Essu külas ei asu rahvusvahelise tähtsusega alasid (Natura
2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 ala paikneb ligikaudu 3 km kaugusel ning selleks on Selja
jõe loodusala. Loodusala maismaa pindala on 617,9 ha ja veeosa pindala 25 ha. Loodusala hõlmab
järgmiste elupaigatüüpide ja liikide kaitsmist: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja
16 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
13/46
ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010),
rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning laialehised lammimetsad
(91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe
(Salmo salar), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).17
Essu külas vääriselupaikasid ei asu. 18
Farmi tegevuspaiga otseses lähipiirkonnas looduskaitsealused üksikobjektid ja kohaliku kaitse alla
võetud objektid puuduvad. Essu külas on järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad: mustlaik-apollo (KKR
kood: KLO9200468), harjus (KKR kood: KLO9120990) (540 m kaugusel käitisest) ja võldas (KKR kood:
KLO9102615). 1,7 km kaugusel farmist lõuna suunas asub Essu mõisa park (KKR kood:
KLO1200288).19(Joonis 2)
2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid
Tammispea veisefarmi territooriumile kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää. Farmile
lähim kultuurimälestis asub 2,6 km kaugusel läänes ning selleks on kultusekivi (registrinumber:
10220).20
Käitise ümbruses asub mitu pärandkultuuriobjekti. Lähimad nendest on 300 m kaugusel lõunas asuv
Tammispea karjamõis (registrinumber: 190:MTH:007), 530 m kaugusel kagu suunas asuv Tammise
suurfarmi veetorn (registrinumber: 191:PNL:001), 700 m kaugusel põhjas asuv Lepaaru talukoht
(registrinumber: 190:AST:011), 1 km kaugusel loodes asuvad Tammispea turbavõtukohad
(registrinumbrid: 190:TVK:006, 190:TVK:005).21(Joonis 2)
2.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond
Tammispea veisefarm asub Essu külas Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Laiendatava käitise asukoha eeliseks on kaugus tiheasustusaladest. Tammispea veisefarmi lähim
heiteallikas asub tihedamast Essu küla asustusest rohkem kui 800 m kaugusel. Kirde ja põhja suunda,
kuhu eeldatavalt põhiliselt tuuled farmi kohalt puhuvad, tiheasustusalasid alla 2,5 km ei jää. Lähim
elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa,
katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal
(Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele.
17 Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/register
18 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
19 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps
20 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/
21 Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
14/46
2.7 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus
Visuoja ja Madismäe maaüksustel paikneb toimiv Tammispea veisefarm koos rajatistega.
Visuoja ja Madismäe kinnistute keskel asub Pahla alajaama kinnistul (katastritunnus 19003:002:1130)
alajaam. Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe kinnistul paikneb päikese-
elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei vajata. Visuoja kinnistul paikneb ka
puurkaev.
Laiendatav veisefarm paikneb püsikattega Varangu-Essu kõrvalmaantee (tee number: 17167) ääres.
Tee pikkus on 4,6 km. Varangu-Essu liiklussagedus on 2020. aasta andmete põhjal 164 sõidukit
ööpäevas, millest 96% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 2%
autorongid.
Varangu-Essu teelt käitisesse sissetulev tee on asfaltkattega, käitisesisesed teed on betoonkattega ning
nt karjateed on mullakattega. Loomade karjatamisega mitteseotud alad on murukattega.
Tammispea veisefarmist 1,5 km kaugusel lõuna suunas asub Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee (tee
number 20), kust mööda saab Varangu-Essu teele. Tegemist on 28,4 km pikkuse teega, mille
liiklussagedus on 2020. aasta andmete põhjal 1980 sõidukit ööpäevas, millest 75% moodustavad sõidu-
ja pakiautod, 4% veoautod ja autobussid ning 21% autorongid.22
Visuoja ja Madismäe maaüksustel on tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa moodustavad
looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne).
Maaparandussüsteemide registri andmetel asuvad Madismäe maaüksusel Liivaru-1 (süsteem:
1107570020030) ja Põdruse (süsteem: 1107570020040) maaparandussüsteemid ning Visuoja
maaüksusel Ühenduse 1 (süsteem: 1107460020020), Visuoja (süsteem: 1107570020000), Liivaru-1
(süsteem: 1107570020030) ja Liivaru-2 ning Põdruse (süsteem: 1107570020040)
maaparandussüsteemid.23
2.8 Müratase
Veisefarmi asukohas määrab mürataseme suuresti teedevõrk. Peamine on transpordimüra, oluline
olme- või tööstusmüra piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormust on mõõdetud, kuid
arvestada võib suhteliselt madala koormuse ja müratasemega.
2.9 Välisõhu seisund
Osaühing ÕITSENG Tammispea veisefarmi eeldatavasse mõjualasse ei jää käitisi, millele oleks
väljastatud keskkonnaluba saasteainete paiskamiseks välisõhku.
22 Teeregister, https://teeregister.mnt.ee/reet/map
23 Maaparandussüsteemide register, https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
15/46
3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED
3.1 Tegevuse iseloom ja maht
Osaühing ÕITSENG poolt laiendatava Tammispea veisefarmi põhitegevusala on veiste
intensiivkasvatus eesmärgiga toota piima. Ülesseatud tootmisvõimsus on kehtiva loa alusel 460
lüpsilehma-, 180 noorlooma- ja 59 vasikakohta, juurde soovitakse rajada 394-kohaline noorloomalaut.
Käitise aastaseks tootmismahuks on umbes 2500 tonni piima.
Tootmisprotsessi skemaatiline ülevaade on esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 3).
Joonis 3. Veiste pidamise tehnoloogiline skeem
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
16/46
Tammispea veisefarm hakkaks koosnema neljast laudahoonest, kus hakkaks loomadele olema 460
kohta lüpsilehmadele, 574 kohta noorloomadele ja 59 kohta vasikatele.
Lüpsilehmade ja noorloomade pidamine Tammispea veisefarmis toimub põhiliselt vabapidamisena.
Lõas peetakse vaid erivajadustega lüpsilehmi. Toimub osade piimalehmade, mullikate ja vasikate
karjatamine. Allapanu asemel kasutatakse lüpsilautades alusmatte. Vasikaid ja osaliselt ka mullikaid
peetakse sügavallapanul.
Lautades on tagatud loomulik ventilatsioon ning maksimaalne päevavalguse kasutamine. Vajadusel
annavad lisavalgust luminofoorvalgustid. Lüpsilautadel on ventileerimiseks katusel paiknevad
korstnad, küünlaudal on selleks kolm avatud ust.
Söötmine ja jootmine
Sööda hoidmiseks on kõik laudad varustatud söödahoidlatega, kus hoitakse heina, põhku ning vajalikke
toidulisandeid ning söödajahu. Silo hoidmine toimub rullsilona otse põllul ning silohoidlates.
Silohoidlaid on kaks tükki ning kumbki mahutab 900 m3 silo.
Mõlemad silohoidlad on varustatud silomahla ja sademetest tekkiva vee kogumiskaevudega, mida
tühjendatakse vastavalt vajadusele. Väljapumbatud vesi suunatakse sõnnikuhoidlatesse või laotatakse
põllule vastavalt veeseaduses ettenähtud piirangutele. Silohoidlad on ehitatud betoonist ning on
lekkekindlad, samuti on lekkekindlas ka kogumiskaevud.
Loomade söötmine toimub söödamikseri abil mööda lauda keskel paiknevat söödakäiku. Põhisöödana
kasutatakse silo ja haljassööta. Lisaks antakse vastavalt ratsioonile söödajahu, heina ja põhku ning
söödalisandeid. Jootmiseks on paigaldatud jooturid.
Sõnnikukäitlus
Tammispea veisefarmis tekib vedelsõnnikut ja sügavallapanusõnnikut.
Vedelsõnnikut planeeritakse hoiustada kahes olemasolevas ja ühes juurde rajatavas ringja
põhiplaaniga vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavused kokku hakkavad olema ca 15 000 m3.
Vedelsõnnikuhoidlad on pealt täidetavad ja varustatud kontrollkaevudega. Vajadusel kaetakse
sõnnikuhoidlaid täiendavalt hekseldatud põhuga.
Tahesõnnikuhoidla on mõõtmetega 9,5 x 20 m ning selle sügavus ja kõrgus maapinnast on 2 m. Hoidla
maht on 380 m3. Virts koguneb hermeetilisse virtsakogumiskaevu, mis täitumisel veetakse
vedelsõnnikuhoidlatesse. Virtsamahuti üle teostatakse regulaarset kontrolli. Tahesõnnikuhoidla on
lekkekindel.
Lisaks on farmis sügavallapanusõnnikuga kaetud alasid, mida käsitletakse katusega kaetud
sõnnikuhoidlatena. Lautades asuvate sügavallapanusõnnikuga alade maht on kokku u 543 m3.
