Käskkiri

KÄSKKIRI

11.07.2025 nr 82

Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja

kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise

toetus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja

4 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Käskkirjagareguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam

Eesti“ erieesmärgi (a) (ii) „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme nr 21.1.2.2

„Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt

erasektoris“ alategevuse „Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike

teenuste väljatöötamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega abi

konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

1.3. Toetuse kasutamisele, tagasinõudmisele ja -maksmisele ning elluviija ja partneri kohustuste

osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.4. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente esitatakse ja toimetatakse kätte

ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole

vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse või toimetatakse dokument

elektrooniliselt kätte elektronposti aadressil.

2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

2.1. Toetuse andmise eesmärk on ettevõtjatele suunatud avalike teenuste kättesaadavuse ja

kasutajamugavuse suurendamine, avaliku sektori hallatavate andmete kättesaadavuse ja

kasutatavuse parendamine ning nende väärindamise toetamine, ettevõtjate halduskoormuse

vähendamine andmepõhiste lahenduste kasutuselevõtmise suurendamise kaudu ning ettevõtjate

2

teadlikkuse tõstmine väljatöötatud lahendustest.

2.2. Toetuse andmise tulemusena paraneb avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Avaliku

sektori hallatavate andmete suurema kättesaadavuse ja kasutatavuse toel on ettevõtjad loonud

uusi andmepõhiseid teenuseid ja toetatud on andmepõhise juhtimise juurutamist erasektoris.

Avaliku sektori hallatavad andmed vastavad erasektori vajadustele ning ootustele.

Andmepõhiste lahenduste väljatöötamisega ja lahendusest teadlikkuse tõstmisega aidatakse

kaasa erasektori digitaliseerituse taseme tõusule.

2.3. Tegevuste elluviimisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus-ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid.

2.4. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti

riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035”) sihi „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” saavutamisele.

2.5. „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete

näitajatega:

1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27

liikmesriigi keskmisest;

2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

3) ligipääsetavuse näitaja.

2.6. Toetatavate tegevuste elluviimisega panustatakse:

2.6.1. riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond” ja riigieelarve seaduse § 20

lõike 4 alusel majandus- ja infotehnoloogiaministri 15.04.2024. a käskkirjaga nr 28

„Digiühiskonna programmi aastateks 2024–2027 kinnitamine“ kinnitatud “Digiühiskonna

programmi 2024-2027" meetme „Digiriik” tegevuste „Digiriigi arenguhüpped” ja „Digiriigi

alusbaasi kindlustamine” tulemuste saavutamisse ja

2.6.2. Vabariigi Valitsuse 15.07.2021. a protokollilise otsuse nr 48 punktiga 1 kinnitatud

„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035”

majandus- ja infotehnoloogiaministri 31.01.2024. a käskkirjaga nr 16 „Programmi

„Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“ kinnitamine“ kinnitatud ettevõtluskeskkonna

programmi 2024–2027 tegevusse 1.1 „Ettevõtluse arendamise soodustamine".

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 2 nimetatud eesmärki ja

tulemustesse ning punktis 4 esitatud näitajasse:

3.1.1. ettevõtjatele suunatud kasutajamugavate avalike teenuste ja andmepõhiste lahenduste

väljatöötamine ning kättesaadavuse parandamine;

3.1.2. avaliku sektori hallatavate andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamine

ettevõtjate vajadustest lähtuvalt ja nende väärindamise toetamine;

3.1.3. ettevõtjate ning elluviija ja partnerite teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1 ja 3.1.2

nimetatud tegevuste osas.

3

3.2. Toetatavate tegevuste elluviimine on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega

ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

4. Näitaja

Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja koos vahe- ja

sihttasemetega on järgmine:

Näitaja

nimetus ja mõõtühik

Alg- tase (202 6)

Vahe- sihtta se (2027)

Sihtta se (2029)

Selgitav teave

Meetme te nimekirj a näitaja

Väljun d- näitaja

Uued või uuendatud digiteenuse d, -tooted ja - protsessid Mõõtühik: arv

0 10 20 Näitaja täitmist raporteeritak se, kui toetatud digiteenus või uuendatud digiteenus on avaldatud ja on ettenähtud ulatuses kasutatav. Allikaks on elluviija aruanded.

5. Rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid

5.1. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

5.2. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

5.3. Elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakond.

5.4. Punktis 3.1.2. nimetatud tegevuse elluviimisel on partner Justiits- ja Digiministeerium.

5.5. Partnerid võivad olla ettevõtjatele suunatud avalike teenuste ja andmepõhiste lahenduste

väljatöötamisega seotud avaliku sektori asutused. Üks partner võib osaleda mitme tegevuse

elluviimises.

5.6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmib iga partneriga koostöökokkuleppe,

milles sätestatakse vähemalt partneri kohustused tegevuse elluviimisel ning partnerile maksete

tegemise kord. 6. Eelarve

Tegevuste eelarve on 6 000 000 eurot ja kaetakse 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu

Fondist.

4

Eelarve jaotus 2026-2029 EL toetus 100%

3.1.1. Ettevõtjatele suunatud kasutajamugavate avalike teenuste ja andmepõhiste lahenduste väljatöötamine ning kättesaadavuse parandamine

2 700 000 eurot

3.1.2. Avaliku sektori hallatavate andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamine ettevõtjate vajadustest lähtuvalt ja nende väärindamise toetamine

2 500 000 eurot

3.1.3. Teadlikkuse tõstmine 800 000 eurot

KOKKU 6 000 000 eurot

7. Abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. mai 2026. a kuni 31. detsember 2029. a.

8. Kulude abikõlblikkus

Tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 15 protsenti tegevuste

otsestest personalikuludest.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Kaudseid kulusid

hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

10. Elluviija ja partneri õigused

10.1. Eluviijal on õigus:

10.1.1. küsida partneritelt eesmärkide saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise kohta

lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses

veendumiseks;

10.1.2. keelduda rakendusüksusele partneri esitatud kuludokumente väljamaksmiseks

esitamisest, kui kulud on abikõlbmatud.

10.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid punktis 5.6. nimetatud

koostöökokkuleppes toodud tegevuse elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades

seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärk ja tulemused ning punktis 4 nimetatud mõõdiku

sihttase saavutatakse.

11. Aruandlus

11.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt,

31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks.

11.2. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates

aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja.

11.3. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on väiksem kui neli

kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks.

5

11.4. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega hiljemalt üks

kuu pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu.

11.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon:

11.5.1. tegevuste aruandlusperiood;

11.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljundnäitaja saavutustaseme

kohta;

11.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele;

11.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave.

11.6. Lisaks punktis 11.5. toodule kirjeldab tegevuste elluviija lõpparuandes „Eesti 2035"

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud

tegevusi ja tegevuste tulemusi.

