Kaitseministeerium
Sakala 1, 15094 Tallinn
[email protected]
MTÜ Roheline Pärnumaa
Sääse 1-2, 80012 Pärnu
[email protected]
Päästame Eesti Metsad MTÜ
Jürtsi, Tammiku küla, 46329 Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa
[email protected]
9.07.2025
Lugupeetud Kaitseministeerium
MTÜ-d Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad kinnitavad, et jäävad kõikide oma varem esitatud seisukohtade juurde.
Kordame, et tegelike keskkonnamõjude välja selgitamiseks tuleb läbi viia reaalsed elustiku uuringud eelvalikualadel, mida ei ole kahjuks tehtud. Andmebaasides olevate andmete põhjal jäävad paljud loodusväärtused avastamata ja arvestamata.
Konkreetselt ka Pärnu alade kohta on andmebaasides vaid üksikud juhuvaatluse andmed, alad on tegelikult läbi uurimata, näiteks on tegemist rohevõrgustiku (RV) tuumalaga jne.
Tehtud KSH mõjuhinnang tugineb vaid üksikutele andmetele, sest andmed puuduvad, on välja uurimata loodusuväärtuste eksperdi sõnul (avaldame nime Kaitseministeeriumi huvi korral). Oleme olukorras, kus mõjuhindaja teeb optimistliku järelduse, et tööstuse rajamist takistavaid loodusväärtusi kahjustavaid mõjusid ala(de)l pole ehk lubatakse justkui seaduslikult hävitada olulised loodusväärtused, mida ei võeta arvesse, sest neid ei selgitata välja. Samas on küll teada Pärnu alal olev kaitsealune Männiku jõgi, mida ohustab mürgiste jäätmete maasse immutamise suund. Lubatakse küll, et kõik reostusohud võetakse arvesse selliselt, et mingit reostust ei teki, kuid pole selgitatud, kuidas seda plaanitakse teha.
Samamoodi ei ole põhjendatud, et mitmest eelvalikualast on valitud Pärnu ala, kuigi Pärnu puhul on isegi väheste andete põhjal tehtud mõjuhindamisel järeldus, et Pärnu on viimases järjekorras "sobiv" tööstusmaaks.
Juhime tähelepanu, et KSH mõjude hindamine on pinnapealne. Mõned näited:
“KSH on praegu vormitäide, mis on teatud juhtudel lihtsalt vajalik arendaja (sh KOV) soovitud lahenduse korrektseks vormistamiseks. KSH-st tingitud muudatused DP/ÜP-sse on kosmeetilised, mis enamasti ei muuda arendaja poolt soositud lahendust.” (https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-07/Esitlus%20Keskkonnam%C3%B5ju%20hindamise%20uuring%202019.pdf)
Riigikohtu lahendis on öeldud (RKHKo 18.12.2024, 3-21-1658, p 31, https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-21-1658/35): “Haldusorgan ei või asjaolude kindlakstegemisel ja hindamisel lähtuda KSH järeldustest pimesi, arvestamata menetlusosalise esitatud väiteid ja andmeid. Haldusorgan peab veenduma, et olulised asjaolud on tegelikult välja selgitatud, ning koguma vajaduse korral lisatõendeid, kui ilmneb põhjendatud kahtlus, et KSH järeldus võib olla ennatlik või ekslik (HMS § 6, PlanS §-d 8, 10, 11 ja 12, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-d 8-11). Lisaks märgib kolleegium, et rohevõrgustiku senine toimimine ei kinnita jätkuvat toimimist tulevikus, kui metsa peaks raiutama maksimaalses võimalikus mahus või aladel, mis on tundlikud rohevõrgustiku seisukohast.”
KSH-d koostavad eksperdid (andmete töötlemise eksperdid) ei ole looduseksperdid ja ei oska tavaliselt ise läbi viia taimestiku ja elustiku vaatlusi, uuringuid (välitööd). Kui andmed puuduvad, sest enamus alasid on läbi uurimata, on KSH hinnang oluliste loodusväärtustega mitte arvestav, ehk väärtused jäävad tähelepanuta, sest andmebaasides andmete puudumise tõttu tehakse järeldus, et väärtusi pole. Andmebaasides mitte kajastuvad loodusväärtused tohib sel juhul justkui seaduslikult arendusi, tööstust lubavate KSH järelduste tõttu hävitada.
MTÜ-d kordavad, et kaitsetööstuspargi (KTP) alaks tuleb valida kõige vähem loodust kahjustav piirkond ehk juba rikutud loodusega alad ja
MTÜ-d taunivad Pärnu valimist eelvalikualade KTP alaks.
Lugupidamisega
(Allkirjastatud digitaalselt)
Riina Georg
MTÜ Roheline Pärnumaa seaduslik esindaja
Farištamo Eller
Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja