Kiri

Pr. Liisa-Ly Pakosta
EV justiits- ja digiminister

Austatud proua minister!

Pöördume Teie poole seoses uue mälestusmuuseumi rajamisega endises Patarei vanglas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.07.2025 kabinetinõupidamise päevakorra punktile 4 nõustus valitsus Teie ettepanekuga toetada mälestusmuuseumi väljaehitamist territooriumil aadressil Kalaranna 28 ehk endises Patarei vanglas.

Meie jaoks jäi arusaamatuks mälestusmuuseumi nimetamine „Kommunismiohvrite mälestusmuuseumiks“. Protokollis on seletatud, et „Rajatav ekspositsioon panustab kommunismi- ja imperialismikuritegude igakülgsele kajastamisele“. Kahjuks eiratakse sellega hästi tuntud ja Eesti ajaloolaste poolt tõestatud fakti Patarei vangla kasutamist Natsi-Saksa okupatsioonivõimude poolt Eesti ja Euroopa juutide terrori läbiviimise paigaks. Enamuse Eesti juutide hävitamine Saksa okupatsiooni esimese kuue kuu jooksul võimaldas Eesti omavalitsusele raporteerida Berliini, et Eesti on juutidest vaba ehk „Judenfrei“, mis fikseeriti 20.01.1942 Wansee konverentsi protokollis, kus Natsi-Saksamaa juhid panid paika nn juudi küsimuse lõpliku lahenduse Euroopas. Hiljem hoiti vanglas ehk tolleaegsel Tallinna töö- ja kasvatuslaagris nr.1 Eestisse küüditatud Euroopa juute, sealhulgas ligi 300 Prantsuse juuti, keda lasti maha Metsakalmistul. Nende mälestuseks püstitati Patarei vangla juurde mälestussammas.

Patarei vangla seos holokausti sündmustega Eestis on vaieldamatu. Seepärast on meile arusaamatu, miks mälestusmuuseumi rajamisel käsitletakse ainult kommunismiohvrite kannatusi. Kahtlemata kannatasid kommunismi režiimis palju eestimaalasi, sh ka juudid. Kommunismiohvrite mälestusmuuseum on väga vajalik, kuid kui taoline muuseum rajatakse kohas, mis on otseselt seotud holokausti sündmustega, siis selle ignoreerimine on võrdne holokausti eiramisega.

Alates aastast 2007 osaleb Eesti Vabariik Rahvusvahelise holokausti mälestamise ühenduse (IHRA) tööst. Astudes ühendusse lubas Eesti Vabariik teha kõike holokaustist mälestuse hoidumiseks ja selle jäädvustamiseks ning holokausti õppetundide omaksvõtmiseks. Selles suunas on tehtud palju ja seda on tunnustatud ka rahvusvahelisel tasemel. Nüüd aga soovitakse Patarei vangla mälestusmuuseumi rajamisel seost holokaustiga selles kohas ignoreerida. Isegi kui muuseumis tekib 1-2 tuba holokaustile pühendatud ekspositsiooniga, siiski praegu kasutusel olev nimi tekitab eksitava mulje nagu oleks holokaust osa kommunismi režiimi poliitikast.

Sellest lähtudes pöördume Teie poole palvega nimetada rajatava muuseumi ümber selliselt, et see kajastab ka holokaustiohvrite mälestust. Vajadusel oleme valmis Teiega kohtuma ja arutama võimalikke variante. Ühtlase oleme valmis aitama kaasa holokausti alase ekspositsiooni kujundamisel.




Alla Jakobson
Vandeadvokaat
MTÜ Eesti Juudi Muuseumi juhatuse liige

Efraim Shmuel Kot
Eesti pearabi

Pr. Liisa-Ly Pakosta
EV justiits- ja digiminister

Austatud proua minister!

Pöördume Teie poole seoses uue mälestusmuuseumi rajamisega endises Patarei vanglas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.07.2025 kabinetinõupidamise päevakorra punktile 4 nõustus valitsus Teie ettepanekuga toetada mälestusmuuseumi väljaehitamist territooriumil aadressil Kalaranna 28 ehk endises Patarei vanglas.

Meie jaoks jäi arusaamatuks mälestusmuuseumi nimetamine „Kommunismiohvrite mälestusmuuseumiks“. Protokollis on seletatud, et „Rajatav ekspositsioon panustab kommunismi- ja imperialismikuritegude igakülgsele kajastamisele“. Kahjuks eiratakse sellega hästi tuntud ja Eesti ajaloolaste poolt tõestatud fakti Patarei vangla kasutamist Natsi-Saksa okupatsioonivõimude poolt Eesti ja Euroopa juutide terrori läbiviimise paigaks. Enamuse Eesti juutide hävitamine Saksa okupatsiooni esimese kuue kuu jooksul võimaldas Eesti omavalitsusele raporteerida Berliini, et Eesti on juutidest vaba ehk „Judenfrei“, mis fikseeriti 20.01.1942 Wansee konverentsi protokollis, kus Natsi-Saksamaa juhid panid paika nn juudi küsimuse lõpliku lahenduse Euroopas. Hiljem hoiti vanglas ehk tolleaegsel Tallinna töö- ja kasvatuslaagris nr.1 Eestisse küüditatud Euroopa juute, sealhulgas ligi 300 Prantsuse juuti, keda lasti maha Metsakalmistul. Nende mälestuseks püstitati Patarei vangla juurde mälestussammas.

Patarei vangla seos holokausti sündmustega Eestis on vaieldamatu. Seepärast on meile arusaamatu, miks mälestusmuuseumi rajamisel käsitletakse ainult kommunismiohvrite kannatusi. Kahtlemata kannatasid kommunismi režiimis palju eestimaalasi, sh ka juudid. Kommunismiohvrite mälestusmuuseum on väga vajalik, kuid kui taoline muuseum rajatakse kohas, mis on otseselt seotud holokausti sündmustega, siis selle ignoreerimine on võrdne holokausti eiramisega.

Alates aastast 2007 osaleb Eesti Vabariik Rahvusvahelise holokausti mälestamise ühenduse (IHRA) tööst. Astudes ühendusse lubas Eesti Vabariik teha kõike holokaustist mälestuse hoidumiseks ja selle jäädvustamiseks ning holokausti õppetundide omaksvõtmiseks. Selles suunas on tehtud palju ja seda on tunnustatud ka rahvusvahelisel tasemel. Nüüd aga soovitakse Patarei vangla mälestusmuuseumi rajamisel seost holokaustiga selles kohas ignoreerida. Isegi kui muuseumis tekib 1-2 tuba holokaustile pühendatud ekspositsiooniga, siiski praegu kasutusel olev nimi tekitab eksitava mulje nagu oleks holokaust osa kommunismi režiimi poliitikast.

Sellest lähtudes pöördume Teie poole palvega nimetada rajatava muuseumi ümber selliselt, et see kajastab ka holokaustiohvrite mälestust. Vajadusel oleme valmis Teiega kohtuma ja arutama võimalikke variante. Ühtlase oleme valmis aitama kaasa holokausti alase ekspositsiooni kujundamisel.




Alla Jakobson
Vandeadvokaat
MTÜ Eesti Juudi Muuseumi juhatuse liige

Efraim Shmuel Kot
Eesti pearabi