Liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu majanduskomisjon

[email protected]

Vabariigi Valitsuse arvamus liikluskindlustuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (649 SE) kohta

Riigikogu edastas Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks Isamaa fraktsiooni algatatud

liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE). Eelnõu eesmärgiks on muuta

liikluskindlustuse seadust selliselt, et kõik täismassiga kuni 3,5 tonni (kaasa arvatud) kaaluvad

haagised oleksid liikluskindlustuse kohustusest vabastatud.

Vabariigi Valitsus arutas eelnõu 12. juuni 2025 istungil, tuginedes Rahandusministeeriumi

arvamusele. Valitsus otsustas eelnõu mitte toetada. Otsuse tegemise kaalutlused olid

järgmised:

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise

tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (edaspidi

direktiiv) artikkel 3 näeb ette, et iga liikmesriik võtab artiklit 5 arvestades kõik vastavad

meetmed, et tagada sellise sõiduki kasutamisel, mille põhiasukoht on tema territooriumil,

tsiviilvastutuskindlustuse olemasolu. Euroopa Kohus on selgitanud, et see tähendab üldise

kindlustuskohustuse sätestamist, st kindlustusleping tuleb sõlmida kõikide Eesti sõidukite

suhtes. Direktiivi artikkel 1 punkt 1 defineerib sõiduki mõiste ja selle punkti b kohaselt tuleb

sõidukina käsitleda ka kõiki ühendatud või ühendamata haagiseid. Eeltoodust tulenevalt tuleb

haagise suhtes sätestada kindlustuskohustus, so lepingu sõlmimise kohustus.

Üldistades võib öelda, et praktikas on liikmesriigid lahendanud haagisega seotud vastutuse

küsimuse kahel viisil:

1. haagiste suhtes tuleb sõlmida eraldi leping (enimlevinud lahendus, sh Eestis);

2. haagisega seotud vastutus on kindlustatud veduki suhtes sõlmitud lepinguga.

Eelviidatud punktis 2 toodud lahendus on omane eelkõige riikidele, kus (kerg)haagisel pole

eraldi registreerimismärki ja sellele kinnitatakse sõiduki registreerimismärk ja/või riikidele,

kus haagist käsitatakse sõiduki osana (näiteks Holland, Taani, Rootsi).

Eelnõuga pakutud lahendus, mille kohaselt puuduks haagistel üldse kindlustus, on Euroopa

Liidus pretsedenditu. Nagu ülal märkisime, siis üksikutes riikides esineb lahendusi, kus haagis

loetakse kindlustatuks veduki liikluskindlustuse lepingu alt, kuid teist sellist lahendust, et

teatud tingimustele vastavad haagised vabastatakse kindlustuskohustuse alt, pole.

Teie 12.06.2025 nr RIIGIKOGU/25-

0535/-3T

Meie 11.07.2025 nr 1.1-11/2368-4

2

Põhimõtteliselt võimaldab direktiivi art 5 lg 2 teha erandi kindlustuskohustusest seoses

teatavat liiki sõidukitega või teatavate erimärki kandvate sõidukitega ja vabastada need

kindlustuskohustusest. Siiski on küsitav, kas direktiivi mõttega on kooskõlas niivõrd üldise

välistuse kehtestamine, nagu see on eelnõuga välja pakutud. Asjaolu, et sellist välistust ei ole

üheski riigis tehtud, pigem kinnitab selle küsitavust. Olgu öeldud, et eelnõu mõjualasse

jäävaid haagiseid on liiklusregistris märkimisväärne hulk - ca 125 000.

Juhul, kui haagised vabastatakse kindlustuskohustusest, siis tuleb neid sõidukeid käsitleda

kindlustamata sõidukitena (LKindlS § 45 lg 2, direktiivi art 5 punkt 2 lõige 2). See tähendab,

et sellisel juhul hüvitab haagisega tekitatud kahju Eesti Liikluskindlustuse Fond, kellel tekib

tagasinõue haagise valdaja vastu (LKindlS § 57 p 8).

Eesti seaduse järgi loetakse kahju haagisega põhjustatuks, kui haagis on iseeneslikult liikuma

hakanud, vedukita pargitud, peatatud või muul põhjusel seismajäetud haagis, samuti juhul,

kui veduk jääb tuvastamata (LkindlS § 47 lõiked 2 ja 3). 2024. aastal oli selliseid

kindlustusjuhtumeid 45 (keskmine kahju ca 1000 eurot) ja 2023. aastal 48 (keskmine kahju

ca 1500 eurot). Üldiselt võib öelda, et haagise suhtes sõlmitud kindlustuslepingu alusel kahju

hüvitamine Eestis on pigem erandlik, kuid see pole enam nii harv kui varem.

Eelnõu mõjualasse kuuluvad ka paadihaagised, hobutreilerid ja haagissuvilad, millega

liigeldakse sageli väljaspool Eestit. Tuleb silmas pidada, et liikluskindlustuse leping kehtib

kogu Euroopa ühenduse territooriumil ja vastava märke korral teistes rohelise kaardi riikides.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes

kohaldatava õiguse kohta (ELT L 199, 11.07.2007, lk 40–49) tulenevalt kohaldatakse

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele selle riigi õigust, kus kindlustusjuhtum aset leidis.

Paljude riikide õigusaktid on sätestanud eriregulatsiooni haagise osalusel toimunud

kindlustusjuhtumite tarbeks, näiteks on sätestatud, et haagise ja veduki kindlustusandjad

vastutavad solidaarselt, 50%/50% või hüvitatakse kahju selle sõiduki liikluskindlustuse alt,

mis on kontaktis kannatanu sõiduki või kahjustatud asjaga. Juhul, kui vabastada Eesti haagised

kindlustuskohustuse alt, siis tuleb need kahjud kinni maksta haagise omanikel.

Eelnõu mõjualasse jäävate haagiste liikluskindlustuse päevamakse 2024. aastal oli 0,0156

eurot ja 2025. aastal 0,0145 eurot. Keskmine aastamakse oli eelmisel aastal 5,7 eurot.

Päevamakse on külaltki mõistlik seetõttu, et tänane regulatsioon võimaldab haagistega seotud

kindlustusriski suhteliselt täpselt hinnata. Pakutud eelnõu vastuvõtmisel poleks

kindlustusandjal enam võimalik kindlustusriski hindamisel arvestada, millist sõidukit

kasutatakse haagise vedamiseks ja millist mitte, mistõttu hinnastatakse haagise risk kõigi

teiste sõidukite kindlustusmaksemääradesse. Kindlustuses on määramatusel alati kõrgem

hind, mistõttu võib eeldada, et muudatuse mõjul võivad kindlustusmaksed kasvada.

Kokkuvõttes leiab Vabariigi Valitsus, et eelnõu ei saa toetada ja seda eelkõige järgmistel

põhjustel:

1. Eestis kehtiv haagiste kindlustamise loogika on sama enamikes Euroopa Liidu

riikides ja selline lahendus töötab hästi olukorras, kus liikluskindlustus kehtib

ühenduse üleselt ning erinevates riikides on erinev regulatsioon haagisega seotud

kindlustuse ja haagiste osalusel toimunud kindlustusjuhtumi tõttu tekitatud

kahjude hüvitamiseks;

3

2. sagedased on liiklusõnnetused, mille puhul ei ole võimalik tuvastada vedukit (nt

õigusvastaselt pargitud valgustamata haagis; mittekontaktne liiklusõnnetus, mille

puhul on teada üksnes haagise registreerimismärk, vms);

3. kuna üldiselt on Euroopa Liidus tavaks, et haagise suhtes peab olema sõlmitud

eraldi leping, siis võib Eesti kodanikel tekkida teistes riikides probleeme politseile

rahvusliku eriregulatsiooni selgitamisega;

4. kui haagised oleks vabastatud kindlustusest, siis peab haagisega põhjustatud kahju

hüvitama sõiduki põhiasukohariigi garantiifond, kelleks liiklusregistris

registreeritud kindlustamata haagise puhul on üldjuhul Eesti Liikluskindlustuse

Fond, kellel omakorda tekib tagasinõudeõigus omaniku vastu ehk

liikluskindlustuse kahju põhjustaja kaitse funktsioon jääb täitmata;

5. eelnõuga tehtav suureulatuslik haagiste vabastus kindlustuskohustusest ei ole meie

hinnangul kooskõlas liikluskindlustuse direktiiviga ja sellist regulatsiooni pole ka

üheski teises ELi liikmesriigis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Siiri Tõniste 5885 1466

[email protected]