Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 lõpparuande teadmiseks võtmine

1 ET

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020

lõpparuanne

2 ET

Sisukord

Lühendid .............................................................................................................................................. 4

2. RAKENDUSKAVA RAKENDAMISE ÜLEVAADE (määruse (EL) nr 1303/2013 ARTIKLI 50 lõige 2 JA artikli 111 lõike 3 punkt a) ..................................................................................................... 5

3. PRIORITEETSE SUUNA RAKENDAMINE (määruse (EL) nr 1303/2013 ARTIKLI 50 lõige 2 ja ARTIKLI 111 lõige 3(a) ........................................................................................................................... 8

3.2. Ühised ja programmipõhised näitajad (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2) (2) .... 16

4. HINNANGUTE SÜNTEES (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2) ................................. 16

7. KODANIKELE SUUNATUD KOKKUVÕTE (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 9) (21) ............................................................................................................................................................... 19

8. ARUANNE RAHASTAMISVAHENDITE RAKENDAMISE KOHTA (määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 46) .......................................................................................................................... 19

11. RAKENDUSKAVA RAKENDAMISE HINDAMINE (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 4 ja artikli 111 lõige 4) ................................................................................................................. 20

11.1 A osa teave ja rakenduskava eesmärkide saavutamine (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50

lõige 4)............................................................................................................................................... 20

11.2. Meeste ja naiste võrdsuse edendamiseks ning diskrimineerimise vältimiseks, eelkõige

puudega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamiseks võetud erimeetmed ning rakenduskavasse ja

tegevusse soolise vaatenurga kaasamise tagamiseks rakendatud korraldused (määruse (EL) nr

1303/2013 artikli 50 lõige 4 ja artikli 111 lõike 4 teise lõigu punkt e) ............................................. 50

11.3. Säästev areng (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 4 ja artikli 111 lõike 4 teise lõigu

punkt f) .............................................................................................................................................. 52

11.5. Partnerite osakaal rakenduskava rakendamisel (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 4

ja artikli 111 lõike 4 esimese lõigu punkt c)...................................................................................... 53

12. MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ARTIKLI 111 LÕIKE 4 ESIMESE LÕIGU PUNKTIDE A JA B KOHANE TEAVITAMIS- JA HINDAMISKOHUSTUS ................................................................ 53

12.1 Edusammud hindamiskava rakendamisel ja hindamistulemustega seotud järelmeetmed ....... 53

12.2 Fondide teavitamisstrateegia raames võetud teavitamis- ja avalikustamismeetmete tulemused

........................................................................................................................................................... 55

3 ET

14. TÄIENDAV TEAVE, MILLE VÕIB LISADA OLENEVALT RAKENDUSKAVA SISUST JA EESMÄRKIDEST (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 111 lõike 4 teise lõigu punktid a, b, c, d, g ja h) ............................................................................................................................................................... 56

14.1 Edusammud integreeritud lähenemisviisi rakendamisel territoriaalse arengu suhtes, sealhulgas

selliste piirkondade arengu suhtes, kus on rahvastikuprobleemid ning püsivad või looduslikud

ebasoodsad tingimused, linnade säästev areng ning rakenduskava kohane kohalik arendustegevus

kogukonna eestvedamisel. ................................................................................................................. 56

14.2 Edusammud liikmesriikide asutuste ja toetusesaajate fondide haldamise ning nende

kasutamise suutlikkuse parandamiseks võetud meetmete rakendamisel ........................................... 57

14.3 Edusammud piirkondadevaheliste ja rahvusvaheliste meetmete rakendamisel ...................... 58

14.4 Panus makropiirkondlikesse ja mere vesikonna strateegiatesse .............................................. 58

14.5 Asjakohasel juhul edusammud, mis on tehtud sotsiaalse innovatsiooni valdkonna meetmete

rakendamisel ...................................................................................................................................... 59

14.6 Edusammud vaesusest enim mõjutatud geograafiliste piirkondade või suurima

diskrimineerimis- või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajaduste rahuldamise meetmete

rakendamisel, pöörates eriti tähelepanu marginaliseeritud kogukondadele, puudega inimestele,

pikaajalistele töötutele ja mittetöötavatele noortele, lisades vajaduse korral kasutatud

rahastamisvahendid ........................................................................................................................... 60

15. RAHALINE TEAVE PRIORITEETSE SUUNA JA RAKENDUSKAVA TASANDIL (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 21 lõige 2 ja artikli 22 lõige 7) ..................................................................... 61

16. ARUKAS, JÄTKUSUUTLIK JA KAASAV MAJANDUSKASV .............................................. 61

Euroopa 2020 eesmärkide täitmine ....................................................................................................... 61

17. RAKENDUSKAVA TULEMUSLIKKUST MÕJUTAVAD ASJAOLUD JA VÕETUD MEETMED — TULEMUSRAAMISTIK (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2) ................. 64

I lisa. Kõigi etapipõhiste tegevuste loend programmitöö perioodidel 2014–2020 ja 2021–2027 ......... 66

II lisa. Mittetoimivate tegevuste loend .................................................................................................. 66

III lisa. Selliste tegevuste loend, mida mõjutavad riiklikud uurimised või mis on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime .............................................................. 67

4 ET

Lühendid

EK – Euroopa Komisjon

ERF – Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF – Euroopa Sotsiaalfond

FTE−full time equivalent, täistööaja ekvivalent

HEV−hariduslikud erivajadused

HMT−Haridus- ja teadusministeerium

IKT− info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

KA− korraldusasutus

KLIM−kliimaministeerium

KOV− kohalik omavalitsus

Ktoe −tonni õliekvivalenti

KUM−Kultuuriministeerium

KÜ−korteriühistu

LKA−looduskaitseala

MKA−maastikukaitseala

MKM−Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

NEET noored − not in education, employment or training; noored, kes ei õpi, ei tööta ega

osale ka väljaõppes ega koolitusel

NS – nutikas spetsialiseerumine

OP− Operational Programme ehk rakenduskava

OSKA−Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem

PERH−Põhja-Eesti Regionaalhaigla

RA−rakendusasutus

REACT-EU ̶ Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe

RM – Rahandusministeerium

RMK−Riigimetsa Majandamise Keskus

RRF− taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility

RTK− Riigi Tugiteenuste Keskus

SIM−Siseministeerium

SOM−Sotsiaalministeerium

SPIN programm– spordil põhinev noorte arenguprogramm

ÜF – Ühtekuuluvusfond

5 ET

A OSA

IGAL AASTAL NÕUTAVAD ANDMED

1. IGA-AASTASE RAKENDAMISE LÕPPARUANDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Komisjoni viitenumber 2014EE16M30P001

Pealkiri Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2014-2020

Versioon 10

Aruandlusaasta 2023

Seirekomitee poolt aruande kinnitamise

kuupäev

03.06.2025

2. RAKENDUSKAVA RAKENDAMISE ÜLEVAADE (MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ARTIKLI 50

LÕIGE 2 JA ARTIKLI 111 LÕIKE 3 PUNKT A)

2023. aasta oli rakendamisel taaskord erakordselt keerukas, kuna paralleelselt lõpetati

2014-2020 perioodi ja lükati käima 2021+ perioodi. Mõlema protsessiga olid seotud samad

inimesed rakendamissüsteemi kõikidel tasanditel, mis tähendas töökoormuse märkimisväärset

tõusu: riigihangete, maksetaotluste ja lõpparuannete kontroll kuhjus paratamatult 2023. aasta

lõppu ning 2024. aasta algusesse. Loomulikult oli pingeline aeg ka projektide elluviijatele, nt

erinevatel suurtel taristuprojektidel (riigigümnaasiumid, haiglad) oli objektide õigeaegne

valmimine viimase hetkeni murekohaks. Lisapinget tekitasid ministeeriumide vastutusalade

muudatused, meetmeid tõsteti ühest ministeeriumist teise, nt majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumist 2023. aastal loodud kliimaministeeriumi (endine

keskkonnaministeerium).

2023. aastal jätkasime rahandusministeeriumi (RM) igakuiste rakendamise edenemiste

ülevaatega rakendusasutustele ja -üksustele, eesmärgiga kuni viimaste makseteni tempot hoida,

koheselt reageerida probleemidele ja vajadusel teha muudatusi nt meetmete nimekirjas, et

Eestile eraldatud raha saaks täies mahus vajalikesse projektidesse suunatud. Mitmed

rakendusasutused käisid oma ministrite juures regulaarseid perioodi lõpetamise ja uue perioodi

alustamise ülevaateid tegemas. Korraldusasutus tegeles hangete kontrolli ja maksete

menetlemise kiirendamisega, mis tähendas muudatusi korraldusasutuse ja -üksuste personalile‒

inimesi suunati ajutiselt sinna, kus protsessis hakkasid tekkima nn pudelikaelad.

Rakendusüksuste õlul oli kuni märtsini 2024 suur koormus viimaste aruannete ja maksete

menetlemisel.

Struktuurivahendid olid perioodi rakendamise viimasel aastal fookuses väga erinevatel

tasanditel. 2023 aprillis-mais toimusid taas kohtumised suuremate rakendusasutustega: RM

regionaalarengu osakond, majandus- ja kommunikatsiooni, sotsiaal-, keskkonna- ning haridus-

ja teadusministeerium. Kohtumistel vaadati detailselt sisse kriitilisematesse meetme

tegevustesse ning arutelud jõudsid sageli projektide tasandile. Nende kohtumiste puhul oli väga

oluline see, et ühe laua taga olid rakendusasutused ja -üksused, korraldusasutus ja

6 ET

rahandusministeerium kui liikmesriik. See lõi võimaluse otse rääkida probleemidest ning sageli

ka vajadusest midagi protsessides või meetmetes muuta, mh teha viimaseid ümbertõsteid

meetmete vahel. Meetmete nimekirja muudetigi veel vahetult enne perioodi lõppu,

detsembrikuus. Viimane rakenduskava muudatus puudutas REACT-EU vahendeid‒

ettevõtlustoetustest vabanenud vahendeid suunati haiglavõrgu investeeringute kallinemise

katteks. Muudetud rakenduskava kinnitati septembris.

Augustis 2023 toimusid riigieelarve protsessis rahandusministri üks-ühele kohtumised

valdkondlike ministritega, kus olulise teemana käsitleti välistoetuste kasutamise

edenemist. Eesmärk oli valitsuse tasandile viia sõnum, et on vaja veel viimased kuud

perioodi edukaks lõpetamiseks pingutada. Kohtumistele järgnes välistoetuste arutelu

valitsuskabineti nõupidamisel. Novembris andsime taas valitsuses ülevaate ühe perioodi

lõpetamisest ja teise alustamisest ning kogu perioodi rakendamise esialgseid tulemusi tutvustati

valitsusele 2024. a jaanuaris. EL toetuste ülevaated on saanud regulaarseks osaks

valitsuskabineti nõupidamistel, mis koos selgete eesmärkide seadmisega on olnud mõjus

vahend rakendamise kiirendamisel. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis anti ülevaade

perioodi(de) edenemisest kaks korda aasta jooksul, juunis ja septembris.

2014-2020 periood kujunes numbrites järgmiseks:

 2014-2020 rakenduskava EL toetuse eelarvest maksti toetuse saajatele välja kokku

98,78% ehk 3,6 miljardit eurot, fondide lõikes ÜF 99,1%; ERF 98,7%; ERFREACT

96,5%; ESF 99,3% ja ESFREACT 98,4% kogu oma eelarve mahust.

 Ellu viidi 14 521, katkestati 2649 projekti.

 EK-le deklareeriti maksetaotlusega mai lõpu seisuga 3,64 mld abikõlblikke kogukulusid

ja laekus 3,7 mld eurot.

EL toetust jäi kasutamata kogusummas 43 mln eurot ehk ca 1,2% rakenduskava eelarvest.

Sellest 209 812 eurot jäi kasutamata ESF REACT-EU tegevustes, mis tuleb EK-le tagastada,

kuna ESF REACT-i puhul paindlikkust (ümbertõstmise võimalust) ei olnud. Tagastatav summa

moodustab kogu Eestile ette nähtud EL toetusest siiski vaid 0,01%, ülejäänud EL toetuse jääk

jääb Eestile alles ja seda saame kasutada perioodi sulgemisega seotud kuludeks (nt rikkumiste,

kohtulahendite vms tarbeks). Kasutamata raha summa kujunes perioodi lõpuks küll

suuremaks oodatust, kuid kuna Eesti neist ilma ei jää, siis õppetunnina saame kaasa võtta

uude perioodi selle, et võime kaaluda suuremas mahus ülebroneeringute võtmist.

Sulgemiserandit (mittetoimivad projektid, kus osad tegevused lõpetati 2023. järgselt) kasutasid

11 projekti, valdavalt oli tegemist ehitusprojektidega.

Seirekomisjon toimus mais 2023 Tallinnas, kuigi oli planeeritud väljasõidukoosolekuna

Saaremaale. Sellele tõmbas kriipsu peale joogivee laiaulatusliku reostuse tuvastamine

Kuressaare linnas, mille tõttu väljasõit lükati aasta edasi. 2024 mais õnnestus koosolek siiski

pidada juba Saaremaal, seal käsitleti nii lõppenud kui alanud 2021+ perioodi.

7 ET

Kindlasti tõi perioodi pingeline lõpp välja ka vajakajäämisi. Nii mõnegi tegevuse puhul

ootasime liiga pikalt, et rakendamine hoogu koguks, ümbertõstete tegemine oleks pidanud

olema mõnel juhul kiirem ja konkreetsem. Aina keerulisemaks muutuvad reeglid riigihangete

tegemisel tõid suure koormuse elluviijatele ja hangete kontrollijatele. Toetuse saajatel puudus

sageli arusaam tegevuste elluviimise ja maksete tegemise viimastest tähtaegadest, mis

omakorda nõudis lisapingutusi rakendusüksustelt, kes elluviijaid pidevalt tagant pidid utsitama.

Kokkuvõttes saame siiski öelda, et perioodi rakendamine oli edukas ning seda arvamust toetab

„Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014–2020 järelhindamise“1 aruandes väljatoodu: „SF

vahendite rakendamine oli tervikvaates tulemuslik ning vahendite toel saavutati või

saavutatakse tulevikus olulisi positiivseid mõjusid Eesti kestlikule arengule –

majandusarengule, ühiskondlikule arengule ning keskkonnaseisundi muutusele“.

Õppetunnid saame kaasa võtta 2021+ perioodi, mille algus hilines ning tempo tõstmiseks on

vaja lisapingutusi. Vajalikuks peame sarnaselt lõppenud perioodile sisemiste eesmärkide

seadmist kohustuste võtmisele ja väljamaksete tegemisele, pidevat seiret ja tihedat suhtlust

rakendusasutuste ja -üksustega. Oluline on meetmete disain ja paindlikkus rakendamisel, et ei

jäädaks kinni mittetoimivatesse ja toetuse saaja vaatest mittevajalikesse tegevustesse.

Nõustume ka järelhindamise soovitusega: Senisest veelgi enam on vaja kontsentreerida

ÜKP vahendeid piiratud hulga prioriteetsete struktuursete muutuste saavutamiseks.

1 Siit ja edasi viited RMi tellitud „Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014–2020 järelhindamise“ aruandele ja

selle lisale 1 https://www.rtk.ee/toetuste-ulevaated-ja-oigusaktid/hindamised-uuringud-auditid/hindamise-kava-

ja-aruanded#hindamiste-tooplaan-ja-aruanded-2014-2020

8 ET

3. PRIORITEETSE SUUNA RAKENDAMINE (MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ARTIKLI 50

LÕIGE 2 JA ARTIKLI 111 LÕIGE 3(A)

ID Prioriteetne

suund

Põhiline teave prioriteetse suuna rakendamise kohta, osutades

peamistele arengusuundadele, olulistele probleemidele ning nende

probleemide lahendamiseks võetud meetmetele

1 Ühiskonna vajadustele

vastav haridus ja hea ettevalmistus

osalemaks tööturul

1.1

Haridustugiteenuste

arendamine ja kättesaadavuse

tagamine (ESF,

HTM, MKM)

1.2 Õpetajate,

koolijuhtide ja

noorsootöötajate professionaalse

arengu toetamine

(ESF, HTM)

1.3 Kaasaegse ning

uuendusliku

õppevara arendamine ja kasutuselevõtt

(ESF, HTM, MKM)

1.4 Koolivõrgu korrastamine (ERF,

HTM)

1.5 Õppe seostamine tööturu vajadustega

(ESF, HTM)

1.6 Täiskasvanud elanikkonna

kompetentside

arendamine (ESF, HTM, MKM)

ERF: ellu viidi 138 projekti, välja maksti 297 mln € (99%)2

ESF: ellu viidi 1044 projekti, välja maksti 189 mln € (99%).

Koolivõrgu korrastamisel kaasajastati üldhariduspinda 199 932 m2

(125% sihist) ning HEV väikelahendusteks sai toetust 308 kooli (110%

sihist).

Õppenõustamis- ja karjääriteenustes lastele ja noortele täideti

individuaalsete nõustamis- ja karjääriteenuste juhtumite arv lõppsihist

120%. Teenuste järele on endiselt suur vajadus, eriti olulised olid

Rajaleidja teenused koroonapandeemia ajal ja järel.

Õpetajad, koolijuhid ja noorsootöötajad osalesid erinevatel

täienduskoolitustel (sh IKT ja digioskuste valdkonnas) kokku rohkem

kui 50 000 korral. Läbi viidi sadu koolimeeskondade õpiüritusi, kuhu

kaasati mitmete koolide meeskondi. Koolitusvajadus on endiselt suur,

tõstmaks haridustöötajate kvalifikatsiooni, et nad vastaksid

nüüdisaegse õpikäsituse vajadustele.

IKT taristu kaasajastamisel uuendati taristu 300 koolis (94% sihist).

Kaasaegne õppevara töötati välja 12 valdkonnas (100%).

Nii töökohapõhises õppes osalejate arvu (7200) kui ka edukalt

lõpetanute (75%) sihid on saavutatud. Ettevõtlusõppe programmis

osales üle 500 kooli, mis ületas tugevasti algset sihttaset.

Täiskasvanute täienduskoolitustel osalejate sihttase on ületatud.

Pandeemia ja Ukraina põgenikud tekitasid täiendava koolitusvajaduse

ning 2023. a lõpuks täideti 164% algsest sihist.

Digitaalse kirjaoskuse suurendamine meetmes toetati baastaseme

digioskuste ja kõrgemate IKT-oskuste arendamist. 2023.a seisuga on

koolitusprogrammide kaudu teadmisi jagatud 12 700 inimesele, mis on

110% püstitatud eesmärgist.

2023. a viidi ellu viimased karjäärinõustamise tegevused. Osaliselt

väljusid tegevused juba 2022.a töötukassa eelarvesse.

2 Sotsiaalse kaasatuse

suurendamine

2.1 Lapsehoiu ja

puudega laste

hoolekandeteenuste arendamine

hoolduskoormuse

vähendamiseks

2.2 Tööturul

osalemist toetavad

ERF: ellu viidi 311 projekti, välja maksti 199 mln € (97%)

ESF: ellu viidi 185 projekti, välja maksti 130 mln € (92%)

Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale

ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele oli enamasti 2023.

a lõppenud. Puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumise

2 Siit ja edasi osakaal EL eelarvest.

9 ET

hoolekandeteenused

(ESF, SOM)

2.3 Alkoholi

liigtarvitamise, sh

alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase

avastamise ning

nõustamis- ja raviteenuse

arendamine ja

rakendamine (ESF, SOM)

2.4 Kättesaadavate ja

kvaliteetsete tervishoiuteenuste

tagamine tööhõives

püsimise ja hõivesse naasmise

suurendamiseks

(ERF, SOM)

2.5 Hoolekande

taristu arendamine,

keskkonna kohandamine

puuetega inimeste

vajadustele vastavaks (ERF, SOM)

2.6 Võimaluste

loomine Eestis elavate ning

ühiskonda

vähelõimunud püsielanike aktiivse

hõive ja ühiskondliku

aktiivsuse suurendamiseks ja

uussisserändajate

kohanemise ja hilisema lõimumise

toetamiseks (ESF,

SIM, KUM)

2.7 Noorte

tööhõivevalmiduse

toetamine ning vaesuse mõju vähendamine

noorsootöö teenuste

kättesaadavuse kaudu.

(ESF, SIM, HTM)

ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamise tegevused jätkusid ka

2023.

Hoolekandeteenuste meetmes oli probleemiks taotlemisel KOVide

suutlikkus, osa toetust jäi kasutamata või loobuti projektidest. Lisaks

jäid tegemata erinevad analüüsid ja arendused, mis ei mõjutanud

otseselt eesmärkide saavutamist.

Vanglast vabanenute tugiteenustes oli 2023.a rõhk teenuste

lõpetamisel ja sujuval üleminekul.

Alkoholi liigtarvitamise ennetuses toimusid 2023 veel mõned

teavituskampaaniad, kodulehe uuendused ning järeluuringud.

Kättesaadava tervishoiu meetmes valmis 2023.a TÜ Kliinikumi III

ehitusetapis 9 raviüksust.

Tervisekeskuste meetmes valmis 7 viimast esmatasandi

tervisekeskust.

Riskipiirkonnas haiglavõrgu tugevdamiseks valmis 2023.a

täiendavalt 3 pädevuskeskusega võrgustunud kaasajastatud raviüksust

Ida-Viru Keskhaiglas.

2023 loodi erihoolekandeasutuste meetmes 105 teenusekohta ja

puudega inimestele kohandati 391 eluruumi.

Kohanemis- ja lõimumisprogrammi läbinutest 82%-l on eesti keele

oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja

kultuuri kohta paranenud.

Noortele mõeldud ennetusprogrammi SPIN läbis 1785 noort, STEP-

programmis osales 312 õigusrikkumise taustaga noort, kellest 160 asus

tööle või õppima. Riskikäitumise ennetamise programmis osales 7399

noort ning lähisuhtevägivalla juhtumite võrgustikutöö mudel aitas 1607

inimest. NEET noortele suunatud teenuseid sai kokku 17 333 noort.

3 Tööturule juurdepääsu parandamine ja

tööturult väljalangemise

ennetamine

3.1 Töövõime

toetamise skeemi

loomine ja

juurutamine

3.2 Tööturuteenused

tagamaks paremaid

võimalusi hõives osalemiseks (mh

COVIDiga seotud

teenused)

ESF: ellu viidud 70 projekti, välja makstud 202 mln € (99%)

Töövõime toetamise reformi sihtrühmale- vähenenud ja puuduva

töövõimega inimestele osutati teenuseid jätkuvalt ka 2023. aastal.

ESFist rahastatud tegevused töövõimereformi sihtrühmale viidi lõpuni

ning valmistati ette tegevuste väljumine töötuskindlustuse

vahenditesse. Tulenevalt keerulisest majandusolukorrast jäi 2023.

aastal prognoositust madalamaks tööle rakendumisega seotud teenustel

osalemine (palgatoetus, tööpraktika).

Tööturu teenuste pakkumisel viidi lõpule olemasolevad avatud

taotlusvoorude projektide ja Eesti Töötukassa tegevused, millest

enamik olid juba lõppenud 2022. aastaks.

4 Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda

toetav teadus- ja

arendustegevus

ERF: ellu viidi 2289 projekti, välja maksti 586 mln € (99%)

ESF: ellu viidud 1 projekt, välja makstud 10 mln € (99%)

10 ET

4.1 Eesti T&A

rahvusvahelise konkurentsivõime

suurendamine ja

osalemine üleeuroopalistes

teadusalgatustes

(HTM)

4.2 TA&I süsteemi

kohaliku

sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine

ja nutikas

spetsialiseerumine kasvualade (IKT +

tervis + ressursid)

arendamiseks (HTM, MKM)

4.3 Ettevõtete

ressursitõhusus

(KLIM)

4.4 Ettevõtja

arenguplaani toetusmeede ettevõtete

arendus- ja

eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning

juhtimisvõimekuse

tõstmiseks (MKM)

4.5 IKT programm

(ESF, HTM)

4.6 Koroonaviirusega võitlemise

investeeringud, sh

isikukaitsevahendid (ERF, SOM)

T&A meetmes oli edukas institutsionaalne arendusprogramm

ASTRA teadusasutustele ja kõrgkoolidele, mille eesmärk oli tõsta

asutuste efektiivsust ja ühiskonna teenimise võimekust.

Kaasajastati 1187 teaduri töökoha ulatuses TA-asutuste riikliku

tähtsusega uuringutealast taristut.

TA rahvusvahelistumise tegevused, sh mobiilsustoetused on

aidanud kaasa välisteadlaste kaasamisele Eesti teadusasutustesse ja

kõrgkoolidesse, kasvanud on välisüliõpilaste arv. Soodustati teadlaste

liikumist avalikku- ja erasektorisse riigisiseselt.

TA süsteemi sidumiseks ühiskonna ja majanduse vajadustega toetati

nutika spetsialiseerumise edendamiseks vastavate erialade

üliõpilastele stipendiumite maksmist. Samal eesmärgil toetati erinevaid

rakendusuuringuid, sh ressursside väärindamise TA programmi.

Toetati teadus- ja arendusnõunike töölevõtmist ning teaduse

tippkeskusi.

Ettevõtete ressursitõhususe meetme rakendamine oli edukas ning

seda kui ka jäätmete ringlussevõtu toetamist on vaja ringmajanduse

edendamiseks jätkata.

TAKide ja klastrite meetmes olid tegevused planeeritud perioodi

lõpuni, et pakkuda ettevõtetele võimalikult ulatuslikult tuge.

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmis lõppesid

2023 viimased toetusprojektid.

Nõudluspoole poliitika tegevuses KOVidele suunatud innovaatiliste

hangete programmis lõpetati 2023 viimaseid projekte.

Start-up meetmes osaleti ürituste korraldamisel, iduettevõtluse

tugiorganisatsioonidele korraldati regulaarseid kohtumisi,

strateegiapäevi jne.

Ettevõtte arenguprogrammis viidi ellu viimaseid projekte. Samuti

lõpetati (pikemaid) innovatsiooni- ja arendusosaku projekte.

5 Väikese ja keskmise

suurusega ettevõtete

arendamine ja piirkondade

konkurentsivõime

tugevdamine

5.1 Ettevõtlikkuse

kasvatamine, ettevõtluse kasvu

soodustamine,

ettevõtluskeskkonna

arendamine (REM,

MKM)

5.2 Kapitali- ja krediidikindlustuse

kättesaadavuse

parandamine (MKM)

5.3 Loomemajanduse

arendamine (KUM)

5.4 Piirkondade konkurentsivõime

tugevdamine (REM)

ERF: ellu viidi 1587 projekti, välja maksti 420 mln € (98%).

Ekspordi arendamise meetmes viidi ettevõtted ühisstendidega 9

messile ning aidati kaasata rahvusvaheline ekspert enam kui 50

ettevõttel.

Lõppesid viimased välismessitoetuse projektid, mis aitasid Eesti

ettevõtjatel tõsta nende rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Ettevõtlusteadlikkuse programmis said ettevõtted osaleda

digitaliseerimise ja ringdisaini meistriklassis, strateegia praktikumis,

juhtide mentorprogrammis jpm.

Viidi ellu viimaseid rahvusvaheliste konverentside, spordi- ja

kultuuri- ning suursündmuste projekte.

Turismitoodete arenduse juhtimise meetmes toimus

turismiettevõtetele teenusedisaini ja teenuste digitaliseerimise

meistriklass ning turismiettevõtetele ja sihtkohtadele külalislahkuse

arenguprogramm.

11 ET

Lõppesid viimased turismiettevõtete ärimudelite rakendamise

toetuse projektid, mille abil loodi uusi konkurentsivõimelisi

turismitooteid.

Rahastamisvahendite rakendamisel pakuti 2023.a laenude ja

käenduste sekkumises peamiselt laenukäenduste teenust. FondiFondi

raames investeeriti edukalt mitmetesse allfondidesse.

Loomemajanduse edendamisel oli fookuses valdkondades

tegutsevate ettevõtete ekspordivõime arendamine. Meetmele võeti

ülebroneering, et rahastada ambitsioonikate ja ekspordipotentsiaaliga

ettevõtjate arenguplaanide elluviimist. Tegemist oli loomeettevõtjatele

uudse toetusvõimaluse piloteerimisega, mis võeti sihtgrupi poolt väga

hästi vastu.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmes lõppesid

tegevused viimastes projektides. Muudeti toetuse andmise tingimusi, et

võimaldada projektide mittetoimivaks lugemist. Antud klausliga

kuulutati mittetoimivaks vaid üks Ida-Viru tööstusinvesteeringute

projekt, mille lõpetati 2024.a kevadel.

6 Energiatõhusus

6.1 Energiatõhususe

saavutamine elamumajanduses

6.2 Efektiivne

soojusenergia tootmine ja ülekanne

6.3 Energiasäästu ja

taastuvenergia osakaalu

suurendamine

6.4 Alternatiivsete kütuste

kasutuselevõtu

suurendamine transpordis (biogaas)

ÜF: ellu viidi 982 projekti, välja maksti 256 mln € (98%)

Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses meetme rakendamine on olnud tulemuslik nii väljund-ja tulemusnäitajate

saavutamise poolest kui ka meetme laiema positiivse mõju osas. Selle

kaudu rahastati 513 korterelamu rekonstrueerimist, mis aitas parandada

20 203 korteri elamistingimusi. Seega väga paljude perede

elamistingimused on parenenud.

