Teadus- ja arendusteenuse „Andmete kogumise tehniline lahendus andmepõhises aruandluses“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS

10.07.2025 nr 5-6/2630-1

Teadus- ja arendusteenuse „Andmete kogumise

tehniline lahendus andmepõhises

aruandluses“ korraldamine, komisjoni ja vastutava

isiku nimetamine

Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas majandus- ja tööstusministri

05.05.2025 käskkirjaga nr 54 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra“ §-ga 12:

1. Tellida teadus- ja arendusteenus „Andmete kogumise tehniline lahendus andmepõhises

aruandluses“ (edaspidi uuring).

Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada nimetatud seaduses

sätestatud korda kui tellitakse CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja

seonduvad nõustamisteenused“ kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul kui

sellest lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste eest

tasub täies ulatuses sama hankija.

1.1 Uuringu objektiks olev teadmuspõhiselt koostatud rakendusuuring koos selle põhjal

koostatud tulevikulahendusega on rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduse § 2 punkti 6 tähenduses. Uuringuga saadavat uut teadmist kasutatakse ettevõtjate ja

tarkvara arendajate vaatest optimaalse andmete edastuse arhitektuuri tulevikulahenduse

loomiseks ettevõtjalt riigile.

1.2 Tellitav uuring vastab riigihangete seaduses kehtestatud erandi tunnustele, kuna teenusest

saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks, see on uudne ning selle

tulemused on ülekantavad erinevatele asutustele ja projektidele.

Tellitav rakendusuuring vastab kõigile viiele teadus- ja arendustegevuse tunnusele, mis on

täpsemalt kirjeldatud hanke tehnilise kirjelduse punktis 2.2.6. Rakendusuuringu tulemus ei

ole pärast uuringu läbiviimist hankija ja pakkuja vahelise hankelepingu alusel turustatav.

2. Kinnitan punktis 1 nimetatud rakendusuuringu läbiviimise alusdokumendid, milleks on

hanke tehniline kirjeldus koos lisadega (hankelepingu projekt (Lisa 1) ja pakkumuste

hindamismetoodika (Lisa 2)).

3. Määran otsuse punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna projekti koordinaatori Artam

Kivisild. Rakendusuuringu tellimise eest vastutav isik korraldab selle tellimiseks vajalikud

toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise üle.

4. Moodustan komisjoni punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise korraldamiseks,

2

sealhulgas esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja

eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus:

4.1. komisjoni esimees: Artam Kivisild – digimajanduse osakonna projekti koordinaator

4.2. komisjoni liikmed:

4.2.1. Viktoria Bõstrjak-Butorina – digimajanduse osakonna reaalajamajanduse

valdkonnajuh;

4.2.2. Adele Johanson– digimajanduse osakonna andmehalduse ekspert.

5. Uuring finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest ja selle

eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 90 000 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirli Heinsoo

juhataja

Tehniline kirjeldus

Andmete kogumise tehniline lahendus

andmepõhises aruandluses

Sisukord Tehniline kirjeldus ....................................................................................................... 1

Andmete kogumise tehniline lahendus andmepõhises aruandluses .......................... 1

1. Taustinformatsioon ja probleemi kirjeldus ........................................................ 1

2. Rakendusuuringu eesmärk .............................................................................. 5

3. Uuringuküsimused ja raamistik ........................................................................ 6

3.5 Teadmusbaasi loomine ................................................................................. 7

3.6 Andmete kogumise võimalike tulevikulahenduste väljatöötamine läbi

erinevate stsenaariumide .................................................................................... 7

3.7 Võimaliku tulevikulahenduse valideerimine erinevate sihtgruppide peal ...... 8

3.8 Tulevikulahenduse rakendamise analüüs ..................................................... 8

4 Analüüsitulemuste kirjeldus ............................................................................. 9

4.1 Sisulised tulemused ..................................................................................... 9

4.2 Vormilised tulemused .................................................................................... 9

5 Töö tegemist täpsustavad tingimused ............................................................ 10

6 Töövõtja meeskonna kirjeldus ....................................................................... 12

7 Pakkumuse esitamise tingimused .................................................................. 16

8 Lisad .............................................................................................................. 18

1. Taustinformatsioon ja probleemi kirjeldus

Ettevõtjate halduskoormus riigile aruannete esitamisel on väga suur. 2021. aastal

valminud analüüsist selgus, et perioodilist aruandlust küsivad kokku 31 asutust.

Perioodilisi aruandeid on rohkem kui 420, mis jaotuvad erinevate valdkondade ja

asutuste lõikes. Andmevälju on aruannetes kokku umbes 60 000. Nendele

aruannetele lisanduvad Euroopa Liidu otsekohalduvatest direktiividest tulenevad

aruanded ning muu lühiajaliselt kasutatav sündmuspõhine aruandlus. Seetõttu on

üleriigiliselt ettevõtete kulutused info kohustuste täitmiseks väga suured.

Andmepõhise aruandluse eesmärk on võimaldada ettevõtetel esitada

aruandluskohustuse täitmiseks vajalikud standardiseeritud andmed otse ettevõtte

raamatupidamis- majandus või mõnest muust tarkvarast. Üldisest

majandustarkvarast eraldiseisvad lahendused on kasutusel jäätmekäitluses,

majutuses, põllumajanduses.

Eesti ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks on hädavajalik vähendada

halduskoormust. Ka Euroopa Komisjoni pikaajaline konkurentsivõime

kommunikatsioon seab eesmärgiks vähendada aruandluskohustustega seotud

koormust 25%, kahjustamata asjakohaste algatuste poliitilisi eesmärke. Sama sihi

on endale seadnud ka Eesti. Eesmärk on vähendada ettevõtete aja- ja rahakulu

aruandlusandmete kogumisel ja esitamisel ilma, et väheneks andmete hulk, mille

põhjal saaks avalik sektor otsuseid teha.

Halduskoormuse vähendamiseks tuleks andmete vastuvõtmine automatiseerida

enamike asutuste poolt. Andmepõhine aruandlus, mille rakendamiseks vajalikke

lahendusi luuakse rohkem kui 20 asutuse koostöös, lähtub ühekordse sisestamise

põhimõttest: aruandluses vajalikud tunnused pannakse kohe kirja tehingu andmete

sisestamisel majandustarkvarasse või mõnesse teise ettevõtte kasutatavasse

tarkvarasse. Vajalike andmeväljade täitmist kontrollitakse majandustarkvaras kohe,

automaatselt ja enamasti on tegemist vaid esmakasutamisel seadistatavate

tunnustega.

