Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/202-3 |
Registreeritud | 11.07.2025 |
Sünkroonitud | 14.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | korrakaitse ja süüteomenetluse osakond |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Riigikantselei
Teie: 20.06.2025 nr 2-5/25-01239 Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-2/1743-1
Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha
kujundamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE) kohta
Austatud riigisekretär
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetada
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse,
Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova 19. juunil 2025. a algatatud kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) muutmise seaduse eelnõu (686 SE)
eesmärki, kuid mitte toetada eelnõu esitatud sõnastuses.
Eelnõuga soovitakse KOKSi täiendada kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi
omavalitsusüksus) kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja nõuete üle riikliku
järelevalve tegemist võimaldavate sätetega sarnaselt Riigikogus juba menetluses olevale
Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi ja Tiit Marani 7. novembril 2024. a algatatud KOKSi
muutmise seaduse eelnõule (537 SE). Eelnõu seletuskirja kohaselt parandab seadusemuudatus
inimeste turvatunnet ja avalikku korda.
Ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi jaoks on oluline, et omavalitsusüksusel oleks
korrakaitseorganina riikliku järelevalve menetluses võimalik sekkuda olukordades, kus hooletu
omaniku koer ohustab kohalikku kogukonda ning tegutseda ennetavalt, ootamata kuni on
toimunud rünne ja isikule on tekitatud tervisekahjustus. KOKSi muutmise seaduse eelnõu (686
SE) lahendab paraku vaid kitsalt koerte ja kasside pidamise eeskirjade nõuete täitmise üle
riikliku järelevalve tegemise küsimuse, mistõttu eelnõuga pakutav lahendus on poolik.
Vabariigi Valitsus kiitis 26. juuni 2025. a istungil Riigikogule esitamiseks heaks Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi välja töötatud KOKSi ja sellega seonduvate seaduste muutmise
seaduse eelnõu1 (EIS eelnõu toimiku nr: 24-0006), milles erinevalt eelnimetatud Riigikogu
liikmete algatatud eelnõust reguleeritakse omavalitsusüksuse eeskirjade üle riiklikku
järelevalve tegemist terviklikult. See tähendab, et lisaks koerte ja kasside pidamise eeskirjade
täitmise üle nähakse selles ette omavalitsusüksuse õigus teha riiklikku järelevalvet ka muude
volikogu kehtestatud eeskirjade (kaevetööde eeskirjad, heakorraeeskirjad ning avalikult
kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuded ja kord) täitmise üle. Lisaks muudetakse
koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamise aluseks oleva volitusnormi ulatus laiemaks,
1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95b6f1c4-e377-4697-b8b5-ae6f7633b4a9.
2 (5)
asendades selle üldisema sõnastusega „lemmikloomade pidamise eeskirja kehtestamine“ ja
täpsustatakse, mida volikogu nimetatud eeskirjas reguleerida võib.
Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõus on kavandatud ka regulatsioon selle osas, kuidas
omavalitsusüksus saab agressiivsete koerte juhtumitega tegeledes, kui tekib vajadus sellised
koerad loomapidaja juurest nö hoiule võtta ja otsustada nende edaspidine saatus, kohaldada
loomakaitseseaduse § 64 lõigetes 4–7 ja §-des 642 ja 648 sätestatud lemmiklooma nõuetekohase
pidamisega seotud kohustuste ülevõtmise regulatsiooni. Nimetatud sätetes nähakse ette
lemmikloomade hoiulevõtmise, müümise või hukkamise regulatsioon. Loomakaitseseaduse
nimetatud regulatsioon arvestab nii loomade olemusega (loomad ei ole asjad, vaid tunnetavad
olendid) kui ka loomapidaja omandiõigusega. Lemmiklooma puhul ei ole asjakohane
rakendada riikliku järelevalve menetluses korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-des 52 ja 53
ette nähtud erimeetmeid ehk vallasasja hoiulevõtmise ja hoiulevõetud vallasasja müümise või
hävitamise sätteid.
KOKSi muutmise seaduse eelnõu (686 SE) edastati arvamuse andmiseks Siseministeeriumile.
Siseministeerium esitas oma seisukoha mitteametlikult 7. juuli 2025. a e-kirjas.
Siseministeerium on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2025. a heakskiidetud ja
Riigikogule esitatavas KOKSi ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõus
nähakse omavalitsusüksustele ette suuremad õigused kontrollida volikogu kehtestatud
eeskirjadest kinnipidamist. See puudutab lisaks lemmikloomade pidamisele ka kaevetöid,
heakorra ja kaubanduse nõuetest kinnipidamist. Siseministeeriumi hinnangul sisaldab eelnõu
põhjalikumaid ja täpsemaid sätteid, kui eelnõus (686 SE) toodud ettepanekud. Vabariigi
Valitsuse algatatud eelnõus võimaldatakse näiteks omavalitsusüksustel kehtestada nõuded ka
loomapidajale kuuluva või tema kasutuses oleva territooriumi, millel ta lemmiklooma peab,
piiramise kohta, et oleks välistatud lemmiklooma lahtipääsemine sellelt territooriumilt. Samuti
nähakse ette võimalus, et nõuete olulise või korduva rikkumise korral on omavalitsusüksusel
õigus loomapidamise kohustus peremehelt üle võtta. Siseministeerium teeb ettepaneku mitte
toetada eelnõu (686) ning leiab, et seadusemuudatused on otstarbekam lahendada mainitud
Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõuga.
Justiits- ja Digiministeeriumile edastati KOKSi muutmise seaduse eelnõu (686 SE) teadmiseks
ning nimetatud ministeerium esitas oma seisukoha 7. juuli 2025. a kirjas nr 8-2/5456. Justiits-
ja Digiministeerium ei toeta eelnimetatud eelnõu.
Esiteks märgib Justiits- ja Digiministeerium oma kirjas, et kuigi eelnõu keskendub vaid KOKSi
§ 22 lõike 1 punkti 362 alusel kehtestatud eeskirja üle järelevalve tegemiseks meetmete
reguleerimisele, tuleb teemaga terviklikult tegelemiseks keskenduda ka eeskirja kehtestamise
õiguslikule alusele. Niipea, kui omavalitsusüksuse määrusega kaasneb kasvõi üks põhiõiguse
riive, on tegemist riigivõimu teostamisega ning määruse andmiseks peab olemas olema PS § 3
esimese lõike esimese lause nõuetele vastav volitusnorm.2 Volitusnormi puhul, eriti kui selle
alusel antava õigusloova aktiga piiratakse põhiõigusi, on oluline volituse sisu, eesmärgi ja
ulatuse selge määratlemine. KOKSi § 22 lg 1 p 362 annab üldise piirina ette vaid valdkonna –
eeskiri peab seonduma koerte-kasside pidamisega -, kuid ei määratle antavat reeglistikku
täpsemalt. Justiits- ja Digiministeerium teeb ettepaneku esmalt sätestada selgesti volituse sisu,
ulatus ja eesmärk, mis annaks omavalitsusüksustele võimaluse kehtestada selgesisulisi määrusi
ja annaks vajadusel ka õigusliku aluse põhiõiguste piiramiseks.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitab, et erinevalt eelnõust (686 SE) on Vabariigi
Valitsuse 26. juunil 2025. a heakskiidetud KOKSi ja sellega seonduvate seaduste muutmise
2 Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommentaarid 2022, Väljaandja: Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital,
§ 3 vnr 114. Arvutivõrgus: https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eesti-vabariigi-pohiseadus/i-uldsatted-ss-1-7/ss-3-
pohiseaduse-ulimuslikkus-ja-reservatsioon#107-viide.
3 (5)
seaduse eelnõus lisatud KOKSi § 221, milles täpsustatakse õigusselguse huvides, milliseid
põhiõiguse piiranguid volikogu lemmikloomade pidamise eeskirjas ette näha võib.
Teiseks juhib Justiits- ja Digiministeerium tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas toodu kohaselt
on koerte-kasside pidamise eeskirja üle riikliku järelevalve tegemine kohaliku elu küsimus,
millega nimetatud ministeerium ei nõustu. Riiklik järelevalve on KorSi § 2 lõike 4 kohaselt
korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda ning
kõrvaldada korrarikkumine ehk tegeleda avaliku korra tagamisega. Avaliku korra tagamine kui
riigi sisemise rahu kindlustamise osa on Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul riigi ülesanne
(kuigi selle täitmisse võib riik lisaks oma haldusaparaadile kaasata ka teisi, sh näiteks kohalikku
omavalitsust). Justiits- ja Digiministeerium leiab, et kui omavalitsusüksus oma tegevusega
sekkub põhiõigustesse, alustab igaühe suhtes riiklikku järelevalvet, ei saa tegemist olla pelgalt
kohaliku elu huvides lahendatava küsimusega.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei nõustu Justiits- ja Digiministeeriumi käsitlusega.
Riikliku järelevalve pädevuse lisandumine omavalitsusüksusele oma kehtestatud eeskirjade
täitmise üle ei muuda ülesannet olemuselt omavalitsusüksuse täidetavaks riiklikuks ülesandeks.
Termin „riiklik järelevalve“ ei tähenda automaatselt omavalitsusüksuse täidetavat riiklikku
ülesannet. Seda käsitleti ka KorSi eelnõu (49 SE) seletuskirjas, lk 17: „Riikliku järelevalve
mõiste kasutamist eelnõus võib pidada mõneti eksitavaks, kuivõrd riikliku järelevalve näol ei
ole eelnõu kohaselt tegemist ainult riigi poolt teostatava järelevalvega, vaid see hõlmab ka osa
kaudse riigihalduse vormis (s.t muude avalik-õiguslike isikute poolt [kelleks on ka
omavalitsusüksus]) teostatavast ohtude tõrjumisest. Sama loogikat kasutatakse Eesti seadustes
nt riigihangete ja riigivastutuse puhul, mis hõlmavad samuti nii otsese kui ka kaudse
riigihalduse teostajaid. Seetõttu on kehtivas õiguses ja inimeste õigusteadvuses juurdunud
riikliku järelevalve mõiste kasutamine põhjendatud ka kõnealuse eelnõu seisukohalt.“.
Omavalitsusüksuse pädevuses on ajalooliselt alates 2002. a KOKSi muudatusest olnud koerte
ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine ning nende rikkumiste korral väärteomenetluse
läbiviimine. 2002. a seadusemuudatusega anti omavalitsusüksuste pädevusse ka avaliku korra
tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine, mille säte hiljem (01.07.2014) kehtetuks
tunnistati3, kui avalikus kohas käitumise nõuete regulatsioon KorSi lisati. KorS on alates selle
vastuvõtmisest lugenud omavalitsusüksust avaliku korra tagamise eest vastutavaks
korrakaitseorganiks.
Kehtiva KorSi § 571 punkti 2 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks määratud riikliku
järelevalve teostamine avalikus kohas käitumise üldnõuete üle. Jäätmeseaduse § 119 lõike 4
järgi teostab omavalitsusüksus oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet
jäätmehoolduseeskirja täitmise üle. Seega on seadusandja juba ka varem leidnud, et
omavalitsusüksus saab täita riikliku järelevalve ülesannet ning riiklikku järelevalvet saab teha
ka olemuselt omavalitsusliku ülesande üle, ilma et see ülesanne loetaks omavalitsusüksuse
täidetavaks riiklikuks ülesandeks.
Samuti leiab Justiits- ja Digiministeerium, et kuna eelnõuga paigutatakse KOKSi lisatav
järelevalvet reguleeriv säte peatükki, mis käsitleb mh omavalitsusüksuse suhteid
riigiasutustega, siis normi pakutud asukoht viitab samuti sellele, et omavalitsusüksuse
järelevalve koerte-kasside pidamise eeskirja üle on pigem riigielu küsimus kui pelgalt kohaliku
elu küsimus.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei nõustu selle seisukohaga. KOKSi 11. peatükk on
pealkirjastatud „Suhted riigiorganitega ja järelevalve“. Peatükk käsitleb §-s 65
omavalitsusüksuste suhteid riigiga, § 66 sätestab omavalitsusüksuse tegevuse üle riigi poolt
teostatava järelevalve ja kontrolli ulatuse. Peatüki alla paigutub ka KOKS § 661, mis reguleerib
3 Säte tunnistati kehtetuks 01.07.2014 jõustunud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadusega.
4 (5)
KOVi teenistuslikku järelevalvet (valla- või linnavalitsuse poolt valla või linna ametiasutuste
ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse
seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll). Tegemist on selgelt internse kontrolliga.
Seega ei keskendu KOKSi kehtiv peatükk 11 ainult ja peamiselt riigi ja omavalitsusüksuste
omavaheliste suhete reguleerimisele, vaid käsitleb ka omavalitsusüksuse enda teostatavat
järelevalvet.
Justiits- ja Digiministeerium tegi eelnõu ja seletuskirja kohta ka neli sisulist märkust, mille osas
teeme ettepaneku juhtida nendele tähelepanu Vabariigi Valitsuse seisukohas. Märkused on
järgmised.
Eelnõuga KOKSi lisatava § 651 lõike 1 sõnastuse „Omavalitsusüksusel on õigus teha riiklikku
järelevalvet….“ asemel oleks soovitatav kasutata konstateerivat sõnastust „Omavalitsusüksus
teeb järelevalvet …“. Pakutud sõnastust kasutatakse üldjuhul ka teistes õigusaktides riikliku
järelevalve pädevuse reguleerimisel.
Õigusloomes väljakujunenud praktika kohaselt tuleb korrakaitseliste erimeetmete volitamisel
eelnõu seletuskirjas erimeetmete vajalikkust põhjendada, et lugejal oleks võimalik veenduda
erimeetmete vajalikkuses ja põhjendatuses. Eelnõu seletuskirjas on vaid nenditud, milliseid
erimeetmeid eelnõuga omavalitsusüksusele ette nähakse.
Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt käsitletakse volikogu kehtestatud koerte-kasside pidamise
eeskirju ohuprognoosiks KorSi tähenduses, mis annaks aluse rakendada erimeetmeid ka ohu
ennetamiseks. Selgitame, et õigustloov akt ise ei saa olla ohuprognoosiks KorSi tähenduses.
KorSi § 24 seab ohuprognoosile nõudeid, millega prognoosi koostaja arvestama peab. Nõuded
ei ole laiendatavad õigusloovale aktile. Näiteks, kohustab KorS § 24 lõige 4 koostajat prognoosi
asjakohasust pidevalt, aga mitte harvem kui kord aastas, hindama ning tegema selles vajalikke
muudatusi. Kuigi ka õigustloovad aktid peavad olema aja- ja asjakohased, ei ole neile siiski ette
nähtud formaalset ülevaatamise aega.
Eelnõu seletuskirjas nenditakse, et eelnõu ei too kaasa täiendavaid kulusid
omavalitsusüksustele. Kui eelnõuga luuakse omavalitsusüksustele selge alus koerte-kasside
pidamise eeskirja üle riikliku järelevalve tegemiseks, peaks omavalitsusüksused olema ka ohu
või korrarikkumise korral esimesed reageerijad (politsei tuleks kaasata eelkõige vahetu sunni
kasutamise vajadusel). Juhime tähelepanu, et selline kohustus võib siiski tekitada
omavalitsusüksustele mõningast lisakulu (näiteks ametnike koolitamine korrakaitsemenetluse
korrektseks läbiviimiseks, töömahu võimalik suurenemine jms).
Kokkuvõtvalt toetab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium KOKSi muutmise seaduse
eelnõu (686 SE) eesmärki, kuid ei toeta eelnõu esitatud sõnastuses, sest Vabariigi Valitsus on
algatanud KOKSi ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, milles nähakse ette
probleemi terviklikum ja põhjalikum lahendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
5 (5)
Teadmiseks: Justiitsministeerium
Siseministeerium
Olivia Taluste
58851453 [email protected]
Diana Rammul
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|