Rakendusskeemi vastu on huvi olnud oodatust suurem ning järk-järgult

on paranenud korteriühistute valmisolek toetuse rakendamiseks, mida

tõendab asjaolu, et väga palju korterelamuid on rekonstrueeritud

terviklikult.

Samuti on edukalt saavutatud liginullenergia-hoone ehitusprojektide

eesmärk.

Efektiivse soojusenergia tootmise meetmes on kaugküttekatelde

renoveerimine ja/või rajamise väljundnäitaja 150 MW saavutatud,

sellesse panustas mh mittetoimivaks nimetatud Loksa katlamaja

projekt, mis lõpetati 2024. a sügisel ning mittetoimiv projekt Märja

katlamaja lõpetati 2024 a. lõpus, kokku tulemus 155 MW.

Efektiivse soojusenergia tootmise meetmes kujunes amortiseerunud

soojatorustiku renoveerimine ja uuendamine väljundnäitaja sihttaseme

(137,5 km soojustorustikku) lõplikuks saavutusmääraks 181,6 km.

Energiasäästu meetmes on renoveeritud tänavavalgustuspunktide

väljundnäitaja lõplik saavutusmäär on 45 955.

Alternatiivse kütuse kasutuselevõtu meetmes on biometaani aastase

koguse väljundnäitaja sihtaseme (5,8 Ktoe) saavutusmäär 2023 a.

andmetel 19,9 Ktoe, kuid lõplik saavutusmäär muutub veel 5-aastase

järelaruandluse perioodi tõttu.

7 Veekaitse

7.1 Veemajanduse

taristu arendamine

ÜF: ellu viidi 6288 projekti, välja maksti 175,4 mln € (99%).

Toetuste abil oleme suurendanud nõuetekohast veemajandustaristut

reoveekogumisaladel. Toetuste abil on korrastatud saastunud alasid,

12 ET

7.2 Saastunud alade ja

veekogude korrastamine

veekogusid ja märgalasid. Investeeringud on suunatud veesektorisse,

et täita EL keskkonnaalase õigustiku nõuded ja rahuldada liikmesriikide

investeerimisvajadused seoses nendest nõuetest rangemate nõuete

täitmisega. Olulisi probleeme perioodi lõpetamisel ei esinenud.

8 Roheline infrastruktuur

ja hädaolukordadeks

valmisoleku suurendamine

8.1 Kaitsealuste

liikide ja elupaikade säilitamine ning

taastamine (KLIM)

8.2 Valmisoleku suurendamine

keskkonna

hädaolukordadele reageerimiseks (KLIM,

SIM)

ÜF: ellu viidi 157 projekti, välja maksti 108 mln € (99%).

Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamise meetme abil on suurendatud ja aidatud säilitada olemasolevat

elurikkust, sh taastatud halvas seisus elupaigatüüpide (sood, märjad

metsad, jõed, pärandniidud) esinemisalasid ja liikide elupaiku ning

panustatud mullastike kaitseks ja ökosüsteemi teenuste, sealhulgas

Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamisesse ja rohelise taristu

edendamisse. 2023. a viidi taastamistööd ellu pea 2000 hektaril, rajati

26 taristuobjekti pea 1000 ha pärandniidu hooldamiseks, rekonstrueeriti

12 kaitsealade külastustaristu objekti, sh kaks vaatetorni Tellingumäe

ja Rannu. Projekti „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja

kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks,

prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud

töövahendid“ raames hinnati ja kaardistati üleriigiliselt Eesti peamiste

maismaaökosüsteemide (mets, niit, soo, põllumajanduslikud

ökosüsteemid) ulatus, seisund ning hüvede paiknemine ja hulk, teostati

maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline sotsiaalmajanduslik (sh

võimalusel rahaline) hindamine, uuendati elurikkuse seiremetoodikaid

ja loodi Loodusveeb, mis koondab elurikkuse kohta käiva info.

Valmisoleku suurendamise keskkonnahädaolukordadele

reageerimise meetme investeeringud suurendasid oluliselt

päästevõimekust ja keskkonnakaitse võimekust ning metsatulekahjude

arv vähenes kolmekordselt võrreldes 2014. aastaga. Merereostusele

suudetakse reageerida kaks korda kiiremini, mis on kriitilise tähtsusega,

kuna reostuse laialivalgumisel on reostuse korje kümme korda kallim.

9 Jätkusuutlik linnapiirkondade areng

9.1 Säästva linnalise

liikuvuse ning inim- ja keskkonna-

sõbraliku avaliku

linnaruumi arendamine

9.2 Ida-Virumaa linnapiirkondade

jätkusuutlik areng

ERF: ellu viidi 107 projekti, välja maksti 92 mln € (99%).

2023. aastal lõpetati viimased projektid sh esinduslikku ning

atraktiivset linnaruumi loovad projektid Narva linnas Raekoja hoone ja

selle esise ning taguse platside või säästvat liikuvust edendavad

projektid Tallinna linnas Vana-Kalamaja tänava ja Lasnamäe rattatee

näol. Kõik toetust saanud lasteaia projektid lõppesid juba 31.12.21

seisuga.

2023. a viidi läbi prioriteetse suuna lõpphindamine. Töö valmis ja

tulemusi tutvustati septembris. Hindamisel märgiti muuhulgas, et

mitmete projektide elluviimine kuhjus finantsperioodi lõppu, mistõttu

osad näitajad olidki hindamise teostamise ajal veel saavutamata.

Prioriteetse suuna tulemused ja mõjud varieeruvad sekkumiste lõikes vt

täpsemalt ptk 11.1.

10 Jätkusuutlik transport

10.1 Üleriigiliste ja

rahvusvaheliste

ühenduste arendamine

ÜF: ellu viidi 82 projekti, välja maksti 476 mln € (100%).

Uusi maanteelõike valmis 47,94 km ning 2023.a eesmärgist täideti

104%. Rekonstrueeriti või uuendati maanteelõike 214 km (99,53%).

13 ET

10.2 Raudteeliikluse

arendamine ja erinevate

liikumisviiside

ühendamine

Ühendusvõimalusi parandati kokku 31 ühistranspordipeatuses.

Raudteeliikluse arendamise meetmes rekonstrueeriti või uuendati 240

km raudteelõike, ületades 2023.a eesmärki (200 km).

Liiklusjuhtimissüsteemide rekonstrueerimisi tehti 79 km, mis on 100%

2023.a sihist.

Ka keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide

meetme tegevuses on 2023.a seatud sihttase (5) saavutatud.

Ühissõidukite sõitude arv ja jalgrattakasutus on COVID-19 kriisi

järgselt kasvanud, kuid näitaja „Ühistranspordi kasutajate, jalgsi ja

jalgrattaga liikujate osakaalu“ saavutamisel (2013. a. - 43%, 2023. a. -

34,9%) jäi seatud siht (50%) siiski täitmata.

Rongireisijate arv tegi 2023. aastal 9,4%-lise tõusu, ulatudes 7,8

miljonini.

Rahvusvahelise õhutranspordi kasutajate arv suurenes 2,95 mln-i,

rahvusvaheliste bussireisijate arv suurenes 1,25 mln-i ja

rahvusvaheliste laevadega reisijate arv 8 mln-i, s.o kokku 12,21 mln

reisijat, moodustades 83% 2023.a sihtväärtusest (14,8 mln). Aastatel

2017–2019 sihtväärtus küll saavutati, kuid COVID-19 kriis muutis

reisijate käitumist ning sellest ei ole siiani taastutud. Põhjuseks võib olla

ka energiahindade järjepidev tõus.

Tulemusnäitaja „Halvas seisus teede osakaal TENT võrgustiku teedest“

saavutusmäär on võrreldes aasta tagusega veelgi paranenud, ulatudes

0,1%ni (2023.a siht 11%), kuid 2025. aastast on oodata selle näitaja

halvenemist riigi puuduliku rahastuse tõttu.

11 IKT teenuste taristu

11.1 Uue põlvkonna

lairibavõrkude arendamine

11.2 Nutika teenuste

taristu arendamine

ERF: ellu viidi 154 projekti, välja maksti 77mln € (100%).

Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamises ei toimunud 2023.

aastal tegevusi. Toetusmeede lõppes sisuliselt juba 2022. aastal ning

enamik eesmärke saavutati juba enne 2020. aastat.

Nutika teenuste taristu arendamise meede on edukalt ellu viidud.

Uuendatud ja arendatud on IKT taristut ja sellega loodud paremad

võimalused teenuste arendamiseks. Meedet viidi ellu investeeringute

kavade alusel ja kõik projektid said erinevatele kriisidele vaatamata

õigeaegselt lõpetatud.

14 ET

12 Haldusvõimekus

12.1 Riigi võimekuse tõstmine

inimressursside

arendamise ja institutsionaalse

suutlikkuse

parendamise kaudu (ESF, RM, REM)

12.2

Poliitikakujundamise kvaliteedi

arendamine (ESF,

RK)

12.3 Avalike teenuste

pakkumise arendamine

(ERF, SOM, MKM)

ERF: ellu viidi 492 projekti, välja maksti 103 mln € (97%).

ESF: ellu viidi 121 projekti, välja maksti 28 mln € (99%).

Riigi võimekuse tõstmise meetmes oli tegevuste kokku tõmbamise

aastaga. Hinnang elluviimisele oli väga hea.

Ellu on viidud järjepidev tippjuhtide hindamine ja arendamine läbi

individuaalse arengutoe ja koolituste, kasutusele on võetud uus avaliku

teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel.

Institutsionaalse võimekuse tõstmise meetmes valmis 2023. a avaliku

teenistuse ajakohastamise analüüs, mille peamine eesmärk oli anda

ülevaade, millised on olemasolevad ja võimalikud tuleviku väljakutsed

avalikus teenistuses.

Poliitikakujundamise kvaliteedi meetmes toimus tegevuste

lõpetamine, lõpule jõudis lõpule viimase eksperdirühma töö. Avatud

valitsemise eksperdirühmal valmis avatud valitsemise teekaart.

Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tegevuses jätkus kuni

31.08.2023 KOVide teenuste tasemete hindamise süsteemi arendamine,

mille väljund on veebileht minuomavalitsus.ee. Toimusid „Ida-

Virumaa arendusseminarid“, kus anti KOVidele ja teistele piirkonna

arengu eest vastutavatele organisatsioonidele oskusi regionaalarengu

projektide paremaks ettevalmistamiseks.

Avalike teenuste pakkumise arendamise meetmes uuendati ja loodi

perioodi jooksul mitmeid vajalikke teenuseid. Projektide arvu

väljundnäitaja ületati, kuna lisaks arendustele pandi rõhku eelnevatele

kvaliteetsetele analüüsidele. Kasutajate rahulolu jäi veidi alla loodetud

tulemuse, kuna kasutajad on muutunud teenuste kvaliteedi suhtes

nõudlikumaks ja lisandunud on uusi asutusi, kes on hakanud oma

teenuste kvaliteeti mõõtma, kuid mille tase ei ole veel nii hea.

Personaalmeditsiini arendamise projekt lõppes 30.06.2023,

eesmärgid saavutati.

13-

14

Tehniline abi

ERF ja ÜF

ERF: ellu viidi 17 projekti, välja maksti 64 mln € (99%), ÜF 17

projekti, välja makstud 39 mln €.

Perioodi lõpus 2023. aastal oli rakenduskava elluviimisega seotud

299,99 FTEd (full time equivalent – täistööaja ekvivalent) ning aasta

keskmine personalivoolavus oli 15,3%. Kõrge personalivoolavus

perioodi rakendamise viimasel aastal tuleneb rakendusasutustest ja oli

tingitud perioodide vahetumisega seotud rõhuasetuse muutumisest ja

meetmete liikumisest rakendusasutuste vahel. Rikkumiste veamäär oli

3,02% ning selle tõid peamiselt kaasa rikkumised korterelamute

rekonstrueerimise meetmes.

Avalikkuse teadlikkus eurotoetustest on 96% ning

kommunikatsioonitegevustele kasutati tehnilisest abist 258 532,91

eurot.

15 COVID-19 kriisist väljumine

ERFREACT: ellu viidi 489 projekti, välja maksti 181 mln € (97%).

15 ET

ERF REACT-EU

15.1 COVID kriisiks valmisolek

Seire ja teadus

COVID vaktsineerimine

COVID kriisiks

valmisolek ja investeeringud

haiglavõrgu

jätkusuutlikkusse

Üldhooldusteenuse

kohandamine

nakkushaiguste leviku tõkestamiseks

(HTM, SOM)

15.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse

parandamine ja

tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine

(SOM, MKM)

15.3 Majanduse elavdamine (MKM,

KLIM)

2023. aastal moodustati riigi tervishoiu tegevusvaru.

Haiglavõrgu investeeringute raames valmis 2023. aastal 137

teenusekohta. SA Tallinna Lastehaigla loobus projekti elluviimisest.

Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku

tõkestamise meetmes valmis 2023. a 106 üksust (üldhooldekodudes).

Koeru Hooldekeskus ja Rapla Vallavalitsus loobusid projektide

elluviimisest, Valga haigla ja Tõrva tervisekeskus ei saavutanud täies

mahus kokkulepitud eesmärke, mille tagajärjel tunnistati projektid

kehtetuks.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks valmis 2023. a 6

üksust (haiglates), mida toetati võitluses COVID-19 pandeemiaga.

Lisaks valmis 2023. aastal 249 voodikohta. AS Lõuna-Eesti Haigla

loobus ehitushindade kallinemise tõttu EMO kaasajastamisest, seega

valmis 8 üksuse asemel 7.

Turismisektori elavdamise meetmes perioodi lõpus avatud

turismisektori tootearendusprogrammi projektide elluviimine jäi

COVID-kriisi järgsesse ning Ukraina sõja aega, mis mõjutasid tugevalt

turismisektorit, pakkudes turismiettevõtetele võimalust kohanduda ning

töötada välja uusi konkurentsivõimelisi tooteid. Lisaks rakendati Eesti

turismisektori konkurentsivõime tõstmiseks kesksete turismisektori

digilahenduste toetust.

Majanduse elavdamiseks rakendati perioodi lõpus täiendavalt

ettevõtte arenguprogrammi, tootearenduse toetust ja

rakendusuuringute programmi. Pakutud täiendavad ning soodsama

omaosalusega toetuse saamise võimalused arendustegevused võeti

ettevõtete poolt hästi vastu, kuid kriisidest tuleneva majandusolukorra

halvenemise tõttu (Ukraina sõda tõi toetuse saajatele kaasa hüppelise

hinnatõusu ja probleemid tarneaegades) oli palju projektide

katkestamisi.

16 Tööturg ja sotsiaalne

kaasatus

ESF REACT-EU

16.1 Tööturuteenuste

pakkumine

COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi

ESFREACT: ellu viidi 7 projekti, välja maksti 12 mln € (98%).

Tööturuteenuste pakkumise meetmes viidi 2023. aastal edukalt

lõpule REACT-EU vahenditest rahastatud tegevused, sh ukrainlastest

sõjapõgenikele suunatud teenused ja väga populaarseks osutunud

veebiseminarid. Kuna teenustele on endiselt kõrge nõudlus valmistati

2023. aastal ette nende väljumine töötuskindlustusvahenditesse.

COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi meetme tegevuses

lõppesid ohvriabi teenuse sisulised arendused 2022. aastal ning 2023.

aastal vaid jätkati teenuste pakkumist. Arstid ja õed tervishoidu

projektis oli koolituste läbiviimise ajaks 2023. aastal huvitatud arstide

arv vähenenud 18lt 10le.

17 Tehniline abi

REACT-EU

Perioodi jooksul rahastati 15 projekti summas 3,7 mln € ning

välja maksti 100% eelarvest.

16 ET

3.2. Ühised ja programmipõhised näitajad (määruse (EL) nr 1303/2013

artikli 50 lõige 2) (2)

Vt Lisa 1_Tabelid lõpparuande juurde.

4. HINNANGUTE SÜNTEES (MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ARTIKLI 50 LÕIGE 2)

Hindamiste kavas olevatest hindamistest lõppes 2023. aastal neli mõju hindamist: „Meetme 3.2

„Tööturututeenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tulemuspõhise vooru

hindamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil; „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea

ettevalmistus osalemaks tööturul“ tulemuslikkuse ja mõju hindamine“ Haridus- ja

Teadusministeeriumil; „Euroopa Sotsiaalfondid kohanemis- ja lõimumismeetme 2014-2020

lõpphindamine“ Kultuuriministeeriumil ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2014-2020 prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“ lõpphindamine“

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil.

Meetme 3.2 hindamine rõhutas, et tulemuspõhise rahastusmeetodi peamine eelis on selles, et ta

suunab tähelepanu tulemustele ja projekti sisule, mitte formaalsetele nõuetele (tegevused

tegevuste pärast) ja aruandlusele. Eksperdid soovitasid tulemuspõhiste taotlusvoorudega

jätkata.

Tegevuse rahastuskeem oli siiski liiga keeruline, mistõttu rakendusüksuse halduskoormus

tavapäraste (tegevuspõhiste) projektidega võrreldes ei vähenenud, vaid suurenes oluliselt.

Põhjuseks oli keerukas aruandlus ja vajadus pidevalt seirata projektide nõuete täidetust seoses

osalejate tööhõivega. Toetust saanud projektid on üldiselt suutnud täita rahastuskorra

muutmisel seatud eesmärke, näidates samal ajal suurt paindlikkust ja keskendumist tulemustele.

Edukalt saavutati ka eesmärk mitmekesistada antud sihtgrupile tegevusi ning soodustada

uuenduslike lahenduste katsetamist. Toetuse saajatel oli enamasti huvi osaleda uues

tulemuspõhises taotlusvoorus. Eeldatakse siiski ilmnenud kitsaskohtadele lahenduse leidmist.

Eksperdid soovitasid kasutada lihtsamat rahastusskeemi, mis koosneb tegevuste käivitamist

toetavast kindlasummalisest maksest projekti algfaasis ca 40%, ühest väljundipõhisest maksest

ca 30%, mis makstakse välja projekti teostamise jooksul ja tulemuspõhisest osast ca 30%, mis

makstakse välja peale projekti tegevuste lõppemist. Lisaks soovitati loobuda sotsiaalmaksu

laekumisest peamise tööle saamise mõõdikuna ning hinnata asjaolu, kas inimene on tööle

saanud või mitte, sh osalise koormusega või lühema ajaperioodiga töö. Võimalusi tuleks leida

meetme määruse tasemel ettenägematute kulude kasvu korral projekti ühikuhindu korrigeerida.

Juhul kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edaspidi tulemuspõhist rahastust

kasutab, siis järeltegevusena vaatab kindlasummaliste maksete osakaalud ja tööle saamise

mõõdikud üle, arvestab võimalusel inflatsiooniga. Taotlusvoorude ettevalmistamisel saab

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teha rohkem koostööd KOVide ja Töötukassaga.

17 ET

Prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks

tööturul“ tulemuslikkuse ja mõju hindamine“ tõi välja, et planeeritud tegevused olid valdavalt

tulemuslikud ja panustasid ÜKP fondide rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamisse.

Prioriteetse suuna meetmed on heas kooskõlas Eesti elukestva õppe strateegia 2020,

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ja Euroopa Komisjoni riigipõhiste soovitustega.

Arvukate soovitustega on valdavalt 2021-2027 rakendusperioodil juba arvestatud. Soovitati

põimida kutse- ja üldharidus moel, mis võimaldaks tupikteede vältimist, et kutsehariduses peab

olema tagatud õpe, mis võimaldab eri õppekavade ja ka õppetasemete vahelist liikumist ning

soovi korral valitud õpingu-/ haridusraja muutmist. Haridus- ja Teadusministeerium on

alustanud keskhariduse haridusmudeli nüüdisajastamist ja õigusraamistiku uuendamist.

Kutsehariduse reformiga on kavas siduda kutseharidust rohkem teiste haridusliikidega,

laiendada põhikoolijärgsete õppekavade erialade valikut ning luua juurde 4-aastaseid

kutsekeskhariduse õppekavu, et lõpetajad saaksid paremad eeldused jätkata kõrgharidusõppes.

Soovitati jätkata elukestvat õpet populariseerivate tegevustega, keskendudes sealjuures madala-

või erialase hariduseta ja teistele elukestvas õppes vähem osalevatele gruppidele, mida

perioodil 2021-2027 ka tehakse.

Kohanemis- ja lõimumismeetme hindamine näitas, et meede on tervikuna väga tulemuslik,

kõik kohanemis- ja lõimumistegevuse sihttasemed on täidetud või ületatud. Kohanemise

meetmetegevusi pidasid uussisserändajad vajalikeks ja sobivateks, et toetada nende kohanemist

Eestis. Tegevuste mõju on (arvestades sihtrühma kuuluvate inimeste koguhulka) võrdlemisi

kitsas. Lõimumise meetmetegevused on olnud samuti asjakohased, st vähelõimunud

püsielanikud ja uussisserändajad pidasid neid vajalikeks ja oluliseks. Tõhusus oli piisav, et

saavutada plaanitud tulemusi ja sihttasemed, sh koroonaviirusest tingitud pandeemia

kõrvalmõjude raames.

Soovitati kohanemis- ja lõimumistegevusi siduda ning neid ühe tervikuna arendada, sh

veebiarenduste korra. Soovitus on rakendatud, alates 1.05.2021 on kohanemis- ja

lõimumisvaldkond mõlemad Kultuuriministeeriumi vastutusalas ning tegevuste elluviijaks on

Integratsiooni Sihtasutus või Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond.

Tuleks koostada ühtne riiklike kohanemiskoolituste infopakett kõigile meetmetegevuste

partneritele, sh tugivõrgustike liikmetele, mis aitab kõigil organisatsioonidel, kellega

sihtrühmad kokku puutuvad pakkuda neile asjakohast ja täpset infot. Lõimumismeetmes peab

pöörama suuremat tähelepanu eestlastele. Venekeelsetele sihtrühmadele tuleks

kohanemiskoolituste vajalikkust paremini selgitada.

Jätkusuutliku linnapiirkondade arengu prioriteetse suuna hindamiselt ilmnes, et enamik

kohalikke omavalitsusi ei oleks projekte ilma toetuseta teinud ja projektid aitasid saavutada

olulise arenguhüppe. Laiemate mõjudena kasvas jalgrattaga sõitmine, liiklusohutus,

kergliiklusteede kasutamine rekreatiivsel eesmärgil ning kodulähedaseks liikluseks, elanike

rahulolu.

Suurenes sõimeealiste laste lasteaedade kasutus, järjekorrad olid väiksemad kui ilma

täiendavate lasteaiakohtade loomiseta, kaasaegsete tingimustega lasteaiad tõid paremad

tingimused lastele ja kogukonnale lasteaedade ruumide kasutamisel.

18 ET

Mahajäänud piirkondadesse ehitati uued ilusad ja kaasaegse arhitektuuriga hooned ja kasvas

elanikkonna rahulolu.

Eesmärgi (säästva liikumise osakaal) saavutamiseks soovitati tegutseda edasi säästvate

liikumisviiside edendamisega, pöörates senisest oluliselt rohkem rõhku ühistranspordi

arendamisele. Toetada Ida-Virumaa KOV-e avaliku ruumi ja rajatiste loomisel. Jätkata

kergliiklusteede võrgustiku ehitamist kohtades, kus esineb võrgustikus auke.

Struktuurivahenditest tõusva lisandväärtuse suurendamiseks suunata toetused nendele

piirkondadele, kus ilma välise toeta on teenuse pakkumiseks väiksem finantsvõimekus. Jätkata

praeguses meetmes kasutatud skeemi, kus KOVid osalevad projektide, mis meetme eesmärke

linnapiirkonnas parimal moel saavutada võimaldavad, eelvalikus.

Soovitustega on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil võimalik arvestada järgneva

rakendusperioodi ettevalmistuste käigus.

6. RAKENDUSKAVA TULEMUSLIKKUST MÕJUTAVAD ASJAOLUD JA

VÕETUD MEETMED (MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ARTIKLI 50 LÕIGE 2) (28)

Sotsiaalministeeriumi toob oma meetmete kohta välja, et 2023. aastal vabanes nii

finantskorrektsioonide (hanke rikkumised) kui ka hangete odavnemiste ja projektide

kehtetuks tunnistamise tagajärjel EL toetus, mida ajaliselt ei olnud võimalik enam

uuesti kasutusele võtta. Seda põhjusel, et uute taotlusvoorude läbiviimiseks või toetuse

andmise tingimuste käskkirjade kinnitamiseks ning nende alusel hangete läbiviimiseks ei

olnud enam aega või oleks tulemuste saavutamine jäänud abikõlblikkuse perioodist välja.

Suurte taristuprojektide puhul ERFis on toetuse maht üldjuhul väiksem kui projekteerimise

ja/või ehitushangete tegelikud maksumused, seega oli võimalik jääkide arvelt projektide

eelarveid suurendada. Seevastu ESFi projektides oli üldjuhul palju erinevaid tegevusi ja

väiksemaid hankeid, mistõttu ei olnud enam võimalik jääke uuesti kasutusele võtta (hangete

tegemine võtab aega). Palju oli selliseid ESFi projekte, mis oleks pidanud lõppema tehtud

tegevuste hindamise või analüüsiga, kuid kui hange luhtus, siis ajaliselt ei jõudnud neid

enam teha. Avatud taotlusvoorude puhul on raske prognoosida kas ja kui edukaks voor

osutub ehk palju tuleb taotlejaid ja kas projektid päriselt viiakse algselt planeeritud mahus

ja eelarvetega ellu. Nt hoolekande meetmes oli probleemiks avatud taotlusvoorudes

KOVide suutlikkus, sh projektide üleprognoositud eelarved, mille tagajärjel nagu ülal

kirjutatud, jäi osa toetust kasutamata või loobuti projekti elluviimisest. Varasemalt luhtunud

hankeid ei jõutud enam uuesti läbi viia. COVID-19 ajal lükkusid edasi või loobuti

kontaktkoolitustest ja kontakteenustest, peale COVIDit jätkati koolitustega virtuaalselt, mis

eelarve mõttes oli odavam. Mitmes ESF projektis loobuti projekti lõppu planeeritud

hindamistest ja analüüsidest.

Kultuuriministeerium tegevustes tõusis Ukraina sõja põgenike laine tõttu lõimumis- sh

kohanemispoliitika kujundajate ja elluviijatele töömaht – hüppeliselt kasvas nõudlus

nõustamisteenuste, koolituste, õppematerjalide ja veebiinfo järele. 2023.a väljakutseks oli

reageerimine uue ja mahuka sihtrühma (ajutise kaitse ning täiendava kaitse saajate (enamjaolt

19 ET

ukrainlased, Vene föderatsioonist tulijad)) vajadustele, millega saadi hästi hakkama, sest tänu

SF projektidele olid olemas toimivad süsteemid, mida sai kiirelt kohandada.

Perioodi lõpus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse läinud

tööturumeetmetes jäi tulenevalt keerulisest majandusolukorrast 2023. aastal

prognoositust madalamaks vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööandjatega

seotud teenustel nagu palgatoetus ja tööpraktika. Sarnaselt olid jätkuvalt mõjutatud

kriisidest ettevõtted, kelle jaoks nii COVID kui Ukraina sõja kriis vähendasid oluliselt

võimekust investeerida teadus- ja arendustegevusse ning tootearendustegevusse.

Peamine oli ettevõtete jaoks tagada ettevõtte põhitegevus ning lisainvesteeringute tegemine

äri kasvamiseks või arendustegevuse abil konkurentsieelise kasvatamiseks oli raskendatud.

Samuti valmistas ettevõtete jaoks raskusi omafinantseeringu tagamine ning eeltoodust

tulenevalt katkestati väga paljude projektide elluviimine – võimalusi, aega ja raha oli liiga

vähe, et projektid ellu viia. See avaldas olulist mõju rakenduskavas planeeritud

ettevõtlustegevuste elluviimisel, toetusest loobuti ning vabanes oluliselt toetusvahendeid.

Eelkõige oli probleeme REACT-EU vahendite rakendamisel, mida ettevõtjad väga aktiivselt

taotlesid (toetusotsused said tehtud võrdlemisi kiiresti), kuid elluviimise käigus loobuti

toetusest, kuna ajaliselt ei suudetud projekte ellu viia. Näiteks REACT-EU vahenditest

katkestati perioodil 2022-2023.a 34 projekti (sh 17 ehk pooled turismi tootearendusele

suunatud toetused), mille toetuse maht oli 8,8 mln eurot.