Sõnnikuhoidlad on piisava mahutavusega, et mahutada vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning
sellele lisaks ka sademete- ja tehnoloogilise reovee kogused.
Lautades tekkiv vedel- ja sügavallapanusõnnik laotatakse Osaühingu ÕITSENG kasutuses olevale
haritavale maale. Osaühing ÕITSENG kasutab sõnniku laotamiseks laotusteenust. Sõnniku laotamise
eesmärgiks on nii muldade viljakuse tõstmine kui ka sõnnikust efektiivselt vabanemine. Laotuspinnad
on üldjuhul intensiivkasutuses olnud/olevad põllu- ja rohumaad. Potentsiaalsete laotuspindade
kogupindala on kokku 1700 ha. Laotuspinnad paiknevad valdavalt Varangu ja Essu külades.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
17/46
Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt laotusplaanile, kus näidatakse ära laotatava sõnniku kogus,
laotusala pindala, laotamisviis, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvate pinnaveekogude ja
põhjaveehaarete asukohad.
Veevarustus ja reoveekäitlus
Tootmistsükli vältel moodustub farmi veetarbimine loomade joogiveest, lüpsiseadmete ja lautade
puhastamiseks mõeldud veest ja olmeveest. Loomade joogivee kulu aastas hakkab olema arvutuslikult
u 19 000 m3 ja olmevee ning lautade pesuvee kulu aastas ca 1000 m3.
Osaühing ÕITSENG võtab vett loomakasvatuse tarbeks Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa
põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnast puurkaevust nr 3115. Puurkaev paikneb kasutuses oleva
laudakompleksi läheduses (X: 6592088, Y: 633993). Puurkaevul on 50 m sanitaarkaitseala. Vett
kontoritöötajate tarbeks saadakse Essu ühisveevärgist, mille haldajaks on AS Haljala Soojus.
Tammispea farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse.
Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele.
Küte, jahutus ja ventilatsioon
Lautades on kasutusel loomulik ventilatsioon, mis tekitatakse akna- ja usteavade ning korstnate
avamisega.
Laudahoonetes kütteseadmed puuduvad. Lüpsikoja ja olmeruumide kütmiseks kasutatakse diiselküttel
põhinevat katelt, mille nimisoojusvõimsus on 0,035 MWth. Diislit kulub soojuse tootmiseks aastas kuni
3 tonni. Põletusseadme töötunde on aastas 500.
Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril.
Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat. Piima jahutamisel tekkiv sooja vett kasutatakse joogivee
soojendamiseks.
Jäätmekäitlus
Osaühingu ÕITSENG rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete,
loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide
nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi konteineritesse või hoiuruumi ja antakse üle
jäätmeluba omavale käitlejale. Surnud loomad paigutatakse konteinerisse. Konteinerit tühjendab
lepinguline parter regulaarselt, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen.
3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“24 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige
üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult
hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja
asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud eesmärgiks rohelise
võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist tagavad tingimused.
24 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
18/46
„Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“25 eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus-
ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti
Keskkonnastrateegia aastani 2030 on püstitanud mitmeid eesmärke nii loodusvarade säästlikuks
kasutamiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks.
Laiendatava farmi tegevus vastab PVT-le.26 Farmis seiratakse saasteainete levikut, hoidmaks
looduskeskkonna head seisundit. Osaühing ÕITSENG kavandatav tegevus loob eeldatavalt inimestele
rohkem töökohti.
„Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“27 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele
toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede
tagatus toimepiirkondades. Tammispea veisefarmi kavandatav tegevus Essu külas toetab Lääne-
Virumaal põllumajanduse valdkonnas majandussektori kasvu ning loob inimestele rohkem töökohti,
laiendades olemasolevat tootmisala, kus on juba olemas vastav tehniline taristu.
Haljala valla üldplaneeringu28 kohaselt on Tammispea veisefarmi planeeringuala maakasutuse
juhtfunktsiooniks reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur-
rohumaa (Joonis 4). Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida
põllumajandushoonet, mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada
detailplaneering. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250
meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus
19003:002:1161) 210 meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4
“Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”.
Haljala vallas on väärtuslikke põllumaid (kõrge viljelusväärtusega). Farmi ja selle paiknemine nõrgalt
kaitstud (alal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud) ja kaitsmata alal seab küll keskkonnakaitselisi
piiranguid intensiivsele maaharimisele ja loomapidamisele, mis jällegi omakorda motiveerib
keskkonnasäästlikumale tootmisele. Seega laiendatav farm saab olema keskkonnasäästlik, peab
vastama parimale võimalikule tehnikale ning farmis tekkivat sõnnikut saab omakorda kasutada
ümbritsevate põldude viljakuse tõstmiseks.
Majanduslikult seisukohalt on otstarbekas kasutusele võtta endised tootmisalad või laiendada
olemasolevaid, mida kavandatava olukorra puhul ka arvestatakse. Praeguste tootmispiirkondade
kasutuse jätkamine peab sõltuma sellest, kui optimaalne on nende asukoht muid valla seisukohalt
olulisi tegevusi ja avalikke huve arvesse võttes. Kui olemasolevate tootmisalade algne asukoht on
optimaalne ja kooskõlas piirkonna arengupõhimõtetega, siis võib arvestada, et nende kasutamise
jätkamine või nende kasutuselevõtt mõjutab ka looduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda kõige
vähem.
25 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf#
26 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused, Lisa, kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- igusaktid
27 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, 2014, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf
28 Halajala valla üldplaneering, https://www.haljala.ee/haljala-valla-uldplaneering
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
19/46
Joonis 4. Maakasutus Tammispea veisefarmi asukohas (väljavõte Halajal valla üldplaneeringust)
Ida-Eesti veemajanduskava29 ja veemajanduskavade meetmeprogramm30. Tammispea veisefarmi
laiendamisel arvestatakse Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammis olevate suuniste ja
piirangutega ning põllumajanduse poolt veekeskkonnale avaldatava surve ja koormuse kasvu
ennetamisega. Suunised või piirangute nõuded kattuvad osaliselt PVT-järeldustes31 toodule. Seega,
kuna farmi tegevus peab vastama PVT-järeldustes esitatule , siis peavad olema täidetud nõuded ka
veevõttu ja reovett puudutavates küsimustes.
Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava32. Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii maismaal
kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Eesti asub Läänemere
valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajuskoormusest pärinevaid toitaineid, mis
põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist, millest põhilise osa moodustab väetiste
29 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuaril 2016.a. https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
30 Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused. 06.07.2015. https://old.envir.ee/sites/default/files/150706pohjaveekogumite_ohustatust_ja_halba_seisundit_pohjustavate_koormuste _vahendamise_meetmeprogramm.pdf
31 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused, Lisa, kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- igusaktid
32 Eesti merestrateegia meetmekava, Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 23.03.2017. a istungi protokollilise otsusega (päevakorrapunkt nr 1), 2016. https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
20/46
kasutamine33. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea
keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada
keskkonnakaitsemeetmeid. Tammisepea veisefarmis rakendatakse keskkonnaseisundi säilitamiseks
keskkonnakaitsemeetmeid, näiteks lekkekindlad laudad ja sõnnikuhoidlad, sõnniku laotusplaanide
koostamine.
Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule”34 eesmärgiks on põllumajanduses pestitsiidide kasutamise
vähendamine, toitainete kao vähendamine, väetiste kasutamise vähendamine, antimikroobikumide
müügi vähendamine põllumajandusloomade ja vesiviljeluse tarbeks ja mahepõllumajanduse
arendamine.35 Tammispea veisefarmis toimub loomade söötmine vastavalt loomagruppidele. Sellega
aidatakse kaudselt vähendada loomakasvatuse keskkonna- ja kliimamõju. Samuti toimub farmis üldine
veterinaarohutuse tagamine.
3.3 Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine
Kavandatava tegevusega kaasneb ehitustegevus ning mistahes ehitustegevusega tarbitakse
loodusvarasid. Tulenevalt ettevõtte iseloomust ja kavandatava ehituse mahtudest, on vastav
ressursitarve mõõdukas, s.t ehituseks vajalikust ressursitarbest ei tulene eeldatavalt olulist
keskkonnamõju.
