Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks kooskõlastuse küsimine

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+

muutmiseks kooskõlastuse küsimine

Järva Vallavalitsus esitas Järva valla üldplaneeringu (üldplaneering) planeerimisseaduse (PlanS)

§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks.

Üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Järva Vallavolikogu

27.09.2018 otsusega nr 50. Järva valla üldplaneeringu ja KSH eesmärk on ühinenud valla

territooriumil ühtsete ruumilise arengu põhimõtete kujundamine järgnevateks aastateks.

Üldplaneeringu põhirõhk on tagada esmavajalike teenuste säilimine ja arenguvõimalused valla

väiksemates keskustes ning tagada head ühendused keskuste vahel ja neid ümbritsevate

maapiirkondadega. Planeeritavaks alaks on kogu Järva valla territoorium.

Järva valla üldplaneeringu koostamise aluseks on Järvamaa maakonnaplaneering 2030+1 (PlanS

§ 55 lg 2). Järva valla üldplaneeringus on toodud üks ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks

seoses Järva-Jaani ümbersõiduga ja lisaks maakonnaplaneeringu täpsustamised linnalise

asustusega alade, rohevõrgustiku, väärtuslike maastike ja väärtusliku põllumajandusmaa piiride

osas.

Järgnevalt toome välja teemade kaupa Maa- ja Ruumiameti seisukohad Järva valla üldplaneeringus

kavandatud maakonnaplaneeringu muutmise ja täpsustamiste kohta.

1. Maakonnaplaneeringu muutmine Järva-Jaani ümbersõidu osas

Järva valla üldplaneering teeb maakonnaplaneeringu muutmiseks ettepaneku seoses Järva-Jaani

alevi ümbersõiduga. Ettepanek on sõnastatud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 26 järgmiselt:

viia Järvamaa maakonnaplaneeringusse 2030+ Järva-Jaani alevi ümbersõidu põhimõtteline

kulgemine (vt ptk 15.7.2). Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükki nr 4.2.1 lisatakse lõik:

Kohaliku omavalitsuse huvist lähtuvalt nähakse maakonnaplaneeringuga ette perspektiivne Järva-

Jaani ümbersõit, mille näitlik kulgemine on esitatud joonisel „Tehniline taristu“. Täpne

ümbersõidu kulgemine ja tingimused panna paika üldplaneeringuga.

Üldplaneeringus on selgitatud (seletuskirja ptk 15.7.2), et Järva-Jaani ümbersõidu eesmärgiks on

1 Maakonnaplaneering kehtestatud Järvamaa maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1 1/17/329

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

11.07.2025 nr 12-1/25/4753-5

2

liiklusohutuse parandamine ning samuti transiitliikluse asulast mööda juhtimine. Järva-Jaani

ümbersõidu ehitamine ei ole Transpordiameti eesmärk, vaid on kohaliku omavalitsuse eesmärk.

Ümbersõidu puhul on tegemist endise Järva-Jaani valla üldplaneeringus kaalutletud tegevusega,

kuid seda ei ole kajastatud hetkel kehtivas maakonnaplaneeringus.

Üldplaneeringu ülesandeks on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike

teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine (PlanS § 75 lg 1 p 2). Maakonnaplaneeringus lähtutakse lahendatavate ülesannete

otsustamisel maakonna ruumilistest vajadustest (PlanS § 56 lg 2). Antud juhul tuleneb ümbersõidu

kavandamine Järva valla huvist, mis oli ette nähtud juba maakonnaplaneeringu koostamise ja

kehtestamise ajal kehtinud Järva-Jaani valla üldplaneeringus. Maakonnaplaneeringu koostamise

ajal ei nähtud antud ümbersõidus maakondlikku huvi, mistõttu seda ei ole maakonnaplaneeringus

kavandatud. Selliste ümbersõitudega, mis lähtuvad maakonna ruumilistest vajadustest, on kehtivas

maakonnaplaneeringus arvestatud. Maakonnaplaneeringu muutmise vajadust saab põhjendada

vaid maakonda tervikuna või osaliselt hõlmava või omavalitsuste piiride ülese liikuvusanalüüsi

tulemustega. Järva valla üldplaneeringus selliseid põhjendusi ei nähtu.

Seega on Maa- ja Ruumiamet seisukohal, et Järva-Jaani alevi ümbersõit on pigem kohaliku

tähtsusega, mis ei too kaasa maakonnaplaneeringu muutmise vajadust.

2. Maakonnaplaneeringu täpsustamine linnalise asustusega alade osas

Järva valla üldplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et üldplaneering täpsustab

maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala piire vastavalt seletuskirja ptk 3 esitatud

tiheasustusega ala piiridele. Üldplaneeringus on määratud tiheasustusalad vastavalt

maakonnaplaneeringus määratud linnalise asutusega aladele, täpsustades seal määratud linnalise

asustusega alade piire tulenevalt tegelikust asustuse tihedusest, olemasolevast krundijaotusest ja

taristust. Üldplaneering täpsustab tiheasustusalasid lähtuvalt asustuse kompaktsusest ja piirkonna

sotsiaalmajanduslike ning taristuga seotud teenuste kättesaadavusest. Lisaks varem määratud

linnalise asustusega aladele on tiheasustusalaks määratud ka Päinurme küla tihedamalt asustatud

osa, kuna seal on kujunenud välja tiheasustusele iseloomulik tänavate ja tehnovõrkude struktuur.

Üldplaneeringuga määratud tiheasutusega alade piiridest nähtuvalt on alasid võrreldes

maakonnaplaneeringuga oluliselt vähendatud.

Maakonnaplaneering tugineb asustuse kujundamisel üleriigilise planeeringu „Eesti

2030+“ põhimõtetele ja Järvamaa sotsiaal-majanduslikule analüüsile, mille alusel määrati

toimepiirkonnad, keskuste hierarhia ning asustuse arengualad (seletuskiri ptk 2.1–2.2, lk 13–18).

Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb asustuse arendamisel eelistada olemasolevate

linnapiirkondade tihendamist, sealhulgas seni kasutusest väljas olevate hoonete ja maade

taaskasutust (lk 16), vältides juhusliku paigutusega uusarendusi, mis hajutavad asustust ja

muudavad taristu rajamise ebaotstarbekaks. Ruumilise ja funktsionaalse terviklikkuse ning

keskustega piisava ühendatuse saavutamiseks näeb maakonnaplaneering ette asustuse koondamise

olemasolevatesse asulatesse ja teeninduskeskustesse, säilitades sidusa toimepiirkondade süsteemi

(ptk 2.2.1–2.2.2, lk 15–17).

Maakonnaplaneering rõhutab vajadust üldplaneeringute koostamisel lähtuda toimepiirkondade

sidususest ja teenuste kättesaadavusest (ptk 2.2.2, lk 17), et tagada elanikele juurdepääs haridusele,

töökohtadele ja teenustele. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb asustuse kavandamisel

üldplaneeringute koostamisel eelistada asustuse tihendamist ja järgida olemasolevat asustuse

struktuuri. Üldplaneeringutega tuleb täpsustada linnalise asustusega alade asustuse suunamise

põhimõtted ja piirid. Piiride määramisel on soovitatav lähtuda järgmistest põhimõtetest: tihedamalt

asustatud piirkonnas on vähemalt 100 elanikku; ala ei hõlma asustuse kõrval olevaid

maatulundusmaid, välja arvatud juhul, kui need on kavandatud asustatud ala teenindamiseks (nt

puhkealad); ala ei hõlma vähetõenäoliselt kasutusele võetavaid perspektiivseid maakasutusi (nt

3

elamu-, äri- ja tootmismaa); ala kujundamisel tuleb lähtuda kompaktsuse põhimõttest (ptk 2.7).

Maa- ja Ruumiameti hinnangul on Järva valla üldplaneeringus tiheasustusalade määramisel

järgitud Järvamaa maakonnaplaneeringu suuniseid, sh üleriigilise planeeringu „Eesti

2030+“ põhimõtteid, mille kohaselt tuleb säilitada kompaktsus ja vältida juhuslikku asustuse

hajumist. Üldplaneeringus on linnalise asustusega alade piirid täpsustatud järgides kompaktsuse

põhimõtet ning tagades sidususe toimepiirkondade süsteemiga. Lisaks on üldplaneeringus

arvestatud piirkonna rahvastiku kahanemise trendi, mille tõttu on mitmete alade piirid

maakonnaplaneeringuga võrreldes vähendatud, vältimaks põhjendamatult suuri ja kasutamata

jäävaid tiheasustusalasid. Samas on tiheasustusalaks määratud ka Päinurme küla tihedamalt

asustatud osa, kus on kujunenud tiheasumile iseloomulik tänava- ja tehnovõrk, mis toetab

piirkonna kompaktsuse ja sidusa arengumustri kujunemist.