7. KODANIKELE SUUNATUD KOKKUVÕTE (MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ARTIKLI

50 LÕIGE 9) (21)

Vt lisa 2 Kodanike kokkuvõte

8. ARUANNE RAHASTAMISVAHENDITE RAKENDAMISE KOHTA (MÄÄRUSE

(EL) NR 1303/2013 ARTIKKEL 46)

Vt lisa 3 rahastamisvahendite aruanne

B OSA

RAKENDAMISE LÕPPARUANNE (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 4 ning

artikli 111 lõiked 3 ja 4)

20 ET

11. RAKENDUSKAVA RAKENDAMISE HINDAMINE (MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013

ARTIKLI 50 LÕIGE 4 JA ARTIKLI 111 LÕIGE 4)

11.1 A osa teave ja rakenduskava eesmärkide saavutamine (määruse (EL)

nr 1303/2013 artikli 50 lõige 4)

ID Prioriteetne

suund

Rakenduskava eesmärkide saavutamise suunas tehtud

edasiminekute hindamine, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondide panus tulemusnäitajate väärtuse muutmisse,

kui hindamistest on selle kohta tõendid saadaval

1 Ühiskonna

vajadustele vastav

haridus ja hea ettevalmistus

osalemaks tööturul

1.1 Haridustugiteenust

e arendamine ja

kättesaadavuse tagamine (ESF,

HTM, MKM)

1.2 Õpetajate, koolijuhtide ja

noorsootöötajate

professionaalse arengu toetamine

(ESF, HTM)

1.3 Kaasaegse ning uuendusliku

õppevara

arendamine ja kasutuselevõtt

(ESF, HTM, MKM)

1.4 Koolivõrgu korrastamine

(ERF, HTM)

1.5 Õppe seostamine tööturu

vajadustega (ESF,

HTM)

1.6 Täiskasvanud

elanikkonna

kompetentside arendamine (ESF,

HTM, MKM)

Järelhindamine lõpparuandes3 leitakse, et PS1 on olnud positiivse

mõjuga ja tulemuslik. Rakendatud meetmed on panustanud Eesti

haridussüsteemi läbi koolivõrgu korrastamise, HEV õpilaste

integreerimise tavakoolidesse kui ka aidanud teha noortel ja

täiskasvanutel läbimõeldud karjäärivalikuid kvaliteetsete

tugiteenuste toel.

Investeeringud on panustanud haridusvaldkonda, avaldades

positiivset mõju koolijuhtide arengule, aidanud rakendada kaasavat

haridust, parandanud juurdepääsu elukestvale õppele formaalsetes,

mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides ning aidanud kaasa

kõikide vanuserühmade võrdsele ligipääsule elukestvale õppele.

Kokkuvõtlikult on sihtrühmade hõlmatus olnud hea. Koolitustel

osalesid sihtrühma aktiivsemad õpetajad ja koolijuhid ning

koolivõrgu korrastamise meede oli kättesaadavam KOV-idele, kellel

oli rohkem ressursse omafinantseeringu katmiseks. Loodud

uuendusliku õppevara säilitamisel pole selge, kes peab tagama

õppevara töökindluse ja jätkusuutlikkuse.

ÜKP fondide investeeringud haridusvaldkonda on toonud kaasa

lisandväärtusena muutusi, mida osapoolte hinnangul

struktuurivahenditeta ei oleks suudetud saavutada või siis ei oleks

saavutatud muutusi samas mahus.

Suuna meetmete elluviimist mõjutasid mitmed välised tegurid – COVID-

19, Venemaa sõda Ukraina vastu, haldusreform ja nendest

kombineerituna (ehitus)hindade kallinemine. Neist kõige olulisem oli

COVID-19 pandeemia. Pandeemia tõi kaasa teadmatuse ja ebakindluse

ning mõjutas mitmeid tegevusi, nagu koolitused ja nõustamised, mis jäid

ära või lükati edasi. Samas julgustas pandeemia innovatsiooni,

suunates rohkem ressursse veebipõhiste õppematerjalide ja

koolituste arendamisse. Lisaks tõstsid kriisid esile vaimse tervise

teemad ning Ukraina põgenike kriis suurendas täienduskoolituste

vajadust ja karjääriteenuste nõudlust.

3 Siit ja edasi kommentaarid järelhindamisest ja selle lisast 1.

21 ET

Lõpphindamises nenditakse, et regionaalarengu vaatest olid mitmed

tegevused suunatud üle kogu Eesti, tagades haridusele võrdsema

ligipääsetavuse eri piirkondades. Suur osa koolivõrgu korrastamise

vahenditest läks Harjumaale, kuid kõik maakonnad olid esindatud

taotlusvoorudes ning ka riigigümnaasiumid loodi igasse maakonda.

Regionaalset võrdsust toetas näiteks digitaalse õppevara loomine, mis

võimaldas võrdsemat ja mitmekesisemat õppematerjalide kasutamist

koolides üle Eesti.

Nagu ka varasemates ÜKP rakenduskava hindamistes välja toodud (nt

Eljas-Taal et al., 2019)4, selgus ka käeoleva hindamise mitme eesmärgi

analüüsist, et väljund- ja tulemusnäitajad ei peegeldanud alati väga

täpselt eesmärkide sisulist saavutamist. Nt hariduslike tugiteenuste ja

karjäärivalikute kättesaadavuse tagamise meetme (1.1) tulemus- ja

väljundnäitajad ei peegeldanud hariduslike tugiteenuste kvaliteeti, mis

on eesmärgipüstituses kesksel kohal, küll aga viitasid teenusekasutajate

rahulolule kvaliteediga muud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmed.

Samas nt täiskasvanute kompetentside arendamise (meede 1.6) puhul

on küll väljundnäitaja ehk osalejate arv saavutatud, kuid see ei peegelda

väga hästi eesmärgi täitmist, mis seisnes keskhariduseta täiskasvanute

õpingute juurde tagasitoomises ja katkestamise vähendamises

täiskasvanute mittestatsionaarses õppes.

Üldjoontes võib öelda, et suuna toetusmeetmed on panustanud

rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamisse. Mõnede eesmärkide

puhul on toetusmeetmete mõju muudest vahenditest rahastatud tegevuste

kõrval selgemini eristatav, nt kaasaegse õppevara arenduses (meede 1.3)

on lihtsustatud õppekava, hariduslike erivajadustega õpilastele kui ka

toimetuleku õppetaseme õppijatele suunatud õppevara alates 2017. a

arendatud vaid ESFi toel. Samas on enamiku prioriteetse suuna

eesmärkide puhul keeruline hinnata, millist rolli mängisid tõendatud

(makro)muutustes just toetusmeetmed: nt haridustee katkestanute kohta

ei koguta põhjalikumaid andmeid, seega on keeruline ka kindlalt hinnata,

millised meetmed mis mahus katkestamist vähendanud on.

Ettenägematutel teguritel, nagu COVID-19 pandeemia, oli prioriteetse

suuna eesmärkide saavutamisele mitut eri laadi mõju. Pandeemia

kiirendas paljusid meetmetega seotud protsesse ja muutis hoiakuid, nt

seoses uuendusliku õppevara arendamisel digiõppevara kasutamisega,

aidates eesmärgi saavutamisele kaasa. Lisaks selgus analüüsist, et

mitmete meetmete tegevuste üleviimine veebikeskkondadesse parandas

nende kättesaadavust tõmbekeskustest väljaspool, kuid samas muutis

need vähem kättesaadavamaks kesisemate digipädevustega ja vähemate

ressurssidega sihtrühmadele.

Üle kogu prioriteetse suuna saab mitmete erinevate eesmärkide

saavutamist negatiivselt mõjutanud tegurina välja tuua mh sihtrühmade

ebaühtlased võimalused ja võimekuse projektitaotluste kirjutamisel, mis

4 https://www.rtk.ee/toetuste-ulevaated-ja-oigusaktid/hindamised-uuringud-auditid/hindamise-kava-ja-

aruanded#hindamiste-tooplaan-ja-aruanded-2014-2020

22 ET

on seotud üldise kõrge töökoormuse ja ressursipuudusega

haridusvaldkonnas. Ülejäänud tuvastatud takistused ja soodustavad

tegurid olid küllaltki meetmespetsiifilised.

Struktuurivahendid on panustanud Euroopa Komisjoni (EK) riigipõhiste

soovitustega arvestamisse. Näiteks õppenõustamis- ja

karjääriteenused (meede 1.1) on tõenäoliselt panustanud õpingute

katkestamise vähendamisse kutsehariduses. Lisaks vastavad õpetajate ja

koolijuhtide professionaalse arengu toetamise tegevused (meede 1.2) EK soovitustele, mis puudutavad õpetamiskvaliteedi arendamist. Kutse-

ja kõrghariduse tööturule vastavusega seotud meetmed (1.5) panustasid otseselt praktilise õppe edendamisesse ja töökohapõhise õppe

(nn õpipoisiõppe) õppekohtade loomisesse, mida EK Eestile soovitanud

on. ÜKP rakenduskava elukestva õppega seotud meetmetel (1.6) on

olnud oluline mõju nii madala haridusega täiskasvanute tasemeõppesse

toomisele kui ka täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe võimaluste

loomisele, mis samuti vastavad EK soovitustele seoses elukestva õppe

meetmete laiendamisega.

Esimese prioriteetse suuna meetmed olid heas kooskõlas Eesti elukestva

õppe strateegiaga 2020 ja Haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035

ning toetatud meetmed on mitmetesse strateegiate võtmenäitajatesse

olulisel määral panustanud. ÜKP meetmed on panustanud nt esimese

taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavate 18−24aastaste

noorte osakaalu vähenemisesse ja nüüdisaegse õpikäsituse

rakendumisesse. Kutse- ja kõrghariduse ning tööturu vastavusega seotud

meetmed on panustanud 20–34aastaste õpingute lõpetamise järgsesse

tööhõive määra, mis on üheks võtmenäitajaks nii eelmises kui ka

kehtivas haridusvaldkonna arengukavas. Koolivõrgu ja kaasava hariduse

ERF meetmed olid kooskõlas ja panustasid Elukestva õppe strateegia

2020 hariduse pinnakasutuse optimeerimise võtmenäitajasse ning

keskharidusega inimeste osakaalu suurendamisse, mis on võtmenäitajaks

ka kehtivas arengukavas aastani 2035.

Märgatavalt on suurenenud kvalifikatsiooni omandamine haridus- ja

noorsootöötajate seas, ning ESF-i toetuste mõju õppevara arendamisel

kutsehariduses on selgelt märgatav. Samuti on OSKA uuringute

tulemused andnud olulisi ettepanekuid haridus- ja tööturu valdkonnas

ning ÜKP fondide investeeringud on oluliselt aidanud kaasa koolivõrgu

ning taristu arendamisele ja kaasaegse õppevara loomisele.

Lõpparuandes nenditakse, et täiskasvanud elanikkonna kompetentside

arendamise meetme võib lugeda tulemuslikuks, kuna kõigi nelja

tulemusnäitaja sihttasemed saavutati 2023. aastaks ning täiskasvanute

(25-64a) elukestvas õppes osalemise eesmärk 2023. aastaks saavutati.

ESF toel alustas Eesti Töötukassa 2015. aastal karjäärinõustamist lisaks

töötutele ka töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele. 2019. aasta

jaanuarist jõustunud karjääriteenuste reform lisas töötukassa

karjäärinõustamise teenuse klientide hulka lisaks täiskasvanutele kõik

noored vanuses 7-26 eluaastat, sh õpilased. Programmist viidi läbi ka

karjäärispetsialistide koolitus- ja arendustegevusi, töötati välja

karjääriteenuste metoodilised materjalid ja arendati minukarjäär.ee

23 ET

portaali. Töötukassa kaudu osutatavate karjääriteenuste sihtrühma

laiendamine ning eri vanuserühmade karjäärinõustamise ühendamine

töötukassasse lahendas ära varasema probleemi, et karjäärinõustamist

pakuti killustatult erinevatele sihtrühmadele läbi mitme asutuse ning

puudus teenuse jätkusuutlik rahastus. Reformiga saavutati

karjääriteenuste parem koordineeritud ja keskne haldamine läbi inimese

elukaare. Samuti on tagatud teenuse osutamise jätkusuutlikkus.

Digitaalse kirjaoskuse meetme eesmärgiks oli suurendada IKT-väliste

erialade õppijate ja lõpetanute konkurentsivõimet läbi kõrgemate IKT-

oskuste omandamise – täiend-, ümber- ja tasemeõppes. Digitaalse

kirjaoskuse suurendamise programmiga on toetatud baastaseme

digioskuste arendamist, kõrgemate IKT-oskuste arendamist kui ka

teadus- ja arendustegevuse käivitamist. Horisontaalselt on neid tegevusi

toetanud teavitus- ja kommunikatsioonitegevused, mille kaudu on

populariseeritud IKT-erialasid ja tutvustatud digiriiki laiemalt.

Lisaks kodanikele koolituste pakkumisele on koolitusprogramme sihitud

kitsamalt ka keskvalitsusele ja kohalikele omavalitsustele. Digitaalse

kirjaoskuse suurendamise programmist on toetatud mitmeid nimekaid

tegevusi, samuti on programmist välja kasvanud populaarne IT-

ümberõppeprogramm Vali-IT!.

Keskvalitsusele, KOV-idele ja laiemalt kogu elanikkonnale mõeldes

arendati e-õppekeskkond Digiriigi Akadeemia, kuhu on loodud

kaasaegsed e-kursused, mille kaudu on võimalik omandada nii

baaskontseptsioone digiriigi toimimisest kui ka saada spetsiifilisi

valdkonnateadmisi.

2 Sotsiaalse kaasatuse

suurendamine

2.1 Lapsehoiu ja puudega laste

hoolekandeteenuste

arendamine hoolduskoormuse

vähendamiseks

2.2 Tööturul osalemist toetavad

hoolekandeteenuse

d (ESF, SOM)

2.3 Alkoholi

liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse,

ennetuse, varajase

avastamise ning

nõustamis- ja

raviteenuse

arendamine ja rakendamine (ESF,

SOM)

2.4 Kättesaadavate ja kvaliteetsete

tervishoiuteenuste

tagamine tööhõives püsimise ja

hõivesse naasmise

suurendamiseks (ERF, SOM)

2.5 Hoolekande

taristu arendamine, keskkonna

Lõpparuande hinnangul oli PS2 väga positiivse mõjuga, aidates

kaasa laiemalt kogu Eesti sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna arengule

ja jätkusuutlikkusele.

Regionaalarengu seisukohalt tagasid enamik suuna tegevusi kogu

Eestis parema tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrdsema

kättesaadavuse.

Meetmete tõhusust mõjutasid eelarveperioodil mitmed väljakutsed,

sealhulgas COVID-19 pandeemia, energiakriis ja Venemaa sõjast

Ukraina vastu tulenevad tarneraskused. Nende tulemusena

suurenesid projektide kulud, pikenesid tähtajad, üksikud projektid

tühistati ehitushindade kallinemise tõttu (eelkõige taristu projektid)

ning avaliku sektori võimekus projektide haldamisel vähenes.

Meetme 2.1 Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine

ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine eesmärk oli arendada ja

pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid

(lapsehoid, tugiisik ja transport), vähendades seeläbi vanemate

hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale

ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele eesmärk oli

parandada teenuse kättesaadavust ja arendada välja uued teenused ning

vähendada vanemate hoolduskoormust.

24 ET

kohandamine

puuetega inimeste vajadustele

vastavaks (ERF,

SOM)

2.6 Võimaluste

loomine Eestis

elavate ning ühiskonda

vähelõimunud

püsielanike aktiivse hõive ja

ühiskondliku

aktiivsuse suurendamiseks ja

uussisserändajate

kohanemise ja hilisema lõimumise

toetamiseks (ESF,

SIM, KUM)

2.7 Noorte

tööhõivevalmiduse

toetamine ning vaesuse mõju

vähendamine

noorsootöö teenuste kättesaadavuse

kaudu. (ESF, SIM,

HTM)

Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-

aastastele lastele eesmärk oli suurendada lapsevanemate osalemist

tööturul. Hindamise järeldus on, et meetme tõhusust saab hinnata heaks,

kuid eraldatud vahendeid ei pruukinud olla piisavalt, et kõikide

abivajajateni jõuda. Tugiteenused osutusid prognoositust efektiivsemaks,

sest teenustel osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või puuetega laste

tugiteenuse saamise algust tööturule naasid, oli 187% oodatud

tulemusest.

Meetmes 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ olid

mitmed voorud suunatud KOVidele, kuid olid ka eraldi voorud uudsete

lahenduste leidmiseks. Ukraina sõja valguses oli KOVidel üle Eesti

võimalik toetust taotleda ka rahvusvahelise kaitse saajate kohaliku

omavalitsuse üksusesse elama asumise korraldamiseks.

Ellu viidi projektid sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite

testimiseks Tartu, Võru, Põlva, Pärnu ja Saare maakonnas, et aidata kaasa

erivajadusega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste

osalemisele igapäevaelus ja tööturul.

Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenuste projektid hõlmasid

innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate

hoolekandeteenuste arendamisega seotud tegevuste toetamist, keskkonna

kohandamise ja abivahenditealast nõustamist, füüsilise ligipääsu

tagamise keskset koordineerimist. Arendati ka rehabilitatsioonialaste

hindamis- ja sekkumismetoodikaid, töötati välja omastehooldajate

tugivõrgustik, pakuti kuulmispuudega inimestele suunatud

kaugtõlketeenuseid jpm.

Asendushoolduse (meetme tegevus 2.2.2) kvaliteedi tõstmine eesmärk

oli suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja

parandada asendushoolduse kvaliteeti ning arendada asendushoolduse

tugi- ja järelhooldusteenuseid, pakuti PRIDE koolitusi, katsetati kutselise

erihoolduspere teenust, tehti erinevaid teavitustegevusi. Tagasiside

põhjal ollakse teenustega rahul ning enamike teenuseid üritatakse jätkata

riigieelarvest.

Meetme tegevuse 2.2.3 „Tugiteenus vanglast vabanejale“ (2015–

2019) eesmärgiks oli pakkuda tugiteenust, mis hõlmas endas nii

tugiisikuteenust kui ka nõustamisteenustega täiendatud ajutise

majutusteenuse pakkumist. Vanglast vabanenute jätkutoe (2020–2023)

eesmärk oli suurendada vanglast vabanejate osalust tööturul, tööturu- ja

sotsiaalteenustel ning hariduses ning vähendada nende retsidiivsus.

Tulemusnäitajaks oli „Osalejad, kes 1 kuu pärast vanglast vabanenutele

suunatud tugiteenuse saamist on tööturul“ ning see saavutati 95%

(sihtväärtuseks oli seatud 75%).

Lõpparuande hinnangul saab meetme 2.2 tõhusust hinnata heaks,

kuna tegevused olid väga asjakohased ja vajalikud ning aitasid

toetada inimeste toimetulekut, kuid ei pruukinud avaldada oodatud

määral mõju nende tööturul hakkama saamisele.

Alkoholi liigtarvitamise ennetamise meetmes (2.3) arendati ja osutati

tervishoiuteenuseid üldarstiabis (alkoholi liigtarvitamise varajane

25 ET

avastamine) ja eriarstiabis (alkoholitarvitamise häire ravi). Mõningal

määral mõjutas tegevusi COVID-19, kuid sihttasemed ületati.

Tulemusnäitajaks oli „Osalejad, kelle hulgas on alkoholi liigtarvitamise

riskitase vähenenud 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele

suunatud teenuste osutamise algust“, kus sihttasemeks oli 20% ja

saavutustasemeks 45%.

Lõpphindamisest: meetme 2.3 tõhusust saab pidada heaks, kuid

seejuures tuleb arvesse võtta, et Eestis on alkoholitarbimine

jätkuvalt aasta-aastalt kasvanud.

Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamise ja

erihoolekandetaristu meetmete (2.4 ja 2.5) elluviimisel oli erinevaid

väljakutseid: haldusreform, COVID-19 ja Ukraina sõda, hangete

luhtumised. COVID-19 mõjutas ehitusprojekte, kuid mitte kõiki. Oli

olukordi, kus ehitustööd jäid seisma, sest töövõtjal ei olnud inimesi, kes

ei oleks nakatunud või garantiis. Selle mõju oli pigem lühiajaline. Oluline

mõju avaldus ehitushindade tõusus. Need toetuse saajad, kes ei olnud

ehitushangetesse jõudnud, said seda eriti tunda. Samamoodi mõjutas

Ukraina sõda, sest ehitushinnad kallinesid, tekkis teatud

ehitusmaterjalide puudus, mõnel pool ka ehitajate puudus, kuna Ukraina

ehitajad läksid Ukrainasse tagasi. Lisaks avaldas mõju hankerikkumiste

suur osakaal ja ettenägematud lisatööd.

Meetme 2.4 rakendamine oli positiivse mõjuga ja tõhus, kuigi

tulemusnäitajad ei ole 100% täidetud. Haiglate võrgustumine jätkus

piirkondliku ja maakondliku vastutusega haiglate vahelise võrgustumise

arendamise erinevates vormides (nii juriidilist, koostöökokkulepetel

põhineval kui ka juhtimissüsteemialaselt), et tagada sisuline koostöö ning

tervishoiu- ja sidusteenuste ühtlane kättesaadavus kogu riigis. Üle-Eesti

on piirkondlikes, aga ka kohalikes tõmbekeskustes loodud

tervisekeskuste võrgustik, kus kaasajastatud taristutes on tagatud

kvaliteetsed tervishoiuteenused, sh on laienenud esmatasandi

tervishoiuteenuse valik ning ajakohastatud on teenuste rahastamist.

Suurenenud on esmatasandi ja haiglate vaheline koostöö.

Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine meetme tegevuses olid

toetuse saajateks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli

Kliinikum. Eesmärk oli kaasajastada 25 raviüksust, kaasajastati 21, sest

SA PERH psühhiaatriakliiniku projekti ei olnud võimalik ehitushindade

kallinemise tõttu ellu viia.

Tervisekeskuste projektide rahastamiseks ja elluviimiseks korraldati

kaks taotlusvooru (2016 ja 2018). Viljandi haigla esmatasandi

tervisekeskuse projekt tõsteti RRFi. Väljakutseks lisaks rakendamise

alguses toimunud haldusreformile oli ka perearstide leidmine ja

finantskorrektsioonid.

„Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ meetme eesmärk oli tagada

kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus, milleks toetati SA Ida-

Viru Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamist Kohtla-Järvel. Eesmärk

oli 2023. aastaks ehitada ja rekonstrueerida vähemalt 11 raviüksust, mis

ka täideti olgugi, et meede lisandus hiljem.

26 ET

Järelhindamise põhjal on meede 2.4 sisult pigem tõhus, kuid meetme

rakendamise protsessi tõhusust mõjutasid mitmed tegurid (nt

hinnatõusud, luhtunud hanked jne) ning väliste tegurite tõttu (nt

infrastruktuuri objektide hinnad kallinesid) tehtud korduvad

toetuse andmise tingimuste muudatused.

Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine meetme (2.5) tegevuses

reorganiseeriti suured ühiselamu tüüpi erihooldekodud ja asendati need

väiksemate, kuni 30-kohaliste teenuseüksustega, mis omakorda on

jaotatud kuni 10-liikmelisteks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks

rühmadeks. Loodi uued erihoolekande teenusekohad, sh pakkumaks

toetatud ja kogukonnas elamise teenust (sh korterites ja peremajades),

igapäevaelu toetamise teenust (sh päeva- ja nädalahoiuteenusena) ning

töötamise toetamise teenust. Loodud teenusekohtadel saab inimene elada

võimalikult tavapärast elu. Väljakutseks on loodud taristute

eesmärgipärane kasutamine, mistõttu on põhjendatud juhtudel lubatud

valminud teenuseüksustes teenuseliiki muuta.

Puuetega inimeste kodude kohandamise meetme tegevuse eesmärk

oli kohandada vähemalt 2000 puudest tuleneva erivajadusega inimese

eluruumid, et nende iseseisev toimetulek paraneks ja hoolduskoormus

väheneks. Kodude kohandusi viisid nelja taotlusvooru tulemusena ellu

77 kohalikku omavalitsust, sh tehti eelnevalt ka katseprojekt 45 kodu

kohandamiseks Tallinna linnas koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskusega.

Meetme 2.5 rakendamist saab hinnata sisuliselt pigem tõhusaks,

arvestades seejuures, et tegevuste tulemusel paranesid sihtgrupi

elutingimused, kuid ei suudetud saavutada olulist mõju nende või

nende hooldajate tööhõive parandamisele.

Vajadus ööpäevaringse erihooldusteenuse järele ei ole Eestis vähenenud.

Võimaluste loomise Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud

püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamise

ja uussisserändajate kohanemise meetme (2.6) edukas toimimine sai

väga suure tõuke struktuurivahenditelt, mis väljendub Eesti

ühiskonna lõimumismonitooringu (2023) heades näitajates ja

positiivsete trendide jätkumises. Struktuurivahenditel on olnud oluline

roll sidusa ühiskonna saavutamisel ning kriisidega (rändekriis, COVID,

Ukraina sõda) toimetulekul. Loodi uusi teenuseid nagu

kohanemisprogramm uussisserändajatele ja nõustamisteenus SA

Integratsiooni Sihtasutuses, vähelõimunud püsielanikud said osaleda

lõimumisprogrammis sh õppida eesti keelt. COVID-19 pandeemia

kiirendas e-teenuste arengut, parandades nii teenuste kättesaadavust

sihtrühmale. Kriisid perioodi jooksul tugevdasid ametkondadevahelist

koostööd SIMi, HTMi ning KUMi vahel

Noorte tööhõivevalmiduse toetamise ning noorsootöö teenuste

tagamise meetmes (2.7) suudeti tõhusalt mõjutada väga suurt hulga

noori, sh NEET noori, kuid väljakutseks ostus nende jätkuv ja

pikemaajalisem tööturul püsimine. Riskis olevatele noorte toetamiseks

ning riskikäitumise ennetamiseks mõeldud sekkumised osutusid

tulemuslikeks, mida kinnitas ka perioodi lõpphindamine. STEP-

27 ET

programmi võib pidada tulemuslikuks, kuna tööhõivesse või õppima asus

prognoositust suurem arv noori, mille tõttu on vähenenud nendega seotud

ühiskondlikud kulud.

Positiivsena võib välja tuua asjaolu, et nõudlus universaalsete

ennetussekkumiste järele (SPIN-programm, VEPA Käitumisoskuste

Mäng) kasvas elluviimise arenedes jõudsalt, mille tõttu suurendati

pakkumist ja seeläbi jõuti suurema arvu kasusaajateni.

3 Tööturule

juurdepääsu

parandamine ja tööturult

väljalangemise

ennetamine

3.1 Töövõime

toetamise skeemi

loomine ja juurutamine

3.2 Tööturuteenused

tagamaks paremaid võimalusi hõives

osalemiseks (mh

COVIDiga seotud teenused)

Struktuurivahendite rakendamine PS3 raames on lõpphindamise

tulemusel olnud positiivse mõjuga ja osaliselt tulemuslik. Osaliselt

tulemuslik seetõttu, et kõik tulemusnäitajad ei ole täidetud, kuid

sisuliselt on saavutatud tulemused märkimisväärsed nii

sihtrühmadele kui ka ühiskonnale laiemalt. Kokkuvõttes on ka PS3

sihtrühmade hõlmatus olnud suur ning avaldanud positiivset mõju

neile läbi tööturuteenuste arendamise ja juurdepääsu tagamise. PS3

raames rakendatud meetmed on panustanud tööhõive

suurendamisse läbi erinevate ühiskonnarühmade vajaduste

adresseerimise, eriti oluline on olnud haavatavate rühmade kaasatus

ja neile toe pakkumine läbi erinevate tööturuteenuste.

PS3 meetmete tulemused näitasid suurenenud sotsiaalset kaasatust,

individuaalset toetust tööturul ja muutunud suhtumist vähenenud

töövõimega inimestesse. Partnerluste ja sünergia loomine erinevate

osapoolte ja teiste prioriteetsete suundade vahel oli oluline PS3 meetmete

edu tagamisel. Kokkuvõttes võib öelda, et mõlemad PS3 meetmed olid

tulemuslikud ja mõjusad, aidates parandada erinevate ühiskonnarühmade

tööturu võimalusi ja seal hakkama saamist.

Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise meetmes (3.1) toetati töövõimereformi (TVR). TVR muutis töövõime hindamise ja

toetamise aluseid ning viis töövõime hindamise Eesti Töötukassasse.

TVR-iga võeti kasutusele uus töövõime hindamise metoodika, milles

keskenduti töövõimetuse hindamise asemel töövõime hindamisele.

Osalise töövõimega inimeste töövõimetoetuse saamine seoti

aktiivsusnõudega – aktiivsusega tööturul, õpingutes või töö otsimisel –

ja laiendati aktiivsust toetavate teenuste ringi ning kättesaadavust.