Farmirajatiste rajamise käigus eemaldatakse ja paigutatakse vajadusel ümber pinnast nii lauda kui
sõnnikuhoidla vundamentide ja ehitusaluste rajamisel. Eemaldatud pinnas ladustatakse nii, et
kasvupinnast oleks hiljem võimalik kasutada haljastustöödel, muud täitepinnast aga reljeefi
kujundamisel ja planeerimisel. Suuremahulist pinnase eemaldamist ei ole vajalik teostada. Peale
ehitustöid taastatakse esialgne olukord võimalikult suures osas, kui seda võimaldavad erinevad
tootmisega seotud nõuded (keskkonna-, hügieeni-, ohutuse vms). Farmirajatiste rajamiseks on vaja
erinevaid materjale. Loodusvaradest on esikohal liiv, kruus ja killustik, mida kasutatakse ehitusaluste
rajamiseks, täitepinnasena ning teistel kavandatava tegevusega seotud ehitustöödel. Ehitiste
rajamiseks kasutatakse üldehitusmaterjale (kandekonstruktsioonid, soojustusmaterjalid, avatäited,
viimistlusmaterjalid, torustikud, elektriinstallatsioonid jne), mille kogused ja koosseis täpsustatakse
ehitusprojektides. Erinevate kommunikatsioonide rajamiseks kasutatakse plasttorusid, elektrikaableid
jt materjale, samuti piirete rajamiseks aiavõrku ja –poste jne.
Käitises vajalikku sööta ja muid abimaterjale transporditakse juba olemasolevas olukorras teistelt
objektidelt. Farmist välja transporditakse seal tekkivaid jäätmeid ja sõnnikut . Transpordiks kasutatakse
maanteetransporti. Olemasolevas olukorras toimub samuti teedel transport, kuid vähesel määral farmi
laiendamisel transpordikoormus tõuseb.
Otseselt lauda ja sõnnikuhoidla rajamise protsessiks puhast vett ei kasutata. Puhast olmevett vajatakse
loomade jootmiseks, farmi puhastamiseks ja olmetegevuseks ehk töötajate tarbeks. Vajalik olmevesi
saadakse ettevõttele endale kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 3155. Eeldatav veekulu kasv
võrreldes olemasoleva olukorraga on umbes 3600 m3.
33 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019. https://envir.ee/vesi-mets- maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea
34 Komisjoni teatis euroopa parlamendile, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks. Euroopa Komisjon, 2020. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX%3A52020DC0381
35 Talust toidulauale. Euroopa Komisjon. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green- deal/actions-being-taken-eu/farm-fork_et
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
21/46
Kehtiva kompleksloaga lubatud veevõtt on kuni 29 156 m3 aastas. Arvutuslikult oleks laiendatud farmis
veekulu u 20000 m3, seega veevõtu koguse suurem taotlemine ei oleks vajalik.
3.4 Tegevuse energiakasutus
Ehitustegevusaegne energiakasutus on seotud erinevate mehhanismide ja tööriistade kasutamisega
ning on võrreldav teiste sarnaste ehitustöödega. Arvestades, et elektri ja kütuste kasutamine on
majanduslik kulu, võib eeldada, et neid kasutatakse võimalikult otstarbekalt.
Farmi käitamiseks vajalikku elektrienergiat ostetakse sisse elektrivõrgust. Olemasolevas olukorras
kulub elektrienergiat keskmiselt 234 MWh/a. Soojusenergiat lüpsikoja ja olmeruumide kütmiseks
kasutatakse diiselküttel põhinevat katelt kasutades ning eeldatavaks kütuse kuluks on 3 tonni aastas.
3.5 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Osaühing ÕITSENG rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete,
loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide
nõuetele.
Jäätmete kogumisel kasutatakse suletavaid konteinereid, et vältida tolmu ja lendprahi teket. Kõik
tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. Jäätmete ladestamist
ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Ohtlikud jäätmed kogutakse selleks ettenähtud suletavasse
ruumi ja/või konteinerisse ning antakse käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale
jäätmekäitlejale, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen.
3.6 Heide vette
Tammispea farmikompleksis on heit- ja reovee teke seotud tehnoloogilise veekasutusega, kus
tekkivast heitveest moodustab ¾ piimatootmisega seotud seadmete ja ruumide pesuvesi
(piimajahutid, lüpsiplats, lüpsiseadmed, piimaruum) ning ¼ tekib dušširuumi kasutamisest ja on
inimeste pesuvesi.
Tammispea farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse.
Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele. Seega välditakse
põhjaveekogumi keemilise ja koguselise (vee kasutuse jälgimine) seisundi halvenemist.
Puurkaevu sanitaarkaitsealal välditakse põhjavee kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee
tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. Puurkaevu sanitaarkaitsealal
tegeletakse vaid veehaarde ehitamise ja kasutamisega, ala hooldamisega (sh niitmisega).
Arvestades tekkiva reovee mahtu ja selle eeldatavat käitlemisviisi, ei ole heitvee tekkest negatiivset
keskkonnamõju.
Tammispea veisefarmis peetavate osade loomagruppide puhul toimub karjatamine. Karjatamisel
lähtutakse Veeseaduses36 kehtestatust ehk põllumajandusloomade pidamisel välitingimustes
välditakse pinna- ja põhjavee saastumist.
36 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
22/46
3.7 Heide pinnasesse
Ettevõtte tootmisprotsessid toimuvad ja kõiki ettevõttes kasutatavaid tooraineid käitletakse kinniselt
või kinnistes ruumides. Lautade põrandad on betoneeritud, samuti on sõnnikuhoidlad lekkekindlad.
Sellega välistatakse kõik kontrollimatud ja hajusad heitmed.
Ettevõttes toimub loomade karjatamine, mille puhul järgitakse määruses nr 4637 kehtestatuid nõudeid.
Eeltoodust tulenevalt ei ole tegevusega ette näha saasteainete viimist pinnasesse.
Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine põllumajandusmaadel väetisena,
millega kaasneb toitainete viimine pinnasesse. Veeseaduse38 paragrahvis 1611 on sätestatud, et
sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit
(viie aasta keskmine) aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade
väljaheidetega. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on Tammispea veisefarmi
puhul vajalik arvutuslikult vähemalt 700,4 ha laotuspindu. Osaühing ÕITSENG kasutab sõnniku
laotamiseks laotusteenust, kus potentsiaalsete laotuspindade kogupindala on kokku 1700 ha.
Laotuspinnad paiknevad valdavalt Varangu ja Essu külades.
3.8 Heide õhku
Loomade pidamisel tekib lõhnavaid ühendeid. Lisaks lõhnaühenditele, eraldub selle tegevuse käigus
välisõhku ka ammoniaaki, metaani ja dilämmastikoksiidi. Lõhnaühendeid eraldub lautadest, mille uksi
hoitakse küll enamasti küll suletuna, kuid heide toimub korstnate kaudu. Samuti lendub
lõhnaühendeid ja saasteaineid sõnnikuhoidlatest. Ühendite lenduvuse vähendamiseks on hoidlad
kaetud loomuliku koorikuga (ja põhukihiga) ning vedelsõnnikuhoidlates viiakse segamine läbi vaid
enne hoidlate tühjendamisi.
Farmis on kasutusel ka põletusseade ning sellest heiteallikast heidetakse käitises välisõhku ka gaasi
põletamisel tekkivaid saasteaineid: lenduvaid orgaanilisi ühendeid, lämmastikdioksiidi,
süsinikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi, peeneid osakesi, eriti peeneid
osakesi ja raskmetalle.
Tammispea veisefarmi olemasolevate ja planeeritavate heiteallikate parameetrid on toodud järgnevas
tabelis (Tabel 2).
37 „Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded“. Keskkonnamisnistri määrus nr 46. Vastu võetud 01.10.2019
38 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
23/46
Tabel 2. Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad ja nende parameetrid
Nr plaanil
Nimetus
Saasteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
L-EST97 koordinaadid
Saasteallika mõõtmed või diameeter, m
Arvutuslik diameeter,
m
Väljumis- kõrgus
maapinnalt, m
Joon- kiirus, m/s
Tempera- tuur, °C
X Y
S1 1. lüpsilaut 6592055 633847 12 tk: Ø 0,6 2,08 10 7,79 20
S2 2. lüpsilaut 6592084 633906 1 tk: Ø 2,2 2,2 8 2,38 20
S3 Küünlaut 6592142 633873 3 tk: 3,5x4 7,31 1,5 0,03 10
S4 Noorkarjalaut 6591969 633899 1 tk: 0,8x80 9,03 8,5 0,11 20
H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
6592007 633760 1 tk: Ø 42 42 2,5 0,1 8
H2 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
6592083 633755 1 tk: Ø 35,6 35,6 4 0,1 8
H3 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 6592014 633909 1 tk: 20x9,5 15,55 2 0,1 8
H4 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
6591968 633789 1 tk: Ø 35 35 4 0,1 8
K1 Katel 6592064 633872 1 tk: Ø 0,4 0,4 12 0,1 100
Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad on esitatud järgneval joonisel
(Joonis 5).
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
24/46
Joonis 5. Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad
Täpsemad andmed saasteainete ja heidete koguste kohta on toodud lisas (Lisa 1).
Saasteainete heitega välisõhku kaasneb lõhnahäiring. Täpsemad andmed lõhnaheite kohta on toodud
lisas (Lisa 2).
Lõhnahäiringu vastuvõtjateks on elanikud. Lähim elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m
kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa, katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad
rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal (Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161)
umbes 250 m kaugusele. Arvutuslikult leiti, et eeldatavalt vastuvõtja juures lõhnatundide 15%
piirmäära ületamist toimuma ei hakka.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
25/46
Lõhna heite vähendamiseks jälgitakse ja arvestatakse sõnniku väljaveol nii kui võimalik
ilmastikutingimusi.
3.9 Müra teke
Farmi laiendamisel tekib ehitusaegne müra. Ehitustegevus on ajutine, seega on ka müra teke on
lokaalne ja ajutine ning mürahäiring lõppeb objekti valmimisel.
Farmi käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka ettevõtet
teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle
tekkest tootmishoonete siseruumides.
Arvestades tegevuse iseloomu ja lähimate müratundlike alade (elamumaade) kaugust
farmikompleksist, ei ole ette näha olulist mürahäiringut (müranormide ületamist).
3.10 Vibratsiooni teke
Veisearmis puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Teataval määral on vibratsiooni allikaks transport.
Vibratsiooni taset vähendab transpordivahendite väike liikumiskiirus. Võimaliku ülemäärase
vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendeid ja nende liikumisteid korras.
Vibratsiooni võib tekkida ka ehitustööde käigus (nt pinnase tihendamisel), kuid vastav vibratsiooni teke
on lühiajaline ja lokaalne ning seda võib lugeda väheoluliseks.
3.11 Valgushäiring
Ettevõttes inimeste tavapärane tööaeg on päevasel ajal ning tootmisprotsessi käigus ei ole vaja
kasutada võimsaid valgusallikaid ja ettevõtte tegevus ei põhjusta olulist valgusreostust. Mõningane
valgusreostus võib tekkida pimedal ajal territooriumi valgustusest. Keskkonnas valgusreostuse
vähendamiseks on valitud keskkonnaga sobivad valgusallikad, kasutatakse valgusallikate nutikat
juhtimist ja välditakse valgustamist kohtadest ja ajal, kui valgustust ei vajata.
3.12 Soojus- ja kiirgushäiringud
Kavandatava tegevusega, farmikompleksi laiendamisega ja käitamisega, ei kaasne tavaolukorras
eeldatavalt keskkonnataluvusvõimet ületaval määral soojuse ega kiirguse eraldumist.
3.13 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Farmi laiendamisega seotud ehitamisega kaasneda võivad avariiolukorrad kattuvad ehitusobjektidel
üldiselt esineda võivate olukordadega. Ehitus- ja pinnasetöödel võib esineda masinate ja seadmete
kasutamisest ning riketest, ehitusmaterjalide ja kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisest, töö- ja
keskkonnaohutuse nõuete rikkumisest, olemasolevate kommunikatsioonide kaitse- vööndite
ignoreerimisest ning üldiselt inimlikust eksitusest tulenevaid avariiolukordi.
Avariiolukordadega võib kaasneda oht nii inimestele kui ka keskkonnale. Ehituspraktika näitab, et
enamasti on tööõnnetuste põhjuseks elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Sama kehtib üldjoontes
ka keskkonnaalaste õnnetusjuhtumite puhul – eiratakse ohutusnõudeid, töötajad pole kasutatavate
materjalide ja kemikaalide ohtlikest omadustest teadlikud ja ohutusnõuete täitmist ei kontrollita.
Ennetav tegelemine nimetatud põhjustega tagab lõpptulemusena avariiolukordade riski vähendamise.
Farmi käitamisel tekkida võivad avarii- ja eriolukorrad on eeskätt seotud tehniliste seadmete
kasutamisel tekkida võivate eritingimustega.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
26/46
Veisefarmi käitamisel on rakendatud tehnilised ohutusnõuded nii mahutitele, põletus- kui ka mõõte-
ja jälgimisseadmetele ning kommunikatsioonidele, kuid avariiolukordade riski need täielikult ei
kõrvalda. Kannatada saavad sellistes olukordades eelkõige inimesed ja tehnika, samas pole välistatud
ka keskkonnakahju lekete või tuleõnnetuse tõttu.
Puhastusvahendite ja muude kemikaalide kasutatavad ja hoitavad kogused on väikesed, samas
järgitakse nii üldisi kui ka keskkonnaalaseid ohutusnõudeid. Selliste eelduste koosmõjul on tekkida
võivate avariiolukordade tõenäosus väike.
Käitaja tagab ohutusnõuete täitmise oma territooriumil ja väldib sinna kõrvaliste isikute sattumise,
kuid on valmis ka nende ettearvamatust käitumisest ja ohutusnõuete rikkumisest tulenevateks
olukordadeks.
Äkkheitmeid töö käigus ega ka lõpetamisel eeldatavalt ei teki.
Välistada ei saa lautade ja sõnnikuhoidlate põrandate (põhjade) leket. Tegemist on aga väga väikese
tõenäosusega olukorraga, sest rajatisi pidevalt kontrollitakse ning farmi laiendamise tarvis rajatavad
laut ja hoidla on uued.
Hädaolukordade ennetamiseks rakendatakse lekete varajase avastamise süsteemi. Äkkheidete ja
õnnetusjuhtumite tekke puhuks on välja töötatud hädaolukorra plaan.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
27/46
4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE
4.1 Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang
Järgnevalt käsitletakse omaette alapeatükkides farmi ehitustööde aegset ja selle käitamise tulemusel
tekkivat võimalikku olulist keskkonnamõju selle erinevate mõjuvaldkondade haaval.
4.1.1 Veisefarmi laiendamine
Allpool on esitatud ülevaade veisefarmi laiendamisel tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega kaasneda
võivatest keskkonnamõjudest: vee saastumine, pinnase saastumine, õhu saastumine, jäätmeteke,
müra ja vibratsioon, valgus ja kiirgus ning lõhn ja nende mõjude ulatusest.
4.1.1.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Käitise laiendamise käigus tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega võib kaasneda mõju sotsiaalsele
keskkonnale seoses tekkiva müra, jäätmetekke, õhusaaste ja objekti teenindava transpordi
koormusega.
Veisefarmi ehitust teenindava transpordikoormus on sarnane teiste ehitusobjektidega. Veisefarm asub
hajaasutusalal ning eeldatavasti ei ole vajalik olulisel määral kasutada asulate siseseid teid ja tänavaid.
Siiski käitise ehitusprotsessiga kaasnev transpordi-koormuse tõus on eeldatavalt lühiajaline ja väike.
Järeldus: negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavasti oluline.
4.1.1.2 Mõju loomastikule ja taimestikule
Veisefarmi ehitustööde käigus loomastikule avalduv mõju pole mainimisväärne.
Taimestikule avaldub negatiivne mõju sel määral, kui palju olemasolevat taimestikku tuleb ehitus- ja
pinnasetööde käigus eemaldada. Läbiv põhimõte tööde teostamisel on taimestiku maksimaalne
säilitamine, kuid ehitiste alla jääv taimkate eemaldatakse ning ehitustööde summaarne mõju
taimestikule on negatiivne.
Veisefarmi asukohas asub toimiv laudakompleks ehk sealses asukohas puuduvad kõrgendatud
loodusliku väärtusega alad ja olulised elupaigad, mis võiks kaasa tuua olulise negatiivse mõju
taimestikule või loomastikule.
Järeldus: negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavalt
oluline.
4.1.1.3 Mõju pinnasele
Veisefarmi ehitustööde käigus eemaldatakse, paigutatakse ümber ja planeeritakse pinnast ning
asendatakse seda täitepinnasega (liiv, kruus, killustik). Pinnase omadusi ja koostist küll muudetakse,
kuid pinnasereostust töö- ja keskkonnaohutuse nõuete järgimisel pole ette näha. Kokkuvõttes
pinnasele olulist negatiivset mõju ei teki.
Järeldus: negatiivne mõju pinnasele veisefarmi laiendamisel ei ole oluline.
4.1.1.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale
Veisefarmi laiendamise alal on käesoleval ajal toimiv laudakompleks. Tegemist on tootmismaaga, kus
see väljakujunenud maastikupilti oluliselt ei muuda.
Ajutiselt võib ehitustööde vältel visuaalne olukord halveneda, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis
kaob pärast ehitustööde lõppu, seega ei oma olulist mõju.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
28/46
Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale veisefarmi
laiendamisel ei ole oluliselt negatiivne.