Tunnuste nimekirjad (klassifikaatorid) luuakse avaliku sektori poolt ning ettevõtjal

on võimalik aruandluseks vajalikud tunnused oma infosüsteemi laadida. Sellega

vähendatakse eksimisvõimalusi tunnuste sisestamisel. Ettevõtja kohustus on

kajastada tehingud korrektselt ja kinnitada tehingud oma tarkvaras.

Majandustarkvara luues andmepõhise aruandluse liidestuse, võimaldab ettevõtjal

oma tarkvarast panna kokku vajalik andmete komplekt ja edastada see vastavatele

avaliku sektori asutusele. Kui samu või sarnaseid andmeid küsivad mitu asutust,

siis saavad asutused andmeid omavahel jagada, kui selleks on olemas õiguslik

alus. Kui õiguslik alus puudub, võivad andmed tarkvarast korraga välja minna

mitmele asutusele ning andmete esitaja vaatest on kogu protsess sama.

Andmepõhise aruandluse korral paneb aruande kokku avaliku sektori asutuse

infosüsteem. Ettevõtja vabaneb eri tähtajaks eri asutustele erinevate aruannete

esitamisest, asutustele peab esitama varem kokku lepitud andmekomplekte.

Avaliku sektori asutuse ülesanne on aruandluse andmete esitamiseks edastada

ajakohane klassifikaatorite info ettevõtjale ning luua vastuvõtuvõimekus.

Majandustehingutega seotud andmete edastamiseks on kokku lepitud XBRL GL

standard. Majandustehingute ning palga- ja tööjõu andmete edastamiseks on

esimese lahendusena kasutusel ühtse vastuvõtuvõimekuse loomine erinevates

riigiasutustes. See tähendab, et kui tarkvara on loonud liidestuse Statistikaametiga

on liidestuse loomine Maksu- ja Tolliametiga lihtsam, sest tehnilised lahendused on

paljuski sarnased. Täna kokku lepitud ühtne lahendus nõuab andmete edastamise

üle x-tee ning paljude tarkvarade ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete

hinnangul on see liialt keerukas lahendus.

X-tee on Eesti riigi andmevahetuskiht, mis võimaldab turvalist andmevahetust

erinevate infosüsteemide vahel. Selle kaudu saavad riigiasutused, kohalikud

omavalitsused ja ettevõtted omavahel andmeid vahetada, tagades andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse. Ettevõte on X-tee teenuse

lõpptarbija või osutaja. Majutaja, vahendaja ja/või teenuse osutaja on pooled, kes

kontrollivad mingit osa X-teega seotud taristust. Poolte ülesanded sõltuvad valitud

X-tee kasutamisvõimalusest. Paljude väikese ja keskmise suurusega ettevõtete

jaoks on X-tee kasutamine aga kas liiga kallis või keeruline. X-teega kaasnevad

kulud võib üldistatult jagada kaheks:

 X-tee kasutamiseks vajaliku taristu loomine ja käigushoidmine;

 X-teega suhtleva infosüsteemi (sh X-tee teenuste) loomine, haldus ja

käideldavuse tagamine.

Probleemi ühe lahendusena on Äriregistris majandusaasta aruande esitamiseks

loodud andmesild, mis pakub andmeid edastavale ettevõttele või tarkvarale

esimest soodsamat ligipääsuvõimalust x-teele ning selle kaudu on võimalik

andmeid edastada erinevatele riigiasutustele ka x-teele otseligipääsu omamata.

Valdkondades, mille ühisosa ERP-is kirjendatavate majandustehingutega on väike,

on loodud eraldi lahendused andmete vastuvõtmiseks. Need lahendused ei lähtu

andmete edastamisel XBRL GL standardist ning kokku lepitud andmete

edastamise lahendused. Eraldi lahendused (nii andmete vorming kui ka vastuvõtu

teenused) on loodud jäätmete, põllutööde ning põllumajandusloomade osas.

Samas on nende lahenduste puhul osaliselt kasutatud riigi ühtseid

klassifikaatoreid.

1.1 Varasemate tööde ja andmepõhisele aruandluse ülemineku juhtrühma arutelude

põhjal on riigile andmete edastamise osas kaalumisel viis võimalikku stsenaariumit:

1.1.1 Esimene stsenaarium. Kõikides asutustes, mis ettevõtetelt andmeid vastu

võtavad, on kasutusel sama või väga sarnane tehniline lahendus. Kõik

asutused kasutavad andmete edastamisel XBRL GL standardit.

Klassifikaatorite kasutamine, tagasisidestamine ja andmete parandamine on

asutuste üleselt ühtlustatud. Kui on tehtud liidestus ühe asutusega on teise

asutusega liidestumine juba lihtsam.

1.1.2 Teine stsenaarium. Luuakse üks keskne andmete vastuvõtupunkt, kuhu

andmed saadetakse ning sealt edasi edastatakse andmed asutustele, millel

on need mõeldud. Kesksesse vastuvõtupunkti andmed ei salvestata. Muud

tingimused on sarnased esimese stsenaariumiga.

1.1.3 Kolmas stsenaarium. Masinloetavate ja ühtsete põhimõtete alusel korrastatud

andmeid võetakse erinevate asutustes vastu tehnilise lahenduse kaudu, mis

luuakse iga valdkonna/valitsemisala parima äranägemise järgi.

1.1.4 Neljas stsenaarium. Riigiülese andmeruumi loomine aruandluse edastamise

ja tagasisidestamise tehnilise lahendusena.

1.1.5 Viienda stsenaariumina on töö teostajal võimalik ise välja pakkuda

stsenaarium.

1.2 Lisaks on võimalik ka lahendus, mis kombineerib erinevaid eelkirjeldatud

stsenaariume.

1.3 Välja pakutava stsenaariumi peab kooskõlastama ka hanke tellijaga.

1.4 Andmete vastuvõtu ühtlustamiseks ning vastuvõtuvõimekuste edasiarenduseks

on riigi poolelt vaja teada, milline on tarkvara arendajate poolne nägemus ning

eelistus loodavate lahenduste osas ning millest eelistused lähtuvad.