Osutati Eesti Töötukassa kaudu erinevaid tööturuteenuseid, mis toetavad

nende töövõimet ja aktiivset ühiskonnas osalemist. Olemasolevatele

tööturuteenustele lisaks töötati välja uued tööturuteenused, nagu tööalane

rehabilitatsioon, kaitstud töö, töölesõidu toetus ja saatja sõidukulu

hüvitamine ning kogemusnõustamine, mis on kõik suunatud puudest ja

tervisehäirest tingitud töötamise takistuste kõrvaldamisele või

leevendamisele. Lisaks tagati inimestele vajaduse korral töötamiseks

vajalik abivahend, tugiisik, tööruumide ja -vahendite kohandamine,

tööintervjuul abistamine.

Vähenenud ja puuduva töövõimega inimestele osutati teenuseid jätkuvalt

ka 2023. aastal, prioriteetses suunas seatud eesmärgid on saavutatud.

Meetmes „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives

osalemiseks“ (3.2) raames toetati erinevate sihtrühmade tööle saamist ja

28 ET

tööl püsimist ning töötuse ennetamist nii läbi Eesti Töötukassa teenuste

kui läbi avatud taotlusvoorude tegevuste. Tegevused oli suunatud noorte

töötuse vähendamisele ja ennetamisele ning noorte tööalase teadlikkuse

suurendamisele; töö kaotanud ja töötuse riskis vähem

konkurentsivõimelisemate sihtrühmade oskuste arendamise ja hõives

püsimise toetamiseks; vanemaealiste ja vanaduspensioniealiste isikute

tööhõive suurendamisele, inimeste tööalase mobiilsuse tõstmisele;

rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamisele, suure

tööpuudusega piirkondades töökohtade loomise ja töötute tööle

rakendamise soodustamisele; COVID-19 kriisiga kaasnenud tööpuuduse

leevendamisele hooajalise töötamise soodustamiseks marjakasvatuse

valdkonnas; tööturukoolituse kvaliteedi parendamisele; pikaajalistele

töötutele ja lapsega kodus olnud vanemate tööle asumise toetamisele.

Vastavalt tööturu olukorrale ja toimunud muutustele kohandati meetmeid

jooksvalt. Oluliseks mõjutajaks tegevustele oli COVID-19 kriis.

COVID-19 viiruse leviku tõttu vajasid tööturul haavatavamas olukorras

olevad inimesed rohkem tuge uute oskuste arendamisel ja alates augustist

2020 lisati ESF meetmete paketti täiendavaid oskuste meetmeid, samuti

lisandus põllumajandussektori tööandjatele uute töötajate värbamisel

palgatoetuse maksmine.

Meetmete 3.1 ja 3.2 rakendamine on olnud positiivse mõjuga ja

tõhus, kuna sama raha eest on saanud teha rohkem kui kavandatud.

6st väljundnäitajast 5 on 2023. aastaks seatud sihttasemed

ülekaalukalt ületanud ning 1 väljundnäitaja täideti 97% ulatuses.

Kuigi kõik tulemusnäitajad ei ole täidetud, ei peegelda need

ilmtingimata täpselt eesmärkide sisulist saavutamist.

4 Kasvuvõimeline

ettevõtlus ja seda

toetav teadus- ja arendustegevus

4.1 Eesti T&A

rahvusvahelise konkurentsivõime

suurendamine ja

osalemine üle- Euroopalistes

teadusalgatustes (HTM)

4.2 TA&I süsteemi

kohaliku

sotsiaalmajandusli

ku mõju

suurendamine ja nutikas

spetsialiseerumine

kasvualade (IKT + tervis + ressursid)

arendamiseks

(HTM, MKM)

4.3 Ettevõtete

ressursitõhusus

(KLIM)

4.4 Ettevõtja

arenguplaani

toetusmeede ettevõtete arendus- ja

PS4 meetmete abil edendati mitmetasandilisi koostöösuhteid

kultuuri teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete vahel. Meetmetel

oli ettevõtete majandusnäitajatele ja majandusele laiemalt positiivne

mõju, mis väljendus lisandväärtuse ja tööhõive tõusus, seda eeskätt

suure kasvupotentsiaaliga sektorites, nagu IKT ja teadusmahukas

ettevõtlus. Ilma SF rahastuseta ei oleks tegevusi sellises mahus ja

ajaraamis ellu viidud ning ettevõtete arenguhüpe oleks olnud

väiksem ning kriiside üleelamine keerulisem.

Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamise meetme

(4.1) tegevused aitasid kaasa teadus- ja ettevõtlussektori vahelise koostöö

edendamisele ning ettevõtetele paremate võimaluste loomisele

teadustaristule ligipääsuks, kuigi mõju oli mõningal juhul kaudne ja

keeruline mõõta. Meetme mõningate väljundnäitajate oodatust oluliselt

suurem täitmine näitas tagasihoidlikkust sihttasemete seadmisel (sama

esines ka meetme 4.2 ja 4.4 tegevustele seatud väljundnäitajate puhul).

Varasema mõjuhindamise (Tatar et al. 2022) raames toodi välja, et

ASTRA programmi (4.1.1) tegevused aitasid TAI strateegia sihtide

saavutamisele kaasa, kuid nende kooskõla TAI mõõdikutega oli kohati

vähene. Puudus võimalus eristada konkreetse meetme tegevuse mõju ja

29 ET

eksporditegevustele

kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse

tõstmiseks (MKM)

4.5 IKT programm (ESF, HTM)

4.6

Koroonaviirusega võitlemise

investeeringud, sh

isikukaitsevahendid (ERF, SOM)

toimunud muutuse vahelist seost, kuna muutused toimusid koos teiste

kaalukate toetusmeetmetega.

Varasemate autorite poolt (Espenberg et al., 2020) leitud tulemustel

avaldusid taristumeetme 4.1.2 tegevuste peamised positiivsed mõjud

ettevõtlusele läbi paremate ligipääsuvõimaluste loomise teadustaristule

(nt iseteeninduse kaudu) ning mitmetasandilise koostöö edendamise.

Peamine kasu ettevõtetele oli avatud teadusinfrastruktuur, unikaalne

erialane kompetents ja teadmised uutest tehnoloogilistest võimalustest

eksperttoe (koolituste) või nõustamise kaudu.

Teaduse tippkeskuste toetusmeetme (4.1.4) oluliseks positiivseks

mõjuks oli kriitilise hulga tippteadlaste koondumine, mis lõi

valdkondliku võimekuse ning saavutati TA tegevuse tipptase. See

omakorda suurendas valdkondlike teadustegevuste ja nendega seotud

struktuuride nähtavust, luues teiste meetmete tegevustega sünergiat ning

hõlbustades teiste meetmete (ennekõike 4.2) tegevuste rakendamist ja

eesmärkide saavutamist. Teaduse tippkeskuste tegevus hõlmas peamiselt

TA-d, mille mõju ettevõtlusele ilmneb pikema aja jooksul, nt kliima- ja

energiaküsimuste pikaajaliste lahenduste otsimisel (Espenberg et al.,

2020).

Kuigi meetme 4.1 võtmenäitaja erasektori teadus- ja arendustegevuse

kulutuste osakaal sihttase jäi saavutamata (baasväärtus 1,26%, 2023. a.

- 1,01%), võib positiivsena välja tuua, et erasektori TA-tegevuse

rahastamine on kasvanud kiiremini võrreldes avaliku sektoriga.

Peamised panustajad on olnud töötleva tööstuse ning info ja side

valdkonna ettevõtted. Siiski jääb Eesti erasektori kulutuste mahu poolest

EL keskmisest endiselt maha (2022. a ELi keskmine 1,48%, Eurostat).

Ettevõtete innovatsioonivõime, mida iseloomustab tootlikkus töötaja

kohta, on viimastel aastatel suurenenud. 2021.a lõpuks oli tootlikkus

hõivatu kohta vaatamata rasketele aegadele kõrgeim - 84% (2020. a

81,8%, 2014. a 75,1% (Eurostat)). Kuigi kriiside järel on tootlikkus

töötaja kohta vähenenud (2023. a 77,5%), on hindajate hinnangul kasvu

saavutamine ja selle hoidmine üha keerulisem ja nõuab rohkem teadus-

ja arendustegevust, ettevõtete digitaliseerimise suurendamist ning

keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamist ja rakendamist.

TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine

ja nutika spetsialiseerumise (NS) kasvualade arendamise meetme

(4.2) tegevuste mõju varasemal hindamisel toodi välja, et nendes

ettevõtetes on töötaja kohta loodud lisandväärtus enamikes

kasvusektorites ületanud Eesti keskmist ja see on kasvanud kiiremini kui

riigis tervikuna. On ilmnenud, et TA-alane koostöö toimub peamiselt

asjakohaste riiklike toetusmeetmete abil, mis on suunatud ettevõtete

vahelise või ettevõtete ja TA asutuste vaheliste koostöösuhete

edendamisele. TA asutustega koostööd tegevate ettevõtete

majandusnäitajad kasvuvaldkondade lõikes, sh lisandväärtuses,

müügitulus, ekspordis ja tööjõukuludes, ei pruugi olla koostöö

tulemuseks, vaid eelduseks (Espenberg et al., 2020).

30 ET

RITA programm (4.2.1) andis laiemad võimalused teaduspõhiseks

poliitikakujundamiseks, suurendas TA tegevuse tähtsuse teadvustamist

ning interdistsiplinaarsed uurimisteemad suunasid omavahelisele

koostööle ka teadusasutusi (Rokk et al., 2022). Ettevõtluse ja

innovatsiooni toetamise vaates on RITA tegevus ainult kaudselt

panustav, kuna meetme tegevuse põhifookus oli TA asutustel ja

riigiasutustel. Veel mõned tegevused, nagu kõrghariduse

erialastipendiumid NS kasvuvaldkondades (4.2.2) ei ole oluliselt

aidanud kaasa koostöö tihenemisele ettevõtete ja TA asutuste vahel. NS

kasvualade toetamise (4.2.3) rakendusuuringute raames ei suudetud

koostööpotentsiaali teadusasutuste ja ettevõtete vahel perioodi alguses

täielikult ära kasutada, kuna ettevõtjate ja teadlaste ootused ning

projektide eesmärgid vajasid paremat ühitamist. Samas ei oleks TA

sisseost ilma antud toetusmeetmeta nii oluliselt suurenenud.

Meetme tegevuse „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid“ (nt

klastritele ja tehnoloogiaarenduskeskustele) (4.2.4) mõjul saavutatud

tugev lisandväärtuse kasv viitas struktuursetele muutustele kasusaanud

ettevõtetes, mis lõi omakorda eeldused uute, kõrgema lisandväärtusega

töökohtade loomiseks pikemas ajahorisondis. (Espenberg et al., 2020).

TAKid ja klastrid on suutnud ennast tõestada tõsiseltvõetavate ja vajalike

koostööpartneritena kasvualade ettevõtete hulgas. Kõik 6 toetatud

klastrit said rahastusperioodil sertifitseeritud Euroopa Klastrite

Assotsiatsiooni (ESCA) poolt. Kõik klastrid jätkavad peale

rahastusperioodi lõppu tegutsemist oma partnerettevõtete toel. TAKides

on perioodi jooksul välja arendatud kaasaegne infrastruktuur koos

teadusaparatuuri, laborite ja spetsiifiliste tarkvarade ning serveritega

ning 4 TAKi (TFTAK, STACC, Tervise TAK, BioCC) on HTMi poolt

positiivselt rahvusvaheliselt evalveeritud teadusasutused.

Perioodi lõpu poole rakendatud rakendusuuringute programmi abil

suurendati teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete vahelist koostööd

ettevõtete arendustegevusteks vajalike rakendusuuringute tegemisel. See

võimendas oluliselt innovaatiliste toodete arendust ning tõi muudatusi

ettevõtetes kasutatavatesse tehnoloogiatesse ja protsessidesse.

Innovatsiooni toetavate riigihangete toetusmeede (4.2.5) osaliselt

ebaõnnestus, ehkki toetusprojektides viidi läbi 13 innovatsiooni toetavat

hanget, ei töötatud välja ühtegi toodet ega teenust, mis oleks turule

jõudnud.

Samas, innovatsioonihangete meetme eesmärk on toetada avaliku sektori

rolli kui uuenduslike lahenduste hankija, et panustada seeläbi uudsete

toodete ja teenuste kasvu. Tõsteti teadlikkust, sh innovatsioonihangete

konverentsid ja nõustamised avaliku sektori organisatsioonides. Pakuti

nii innovaatilise idee osas valideerimist (innovatsiooniekspert) kui ka

tasuta juriidilist nõustamist innovatsioonihangete läbiviimisel osutuvate

takistuste ületamiseks. Edaspidi tuleks võtta eesmärgiks innovatsiooni

toetavate riigihangete protsessi lihtsustamine, et suurendada huvi ja

arendada lahendusi, millele oleks laiem turupotentsiaal.

Start-up Estonia programm (4.2.6) eesmärk oli Start-up ettevõtluse

hoogustamine. Programmi abil arendati ettevõtluse ökosüsteemi ja

31 ET

kogukonda, sh teadmusmahukat ökosüsteemi teadlikuma ja

kvaliteetsema teenuse pakkumiseks iduettevõtjatele.

Eelarvega ca 10 mln EUR saavutati väga olulised tulemused.

Iduettevõtlussektori kasv on läbi aastate olnud vähemalt 30% ning see on

olnud Eesti kõige kiiremini kasvav majandusharu (v.a. majanduskriisi

ajal 2022-2023). Mõnesajast iduettevõttest aastal 2016 on 2023. a lõpuks

saanud rohkem kui 1300. Eestis on iduettevõtlust soosiv

majanduskeskkond (sh optsioonide regulatsioon ja startup-viisa

skeemid), toetav ökosüsteem, tugiorganisatsioonide võrgustik jne.

Kõikide nende komponentide loomisel ja arendamisel on olnud suur

Startup Estonia programmi roll.

Ettevõtete energia- ja ressursisäästu suurendamise meetmes (4.3) toetati ressursiauditite läbiviimist ja nende tulemusel investeeringuid

energia- ja ressursitõhusamatesse ja innovaatilisematesse

tehnoloogiatesse koos toetavate IT-lahendustega, mis aitasid säästa

ressursse ja viia ettevõtted vastavusse jätkusuutlikkuse põhimõtetega.

Ressursitõhususe meetmetest tehtud investeeringud on eeldatavasti

aidanud kaasa ressursitootlikkuse paranemisele. Perioodil 2013-2022 on

Eestis ressursitootlikus suurenenud 32% (2013=100%), millega oleme

ressursitootlikkuse suurenemisega ELis Iirimaa järel teisel kohal. Samuti

edendati uute lisavõimsuste loomist jäätmete ringlussevõtuks.

Ettevõtja arenguplaani toetusmeetme (4.4) sihtrühma kuulusid

töötleva tööstuse ettevõtted ning ettevõtjad, kelle arenguplaani tegevused

panustasid NS kasvualade eesmärkide täitmisesse. Investeeringute

tulemusena juhivad ettevõtjad paremini ettevõttesiseseid ja -väliseid

protsesse, tegelevad aktiivselt kõrge lisandväärtusega ning

ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste

väljatöötamisega. SF ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste

lõpphindamise5 kohaselt oli toetustel oluline panus nii ettevõtete

lisandväärtuse, aga ka töötajate arvu kasvu.

Lisaks oli ettevõtetel võimalus tootearendustoetuse abil panustada

arendustegevustesse, mille tulemusena töötati välja uued

konkurentsivõimelised tooted ja teenused.

Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuste abil said ettevõtted võimaluse

teha koostööd teadusasustuste, katselaborite või intellektuaalomandi

ekspertidega.

Tugiteenus- ja arenduskeskuste loomise toetus motiveeris

välisinvestoreid tooma oma ettevõtte arendustegevusi Eestisse.

Meetme 4.6 Koroonaviirusega võitlemise investeeringud tehti aastatel

2020–2021. Toetuse tulemusena suurenes Eestis tervishoiuteenuste

osutamise vajadusest tingitud kriisidele reageerimise suutlikkus, tagades

COVID-19 puhanguga toimetulekuks vajaliku varustuse ja

5 Struktuurivahenditest rahastatud poliitikate ja programmide hindamine | Riigi Tugiteenuste keskus

32 ET

meditsiiniseadmed ning piisaval hulgal nakkuse tuvastamiseks vajalikke

vahendeid. Siiski ei olnud eraldatud vahendid COVID kriisi ajal

testimiseks ja vaktsineerimiseks piisavad, survet riigieelarvele aitasid

leevendada lisandunud REACT-EU vahendid.

5 Väikese ja keskmise

suurusega ettevõtete

arendamine ja piirkondade

konkurentsivõime

tugevdamine

5.1 Ettevõtlikkuse

kasvatamine,

ettevõtluse kasvu soodustamine,

ettevõtluskeskkonn

a arendamine (REM, MKM)

5.2 Kapitali- ja

krediidikindlustuse kättesaadavuse

parandamine

(MKM)

5.3

Loomemajanduse

arendamine (KUM)

5.4 Piirkondade

konkurentsivõime

tugevdamine (REM)

Järelhindamisest: PS5 on olnud positiivse mõjuga ning läbivalt

tulemuslik. Lähtuvalt eesmärgist on toetatud VKE-sid sihiga teha

finantsvahendid kättesaadavamaks, arendada ettevõtteid, ja

kasvatada nende loodud lisandväärtust. Toetatud on ettevõtteid nii

konkreetse rahalise abiga (nt starditoetus, eksporditoetus,

laenukäendus jne) kui ka pehmete tegevuste kaudu (sh koolitused,

seminarid, üritused). Samuti on arendatud ettevõtluskeskkonna

infrastruktuuri, et soodustada Tartu ja Tallinna väliste piirkondade

ettevõtluskeskkonda ja tugitaristut (juurdepääsuteed,

kommunikatsioonid jne). Kõiki nimetatud tegevusi saab hinnata

asjakohasteks, sest lahendasid tegelikke turutõrke probleeme ja

lähtusid üldistest Eesti arengusuundadest. Meetmete kujundamisel

on arvestatud sihtrühmaga (st seatud meetmete disainimisel VKE-

de piirangud), regionaalse aspektiga (suunatud eraldi meetmed

Tartust ja Tallinnast välja) ning kaasatud erinevaid sihtrühmi

meetmete kujundamisel (nt MAK-id, ettevõtjad).

Meetme 5.1 Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu

soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine mõju võib tervikuna

hinnata väga heaks. Meede on olnud ettevõtetele majandustegevuse

laiendamisel ning kasvu tagamisel oluline ning toetuste kasutamine on

olnud tulemuslik. Erinevate instrumentide tulemuslikkuse tase on olnud

küll erinev, kuid suures pildis on kõik tegevused täitnud eesmärki ja

panustanud oluliselt ettevõtlikkuse kasvu ning ettevõtete

majandustulemustesse.

Suuremat mõju on meetme tegevustest omanud eelkõige ekspordile

suunatud meetme tegevused, mis lisaks lisandväärtuse kasvule on

aidanud Eesti ettevõtetel ka rahvusvahelisel turul rohkem silma paista.

Samuti on olnud märkimisväärse mõju ja tulemuslikkusega meetme

tegevused, mida tehti läbi maakondlike arenduskeskuste – ettevõtlusega

seotud nõustamisteenus, ettevõtlikkusteadlikkuse kasvu üritused, ja uute

investeeringute saamisele suunatud tegevused. Nende tegevuste

positiivne mõju on mh avaldunud ka ettevõtjate ettevõtlusalases

harimises, ajakohases informeerimises erinevatest toetuste võimalustest,

äriideede üle argumenteerimises ning tagasisidestamises, ärialase

koostöö ning tugivõrgustike vahendamises, samuti ettevõtjate

julgustamises võtmaks ette vajalikke muutusi ärimudelites. Tugiteenuste

osutamine ettevõtetele on osutunud toimivaks lahenduseks

ettevõtlusarengu kiirendamisel.

Suurim puhasmõju on olnud starditoetustel (5.1.2) ja eksporti

edendavatel tegevustel (5.1.3.). Tõendatud on toetuste panus

starditoetust saanud ettevõtete müügitulu, vara, lisandväärtuse ja

tootlikkuse kasvu võrreldes kontrollgrupiga. Eksporditoetust saanud

ettevõtete puhul on tõendatud toetuste panus müügitulu, vara, töötajate

33 ET

arvu ja tootlikkuse kasvu võrreldes kontrollgrupiga. Perioodil 2013-2023

on nii meetme tegevuse 5.1.3 (eksporditoetus) toetuse saajatel, kui ka

ülejäänud meetmest 5.1 toetust/kasu saajatel (v.a turismi arendamise

tegevus) toimunud järjepidev ekspordi kasv.

Ekspordi toetust saanud ettevõtetes (5.1.3) on lisandväärtus ja

tööjõutootlikkus samuti kasvanud, kuid töötajate arv on mõnevõrra

vähenenud. Ekspordi arendamise meetmes pakuti ettevõtjatele

ekspordinõunike teenuseid sihtturgudel, võimalust osaleda

ärimissioonidel ja välismessidel ühisstendidega, mis aitasid ettevõtetel

leida ärikontakte ja mitmekesistada oma eksporditurge. Lisaks rakendati

välismessitoetust, võimaldades Eesti ettevõtjate valdkondlikel messidel

osalemist, et tõsta ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet,

laiendada kontaktvõrgustikku ja suurendada ekspordivõimekust. Toetus

oli ettevõtete hulgas väga populaarne.

Meetme tegevuse 5.1.4 ettevõtlusteadlikkuse programmiga aidati

tõsta ettevõtjate teadlikkust ja oskusi juhtimise, digitaliseerimise ja

kestlikkuse valdkondades, pakkudes koolitusi ja meistriklasse.

Korraldati mh Ajujahi saadet, millega toetati innovaatilisi äriideid, ja

Ettevõtluse Auhinna konkurssi, millega tunnustati silmapaistvaid Eesti

ettevõtteid.

Meetmes tegevuses 5.1.5 viidi Eesti tuntuse tõstmiseks välisturgudel

läbi kampaaniaid ja turundustegevusi, osaleti messidel, korraldati

töötubasid, arendati Visit Estonia turismiinfosüsteemi. Tegevused

toetasid oluliselt COVID-19 jt sektorit tabanud kriisidest taastumist.

Turismitoodete arenduse juhtimise tegevuses (5.1.6) edendati

turismiettevõtete koostöövõrgustikke, mille tulemusena kasvas osalejate

lisandväärtus. Ettevõtjad rakendasid uusi kvaliteedijuhtimissüsteeme ja

keskkonnamärgiseid.

Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetuse abil (5.1.7)

võimaldati ettevõtetel luua uusi konkurentsivõimelisi turismitooteid.

Kuna toetuse rakendamine jäi peamiselt COVID-perioodi aegsesse ja

järgsesse aega, oli sellel oluline mõju turismiettevõtete kriisist

väljumisele.

Meetme tegevuses 5.1.8 loodi Eesti turismimaastikule rahvusvahelise

pereturismi atraktsioonide toetuse abil 5 uut atraktiivset peredel suunatud

atraktsiooni, mis on väliskülastajatele reisimotivatsiooni tekitajateks

Eestisse tulemisel. Lisaks arendati väikesadamate võrgustikku uute

sihtrühmade hõivamiseks loodud turismitoodete abil.

Meetme 5.2 Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse

parandamine alt finantsinstrumentide rakendamine on olnud väga

positiivne kapitali kättesaadavaks tegemisel. Teenused on hästi

turuosaliste poolt vastu võetud ja toimus pidev teenuste arendamine kogu

perioodil. Kõige atraktiivsemad tooted on olnud käendustooted. COVID-

kriis ja Ukraina sõda kindlasti mõjutasid teenuste pakkumist. Kehtisid ka

eraldiseisvad riigiabi suunised, mis olid soodsamate tingimustega,

mõjutades nõudlust. Mitmete teenustega jätkatakse ka 2021-2027

perioodil.

34 ET

EstFondi ehk FondiFondi rakendamist saab samuti pidada laialdase

mõjuga riskikapitali turgude arendamisel ja antud mudeli elluviimine on

viimastel rakendusaastatel olnud tempokas.

Meetme 5.2. tegevustest oli suurim puhasmõju võrreldes kontrollgrupiga

usaldusfonde kasutanud ettevõtete rühmas (5.2.2). Samas esineb selles

rühmas olulisi probleeme puhaskasumi kasvu saavutamisega ning

seetõttu ka selle aluseks oleva lisandväärtusega. Laenukäendusi ning

laene kasutanud ettevõtetel (5.2.1) oli märkimisväärse puhasmõjuga

müügitulu, vara ja lisandväärtuse kasv.

Meetme tulemuslikkust on mõjutanud kiire inflatsioon,

majanduslangus ja nõudluse vähenemine nii sise- kui ka välisturul.

Oluline roll meetmete mõju piiramisel on olnud COVID-19

epideemial ning Ukraina-Venemaa sõjaga kaasnevatel

majandustegevuse piirangutel.

Meetmete tulemuslikkusega seotud riskid seonduvad põhiliselt üldise

majanduskeskkonna konjunktuuriga, sh välisturgudel. Välisturgudega

seotud riske on võimalik maandada sihturgude eelanalüüsiga, sh

poliitiliste riskide hindamisega. Majanduskeskkonna halvenemine võib

kiiresti vähendada väikeettevõtete arenguvõimekust, sh

omafinantseerimise võimekust ja kavandatud tegevuste elluviimist.

Sellega omakorda kaasneb risk, et loobutakse arengule suunatud toetuste

taotlemisest ja teenuste kasutamist. Toetused ja teenuste kasutus

koondub veelgi enam nö edukatesse piirkondadesse. Riske saab

maandada toetuste tingimuste paindliku muutmisega

majanduskeskkonna muutumisel.

Loomemajanduse arendamise meetmes (5.3) on VKEde, sh

loomemajandusettevõtete toetamine kaasa aidanud tugeva majandusliku

potentsiaaliga ettevõtete arengule. Rakendatud meetmed osutusid

vajalikeks ja kasvatasid loomesektoris ettevõtlikkust ning

ekspordivõimekust. Inkubatsiooni- ja arendusteenused on kaasa aidanud

võrgustumisele ja välisekspertide kompetentside kaasamisele. Toetuste

mõju ei ole paraku olnud kuigi laiapõhjaline – valdav osa

loomemajanduse arendamise meetme toetuse saajatest ja toetatud

tegevustes osalejatest (kasusaajad) paiknevad Harju- ja Tartumaal.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme (5.4) vahendid

jagunesid mitme erineva alategevuse vahel, mille koondeesmärk oli

väljaspool suuremaid linnapiirkondi ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluse

tugitaristu arendamine uute ning olemasolevate ettevõtete

võimestamiseks ning töökohtade lisandumiseks. Tegevusi on 14-20

perioodi järelhindamisel peetud asjakohaseks, kuna need lahendavad

turutõrget ja on kooskõlas riigi poliitikatega. Tulemusnäitaja sihttaset

„Väljaspool Harjumaad ja Tartumaad loodud SKP osakaal Eesti SKP-st“

ei saavutatud, kuigi viimastel aastatel on näitaja muutus olnud mõõdukalt

positiivne. Antud tulemusnäitaja puhul tuleb aru anda, et ambitsioonikalt

püstitatuna mõõdab see laiemat riigi erinevate poliitikate mõju mitte

ainult meetme 5.4 rakendamise tulemusi.

35 ET

Meetme 5.4 raames on tehtud märkimisväärseid investeeringuid Eesti

erinevate piirkondade infrastruktuuri arendamisse, eesmärgiga tagada

olemasoleva ettevõtluse jätkusuutlikkus ja soodustada uute

investeeringute kasvu. Meetme 5.4 eelarvest 88% ning 85% kõikidest

projektidest olid suunatud tegevustele väljaspool Harju- ja Tartumaad.

Meetmete tulemusel on arenenud ettevõtluskeskkond läbi infrastruktuuri

projektide, näiteks piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse

edendamiseks. SF ettevõtlusmeetme lõpphindamise järgi on

tõendatud SF vahendite panus nii müügitulu, lisandväärtuse,

tootlikkuse ja töötajate arvu kasvu võrreldes kontrollgrupiga.

Meetme 5.4 toetuse saajate poolt on toetusest saadud kasudena

väljendatud tootearendusvõimekuse kasvu, uusi ärikontakte, ettevõtete

konkurentsivõime tõusu, piirkonna külastatavuse kasvu, noorte tööhõive

ja ettevõtlikkuse programme, milleks muidu poleks jätkunud vahendeid.

Heaks näiteks saab tuua meetme tegevuse 5.4.1 „Regionaalsete

kompetentsikeskuste arendamine“ olulist panust ettevõtete ja

teadusasutuste koostöösse ja 5.4.2 „Piirkondlikud algatused tööhõive

ja ettevõtlikkuse edendamiseks“ panust noorte ettevõtlikkuse

edendamisel ning soodsama ettevõtluskeskkonna loomisel. Siiski ei

ole ka meetme 5.4 toetused suutnud piisavalt avada kõiki

piirkonnaspetsiifilisi arengueelduseid ja ressursse. Mitmete toetatud

tööstusalade projektide mõjud avalduvad olulise viitega. Hindamistes on

märgitud, et meetme tegevuste omavaheline sünergia saanuks olla

suurem.

Meetme 5.4 rakendamise tulemuslikkust mõjutasid vähesel määral ka

COVID-19, Ukrainas eskaleerunud sõda, energiakriis ja inflatsioon. Ida-

Viru tööstusinvesteeringute meetmes jäi taotlemisaktiivsus madalaks ja

mitmed projektid pooleli viimaste aastate ebakindla majanduskeskkonna

tõttu.

6 Energiatõhusus

6.1

Energiatõhususe saavutamine

elamumajanduses

6.2 Efektiivne soojusenergia

tootmine ja ülekanne

6.3 Energiasäästu

ja taastuvenergia osakaalu

suurendamine

6.4 Alternatiivsete kütuste

kasutuselevõtu

suurendamine transpordis

(biogaas)

Struktuurivahendite rakendamine on olnud PS6 osas positiivse

mõjuga ja edukas, aidates kaasa energiasäästliku elamusektori ja

tänavavalgustuse parandamisele ja jätkusuutlikkusele, toetanud

üldist majandusarengut ning parandades inimeste elukvaliteeti,

keskkonda ning suurendanud taastuvenergia kasutuselevõttu.

Meetme tegevused omasid lisaks positiivsetele keskkonnamõjudele

ka positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju (mõju inimese tervisele,

energiavaesusele, tööhõivele, kinnisvara väärtusele, ringmajanduse

potentsiaalile) ning samuti oli kõikidel tegevusel positiivne mõju

tööhõivele, mõningate tegevuste puhul oli see mõju kaudne (nt

energiasäästu tüüpprojektide ja soojusmajanduse arengukavade

puhul).

Olenemata PS6 sihtrühmade suuruse varieeruvusest, omab PS6

läbivat positiivset koondmõju sihtrühmadele ja ka sihtrühmade

hõlmatus on suur. Samuti on ka meetme tegevuste mõju intensiivsus

läbivalt suur, ehk kõigi meetmete puhul saavutatakse tüüpilise

sihtrühma liikme käitumises olulisi positiivseid muutusi või heaolu

36 ET

kasv. Paranevad renoveeritud korterelamutes elamistingimused,

suureneb kinnisvara väärtus, vähenevad kõrvalkulud. Meetme

tegevustes osalesid kõik 15 maakonda ning tegevustega kaasnes läbiv

oluline positiivne mõju nii linna- kui ka maapiirkondade arengule –

rakendatud meetmed tõid kaasa olulise arengutõuke kõigi meetmes

osalenud piirkondade arengule. Ellu viidud muutused

katalüseerivad meetme tegevusi läbi viinud piirkondade edasist

arengut.

Energiatõhususe meetmed (6.1) on olnud positiivse mõjuga ja edukad

aidates kaasa energiasäästliku elamusektori ja tänavavalgustuse

parandamisele ja jätkusuutlikkusele, toetanud üldist majandusarengut

ning parandades inimeste elukvaliteeti, keskkonda ning suurendanud

taastuvenergia kasutuselevõttu.

Energiatõhususe meetme tegevused omasid lisaks positiivsetele

keskkonnamõjudele ka positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju (mõju

inimese tervisele, energiavaesusele, tööhõivele, kinnisvara väärtusele,

ringmajanduse potentsiaalile) ning samuti oli kõikidel tegevusel

positiivne mõju tööhõivele, mõningate tegevuste puhul oli see mõju

kaudne (nt energiasäästu tüüpprojektide ja soojusmajanduse

arengukavade puhul).

Energiatõhususe meetmete tegevusi mõjutasid eelarveperioodi lõpul

mitmed välised tegurid, mida ei olnud võimalik riskianalüüsides ette

näha, ega ka sellest tulenevalt arvesse võtta. Enim mõjutasid tegevuste

rakendamist ja nende tulemuslikkust nii COVID-19 pandeemia, kõrge

inflatsioon ning Venemaa sõda Ukraina vastu, sest kõik PS6 meetme

tegevused, välja arvatud soojusmajanduse arengukavade (meetme

tegevus 6.2.3) ja liginullenergiahoonete ehitusprojektide koostamine

(meetme tegevus 6.1.2), on seotud ehitussektoriga. Just ehitussektor aga

sai oluliselt kriisidest mõjutatud ning see mõjutas ka PS6 meetme

tegevusi. Täpsemini oli probleem nendel KÜ-del, kes olid 2022.a sellises

etapis, kus oli vajalik veel kõrvaltingimusi täita ja kokkulepped tööde

osas ei olnud veel lõppfaasis, samas toimus järsk toorme ja hindade

kallinemine. Spetsiifilisemalt on võimalik välja tuua ka riigisisesed

poliitilised tegurid, nagu nt haldusreform, mis omas negatiivset mõju

kohalike omavalitsuste haldusvõimekusele ja suutlikkusele

tänavavalgustuse taristu renoveerimise (meetme tegevus 6.3.1) projektidega tegeleda.

Erinevad kriisid tõid kaasa nii tarneahelate katkemisi, hüppelisi ehitus-

ja sisendhindade tõuse, riigi ja tellijate haldusvõimekuse langust, mis

kõik mõjutasid projektide kestvusi ning hindu, tekitasid probleeme

tööjõuturul, mis viisid projektide pikenemisteni, aga mõningatel juhtudel

ka katkestamisteni. Sellest hoolimata õnnestus seitsmel juhul kaheksast

kõik PS6 meetme tegevused edukalt ellu viia ning näitajate sihttasemed

said ületatud.

Järelhindamise käigus tehtud tõhususe analüüs kinnitab, et kuigi

PS6 tegevused olid kindlasti tõhusad ning saadud ühiskondlikku

kasu hinnatakse kõrgeks, valmistavad turuosalistele probleeme

tsükliline rahastus, liiga suured bürokraatlikud nõuded ja

37 ET

tingimused ning viimaste aastate hinnatõusude valguses ka

taotlejatele liiga kõrgeks osutuv omafinantseeringu määr.

6.4 Energiatõhususe meetmete abil on õnnestunud investeerida ka Eesti

energiaportfelli mitmekesistamissesse olulisel määral. Taastuvenergia

kasutuse suurendamisele on olulist mõju avaldanud ka biometaani

kasutuselevõtu soodustamise meetme tegevuse tulemused. Tulenevalt

Eesti biometaani turu eeldatust kiiremast arengust on õnnestunud

meetme tulemusel toodetud ning transpordis kasutusse võetud

biometaani aastane kogust ületada rohkem kui kahekordselt.

7 Veekaitse

7.1 Veemajanduse

taristu arendamine

7.2 Saastunud alade

ja veekogude

korrastamine

Järelhindamise põhjal aitasid veemajandustaristu investeeringud

kaasa kvaliteetsema vee- ja elukeskkonna saavutamisele ning

suurendasid ühisveevärgist püsitarbijate arvu 2022. aastaks

võrreldes 2014. aastaga 4%. Veemajandustaristu suunal lisandus

rakendamisperioodil eraisikutele antav toetus ühisveevärgiga

liitumise kiirendamiseks, mis oli otsustav edasiarendus

tulemuslikkuse kui ka mõjususe osas. Ka toetuse saajate ja

kasusaajate hinnangul aitasid investeeringud oluliselt kaasa

majanduse elavdamisele ja elukeskkonna parandamisele.

Siiski jätkuvad pingutused on vajalikud, kuna osade ühisveevärkide

kvaliteedinõuded ei ole endiselt täidetud. Veekeskkonnas on

pinnaveekogumite seisund halvenenud. 2022. aastal oli heas

koondseisus 51% pinnaveekogumitest, halvenedes 2012. aasta

võrdluses 13 protsendipunkti.

Veemajanduses toetasime olulise probleemi lahendamist, milleks oli

elanikele ja ettevõtetele nõuetele vastava joogivee kindlustamine ja

reovee puhastamine. Suur investeeringuvajadus oli paljuski tingitud ka

Eesti madalast ja ebaühtlasest asustustihedusest, mistõttu vee

kvaliteedinõuete täitmiseks vajalik keskmine investeeringu suurus tarbija

kohta on kõrgem kui teistes ELi riikides.

Veekaitseks (sh rannikuveed) ja inimestele ohutu elukeskkonna

tagamiseks likvideerisime jääkreostusobjekte. Eestis on üle 6000 ha

rikutud veeökosüsteemiga märgalasid, mis on tekkinud turba

kaevandamise tagajärjel. SF toel sai perioodi lõpuks looduslik veerežiim

taastatud neist 2333 hektaril. Oodatava tulemusena tagati reostunud alade

puhastamine, veekogude tervendamine, märgalade veerežiimi

taastamine, vee hea seisund, terviseriski vähenemine, ökosüsteemide

elujõulisus ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine.

8 Roheline

infrastruktuur ja

hädaolukordadeks valmisoleku

suurendamine

8.1 Kaitsealuste liikide ja

elupaikade

säilitamine ning taastamine (KLIM)

8.2 Valmisoleku

suurendamine keskkonna

hädaolukordadele

reageerimiseks (KLIM, SIM)

Järelhindamine kinnitab, et PS8 struktuurivahendite rakendamine

oli kokkuvõttes positiivse mõjuga, kuid eesmärkide saavutamise

tulemuslikkus jäi planeeritust madalamaks. PS8 investeeringutega

seotud viiest EL struktuurivahendite kasutamise seatud tulemus- ja

mõjunäitajast saavutati kolm eesmärki, kuid kahe eesmärgi sihttase

jäi saavutamata.

Paranenud seisundis kaitstavad liikide ja elupaikade investeeringute

eesmärgiks oli panustada elurikkuse kui ressursi säilitamisele ja

tagada elupaikade toimimise ühtse ökoloogilise võrgustikuna.

Eesmärgi täitmisel nii elupaikade kui liikide seatud tulemusnäitajate

puhul raporteeriti 2019. aasta andmeid. Lõplik hinnang

38 ET

tulemusnäitajate saavutusmäära kohta selgub 2025. aastal, kui

koostatakse järgmine loodusdirektiivi aruandlus, mis võimaldab

hinnata meetme mõju nii elupaikade kui liikide kaitsel.

Prioriteetse suuna investeeringud suurendasid oluliselt

päästevõimekust ja keskkonnakaitse võimekust ning

metsatulekahjude arv vähenes kolmekordselt võrreldes 2014.

aastaga. Kuigi keemilise, gaasilise ja naftareostuse väljakutsed

suurenesid, võib see olla tingitud varasemast avastamisest ja

reageerimisvõime kasvust.

Struktuurivahenditega aidati kaasa EL-is ohustatud ning kaitstavate

liikide ja elupaikade seisundi paranemisele ja säilitamisele (meede

8.1) ning maastike mitmekesisuse saavutamisele, aidates tagada

elupaikade toimimise ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Tegevused

aitavad saavutada ELi linnu- ja loodusdirektiivides, ELi elurikkuse

strateegias ja ELi rohelise infrastruktuuri strateegias seatud eesmärke.

Koosmõjus maaelu arengukava sekkumistega panustati Eesti 2020

eesmärkide saavutamisse, aidates tagada pikaajalist varustatust

ökosüsteemiteenustega ja soodustades uute ettevõtlusvõimaluste loomist

maapiirkondades. Investeeringute ja nende toetamise jätkamine mh

ohustatud ja kaitstavate elupaikade ja liikide kaitseks ja seisundi

parandamiseks on jätkuvalt vajalikud arvestades sh 18.08.2024

jõustunud EL looduse taastamise määruse eesmärke, mille käigus tuleb

2030. aastaks taastamismeetmeid rakendada 20% EL maismaast ja 20%

merealal.

Meetmes 8.2 Valmisoleku suurendamine keskkonna

hädaolukordadele reageerimiseks seati tulemusnäitaja „Piirkondade

arvu, kus samaaegselt suudetakse kuni 600 ha tulekahju lokaliseerida ja

likvideerida“ eesmärgiks neli piirkonda, mis täideti 2022. aasta seisuga

100%. Tulemusnäitajat „Reostustõrjelaevade reageerimisaeg“ suudeti

vähendada 12 tunnilt 6 tunnini – ka siin seatud eesmärgid täideti.

9 Jätkusuutlik

linnapiirkondade

areng

9.1 Säästva

linnalise liikuvuse

ning inim- ja keskkonna-

sõbraliku avaliku linnaruumi

arendamine

9.2 Ida-Virumaa linnapiirkondade

jätkusuutlik areng

Järelhindamisest: Hoolimata mõju- ja tulemusnäitajate

sihtväärtuste mittesaavutamisest on meetmete tegevustel olnud

positiivne mõju säästvate liikumisviiside (investeerimisprojektide

sisust lähtudes täpsemalt jalgsi liikumise, jalgratta jms kergliikurite

kasutuse) võimaldamiseks linnapiirkondades ning lasteaiakohtade

järjekorra lühendamiseks Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas.

Ilma PS9 investeeringuteta kergliiklusteedesse oleks säästvate

liikumisviiside osakaal igapäevases töörändes veelgi väiksem ning

oluliselt raskemaks muutuks säästvat liikuvust võimaldavate

investeeringute (sh uue perioodi 2021-2027) pikemaajalise soovitud

koondmõju saavutamine Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2035.

aastaks seatud eesmärgi sihtväärtuseni.

Rakendamise edukus mõjude tasandil varieerub meetme tegevuste lõikes.

Linnapiirkondade jätkusuutliku arendamise suuna toetuste puhul on

peamise positiivse kasuna välja toodud positiivset mõju elukeskkonnale.

Arvestades taristu ja teenusasutuste kasutajaskonna koondumist

linnapiirkondadesse on PS9 investeeringud juba meetmetingimuste poolt

suunatuna tõhusamad kui oleksid olnud samad investeeringud näiteks

39 ET

hajaasustusse või väikelinnadesse. Ka linnapiirkondade sisesed projektide

asukohavalikud panustavad tõhususse positiivselt – üldjuhul on

asukohavalikud seotud suure kohaliku nõudlusega. Ida-Virumaa

linnapiirkondades on toetatud objektide mõjuraadiuses hõlmatud suurem

osa linnapiirkondade elanikest.

Säästva liikuvuse arendamisel (meede 9.1) jäid projektide valikud

mõneti ühekülgseks, valdav osa toetustest anti kergliiklusteede

ehitamiseks ning ühistranspordi arendamine jäi tahaplaanile. Arvestades

elanike üldisi liikumisharjumusi, keskuslinnade kergliiklusteede

võrgustiku ebaühtlast arengut, samuti linnalähedaste valdade suhtelist

kaugust linnakeskustest ja muudest tööpaikadest, võib eeldada, et ainult

kergliikluse arvelt ei ole esialgu võimalik säästva liikumisviiside

kasutajate arvu oluliselt tõsta. Tulemusnäitaja saavutamiseks oleks

pidanud samaaegselt tegelema lisaks ühistranspordivõrgustiku,

kasutajamugavuse ja kiiruse arendamisega. Kuna kergliiklusteede

projekte tehti valdavalt KOV-ide üleste terviklike kergliiklusteede

võrgustike loomiseks, siis toimus meetme tulemusena suur arenguhüpe

kergliiklusteede võrgustikus. Kergliiklusteed on kohalike elanike poolt

hästi vastu võetud ja jalgsi ning jalgrattaga liikujate osakaal on

linnapiirkondades kasvanud. Ilma PS9 investeeringuteta

kergliiklusteedesse oleks säästvate liikumisviiside osakaal igapäevases

töörändes veelgi väiksem.

Uute lasteaedade rajamine on leevendanud lasteaiakohtade järjekordadest

tulenevaid probleeme peredele ning võimaldanud eelkõige linnalähedastes

kiire elamuarendusega piirkondades tagada paremini kodulähedase

lasteaia- ja lapsehoiuteenuse kättesaadavust. Siiski ei ole lasteaiakohtade

probleemi läbivalt lahendatud, sest linnapiirkondades on perioodi jooksul

kasvanud nõudlus lasteaiakohtade järele. Nõudluse kasv tuleneb peamiselt

elanikkonna kasvust, aga ka elanike suurenenud teenuse kasutamise

soovist. Elanikkonna kasv tuleneb Eesti-sisesest ja välisrändest,

valglinnastumisest ja Ukraina sõjapõgenike elama asumisest

linnapiirkondadesse. Lasteaiakohtade nõudluse kasv on ületanud meetme

tegevuse alguses tehtud prognoose.

Linnapiirkondades on KOV-idele pandud kohustust lastele lasteasutuses

koha tagamisel lahendatud lisaks uute lasteaedade ehitamisele ka

moodulhoonetega täiendavate ruumide juurde tekitamisega,

eraomanduses ruumide rentimine lasteasutuse teenuse pakkumiseks,

olemasolevate rühmade täituvuse suurendamisega. Lisaks KOV-i enda

tegevusele lasteaiakohtade loomisel on kõigis linnapiirkondades ka

erasektori loodud lapsehoiu- ja lasteaiakohti, mille kulusid kompenseerib

osaliselt KOV ning osades KOV-ides toetatakse rahaliselt lasteaiakoha

puudumisel lapsevanemat, kes hoiab last kodus. Seega üldjuhul leitakse

lahendus, mis võimaldab lapsevanemal kasutada lasteaia- või

lapsehoiuteenust. Lasteaiakohtade järjekordi mõjutavad juba lähiaastatel

ka 2023 ja 2024. aastatel toimunud suur sündivuse kahanemine, mistõttu

võib eeldada lähiajal ka vajaduse vähenemist uute lasteaiakohtade

rajamise järele.

40 ET

Meetmes (9.2) Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng

alakasutatud linnaalade füüsiliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks

elavdamiseks ellu viidud projektide eesmärgid on saavutatud, kuid

arvestades alakasutatud linnaruumi ulatust Ida-Virumaa

linnapiirkondades on see ebapiisav alasuuna eesmärkide täitmiseks.

Seniste projektidega on korrastatud kõige problemaatilisemad ja/või

prioriteetsemad piirkonnad, kuid selliseid piirkondi ja arendusvajadusi on

endiselt veel alles. Ida-Virumaa linnapiirkonnad ei ole ekspertide arvates

eraettevõtetele (sh arendajatele) atraktiivsed, kinnisvarahinnad on teiste

Eesti piirkondadega võrreldes madalad ning linnapiirkonnad on

linnaruumi arengu mõttes teistest Eesti linnapiirkondadest maha jäänud

ning seda mahajäämust on keeruline tagasi teha.

Alakasutatud alade taaselavdamise projekte hindasid kohalike

omavalitsuste eksperdid kohalike omavalitsuste arengu seisukohast väga

vajalikeks projektideks. Isegi kui kõik projektid ei ole kaasa toonud

märgatavat ettevõtluse kasvu projekti lähipiirkonnas, siis mõju

piirkondade taas-elavdamisele on ekspertide arvates olnud suur. Varem

alakasutatud alad on muutunud atraktiivseteks piirkondadeks nii

kohalikele kui külalistele. Kaasaegsete ja innovatiivsete hoonete

ehitamine piirkondadesse, kuhu pole aastaid midagi uut ehitatud, annab

mahajäänud piirkonnas suurt lisandväärtust (inimeste rahulolu

elukeskkonnaga kasvab, mis võib mh vähendada väljarännet,

elukeskkonna paranemine võib soodustada ettevõtluse arengut).

Kinnisvaraekspertide hinnangul võib alakasutatud alade elavdamise

projektidel olla mõju ka kinnisvara hindadele (suurusjärgus kuni 10%),

kuid seda pigem nende objektide vahetus läheduses.

10 Jätkusuutlik

transport

10.1 Üleriigiliste ja rahvusvaheliste

ühenduste

arendamine

10.2 Raudteeliikluse

arendamine ja

erinevate liikumisviiside

ühendamine

Järelhindamine kinnitab, et struktuurivahendite rakendamine PS10

meetmete tegevustes on olnud olulise positiivse mõjuga ja tulemuslik,

aidates kaasa transpordiinfrastruktuuri parandamisele ja

jätkusuutlikkusele, toetanud üldist majandusarengut ning

parandades inimeste elukvaliteeti ja keskkonda.

Transpordiprojektidel on olnud positiivne mõju elukvaliteedile ja -

keskkonnale. Paremad ühendused on suurendanud teenuste

kättesaadavust ning sõiduajad on lühenenud. Suurenenud on

võimalused liikuda jalgsi, jalgrattaga ja kasutada ühistransporti,

kuid siiski on vaja täiendavaid tegevusi autostumise pidurdamiseks

ning jalgsi- ja jalgrattaga ning ühistranspordiga tööl käijate

osakaalu tõstmiseks. Investeeringud on oluliselt aidanud kaasa

majanduse arengule, panustades infrastruktuuri kaudu äritegevuse

ja kaubaveo efektiivsusesse. Tähelepanu peaks pöörama

terviklikuma liikumiskeskkonna loomisele ning inimeste teadlikkuse

tõstmisele säästvate liikumisvõimaluste osas.

Meetmes 10.1 oli tulemusnäitaja „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste

ühenduste halvas seisundis teede osakaal TEN-T võrgustiku teedest“

baasväärtus 2012. aastal 12% ja eesmärgiks oli saavutada 2023. aastaks

11%. Eesmärk ületati 2023. aastaks 11000%-liselt, perioodi lõpuks

41 ET

moodustasid halvas seisus TEN-T võrgustikku kuuluvad teed vaid 0,1%

kogu riigiteede võrgust.

Õhu, vee- ja bussitranspordi rahvusvaheliste reisijate arvu osas oli

baasväärtuseks 2012. aastal 12,8 miljonit reisijat aastas, mille eesmärgiks

oli saavutada 2023. aastaks 14,8 miljonit reisijat, kuid 2023. aastaks

saavutati 12,21 miljonit reisijat – eesmärk jäi täitmata ja saavutustase

moodustab vaid 83% 2023.a sihtväärtusest. Aastatel 2017–2019 oli

2023.a sihtväärtus saavutatud ja koguni ületatud, kuid COVID-19 kriis

muutis rahvusvaheliste reisijate harjumusi ja reisikäitumist ning sellest ei

ole siiani taastutud.

Meetmes „Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside

ühendamine“ (10.2) oli tulemusnäitaja „Ühistranspordi kasutajate,

jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaalu“ baasväärtus 2013. aastal 43%,

mille sihiks oli 50% ning mis täideti 2023. aastal 34,9% ulatuses –

eesmärk jäi täitmata. Seoses COVID-19 kriisiga vähenes oluliselt

ühistranspordi kasutajate arv. Kuigi reisijate arv on viimastel aastatel

suurenenud ja taastunud peaaegu COVIDi eelsele ajale, on jätkuvalt

probleemiks linnapiirkondade autostumine ja riik ei suuda kulutõhusalt

ühistransporditeenust hajaasutuses pakkuda.

Pärast COVIDist toibumist on autokasutus kasvanud kodukontoris

töötamise vähenemise arvelt (uued harjumused) kuna inimesed on

naasnud kontorisse. Siinkohal on uuel perioodil rakendamisel päris

korralikud meetmed taristu parandamiseks (jalgrattateede,

mitmeliigiliste ühenduste rajamine, uued trammiteed, lisanduvad rongid

(ühendustiheduse kasv), läbilaskevõime suurendamine jt), et soodustada

jalgsi-, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikujate arvu kasvu. Samas tuleb

rakendada ka muid meetmeid, et inimesi meelemuutusele suunata – nt

2025. aastal rakenduv automaks jmt. Kavandamisel on ka

liikuvusreform, mida rakendab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

Rongireisijate arvu baasväärtuseks oli 2013. aastal 4,2 miljonit

rongireisijat, mille eesmärgiks saavutada 2023. aastaks 8,4 miljonit

rongireisijat, kuid mis saavutati 93% ulatuses (7,8 mln rongireisijat) –

eesmärk jäi täitmata, kuid tulemus on siiski suurepärane. Eelduslikult

takerdus siingi rongireisijate eesmärgi saavutamine COVID-19

piirangutesse, kuna peale pandeemiat tõusis rongireisijate arv pea

COVID eelsele tasemele. Samas madala ühendustiheduse tõttu jõutakse

eesmärgini ja ületatakse seda siis, kui Tallinna–Tartu liinile saabuvad

uued elektrirongid, s.o kõige varem 2025–2026. aastal.

Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamise tegevustes on

rekonstrueeritud või uuendatud 214 km maanteelõike (100%) ning

valminud rohkem uusi maanteelõike kui oli kavandatud (104%).

Ühendusvõimalusi on parandatud kokku 31 ühistranspordipeatuses.

Transpordiprojektidel on olnud positiivne mõju elukvaliteedile ja -

keskkonnale. Paremad ühendused on suurendanud teenuste

kättesaadavust ning sõiduajad on lühenenud. Suurenenud on võimalused

liikuda jalgsi, jalgrattaga ja kasutada ühistransporti, kuid siiski on vaja

täiendavaid tegevusi autostumise pidurdamiseks ning jalgsi- ja

jalgrattaga ning ühistranspordiga tööl käijate osakaalu tõstmiseks.

42 ET

Investeeringud on oluliselt aidanud kaasa majanduse arengule,

panustades infrastruktuuri kaudu äritegevuse ja kaubaveo

efektiivsusesse. Tähelepanu peaks pöörama terviklikuma

liikumiskeskkonna loomisele ning inimeste teadlikkuse tõstmisele

säästvate liikumisvõimaluste osas.

Enamik projekte on sujunud plaanipäraselt ning rahastamine on

peamiselt olnud piisav. Meetmete rakendamisel on arvestatud

regionaalset erinevust, eelistades suurema mõjuga projekte piirkondades,

kus majanduslik olukord on kehvem. Avatud taotlusvoorudes on tehtud

põhjalik eeltöö ja kaasatud huvigruppe. Ilma toetuseta ei oleks võimalik

nii suuri infrastruktuuri projekte ellu viia sellises mahus ja ajaraamis.

Toetus on oluliselt kiirendanud projektide elluviimist.

Meetmete rakendamine oli üldiselt tõhus ning protsessi kiire

käivitamine võimaldas rohkem projekte ellu viia. Rakendamise

sujuvust toetas meetme lihtne ja selge sõnastus.

11 IKT teenuste taristu

11.1 Uue

põlvkonna lairibavõrkude

arendamine

11.2 Nutika teenuste taristu arendamine

PS11 rakendamisel saavutati eesmärgistatud tulemused suurel

määral ning tegevustel oli positiivne mõju Eesti elanike kiirele

interneti ligipääsu tõusule ning e-teenuste kasutamisele. Tegevuste

mõju ulatus väga suure sihtrühmani ehk kogu Eesti elanikkonnani.

Meetmes 11.1 Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamises saavutati

algselt planeeritud tase täiel määral. Meede käivitati varakult 2015. I

poolaastal, mis oli võimalik tänu sellele, et eelmisel perioodil oli ellu

viidud täpselt sama tegevust. Kuna enamik projekte valmis enne 2020.

aastat, siis COVID ja Ukraina sõda tulemuste saavutamist ei mõjutanud.

Meetme tulemusel on kogu Eesti kaetud lairiba baasvõrguga, millele

tuginedes on alates 2018. aastast saanud ellu viia juurdepääsuvõrkude

arendamist, mis ühendavad lõppkasutajad väga suure läbilaskevõimega

juurdepääsuvõrkudega ning panustavad EL digitaalse kümnendi 2030

eesmärkidesse tagada kõikjal 1 Gbit/s püsiühenduste olemasolu.

Meetmes 11.2 Nutika teenuste taristu arendamises oli rakendusüksuse

igakülgne tugi nii toetuse taotluse koostamise faasis kui hiljem hangete

korraldamisel ja aruandluse koostamisel olulise tähtsusega sujuva

protsessi ja tõhususe tagamise jaoks. IT-valdkonnas on taotlejate ja

elluviijate rahulolu kõrgem, kui neil on rakendusüksuses konkreetne

kontaktisik, kes mõistab nende IT-valdkonda, mitte igal suhtlemisel

erinev kontakt. Protsessile lisab väärtust kui taotluste hindamisse kaasata

rakendusasutusest IT-valdkonna teadmistega ekspert.

Baastaristu soetamiseks rakendatud meetme tegevuse 11.2.1 tõhusust

mõjutas negatiivselt, et tihti puuduvad asutustel ressursid

struktuurivahendite abil soetatud baastaristu edasiseks ülalpidamiseks ja

hoolduseks. Kuna taristu on soetatud nö projektipõhiselt ja asutuse

eelarvevälistest vahenditest, siis esineb praktikat, kus selle edasiseks

ülalpidamiseks (nt litsentsitasudeks, hoolduseks vms) asutuse enda

eelarvelisi vahendeid ei planeeritud.

Meetme tegevuste 11.2.1 ja 11.2.2 tulemuslikkust toetas nende

rakendamine vastavalt läbi valdkondlike investeeringute kava ja

tegevuskava, mis aitab hoida fookust valdkonna vajadustel, leida

sünergiat teiste tegevusega ning kaasata asjakohaseid turuosalisi.

43 ET

PS11 mõlema meetme ehk lairibavõrgu ja nutika teenuse taristu

projektide tähtsust ning mõju näitas eriti selgelt COVID 19 tingitud

olukord, mil elanike liikumine ja tegevus oli piiratud.

12 Haldusvõimekus

12.1 Riigi

võimekuse tõstmine inimressursside

arendamise ja

institutsionaalse suutlikkuse

parendamise kaudu

(ESF, RM, REM)

12.2

Poliitikakujundami

se kvaliteedi arendamine (ESF,

RK)

12.3 Avalike teenuste pakkumise

arendamine (ERF,

SOM, MKM)

Järelhindamine: Haldusvõimekuse suuna rakendamine on olnud

tõhus ning tehtud kulutused on olnud proportsionaalsed saadud

kasuga. Tõhususe kontekstis on intervjueeritutele valmistanud muret

toetuste taotlemise keerukus ning ülemäärane bürokraatia, kuid

samas ei peetud neid raskusi ületamatuteks.

Välja toodi investeeringute lühiajalisust – nii mahukates olulistes IT-

arendustes kui ka tippjuhtide arendamises oleks tarvis, et projektid

kestaksid kauem. Probleemiks võib osutuda tegevuste jätkumine

olukorras, mil uueks perioodiks enam rahastust ei saada.

Kavandatud ja läbiviidud tegevused olid asjakohased ning

valitsussektori keskastme- ja tippjuhtide koolitus- ja

arendustegevuste tagajärjel paranes juhtimiskvaliteedi ja inimeste

juhtimise võimekuse tase. Poliitikakujundamise kvaliteet ja

juhtimisvõimekus valitsussektoris oli toetuste abil paranenud.

Olulisimaks struktuurseks muutuseks oli kohalike omavalitsuste

reform, mille tagajärjel on Eestis 79 omavalitsust varasema 213

asemel. Haldusvõimekuse suuna meetmete rakendamise osapoolte

hinnangul on kõige tulemuslikum olnud inimressursi koolitamine ja

tippjuhtide arendamine.

Riigi võimekuse tõstmine meetmes (12.1) võib tegevuse „Inimressursi

koolitus ja arendamine“ (12.1.1) rakendamist tervikuna hinnata heaks.

Rahulolu protsent kogu perioodi vältel oli keskmiselt üle 94% ning

osalejad on koolitus- ja arendustegevusi hinnanud vajalikeks ning

eesmärgipärasteks. Esile tõstmist väärivad välja töötatud ja edukalt ellu

viidud juhtimisprogrammid keskastmejuhtidele (KESTA, KAJA,

Maxwell) ning väga populaarsed juhtimiskonverentsid. Meetmest toetati

mh 2017.a toimunud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud

teenistujate kompetentside arendamist. Eesistumise toetamiseks korraldati

mitmeid kõrgetasemelisi koolitus- ja arendustegevusi, nt töörühmade

juhtimine, EL otsustusprotsess, kommunikatsiooni ja kõneisikute

koolitused jmt. Juhtimiskoolitustest väärivad välja toomist ka

enesejuhtimise ja muudatuste juhtimise koolitused, mille rahulolu ja

osalemissoov olid ühed kõrgemad. Edukalt lõppes ka teenuse disaini

programm, mis keskendus mitmetele olulistele avalikele teenustele (nt

perearsti nimistu kaugelt teenindamine, naabrirahu teenus jt).

Ellu viidud kesksed koolitustegevused võib jagada 2 plokki –

poliitikakujundamise oskuste arendamise alased koolitustegevused ja

juhtidele suunatud koolitused (viimase alla kuuluvad ka coachingu ja

mentorlusprogrammid). Coachingu ja kovisiooni koolituste jätkuna

kutsuti ellu avaliku teenistuse ülene coachide võrgustik, mis jätkab

tegevust ka peale programmperioodi lõppu.

Kesksete koolitusprioriteetide seisukohalt kriitiliselt olulistes teemades

viidi kogu perioodi vältel läbivalt ellu avaliku teenistuse ja avaliku sektori

eetika koolitusi (sh juhtidele), mis olid sihtrühma seas väga populaarsed.

44 ET

Olulise keskse koolitusteemana viidi ellu poliitikakujundamise oskuste

arendamise programm, mis hõlmas mõjude hindamist, kaasamist,

protsessijuhtimist ning analüüsivõimekuse valikmooduleid. Kõik

nimetatud teemad on suunatud avalike teenistujate poliitikakujundamise

üldpädevuste arendamisele ning aitavad tõsta sihtrühma kompetentsi ja

professionaalsust tervikuna.

Eraldi sihtrühmana käsitleti riigi osalusega äriühinguid ja sihtasutusi,

kellele loodi koolitusprogramm ning töötati välja käsiraamat riigi

osaluspoliitika kvaliteetseks teostamiseks. Koolitused ja käsiraamat

hõlmavad mh teemasid nagu finantsjuhtimine, riigi äriühingute ja

sihtasutuste strateegiline juhtimine ja riski-ja kriisijuhtimine ning

kontrollsüsteem ja auditeerimine. Suure osalejate arvuga ja osalejate

arvates kasulikud olid ka riigihangete ja riigiabi alased koolitused.

Koolitati ka kohalikke omavalitsusi, kellele pakuti mitmeid kaasamise ja

juhtimise alaseid koolitus- ja arendustegevusi (sh avatud valitsemise

töötoad, siseauditi ja juhtimisalaste oskuste koolitused).

Valmisid andmekaitse ja riigihangete teemalised videosalvestised, mida

saavad kasutada kõik avalikud teenistujad. Loodi ka sisseelamiskoolitus

e-koolitusena avalikele teenistujatele, mis katab riigi toimimise kõiki

olulisemaid teemasid ning aitab alustaval teenistujal igapäevatöös

hakkama saada.

Valmisid mitmed olulised uuringud ja analüüsid (sh „Rollid ja hoiakud

avalikus teenistuses“, keskastmejuhtide keskse kompetentsimudeli

uuendamine). Meetme toel arendati ka riigitöötaja iseteenindusportaali

koolitusmoodulit kasutajasõbralikumaks.

Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise meetme

(12.1.3) toel analüüsiti rakendusperioodil väga eriilmelisi valdkondi

eesmärgiga leida võimalusi ümberkorraldusteks, mis suurendavad nii

riigihalduse tõhusust (s.t kulude jt ressursside kokkuhoid) kui ka mõjusust

(s.t koosmõju suurendamine). Seejuures analüüsiti nii haldusalade üleseid

arendusi kui ka arendustegevusi valitsemisalade sees. Suur toetatud

projektide arv näitab, et nõudlus meetme järele oli väga suur. Sellest

olulisemgi on, et analüüside tulemusel viidi avalikus sektoris läbi suure

mõjuga restruktureerimisi juba rakendusperioodi käigus ning mitmed

suured reformid jõuavad eeldatavasti lõpule lähiaastail. Sealhulgas loodi

või on loomisel mitu ühendametit ja koondati varem erinevate

valitsemisalade vahel killustunud tegevusi muudesse avaliku sektori

asutustesse (viimati näiteks riigilaevastiku loomine ning kahe asutuse

ühendamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuseks; 2025. aastal

alustab kaua kavandatud Maa- ja Ruumiamet). Samuti ühtlustati ja

konsolideeriti valitsemisasutuste tugiteenuseid, millega jätkatakse ka

järgnevatel aastatel (2013. aastal asutatud RTK arvestusteenusega on

liitunud juba üle 80% keskvalitsuse asutustest, samuti rakendab RTK üle

65% struktuuritoetuste mahust; arendamisel on dokumendihalduse

teenus).

45 ET

Meetme toel algatatud muutuste pikaajalist mõju saab hinnata mõne aasta

möödudes, kuid esialgsed tulemused tõestavad, et valitud suund on olnud

õige ning keskne arendus- ja analüüsitugi põhjendatud.

Tegevuses 12.1.4 „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“ toimus

perioodi jooksul 7 avatud taotlusvooru, mis olid suunatud KOVde

ühinemise ettevalmistamiseks, KOVde koostöö- ja teenuste osutamise

võimakuse tõstmiseks, maakonna arengustrateegiate uuendamiseks ja

üldplaneeringute koostamiseks.

„Kohalike omavalitsuste teenuste tasemete hindamise süsteemi

arendamine“ viidi ellu vastavalt kavandatule. Projekti peamine väljund on

veebileht minuomavalitsus.ee, mille kaudu saavad kõik soovijad ülevaate

omavalitsuste erinevate teenuste tasemetest ning seda määravatest

põhjustest.

Keskselt toimusid arenguprogrammid erinevatele kohaliku ja regionaalse

tasandi sihtrühmadele (KOV juhid, KOV arendustöötajad, KOV volikogu

liikmed, maakondlike arendusorganisatsioonide arendusspetsialistid,

KOV ruumilise planeerimise spetsialistid) ning perioodi alguses tegutses

programmi raames ühinemisekspertide meeskond, kes aitas KOVdel

valmistada ette ja viia läbi haldusterritoriaalset reformi.

Meetme 12.2 Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamise raames ellu

viidud tegevused on aidanud toetada eesmärki, et poliitikakujundamine on

terviklikum, kaasavam ja teadmistepõhisem. Kokku viidi perioodil läbi 56

erinevat mõjuanalüüsi ning on paranenud poliitikakujundajate

mõjuanalüüside võimekus. Ellu viidud 14 erinevat kaasamisprojekti on

aidanud poliitika kujundamises arvestada erinevate partnerite

seisukohtadega ning kaasata senisest enam sihtrühmi, kes on jäänud

tavapärastest kaasamisprotsessidest kõrvale. Kokku tegutses 22 rakke- või

eksperdirühma, mis moodustati mitut ministeeriumit puudutavates

valdkondades, kus probleemide lahendamiseks oli vaja valdkondadeülest

tõhusat koostööd ja lahendusi, mis ei olnud selgelt ühe ministeeriumi

vastutusalas, nii näiteks tegutses e-tervise rakkerühm, elanikkonnakaitse

rakkerühm haldusreformi eksperdirühm jne. Viidi ellu riigikaitseõiguse,

mereõiguse ja maksejõuetusõiguse, ühinguõiguse ja

kriminaalmenetlusõiguse revisjonid. Õigusloome koolitused ja

arendustegevused on aidanud tõsta õigusloome kvaliteeti läbi teadmiste ja

oskuste arendamise.

Meetme 12.3 Avalike teenuste pakkumise arendamine raames on

avalike teenuste ümberkorraldamisel (sh automatiseerimisel ja

integreerimisel) IKT abil olnud eesmärgiks, et pikemas perspektiivis

kaasneks majanduslik tõhusus ja suureneks asutuste vaheline ja

valitsustasandite vaheline koostöö teenuste osutamisel. Haldusvõimekuse

suuna rakendamine oli kokkuvõttes tõhus ning tehtud kulutused on olnud

proportsionaalsed saadud kasuga. Eelarveliste vahendite eest teostati

suunas kokku 614 projekti, neist suurem osa suunas 12.3, kus Euroopa

Liidu vahendite kasutamise eesmärk oli avalike teenuste pakkumine

kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt.

46 ET

Tegevuses 12.3.1 Riigile oluliste IT-arenduste loomine oleks

lõpphindamise järeldusel edasiminek olnud haldusvõimekuse suuna

investeeringuteta kahtlemata märkimisväärselt pärsitud. Samas on selline

arenduste rahastamise projektipõhisus riskantne, kuna nõnda ei

pruugi olla tagatud tegevuste ja arenduste järjepidevus. Seetõttu

tuleks kaardistada digiarendused, mille järjepidevat pakkumist ja

arendamist peab riik oluliseks ning töötada välja meetmed järjepidevuse

tagamiseks, vajadusel kindlustades vastavad eraldised riigieelarvest.

12.3.2 Avalike teenuste koosvõime tegevus oli uuenduslik ja pakkus

perioodil üksjagu väljakutseid, kuid kokkuvõttes oli edukas nii projektide

arvu, sisu, kui ka koostöö arendamise ja suurendamise võtmes.

Personaalmeditsiini arendamise meetme tegevuses (12.3.3) 2019.

aastal alguse saanud Tervise Arengu Instituudi poolt juhitud projekt

„Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ väljakutseks oli rakendamisega

alustamine, kuid siiski viidi projekt edukalt ellu ja rakenduskavas seatud

eesmärgid saavutati. Valminud on IT-taristu, mille peale saab käivitada

personaalmeditsiini uusi riiklikke teenuseid. Projekti jooksul viidi läbi

tervishoiutöötajate koolitused ja teavituskampaania nii

tervishoiutöötajatele, kui avalikkusele laiemalt. Projekti eesmärk oli mh

koolitada kokku 900 tervishoiutöötajat, mida ei täidetud. COVID-19 tõttu

lükkusid kontaktkoolitused edasi ning tervishoiutöötajad olid kriisi

tagajärjel üle töötanud ja läbipõlenud ning ei soovinud enam

täiendkoolitustel osaleda.

13-

14

Tehniline abi

ERF ja ÜF

Järelhindamine: Tehnilise abi suuna rakendamine on olnud

tulemuslik ja mõjus. Tehnilise abi investeeringud toetavad teiste

prioriteetsete suundade tegevuste elluviimist, seega on tegemist

kvalitatiivselt olulise meetmega.

Tehniline abi on ette nähtud rakenduskava tõhusa elluviimise tagamiseks.

Lõppenud perioodi enamustel aastatel oli personalivoolavus tugevalt

sihtväärtusest madalam, mis tagab administratsioonis töötavate inimeste

professionaalsuse ning kõrged teadmised rakenduskavast ja selle

eesmärkidest. See omakorda on võimaldanud perioodi vaates tervikuna

tuua täistööajaga töötajate arvu madalamale, mis on taganud rakenduskava

elluviimise efektiivsuse kasvu. See kajastub täistööajaga töötajate arvu

mõningases languses ja jõudmise optimaalsele tasemele (ligikaudu 300

täistöökohta). Tehnilise abi vahendid on perioodi lõpuks ära kasutatud

sajaprotsendiliselt. Viimasel 2023. aastal kasutati küll mõningal määral ka

perioodi 2021-2027 tehnilise abi vahendeid, kuid võib öelda, et vahendid

on siiski planeeritud piisava täpsusega.

Tehnilise abi eesmärk on ka tõsta avalikkuse teadlikkusele

struktuurivahenditest ning see osa tehnilisest abist on kandnud vilja.

Teadlikkus struktuurivahenditest ja taotlemise võimalustest on kõrge.

Uuel perioodil tuleb jätkata avalikkuse teavitamist toetusmeetmetest ja

näidata avalikkusele selgelt ja lihtsalt kättesaadavana, milleks

struktuurivahendeid kasutatakse.

47 ET

Perioodil 2014-2020 kehtisid tehnilisest abist toetuse maksmisele teistele

meetmetele sarnased kulude esitamise ja menetlemise reeglid. Tehnilise

abi toetuse saajad on administratsiooni asutused, kelle ülesanne on seista

rakenduskavara tõhusa elluviimise eest. Risk vahendite

väärkasutamiseks on madal. Järgnevate rakendusperioodide

planeerimisel on otstarbekas võtta tehnilise abi maksmisel kasutusele

tulemuspõhisuse põhimõtted. Sellega on võimalik vähendada

bürokraatiat ja tõsta efektiivsust. Perioodi 2021-2027 puhul on seda juba

ka tehtud ja lihtsustatud tunduvalt toetuse välja maksmise protsessi.

15 COVID-19 kriisist

väljumine

ERF REACT-EU

15.1 COVID kriisiks

valmisolek

Seire ja teadus

COVID

vaktsineerimine

COVID kriisiks valmisolek ja

investeeringud

haiglavõrgu jätkusuutlikkusse

Üldhooldusteenuse

kohandamine nakkushaiguste

leviku tõkestamiseks

(HTM, SOM)

15.2

Tervishoiuteenuste

kättesaadavuse parandamine ja

tervishoiu kriisideks

valmisoleku tagamine (SOM,

MKM)

15.3 Majanduse elavdamine (MKM,

KLIM)

Järelhindamise aruandes tõdetakse, et REACT-EU vahendite

rakendamine PS15-16 puhul on olnud osaliselt tulemuslik ning

positiivse mõjuga. Tegevuste rakendamine on avaldanud mõju

eelkõige Eesti tervishoiule ja sotsiaalvaldkonnale, ent samal ajal on

PS15-16 olnud suunaks, mis toetas enim ka teiste COVID-19 kriisist

puudutatud prioriteetsete suundade eesmärkide ellu viimist.

Saadud rahalised vahendid võimaldasid kriisi olukorras ette võtta

tegevusi, mille puhul koormus riigieelarvele oleks olnud

märkimisväärselt suur – nt elanikkonna vaktsineerimine, haiglate

ümber ehitamine, korterelamute renoveerimine jms. Enamik

projekte on sujunud plaanipäraselt ning rahastamine on olnud

intervjueeritavate hinnangul piisav

Meetme 15.1 COVID kriisiks valmisolek meetme tegevuse 15.1.1

„COVID-19 kriisiks valmisolek“ ja meetme tegevus 15.1.2 „COVID

vaktsineerimine“ eesmärk oli toetada investeeringuid, mis tehakse

COVID-19 haiguse vastase vaktsiini ja vaktsineerimise korraldamiseks

vajalike tarvikute soetamiseks ning vaktsineerimise läbiviimiseks (sh

komplekteerimine, lao- ja transporditeenus, teavitustegevused ja

koolitused, vaktsineerimise tasustamine ja ajutiste

vaktsineerimiskeskuste rajamine, kommunikatsioon, IKT arendused),

COVID-19 testimiseks (proovide võtmise ja analüüsimisega seotud

kulud, seadmed) ning riigi tervishoiuvaru ravimite (sh

meditsiinitarvikute) koguste kuni ühe kuu varu (osade ravimite puhul on

arvestatud kahe kuu vajadusega võimalike tarneraskuste tõttu)

tagamiseks. Meetme tegevuse 15.1.1 tulemusnäitaja Vaktsineeritute

osakaal 16 ja vanemate elanike hulgas sai saavutatud 103% (sihttase oli

74%).

Meetmete „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud

haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ (15.1.3) ja „Tervishoiuteenuste

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ (15.2.1) väljakutseks oli

kriitiline ajaraam, haiglate töö COVID kriisis ümberkorraldamine

selliselt, et ehitustegevus ei takistaks patsientide ravi ja

tervishoiutöötajate tööd ning finantskorrektsioonid.

Meetmes tegevuses 15.1.3 toetati olemasoleva palati ümberehitamist

isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati loomist, sealhulgas

hapnikravi võimekuse suurendamist statsionaarses või erakorralise

meditsiini osakonnas vastavalt haigla vajadustele ning valmisoleku ja

elutähtsate teenuste osutamise jätkamise võimekuse suurendamist

48 ET

pikaajalise elektrikatkestuse korral. Eesmärk oli toetada 20 haiglavõrgu

kava haiglat ning luua COVID-19 patsientide jaoks vähemalt 150

voodikohta. Taotlema tulid 18 haiglat ja toetust sai 17 (Tallinna

Lastehaigla loobus projektist), loodi 137 voodikohta (91%).

Meetme tegevuse 15.2.1 eesmärk oli parandada tervishoiuteenuste

kättesaadavust ja tagada valmisolek tervishoiukriisideks. Selleks, et

suurendada tervishoiusüsteemi suutlikkust kriisidele reageerida ning

tagada tervishoiusektori toimepidevus Eestis nii nakkuspuhangute ajal

kui ka kriisiolukorrast tingitud haiguste ravimisel, toetati investeeringuid

haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri kaasajastamiseks.

Haiglate voodikohtade efektiivne kasutamine ja vastavalt vajadusele

ümberprofileerimine nakkusohtlike patsientide käsitlemiseks, arvestades

sealjuures haiglasiseseid liikumisteid, et ennetada ja ära hoida

haiglasisest nakatumist, on epideemia tingimustes tervishoiusüsteemi

toimepidevuse tagamisel määrava tähtsusega. Investeeringute raames

pöörati tähelepanu ka energiatõhususe suurendamisele. Eesmärk oli luua

vähemalt 238 voodikohta ning toetada vähemalt kaheksat üksust. Loodi

265 kaasaegset voodikohta (saavutusmäär 111%) ning 7 üksust, mida

toetatakse võitluses COVID-19 pandeemiaga (saavutusmäär 88%).

COVID-19 ja Ukrainas toimuv sõjategevus mõjutas eelkõige tarnete

tähtaegu ja materjalide hindasid, mis omakorda tõstis ehituse

kogumaksumust. Meetme tegevusse 15.2.1 ja 15.1.3 suunati

lisavahendeid, mis aitas ehitushindade tõusust tekkinud projektide

kallinemist osaliselt katta. Lisavahendeid leiti MKMi, KliMi ja SoMi

REACTi meetme tegevuste jääkidest. Väljakutseks olid ka

finantskorrektsioonid. Tulemusnäitajaks oli siin sekkumises „Osakaal

haiglavõrgu arengukava haiglatest, mille võimekus viirusega toime tulla

on paranenud“ ja tulemuseks 106% (sihtväärtuseks oli 80%).

Meetme tegevuse 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine

nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ eesmärk oli kohandada

ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise

teenusekohti, et suurendada üldhooldusteenuse toimepidevust. Kahe

taotlusvooru tulemusena tehti kohandusi kokku 185 teenuseüksuses

(140% sihttasemest), mis asuvad kokku 56 erinevas kohalikus

omavalitsuses üle-Eesti. Teostati tehnovõrkude ja -seadmete uuendamist,

sh soojustagastusega ventilatsiooniseadmete paigaldamist, elektrienergia

tagavaratoidete kasutusele võtuks rajati vajalik valmisolek. Teostati

ruumide ümberehitamist ja sisustamist nakkusohu vähendamiseks,

parandati hoonete energiatõhusust, sh kütte-, jahutus-, sooja tarbevee ja

kanalisatsioonisüsteemi korrastamist. Meetme tegevuse rakendamisel

kasutati kindlasummalisi makseid, tänu millele õnnestus hoolimata

lühikesest rakendamise ajast teostada enam kohandusi kui planeeritud.

Üksikud üldhooldekodud loobusid projektide ellu viimisest ning kaks

projekti tunnistati kehtetuks, sest kindlasummalise makse alusel kulude

hüvitamise puhul kokku lepitud tulemusi ei saavutatud 100%.

Majanduse elavdamise meetmetest (15.3) mõjutas korterelamute

rekonstrueerimist tulemuslikkust nii COVID-19 pandeemia, kõrge

inflatsioon kui Venemaa sõda Ukraina vastu, sest kriisid avaldasid otsest

49 ET

mõju ehitussektorile läbi hinnatõusu ja ehitussektori sisendite

kättesaadavuse halvenemise läbi.

Ettevõtjatele suunatud meetme tegevused aitasid ära hoida suuremaid

ettevõtete pankrotte (nt turismisektoris) ja toetasid rohe-eesmärkide

saavutamist. Toetati ettevõtete arendamist (nt toetused tootearenduseks,

tootmisprotsesside optimeerimiseks ja efektiivsuse kasvatamiseks,

rakendusuuringute läbiviimiseks jms), ettevõtjad said võimaluse osaleda

ka ettevõtjate arenguprogrammis ja rakendusuuringute programmis.

16 Tööturg ja sotsiaalne

kaasatus

ESF REACT-EU

16.1 Tööturuteenuste

pakkumine

COVID-19

koolitused,

nõustamine ja

ohvriabi

Tööturuteenuste, koolituste ja nõustamise meetmes (16.1)

võimaldasid meetme tegevuse „Tööturuteenuste pakkumine“

rahalised vahendid kriisi olukorras ette võtta tegevusi, mille puhul

koormus riigieelarvele oleks olnud märkimisväärselt suur. Toetati

erinevaid tööturumeetmeid COVID-19 pandeemia tagajärgedega toime

tulemiseks ning uue meetmena lisandus Ukraina sõjapõgenike ja nende

tööandjate vajadusi silmas pidades „Rahvusvahelise kaitse saaja

töötamise toetamise meede“, mis võeti tööandjate poolt väga hästi vastu

ja hinnati hädavajalikuks. Samuti olid väga populaarsed meetme

rakendamise toel alustatud seminarisarjad, mis võimaldasid kaasata

suuremat osalejate arvu kui individuaalsed teenused. Seminarisarjade

rakendamise edukas kogemus innustab seda formaati kasutama ka peale

REACT-EU vahendite lõppemist. Jobpicsi tööriista valmimine toob

inimeste nõustamisel kasu mitmeteks aastateks ning oskused ja

kvalifikatsioonide andmine aitab inimestel tööalaselt areneda ja leida

sobivamat tööd, sh rahvusvahelise kaitse saanutel.

Oluliseks näitajate saavutustaseme mõjutajaks oli Venemaa

agressioonisõja tõttu Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike arv.

REACT-EU vahenditest avati uus meede eesti keele õppe

võimaldamiseks ning rahvusvahelise kaitse saajate tööturule aitamiseks,

tööl püsimise toetamiseks ning Eesti ühiskonda integreerumiseks. Meede

hõlmas tööalase mentorluse tasu, kvalifikatsiooni saamise toetamist,

tööalase koolituse toetamist ning tõlketeenuse kulude hüvitamist. Ka

tulemusnäitajat mõjutas rahvusvahelise kaitse saajate sekkumine

oluliselt. Kui tulemusnäitajast (saavutustase 72,4%) rahvusvahelise

kaitse saaja töötamise toetamise meede välja jätta, oleks tulemusnäitaja

42,9%. Mis samas on väga lähedane kavandatud saavutustasemele 45%.

Meetme tegevuse 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja

ohvriabi“ eesmärk oli COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumine

ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemine, sh toetada vähemalt 384

osalejat võitluses COVID-19 pandeemiaga. COVID-19 suurendas

vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase

vägivalla ohtu. Laste vaimse tervise probleemide tuvastamiseks ja laste

abistamiseks toetati lastega töötavate spetsialistide koolitamist, samuti

VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste

abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste

korral pakuti lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdati

ohvriabisüsteemi. REACT-EU vahendeid suunati nii kohapealse

infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui ka keskse

infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse

ning sotsiaalteenuste osutajale. Ühtlasi toetati ka tervishoiusüsteemi

50 ET

tagasi tööle soovivate arstide täiendõpet ja õdede põhiõppes tööpraktika

korraldamise rahastamist praktikabaasides.

REACT-EU ESFi toetust jäi kokku kasutamata 209 811 eurot. Eelarvet

vabanes Sotsiaalministeeriumi „Õed tagasi tervishoidu“ tegevusest, sest

tervishoiu kõrgkoolide prognoosid ja lõplik eelarve oli erinev.

Terviseameti infektsioonikontrolli projekti hanked odavnesid. Tervise

Arengu Instituudi VEPA projektist vabanesid vahendid peamiselt VEPA

metoodika e-kursuse arendamisega seotud kuludelt (sh litsentsitasud)

ning e-kursusega seotud tegevused ja lansseerimine lükati edasi 2024.

aastasse.

Järelhindamisest: COVID-19 põhjustas ulatusliku kriisi, mis

mõjutas tervishoiusektorit, majandust ja ühiskonda laiemalt. Nii

aitas PS15–16 meetmete rakendamine leevendada kriisi mõjusid,

säilitada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja valmistuda

tulevikukriisideks. Tänu neile meetmetele hoiti ära võimalik suurem

surmade laine ja säilitati usaldus tervishoiusüsteemi vastu. Samuti

aitasid need meetmed ära hoida suuremaid ettevõtete pankrotte (nt

turismisektoris) ja toetasid rohe-eesmärkide saavutamist. REACT-

EU vahendite toel rakendatud tööturumeetmed olid hädavajalikud,

et toetada Ukrainast pärit sõjapõgenike tööturule integreerumist.

Lisaks võimaldasid meetmed piloteerida psühhosotsiaalse kriisiabi

teenuseid ja parandasid esmareageerijate võimekust pakkuda

psühholoogilist esmaabi. Intervjueeritava hinnangul oli REACT-EU

rahalistest vahenditest suur abi oluliselt muutunud ja 2022. aastal

vastuvõetud ohvriabi seaduse rakendamisel ja ettevalmistamisel.

17 Tehniline abi

REACT-EU

Vt kommentaari 13-14 suuna kohta

11.2. Meeste ja naiste võrdsuse edendamiseks ning diskrimineerimise

vältimiseks, eelkõige puudega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamiseks

võetud erimeetmed ning rakenduskavasse ja tegevusse soolise vaatenurga

kaasamise tagamiseks rakendatud korraldused (määruse (EL) nr 1303/2013

artikli 50 lõige 4 ja artikli 111 lõike 4 teise lõigu punkt e)

Kogumaht 3500 tähemärki

2014-2020 rakenduskavas ei kavandatud erimeetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks

ja diskrimineerimise vältimiseks, sh puudega inimeste juurdepääsuvõimaluste tagamiseks.

Soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi edendati läbiva põhimõttena rakenduskava

ettevalmistamise ja rakendamise kõikides etappides.

2015. a loodi ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, et tõsta SF administreerivate

ametnike ja toetuse taotlejate/saajate teadlikkust ja oskusi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise põhimõtetega arvestamisel meetmetes ja projektides, sh seires, aruandluses ja

hindamisel.

51 ET

Kompetentsikeskuse tegevused

Struktuurivahendite planeerijatele ja kasutajatele loodi soolise võrdsuse, võrdse kohtlemise

ning ligipääsetavuse alast informatsiooni koondav infoportaal https://kompetentsikeskus.sm.ee

ning erinevate sotsiaalsete rühmade olukorda kirjeldav statistikaveeb

https://www.vordsedvoimalused2020.ee/.

Töötati välja süsteem TAT õigusaktide koostajate ja taotlejate nõustamiseks ning asjakohased

juhend- ja infomaterjalid kõigile osapooltele. SF administratsioonile, hindajatele ja toetuse

taotlejatele/ saajatele osutati igakülgset nõustamist ja viidi läbi asjakohaseid koolitusi.

Meetmete vahehindamiste lähteülesannetesse anti sisendit soolisele võrdõiguslikkusele ja

võrdsetele võimalustele avalduva mõju hindamiseks.

Viidi läbi uuringuid SF meetmete rakendamisel esinevate soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtetega arvestamise kitsaskohtade kohta, sh esitati soovitusi nende teemade paremaks

esiletõstmiseks taotlemise ja toetuste rakendamise protsessis.

Koostati heade praktikate videolood ja käsiraamat „Parimad viisid võrdsete võimaluste

loomiseks“. Koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega anti parimate projektide konkursil

esmakordselt välja ligipääsetavuse eripreemia.

Kompetentsikeskuse koostatud materjalid on allalaaditavad: https://kompetentsikeskus.sm.ee

Struktuurivahendite 2014–2020 järelhindamise analüüsis tuuakse välja ÜKP investeeringute

kohatist positiivset mõju soolisele võrdsusele ja võrdõiguslikkusele ning haavatavate rühmade

võrdsete võimaluste tagamisele. Täpsem info rakendatud tegevuste ja nende mõju kohta

prioriteetsete suundade lõikes on leitav järelhindamise lõpparuandes.

Nii järelhindamises kui kompetentsikeskuse 2021.a läbi viidud uuringus „Sooline

võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud

projektides: toetuse kasutajate teadlikkus, motivatsioon ja selle suurendamise võimalused“

tuuakse välja, et võrdsete võimaluste põhimõtte rakendamine jäi sageli vähese info, madala

teadlikkuse ja puuduvate oskuste taha. TATides seatud eesmärke ja kirjeldatud seoste infot ei

vahendatud alati ka rakendusüksuste poolt taotlejatele.

Kompetentsikeskuse hinnangul on nii vahe- kui lõpphindamistes hindajatel olnud probleeme

andmete kättesaadavusega, mille põhjal hinnata rakendatud projektide panust soolise võrdsuse

ja võrdsete võimaluste edendamisse. Projekti aruannetest saadava tekstilise info põhjal on

keeruline teha meetmepõhiseid ja meetmete üleseid kokkuvõtteid ning projektide

aruandlussüsteem vajaks täiendamist, et neid andmeid saaks hindamistes kasutada.

Kompetentsikeskuse tegevuse tulemusena on perioodi jooksul rakendusasutuste ja

taotlejate/rakendajate teadlikkus ja oskused hinnata oma tegevuste mõju soolisele võrdsusele ja

vähemusrühmade olukorrale, sh ligipääsetavusele paranenud.

52 ET

11.3. Säästev areng (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 4 ja artikli

111 lõike 4 teise lõigu punkt f)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 8 sätestatud säästva arenguga seotud põhimõtete arvesse

võtmiseks rakendatud meetmete hindamine, sealhulgas, olenevalt rakenduskava sisust ning

eesmärkidest, ülevaade selle artikli kohaselt säästva arengu edendamiseks võetud meetmetest.

Tähemärkide arv 3500

Säästva arengu eesmärkide täitmisest võib detailsemalt lugeda järelhindamise lõpparuandest ja

selle lisast 1. Mõned väljavõtted:

Prioriteetne suund (PS) 4: Hindajad märkisid, et suuna tegevused on end õigustanud,

võimaldades Eesti ettevõtetel suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet, liikuda suurema

lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumise suunas ning panustada

keskkonnasäästlikumatesse tootmislahendustesse.

Ressursiauditite läbiviimine aitas hinnata, kuidas kokku hoida erinevaid ressursse ja

suurendada efektiivsust ning tootmisvõimekust. Seega oli ressursiaudititel positiivne mõju nii

ettevõtetele kui ka tööstusharudele, teistele sektoritele ja laiemalt majandusele.

PS6: Struktuurivahendite rakendamine on olnud positiivse mõjuga ja edukas, aidates kaasa

energiasäästliku elamusektori ja tänavavalgustuse parandamisele ja jätkusuutlikkusele,

toetanud üldist majandusarengut ning parandades inimeste elukvaliteeti, keskkonda ning

suurendanud taastuvenergia kasutuselevõttu.

PS7: Veemajandustaristu investeeringud ja nõuetekohaseks viimine aitasid kaudselt kaasa

majanduskasvule, tagades loodussäästlikuma ja ressursitõhusama veemajanduse ning

parema veeteenuse kättesaadavuse. Saastunud alade, veekogude ja märgalade korrastamise

investeeringute tulemused saavutati ning nende panus „Eesti 2020“ eesmärkide saavutamisel

oli hea. Tegevustega panustati kaudselt ka kasvuhoonegaaside vähendamisse, kuna taastatud

märg- ja turbaalad seovad süsinikku ning väheneb ka süsihappegaaside heide.

PS8: Investeeringud avaldasid positiivset mõju rohetaristu jätkusuutlikkusele ja kasvule.

Perioodil 2013-2018 kasvasid nii soodsas, ebapiisavas kui halvas seisundis olevate liikide

arvud, seda küll ebaolulises määras. Küll aga kasvas soodsas seisundis elupaigatüüpide ning

vähenesid ebapiisavas seisundis elupaigatüüpide arvud.

Suuna investeeringud suurendasid oluliselt päästevõimekust ja keskkonna kaitse võimekust

ning metsatulekahjude arv vähenes kolmekordselt võrreldes 2014. aastaga.

PS9: meetmete tegevustel on olnud positiivne mõju säästvate liikumisviiside

(investeerimisprojektide sisust lähtudes täpsemalt jalgsi liikumise, jalgratta jms kergliikurite

kasutuse) võimaldamiseks linnapiirkondades ning lasteaiakohtade järjekorra lühendamiseks

Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. Ilma PS9 investeeringuteta kergliiklusteedesse oleks

säästvate liikumisviiside osakaal igapäevases töörändes veelgi väiksem ning oluliselt

raskemaks muutuks säästvat liikuvust võimaldavate investeeringute (sh uue perioodi 2021-

2027) pikemaajalise soovitud koondmõju saavutamine „Transpordi ja liikuvuse arengukavas“

2035. aastaks seatud eesmärgi sihtväärtuseni.

53 ET

PS10 Struktuurivahendite rakendamine PS10 meetmete tegevustes on olnud olulise positiivse

mõjuga ja tulemuslik, aidates kaasa transpordiinfrastruktuuri parandamisele ja

jätkusuutlikkusele, toetanud üldist majandusarengut ning parandades inimeste elukvaliteeti ja

keskkonda.

PS11Tänapäeval on ligipääs internetile muutunud elanike elementaarseks vajaduseks ja

igapäevaelu korraldamisel olulise tähtsusega vahendiks, seega avaldub ekspertide sõnul

lairibavõrgu väljaehitamine mõju otseselt elanike ja ettevõtete toimetulekule ja elukvaliteedile

aga ka laiemalt konkurentsivõimelisemale majanduskeskkonnale, säästvale arengule,

kliimaeesmärkidele jne.

11.5. Partnerite osakaal rakenduskava rakendamisel (määruse (EL) nr

1303/2013 artikli 50 lõige 4 ja artikli 111 lõike 4 esimese lõigu punkt c)

Tähemärke 3500

Partnerid kaasati rakenduskava koostamisse vastavalt protsessi alguses koostatud ja juhtrühma

poolt heakskiidetud kaasamise kavale, mis lähtus Riigikantselei poolt koostatud „Kaasamise

heast tavast“. Rakendusasutused kaasasid partnereid valdkonnapõhiselt programmide ja

meetmete välja töötamisel korraldades valdkondlikke arutelusid.

Erinevate partnerorganisatsioonide võimekuse suurendamisse poliitikakujundamisel ning

avalike teenuste osutamisel osalemiseks panustati lisaks haldusvõimekuse prioriteetse suuna

sekkumiste ja projektidega.

Rakenduskavas meetmete välja töötamisel ja rakendamisel soolise võrdõiguslikkuse, võrdse

kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtete järgimise eest vastutas võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskus, mida rahastati tehnilisest abist.

Rakenduskava seirekomisjoni liikmetele on loodud oma keskkond e-kirjade vahetamiseks,

kuhu saadetakse vajalikku infot ja seirekomisjoni liikmed saavad omakorda pöörduda kõikide

teiste komisjoni liikmete poole. Seirekomisjoni koosolekutel oleme loonud oma partneritele

võimaluse erinevatel teemadel kaasa rääkida ja julgustanud neid enam sõna võtma (oleme

teinud nt paneeldiskussioone). Koosolekud on toimunud sageli mitmepäevaste väljasõitudena,

kus kõikidel seirekomisjoni liikmetel on võimalus omavahel mõtteid vahetada, sh partneritel

ministeeriumi ja EK esindajatega.

12. MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ARTIKLI 111 LÕIKE 4 ESIMESE LÕIGU

PUNKTIDE A JA B KOHANE TEAVITAMIS- JA HINDAMISKOHUSTUS

12.1 Edusammud hindamiskava rakendamisel ja hindamistulemustega

seotud järelmeetmed

Tähemärkide arv 7000

Perioodil 2014-2020 oli hindamiste kavas 32 hindamist. Võtmaks arvesse määruse (EL) nr

1303/2013 artikli 56 nõuet hinnata vähemalt üks kord programmperioodi jooksul, kuidas

54 ET

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetus on aidanud kaasa iga prioriteedi

eesmärkide saavutamisele, viidi vahemikus 21.03.2023-18.10.2024 läbi „Struktuurivahendite

rakendusperioodi 2014-2020 järelhindamine“. Hinnang anti kõigi prioriteetsete suundade

tõhususele, tulemuslikkusele ja mõjususele. Hindamisega oli hõlmatud ka REACT-EU, mille

hindamise kohustus tulenes määruse (EL) 2020/221 artikli 1, lõike 1 punktist 12. Hinnang anti

ka panusele konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide

suunas liikumisele ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamisele.

Ekspertide kokkuvõttev hinnang oli positiivne, rakendamine on olnud tulemuslik ning

vahendite toel saavutati või saavutatakse tulevikus olulisi positiivseid mõjusid Eesti

majandusarengule, ühiskondlikule arengule ning keskkonnaseisundi muutusele.

Väga olulise mõjuga olid töövõime- ja haridusreform, mis parandasid nõrgemate gruppide

(HEV õpilased, puudega inimesed, töötud, pensionärid jne) elukvaliteeti, avardasid võimalusi

ühiskonnas osalemisele ja tööturule sisenemisele. Pikaajalist mõju saaks edaspidi suurendada

kui tegeleda sihtgruppide varase tööturult väljalangemise probleemiga.

REACT-EU tegevused avaldasid olulist mõju tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnale – paranes

füüsiline taristu ja haiglate toimepidevus, kasutusele võetud uued praktikad tõstsid teenuste

kvaliteeti.

Investeeringud andsid olulise panuse nii ettevõtete lisandväärtusele kui tööjõutootlikkuse

kasvule. Toetatud ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud 273% võrra kiiremini ja

kasum 120% võrra kiiremini.

Tegevused parandasid oluliselt elukvaliteeti, keskkonda ning suurendasid taastuvenergia

kasutuselevõttu. Eriti mõjusad ja väga suurt sihtgruppi mõjutavad olid korterelamute ja

veevärgi renoveerimise projektid.

Lisaks omavad ekspertide hinnangul mitmed meetmed head potentsiaali struktuursete muutuste

algatamiseks ja jõustamiseks, kuid meetme disaini probleemide tõttu ebaõnnestusid või ei

saavutanud oma täit potentsiaali. Soovitati ettevõtluse meetmeid täiendada alammeetmetega,

mis kaasaks linna- ja vallavalitsusi senisest enam ettevõtlust edendavasse võrgustikku ja

rahastada piirkondade üleseid koostööprojekte. Liikuvus- ja transpordiinvesteeringute

toetamise tingimusena määratleda piirkondliku liikuvuskava olemasolu,

hindamiskriteeriumitena rakendada üleriigilise planeeringu asjakohaseid suuniseid.

2024. aasta lõpuks valmib ka rahandusministeeriumi tellitud „ÜKP fondide rakenduskava

2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste mõju hindamine“.

Ettevõtlus- ja TA valdkonna meetmed aitasid kaasa Eesti majanduse teadmusmahukuse

kasvule, tõstsid teadusasutuste võimekust viia läbi ettevõtlusele vajalikke rakendusuuringuid ja

tootearendusprojekte ning suurendasid ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimet.

Ettevõtlusteadlikkuse ja konkurentsivõime valdkonnas on suurim puhasmõju starditoetustel ja

eksporti edendavatel tegevustel. Loomemajanduse meede on olulise puhasmõjuga nii

müügitulu kui tootlikkuse näitajatelt.

55 ET

Regionaalmeetme toetused olid ettevõtete arenguks väga olulise tähtsusega. Küsitlusele

vastanutest 60% hinnangul oleks planeeritud tegevused ilma toetusteta jäänud tegemata või

oleks tehtud vaid osaliselt.

Hindamiste kavas olev „Transpordi investeeringute mõjude hindamine“ ühildatakse perioodi

2021-2027 transpordi investeeringute hindamisega ning viiakse läbi 2025. aastal.

Kõik hindamisaruanded on avaldatud Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel -

https://www.rtk.ee/toetuste-ulevaated-ja-oigusaktid/hindamised-uuringud-auditid/hindamise-

kava-ja-aruanded. Hindamisaruannetes olevad soovitused ja otsustatud järeltegevused on

filtreeritavana avaldatud hindamissoovituste alajaotuses - https://www.rtk.ee/toetuste-

ulevaated-ja-oigusaktid/hindamised-uuringud-auditid/hindamissoovitused.

12.2 Fondide teavitamisstrateegia raames võetud teavitamis- ja

avalikustamismeetmete tulemused

Euroopa Liidu struktuurifondide 2014–2020 toetusperioodi kommunikatsioonistrateegia järgi

oli seatud ootus, et aastaks 2023 teab Euroopa Liidu struktuuritoetustest 70% vastajatest. Iga

aasta sügisel on struktuurifondide korraldusasutus tellinud avaliku arvamuse uuringu, milles

teadlikkust uuritud on (valim 1000 inimest). Konkreetselt selles sõnastuses oli teadlikkuse tase

2021. aastaks 64%, kuid analüüsides, kui paljud vastajad on kuulnud eurotoetustest ja/või EL i

kaasrahastatud regionaalsetest projektidest, siis olid Euroopa Liidu struktuuritoetustest

teadlikud 78% elanikest – 84% eestlastest ja 67% muu rahvuse esindajatest.

2022. aastal muutsime avaliku arvamuse uuringus küsimuse sõnastust, kuna muutus ka Euroopa

Komisjoni lähenemine, et oluline on inimestel teada, et rahastajaks on Euroopa Liit ja mitte

niivõrd see, millisest fondist rahastus on saadud. Seega küsisime: Kas Te teate, et Eesti saab

Euroopa Liidu fondidest rahalist toetust (nn eurotoetusi)? – uuringu järgi oli teadlikkus 2023.

aastal 96%.

Kommunikatsioonistrateegias olid püstitatud eesmärgid ka fonditeadlikkusele ning

sihttasemeteks oli seatud, et aastaks 2023 teab Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) 78%,

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) 62% ja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) 49% vastajatest. 2021. aasta oli

meie uuringus ka viimane aasta, kus küsisime elanikkonnalt fonditeadlikkust: aidatult (fondi

nimed loeteluna ette antud) teadis Euroopa Regionaalarengu Fondi 80% elanikest; Euroopa

Sotsiaalfondi 54% elanikest ning Ühtekuuluvusfondist oli kuulnud 51% elanikest. Seega

ületasime teadlikkusprotsendi ERFi ja ÜFi puhul, ESF jäi loodetud tasemele alla, mida võib

selgitada sellega, et sotsiaalvaldkonna ja haavatavatele sihtgruppidele mõeldud toetustest on

teavitustegevuste tegemine keerulisem. 2022. aastast alates ei küsinud me uuringus enam

fonditeadlikkust, sest seoses uue perioodiga muutus ka Euroopa Komisjoni lähenemine, et

oluline on inimestel teada, et rahastajaks on Euroopa Liit ja mitte niivõrd see, millisest fondist

raha tuleb.

Kommunikatsioonistrateegias oli tulemusindikaatoriks ka „Toetuste planeerimise ja jagamise

läbipaistvus“ ning eesmärgiks 47% (kes peavad toetuste planeerimist ja jagamist läbipaistvaks).

2023. aastal oli see 31% ja selgelt jäi ootustele ning seatud eesmärgile alla.

56 ET

Eurotoetustest kuulnud elanikest 31% peab eurotoetuste planeerimist ja jagamist Eestis

läbipaistvaks ja selgeks, 43% aga mitte (2022. aastal vastavalt 24% ja 43%). Selge arvamus

puudub 27%-l vastajatest. Läbipaistvaks ja selgeks peavad toetuste jagamist keskmisest

sagedamini 18–34-aastased, eesti rahvusest, kõrghariduse või kõrge sissetulekuga vastajad.

Negatiivse hinnangu andsid toetuse jagamise läbipaistvusele keskmisest sagedamini 65–74-

aastased, muudest rahvustest, madala haridustaseme või Tallinnas elavad vastajad.

Kahtlusi toetuste planeerimise ja jagamise läbipaistvuse kohta põhjendati väga erinevalt, kuid

kõige sagedamini märgiti infopuudust (27% neist, kelle arvates pole toetuste jagamine

läbipaistev), vastajate hinnangul esineb korruptsiooni (20%) ning toetuste jagamise

ebaotstarbekust (8%). Veel toodi esile suurt bürokraatiat.

Kogu 2014–2020 toetusperioodi vältel läbi viidud avaliku arvamuse uuringu tulemused on

kättesaadavad korraldusasutuse veebilehel.

https://www.rtk.ee/toetuste-ulevaated-ja-oigusaktid/hindamised-uuringud-auditid/avaliku-

arvamuse-uuringud.

14. TÄIENDAV TEAVE, MILLE VÕIB LISADA OLENEVALT RAKENDUSKAVA

SISUST JA EESMÄRKIDEST (MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ARTIKLI 111 LÕIKE 4 TEISE

LÕIGU PUNKTID A, B, C, D, G JA H)

14.1 Edusammud integreeritud lähenemisviisi rakendamisel territoriaalse

arengu suhtes, sealhulgas selliste piirkondade arengu suhtes, kus on

rahvastikuprobleemid ning püsivad või looduslikud ebasoodsad tingimused,

linnade säästev areng ning rakenduskava kohane kohalik arendustegevus

kogukonna eestvedamisel.

Rakenduskava raames ei kasutatud integreeritud lähenemisviisina CLLD skeemi.

Kogukonna juhitud kohaliku algatuse skeemi rakendatakse Maaelu arengukava ning Euroopa

merendus- ja kalandusfondi rakenduskava elluviimisel vastavalt Leader-meetme ning

kalanduspiirkondade arendamise meetme kaudu.

Integreeritud territoriaalset lähenemist rakendati viie suurema linnapiirkonna arendamisel,

mille elanike arv ületab 50 000 inimest. Prioriteetsest suunast 9 toetatavad integreeritud

tegevused tuginesid linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegiatel. Linnapiirkondade

arendamise strateegiad koostati Tallinna, Tartu, Pärnu, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Narva

linnapiirkondades. Linnapiirkonna arenguvajaduste – ja võimaluste analüüs tugines eeskätt

KOV ja maakonna tasandi arengudokumentidele. Samuti arvestati Eesti ühtekuuluvuspoliitika

rakenduskavas nimetatud üldiste rahastuspõhimõtete ja linnapiirkondade arendamise

põhimõtetega. Linnapiirkonna strateegiate raames tehtavad sekkumised olid suunatud

peamiselt säästvale liikuvusele, mille eesmärk oli vähendada autode kasutamist ja seeläbi CO2

heitekoguseid. Ida-Virumaa linnapiirkonna strateegiates markeeriti peamiselt linnaalade

taaselustamise vajadust, et tõsta linnaruumi atraktiivsust ettevõtete jaoks ning parandada

57 ET

kohalikku elukeskkonda. Linnapiirkondade toetused on suurendanud inimeste rahuolu kohaliku

elukeskkonnaga.

Ulatuslikumaid riigisiseseid piirkondi, mis kannataksid raskete ja püsivate ebasoodsate

looduslike tingimuste all, Eestis ei eristu. Mingil määral võib selliseks piirkonnaks lugeda

väikesaari, mille toetamiseks on jätkunud siseriiklik väikesaarte programm väikesaarte

kogukondadele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks.

Demograafilised erisused ilmnevad eeskätt kasvava pealinnaregioonis ja keskustest kaugemale

jäävate hõreasustusega piirkondade vahel. Piirkondlikke rahvaarvu muutuseid kajastavad

Statistikaameti andmed näitavad, et paaril viimasel aastal on kõigi NUTS3 piirkondade

rahvaarvu kahanemine pidurdunud ja pöördunud kergele kasvule, eelkõige suurenenud sisse-

ja tagasirände ning eriti Ukraina sõjapõgenike arvelt. Võrreldes 2018. aastaga on rahvastik

kahanenud kõige tuntavamalt Kirde-Eestis (4,4%) ja maakondadest Hiiumaal (pisut üle 10%).

Toimuvad rahvastikumuutused seavad nende piirkondade kohalikud omavalitsused selgelt

keerulisemasse arenguolukorda, sh piirkondliku ettevõtluse arendamisel, kvaliteetsete teenuste

kättesaadavuse tagamisel, taristu ülalpidamisel ja arendamisel kui ka piirkonna

arendustegevuses laiemalt.

Regionaalsete erinevuste vähendamiseks kavandati meetmega 5.4 regionaalvaldkonna

meetmed väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi asuvatele piirkondadele, et aidata kaasa

piirkondliku ettevõtluse arengule ning elukeskkonna parandamisele. Meetme rakendamise

aluseks olid maakondlikud arengukavad ning neis sätestatud peamised arengusuunad, millised

valdkonnad on konkreetses maakonnas nende kõige perspektiivsemad töökohtade loomise ning

töökohtade ja teenuste füüsilise kättesaadavuse seisukohalt. Toetused on valdavalt olnud

tulemuslikud ja aidanud kaasa kasu saanud ettevõtjate lisandväärtuse suurenemisele. Eesti

regionaalarengu tegevuskava raames pööratakse eraldi tähelepanu Ida-Viru ja Kagu-Eesti

maakondade eelisarendamisele ning mahajäämuse vähendamiseks teistest Eesti piirkondadest.

Rakendatakse nendele piirkondadele suunatud siseriiklikke toetusprogramme ning seiratakse

valdkondlikke investeeringuid ja muid toetusi nende piirkondade arenguks.

14.2 Edusammud liikmesriikide asutuste ja toetusesaajate fondide

haldamise ning nende kasutamise suutlikkuse parandamiseks võetud

meetmete rakendamisel

Perioodi jooksul on loodud toetuste jagamiseks ja haldamiseks kasutusel olevas

struktuuritoetuste registris (SFOS) mitmeid arendusi, et luua toetuse saajatele

kasutajasõbralikum viis toetuse taotlemiseks ning muuta taotluste ja projektide menetlejate töö

efektiivsemaks ja kiiremaks.

Taotlejatele loodi uus e-keskkond toetuste taotlemiseks, kulude ja aruannete esitamiseks ja

toetuse andjaga suhtlemiseks.

Toetuse taotluste ja projektide menetlejatele loodi mugavad töölauad projektide haldamiseks,

funktsionaalsused projekti maksete ja tagastustega seonduva menetlemiseks ja aruandluse

jälgimiseks.

58 ET

Täiendatud on administratsioonile suunatud struktuuritoetuste registri andmete

aruandluskeskkonda SAP BO rakendusperioodi põhiste aruannetega ja uusi funktsionaalsusi

toetavate aruannetega, mis võimaldavad luua aruandeid ja kokkuvõtteid programmi

edenemisest. Lisandunud on ka olemas olevate andmete esitamise võimalus Power BI

tarkvaraga, mis muudab toetuste kasutamise lihtsalt jälgitavaks ja selgelt presenteeritavaks.

14.3 Edusammud piirkondadevaheliste ja rahvusvaheliste meetmete

rakendamisel.

Rahvusvaheliste meetmete rakendamise praktikana toovad MKM ja HTM välja järgmised

näited:

- MKM: Eesti hakkas panustama rahvusvahelise arenduskoostöö programmi Eurostars

alates 2019. aastast. Programmi eesmärk on toetada väikese ja keskmise suurusega

ettevõtete rahvusvahelist teadmusmahukat koostööd innovaatiliste toodete ja teenuste

arendamisel. Programmis osaleb 37 riiki. Tegevuse raames tehti teadlikkuse tõstmise

tegevusi nagu infopäevad, koolitused ja nõustamised. Suurema fookuse sai Horizon

Euroopa, mille osas alustati samuti koostöös ETAGiga ettevõtete teadlikkuse tõstmist

ning nõustamist. Tehti tegevusi vesiniku IPCEI vooru avamiseks ning läbiviimiseks.

- HTM, PS 4 meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja

osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ (ERF) elluviimiseks loodi kõrghariduse

rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamise „Dora Pluss“ programm. Selle

eesmärgiks oli muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja

atraktiivsemaks ning siinsete kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvahelisel

tööturul konkurentsivõimelisemaks. Seda on toetatud üle 22 miljoni euroga läbi 4

alategevuse:

o Eesti noorteadlaste ja magistrantide õppe- või teadustööga seotud lühiajaline

õpiränne välisriikidesse;

o Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine;

o Suve– ja talvekoolide korraldamine;

o Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine.

Lähtuti strateegiast „Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia 2015 – 2020“.

Tegevuse tulemusena paranes kõrgkoolide võimekus kaasata välisüliõpilasi, suurenes huvi

Eestis õppimise ja töötamise vastu ning välisüliõpilaste osakaal Eestis, ent ka välisüliõpilaste

kaasamine tööturul pärast kõrgkooliõpingute lõppu.

14.4 Panus makropiirkondlikesse ja mere vesikonna strateegiatesse

Lõpphindamise lisas 1 on lühidalt kokku võetud asjakohaste suundade panus

Läänemerestrateegiasse:

59 ET

PS5 panustas „Läänemere strateegia“ eesmärkide saavutamisse, mille prioriteetseks

sekkumisvaldkondadeks on haridus, teadus ja tööhõive ning eesmärgiks Balti mere regiooni

konkurentsivõime kasv globaalsel tasandil.

PS6 panustas olulisel määral Läänemere Strateegiasse, Regionaalarengu Strateegiasse ning

Säästva Arengu eesmärkide saavutamisse.

PS7: Ühtlasi panustati pinna- ja põhjavee kaitsmisega ELi veepoliitika raamdirektiivi

veekogumite hea seisundi saavutamise ning EL-i Läänemere piirkonna strateegiasse Läänemere

kaitsmise eesmärkide saavutamisse.

PS8: Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise

võimekuse kasv (8.2) panustas „Eesti julgeolekupoliitika aluste“ sihtide saavutamisse ja

„Läänemere tegevuskava“ ning „Siseturvalisuse arengukava 2015-2020“ alaeesmärkide

täitmisse, mis tähtsustasid tõhusa päästevõimekuse tagamist ning kriiside ennetamist ja

hädaolukordadeks valmisoleku suurendamist.

PS9 panustas Läänemere strateegia peaeesmärki „Päästa meri“ linnapiirkondadesse uute

kergliiklusteede ja säästvaid liikumisviise soosiva atraktiivse linnaruumi arendamise kaudu,

mis aitavad vähendada autoga liikumist ja panustavad õhuheitme vähendamisse.

PS10 aitas saavutada „Läänemere strateegia“ alameesmärki, millega nähti ette säästva, tõhusa

ja keskkonnasõbraliku transpordi edendamist.

PS11 on avaldanud ka otsest mõju „Läänemere strateegia“ alameesmärgile, millega nähakse

ette kaasaaitamist kiirete internetiühenduste levikule, et toetada strateegia põhieesmärkide nagu

piirkonna konkurentsivõime, koostöö ja heaolu suurendamine.

