Eelnõu kooskõlastamiseks

1

EELNÕU

Juuli 2025

Rahandusminister

MÄÄRUS

Rahandusministri 19. detsembri 2015. a

määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile

esitatavate krediidiandja või -vahendaja

ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja

filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika

ja esitamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 57 lõike 5 ja riikliku statistika

seaduse § 301 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruses nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate

krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete

vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hoiu-laenuühistu bilansile ja kasumiaruandele ning nende esitamisele kohaldatakse Eesti

Panga presidendi 27. juuni 2022. a määruses nr 5 „Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete

koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord“ sätestatut ning bilanss ja

kasumiaruanne esitatakse Finantsinspektsioonile Eesti Panga kaudu.“;

2) lisade 9 „Eestis väljastatud muude laenude käivete aruanne“ ja 10 „Eestis väljastatud muude

laenude jääkide aruanne“ alapunkt 4.5 „Majandussektori identifikaatorid“ sõnastatakse

järgmiselt:

„4.5. Majandussektori identifikaatorid

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A

Mäetööstus B

Töötlev tööstus C

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E

Ehitus F

Hulgi- ja jaekaubandus G

Veondus ja laondus H

Majutus ja toitlustus I

Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine J

Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid,

andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus K

Finants- ja kindlustustegevus L

Kinnisvaraalane tegevus M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus N

Haldus- ja abitegevused O

2

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P

Haridus Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R

Kunst, sport ja vaba aeg S

Muud teenindavad tegevused T

Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning kodumajapidamiste

oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja

teenuste osutamine U

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus V

Määramata X

Siin näidatakse kliendi tegevusala justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

(EMTAK)“ alusel lähtudes kliendi põhitegevusalast, mitte finantseeritavast laenuprojektist.

Füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) antud ettevõtluslaenu majandussektor märgitakse FIE

põhitegevusala järgi.

Majandussektorit „Määramata“ kasutatakse, kui tegemist on aruande valdkonda kuuluva

kodumajapidamisele antud laenuga või kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise

majandussektori alla.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministri 9. detsembri 2015. a

määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile

esitatavate krediidiandja või -vahendaja

ning välisriigi krediidiandja või -

vahendaja filiaali aruannete vormid,

koostamise metoodika ja esitamise kord“

muutmise eelnõumääruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks arvamuse

avaldamiseks

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri 19. detsembri 2015.

aasta määruse nr 50 ,,Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning

välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja

esitamise kord“ muutmise eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume eelnõu kooskõlastada või arvamust avaldada 15 tööpäeva jooksul kirja

kättesaamisest alates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Meie 11.07.2025 nr 1.1-10.1/3251-1

2

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

/*Lisaadressaadid:

Eesti Pank

Finantsinspektsioon

FinanceEstonia MTÜ

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Liisingühingute Liit MTÜ

Eesti Krediidihaldusfirmade Liit MTÜ

Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ

Anastasia Nõmmik 5854 5096

[email protected]

1

SELETUSKIRI

Juuli 2025

„Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määrusesse nr 50 „Finantsinspektsioonile

esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja

filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ muutmine” eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse määrust, mis on kehtestatud krediiandjate ja -vahendajate seaduse

(edaspidi KAVS) § 57 lõike 5 alusel. Määrus reguleerib Finantsinspektsioonile esitatavate

krediidiandja ja krediidivahendaja järelevalveliste andmete esitamist, eesmärgiga ajakohastada

hoiu-laenuühistute suhtes kehtestatud teabe esitamise nõudeid ning tagada kooskõla Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatori uue versiooniga EMTAK 2025.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud Eesti Panga finantssektori statistika allosakonna ökonomist-statistik

Kristel Vilgats ([email protected]), Finantsinspektsiooni aruandluse ja teabe

osakonna finantsarvestuse spetsialist Karin Pani ([email protected]) ja Rahandusministeeriumi

finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Anastasia Nõmmik ([email protected]).