4.1.1.5 Mõju veekvaliteedile
Kavandatavate ehitustööde negatiivne mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile võib avalduda avariilise
kütuse- või määrdeainete lekke puhul. Tööde läbiviimisel peab rangelt järgima keskkonnaohutuse
nõudeid ohtlike ainete, sh kütuste hoidmisel ja kasutamisel ning rakendama reostuse tekkimisel
viivitamatult selle likvideerimismeetmed.
Ehitustööde käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ega pinnaveekogusse.
Järeldus: ohutusnõuete järgimisel pole olulist negatiivset mõju veekvaliteedile veisefarmi laiendamisel
ette näha.
4.1.1.6 Mõju põhjaveetasemele
Kavandatava käitise ehitustööde käigus ei võeta olulisel määral põhjavett, seetõttu puudub mõju
põhjaveetasemele.
Järeldus: negatiivne mõju põhjaveetasemele veisefarmi laiendamise puudub.
4.1.1.7 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn
Välisõhu kvaliteedile võib veisefarmi ehitustööde käigus mõju avalduda masinate ja seadmete
sisepõlemismootorite heitgaaside ning tööde teostamisel tekkiva tolmu tõttu. Lõhnaaineid
ehitustööde käigus õhku ei suunata.
Ehitusobjektil kasutatakse üksnes tehniliselt korras masinaid ja veokeid. Tolmu tekitavate tööde
teostamisel tuleb jälgida, et see ei kanduks häirival määral väljapoole ehitusobjekti piire ning vajadusel,
nt. pinnasetööde käigus rakendada kastmist.
Järeldus: tehnoloogiliste ja keskkonnaohutuse nõuete täitmisel olulist negatiivset mõju välisõhu
kvaliteedile ehitustööde ajal ei teki.
4.1.1.8 Jäätmetekke mõju
Kavandatava käitise ehitustööde läbiviimisel tekkivad ehitus- ja segaolmejäätmed kogutakse vastavalt
valla jäätmehoolduseeskirjale liigiti konteineritesse ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale
jäätmekäitlejale. Tolmu ja lendprügi tekke vältimiseks kasutatakse kaetud konteinereid.
Järeldus: jäätmekäitluse nõuete täitmisel olulist negatiivset keskkonnamõju veisefarmi laiendamisel ei
teki.
4.1.1.9 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele
Veisefarmi ehitustööde mõju müra ja vibratsiooni tasemele on seotud eelkõige ehitustegevuses
kasutatavate masinate ja seadmetega. Erinevaid ehitusmasinaid, mehhanisme ja veokeid kasutatakse
nii pinnasetööde, trasside paigalduse, üldehitustööde kui haljastustööde läbiviimisel, samuti objekti
teenindavaks transpordiks.
Veisefarmi ehitustöid öösel teostada ei kavatseta, seega pole tõenäoline kehtestatud piirtaseme
ületamine. Tööde teostamisel päevasel ajal püütakse müratasemeid minimeerida, kasutades objektil
tehniliselt korras mehhanisme ja masinaid ning vältides asjatut müra teket. Ehitusel tekkiv müra ja
vibratsioon on ajutise iseloomuga ja kaovad pärast ehitustööde lõppu.
Järeldus: lähtudes eelnevast, võib öelda, et veisefarmi laiendamine ei oma olulist negatiivset mõju
müra ja vibratsiooni tasemele.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
29/46
4.1.1.10 Mõju kliimale
Veisefarmi ehitamise etapil olulist negatiivset mõju kliimale ei teki, kuna tegevuse tulemusel ei viida
välisõhku olulises koguses kliimamuutust põhjustavaid saasteaineid.
Järeldus: mõju kliimale ei ole oluline.
4.1.1.11 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile
Kavandatava tegevuse maa-aladel ei asu kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealasid. Lähiümbruse
kultuurimälestistele ehitustegevusest eeldatavalt mõju ei avaldu.
Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile puudub.
4.1.1.12 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele
Veisefarmi ja selle vahetus läheduses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku
alad. Seega mõju eelpool nimetatud objektidele puudub.
Järeldus: otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele veisefarmi
laiendamisel puudub.
4.1.1.13 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele
Veisefarmi ehitamise käigus ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat soojus- ega ioniseerivat kiirgust.
Juhul, kui ehitustegevus toimub pimedal ajal, on vajalik kasutada ehitusala valgustamiseks
prožektoreid, millega kaasneb võimalik valgusreostus. Eeldatavasti ei ole valgusintensiivsus selline, mis
võiks avaldada olulist mõju.
Järeldus: veisefarmi laiendamine ei oma eeldatavasti olulist negatiivset keskkonnamõju valguse,
soojuse ja kiirguse tasemele.
4.1.2 Laiendatud veisefarmi käitamine
Veisefarmi käitamise puhul tekkivat keskkonnamõju kirjeldatakse järgnevalt tavapäraste
kasutustingimuste puhul.
4.1.2.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Laiendatud, kui ka mitte laiendatud, veisefarmi käitamisega võib kaasneda mõju sotsiaalsele
keskkonnale seoses:
• tekkiva müra,
• õhusaaste ja
• objekti teenindava transpordi koormusega.
Käitise tööga seotud müra ja õhusaastet käsitletakse edaspidistes peatükkides. Olemasolev
liikluskoormus veisefarmi ühendusteedel on esitatud eespool. Eeldatavalt võrreldes olemasoleva
olukorraga liikluskoormus suureneb.
Mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda lisaks mürale ja transpordikoormuse tõusule läbi välisõhu
kvaliteedi muutuse. Sotsiaalset keskkonda enim mõjutavaks teguriks on ebameeldivat lõhna omavad
saasteined. Arvestades, et kavandatav tegevus hõlmab loomakasvatust, täpsemalt ühe lauda ja ühe
sõnnikuhoidla lisandumist loomapidamiskompleksi, toimub kavandatavas piirkonnas eeldatavalt
lõhnahäiringu suurenemine. Täpsemalt on lõhna puudutavat käsitletud aruande lisas (Lisa 2).
Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega võib eeldatavalt kaasneda negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
30/46
4.1.2.2 Mõju loomastikule ja taimestikule
Veisefarmi käitamisel puudub mõju loomastikule ja taimestikule, kuna farmi laiendamise käigus ei
muudeta ega suleta loomade rändeteid, ei ohustata loomade elupaiku ega eemaldata olulisel määral
taimestikku.
Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju loomastikule ja
taimestikule.
4.1.2.3 Mõju pinnasele
Veisefarmi käitamisel kasutatakse puhastusaineid ja kütust. Pinnasele avalduv võimalik
keskkonnamõju on seotud avariide ja õnnetusjuhtumite, mitte tavapäraste toimimistingimustega ning
selle tõenäosus ja ulatus on väga väikesed. Seega oluline negatiivne mõju pinnasele veisefarmi
töötamise ajal puudub.
Veisefarm omab kaudset positiivset mõju pinnasele, kuna veisefarmi käitamisel tekib sõnnik, mida
saab kasutada põlluviljakuse tõstmisel.
Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju pinnasele ning pigem
omab kaudset positiivset mõju.
4.1.2.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale
Veisefarmi laiendamine ei too kaasa maakasutuse muutumist. Veisefarmi rajatised sobivad valitud
keskkonda, kuna tegemist on olemasoleva farmikompleksi asukohaga.
Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale eeldatavasti puudub.
4.1.2.5 Mõju veekvaliteedile
Laiendatava veisefarmi veetarbimine ja reoveekäitlus ei avalda negatiivset mõju põhja- ega pinnavee
kvaliteedile, kuna kavandatava tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid otse põhja- ega pinnavette.
Tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse.
Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine väetisena põllumajandusmaadel.
Laotamise võimalik mõju pinna- ja põhjaveele sõltub laotamisel kasutatavatest praktikatest, mis ei ole
otseselt seotud veisefarmi laiendamisega.
Järeldus: veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju veekvaliteedile.
4.1.2.6 Mõju pinnaveetasemele
Veisefarmi käitamisel ei kasutata pinnavett. Pinnveetaset võib eeldatavalt väga vähesel määral
mõjutada territooriumilt keskkonda jõudev sademevesi.
Järeldus: veisefarmi käitamise ja laiendamisega ei tohiks kaasneda olulist mõju pinnaveetasemele.
4.1.2.7 Mõju põhjaveetasemele
Veisefarmi tegevuse käigus tarbitakse põhjavett loomade jootmiseks, lautade ja lüpsiseadmete
puhastamiseks ja seal töötavate inimeste olmevajaduste rahuldamiseks. Loomade arvu kavandatav
suurendamine farmikompleksis ei põhjusta märgatavat lisakoormust põhjaveevarudele.
Järeldus: veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju põhjaveetasemele.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
31/46
4.1.2.8 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn
Mõju välisõhu kvaliteedile põhjustavad peamiselt laudad, sõnnikuhoidlad, kasutusel olev põletusseade
ja kaudselt sõnniku laotamine. Vähemal määral mõjutavad välisõhu kvaliteeti käitist teenindavate
transpordivahendite heitgaasid.
Piirkonna heiteallikate koosmõju hindamiseks teostati õhusaaste modelleerimine. Tammispea
veisefarmi ümbruses puuduvad ettevõtted, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba, seega koosmõju
teiste piirkonna ettevõtetega ei arvestatud. Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste
võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete
maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa ühegi saasteaine
puhul vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust väljaspool tootmisterritooriumit.
Eeldatavalt ei toimu halvimate saasteainete hajumistingimuste korral lõhnaühendite puhul laiendatud
farmi käitamise korral vastuvõtja juures lõhnatundide 15% piirmäära ületamist. Täpsemalt on teemat
käsitletud aruande lisas.
Järeldus: Otsene ja kaudne laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev saasteainete mõju välisõhu
kvaliteedile ei oma eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.
4.1.2.9 Jäätmetekke mõju
Veisefarmi käitamisel tekib peamiselt pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja olmejäätmeid. Tekkivad
jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba omavale isikule. Juhul, kui tekib ohtlikke jäätmeid antakse need
üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule saatekirja vastu.
Järeldus: laiendatava käitise tegevuse tulemusel tekkivate jäätmete käitlusnõuete järgimisel ei teki
olulist negatiivset keskkonnamõju.
4.1.2.10 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele
Peamine müraliik veisearmi käitamisega seoses on transpordimüra, oluline olme- või tööstusmüra
piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormusest on juttu ptk 2.7. Arvestada võib
suhteliselt madala koormuse ja müratasemega, mis oluliselt ei suurene ka farmi laiendamisel.
Järeldus: veisefarmi käitamine ja selle laiendamine ei põhjusta müra ja vibratsiooni teket ulatuses, mis
võiks põhjustada häiringuid ümbruskonnas.
4.1.2.11 Mõju kliimale
Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitega
(eelkõige metaan, dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid) välisõhku. Lähtudes kliimamuutuste
mastaapsusest ning üksiku farmi suhteliselt väiksest panusest kliimamuutustele, võib eeldada, et
kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale.
Järeldus: veisefarmi käitamine koos laiendamisega ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju kliimale.
4.1.2.12 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile
Kavandatava tegevuse maa-aladel kultuurimälestis ega muinsuskaitsealasid ei asu. Lähiümbruse
kultuurimälestistele eeldatavalt mõju ei avaldu.
Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile eeldatavalt puudub.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
32/46
4.1.2.13 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele
Laiendatava veisefarmi asukohas ja selle otseses ümbruses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning
Natura 2000 võrgustiku alad. Lähimatele looduskaitsealustele objektidele eeldatavalt otsest mõju
veisefarmi tööst ei avaldu.
Järeldus: otsene mõju eelpool nimetatud objektidele puudub.
4.1.2.14 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele
Kavandatava ja toimiva farmi tegevuse tulemusel ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat ioniseerivat
kiirgust.
Veisefarmi territoorium on pimedal ajal valgustatud ning seetõttu eraldub keskkonda valgust. Tegevus
toimub olemasoleval tööstusrajatistega alal, tegu pole loodusliku alaga ning ka lähimad elamud jäävad
paarisaja meetri kaugusele. Seega olulist mõju valguse tasemele veisefarmi käitamise ja selle
laiendamisega ei kaasne.
Järeldus: veisefarmi käitamine ja selle laiendamine ei oma mõju kiirguse tasemele ning ei oma
eeldatavasti olulist negatiivset mõju soojuse ja kiirguse tasemele.
4.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest,
sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest
mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest
4.2.1 Veisefarmi laiendamine
Farmi laiendamisega kaasnev mõju on ruumiliselt piiritletud peamiselt tegevuse asukohaga ning
tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport.
Farmi laiendamisega kaasnev mõju algab ehitutegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende
lõpetamist. Tegevus toimub päevasel ajal tööpäevadel. Erandjuhul tööde teostamisel öösel või
puhkepäevadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke.
Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teistest samas piirkonnas toimuvatest
samalaadsetest tegevustest tingitud mõjuga. Selliste tegevuste koosmõju ei ületa tõenäoliselt
piirväärtusi ega põhjusta pikaajalisi häiringuid lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele.
Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise ehitamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks
jäätmeteke, müra, pinnase ja taimestiku eemaldamine, ajutised häiringud sotsiaalsele keskkonnale
jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra
võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on
nende esinemise tõenäosus väike.
Käitise ehitamisega kaasnevad ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju.
4.2.2 Laiendatud veisefarmi käitamine
Laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud käitise
asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport.
Laiendatud veisefarmi kasutamisega kaasnev mõju algab selle alustamisega ja lõppeb selle
sulgemisega; tavapärane käitamine toimub ööpäevaringselt nii töö- kui puhkepäevadel 24 tundi
ööpäevas, 365 päeva aastas. Hooldus- ja remonditöid viiakse läbi vastavalt vajadusele.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
33/46
Veisefarmi paiksetest heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainetest on kirjutatud lisades (Lisa 1,
Lisa 2). Eeldatavalt ei toimu piirkonna saastetasemes olulisi negatiivseid muutusi seoses laiendatud
veisefarmi heiteallikate käitamisega.
Müratasemed jäävad eeldatavasti allapoole kehtestatud piirväärtusi.
Käitise teenindamiseks tooraine ja tootmisjäägi vedudega seotud transpordikoormuse kasv on
olemasoleva liikluskoormusega võrreldes suurem.
Farmi käitamisega ei kaasne eeldatavasti olulist kumulatiivset mõju.
Käitise kasutamine ei põhjusta piiriülest mõju.
Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise kasutamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks
müra, saasteainete viimine välisõhku, teenindavast transpordist tulenev häiring jne. Avariiolukordades
esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Ohutusnõuete
järgimisel ja leevendavate meetmete rakendamisel on nende esinemise tõenäosus väike.
4.3 Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega
Tammispea veisefarmi mõjualasse ei jää teisi ettevõtteid, millele oleks väljastatud keskkonnaluba ning
mille tegevuste vahel võiks tekkida koosmõju.
4.4 Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks
Tammispea veisefarmi laiendamisel läbiviidavate tööde käigus tuleb negatiivsete keskkonnamõjude
vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:
olemasoleva taimestiku, eriti kõrghaljastuse säilitamine võimalikult suures mahus;
eemaldatava pinnase nõuetekohane hoiustamine ja taaskasutamine pinnase planeerimiseks
ja haljastustöödeks;
jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga
käitlejale;
kütuse ja kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;
vajalike mehhanismide ja masinate võimalikult efektiivne kasutamine, vältides liigse müra- ja
õhusaaste teket;
lammutus- ja ehitusmaterjalide ning ehitusjäätmete hoidmine viisil, mis väldiks ümbruskonna
prügistumist;
töötamine ainult argipäevadel, tööajal;
õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine.
Laiendatud veisefarmi käitamisel tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele
võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:
tehniliste ja keskkonnanõuete järgimine käitise töötamisel;
käesolevas aruandes kirjeldatud käitise negatiivset keskkonnamõju leevendavate meetmete
tõhus ja tulemuslik rakendamine;
käitist teenindavate sõidukite tehnilise korrasoleku tagamine ning nende liikumise
planeerimine müra- ja välisõhu saaste vähendamiseks;
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
34/46
jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga
käitlejale;
puhtuse jälgimine lautades;
sõnniku õigeaegne eemaldamine lautadest;
sõnniku väljaveil ilmastikutingimuste jälgimine;
seadmete profülaktiline hooldus.
kasutatavate kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;
õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine;
koostöö kohaliku omavalitsuse ja muude huvirühmadega mõju vähendamiseks sotsiaalsele
keskkonnale.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
5 KOKKUVÕTE
Käesoleva keskkonnamõju eelhindamise eesmärgiks on koondada teave Osaühing ÕITSENG
Tammispea veisefarmi laiendamiseks vajaliku ehitamise ja laiendatud farmi käitamise puhul
kaasnevast keskkonnamõjust ja selle leevendamise võimalustest.
Iga sellise aruandega kaasneb teatud määramatus andmete puudumise ja nende interpreteerimise
tõttu. Seetõttu on lähtutud halvimast võimalikust olukorrast ja ettevaatusprintsiibist, mida tuleks
rakendada ka kavandatud tegevuse teostamisel.
Peamised negatiivsed keskkonnamõjud, mis võivad veisefarmi laiendamisel ja käitamisel esineda, on
järgmised:
ehitamisel tekkivad jäätmed ja nende käitlemine;
ehitamisel kasutatavate transpordivahendite ja mehhanismide tekitatav müra ja saasteainete
heide õhku;
käitise käitamisel kasutatavate sõidukite tekitatav müra ja saasteainete heide õhku;
lautade käitamisega kaasnev heide välisõhku;
sõnnikuhoidlate käitamisega kaasnev heide välisõhku;
kütuse põletamisega kaasnev heide välisõhku;
veekasutus.
Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud
siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid
maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool
tootmisterritooriumi. Samuti leiti, et lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15%
aasta lõhnatundidest.
Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti
vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis ning planeeritav veevõtt ei mõjuta seda oluliselt.
Eelpooltoodu põhjal tuleb järeldada, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta
eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu ületamist.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
LISAD
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
37/46
Lisa 1. Saasteainete heide välisõhku
Loomade elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika
Tammispea veisefarmi planeeritakse juurde rajada noorloomalaut 394 kohaga ning
vedelsõnnikuhoidla. Lisaks on Tammispea veisefarmis veel kaks lauta ja üks küünlaut ning kaks
olemasolevat vedelsõnnikuhoidlat ja tahesõnnikuhoidla. Täpsemad andmed olemasoleva Tammispea
veisefarmi kohta on leitavad ettevõtte kehtivast kompleksloast nr KKL/300799.
Saasteainete heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses esitatud eriheitel põhinevat
metoodikat kasutades (määrus nr 66).
Kuna lautadest ja sõnnikuhoidlatest eralduvatele saasteainetele (NH3, CH4 ja N2O) pole kehtestatud
piirväärtusi, siis nende saasteainete heitkoguseid KSH eelhinnangu raames eraldi välja tooma ei
hakatud.
Saasteained põletusprotsessidest
Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri
kinnitatud metoodikat (määrus nr 59).
CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud määramismetoodika
(määrus nr 86).
Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9
esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qr i
järgmiselt:
B1 = B × Qr i, GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qr i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest.
Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10 -6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Kui käesoleva määruse lisades ei ole kehtestatud vääveldioksiidi eriheidet, arvutatakse vääveldioksiidi
heide kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:
MSO2 = 0,02 × B × Sr × (1–η), t, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent;
η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline
hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral.
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest;
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
38/46
2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme
nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10 -3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).
Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus MpSO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse
väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:
MpSO2 = 20 × P × Sr × (1–η) / Qr i, g/s, kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent;
η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline
hulk;
Qr i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.
Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule.
Kütusekulu arvutati ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades:
B1= B * Qr i * n, kus
B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ;
B – kütusekulu, kg;
Qr i – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;
n – suhtarv.
Kütuse oksüdatsioonitegur on (Kc) on 1.
Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutati tegelik
süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10 -3 * B1 * qc * Kc, kus
B1 – kütusekulu, TJ;
qc – süsiniku eriheide, tC/TJ;
Kc – oksüdatsioonitegur.
Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutati gigagrammides (GgCO2),
kasutades järgmist valemit:
Mco2 = Mc * 3,664, kus
Mc – süsinikuheide, GgC.
Arvutusnäide põletusseadme puhul on toodud järgnevalt:
Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ):
B1 = 3 × 43 = 129 GJ
Leiti i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest. Näiteks lämmastikdioksiidi eriheide
(qi) diiselkütuse kasutamisel on 111 g/GJ.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
39/46
Arvutati saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) heide Mi:
Mi = 10-6 × 129 × 111 = 0,014 t
Vääveldioksiidi heide leiti järgmiselt:
MSO2 = 0,02 × 3 × 0,001 = 0,00006 t
Saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
Mpi = 10-3 × 0,035 × 111 = 0,004 g/s
Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
MpSO2 = 20 × 0,035 × 0,001 / 43 = 0,00002 g/s
Süsinikdioksiidi heitkogused:
B1= 3000 * 43 = 129000 TJ
Süsiniku eriheide (qc) diiselkütuse puhul on 20,2 tC/TJ.
Mc = 10 -3 * 129000 * 20,2 * 1 = 2606 GgC
Mco2 = 2606 * 3,664 = 9548 kg/a
MCO2, (t/a) = 9,548
Järgnevalt on toodud põletusseadmest lähtuvate saasteainete heitkogused (Tabel 3).
Tabel 3.Saasteainete heitkogused põletusseadmest
Nr plaanil või kaardil K1
Nimisoojusvõimsus: 0,035 MW
Kasutegur 0,9
Kütus: Diislikütus
Katla tüüp Põleti
Püüdeseade -
Väävli sisaldus: 0,001 %
Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg
Aastane kogus: 3 tonni
Saasteaine Eriheide q, g/GJ; tahm - %
PM2,5-st Hetkeline
heitkogus, g/s Aastane
heitkogus, t/a
Lämmastikdioksiid 111 0,004 0,014
Süsinikoksiid 42 0,001 0,005
Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan) 5 0,0002 0,0006
Vääveldioksiid - 0,00002 0,00006
Osakesed 40 0,001 0,005
Peenosakesed 6 0,0002 0,0008
Eriti peened osakesed 6 0,0002 0,0008
Süsinikdioksiid 20,2 - 9,548
Raskmetallid ja POSid: q, mg/GJ mg/s kg/a
Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0,1 0,000004 0,00001
Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks
0,3 0,00001 0,00004
Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 10 0,0004 0,001
Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks
6 0,0002 0,0008
Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 5 0,0002 0,0006
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
40/46
Nr plaanil või kaardil K1
Nimisoojusvõimsus: 0,035 MW
Kasutegur 0,9
Kütus: Diislikütus
Katla tüüp Põleti
Püüdeseade -
Väävli sisaldus: 0,001 %
Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg
Aastane kogus: 3 tonni
Saasteaine Eriheide q, g/GJ; tahm - %
PM2,5-st Hetkeline
heitkogus, g/s Aastane
heitkogus, t/a
Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks
44,5 0,002 0,006
Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 20 0,0007 0,003
Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 200 0,007 0,026
Hajumisarvutused
Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid
käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut
omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Hajumisarvutuse
piirkonnaks on arvestatud piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele,
kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast.
Tammispea veisefarmi eeldatavasse mõjualasse ei jää käitisi, millele oleks väljastatud keskkonnaluba,
mida saaks koosmõjusse kaasata. Seega saasteainete hajumisarvutustesse kaasatakse vaid Tammispea
veisefarmi heiteallikatest pärinev heide.
Teadmaks, kas ettevõtte toimimine maksimaalsel tootmisvõimsusel põhjustaks saasteainete osas
probleeme välisõhu kvaliteedile, viidi läbi saasteainete hajumisarvutused, mille tulemused on toodud
järgmises tabelis (Tabel 4).
Tabel 4. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju
Heiteallika number plaanil
Saasteaine
CAS nr Nimetus Summaarne
hetkeline heitkogus, g/s
Õhu kvaliteedi taseme
piirväärtus (ÕPV) - μg/m³
Välisõhu maksimaalne
arvutuslik saastatuse tase ΣCm μg/m³
Suhe Cm / ÕPV
K1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,004 1h 200 2,54 0,01
1a 40 0,03 0,00
K1 630-08-0 Süsinikoksiid 0,001 8h 10000 0,28 0,00
K1 NMVOC Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan)
0,0002 1h 5000 0,13 0,00
24h 2000 0,04 0,00
K1 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,00002 1h 350 0,01 0,00
24h 125 0,004 0,00
K1 PM10 Peened osakesed 0,0002 24h 50 0,04 0,00
1a 40 0,001 0,00
K1 PM2,5 Eriti peened osakesed 0,0002 1a 25 0,001 0,00
Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise
kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
41/46
on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi
muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta
määrus). Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav
keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on
võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni
libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete
hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr
75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi
piir- või sihtväärtust.
Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme
hindamiseks on kasutatud hajumisarvutusprogrammi AirViro. Arvutamiseks valitud meteoaastateks on
2018. – 2020. a. Kasutatud meteoroloogiliste parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus,
temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunkti
asukohaks on Aseri meteojaam. Antud piirkonnas on valitsevaks edela tuuled, mille iseloomustamiseks
on järgmisel joonisel esitatud tuulteroos (Joonis 6).
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
42/46
Joonis 6. Tuulteroos 2016.-2018. Aseri meteojaama andmete põhjal
Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa halvimate
tingimuste juures maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool
territooriumi. Seega selgus, et ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju
tulemusena heiteallikatest väljutatavate saasteainete vahel ei teki olulist koosmõju. Kuna ettevõtte
kõiki tootmisprotsessi osasid jälgitakse pidevalt automaatselt ja visuaalselt, siis on olulised heiteallikad
ja saasteainete teke kontrollitud. Väikeses mahus kontrollimatu ja hajusa saasteainete heide ei ole
täiesti välistatud, näiteks avariide puhul, kuid sellise heite mõju on ebaoluline.
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
43/46
Lisa 2. Lõhnaaine esinemise hindamine
Lõhnaaine esinemise hindamine on teostatud vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 81
„Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed”.
Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta
lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu
aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et
üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn
esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks.
Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga, aga see võetakse eelduseks
lõhnaaine esinemissageduse hindamisel.
Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus,
mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna
tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50% lõhnaekspertidest.
Lõhnaaine heitkogus
Lõhnaaine hetkeline heitkogus laiendatavast Tammispea veisefarmist leiti arvutuslikul teel.
Lautade puhul arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:
Q = qi × LÜ × k, kus
Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine
esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas
ning mis on piimalehmade puhul 29 OU/LÜ/s, mullikate puhul 11 OU/LÜ/s ja vasikate puhul 10 OU/LÜ/s;
LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi
sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks on
piimalehmade puhul 1, lehmvasikate puhul 0,14 ja lehmmullikate puhul 0,49;
k – karjatamiskoefitsent.
Arvutusnäide S1 puhul:
Q = 379 x 29 x 1 = 10991 ouE/s
Ülejäänud lautade lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 5).
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
44/46
Tabel 5. Lõhnaaine heitkogus lautade kaupa laiendatavas Tammispea veisefarmis
Nr plaanil
Toodangu rühm Pidamisviis Aasta- loom, arv
Karjatamis- päevi, tk
(24h)
Karja- tamis-
koefitsient
Eriheide, ouE/LÜ/s
Loom- ühik, LÜ
Heit- kogus, ouE/s
S1 Piimalehmad (9000kg)
Vabapidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, vähene allapanu
379 0 1,00 29 1 10991,00
S2 Piimalehmad (9000kg)
Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu
55 140 0,62 29 1 983,22
S2 Lehmmullikad Vabapidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, vähene allapanu
140 140 0,62 11 0,49 465,16
S2 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 9 0 1,00 10 0,14 12,60
S2 Piimalehmad (9000kg)
Lõaspidamine, kraapkonveierid, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, rohke allapanu (avatud süsteem)
14 0 1,00 29 1 406,00
S2 Piimalehmad (9000kg)
Vabapidamine, sügavallapanu 12 0 1,00 29 1 348,00
S3 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 50 140 0,62 10 0,14 43,15
S3 Lehmmullikad Vabapidamine, sügavallapanu 40 140 0,62 11 0,49 132,90
S4 Lehmmullikad Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu
394 140 0,62 11 0,49 1309,11
Kokku 1093 14691,14
Sõnnikuhoidlate korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:
Q = qi × S, kus
Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri määruses nr 81 „Lõhnaaine esinemise
hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas;
S – pindallika pindala (m²).
Kuna sõnnikuhoidlate puhul pole eelpool mainitud määruses eriheidet toodud, siis lõhna hindamiseks
kasutati Saksamaal kasutatavaid eriheiteid39, mis veiste vedel- ja tahesõnniku puhul on 3 OU/s/m2.
Kuna sõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku koorikuga ning vajadusel ka põhuga, siis on arvestatud, et
hoidlatest lendub välisõhku 80% vähem lõhnaaineid.40
Arvutusnäide H1 puhul:
Q = 3 × 1385,44 × 0,2 = 831,27 OU/s
39 VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
40 VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
45/46
Ülejäänud hoidlate lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 6).
Tabel 6. Lõhnaaine heitkogus hoidlate kaupa laiendatavas Tammispea veisefarmis
Nr plaanil või kaardil
Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis Hoidla
pindala, m2 Eriheide, ouE/s-m2
Heitkogus, ouE/s
H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
Kaetud loodusliku kooriku, vajadusel põhuga
1385,44 0,6 831,27
H2 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
Kaetud loodusliku kooriku, vajadusel põhuga
995,38 0,6 597,23
H3 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik Kaetud 190,00 3 570,00
H8 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
Kaetud loodusliku kooriku, vajadusel põhuga
962,11 0,6 577,27
Kokku 2575,77
Lõhnaaine hajumisarvutused
Piirkonnas lõhnaainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2020. a vaatlusandmeid Aseri
ilmajaamast. Kasutatud meteoroloogilisteks parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus,
temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm ja niiskus.
Üheks lõhnatunniks arvestati tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist.
Lõhnaaine hajumisarvutus maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on
teostatud arvutiprogrammiga, milleks on Airviro. Hajumisarvutuse modelleerimisvõrgustiku ruudu
suuruseks võeti 50 × 50 m ning maa-ala suuruseks 2 x 2 km.
Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus.
Leiti, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures on lõhnatundide esinemine 99,8%, kuid lõhnaaine
esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15% aasta lõhnatundidest. Joonis lõhnatundide
esinemise sageduse tõenäosuse kohta on esitatud allpool (Joonis 7).
Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang
Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021
46/46
Joonis 7.Lõhnaaine esinemine laiendatud Tammispea veisefarmi ümbruses
HALJALA VALLAVALITSUS
______________________________________________________________________________________________
Mere tn 6, Võsu alevik
45501 Lääne-Virumaa
Registrikood 75013144
Telefon:+372 325 8630
+372 5106244
E-post: [email protected]
Internet: www.haljala.ee
Arvelduskonto EE291010502009480009
SEB Pank
Arvelduskonto EE492200221011363010
Swedbank
Vastavalt nimekirjale
Meie: 28.03.2022 nr 7-1/20-42
Haljala vallas Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu avalikust
väljapanekust teavitamine
Haljala Vallavalitsus annab vastavalt planeerimisseaduse § 87 lõikele 5 teada, et Essu küla Visuoja
(katastritunnusega 19003:002:0028) ja Madismäe (katastritunnusega 19003:002:0011) maaüksuste
detailplaneering “Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering” (edaspidi
detailplaneering, koostatud OÜ Projekteerimiskeskuse poolt, töö nr 205/1119) avalik väljapanek
toimub 11.04.2022 kuni 11.05.2022 Haljala vallamajas ja Võsu teenuskeskuses
lahtiolekuaegadel, avalik arutelu toimub juhul kui avaliku väljapaneku ajal esitatakse kirjalikke
arvamusi.
Detailplaneering võeti vastu Haljala Vallavolikogu 22.03.2022 otsusega nr 40. Planeeringuala
suurus on ca 11,7 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata kinnistutele hoonestusala ning
ehitusõigus noorkarjalauda (ca 2770 m²) ja lägahoidla (ca 1000 m²) ehitamiseks, heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine.
Detailplaneering sisaldab Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestatud Haljala
valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, milles soovitakse vähendada Haljala
valla üldplaneeringuga kehtestatud loomapidamishoone kuja (700 m) Visuoja ja Madismäe
maaüksustel. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit
(noorkarjalauda hoonestusalast), Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210
meetrit. Haljala Vallavolikogu 22.03.2022 otsusega nr 39 jäeti Essu küla Visuoja ja Madismäe
maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, sest
eelhinnangust järeldus, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta eeldatavalt olulise
keskkonnahäiringu ületamist.
Detailplaneeringu kohta saab avaliku väljapaneku jooksul esitada kirjalikud ettepanekud,
vastuväited ja küsimused e-posti aadressil [email protected] või postiaadressil Rakvere mnt 3,
Haljala alevik, 45301 Lääne-Virumaa.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab Haljala
Vallavalitsus oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja
koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku (ja arutelu) järgselt esitatakse detailplaneering valdkonna
eest vastutavale ministrile heakskiitmiseks ning ministri poolt heakskiidetud detailplaneeringu
kehtestab kohalik omavalitsus volikogu otsusega.
______________________________________________________________________________________________
Mere tn 6, Võsu alevik
45501 Lääne-Virumaa
Registrikood 75013144
Telefon:+372 325 8630
+372 5106244
E-post: [email protected]
Internet: www.haljala.ee
Arvelduskonto EE291010502009480009
SEB Pank
Arvelduskonto EE492200221011363010
Swedbank
Lugupidamisega
Merje Verhovitš
planeerimisspetsialist
+372 505 1127
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Otsus | 10.07.2025 | 1 | 7.2-2/25/845-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Haljala Vallavalitsus |
Lääne-Virumaa Haljala vald Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks | 12.06.2025 | 29 | 7.2-2/25/845-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Haljala Vallavalitsus |
Otsus | 11.01.2023 | 912 | 7.2-2/23/845-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Haljala Vallavalitsus |
Lääne-Virumaa Haljala vald Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering | 11.01.2023 | 912 | 7.2-2/23/845-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Haljala Vallavalitsus |
Lääne-Virumaa Haljala vald Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu avalik arutelu | 17.05.2022 | 1151 | 7.2-2/22/6628-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Haljala Vallavalitsus |