Maa- ja Ruumiamet on seisukohal, et üldplaneeringus tehtavad linnalise asustusega alade piiride

täpsustamised on asjakohased ja põhjendatud, kuid leiame, et sellised muudatused ulatuvad oma

sisult maakonnaplaneeringu muutmise tasemele ega ole pelgalt täpsustused. Seetõttu tuleks neid

käsitleda kui ettepanekuid maakonnaplaneeringu muutmiseks, et tagada planeeringute hierarhia ja

sidusus.

3. Maakonnaplaneeringu täpsustamine rohelise võrgustiku piiride ja tingimuste osas

Järva valla üldplaneeringus on rohevõrgustik (RV) jaotatud tugialadeks ja koridorideks. Lisaks on

tugialad jaotatud tähtsuse alusel klassidesse (riiklik, maakondlik, kohalik). RV piiride

täpsustamisel on arvestatud üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisu,

loomaõnnetuste, märgalade ja püsirohumaade paiknemisega. Lisaks on täpsustamisel arvesse

võetud juba toimunud ja perspektiivsed ruumilised arengud. RV struktuuri on lisatud kohaliku

tähtsusega koridore, millele määratud tingimuste täitmisel paraneb rohevõrgustiku oluliselt

sidusus. Lisaks maakonnaplaneeringus esitatud üldisematele põhimõtetele on üldplaneeringuga

määratud täpsemad tingimused RV-s võimalikuks maakasutuseks ja ehitustegevuseks.

Pärast üldplaneeringu kehtestamist on maakonnaplaneering endiselt kehtiv strateegiline dokument

ning kehtivad on ka selles toodud tingimused ja joonised. Üldplaneeringust nähtub, et RV piiride

täpsustamisel on järgitud olemasolevat asutust ning täpsustused on RV terviklikkuse mõistes

pigem minimaalsed ja kohalikku tasandit puudutavad, st et valdavalt ei ole muudetud RV koridore

ega tugialade üldist paiknemist ega ulatust. Üldplaneeringuga ei muudeta ega täpsustada

maakonnaplaneeringu kehtivaid RV toimivust tagavaid tingimusi, vaid täiendatakse neid

üldplaneeringu tingimustega.

Eelnevast tulenevalt on Maa- ja Ruumiamet seisukohal, et sellist väiksemate muudatustega RV

piiride korrigeerimist võib lugeda RV täpsustamiseks ja mitte maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Üldplaneeringus toodud RV piiride täpsustamised on asjakohased ja põhjendatud.

4. Maakonnaplaneeringu täpsustamine väärtuslike maastike osas

Järva valla üldplaneeringuga on eristatud kahte tüüpi väärtuslike maastikke:

maakonnaplaneeringust tulenevaid väärtuslikke maastikke ja kohaliku omavalitsuse jaoks olulisi

väärtuslikke metsamaastikke.

Üldplaneeringuga on määratud Järva vallas täiendavalt kolm kohaliku tähtsusega väärtuslikku

maastikku: Tamsi-Huuksi-Sõrandu-Silmsi (põlispõllud, kivikalme ja pihlaka allee), Jalgsema küla

(hästi säilinud ajalooline asustusstruktuur) ning endine Türi-Tamsalu raudtee (säilinud

raudteetamm matkarajana). Lisaks täpsustati maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike piire:

Ambla alevikus vähendati ala looduslikel aladel, Käravetes jäeti piiridest välja korterelamute alad,

Koeru-Väinjärve maastikku soovitakse laiendada Väinjärve lõunakaldale rekreatiivse

4

metsamaastikuga ning Seidla mõisa maastiku piiri laiendati põldudele, et kaitsta vaateid mõisa

tuuleveskile.