11.7. Rakendusüksus kinnitab aruande, kui selles ei esine puudusi. Puuduste esinemisel annab

rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduse kõrvaldamiseks.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

13. Vaide esitamine

Vaide lahendab rakendusüksus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Majandus- ja tööstusministri käskkiri

„Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus“ seletuskirja

lisa 1 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste

konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://eur- lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL EX:12012P/TXT&from=ET

https://www.riigiteataja.ee/a kt/204042012006

https://www.riigiteataja.ee/akt/1 15052015002?leiaKehtiv

kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TAT-is

Põhi-

õiguste

harta

jaotis

Põhi-

küsimused

Harta

artikke

l

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooni

artiklid on kaetud muu hulgas

põhiseaduse ja all loetletud

seadustega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste

ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja

puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Kliimaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad

toetuse andmise tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

I jaotis

"Väärik

us"

Inimväärik

us

1 16 Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse

põhimõte on üks EV Põhiseaduse

alusprintsiipidest.

(artiklid

1-5)

Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16. Igaühel on õigus elule. Riive puudub.

Õigus

isikupuutu

matusele

3 14 Vabadus- ja

isikupuutumatus

PS § 20. Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

Piinamise

ning

ebainimlik

u või

alandava

kohtlemise

või

karistamise

keeld

4 15 Kaitse piinamise ja

julma, ebainimliku

või inimväärikust

alandava kohtlemise

ja karistamise eest

PS § 18. Kedagi ei tohi piinata,

julmalt või väärikust alandavalt

kohelda ega karistada.

Orjapidami

se ja

sunniviisili

se töö

keeld

5 16 Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 20. Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

PS § 29. Kedagi ei tohi sundida

tema vaba tahte vastaselt tööle ega

teenistusse, välja arvatud

kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd

nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse

alusel ja korras peab tegema

süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabad

used”

Õigus

vabadusele

ja

turvalisusel

e

6 16, 17 Artikkel 16 – Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 20. Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

Riive puudub. (artiklid

6–19)

Artikkel 17 –

Isikupuutumatuse

kaitse

Era- ja

perekonnae

7 22 Eraelu puutumatus PS § 26. Igaühel on õigus

perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

lu

austamine

Isikuandme

te kaitse

8 22 Eraelu puutumatus 1. PS § 20. Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus–

Riigi Teataja

Õigus

abielluda ja

luua

perekond

9 23 Kodu ja perekonna

austamine

PS § 26. Igaühel on õigus

perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27. Perekond rahva püsimise

ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

Mõtte-,

südametun

nistuse- ja

usuvabadus

10 PS § 40. Igaühel on

südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41. Igaühel on õigus jääda

truuks oma arvamustele ja

veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

Sõna- ja

teabevabad

us

11 21 Sõna ja

arvamusvabadus

ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44. Igaühel on õigus vabalt

saada üldiseks kasutamiseks

levitatavat informatsiooni.

PS § 45. Igaühel on õigus vabalt

levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis

või muul viisil.

Riive puudub.

Kogunemis

- ja

ühinemisva

badus

12 PS § 47. Kõigil on õigus ilma

eelneva loata rahumeelselt

koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja

teaduse

vabadus

13 PS § 38. Teadus ja kunst ning

nende õpetused on vabad.

Ülikoolid ja teadusasutused on

seaduses ettenähtud piires

autonoomsed.

Õigus

haridusele

14 24 Haridus PS § 37. Igaühel on õigus

haridusele.

Kutsevabad

us ja õigus

teha tööd

15 27 Töö ja tööhõive PS § 29. Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta.

Ettevõtlusv

abadus

16 PS § 31. Eesti kodanikel on õigus

tegeleda ettevõtlusega ning

koonduda tulundusühingutesse ja -

liitudesse.

Õigus

omandile

17 PS § 32. Igaühe omand on

puutumatu ja võrdselt kaitstud.

Varjupaiga

õigus

18 Välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seadus–Riigi

Teataja

Õigus

kaitsele

tagasisaatm

ise,

väljasaatmi

se või

19 18 Liikumisvabadus ja

kodakondsus

PS § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei

tohi Eestist välja saata ega

takistada Eestisse asumast. Riive puudub.

väljaandmi

se korral

III jaotis

„Võrdsu

s”

Võrdsus

seaduse ees

20 12 Võrdne

tunnustamine

seaduse ees

PS § 12. Kõik on seaduse ees

võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või

muude veendumuste, samuti

varalise ja sotsiaalse seisundi või

muude asjaolude tõttu.

Riive puudub.

(artiklid

20–26)

Võrdse kohtlemise seadus–Riigi

Teataja

Kedagi ei tohi diskrimineerida

rahvuse, rassi, nahavärvuse,

usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse

sättumuse alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

nõustab naiste ja meeste

võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja

erivajadustega inimeste

ligipääsetavuse osas

programmide ja projektide

kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on

järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase

väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse

ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja

kaasatus ühiskonnas;

Diskrimine

erimiskeeld

21 5 Võrdsus ja

mittediskrimineerim

ine

(d) austus erinevuste vastu ning

puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja

inimkonna osana;

Ligipääsetavus on seotud avalike

teenuste ja andmepõhiste lahenduste

väljatöötamisega. Digiteenuseid

arendatakse jälgides, et avalike teenuste

pakkumist võimaldavad infosüsteemid

on digiligipääsetavad, st oluline on

arendamisel rakendada Euroopa

standardiga EN 301 549 (V3.2.1)

kehtestatud nõudeid. Nõuded on välja

Kultuurilin

e, usuline

ja keeleline

mitmekesis

us

22 (e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate

võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

toodud siin: Digiligipääsetavuse

tagamine | Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet. Vt ka seletuskirjas, sh

III ptk. Naiste ja

meeste

võrdõigusli

kkus

23 6 Puuetega naised

Lapse

õigused

24 7 Puuetega lapsed

Eakate

õigused

25

Puuetega

inimeste

integreerim

ine

ühiskonda

26 30 Artikkel 3 -

Üldpõhimõtted

Artikkel 4 -

Üldkohustused

Artikkel 8 –

Teadlikkuse

suurendamine

Artikkel 9 –

Juurdepääsetavus

Artikkel 19 –

Iseseisev elu ja

kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik

liikumisvõime

Artikkel 30 –

Osalemine

kultuurielus, vaba

aja-, puhke- ja

sporditegevustes

IV jaotis

„Solidaa

rsus”

(artiklid

27–38)

Töötajate

õigus olla

ettevõttes

informeerit

ud ja ära

kuulatud

27 Eestis on kehtestatud töötajate

usaldusisiku seadus (Töötajate

usaldusisiku seadus–Riigi Teataja),

mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda

volitanud töötajate ja ametnike

esindamisel suhetes tööandjaga ja

töötajatega.

Riive puudub.

Kollektiivl

äbirääkimis

te ja

kollektiivse

tegutsemise

õigus

28 PS § 29. Töötajate ja tööandjate

ühingutesse ja liitudesse

kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud

võivad oma õiguste ja seaduslike

huvide eest seista vahenditega,

mida seadus ei keela. Streigiõiguse

kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Riive puudub.

Õigus

kasutada

tööhõivetee

nuseid

29 PS § 29. Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Riive puudub.

Kaitse

põhjendam

atu

vallandami

se korral

30 PS § 29. Töötingimused on riigi

kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus. Riive puudub.

Head ja

õiglased

töötingimu

sed

31 PS § 29. Töötingimused on riigi

kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus. Riive puudub.