2. Rakendusuuringu eesmärk

2.1 Rakendusuuringu eesmärgiks on välja töötada nii ettevõtjate kui tarkvara

arendajate vaatest optimaalne andmete edastuse arhitektuuri

tulevikulahendus ettevõtjalt riigile. Juhul, kui ühte parimat võimalikku lahendust

ei ole, siis tuleb rakendusuuringu tulemina kirjeldada mitmevariantset lahendust

koos asjaolude kirjeldamisega, mida tuleks arvesse võtta, kui otsust ühe või teise

stsenaariumi või nende kombineeritud lahenduse kasuks.

2.2 Käesoleva uuringu raames välja töötatav lahendus peab arvestama eeskätt nendes

valdkondades tegutsevate ettevõtetega, keda andmepõhine aruandlus enim

puudutab (vt lähemalt punkti 3).

2.3 Pakkuja poolt tehtav töö peab vastama viiele teadus- ja arendustegevuse

põhialusele, mis on:

 uudsus, lahendus, mida tellitava töö raames praegu Eestis tehakse, ei ole

varasemalt tehtud ning tegevuste käigus luuakse uut teadmist ehk lahendused

on uudsed. Teostatav analüüs peab vastama uudsuse nõuetele ning pakkuma

välja viisi, kuidas hinnata erinevate vastuvõtuvõimekuste mõju ettevõtete

halduskoormusele ning leida erineva valdkonna ettevõtetele sobivaim

lahendus.

 loomingulisus, st toetudes olemasolevatele teadmistele ning kasutades ka

olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme pannakse need koos toimima

uute käsitluste ja ideede loomiseks teenuste ja lahenduste jaoks;

 ettemääramatu tulemus, st ette ei ole täpselt teada, missugune on

saavutatav lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise kulu. Samuti ei ole

teada, kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise

tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse. Antud analüüsi

tulemused on ettemääramatud, kuna töö käigus võib ilmneda, et mõned

lahendused ei ole praktikas teostatavad või ei anna eeldatud tulemusi. Näiteks

ei ole täpselt teada, millised õiguslikud ja tehnilised takistused võivad töö

käigus ilmneda

 süstemaatilisus, st tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile, nii

protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse. Kaasatakse

teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda parimate teaduspõhiste

lahendusteni ning aitavad testida loodud lahendusi kõige sobivamal viisil;

 ülekantavus ja/või korratavus, st tulemused ja nendega seotud uus

teadmine peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või

kordamise eesmärgil teiste projektide käigus, et uuest teadmisest saadav kasu

oleks maksimaalne. Tulemusena valmiv lahendus peab olema üle kantav

erinevate andmekogude ja olukordade peale.

3. Uuringuküsimused ja raamistik

3.1 Pakkujalt oodatakse teaduspõhist tulevikulahendust, milline oleks optimaalne

andmete edastuse arhitektuur ettevõtjalt riigile.

3.2 Andmepõhise aruandluse vaatest on oluline katta uuringuga järgmistes

valdkondades tegutsevad ettevõtted: EMTAK 2025 vaates peab olema kaetud

vähemalt 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad,

02 Metsamajandus ja metsavarumine, 10 Toiduainete tootmine, 11 Joogitootmine,

35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, 36

Veekogumine, -töötlus ja -varustus, 37 Kanalisatsioon, 38 Jäätmete kogumine,

taaskasutamine ja kõrvaldamine, 41 Elamute ja mitteeluhoonete ehitus, 42

Rajatiste ehitus, 43 Eriehitustööd, 46 Hulgikaubandus, 47 Jaekaubandus, 49

Maismaaveondus ja torutransport, 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad,

55 Majutus, 64 Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid, 65

Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus, 86

Tervishoid, 87 Hoolekandeasutute tegevus

3.3 Lisaks peab uuring katma ka äri- ja majandustarkvarade pakkujaid eelnimetatud

valdkondadest

3.4 Pakkuja võib koostöös Tellijaga tegevusalade nimekirja täiendada. Valdkondadest,

kus on olemas valdkonnaspetsiifilised tarkvarad, näiteks hotellindus,

loomakasvatus tuleks kaasata vastava valdkonna tarkvarapakkujad. Kui

valdkondlikud tarkvaralahendused puuduvad või valdkonnas tegutsevate

ettevõtete digitaliseeritus on madal, tuleks kaasata ainult ettevõtteid, kellele on

kohustus valdkondlike andmeid edastada.

3.5 Tellijaga koostöös lepitakse kokku lõplik valim, kus peavad olema hõlmatud kõik

peamised ettevõtete grupid (mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega

ettevõtja ja suurettevõtja). Valim peaks olema esinduslik erinevate ettevõtete

suuruste, tegevusalade ning digitaliseerituse vaates, sh eristades erineva

digitaliseerituse tasemega ettevõtteid. Digitaliseerituse hinnangu metoodika luua

koostöös tellijaga.

3.6 Teadmusbaasi loomine

3.6.1 Teadmusbaasi loomiseks peab uuring vastama järgmistele küsimustele:

3.6.1.1 Milline on käsitletud sektorite valmisolek andmepõhiseks

aruandluseks?

3.6.1.2 Mis tarkvarasid kasutades valdkonniti kogutakse kokku aruandluseks

vajalikud andmed? Eristada tuleb sektori põhised eritarkvarad.

3.6.1.3 Üks andmesektsiooni moodustab ühest tarkvarast ühele asutusele

edastatav andmekomplekt. Mitu andmesektsiooni peaksid ettevõtted analüüsis

käsitletud valdkondades aruandluskohustuste täitmiseks esitama? Ehk siis

mitmele asutusele peavad erinevate valdkondade ettevõtted andmeid

esitama? Mitmest tarkvarast ettevõtte sees need andmed pärinevad?

3.6.1.4 Milliste aruande andmete edastamiseks peavad ettevõtted vajalikuks

andmepõhise aruandluse liidestuste loomist riigiasutustega?

3.6.1.5 Küsimustele vastamiseks tuleb pakkujal valida andmete kogumise ning

analüüsimise metoodika ning valiku tegemist põhjendada.