Järva valla üldplaneering kajastab maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike kaitse- ja

kasutustingimusi sisuliselt täiel määral ja kooskõlas kehtivate suunistega. Üldplaneeringus on

sätestatud väärtust loovate objektide korrastamine, vaadete avatuna hoidmine, juurdepääsu ja

teavituse korraldamine, hoolduskavade koostamise soovitus, kaevanduste korrastamise nõuded

ning maastike omapära säilitamine ehitustegevuse ja teede rekonstrueerimise käigus. Samuti on

üldplaneeringus käsitletud paekarjääride eksponeerimise võimalusi, mis täiendavad

maakonnaplaneeringu eesmärke väärtuslike maastike tutvustamisel.

Maa- ja Ruumiameti hinnangul vastavad Järva valla üldplaneeringus esitatud väärtuslike maastike

kaitse- ja kasutustingimused Järvamaa maakonnaplaneeringu põhimõtetele ning toetavad

väärtuslike maastike säilimist ja avalikku kasutamist. Kavandatud täpsustused on asjakohased ja

põhjendatud. Piiride muutmised on minimaalsed, lähtuvad tegelikest asustus- ja maastikuoludest

ning on kooskõlas maakonnaplaneeringu eesmärgiga säilitada ja kaitsta väärtuslikke maastikke.

Seetõttu võib tehtud muudatusi käsitleda maakonnaplaneeringu täpsustustena, mitte selle

muutmisena.

5. Maakonnaplaneeringu täpsustamine väärtusliku põllumajandusmaa osas

Üldplaneeringu koostamisel on täpsustatud väärtuslike põllumajandusmaade piirid ja kaitse- ja

kasutustingimused (ptk 10). Aluseks on võetud Põllumajandusuuringute Keskuse värskeimad

põllumassiivide andmed ja neid täpsustati kohapõhistest vajadustest ning toimunud ruumilistest

muudatustest lähtuvalt.

Järvamaa maakonnaplaneeringus on väärtusliku põllumajandusmaa kiht esitatud informatiivse

kihina, mille eesmärk on anda üldplaneeringute koostajatele teavet kõrgema viljakusega

põllumajandusmaade paiknemise kohta ja juhtida tähelepanu nende säilitamise vajadusele.

Maakonnaplaneeringus on määratud väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed,

kuid mitte nende paiknemine.

Maa- ja Ruumiameti hinnangul arvestab Järva valla üldplaneering Järvamaa maakonnaplaneeringu

soovitusi väärtusliku põllumajandusmaa säilitamiseks ja selle kaitse üldpõhimõtteid. Maa- ja

Ruumiamet on seisukohal, et Järva valla üldplaneeringus tehtav väärtusliku põllumajandusmaa

piiride ja tingimuste täpsustamine asjakohane ja põhjendatud, kuna üldplaneeringu ülesanne on

määrata täpsed maakasutustingimused kohaliku ruumilise arengu vajadustest lähtudes.

Kokkuvõte

Maa- ja Ruumiamet ei nõustu Järva valla üldplaneeringuga tehtud Järva-Jaani ümbersõidu

ettepanekuga maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuna ümbersõidu kavandamine on kohaliku

tähtsusega ega põhjenda maakonnaplaneeringu muutmist. Samas oleme seisukohal, et

üldplaneeringuga tehtavad linnalise asustusega alade piiride täpsustused ulatuvad oma sisult

maakonnaplaneeringu muutmise tasemele ning neid tuleb käsitleda maakonnaplaneeringu

muutmisena.

Planeerimisseaduse § 90 lõike 3 punkti 3 kohaselt annab Maa- ja Ruumiamet üldplaneeringule

heakskiidu andmise otsustamisel maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava

üldplaneeringu puhul nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub nõusoleku

andmisest. Sama paragrahvi lõike 31 kohaselt on nõusoleku andmise või sellest keeldumise

eelduseks valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastus.

Sellest tulenevalt palub Maa- ja Ruumiamet valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastust:

5

1. üldplaneeringus toodud maakonnaplaneeringu muudatusettepanekuga mitte nõustumise

kohta;

2. linnalise asustusega alade piiride muutmiseks maakonnaplaneeringus, eeldusel, et minister

nõustub MaRu käsitlusega, et linnalise asustusega alade piiride täpsustamist tuleb käsitleda

maakonnaplaneeringu muutmisena.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Erik Ernits andmehõive ja maakatastri teenistuse direktor peadirektori ülesannetes

Krislyn Prants 56457348 [email protected]