Keeld

kasutada

laste

tööjõudu ja

noorte

töötajate

kaitse tööl

32 PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii

lapse kui ka täiskasvanu puhul.

Last ei tohi töö tegemiseks ära

kasutada. Laps ei tohi teha tööd,

mis on talle ohtlik, segab koolis

käimist või on kahjulik tema

tervisele ja arengule.

Riive puudub.

Laste töötamist reguleerib

töölepingu seadus, kus on kirjas

laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused.

Alaealisel on töötamiseks vaja

olenevalt vanusest kas vanema või

tööinspektori luba. (Laste ja noorte

õigused ja kohustused |

Õiguskantsler)

Perekonna-

ja tööelu

33 PS § 27. Perekond rahva püsimise

ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

Riive puudub.

PS § 29. Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Kui seadus ei sätesta

teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul.

Sotsiaalkin

dlustus ja

sotsiaalabi

34 28 Küllaldane

elatustase ja

sotsiaalne kaitse

PS § 28. Eesti kodanikul on õigus

riigi abile vanaduse, töövõimetuse,

toitjakaotuse ja puuduse korral. Riive puudub.

Riik soodustab vabatahtlikku ja

omavalitsuse hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega

inimesed on riigi ja kohalike

omavalitsuste erilise hoole all.

Tervishoid 35 25 Tervishoid PS § 28. Igaühel on õigus tervise

kaitsele. Riive puudub.

Võimalus

kasutada

üldist

majandush

uvi

pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja

humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku

üldosa seadus–Riigi Teataja

Riive puudub.

Keskkonna

kaitse

37 PS § 53. Igaüks on kohustatud

säästma elu- ja looduskeskkonda

ning hüvitama kahju, mis ta on

keskkonnale tekitanud.

DNSH ja kliimakindlus on analüüsitud

rakenduskava koostamise käigus.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021−2027

raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“

analüüs ei tuvastanud meetmel

potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele, mistõttu

puudub vajadus täiendavate nõuete

kehtestamiseks. Vt seletuskirjast, sh III

ptk.

Tarbijakait

se

38 Tarbijakaitseseadus–Riigi Teataja

Riive puudub.

V jaotis

„Kodani

ke

õigused

Õigus

hääletada ja

kandideerid

a Euroopa

39 29 Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

Euroopa Parlamendi valimise

seadus–Riigi Teataja

Riive puudub.

”

(artiklid

39–46)

Parlamendi

valimistel

Õigus

hääletada ja

kandideerid

a kohalikel

valimistel

kohalikel

valimistel

40 29 Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu

teostab rahvas hääleõiguslike

kodanike kaudu:

Riive puudub.

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti

kodanik, kes on saanud

kaheksateist aastat vanaks.

Õigus heale

haldusele

41 29 Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi

ja ebameeldivusi isikutele.

ÜSS2021_2027 § 1 lg 5 kohaselt

kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele

haldusmenetluse seadust.

Riive puudub.

Õigus

tutvuda

42 21 Sõna ja

arvamusvabadus

PS § 44. Eesti kodanikul, Eestis

viibival välisriigi kodanikul ja Riive puudub.

dokumenti

dega

ning juurdepääs

informatsioonile

kodakondsuseta isikul on õigus

seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja

kohalikes omavalitsustes ning riigi

ja kohalike omavalitsuste

arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 kohaselt on

igaühel õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda

haldusorganis säilitatavate asjas

tähtsust omavate dokumentide ja

toimikuga, kui see on olemas.

Õigus

pöörduda

Euroopa

ombudsma

ni poole

43 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

Rahvusvaheliste lepingute alusel

otsekohalduv

Riive puudub.

Õigus

esitada

petitsioone

44 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 46. Igaühel on õigus

pöörduda märgukirjade ja

avaldustega riigiasutuste, kohalike

omavalitsuste ja nende

ametiisikute poole. Vastamise

korra sätestab seadus.

Riive puudub.

Liikumis-

ja

elukohavab

adus

45 20 Isiklik

liikumisvõime

PS § 34. Igaühel, kes viibib

seaduslikult Eestis, on õigus vabalt

liikuda ja elukohta valida. Riive puudub.

Diplomaati

line ja

konsulaark

aitse

46 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 13. Igaühel on õigus riigi ja

seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb

oma kodanikku ka välisriikides. Riive puudub.

VI jaotis

„Õiguse

mõistmi

ne”

(artiklid

47–50)

Õigus

tõhusale

õiguskaitse

vahendile

ja õiglasele

kohtulikule

arutamisele

47 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 15. Igaühel on õigus

pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Igaüks

võib oma kohtuasja läbivaatamisel

nõuda mis tahes asjassepuutuva

seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks

tunnistamist.

PS § 20. Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Riive puudub.

Süütuse

presumptsi

oon ja

kaitseõigus

48 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Riive puudub.

Kuritegude

ja

karistuste

seaduslikku

se ja

proportsion

49 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 3. Riigivõimu teostatakse

üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel.

Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja

normid on Eesti õigussüsteemi

lahutamatu osa.

Riive puudub.

aalsuse

põhimõte

PS § 11. Õigusi ja vabadusi tohib

piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud

peavad olema demokraatlikus

ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja

vabaduste olemust.

PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Mitmekord

se

kohtumõist

mise ja

karistamise

keeld

50 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 23. Kedagi ei tohi teist korda

kohtu alla anda ega karistada teo

eest, milles teda vastavalt

seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

Riive puudub.

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Korruptsioon ja huvide konflikt

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegevuskava

(vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike

tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest

teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi.

Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava

toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar

Majandus- ja tööstusministri käskkiri „Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus “ seletuskiri lisa 2 riskihindamise tabel

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

Toetuse andmise tingimused ettevõtjatele suunatud avalike lahenduste väljatöötamiseks

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

Majandus- ja tööstusministri käskkiri „Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus “ seletuskiri lisa 2 riskihindamise tabel

HINNANG

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 1

Toetuse andmise tingimused ettevõtjatele suunatud avalike lahenduste väljatöötamiseks

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

Majandus- ja tööstusministri käskkiri „Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus “ seletuskiri lisa 2 riskihindamise tabel

HINNANG

Max.

SKOOR

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad olulised keskkonnariskid,

mille maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

madal risk

KK punkti 5.3. kohaselt on elluviijaks MKM ning punktide 5.4. ja 5.5.

kohaselt on partneriteks JDM ja teised avaliku

sektori asutused, kellele kohaldub

korruptsioonivastane seadus ning sellest tulenevalt

on olemas korruptsiooni ennetavad

strateegiad/tegevuskavad/korrad.

0

KK-s sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega

abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses (vt seletuskirja p 1).

0

Majandus- ja tööstusministri käskkiri „Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus “ seletuskiri lisa 2 riskihindamise tabel

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja

siseriiklikke toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus ja/või

raamatupidamine toimub tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas.

1

KK punkti 5.3. kohaselt on elluviijaks MKM ning punktide 5.4. ja 5.5.

kohaselt on partneriteks JDM ja teised avaliku sektori asutused, kes

kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul

järgima riigihangete seadust (vt seletuskirja p 1).

0

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk „ei kahjusta

oluliselt“) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt

olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega puudub vajadus

täiendavate nõuete kehtestamiseks.

Pole tegemist taristuinvesteeringuga.

0

1

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja

kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus“ seletuskirja

lisa 3

Märkustega arvestamise tabel

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või

mittearvestamise

põhjendus

Rahandusministeerium Käskkirja eelnõu punktis 1.2 sätestatakse,

et toetavate tegevuste raames ei anta

riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Palume

täiendada seletuskirja selgitusega, miks ei

anta riigiabi/vähese tähtsusega

abi ettevõtjatele, kellele on toetatavad

tegevused suunatud (selgitus toetuse saaja,

elluviija ja partneri kohta on olemas).

Arvestatud, seletuskirja

täiendatud.

Riigi Tugiteenuste

Keskus

Palun taastada eelnõus varem olnud punkt

8.1. Praeguse versiooni korral ei ole

kehtestatud, kas ja mille alusel otsesed

kulud on abikõlblikud. Jäänud on ainult

kaudsete kulude tingimus. Eelnõust on

eemaldatud varem seal olnud p 8.1, milles

viidati abikõlblike kulude aluseks

olevatele ÜM paragrahvidele.

Mittearvestatud,

ühendmäärus kohaldub

käskkirja punkti 1.3.

alusel niigi. Üksikutes

sätetes ei ole vaja

valikuliselt

ühendmäärust üle

korrata ega sellele

valikuliselt viidata.

Palun seletuskirjas põhjendada, miks

abikõlblikkuse periood algab alles 1. maist

2026. a.

Arvestatud, seletuskirja

täiendatud.

Toetatavatest tegevustest ei ole võimalik

üheselt välja lugeda, kas projekti käigus

on kavas teha ka investeeringuid

digitaristusse. Palun seda võimalust

hinnata ning vajadusel käskkirjas välja

tuua, millistele tegevustele kestusnõue

sellisel juhul kohaldub.

Juhime sealjuures tähelepanu sellele, et

kestusnõude periood algab projektile

lõppmakse tegemisest alates.

Arvestatud osaliselt,

seletuskirja täiendatud.

Statistikaamet Arvestades Vabariigi Valitsuse otsust

seoses majanduse elavdamise ja

bürokraatia vähendamise programmiga

saavutada reaalajamajanduse projektiga

seatud eesmärgid 2017. aastaks, palume

lisada toetuse andmise tingimuste hulka

võimalus, et näiteks lisapunkte saavad

need taotlevad ettevõtjad, kelle

projektiplaan näeb ette arendustegevuste

läbiviimist mitme asutuse või aruande

puhul korraga. See tähendab, et

võimaldatakse näiteks automaatse

aruandluse esitamist mitmele asutusele

(statistikaamet, maksu- ja tolliamet) ja

mitme aruande (nt KMD, Ekomar) puhul.

Selline lähenemine võimaldab ettevõttel

paremini optimeerida enda

aruandluskohustust ja aitab kaasa

kulutõhusamalt halduskoormuse

vähendamisele ning RTE eesmärkide

saavutamisele juba voogusid.

Teadmiseks võetud.

Statistikaameti

tähelepanekuid

käsitletakse toetuse

andmise tingimuste

„Ettevõtete

digitaliseerimine,

reaalajamajanduse

lahendused ja

andmemajanduse

kasutusjuhtude

arendamine“ eelnõu

menetlemise raames.

Statistikaamet on valmis tegema koostööd

planeeritava toetusmeetme raames, kuid

ühtlasi soovime enda ressursse aegsasti

planeerida. Selleks teeme ettepaneku enne

rakendusüksuse ülesandeid täitva

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

poolt rahastusotsuse tegemist

kooskõlastada kavandatavate tegevuste

ajakava statistikaametiga. See võimaldaks

planeerida näiteks võimalike lahenduste

testimiste kasutuselevõtu võimalusi

ettevõtjatele. Seda põhjusel, et nimetatud

asjaolu on välja toodud ühe takistusena

arendustegevuste jaoks vahendite

taotlemisel.

Teadmiseks võetud.

Koostöö kiirendamiseks teeme

ettepaneku, et rakendusüksus töötab välja

standardlepingud, mida kõik asutused,

kelle partnerlus ettevõtja projektiplaani

elluviimiseks on vajalik, saaksid

Teadmiseks võetud.

rakendada. See aitab tegevusi sujuvamalt

läbi viia.

Üldise märkusena toome välja, et

arvestades seniste toetusmeetmete

kogemusi, oleks asjakohane edaspidi

kaaluda planeerimisel ka x-tee

ülalhoiukulude katmise või muu

alternatiivse võimaluse kiirendatud korras

loomise ja 2027.aastaks.

Teadmiseks võetud.

03.07.2025

Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja

kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

Toetuse andmise tingimusi sätestav käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetusega viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (ii)

„Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori

asutuste jaoks“ raames toetatava meetme nr 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21

„Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ alategevuse

“Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamine”

eesmärke.

TAT-is toodud tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja

puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Põhiõiguste harta ja puuetega inimestega

konventsiooni arvestamise kontroll-leht on leitav seletuskirja lisas 1. Riskihindamise tabel on

esitatud lisas 2.

TAT-i eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

MKM) digimajanduse osakonna valdkonnajuhid Tiina Kruusimägi (tel: 5472 0611, e-post:

[email protected]) ja Viktoria Bõstrjak-Butorina (tel: 5341 7002, e-post:

[email protected]), sama osakonna projektijuhid Berit Tasa (tel: 5885 1073,

e-post: [email protected]) ja Pärja Bärg (tel: 5885 1195, e-post: [email protected]) ning

Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) digiriigi osakonna AI ja andmete talituse juhataja

Ott Velsberg (tel: 5661 4194, e-post: [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-

post: [email protected]).

Punkt 1. Üldsätted

Punkt 1.1. kirjeldab toetatavate tegevuste seost aluseks oleva rakenduskavaga, nimetades

asjakohase poliitikaeesmärgi ja meetme ning sekkumise.

Punktis 1.2. sätestatakse, et toetavate tegevuste raames ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega

abi, sest ei toetata ettevõtjate majandustegevust. Toetatavad tegevused on küll seotud

ettevõtjatele pakutavate andmepõhiste lahenduste ja kasutajamugavate avalike teenuste

väljatöötamisega, kuid lahenduste kasutuselevõtmiseks toetatakse ettevõtjaid toetuse andmise

tingimuste „Ettevõtete digitaliseerimine, reaalajamajanduse lahendused ja andmemajanduse

kasutusjuhtude arendamine“ raames. Nimetatud TAT on välja töötatud koostoimes käesoleva

TAT-ga.

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 kohaselt, kui aluslepingutes ei ole

sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel

kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud

ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see

kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1

tähenduses (edaspidi komisjoni teatis) on selgitatud, et abimeede on riigiabi, kui abi antakse

avalikest vahenditest, abi annab abisaajale majandusliku eelise, eelis on valikulise iseloomuga

ning sellel on mõju konkurentsile ja kaubandusele. Seejuures peab abi andmine vastama kõigile

eeltoodud tingimustele.

Toetuse saaja on ja tegevused viib ellu MKM-i digimajanduse osakond. Käskkirja punktides

3.1.1. ja 3.1.3. alusel elluviidavad tegevused kuuluvad Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a

määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi MKM-

i põhimäärus) § 11 kohaselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse.

Punktis 3.1.2. nimetatud partneri poolt elluviidav tegevus kuulub Vabariigi Valitsuse

23.12.1996. a määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“

(edaspidi JDM-i põhimäärus) punkti 7 kohaselt eelkõige Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalasse. Toetatavad tegevused, mille elluviimine on seotud ministeeriumi

valitsemisalasse kuuluvate avalike tegevuste ja ülesannetega elluviimisega, ei ole käsitletavad

majandustegevusena. Seega toetuse saaja ei tegutse tegevuste elluviimisel ettevõtja rollis.

Johtuvalt leiab käskkirja andja, et antav toetus ei ole riigiabi.

Järeldust toetab ka ja riigiabi välistab asjaolu, et toetuse saaja ja partner kohustuvad tegevuste

elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete seadust. Avatud

hankemenetluse läbiviimisel eeldatakse, et ettevõtjatele eelist ei anta1.

Kuivõrd toetavate tegevuste elluviimine on seotud avalike ülesannete täitmisega ning tegevuste

elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul korraldatakse riigihange, on majanduslik eelis ja

konkurentsi moonutamine välistatud. Seetõttu ei pea käskkirja andja vajalikuks analüüsida

avalike vahendite ja valikulisuse kriteeriumite analüüsimist.

Punkti 1.3. järgi kohaldatakse TAT-s sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksetaotluse

menetlemisele ja maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste

osas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

Punkti 1.4. kohaselt kasutatakse toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide

esitatamiseks ja kättetoimetamiseks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse

keskkonda.

1 Komisjoni teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste

osutamise eest makstava hüvitise suhtes (ELT C 8 , 11.01.2012, lk 4). 126 Vt allmärkus 7. 127 Komisjoni teatis

riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262, 07.2016, lk 1-50)

Punkt 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

Punktis 2.1. on sätestatud TAT-i eesmärgina, et toetatakse ettevõtjatele suunatud avalike

teenuste kättesaadavuse ja kasutusmugavuse suurendamist, ettevõtjatele avaliku sektori

hallatavate andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamist ning nende väärindamise

toetamist, ettevõtjate halduskoormuse vähendamist andmepõhiste lahenduste

kasutuselevõtmise suurendamise kaudu ning ettevõtjate teadlikkuse tõstmist väljatöötatud

lahendustest.

Punktis 2.2. kirjeldatakse toetuse andmise oodatavat tulemust, milleks on avalike teenuste

parem kvaliteet ja kättesaadavus ning seeläbi kasutajate ajasääst teenuste kasutamisel, kuivõrd

avalik sektor pakub teenuseid tõhusamalt. Avaliku sektori hallatavad andmed vastavad

erasektori vajadustele ja ootustele ning andmete suurem kättesaadavus ja kasutatavus

võimaldab ettevõtjatel luua uusi andmepõhiseid teenuseid. Samuti on toetatud andmepõhise

juhtimise juurutamine erasektoris. Andmepõhiste lahenduste väljatöötamisega ja lahendustest

teadlikkuse kasvatamisega aidatakse kaasa erasektori digitaliseerituse taseme tõusule. Muu

hulgas kasvab tegevuste tulemusena ettevõtjate võimekus kasutada digiriigi lahendusi ja seeläbi

luua uut väärtust.

Ettevõtetes avaliku sektori digilahenduste kasutusele võtmiseks ja integreerimiseks ning

ettevõtete digitaliseerimise taseme suurendamiseks on oluline, et avaliku sektori teenused

vastaks ettevõtja vajadustele ning oleks kasutajamugavad erinevate sihtgruppide jaoks. Samuti

on oluline, et ettevõtja teaks, millised tegevused ja andmed on olulised ettevõtte sisemiste

protsesside korrastamisel vastavaks riigi poolt esitatud kohustuste korrektseks täitmiseks ning

andmepõhise aruandluse toimimiseks, et ettevõtte olulised põhiprotsessid toimuksid

masinloetavalt reaalajas.

Vastavalt konkurentsivõime 2024. aasta raportile on digitaliseerimisel oluline roll ettevõtete

tootlikkuse kasvatamisel, sest võimaldab optimeerida erinevaid protsesse ja vähendada kulusid.

Samas raportis tuuakse välja, et Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International

Monetary Fund, lühendina IMF) on järeldanud, et tootlikkuse kasvu Eestis võib tagasi hoida

kõrge väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE) osakaal, kuna väikeettevõtted on

enamasti vähem tootlikud ja uuenduslikud kui suuremad ettevõtted. Samuti on üldteada, et

digitaliseerimise edukas elluviimine vajab nii kompetentset inimressurssi ehk teadlikkust kui

ka rahalist võimalust arendustegevuste tegemiseks, mis on madalam VKE-del. Seetõttu on

avaliku sektori poolt loodud ühetaolised ning samade äriliste nõuetega ja funktsionaalsust

omavate teenuste ja lahenduste loomine, kasutajamugavuse parendamine ja rakendamine, sh

teavitamine ja info koondamine Eestis ettevõtjate toetamiseks oluline tegevus.

Sellest tulenevalt on valitud käesoleva meetme oodatava tulemuse saavutamiseks tegevused

erinevatel tasanditel, et moodustuks tervik VKE-de toetamiseks erinevate lahenduste

juurutamisel. Tootlikkuse suurendamise seisukohalt on oluline võtta kasutusele avaliku sektori

poolt loodud lahendused ja teenused erasektoris esimesel võimalusel, ning on oluline kasutada

ettevõtetele info koondamiseks ja jagamiseks erinevaid kanaleid olemasolevate teenuste ja

lahenduste kohta. Seetõttu on tulemuse saavutamiseks mõeldud teha erinevaid tegevusi

ettevõtjate teavitamiseks ja nendele info jagamiseks nii digitaalselt kui füüsilise

kommunikatsiooni näol, luua ja muuta kasutajamugavamaks olemasolevad ettevõtjatele

suunatud lahendused ning muuta andmed kättesaadavaks uute teenuste loomiseks, et ettevõtja

saaks neid väärindada lisandväärtuse loomiseks, andmemajanduse kasutusele võtmiseks või

arendamiseks ning ettevõtluse kasvatamiseks.

Ettevõtja saab kasutada tulevikus digitaalset enesehindamise teenust soovituste saamiseks enda

ettevõtte digitaliseerimise võimekuse kasvatamiseks. Digitaalsel kujul teenuse kasutamine

võimaldab suuremal hulgal VKE-del teenust kasutada ja soovitusi rakendada. Ettevõtjal on

võimalik integreerida oma infosüsteemidega nii volituste haldamise rakendus kui nõusoleku

teenuse lahendus. Volituste haldamise rakenduse integreerimisel ei pea ettevõtja arendama enda

ettevõtte tarbeks lahendust ja aitab ettevõtjal kokku hoida aega ning maandada tööjõu ja

informatsiooni lekkega seotud ettevõtlusriske.

Nõusolekuteenus, mis võimaldab andmete jagamist ettevõtjalt riigile ja ka teisele ettevõtjale

või kolmandale sektorile aitab ettevõtjatel luua uued kaasaegsed äriprotsessid, olemasolevaid

uuendada ja optimeerida või kasutada välja töötatud lahendust uue pakutava teenuse osana.

Samuti on võimalik optimeerida ja muuta masinloetavaks ettevõtte aruandlus ning integreerida

riigiga seotud kohustuste ja võimaluste teavitamisega seotud info. Täiendavalt toetatakse

ettevõtjate jaoks teenuste loomisel ja ümberkujundamisel ühtsete põhimõtete, disainisüsteemi,

komponentide ja äriloogika kasutamist ning tehnoloogiliste komponentide juurutamist ettevõtja

teenuste tarbimise väiksema halduskoormuseni jõudmiseks.

Oluline on, et sekkumised täiendavad riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamise raames

tehtud digiriigi investeeringuid ja neid kasutatakse lisauuendusteks ning riikliku taaste- ja

vastupidavuskava reformivaldkondade jätkuvaks arendamiseks. Samas ei rahastata

ühtekuuluvuspoliitika fondidega samaaegselt riikliku taaste- ja vastupidavuskava kaudu

rahastatavaid tegevusi, st varasemad tegevused ja rahastus on lõppenud.

Punkti 2.3. kohaselt arvestatakse toetatavate tegevuste elluviimisel Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid.

Punktides 2.4.-2.6. sätestatakse toetuse andmise seosed strateegiliste dokumentidega, milleks

on Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035”, riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel

kinnitatud “Digiühiskonna programm 2024–2027" ja “Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035”.

Täpsemalt aidatakse toetatavate tegevuste elluviimisel kaasa „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus

on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ning „Digiühiskonna programmi 2024–2027”

meetme „Digiriik” tegevuste „Digiriigi arenguhüpped” ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine”

tulemuste saavutamisele ning panustavad “Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035” ettevõtluskeskkonna programmi 2024–2027 tegevusse 1.1.

„Ettevõtluse arendamise soodustamine”, vähendades ettevõtjate halduskoormust, mh töötades

välja ettevõtjatele suunatud personaalsed digitaalsed avalikud teenused ja andmepõhised

lahendused ning toetades reaalajamajandusele üleminekut era- ja avaliku sektori koostöös

äriprotsesside ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks.

„Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse horisontaalsete näitajatega, millest panustatakse

järgmistesse näitajatesse:

1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27

liikmesriigi keskmisest;

2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

3) ligipääsetavuse näitaja.

Andmepõhiste lahenduste ning kasutajamugavate avalike teenuste arendamine loob olulised

eeldused ettevõtluse digitaliseerimiseks. Avaliku sektori hallatavate andmete parem

kättesaadavus ja kasutatavus võimaldab ettevõtetel oma tegevusi tõhusamalt planeerida,

ressursse optimeerida, protsesse digitaliseerida ning vältida dubleerimist. See omakorda

vähendab vajadust füüsiliste tegevuste järele, näiteks andmete käsitsi sisestamine, ning aitab

kaasa süsinikujalajälje vähendamisele ja kliimasäästlikule tegutsemisele, mis on üha enam

konkurentsieeliseks.

Digitaalsed tööriistad ja automatiseeritud protsessid suurendavad tõhusust nii aja, raha kui ka

keskkonnamõjude arvelt. Selline areng toetab ettevõtete tootlikkuse kasvu ja suurendab

majandustegevuse lisandväärtust ka väljaspool Harjumaad, aidates kaasa piirkondliku SKP

tõusule elaniku kohta ning toetades Eesti lähenemist EL 27 keskmisele tasemele.

Oluline on tagada, et teenuste ja lahenduste kättesaadavus ning kvaliteet ei sõltuks ettevõtja

asukohast – igal ettevõtjal peab olema ligipääs samaväärselt kvaliteetsetele ja

kasutajasõbralikele teenustele. Kuna fookuses on riigiülesed teenused ja andmepõhised

lahendused, peavad need olema universaalselt kasutatavad kõikidele ettevõtjatele.

Teenuste arendamisel arvestatakse erinevate sotsiaalsete rühmade, sealhulgas erivajadustega

inimeste vajadustega, et tagada võrdsed võimalused nende kasutamiseks. Ligipääsetavuse

tagamine parandab nii ühiskondlikku kui ka majanduslikku kaasatust, võimaldades kõigil

inimestel aktiivselt osaleda olenemata soost, vanusest, emakeelest või erivajadusest.

Nimetatud näitajatesse panustatakse kaudselt.

Punkt 3. Toetatavad tegevused

Punkt 3.1. sätestab, et toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada TAT-i punktis 2

nimetatud eesmärgi ja tulemused ning punktis 4 välja toodud näitaja. Tegevusi viivad ellu

toetuse saaja ehk elluviija ja/või partner omategevustena või ostetud tegevustena.

Punktides 3.1.1.–3.1.3. on esitatud üldised toetatavad tegevused eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks, milleks on:

- ettevõtjatele suunatud kasutajamugavate avalike teenuste ja andmepõhiste lahenduste

väljatöötamine ning kättesaadavuse parandamine;

- avaliku sektori hallatavate andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamine

ettevõtjate vajadustest lähtuvalt ja nende väärindamise toetamine erasektori hulgas,

näiteks andmenõusolekuteenuse ja andmeruumi(de) arendamine, andmete teabevärava

arendamine, avaandmete kättesaadavuse parandamine ning avaandmetel põhinevate

teenuste väljatöötamine;

- ettevõtjate, elluviija ja partnerite teadlikkuse tõstmine punktides eelnevalt nimetatud

tegevuste osas.

Tegevuste tulemused loovad eeldused ettevõtetes avaliku sektori digilahenduste kasutusele

võtmiseks ja integreerimiseks ning ettevõtete digitaliseerimise taseme suurendamiseks, samuti

nii era- kui avaliku sektori halduskoormuse vähendamiseks.

Punktis 3.2. sätestatakse, et toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses ega tekita seal nimetatud olulist kahju ühelegi

artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk „ei

kahjusta oluliselt“) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks.

Punkt 4. Näitaja

Vabariigi Valitsuse 09.01.2025 korralduse nr 15 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisa 1 kohaselt on

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (ii) „Digitaliseerimisest kasu toomine

kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme

nr 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja

kasutuselevõtt erasektoris“ üks väljundnäitajaid „Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja

-protsessid“ (PSO04). Seda näitajat kasutatakse punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja

hindamiseks.

Tasemed

Meetmete nimekirjas on digiteenuste, -toodete ja -protsesside arvu sihttasemeks seatud 85.

Antud TAT panustab sellesse järgnevalt: algtase (0), vahesihttase 10 (2027) ja lõppsihttase 20

(2029). Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TAT-i toetusena valminud uusi või täiendatud

digiteenuste, -toodete ja/või -protsesside arvu.

Selgitus

Tegemist on uute või täiendatud digiteenuste arvuga. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued

lisandunud funktsionaalsused või olemasolevate funktsionaalsuste märkimisväärsed

uuendused. Iga uut või täiendatud teenust loetakse eraldi.