3.7 Andmete kogumise võimalike tulevikulahenduste väljatöötamine läbi

erinevate stsenaariumide

3.7.1 Tulevikulahenduse väljatöötamiseks peab pakkuja valima ja põhjendama

sobiva teadusliku raamistiku. Teaduslikku raamistiku toel peab pakkuja

argumenteerima uuringu käigus tehtavaid valikuid ning vastama käesolevas

lähteülesandes püstitatud küsimustele. Pakkujalt oodatakse erinevate

võimalike tulevikulahenduste väljapakkumist koos analüüsiga.

3.7.2 Tulevikulahenduste väljatöötamiseks peab uuring vastama järgmistele

küsimustele:

3.7.2.1 Millist lahendust või lahenduste kombinatsiooni peaksid kõige

mõistlikumaks majandustarkvarade pakkujad? Mis argumentidel see

seisukoht põhineb?

3.7.2.2 Millist lahendust või lahenduste kombinatsiooni peaksid kõige

mõistlikumaks valdkondlike tarkvarade pakkujad? Millel see seisukoht

põhineb?

3.7.2.3 Millist lahendust või lahenduste kombinatsiooni peaksid kõige

mõistlikumaks erinevates valdkondades tegutsevad ettevõtted? Millel see

seisukoht põhineb?

3.7.2.4 Mis on ettevõtjale riigile andmete esitamisel oluline?

3.7.2.5 Mille põhjal tuleks ettevõtete nägemuse kohaselt otsustada, kas avalik

sektor peaks mõne valdkonna andmeid vastu võtma lähtudes ühtsest

vastuvõtupunktist, ühesugustest postkastidest või peaks eelistama

rätsepalahendust?

3.8 Võimaliku tulevikulahenduse valideerimine erinevate sihtgruppide

peal

3.8.1 Tulevikulahenduse toimivuse jaoks on oluline võimalikke lahendusi valideerida

erinevate asjassepuutuvate sihtrühmade peal. Valideerimise käigus tuleb

vastused saada vähemalt järgmistele küsimustele:

3.8.2 Millised on iga võimaliku tulevikulahenduse (stsenaariumi) võimalikud

tugevused, nõrkused jne ettevõtja vaatest ja kuidas neid välja toodud riske

maandada?

3.8.3 Millised on iga stsenaariumi võimalikud riskid majandustarkvarade vaatest ja

kuidas neid maandada?

3.8.4 Millised on iga stsenaariumi võimalikud riskid valdkonnaspetsiifiliste

tarkvarade vaatest ja kuidas neid maandada?

3.8.5 Välja tuua võimalikud piirangud, mis pakutaval tulevikulahendusel on.

3.9 Tulevikulahenduse rakendamise analüüs

3.9.1 Erinevate võimalike tulevikulahenduste rakendamise analüüsimisel tuleb leida

vastused vähemalt järgmistele küsimustele:

3.9.1.1 Milline võimalik lahendus oleks kõige kuluefektiivsem ettevõtjale

majandustarkvarade vaatest?

3.9.1.2 Milline võimalik lahendus oleks kõige kuluefektiivsem ettevõtjale

valdkondlike tarkvarade vaatest?

3.9.1.3 Mis on tarkvarade pakkujate soovid riigi loodavate eelduste osas, mis

aitaks pakkuda ettevõtjale kuluefektiivset andmepõhise aruandluse

lahendust?

3.9.1.4 Kui ettevõtted eelistavad valdkondlike rätsepalahendusi, siis mille põhjal

infokohustusi ühtseks lahenduseks koondada? Kui palju erinevaid

valdkondi võiks optimaalselt olla?

4 Analüüsitulemuste kirjeldus

4.1 Sisulised tulemused

4.1.1 Andmesektsioonide maatriks, millistest tarkvaradest pärit andmed tuleks millise

riigiasutuse poole edastada andmepõhise aruandluse lahenduse puhul.

4.1.2 Erinevate lahenduste SWOT, SOAR või mõni muu Tellijaga kokku lepitud

ülevaatlik stsenaariumite kirjeldus (näiteks õiguslik vaade, organisatsiooniline

vaade, As-Is vs To-Be, finantsiline vaade, funktsionaalsuste vaade ja/või muud

võimalikud analüüsi meetodid) erasektori vaatest. Kui ettevõtete ühtset

nägemust ei ole võimalik ühtseks koondpildiks kokku võtta või see ei ole

mõistlik, tuleks erinevate stsenaariumite analüüs esitada erinevate

valdkondade vaates.

4.1.3 Pakkuja peab kirjeldama valitud teaduslikku metoodikat, mille alusel võimalikke

tulevikulahendusi hinnati ning põhjendama metoodika valikut.

4.1.4 Ülevaade tabeli kujul kokku lepitud valdkondades kasutusel olevatest

tarkvaradest ning aruandluseks vajalikest andmetest, mis neis tekivad.

4.2 Vormilised tulemused

4.2.1 Kõik eelnimetatud tulemid peavad olema koondatud lühikokkuvõttena ka inglise

keelde.

4.2.2 Lõpparuanne eesti keeles ja lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles. Lühikokkuvõtte

maksimaalne pikkus on 5 lehekülge.

4.2.3 Esitlusslaidid eesti ja inglise keeles.

4.2.4 Töövõtja lisab projekti tegevuste alustamisel projekti info Eesti

Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-sse kantakse projekti pealkiri eesti ja inglise keeles,

projekti algus- ja lõppkuupäev, vastutav täitja, rahastusprogramm, valdkond ja eriala,

projekti läbi viiv asutus, finantseeriv asutus (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium), projekti maksumus, annotatsioon (lühitutvustus)

eesti ja inglise keeles, tegevuse liik ja protsent ning projekti lõppedes projekti

lõpptulemuste lühikirjeldus.

5 Töö tegemist täpsustavad tingimused

5.1 Tellitav töö on jagatud 2 etapiks:

5.1.1 I. etapp on vahearuande esitamine. Vahearuandes peavad sisalduma analüüsi

hanke vastused küsimustele, mis on toodud käesoleva tehnilise kirjelduse

punktides 3.2; 3.3; 3.4; 3.5; 3.6.

5.1.2 II. etapp on lõpparuande esitamine, mis moodustub täiendatud vahearuandest.

Lõpparuandes peavad sisalduma vastused küsimustele mis on toodud

käesoleva tehnilise kirjelduse punktides 3.1; 3.7: 3.8; 3.9.