Eelnõud on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja

Heleri Piip ([email protected], 5303 2849). Eelnõu juriidilist kvaliteeti ja seletuskirja

kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht

Virge Aasa ([email protected], 5885 1493).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse rahandusministri 9. detsembri 2015. a määrust nr 50

„Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja

või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ (RT I,

06.07.2022, 2) (edaspidi ka määrus).

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Taust

Määrus kehtestati 2016. aastal peale seda, kui võeti vastu KAVS ning allutati krediidiandjad ja

-vahendajad Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning kaasnes vajadust saada seaduse

subjektidelt andmeid nende tegevuse kohta. Määruse § 2 lõikega 1 on sätestatud aruannete

nimekiri, mida krediidiandja peab esitama Finantsinspektsioonile, ning § 21 lõikega 1 aruanded,

mis tuleb esitada Eesti Pangale. Kokkuvõtvalt kajastatakse aruannetes teavet krediidiandja

bilansi, kasumi, väljastatud laenude ja loovutatud nõuete ning laenujääkide kohta. Esitatud

andmete põhjal koostab Eesti Pank finantssektori statistikat, viib läbi makromajanduslikke ja

2

finantssektori analüüse ning kasutab saadud teavet finantsstabiilsuse hindamiseks ja selleks

vajalike poliitikasoovituste kujundamiseks. Seevastu teeb Finantsinspektsioon andmetest

lähtuvalt menetluslikke otsuseid ning hindab krediidiandja tegevuse (sealhulgas

tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määra) kooskõla õigusaktidele. Eelnõuga ei

muudeta Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks esitatavaid aruandeid.

2.2. Selgitused muudatuste kohta

Paragrahvi 1 punktiga 1 kaasajastatakse viide § 2 lõikes 4 hoiu-laenuühistu bilansi ja

kasumiaruande koostamist reguleerivale määrusele, milleks on Eesti Panga presidendi

27. juuni 2022. a määrus nr 5 „Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning

aruannete Eesti Pangale esitamise kord“. Seni kehtinud sõnastuses viidatakse Eesti Panga

presidendi 2012. aasta määrusele nr 8, mis kaotas kehtivuse 2023. aasta 1. jaanuaril, kui

kehtestatigi määruse muudetud versioon.

Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse lisades 9 ja 10 majandussektori identifikaatorite loetelu.

Lisaga 9 on sätestatud nõuded Eestis väljastatud muude laenude käivete aruandele ning lisaga

10 reguleeritakse Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruande nõudeid. Mõlemas lisas

muudetakse punkti 4.5, mis sätestab majandussektori identifikaatorid. Võrreldes seni kehtinud

sõnastusega, jäetakse hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalast välja mootorsõidukite ja

mootorrataste remont (identifikaator G). Info ja side tegevusala suure määratluse tõttu lisatakse

uus tegevusala, millest esimene käsitleb kirjastamist, ringhäälingu ning muu sisu tootmist ja

levitamist (identifikaator J) ning teine elektroonilise side teenust, programmeerimist,

konsultatsioone, andmetöötlustaristut ja muud infoalast tegevust (identifikaator K). Uue

tegevusala lisamise tõttu muudetakse alates identifikaatorist I kõikide tegevusalade

identifikaatoreid. Lisaks asendatakse kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalas

meelelahutus spordiga (identifikaator S). Siinjuures selgitavad eelnõu koostajad, et muudatuste

tegelik sisu ei peitu kirjete nimetuste muutmises, vaid üksuste klassifitseerimises uute

indikaatorite järgi. Finantsinspektsiooni ülesanne ongi kontrollida, et määruse subjektid on

oma tegevusi korrektselt klassifitseerinud.