Punkt 5. Rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid

Punkti 5.1. kohaselt täidab rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

ning punkti 5.2. kohaselt on rakendusasutuseks MKM. Rakendusasutuse ülesandeid täidab

strateegiaosakond, mis koordineerib ministeeriumi strateegia ja Euroopa Liidu

struktuurivahendite strateegiadokumentide ministeeriumi valdkondi käsitlevate osade

väljatöötamist, tagab välisabi vahendite efektiivse kasutamise ministeeriumi valitsemisalas

ning teostab välisvahendite kasutamise üle seiret ja järelevalvet.

Elluviija on punkti 5.3. kohaselt MKM-i digimajanduse osakond, mis allub majanduse ja

innovatsiooni asekantslerile. Punkti 5.4. kohaselt on TAT-i punktis 3.1.2. tegevuste elluviimisel

MKM-i partneriks JDM, täpsemalt JDM-i AI ja andmete talitus ning punkti 5.5. järgi on

elluviijal õigus kaasata tegevuste elluviimiseks ka teisi partnereid avalikust sektorist, kes on

otseselt seotud ettevõtjatele suunatud avalike teenuste või andmepõhiste lahenduste

väljatöötamisega.

TAT-i punktis 3.1.1. nimetatud tegevused kuuluvad MKM-i põhimääruse § 11 kohaselt MKM-

i valitsemisalasse ning TAT-i punktis 3.1.2. nimetatud tegevused JDM-i põhimääruse punkti 7

järgi eelkõige JDM-i valitsemisalasse. Tegevust 3.1.2. viiakse ellu MKM-i ja JDM-i koostöös.

Punkti 5.6. kohaselt sõlmib elluviija tegevuste elluviimiseks partneritega koostöökokkulepped.

Punkt 6. Eelarve

Punktis 6 esitatakse toetatavate tegevuste kogueelarve, milleks on 6 000 000 eurot. TAT-is on

märgitud EL toetuseks 100%. Meetmes nõutud omafinantseering tagatakse meetme alt ellu

viidavate teiste TAT-de omafinantseeringute arvelt.

Meetme tervikvaates jagunevad toetuste ja omafinantseeringute osakaalud järgnevalt:

TAT Toetuse

summa

Toetuse osakaal TAT-s Omafinantseeringu

osakaal TAT-s

Turismisektori tarkvarade

liitumis- ja

liidestamistoetuse

taotlemise ja kasutamise

tingimused ja kord

(määrus)

2 000 000

eurot

Kuni 70% Vähemalt 30%

Ettevõtja digitaliseerimise

teekaardi toetus (määrus)

5 000 000

eurot

50-70%

(keskmine 60%)

30-50%

(keskmine 40%)

Toetuse andmise

tingimused ettevõtjatele

suunatud andmepõhiste ja

kasutajamugavate avalike

teenuste väljatöötamiseks

(käskkiri)

6 000 000

eurot

100% 0%

Kavandatav TAT

ettevõtjatele suunatud

toetusega (määrus)

7 000 000

eurot

Kuni 50% Vähemalt 50%

KOKKU 20 000 000

eurot

70% (keskmine toetuse

osakaal tervikvaates)

30%

(keskmine

omafinantseeringu

osakaal tervikvaates)

Punkt 7. Abikõlblikkuse periood

Punktis 7 esitatakse toetatavate tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood, mis algab 1.mail

2026. a ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. detsembril 2029. a. Abikõlblikkuse

perioodi alguseks on 1. mai 2026. a seetõttu, et selleks ajaks on lõppenud taaste- ja

vastupidavusrahastu vahendite kasutamise abikõlblikkuse periood.

Punkt 8. Abikõlblikud kulud

Punktis 8 sätestatakse kulude abikõlblikkus ja abikõlbmatus, lähtudes ühendmäärusest.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud

hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada

rakendusüksusele kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega

kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks

olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga

administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse

määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra

ulatuses, mis on 15 protsenti tegevuste otsestest personalikuludest.

Toetavate tegevuste elluviimisega on seotud järgnevad kululiigid:

1. personalikulud ja kaudsed kulud 15 protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest

personalikuludest;

2. investeeringukulud (näiteks uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide

väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud);

3. majanduskulud (näiteks ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele,

moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile,

ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele).

Kui tegevuste elluviimisel tehakse investeeringuid digitaristusse peavad elluviija ja partner

tagama kestuse nõude täitmise.

Punkt 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Punktis 9 tuuakse välja, et toetust makstakse elluviijale ja partnerile tegelike kulude alusel

vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. See tähendab, et väljamakse aluseks on

tegelikud kulud (tekkinud ja tasutud). Näiteks kui on tegemist palgakuludega, siis palgakulud

makstakse, nii nagu ka muud kulud, esitatud kuludokumentide alusel. Tegevuste kaudsed kulud

kompenseeritakse 15 protsendi ulatuses tegevuste otsestest personalikuludest.

Toetust makstakse arvestusega, et hiljemalt 31.12.2029. a on abikõlblik kulu tehtud.

Punkt 10. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

Elluviija ja partner täidavad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud toetuse saaja ja partneri

kohustusi.

Punktis 10.1. on toodud elluviija õigused. Nimelt on elluviijal õigus küsida partneritelt

eesmärkide saavutamise ja toetavate tegevuste elluviimise kohta lisateavet, juhul kui see on

vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses veendumiseks ning

elluviijal on õigus keelduda rakendusüksusele partneri esitatud kuludokumente

väljamaksmiseks esitamisest, kui kulud ei ole abikõlblikud.

Punktis 10.2. on sätestatud partneri õigus teha elluviijale ettepanekuid kinnitatud tegevuste

elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades seejuures, et käskkirjas nimetatud

eesmärk, tulemused ja mõõdiku sihttase saavutatakse.

Punkt 11. Aruandlus

Elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande. Punkti 11.1. kohaselt esitatakse

vahearuanne iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks ning punkti 11.3.

kohaselt esitatakse lõpparuanne koos viimase maksetaotlusega hiljemalt üks kuu pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Punktides 11.5 ja 11.6 tuuakse välja aruannetes esitatav teave.

Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.

Punkt 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Punkti 12. kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse vastavalt

ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

Punkt 13. Vaide esitamine

Punkt 13 sätestab, et vaide lahendab rakendusüksus.

II. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, lähtudes eelkõige Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid.

III. Mõjud

Tegevuste oodatav otsene mõju – ettevõtjale on kõik avalikud teenused kättesaadavad,

ligipääsetavad ja kvaliteetsed, olenemata tema elu- või asukohast, teenuse kasutamise kanalist,

vanusest või erivajadustest. Kasutajad säästavad aega teenuste kasutamisel ning avalik sektor

pakub teenuseid tõhusamalt. Ettevõtja teenuste kokkutoomisel ühte keskkonda ja selle

tulemusel teenuste kättesaadavuse parandamisel on eeldatav aja kokkuhoid kalendriaastas 1708

inimaastat (st 1708 inimese tööaeg ühes aastas ehk 3,46 miljonit töötundi), millest 96% oleks

võit ettevõtjatele, kes saavad lihtsamini leitavate ja kasutatavate teenuste abil säästetud aja

pühendada äritegevuse arendamisele. See tähendab ettevõtjatele rahalist kokkuhoidu aastas

ligikaudu 41 miljoni euro ulatuses, arvestades keskmist brutotunnitasu 2024. aastal. Sellele

lisandub avaliku sektori kokkuhoid, mis selgub aja jooksul pärast tegevuste elluviimist.