5.2 I. etapi töö teostamise tähtpäev on hiljemalt 2 kuud alates lepingu sõlmimisest.

5.3 II. etapi töö teostamise tähtpäev on hiljemalt 31.12.2025.

5.3.1.1 Pärast II etapi tulemite vastuvõtmist peab töövõtja töö tulemusi esitlema 10

tööpäeva jooksul vähemalt ühel avalikul üritusel, aga mitte hiljem kui

31.12.2025. Esitluse täpne aeg ja vorm lepitakse kokku tellijaga.

5.3.1.1.1 Täpsemalt lepitakse koostöös tellijaga kokku kuupäevad ja sündmused,

mille raames esitlus tehakse.

5.4 Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud projektiplaani ja ajakava

täpsustada, kui see aitab paremini saavutada töö eesmärke või kui see on

vajalik nt ajalises graafikus esinevate vastuolude või puuduste kõrvaldamiseks

(nt kui prognoositud (meeskonnaliikmete) töömahud on ebaproportsionaalsed,

töölõigud on ebaloogilises järjestuses, lepingu sõlmimise viibimise tõttu (sh

hankega seotud vaidlustus- ja kohtumenetlustest tingitud viivitusega) on kavas

ajalisi nihkeid jms). Aja- ja tegevuskava on lubatud pikendada perioodi võrra,

mille osas tööga/tegevuse alustamine viibis. Töövõtja esitab aja- või

tegevuskava muutmiseks tellijale enne avakoosolekut ettepaneku, milles näitab

ära muutmise põhjendused ja selgitused. Vajadusel pooled arutavad esitatud

ettepanekut avakoosolekul ning 5 tööpäeva jooksul peale avakohtumist esitab

töövõtja tellijale lõpliku täpsustatud tegevusplaani koos ajakavaga. Lepingus

sätestatud tööde lõpptähtaegu ei ole võimalik muuta.

5.5 Töö tulem tuleb saavutada lõpparuandega. Kui analüüsi käigus selgub, et

vahearuandes analüüsitud osasid tuleb täiendada peale vahearuande

üleandmist ja vastuvõtmist, siis tuleb parandused sisse viia lõpparuandes.

5.6 Tellija ja töövõtja vahelised tööprogressi kohtumised peavad toimuma vähemalt

kord kuus. Avakoosolekul lepitakse kokku nende kohtumiste töökorraldus,

sealhulgas täpsed koosoleku ajad ning vajadusel erakorralisest koosolekust

etteteavitamise tähtaeg. Kokkulepitud kohtumise kutsed saadab välja pakkuja.

Avakoosolek toimub 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.

Avakoosoleku kutse saadab välja tellija. Töövõtja peab selleks koosolekuks

tegema omapoolsed ettepanekud täpsemaks töökorralduseks ja avakoosolekul

need otsused protokollitakse. Koosolekute protokollimine on töövõtja kohustus.

5.7 Töö teostamise juhtimine toimub järgmiselt:

5.7.1 Tellija juhtrühm (edaspidi ka juhtrühm) veendub tööle esitatud nõuete täitmises

ja osaleb töös oma ekspert-teadmiste jagamisega;

5.7.2 Juhul, kui tööle esitatud nõuete sisu osas tekivad osapooltel vaidlused, siis

lõpliku otsuse teeb tellija juhtrühm;

5.7.3 Töövõtja juhib töö koostamise protsessi ja koostab töö.

5.7.4 Projekti eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille

komplekteerib tellija. Juhtrühma roll on:

5.7.4.1 Jälgida hankelepingu tähtajalist täitmist ja vaadata üle hankelepingu tulemid;

5.7.4.2 Osaleda aruteludes ja töötubades;

5.7.4.3 Töö tulemuste sisuline kontroll ja sisendi andmine töö vastuvõtmiseks tellija

volitatud esindajale.

5.7.4.4 Töö vahearuande esitamisel ja lõpparuande esitamisel tuleb töövõtjal üle

anda tellija volitatud esindajale kogu analüüsi tegemiseks kasutatud materjal

ning kogutud info.

5.7.4.5 Samuti peab töövõtja koostama laiemale avalikkusele suunatud

lühikokkuvõtte ja slaidipresentatsiooni lõpparuande olulisematest

tulemustest eesti ja inglise keeles.

5.7.4.6 Töövõtja esitab töö tellija volitatud esindajale lõpparuandena eesti keeles

elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .pdf; andmed Excelis või

muus eraldi kokkulepitud töödeldavas formaadis; ja mittemuudetavas

(soovitavalt .pdf) formaadis lõpparuande elektroonsel meediakandjal.

Lõpparuanne esitatakse tellija volitatud esindajale koos kõigi

taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida analüüside teostamiseks koguti

või loodi, sealhulgas analüüside, küsitluste ja intervjuude tulemused.

6 Töövõtja meeskonna kirjeldus

6.1 Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja esitada lepingu täitmiseks

meeskond, mille koosseisu kuuluvad vähemalt järgmised 3 liiget:

6.1.1 Projektijuht;

6.1.2 Ärianalüütik;

6.1.3 Andmeteaduse ekspert.

6.2 Meeskonnaliikmete tööülesanded ja tingimused:

6.2.1 Projektijuht - projektijuht jälgib projektiplaani (sh ajakava, riskid), juhib

projektimeeskonna igapäevatööd, korraldab tööde üleandmise ja arveldamise,

planeerib tööde üleandmise tellijale ning veendub enne üleandmist nende

vastavuses tellija soovidele, samuti koostab ja esitab tellijale töö tehnilises

kirjelduses väljatoodud aruandluse ning korraldab infovahetuse ja osaleb

projektimeeskonna koosolekutel. Projektijuht peab vastama järgmistele

tingimustele:

6.2.1.1 Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise

ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud

projektijuhi rollis vähemalt 2 hanke eseme projektiga sarnases projektis

(näiteks tehnoloogialane ärianalüüs ja/või tehnoloogilise lahenduse

väljatöötamine) millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise

hetkeks lõppenud ning teine kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise

hetkeks ja mille üheks esemeks on ärianalüüs või tehnoloogilise lahenduse

väljatöötamine.