Uue loetelu kehtestamise aluseks on 2025. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaatori uuest versioonist EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva

majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. EMTAK-i aluseks on Euroopa Ühenduse

majandustegevusalade klassifikaator ehk NACE ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 1893/20061 ning Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/1372. EMTAK-i

varasem versioon oli kasutusel alates 2008. aastast, kuid tulenevalt uute tegevusalade

lisandumisest, globaliseerimisest ning digitaliseerimisest,3 on selle varasem versioon jäänud

ajale jalgu ning ei kajasta tegelikku seisu turul pakutavatest toodetest ja teenustest.

Klassifikaatori uus versioon hakkas kehtima 2025. aasta 1. jaanuaril.

Samuti asendatakse lisades laused ,,Siin näidatakse kliendi tegevusala Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel lähtudes kliendi põhitegevusalast, mitte

finantseeritavast laenuprojektist. EMTAKi koos selgitustega leiab Registrite ja Infosüsteemide

Keskuse veebilehelt EMTAK tegevusalad.“ viitega justiitsministri 28. detsembri 2005. a

1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02006R1893-20250101 2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R0137 3 Eesti Statistika. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Kättesaadav:

https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-esitamisest/ettevotete-uuringud/eesti-majanduse-tegevusalade-

klassifikaator-emtak

3

määruse nr 59 ,,Kohtule dokumentide esitamise kord“4 lisale 16 ,,Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaator (EMTAK)“5 alusel lähtudes kliendi põhitegevusalast, mitte finantseeritavast

laenuprojektist. Muudatus on tingitud asjaolust, et õiguslikult saab olla siduv ainult määrus,

mitte asutuse veebileht ning lugejale peab olema selge, millisest õigusaktist tuleb lähtuda.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei põhine otseselt Euroopa Liidu õigusaktidel, kuid on kooskõlas Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta

ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010

(ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85), mis reguleerib vastavate krediidiandjate ja -vahendajate

tegevust. Nimetatud direktiivist ei tulene lepinguriigile nõudeid aruandluse reguleerimiseks,

kuid direktiivi artiklist 2 tulenevalt võib lepinguriik krediidiandjatele ja -vahendajatele

kehtestada täiendavaid nõudeid.

4. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse mõju

4.1. Sihtrühm nr 1: Finantsinspektsioon ja Eesti Pank

Sihtrühm: Finantsinspektsiooni 2024. aasta aastaraamatu kohaselt töötab järelevalveasutuses

137 isikut.6 Eesti Pangas on vastav töötajate arv 234.7

Mõju ulatus: keskmine. Määruse muudatusega võib kaasneda Finantsinspektsioonile ja Eesti

Pangale lühiajaline töökoormuse suurenemine seoses aruannete skeemide ja kontrollide

muutmisega ning intensiivsemast selgitustööst aruannete esitajatega esimestel

aruandeperioodidel. Samuti kaasneb aruannete muutmisest tingitud ajutine

kvaliteediprobleemide suurenemine ja nende lahendamisele suunatud täiendav ressurss. Samas

leiavad eelnõu koostajad, et töökoormuse tõus on ajutine ning ei too kaasa vajadust palgata

täiendavat tööjõudu või jätta teised toimingud ootele või pooleli.

Mõju avaldumise sagedus: väike. KAVS-iga sätestatud kvartaalne aruandluskohustus

määrusega ei muutu. Seega jäävad intervallid, mille tagant tuleb krediidiandjate poolt esitatud

teavet kontrollida, samaks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Negatiivne mõju, mida eelnõu võib

Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile põhjustada, seisneb töökoormuse tõusus. Samas

piirdub koormuse tõus eeldavalt vaid esimeste aruannete esitamisega ning ei jää kestma.

Mõju olulisus: oluline. Muudatused võivad avaldada lühiajalist töökoormuse tõusu Eesti

Pangale ja Finantsinspektsioonile tulenevalt vajadusest kontrollida detailsemalt esitatud

aruandeid. Samas on potentsiaalsed negatiivsed mõjud lühiajalised ning ei takista mõlema

institutsiooni tavapärast tööd ja protsesse. Lisaks ei muutu eelnõuga subjektide koosseis, kes

vastavaid aruandeid määruse alusel esitama peavad.