Avaliku sektori hallatavate andmete suurema kättesaadavuse ja kasutatavuse toel on ettevõtjad

loonud uusi andmepõhiseid teenuseid ja toetatud on andmepõhise juhtimise juurutamist

erasektoris. Aruannete täitmine on ettevõtja jaoks aja- ja rahakulu. 2020. aastal läbi viidud

uuring näitas, et reaalajamajanduse lahenduste kasutamine aitaks Eestis aastas kokku hoida üle

14 miljoni töötunni, mis on 7000 inimese täistööaeg. Rahaline kokkuhoid reaalajamajanduse

lahendustest oleks aastas koguni 200 miljonit eurot.

Avaliku sektori hallatavad andmed vastavad erasektori vajadustele ning ootustele.

Andmepõhiste lahenduste väljatöötamisega ja lahendusest teadlikkuse kasvatamisega aidatakse

kaasa erasektori digitaliseerituse taseme tõusule. Muu hulgas kasvab tegevuste tulemusena

ettevõtjate võimekus kasutada digiriigi lahendusi ja seeläbi luua uut väärtust.

Kaudne mõju – ettevõtjatele suunatud avalikud teenused ja andmepõhised lahendused

võimaldavad täide viia valdkondlike arengukavade sisulisi eesmärke.

TAT toetab otseselt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“

poliitikaeesmärk 1 „Nutikam Eesti“ meetme „Digiriik” eesmärgi saavutamist.

1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs

1.1. Võrdsed võimalused, sooline võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus

TAT-i tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse.

Teenuste ja andmepõhiste lahenduste arendamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost,

vanuses, emakeelega, erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja

võimalused teenuste ja lahenduste kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks võrdsete võimaluste

loomine teenustele ja lahendustele juurdepääsuks.

Digiteenuseid ja andmepõhiseid lahendusi arendatakse, jälgides ning planeerides seda, et

avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st oluline on

arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid. Ligipääsetavuse nõuded

elluviijatele ja partneritele on sätestatud avaliku teabe seaduse § 32 lg 1 punktides 6 ja 7 ning

lõikes 2. Täpsemad nõuded on välja toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija-

oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine.

Kaudne panus „Eesti 2035“ mõõdiku “ligipääsetavuse näitaja” sihttaseme saavutamisse.

1.2. Keskkonnahoid

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl

do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsis leiti, et vastavatel meetmetel ei ole

hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH põhimõtte alusel.

TAT-i tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset

mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel

järgitakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid.

Kaudne panus „Eesti 2035“ mõõdiku “kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides”

sihttaseme saavutamisse.

1.3. Regionaalne tasakaalustatus

Tegevuste elluviimisel ei panustata otseselt regionaalarengusse. Tegevuste elluviimise

tulemusena luuakse eeldused ettevõtetes avaliku sektori digilahenduste kasutusele võtmiseks ja

integreerimiseks ning ettevõtete digitaliseerimise taseme suurendamiseks sõltumata asukohast.

Kaudne panus „Eesti 2035“ mõõdiku “väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse

kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest” sihttaseme

saavutamisse.

2. TAT kooskõla valikukriteeriumitega

TAT-i tegevused on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumide ja -

metoodikaga vastavalt ühendmääruse §-le 7.

2.1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele

TAT kooskõla valdkondliku arengukavaga ja mõju erieesmärkide saavutamisele on kirjeldatud

käskkirja punktis 2 ja seletuskirjas vastava punkti selgitustes. TAT-i tegevused panustavad

peamiselt rakenduskava erieesmärgi „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme järgmistesse eesmärkidesse:

- suurendada avalike teenuste kättesaadavust, turvalisust ja kasutusmugavust ning

vähendada kodanike ja eelkõige ettevõtjate halduskoormust kõigil valitsustasanditel;

- suurendada riigiasutustes andmepõhist poliitikakujundamist ja teenuste osutamise

suutlikkust, sh andmeteaduse (sh suurandmete) kasutamist, andmete kvaliteedi

parandamist ja avatud andmete kättesaadavust.

2.2. TAT põhjendatus

TAT-ga lahendatav probleem (sh erasektori digitaliseerituse madal tase), tegevuste valik ja

ülesehitus on avatud seletuskirjas punktide 2.2. ja 3. selgituses. Muu hulgas aidatakse kaasa

ettevõtete halduskoormuse vähendamisele. Tegevuste elluviimine on planeeritud 2029. aasta

lõpuni.

2.3. Kuluefektiivsus

Toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks on tegevuste elluviimisel kavas rahastada

personalikulusid, investeeringukulusid ja majandamiskulusid.

Tegevuste elluviimine on suunatud ettevõtjatele muu hulgas kasutajamugavate avalike teenuste

ja andmepõhiste lahenduste väljatöötamisele ning kättesaadavuse parandamisele, andmete

kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamisele ning sellealase teadlikkuse tõstmisele.

Näiteks on kavas uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamine, sealhulgas uute

kontseptsioonide testimine ja arendamine. Samuti näiteks ürituste korraldamise kulude raames

kantakse kulusid esinejatele, ürituse ruumide rendile, ligipääsetavuse tagamisele jne.

Tegevuste tulemused loovad eeldused ettevõtetes avaliku sektori digilahenduste

kasutuselevõtmiseks ja integreerimiseks ning ettevõtete digitaliseerimise taseme

suurendamiseks, samuti nii era- kui avaliku sektori halduskoormuse vähendamiseks.

Eelarve planeerimisel on lähtutud MKM-i ning JDM-i varasematest kogemustest ja

põhimõtetest sama tüüpi tegevuste elluviimisel ja kulude tegemisel. Sisse ostetavate teenuste

lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Kaudsed kulud

moodustavad 15 protsenti otsestest personalikuludest.

2.4. Elluviija suutlikkus tegevusi ellu viia

Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027 regulatsiooniga, mille kohaselt saab elluviijaks

olla muu hulgas valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud ministeeriumi

struktuuriüksus.

Tegevuste elluviimise eest vastutab MKM-i digimajanduse osakond. MKM-i põhimääruse

kohaselt on digimajanduse osakonna põhiülesanne majanduse ja ettevõtluse arengu, sealhulgas

reaalajamajanduse toetamisele ja arendustegevustele, ettevõtetele osutatavate avalike teenuste

arendamise ja nendest teavitamise koordineerimisele suunatud poliitika kujundamine ja selle

elluviimise kavandamine.

TAT kujundamine ja rakendamine toimub tihedas koostöös JDM-ga, kes on kaasatud peamise

partnerina.

2.5. Tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud seletuskirja III peatüki punktis

1 ja lisas 1.

IV. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub üldises korras.

V. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, perioodi

2021–2027 seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Justiits- ja Digiministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium,

perioodi 2021–2027 seirekomisjon ning Euroopa Komisjon kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega ning

eelnõule esitas arvamuse Statistikaamet.