6.2.2 Ärianalüütik – ärianalüütik analüüsib missugused on ärilised vajadused töö

käigus väljatöötatavate lahenduste taga ning lahenduste toimimiseks vajalikud

ärilised protsessid. Ärianalüütik peab vastama järgmistele tingimustele:

6.2.2.1 Peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev

riigihangete registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud ärianalüütiku

rollis vähemalt 2 hankeeseme objektiga sarnases projektis (näiteks

tehnoloogialane ärianalüüs ja/või tehnoloogilise lahenduse väljatöötamine),

millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud

ning teine kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise hetkeks ja mille

üheks esemeks oli ärianalüüs.

6.2.3 Andmeteaduse ekspert - vastutab läbi äriprobleemi mõtestamise

andmeteadusliku ülesande püstitamise eest. Andmeteaduse ekspert tegeleb

andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimisega, eesmärgiga

välja töötada teaduspõhine andmearhitektuuri lahendus ning aidata vastata

hanke alam- eesmärkides püstitatud küsimustele. Ta aitab mõtestada erinevaid

andmepõhise lahenduste valikuid, neid põhjendada, loob seoseid erinevate

andmestruktuuride vahel, mille tõlgendatud tulemusi saab kasutada käesoleva

hanke tulevikulahenduste väljapakkumisel.

6.2.3.1 Vähemalt 2-aastase töökogemusega andmeteaduse ekspert, kes peab

olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete

registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud andmeteaduse eksperdi

rollis vähemalt 3 hankeeseme objektiga sarnases projektis

(andmearhitektuuri ja/või muu andmepõhise lahenduse väljatöötamine),

millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud

ning teised kaks kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise hetkeks.

6.3 Vähemalt ühel punktides 6.1.1. – 6.1.3. nimetatud meeskonnaliikmel peab

olema doktorikraad (doktorikraad võib olla ka omandamisel) või sellega

võrdsustatud haridustase ja ta peab varasemalt olema osalenud vähemalt

kahes hankeeseme projektiga sarnases valdkonnas (näiteks tehnoloogialane

ärianalüüs ja/või tehnoloogilise lahenduse väljatöötamine) uut teadmist loonud

uuringu-, teadus-, analüüsi- või arendusprojektis, kus tal oli määrava tähtsusega

roll. Uut teadmist mõistetakse siin teadus- ja arendustegevuse kontekstis, kus

on rakendatud teaduslikke metoodikaid, nt rakendusuuringu käigus loodud uus

teadmine. Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused (sh

uudsus) on kirjeldatud OECD Frascati käsiraamatu (2015) 2. peatükis,

eestikeelsena kättesaadav aadressil

https://www.etag.ee/wpcontent/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf

Nimetatud meeskonnaliige peab lisaks olema avaldanud vähemalt 2 (kaks)

teaduspublikatsiooni (ETISe publikatsioonide klassifikatsiooni järgi 1.1 või 1.2

või 3.1) (esitada vastav kogemus CVs). Pakkuja kirjeldab nimetatud isiku CV-s,

milles väljendus määrava tähtsusega roll ehk sisuline panus tulemuse

saavutamisel ning esitab teabe projekti kohta. Määrava tähtsusega rolliks ei

loeta isiku osalemist projektis rollis, millega ei kaasnenud sisulist panust (nt

projekti elluviimist toetavad korralduslikud või muud tugitegevused). Projekti

teave peab sisaldama selle nime, kirjeldust (sh loodud uus teadmine), aega,

viidet projekti elluviimisaluste ja täitmise kohta (nt teave tellija kohta, sh

riigihanke korral riigihanke viitenumber; projekti andmed Eesti

Teadusinfosüsteemis vms).

6.4 Pakkuja peab esitama meeskonna tööjaotuse kirjelduse töö teostamise

projektiplaanis ja ajakavas.

6.5 Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et meeskonnaliikmed on andnud

nõusoleku töö teostamisel nimetatud rollides osalema. Hankijal on õigus paluda

esitada eelnimetatud meeskonnaliikmete nõusolekud.

6.6 Lisaks eelnevalt nimetatud rollidele on pakkujal õigus meeskonda kaasata

täiendavates rollides isikuid (nt assistent vms), kuid nende isikute töö eest

vastutavad võtmerollides välja toodud isikud ja pakkuja. Nende meeskonna

liikmete osas nõutele vastavust ei kontrollita.

6.7 Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et lepingu kestel kaasatavad isikud

vastavad käesolevas alusdokumendis sätestatud nõuetele.

6.7.1 Punktis 6.1. nimetatud meeskonnaliikmete vahetamine või täiendavate liikmete

lisamine pärast lepingu sõlmimist on lubatud ainult tellija eelneval kirjalikul

nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt

samaväärsete kompetentsidega liikmega. Tellijal on õigus keelduda täiendavate

meeskonnaliikmete lisamisest.

6.8 Pakkuja peab esitama kõigi meeskonnaliikmete CV-d, millest peab nähtuma

kõikide hankija seatud nõuete täitmine, hankija kontrollib nõude täitmist esitatud

andmete alusel. CV peab olema esitatud eesti keeles. Meeskonna vastavaks

tunnistamise eelduseks on, et kõik CV esitatud nõuded ja kompetentsid on

meeskonnaliikmete poolt kaetud.

6.9 Pakkuja kohustub lepingu sõlmimisel tagama, et pakkumuses esitatud

meeskonnaliikmed osalevad lepingu täitmisel pakkumuses esitatud rollides

isiklikult.

6.10 Kui tingimuses on nõutud (kõrg)haridus, tuleb pakkujal märkida kõrghariduse

omandamise periood.

6.11 Töökogemus eeldab, et tegemist peab olema tööandja heaks töötamisega

töösuhtes või tellija heaks töötamisega projektis. Kui tingimuses ei ole nõutud

töökogemust projektis, võib viidata ka töökogemuse omandamisele töösuhtes.

Täiendkoolituse või koolitöö raames saadud kogemus ei ole arvesse võetav.

Samuti ei arvestata töökogemusena vabakutselisena tegutsemist, v.a kui selle

perioodi osas on viidatud konkreetsetele projektidele, millel on tellijaks kolmas

isik.

6.12 Töökogemuse andmed tuleb esitada vähemalt kalendrikuude kestuse alusel,

näitamaks ära nõutud kogemusele vastav periood (nt osalemine projektis X

kestusega 12.2020 – 01.2022).

6.13 „Projekt“ peab olema teostatud kolmanda isiku ehk pakkujast eraldiseisva välise

tellija jaoks ning hankija ei käsitle selle dokumendi tähenduses „projektina“

tööandja enda tarbeks või majasisese tellimuse alusel teostatud töid. Selliseid

töid aktsepteerib hankija töökogemusena, kui tingimuses ei ole nõutud projektile

viitamist.

6.13.1 Projektide andmete esitamisel tuleb iga projekti kohta esitada vähemalt: projekti

nimi, maksumus (eurodes käibemaksuta) ja lühikirjeldus, projekti algus- ja

lõppaeg kalendrikuu täpsusega, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik ning

riigihanke korral märkida riigihanke number.

6.13.2 Samaaegselt väldanud projektide alusel omandatud töökogemust ei

summeerita. Pakkuja ei pea esitama üht katkematut projekti, st nt 12 kuud võib

olla kombineeritud erinevate projektide vahel.

6.13.3 Viidatud projektid peavad olema hanke algamise ajaks nõutud mahus/

kompetentsi osas täidetud ja tellija poolt vastu võetud.

6.13.4 Hankijal on õigus pöörduda projekti tellija poole esitatud andmete

kontrollimiseks.

6.13.5 Hankija ei aktsepteeri tingimuste täitmiseks „konfidentsiaalseid“ projekte, mille

osas pakkujal ei ole võimalik esitada projekti andmeid tingimuses nõutu kohta

ja mille osas ei ole võimalik kolmandal isikul tellijana anda kinnitust projekti

nõuetekohase täitmise kohta.

6.13.6 Iga loetelus toodud projekt eraldi ei pea sisaldama andmeid kopeerituna, piisab

viitest varasemalt samas dokumendis esitatud projekti informatsioonile.

6.14 Hankija kontrollib esitatud andmeid pakkumuses esitatud ning hankijale

avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole

hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav,

kohustub pakkuja hankija nõudmisel vajadusel esitama täiendavad selgitused,

andmed või dokumendid/dokumentide koopia(d). Hankijal on õigus andmete

kontrollimiseks pöörduda kolmanda osapoole poole.

6.15 Hankija küsib meeskonnaliikme sünniaega või isikukoodi, et tuvastada hiljem

isikusamasus ning välistamaks nimekaimude segi ajamist.

6.16 Hankija selgitab, et kui mingil kogemusel on nõue, et see oleks teostatud

konkreetse perioodi jooksul enne riigihanke algust, siis vastav periood kehtib

lepingu kestel isiku meeskonda liitmise ajahetkele eelnevalt.

6.17 Kui see on objektiivselt võimalik, tuleb lugeda tingimusi täiendatuks märkega

"või samaväärne". Samaväärsuse tõendamise kohustus lasub pakkujal, kes

sellele tugineda soovib. Tõendid samaväärsuse kohta peavad olema esitatud

pakkumuse koosseisus.

7 Pakkumuse esitamise tingimused

7.1 Pakkumuses esitab pakkuja vähemalt:

7.1.1 Tehnilises kirjelduses nimetatud töö kogumaksumus käibemaksuta ja

käibemaksuga (juhul, kui käibemaks lisandub).

7.1.2 Meeskonnaliikmete kompetentsi (vastavalt p 6) tõendavad andmed ehk

meeskonnaliikmete CV-d.

7.2 Töö teostamise metoodika, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:

7.2.1 arusaam töö eesmärgist ja teostatava töö tulemist;

7.2.2 uuringu koostamise metodoloogiline raamistik koos viidetega teoreetilistele

lähenemistele, selgitades, kuidas valitud lähenemine aitab probleemipüstitust

lahendada ning millised on valikukriteeriumid;

7.2.3 töö eesmärgi täitmiseks kasutatavad meetodid ja neist tulenevad tegevused,

selgitades kuidas valitud meetodite, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita

püstitatud eesmärk parimal viisil;

7.2.4 valitud metodoloogilise lähenemise piirangud ja milliste kitsendustega tuleb

sellest juhtuvalt tulevikulahenduse väljapakkumisel arvestada;

7.2.5 pakkuja toob ka välja, kuidas plaanitakse lähtuvalt metoodika valikust

väljapakutud lahendust testida ning kirjeldab testimise korratavuse

võimalikkust. Esitatud töö teostamise metoodika on aluseks pakkumuse

hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele.

7.3 Töö teostamise projektiplaan ja ajakava Pakkuja esitab projektiplaani ja

ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga

näitlikustatult, mis sisaldab muuhulgas tööde teostamist tutvustavat ülevaadet

ning riskide haldamise meetmeid, sh peab lähtuma tehnilisest kirjeldusest ja

sisaldama vähemalt järgmist:

7.3.1 Pakkuja kajastab seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu

tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi ning pakkuja visiooni koostööst

Hankijaga. Pakkuja kirjeldab töö edukat teostamist toetavaid tegevusi.

Tegevuste lõikes tuleb kirjeldada pakkuja ja hankija rolli ning tegevuste lõikes

tuleb välja tuua ka pakkuja töömaht tundides.

7.3.2 Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja selgitab projektiplaanis

hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust

(tundides). Pakkuja kirjeldab projektiplaani elluviimiseks vajalikke tegevusi läbi

rollide ja isikulise vastutuse.

7.3.3 Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad sisaldama tegevuste jaotust

nädalate kaupa, sh sisaldades varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama

riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega.

7.3.4 Pakkuja kirjeldab projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise

meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Esitatud töö

teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt

hindamismetoodika kirjeldusele.

7.4 Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud

ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

7.5 Hanke eeldatav maksumus on 90 000 eurot (ilma käibemaksuta).

7.6 Pakkumuse esitamisega pakkuja kinnitab, et pakkumus on jõus vähemalt 90

päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

7.7 Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning

põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena

märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta

pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse

avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

8 Lisad

Lisa 1 Hankeleping (töövõtulepingu eritingimuste projekt)

Lisa 2 Hindamismetoodika

1

Tehnilise kirjelduse lisa 1

TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/2630-1

ERITINGIMUSTE PROJEKT

(sõlmitud digitaalse allkirjastamise kuupäeval)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,

Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel

digimajanduse osakonnajuhataja Sirli Heinsoo (edaspidi tellija),

ja

/……/, registrikood, asukoht /……/, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel /……/ (edaspidi

töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva töö teostamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene

teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem

dokument.