4 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13167469?leiaKehtiv 5 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/6202/5004/JUM_m25_lisa16.pdf 6 Finantsinspektsioon. Aastaraamat 2024, lk 10. Kättesaadav:

https://fi.ee/sites/default/files/FI_AA_2024_est_www.pdf 7 Eesti Panga 2024. aasta aruanne, lk 84. Kättesaadav: https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2025-

03/ep_aa_2024_ee.pdf

4

4.2. Sihtrühm nr 2: krediidiandjad

Sihtrühm: 2024. aasta lõpu seisuga on antud aruannete esitamiskohustus 16 krediidiandjal.

Hoiu-laenuühistutele antud määrusega kehtestatud aruandlus ei muutu.

Mõju ulatus: keskmine. Tegevusalade ja identifikaatorite aruandluse muutmine nõuab

krediidiandjatelt eelduslikult lühiajalist harjumisperioodi ning ümberkohanemist, eelkõige

esimeste aruannete esitamisel peale määruse kehtima hakkamist.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Muudatused mõjutavad subjekte lühiajaliselt ning

nendega ei kaasne olulised kohanemisraskused, sest aruande kvartaalse esitamise kohustus ei

muutu, vaid selles esitatavate tegevusalade nimekirjas ning identifikaatorites toimub vaid paar

muudatust. Seetõttu hinnatakse mõju avaldumise sagedus keskmiseks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Määruse muudatused toovad aruandluse

esitajatele kaasa ühekordse lisakoormuse, kuna laenusaajate tegevusalade andmed tuleb viia

vastavusse uute tegevusalakoodidega. Samas ei kaasne aruannete koostamise ja edastamisega

püsikulude suurenemine.

Mõju olulisus: oluline. Lisade 9 ja 10 aruannetega kogutakse Eesti Panga andmevajadustest

tulenevalt krediidiandja andmeid laenude, mis ei ole tarbijakrediidid, kohta. Kõnealuste

laenuna käsitletakse aruannetes juriidilistele isikutele antud krediite ja eraisikutele antud

laenusid, mis ei ole tarbijakrediit. Lisades 9 ja 10 toodud aruannete esitamise kohustus

rakendub sellistele krediidiandjatele, kes ei esita Eesti Pangale ei hoiu-laenuühistu ega

liisingaruandlust, tingimusel, et aruandes esitamisele kuuluvate laenude maht on piisavalt suur,

et neile ei rakendu aruandluskohustusest vabastamise erand.

4.3. Muud mõjud

Eelnõu autorite hinnangul eelnõu rakendamisel halduskoormus kodanikele ja reaalsektori

ettevõtjatele ning töökoormus avalikule sektorile ei muutu. Määruse muutmine ei ole seotud

kohalike omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu-

ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või

regionaalset arengut.

Eelnõust tulenevate muudatuste mõju tervikuna on mõõdukas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne koormust riigieelarvele ning see ei too endaga kaasa

muudatusi fiskaalpoliitikas. Krediidiasutuste järelevalvega seotud kulutused kaetakse

Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve subjektide poolt tasutavast järelevalvetasust. Eesti

Pangale järelevalvetasusid ei maksta.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

5

KAVS § 57 lõike 2 kohaselt esitatakse aruanne kord kvartalis. Võttes arvesse määruse

jõustumisaega, peavad esimese aruande, mis hõlmab ka määruses kajastatud muudatusi,

esitama hiljemalt 31. märtsiks 2026. aastal. Selleks, et eelnõu subjektid saaksid aegsasti viia

end kurssi uute nõuetega ning teha vastavad organisatsioonisisesed ümberkorraldused, on

eelnõu menetlemisega alustatud ligi pool aastat enne selle jõustumist.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ning mittetulundusühingutele

Finance Estonia, Eesti Liisingühingute Liit, Eesti Krediidihaldusfirmade Liit, Eesti Pangaliit

ja Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit.