Kiri

Tere!

Palume Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohta alljärgnevas:

Korruptsioonivastase seaduse (KVS) §  11 lõike 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes, ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, on § 11 lõikes 1 nimetatud juhul ametiisikul keelatud anda oma alluvale ülesandeks teha toimingut või otsust tema asemel. Ametiisik peab § 11 lõikes 1 nimetatud asjaolust viivitamata teavitama oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit, kes teeb toimingu või otsuse ise või annab selle ülesande teisele ametiisikule.

KVS § 11 lõike 2.1 kohaselt, kui toimingut või otsust ei saa teha ühise toimingu või otsuse tegemise pädevusega ametiisiku vahetu juht või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega organ või ametiisiku asendamine on võimatu, peab ametiisik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust viivitamata teavitama teisi ühise toimingu või otsuse tegemise ülesandega isikuid. Ühise toimingu või otsuse tegemiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem, kui seadus ei näe ette muud taandamise korda.

- Kas KVS § 11 lõigetega 1 ja 2 on kooskõlas, kui ametiisiku ametisse nimetamise õigusega organ (nt nõukogu) annab otsuse, kus määratakse ametikoha põhiselt ära, kes teeb toimingupiirangu esinemisel või selle ohu korral ametiisiku asemel toimingu või otsuse (nt juhatuse esimehe asemel teeb otsuse juhatuse liige)? Teisisõnu, toimingupiirangu esinemisel või selle ohu korral taandab ametiisik ennast vaikimisi toimingu või otsuse tegemisest ning toimingu või otsuse teeb ametiisiku ametisse nimetamise õigusega organi otsuses määratud (volitatud) isik. Ennast taandanud ametiisik teda ametisse nimetamise õigusega organit enam eraldi ei teavita, kuna ta on käitunud vastavalt organi otsusele ning organ ei pea enam otsustama, kellele ülesanne anda, kuna volitus nähtub organi antud otsuses.

Või eelkirjeldatud olukorras peab ametiisik igal juhul teavitama teda ametisse nimetamise õigusega organit? St ka siis, kui organ on otsusega andnud käitumisjuhised ja volitusnormi toimingupiirangu esinemise korral.

-              Kas KVS § 11 lõikega 2.1 on kooskõlas järgmine olukord? Asutuses teeb ühise otsuse neljaliikmeline juhatus ning otsuse tegemiseks peab osa võtma üle poole juhatuse liikmetest. See tähendab, et juhatus on otsustusvõimeline ka kolmeliikmelisena ja ei ole vahet, kes liikmetest on kohal. Juhatuse liikmed nimetab ametisse nõukogu, s.o KVS mõttes ametiisiku ametisse nimetamise õigusega organ.

Juhatuse liige, kes osaleb ühise otsuse tegemisel ja kellel esineb toimingupiirang või selle oht, taandab ennast koheselt/etteruttavalt ühisest otsuse või toimingu tegemisest ning otsuse teevad ühiselt teised juhatuse liikmed, kuna toimingupiiranguga juhatuse liikme kohalolu ja tema asendamine ei ole otsuse tegemiseks vältimatult vajalik, arvestades ühise otsuse tegemiseks vajalikku häälte arvu.

Kas eelkirjeldatud olukorras peab ametiisik (juhatuse liige), kellel esineb toimingupiirang või selle oht, teavitama igal juhul teisi ühise toimingu või otsuse tegemise ülesandega isikuid (teisi juhatuse liikmeid) või teda ametisse nimetamise õigusega organit (nõukogu), arvestades, et ametiisiku osalemine ühise otsuse tegemisel ja tema asendamine ei ole vajalik ega kohustuslik?

-              KVS § 11 lõikega 3 punkti 6 sätestab, et toimingupiiranguid ei kohaldata, kui rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub, sealhulgas kui ametiisik teeb käsutustehingu või toimingu, omamata võimalust määrata selle asjaolusid.

Halduskoostöö seaduse § 3 lõike 1 kohaselt võib avalik-õiguslik juriidiline isik volitada riigi haldusülesannet täitma seadusega, seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga.

Tingimused, millal saab teenuse osutajaga sõlmida halduslepingu on sätestatud õigusaktis ning tingimustele vastamist kontrollib eelnevalt vastava volitusega töötaja. Kui teenuse osutaja vastab tingimustele, sõlmitakse haldusleping. Ametiisikul, kes halduslepingu allkirjastab, puudub kaalutusõigus, kas leping sõlmida või mitte.

Kas eelkirjeldatud olukorras halduslepingu sõlmist saab käsitleda rutiinse otsuse või toimingu tegemisena?

Ette tänades ja lugupidamisega

Irina Borozdina
juriidiline osakond
osakonnajuhataja asetäitja