2. Lepingu ese ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on teadus-ja arendusteenus „Andmete kogumise tehniline lahendus

andmepõhises aruandluses“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus

ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Täpsemad töö teostamise tingimused on toodud

lepingu lisas 1 tehniline kirjeldus.

2.2. Leping sõlmitakse teadus- ja arendusteenuse „Andmete kogumise tehniline lahendus

andmepõhises aruandluses“ hanke tulemusena ning vastavalt tehnilisele kirjeldusele ning

töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle etappide

kaupa vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 5.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas /……/eurot, millele

lisandub/ei lisandu käibemaks. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast vastava etapi tööde

vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja selle alusel töövõtja esitatud arve saamist

järgmiselt:

3.2. I etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust;

3.3. II etapi tööde eest 60% punktis 3.1. nimetatud tasust.

3.4. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Artam Kivisild, telefon +372 53479811, e-post [email protected] või

teda asendav isik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

üleandmisel on /……/, telefon /……/, e-post /……/.

5. Lepingu lisad

2

5.1. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus koos lisadega.

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist);

5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm.

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on lepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated.

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st

tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

6.3. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

3

Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja /……/vahel sõlmitud

Lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi Töövõtja) /……/

poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi Tellija), tõendamaks, et

Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö

alljärgnevalt:

1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik,

maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks,

millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas /……/

(summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

„Andmete kogumise tehniline lahendus andmepõhises aruandluses“

Hindamismetoodika kirjeldus

1. Hindamiskriteeriumid

1.1. Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 30%)

Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille käibemaksuta töö

kogumaksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise

valemi järgi:

„väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta” ÷

“hinnatava pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta” ×30. Saadud tulemus

ümardatakse teise komakohani.

1.2. Töö teostamise metoodika, projektiplaan ja ajakava (osakaal 70%)

Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama töö eesmärgist, metoodika ning

projektiplaani ja ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust,

realistlikkust, projekti juhtimist, meeskonna tööjaotust, projekti- ja kvaliteedijuhtimise

põhimõtteid ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale:

1.2.1. Hindamiskomisjon annab maksimaalselt 70 hindamispunkti – 70 punkti, kui:

A - Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud lepingu objekti olemuse ja

ülesandepüstituse.

B – Töö metodoloogiline (teaduslik) raamistik on välja toodud ja põhjalikult kirjeldatud.

C - Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt

ning pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja

valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil, sh on selgitatud kuidas

valimi suurus on piisav ja andmeallikad asjakohased.

D - Töö eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses,

omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud

projekti läbiviimiseks sobiva kestusega osadeks, mille mahuhinnangud on realistlikud,

arvestades planeeritud tulemite mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja

realistliku projektiplaani kirjeldusega töö teostamiseks vajalike tööde kaupa, mis

võimaldab realiseerida tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt.

Projektiplaanis on välja pakutud lisandväärtust loovaid täiendavaid tegevusi või

olemasolevaid tegevusi liigendatud detailsemaks, eesmärgiga neid paremini avada.

Pakutud on samuti lisalahendusi, mis võimaldavad töö eesmärki ja tulemeid

efektiivsemalt või kvaliteetsemalt saavutada. Esitatust nähtub selgelt, kuidas tehnilises

kirjelduses kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse

realiseerida.

E - Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult tehnilises kirjelduses nõutud tulemi

saavutamise protsessi, sh koostööd Töövõtja ja Tellija vahel ning omavahelist

kommunikatsiooni, mis võimaldab töö lõpptähtajaks kvaliteetselt valmis saada.

F - Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt,

kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse

töö eesmärgi saavutamiseks.

G - Pakkumuses on selgelt kirjeldatud töö projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid

ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul, samuti on põhjendatud nende mõju

eesmärkide saavutamisel.

H - Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult,

struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav,

hõlmab nii sisust (töö eesmärgist lähtuv) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske,

hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on

vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja

arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike

probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks.

1.2.2 Hindamiskomisjon annab 50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui pakkuja on aru

saanud töö ülesandepüstitusest, toonud välja ja kirjeldanud töö metodoloogilist

(teaduslikku) raamistikku. Meetodeid ja nendest tulenevaid tegevusi on kirjeldatud.

Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja

valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärki. Projektiplaanis kirjeldatu on realistlik

ning vastab töö eesmärkidele ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused on

suures osas kooskõlas tehnilise kirjeldusega ning ajakavaga. Töö teostamise

metoodikas, projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes

A-H 1-3 puudust või ebaselgust.

1.2.3 Hindamiskomisjon annab 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui Pakkuja on aru

saanud töö ülesandepüstituse põhiosast, kuid projektiplaanis kirjeldatud töö

eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja töömahu

etappideks jaotamise põhjendatus jms) ning metoodika kirjeldus on vaid osaliselt

kooskõlas tehnilise kirjelduse ja töö eesmärkidega. Töö teostamise metoodikas või

projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-H 4-5

puudust või ebaselgust.

1.2.4 Hindamiskomisjon annab 10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui töö teostamise

metoodikas, projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes

AH 6 või rohkem puudust või ebaselgust. Pakkumus on vaid aimatavas seoses

tehnilises kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või

pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või vajab suuremaid

kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke.

2 Eduka pakkumuse valimine

2.1 Hankija hankekomisjon (edaspidi komisjon) hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi

lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti

süsteemis. Kui pakkumus ei vasta hankija poolt tehnilises kirjelduses esitatud

tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. Hankija võib

tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid tehnilises

kirjelduses nimetatud tingimustest.

2.2 Hankija lükkab pakkumuse tagasi ka juhul, kui pakkuja on esitanud 0 või negatiivse

väärtusega maksumuse.

2.3 Komisjoni poolt hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Komisjon annab

punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses

küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

2.4 Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus, mille

väärtuspunktide summa kokku on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

2.5 Juhul, kui edukas pakkumus saab punkti 1.2 „Töö teostamise projektiplaani ja ajakava“

eest hindamisel 10 punkti, siis hankijal on õigus pakkumust mitte edukaks tunnistada.

2.6 Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai

rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Töö teostamise projektiplaan ja ajakava“ eest (vt p

1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu

heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija

pakkujatele e-kirja teel