Vastus




Kaitseministeeriumile Tõstamaal 18.04.2025.a.
Sakala 1
15094 Tallinn
Lgp. Indrek Sirp
Teema: Seisukoht kaitsetööstuspargi kavandamise kohta Pärnu linna aladele


Tänan võimaluse eest osaleda kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis.

Olen kohaliku kogukonna liige ja tegutsen loodusravitsejana, korjates Chaga seent ( Wikipedia Inonotus obliquus) Pärnu linna haldusterritooriumil asuvates metsades, sealhulgas Pärnu 1 ja Pärnu 2 eelplaneeringualadel. Olen leidnud ja valmistanud ravileotist nii kase- kui ka lepapuult korjatud Chagast. Suurim seni leitud seen kaalus üle 14 kg ja kasvas üle 100 aasta vanusel kasel. Teoreetiliselt võiks samalt puult kuue aasta pärast uue seene korjata. Teadaolevalt on see üks suurimaid Eestis leitud isendeid.

Pärnu 2 ala on kaetud 97% ulatuses metsaga, mis on säilinud peamiselt ürgmetsana alates vähemalt 1839. aastast, nagu näitavad ajaloolised kaardid. See ala on oluline elupaik mitmetele kaitsealustele liikidele. Lisaks haruldastele ravimtaimedele ,millel on erakordsed ravivõimed mitte üksnes Eesti, vaid kogu maailma mõõtes.Tegu on vanade loodusmetsadega (Looduskaitsedirektiivi 9010 *12) , milline elupaigatüüp tuleks säilitada ja välistada raadamist sellel maa alal ning 60 meetri ulatuses selle ümber. Ehk loodushoiu seisukohalt alaga, kuhu ei tohiks tööstusparki rajada.

Pärnu 1 alal on metsamaa osakaal 51%, millest alla 10% on säilinud ürgmetsana. Kuigi see ala on vähem looduslikult tundlik kui Pärnu 2, jääb ka sinna siiski müra reostusala piiresse 15 kaitsealuse linnuliigi pesitsusala, sealhulgas, mitmed merikotka (Haiaeetus lbicilla) pesitsusalad, must-toonekure (Ciconia nigra) Pesa nr. KLO 9128701 ning väike-konnakotkale (Clanga pomarina) kuuluv pesapaik. Need liigid on rahvusvaheliselt kaitstud ning nende elupaikade säilitamine on ülioluline. Kahjuks jäävad pesad mõlema eelplaneeringu alad mürareostuse piirkonda. Musta toonekure pesa kaugus Pärnu 1 eelplaneeringukeskmest jääks umbes 5,5 km. Pärnu 2 keskmest umbes 4,5km. Samuti on mõlemad maad rohetuumalad. Kus raadamine ei ole soovitatav.
Seetõttu ei toeta ma ka Pärnu 1 ala arendamist kaitsetööstuspargi rajamiseks..

Soovitan kaaluda alternatiivseid asukohti, nagu mahajäetud kaevandused või endised Nõukogude-aegsed raketibaasid, mis ei ohustaks väärtuslikke looduskooslusi ega kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti võiks arutada nende piirkondade vana maa-aluse taristu restaureerimist ja kasutusele võttu.

Loodan, et minu seisukohti arvestatakse edasistes planeeringuprotsessides ning et leitakse lahendus, mis tagab nii riigi kaitsevõimekuse arendamise kui ka loodusväärtuste säilimise.

Lugupidamisega,
Jevgeni Kampus
Tel.56560250

Tere! Tallinnas. 9.07.2025.a.
Lisan oma kirjale uuesti kaardi, millele tuginedes väidan kaitsealuste lindude pesakohtadele.
Jään ikkagi arvamuse juurde, et Pärnu, kui tuntud kuurortlinn ei ole tööstuspargile õige koht .
.
Administratiivüksusena on planeeritud metsatukk ju Pärnu linn.
Tuleks ikkagi kaaluda olemasolevaid maaaluseid taristuid. Võibolla mitte endiseid NL aegseid raketibaase, sest suure tõenäosusega on need vanadel NL kaartidel ära märgitud ja seega kergesti tabatavad.
Kaugus Venemaa piirist ei ole, arvestades Eestimaa väiksust, oluline ja samas neutraalveed, kus vabalt kahtlased laevad saavad liikuda on Pärnule lähemal.
Lugupidamisega

Jevgeni Kampus
P.S. Konkreetsemast ideest võiks rääkida mitteavalikus vormis.