Eesti osales 2014-2020 seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ja ühes Euroopa

naabruspoliitika instrumendi programmis, mis jagunevad piiriülese koostöö (Eesti-Läti, Eesti-

Vene, Kesk-Läänemere), piirkondadevahelise koostöö (INTERACT III, INTERREG

EUROOPA, ESPON 2020 ja URBACT III) ning riikidevahelise koostöö (Läänemere

piirkonna) programmideks.

14.5 Asjakohasel juhul edusammud, mis on tehtud sotsiaalse innovatsiooni

valdkonna meetmete rakendamisel

Rakenduskavas ei olnud läbivaid eesmärke sotsiaalse innovatsiooni meetmete rakendamiseks

kavandatud. Järelhindamise põhjal on sellega arvestatud 3. prioriteetse suuna elluviimisel:

Üldise põhimõttena tuli avatud taotlusvoorudes eelistada projekte, mis soodustavad sotsiaalset

innovatsiooni ja erinevate osapoolte koostööd ning rakendamisel tuli arvestada, et tegevused

panustaksid meeste ja naiste võrdsemate võimaluste edendamisse tööturul.

60 ET

14.6 Edusammud vaesusest enim mõjutatud geograafiliste piirkondade või

suurima diskrimineerimis- või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade

erivajaduste rahuldamise meetmete rakendamisel, pöörates eriti

tähelepanu marginaliseeritud kogukondadele, puudega inimestele,

pikaajalistele töötutele ja mittetöötavatele noortele, lisades vajaduse korral

kasutatud rahastamisvahendid

Järelhindamisest: Prioriteetsete suundade 1–3 fookus oli hariduse ja sidusa ühiskonna

valdkonnal. PS1 tegevused aitasid suurendada 20–34-aastaste õpingute lõpetamise järgset

tööhõive määra, langetada noorte töötuse määra, vähendada õpiraskustega ning HEV

õpilaste väljalangevust, vähendada hariduseta täiskasvanute osakaalu ning suurendada

elukestvas õppes osalemise määra. Eri- ja kutseharidusega inimeste osatähtsus 25–64-aastaste

hulgas on tõusnud ning PS1 tegevused on motiveerinud inimesi õpinguid jätkama, st on

panustatud elukestva õppe populariseerimisele.

PS2 meetmed aitasid kujundada paremad tingimused tööhõiveks, vähendada vaesusest

tulenevat mõju haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja

tööturuprobleemide tekkimist. Hoolekandeteenuste kujundamine erivajadustega,

hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimestele ning lapsehoiu ja/või puudega laste

hoiu- ja tugiteenuste arendamine võimaldas lapsevanematel ja hooldajatele paremat

ligipääsu tööturule. Meetmete toel saavutati pikaajalise töötuse määra ja tööjõus osalemise

määra eesmärgid, kuid jäi saavutamata suhtelise vaesuse määraga seotud sihtväärtus.

PS3 meetmed on mänginud olulist rolli kavas seatud eesmärkide saavutamisele, eriti seoses

aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamise ja tööhõive jätkusuutlikkusega. Meetmed

panustasid vähenenud töövõimega inimeste tööturule integreerimisse ning noorte ja

pikaajaliste töötute toetamisele. Saavutatud on tööhõive suurendamise eesmärgid – tööhõive

määr 20–64-aastaste seas on tõusnud ning suurenenud on ka tööjõus osalemise määr

vanusegrupis 15–64. Saavutatud on ka pikaajalise töötuse määra vähenemine. Ehkki

eesmärgid, nagu noorte töötuse määra ja suhtelise vaesuse vähenemine, pole täielikult

saavutatud, on PS3 meetmed oluliselt panustanud tööhõive suurendamisse ja tööturule ligipääsu

parandamisse. Samuti on meetmed suurendanud sotsiaalset kaasatust, inimeste

individuaalset tuge tööturul ning muutnud tööturu osapoolte suhtumist ja ootusi vähenenud

töövõimega inimestesse.

PS9: Seoses tööhõive eesmärkidega omasid suurimat positiivset mõju investeeringud Ida-

Virumaa alakasutatud alade uuendamiseks, mis parandasid kümnete piirkonna ettevõtete ja

nende töötajate tegevustingimusi. Siiski, tulenevalt investeeringute asukohtadest

linnakeskustes on tegemist valdavalt teenindus- ja kaubandusettevõtetega, mille panus eksporti

on tagasihoidlik. Investeeringute positiivne mõju turismisektori tootlikkuse kasvule jääb

loodetust eeldatavalt väiksemaks, seda tulenevalt geopoliitilise olukorra radikaalsest muutusest,

mis on suures osas lõpetanud ida-suunalise turismitegevuse.

Ministeeriumid on toetavate tegevustena välja toonud välja erinevad meetmed, mh lõimumis ja

kohanemistegevused uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele; hoolekandeteenused

61 ET

erinevatele sihtrühmadele: eakad, toimetulekuraskustega, erivajadustega inimesed ja nende

perekonnaliikmed; erinevad tugiteenused: tugiisik, transport, lapsehoid jm suure

hooldusvajadusega lastele ja nende pereliikmetele; sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine

töövõimereformi sihtrühmale; sekkumised õigusrikkumise taustaga NEET-noorte tööturule

aitamiseks; meetmeid nii suurema töötusega piirkondade tööhõive toetamiseks kui NEET

noortele, samuti vähenenud töövõimega isikutele, pikaajalistele töötutele, vanemaealistele,

madalama kvalifikatsiooniga inimestele töötuse ennetamiseks ja rahvusvahelise kaitse saajatele

jpm.

15. RAHALINE TEAVE PRIORITEETSE SUUNA JA RAKENDUSKAVA

TASANDIL (MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ARTIKLI 21 LÕIGE 2 JA ARTIKLI 22 LÕIGE 7)

Ainult rakendamise lõpparuande puhul: Toetusesaajate poolt 31. detsembriks 2023 makstud

rahastamiskõlbliku kogukulud, mis on sertifitseeritud komisjonile

Fond

Programmperiood kokku

Avaliku sektori finantseering Erasektori

finantseering Kulud kokku

Euroopa Liidu

finantseering

Riiklik kaas-

finantseering

Eesti avaliku

sektori finantseering

Avaliku

sektori

finantseering

kokku

ÜF 1 047 722 675 23 486 700 246 882 426 1 294 605 101 296 868 492 1 591 473 593

ERDF 1 840 246 521 121 654 491 324 740 689 2 164 987 210 326 163 088 2 491 150 298

ERDF

REACTEU 185 076 429 1 029 270 1 750 443 186 826 872 60 908 172 247 735 044

ESF 561 539 731 74 894 541 102 934 262 664 473 993 2 776 346 667 250 339

ESF

REACTEU 12 549 762 12 549 762 12 549 762

C OSA

RAKENDAMISE LÕPPARUANNE (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 5)

16. ARUKAS, JÄTKUSUUTLIK JA KAASAV MAJANDUSKASV

EUROOPA 2020 EESMÄRKIDE TÄITMINE

Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele

rakenduskavast saadud panuse teave ja hindamine.

Järelhindamise analüüs Euroopa 2020 eesmärkide täitmise kohta:

62 ET

Eesmärk: Suurendada 20–64-aastaste inimeste tööhõivemäära praeguselt 69%-lt

vähemalt 75%-ni.

Eestis suurenes 20–64-aastaste inimeste seas tööhõive määr 74% pealt 2014. aastal 78,6% peale

2020. aastal. 2023. aastal on näitaja kasvanud juba 82,1%ni (Statistikaamet). Euroopa Liidu

keskmine tööhõive määr vanusegrupis oli 2023. aastal 75,3% (Eurostat), ületades seega

Euroopa Liidu poolt seatud eesmärki 7,1 protsendipunkti võrra.

Perioodi järelhindamises leiti, et PS1, 3 ja 5 tegevusi saab lugeda positiivset mõju omavateks

ning üldiselt tulemuslikeks, mis omakorda kinnitab, et Eestil õnnestus „Euroopa 2020“

eesmärgi saavutamisse edukalt panustada. PS1 oli ka seotud juhtalgatustega „Noorte liikuvus“,

mis parandas haridussüsteemi tulemuslikkust ja hõlbustas noorte sisenemist tööturule ning koos

PS3 ja PS5 osaleti algatuses "Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava", mille eesmärk oli

ajakohastada tööturgu ja anda inimestele vabadust, arendades nende oskusi kogu elutsükli

jooksul, et suurendada tööturul osalemist ning viia paremini vastavusse tööjõu pakkumine ja

nõudlus, sealhulgas tööjõu liikuvuse kaudu. Sellest tulenevalt panustas Eesti eesmärgi

saavutamisse olulisel määral.

Eesmärk: investeerida 3% SKP-st teadus- ja arendustegevusse, parandades eelkõige

erasektori võimalusi investeerida teadus- ja arendustegevusse ning töötada välja uus

näitaja innovatsiooni kajastamiseks.

Eestis panustasid eesmärgi saavutamisse PS4 ja 5. Euroopa Kontrollikoja eriaruande kohaselt

esineb Eestil probleeme „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisel just selle eesmärgiga. Nii on

2022. aasta seisuga Statistikaameti andmetel Eestis teadus- ja arendustegevuste kulutuste

osatähtsus SKP-s 1,8% (Statistikaamet), mis on pea kahekordselt alla Euroopa Liidu seatud

eesmärki. Seejuures on avaliku sektori rahastus langenud 0,79% pealt SKP-st 2014. aastal

0,77% peale 2022. aastal ning erasektori rahastus kasvanud samal ajajärgul 0,64% pealt 1,01%

peale. Avaliku sektori investeerimisvõimekus teadus- ja arendustegevusse on Eesti kontekstis

seotud poliitilise tahtega ning sellest, kui palju vahendeid sellesse tegevusse riigieelarvest

suunatakse. Ehkki alates 2021. aastast on riigieelarves TAI rahastamist hoitud 1% juures SKP

prognoosist, jäid Statistikaameti andmetel 2022. a avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse

kulutused riigieelarve eraldistele oluliselt alla (0,78 protsenti SKP-st). Näitajate vahe tuleneb

erinevast arvestuse metoodikast, ent paranemisruumi on ka avaliku sektori kulude arvestuses6.

Seega on jäänud eesmärk paljuski kümne aasta jooksul saavutamata nii kohaliku poliitilise tahte

puudumise tõttu kui ka erasektori madalast võimekusest teadus- ja arendustegevustesse

investeerida.

Samuti ei õnnestunud Eestil saavutada PS4 seatud sihttaset tegevustes „Erasektori teadus- ja

arendustegevuse TA kulutuste osakaal“ ning ei suudetud käivitada innovatsiooni toetavate

riigihangete programmi. Rakenduskavas seatud erasektori TA kulutuste sihttase oli algselt

mõnevõrra üle hinnatud, sest 2012. aasta andmetel erasektori T&A kulutuste baastasemeks

6 Statistikas võetakse TA kulutustena arvesse üksnes rahvusvaheliselt kokkulepitud kulutusi OECD Frascati

käsiraamatu kohaselt. Eestis kasutatakse riigieelarves valdkonnale eraldatud vahendeid ka TA-d toetavate

tegevuste rahastamiseks (nt TA asutuste tegevustoetuste, teaduspreemiate või teaduse populariseerimisega

seotud tegevuste rahastamiseks). Samuti tuleb silmas pidada, et riigieelarve eraldised planeeritakse võttes

arvesse riigieelarve eelnõu koostamisel kehtivat majandusprognoosi. Tegelik SKP erineb prognoosist ja võib

tuua kaasa mõningast kõikumist 1 protsendi tasemest.

63 ET

võetud 1,26% oli anomaalselt kõrgel ajaloolisel tasemel, tollane märkimisväärne tõus oli

tingitud õlitööstuse investeeringutest tehnoloogilisteks arendusteks perioodil 2011-2012. Juba

aasta pärast (2013) oli näitaja kukkunud 0,84%ni SKPst ja 2014. a 0,64%ni. Need üles-alla

muutused ei saanud kuidagi olla seotud SF rakenduskava panusega, mis ilmneb veidi hiljem

kui vaadata näitaja edasist aegrida. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on

viimasel kuuel aastal järjepidevalt suurenenud ning eriti tuleb pidada positiivseks erasektori

teadus- ja arendustegevuse rahastamise hoogustumist. 2022. aastal raporteeris statistikaametile

TA kulutusi 399 ettevõtet, mis on läbi aja suurim teadus- ja arendustegevusele kulutusi teinud

ettevõtete arv. Ligi pooled teadus-ja arendustegevusse panustavatest ettevõtteist on suured ehk

250 ja enama hõivatuga ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete

panus. Kokku investeeris erasektor teadus- ja arendustegevusse 2022. aastal 361 miljonit eurot,

mida oli 53 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Ka osakaal SKP-st on viimastel aastatel

kasvanud, ületades 2022. aastal ühe protsendi piiri. Sellele vaatamata tuleb erasektorit jätkuvalt

tagant tõugata 2 protsendi eesmärgi saavutamisel. Selleks tuleb leida sobivad poliitikavahendid

ja luua innovatsiooni soodustav keskkond, et motiveerida ettevõtteid rohkem investeerima.

Eesmärk: Vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 1990. aasta tasemega võrreldes

vähemalt 20% või sobivate tingimuste korral 30%, suurendada taastuvate energiaallikate

osakaalu energia lõpptarbimises 20%-ni ning suurendada energiatõhusust 20% võrra.

Eestis aitasid vastavasse eesmärki panustada otseselt või kaudsemalt viis suunda – PS6, 7, 8, 9

ja 10. Kokkuvõtvalt panustas Eesti konkreetse eesmärgi saavutamisse olulisel määral, olles

riiklikul tasandil suutnud läbi meetmete ja nende tegevuste saavutada või ületada „Euroopa

2020“ eesmärgid. KHG heitkogust on võrreldes 1990. aastaga vähendatud 59%

(Kliimaministeerium) ning taastuvenergiast toodetud elektri osatähtsus elektri kogutarbimises

on suurenenud 14% 2014. aastal 29,1% 2022. aastal, ületades seega Euroopa Liidu eesmärki

9,1 protsendipunkti võrra (Statistikaamet).

Käesoleva järelhindamise tulemusel leiti, et PS6 oli läbivalt positiivse mõjuga ja tulenevalt

seatud sihttasemete kõrgete saavutusmäärade tõttu ka väga tulemuslik. Hindamise tulemusel

saab järeldada, et ka energiatõhusus on Eestis oluliselt suurenenud, kuigi riigil puudub keskne

süsteem energiatõhususkohustuse seireks.

Ka PS 7, 8 ja 10 hinnati positiivset mõju omavateks ning tulemuslikeks, tulenevalt kõrgetest

saavutusmääradest, mis aitasid otseselt kaasa elu- ja looduskeskkonna paranemisele läbi

säästlikemate liikumisviiside arendamise, looduslike tingimuste parandamise ning puhtama

elukeskkonna loomise.

Seega on SF rakendamine PS 6, 7, 8 ja 10 kaudu aidanud saavutada olulisel määral „Euroopa

2020“ eesmärki.

Eesmärk: Vähendada koolist väljalangenute osakaalu 10%-ni (võrreldes praeguse 15%-

ga) ja suurendada täieliku kolmanda taseme haridusega 30–34-aastaste inimeste osakaalu

31%-lt vähemalt 40%-ni.

Eestis panustas antud eesmärki vaid PS1 läbi investeerimisprioriteedi „Koolist väljalangemise

vähendamine ja ennetamine ning võrdse juurdepääsu edendamine kvaliteetsele haridusele nii

koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis, sh (formaalsed, mitteformaalsed ja

informaalsed) õppimisvõimalused taasintegreerimiseks haridusse ja koolitusse“ ning

rakenduskavas seatud sihttasemed ületati kahel juhul neljast, saavutati pea 100%-lt ühel juhul

ning täideti 88% ulatuses samuti ühel juhul.

64 ET

PS1 rakendamine on olnud positiivse mõjuga, tulemuslik ning panustas ka „Euroopa 2020“

eesmärgi saavutamisse. Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal vähenes

2023. aastaks 9,7%ni, täites sellega seatud eesmärgi.

Eesmärk: Vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 1990. aasta tasemega võrreldes

vähemalt 20% või sobivate tingimuste korral 30%, suurendada taastuvate energiaallikate

osakaalu energia lõpptarbimises 20%-ni ning suurendada energiatõhusust 20% võrra.

Eestis aitasid vastavasse eesmärki panustada otseselt või kaudsemalt viis suunda – PS6, 7, 8, 9

ja 10. Kokkuvõtvalt panustas Eesti konkreetse eesmärgi saavutamisse olulisel määral, olles

riiklikul tasandil suutnud läbi meetmete ja nende tegevuste saavutada või ületada „Euroopa

2020“ eesmärgid. KHG heitkogust on võrreldes 1990. aastaga vähendatud 59%

(Kliimaministeerium) ning taastuvenergiast toodetud elektri osatähtsus elektri kogutarbimises

on suurenenud 14% 2014. aastal 29,1% 2022. aastal, ületades seega Euroopa Liidu eesmärki

9,1 protsendipunkti võrra (Statistikaamet).

17. RAKENDUSKAVA TULEMUSLIKKUST MÕJUTAVAD ASJAOLUD JA

VÕETUD MEETMED — TULEMUSRAAMISTIK (MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013

ARTIKLI 50 LÕIGE 2)

Tulemusraamistikku kuuluvate näitajate 2023. aasta sihttasemed saavutati sellises ulatuses, et

finantskorrektsiooni riski ei tekkinud. Kõige piiripealsem seis oli PS 9 näitajaga „Kogu

linnapiirkonna ühistranspordivõrgustikku arendavate ning liikuvust arendavate ja uuenduslike

kergliikluse edendamise projektide arv“, mille perioodi lõpu saavutustasemeks jääb 2 projekti,

mis täidab sihttaseme 67% ulatuses. Näitaja täitmist mõjutas asjaolu, et linnapiirkonnad

eelistasid tegevuste valikul esmalt kergliikluse baastaristu välja ehitamist ühenduste loomiseks

erinevate asumite vahel. Ühistranspordi lahenduste arendamine või uuenduslike

kergliikluslahenduste piloteerimine jäi selle kõrval tahaplaanile. 2021-2027 perioodi REM

linnameetmetes on fookuses uuenduslike lahenduste toetamine, sh osa tegevusi panustab

liikuvusse. Kliimaministeeriumi kaudu rakendatakse 2021-2027 perioodil säästva linnalise

liikuvuse meedet Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Tulemusraamistikku kuuluvate projektide hulgas oli ka neid, mis jäid mittetoimivateks, nt

koolivõrgu korrastamise meetmes 3 kooli ja efektiivse soojusenergia tootmise meetmes 2

katlamaja, kuid hoolimata üksikute projektide hilisemast lõpetamisest saavutati ka kõigis neis

meetmetes näitajate sihttasemed.

Perioodi lõpuks jäigi tulemusraamistikus vaid üks eelnimetatud näitaja saavutatuks 67%

ulatuses, kõigi ülejäänud näitajate puhul saavutati sihttase vähemalt 90% ulatuses, sh enamiku

puhul sihttase ületati. Ületäitmise põhjuseks oli mh suur nõudlus erinevate teenuste järele:

õppe- ja karjäärinõustamise, tööturu-, noorsootöö-, hoolekande-, lõimumisteenused jne (ESF).

Ettevõtjate jaoks olid vajalikud ressursitõhususe investeeringud, ekspordi arendamise

nõustamise teenused, starditoetus, turismiekspordi teenused jpm (ERF). Rekonstrueeriti

kavandatust rohkem raudteelõike, soetati planeeritust veidi enam multifunktsionaalseid

päästesõidukeid, likvideeriti jääkreostust ja taastati maa-alasid algselt planeeritust oluliselt

65 ET

suuremal pindalal, tõhusam reoveepuhastusteenus jõuab kavandatust suurema arvuga elanikele

jm (ÜF).

66 ET

I lisa. Kõigi etapipõhiste tegevuste loend programmitöö perioodidel 2014–2020 ja 2021–2027

Prioriteet Fond Piirkonnakategooria Tegevuse

viide

Tegevuse

nimetus

Komisjoni vaikiva

nõustumise/heakskiidu

kuupäev (ja number)

(suurprojekti puhul)

Artikli 118

kohased

etapipõhised

tegevused

Artikli 118 a

kohased

etapipõhised

tegevused

Tegevuse

kogumaksumus

(eurodes) –

kokku (mõlema

etapi lõplik või

hinnanguline

maksumus)

Tegevuse

kogumaksumus

(eurodes) –

teise etapi

puhul (lõplik

või

hinnanguline

maksumus)

Esimese

etapi

tõendatud

kulud

kokku

(eurodes)

Avaliku

sektori

panus

esimesse

etappi

(eurodes)

Teise etapi

kavandatud/lõplik

elluviimise

kuupäev (aasta,

kvartal)

Programmitöö

perioodi 2021–2027

rakenduskava,

mille raames

tegevus

lõpetatakse/lõpetati

N/A

II lisa. Mittetoimivate tegevuste loend

Priori-

teet

Fond Piirkonnakategooria Tegevuse viide Tegevuse

nimetus

Projekti nimi / Toetusesaaja nimi Tegevuse

kogumaksumus

(eurodes)

Tõendatud

kulud kokku

(eurodes)

Avaliku

sektori toetus

(eurodes)

7 ÜF Vähem arenenud 2014-

2020.7.02.19-

0004

RAJALA 4: Paldiski endise tuumaobjekti

kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga

rajamise uuringud ning radioaktiivselt

saastunud metallijäätmete käitlemine

AS ALARA

10 754 844,00 7 870 644,00 1 139 966,25

15 ERFREACT Vähem arenenud 2014-

2020.15.03.21-

0104

Aktiveeritud autoloogsete mesenhümaalsete

tüvirakkude kasutamine perifeersete

veresoontehaiguste ravi

AS Taastava Kirurgia Kliinik

2 234 000 1 746 468,50

605 541,15

67 ET

III lisa. Selliste tegevuste loend, mida mõjutavad riiklikud uurimised või mis on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav

toime

Fond Piirkonnakateg

ooria Tegevuse viide Tegevuse nimetus Projekti nimi / Toetusesaaja

nimi

Mõjutatud

tõendatud kulud

kokku (eurodes)/ Finants-

korrektsiooni

otsus

Mõjutatud avaliku

sektori toetus

(eurodes)/oma-

finantseering

Tegevused,

mida

mõjutavad

käimasolevad

riiklikud

uurimised

Tegevus, mis

on peatatud

kohtumenetlus

e või

halduskaebuse

ga, millel on

peatav toime ERDF

REACT

EU

Vähem

arenenud

2014-

2020.15.03.21-

0036

Keila linn, Allika tn 3

korteriühistu

Keila linn, Allika tn 3

korteriühistu 1,065,381.35 428,408.34 x

ERDF

REACT

EU

Vähem

arenenud

2014-

2020.15.03.21-

0150

Harku vald, Tabasalu alevik,

Kase tn 12 korteriühistu

Harku vald, Tabasalu alevik,

Kase tn 12 korteriühistu 1,484,761.02 742,380.51

x

ERDF

REACT

EU

Vähem

arenenud

2014-

2020.15.03.21-

0081

Tartu linn, Uus tn 65

korteriühistu

Tartu linn, Uus tn 65

korteriühistu 1 676 719,92 506 348,58

x

ERDF

REACT

EU

Vähem

arenenud

2014-

2020.15.03.21-

0060

Kambja vald, Tõrvandi

alevik, Ringtee 13

korteriühistu

Kambja vald, Tõrvandi

alevik, Ringtee 13

korteriühistu

660 032,72 267 522,53

x

ERDF

REACT

EU

Vähem

arenenud

2014-

2020.15.03.21-

0151

Tartu linn, Teemandi tn 9

korteriühistu

Tartu linn, Teemandi tn 9

korteriühistu 1 025 312,24 312 177,67

x

ÜF

Vähem

arenenud

2014-

2020.6.01.20-

0660

Tartu linn, Purde tn 39

korteriühistu

Tartu linn, Purde tn 39

korteriühistu 1 234 575,24 377 801,67

x

ÜF

Vähem

arenenud

2014-

2020.6.03.18-

0158

Põltsamaa valla

tänavavalgustuse

renoveerimine

Põltsamaa Vallavara OÜ 1 838 822,01 1 838 822,01

x

1

KODANIKELE SUUNATUD KOKKUVÕTE

Üldiselt: 2014-2020 perioodi struktuurivahendite kasutamise aluseks olevast rakenduskavast, mille EL toetus oli

3,7 miljardit (kogumaht koos riikliku kaasfinantseeringuga 4,9 miljardit), maksti EL toetusi välja 3,66

miljardit eurot. Ühtekuuluvusfondil (ÜF), kust said toetust mahukad keskkonna- ja

infrastruktuuriprojektid, maksti välja 99,1% EL eelarvest. Euroopa Regionaalarengu Fondis (ERF),

mille eesmärk on ühtlustada erinevate piirkondade arengut, maksti välja 99,3% EL toetust. Euroopa

Sotsiaalfondi (ESF), mis panustas tööhõivesse, kvalifikatsiooni edendamisse ja konkurentsivõime

tõstmisse, maksete protsent oli 99,3%. Lisandunud fondide REACTERF ja REACTESF maksete

protsendid olid vastavalt 96,5% ja 98,4% Kogu rakenduskava väljamaksete protsent kokku oli 98,8%,

mis tähendab, et kasutamata jäi ca 43 mln eurot. Välja maksmata raha ei lähe siiski riigi jaoks kaotsi.

Meil on võimalik seda raha kasutada rahastusperioodi sulgemise ja tagasinõuetega seotud kulude

katmiseks, vähendades seeläbi koormust riigieelarvele ja toetuse saajatele.

2023. aasta lõpuks saavutatud tulemuste põhjal saame nentida, et rakenduskavale seatud sisulised

eesmärgid on saavutatud. Seda kinnitab ka kogu perioodi ja rakenduskava kattev „Struktuurivahendite

rakendusperioodi 2014-2020 järelhindamine“1, kus eksperdid tõdevad, et ÜKP vahendite rakendamine

oli tervikvaates tulemuslik ning vahendite toel saavutati või saavutatakse tulevikus olulisi

positiivseid mõjusid Eesti kestlikule arengule – majandusarengule, ühiskondlikule arengule ning

keskkonnaseisundi muutusele.

Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud tegevustest olid eriti olulise mõjuga töövõime- ja

haridusreform, mis parandasid nõrgemate gruppide (hariduslike erivajadustega õpilased, puudega

inimesed, töötud, pensionärid jne) elukvaliteeti, avardasid võimalusi ühiskonnas osalemiseks ja

tööturule sisenemiseks. Pikaajalist mõju saaks edaspidi suurendada, kui tegeleda sihtgruppide varase

tööturult väljalangemise probleemiga.

Euroopa Regionaalarengufondi toetuste abil loodi võimalused pakkuda senisest paremat terviseabi,

sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste kvaliteet paranes ja võrdsustus regionaalselt. Tegevused

avaldasid olulist positiivset mõju ettevõtluse ja teadus-arendustegevuse arengule – regionaalsest

vaatest osutus eriti mõjusaks maakondlike arenduskeskuste võrgustik. Investeeringud Ida-

Virumaale on tõstnud sealsete keskuslinnade avaliku ruumi ja elukeskkonna kvaliteeti.

Ühtekuuluvusfondi investeeringud parandasid oluliselt elukvaliteeti, keskkonda ning suurendasid

taastuvenergia kasutuselevõttu. Eriti mõjusad (sh pikaajaliselt) ja väga suurt sihtgruppi

mõjutavad olid korterelamute ja veevärgi renoveerimise projektid. Mõju veelgi suuremat ulatust

pärssis rahaliste vahendite ebapiisavus (nt veevärk, transpordilahendused) ja vähene koostöö teiste

tegevustega (säästva liikumise lahendused).

Perioodi lõpuks suutsime täita kõikide finants-, väljund- ja tulemusnäitajate eesmärgid nii, et

finantskorrektsioonide ohtu (näitaja täitmine alla 65% seatud lõppsihtasemest) ei tekkinud.

Detailsemat suundade saavutustest ja hinnangutest saab lugeda allpool. Kindlasti võtame 2021+

perioodi õppetunnina kaasa selle, et rakendamisse tuleb lisada veel enam paindlikkust, et viia

minimaalseks perioodi lõpu rahalised jäägid ja nende tekkimisel suunata need kiiresti abivajavatesse

valdkondadesse või võimalike kriiside lahendamiseks.

1 https://www.rtk.ee/toetuste-ulevaated-ja-oigusaktid/hindamised-uuringud-auditid/hindamise-kava-ja-

aruanded#hindamiste-tooplaan-ja-aruanded-2014-2020

2

Prioriteetne suund Fond Eelarve/EL toetus

(EUR), koos võetud

ülebroneeringutega

Heaks kiidetud

projektide

rahaline maht/EL

toetus (EUR)

Välja makstud

EL toetus

(EUR)

Heaks

kiidetud

projek-

tide arv

Haridus ERF 299 776 485 297 135 372 297 135 372 138

Haridus ESF 191 986 409 189 797 365 189 797 365 1044

Sotsiaalkaitse ja

tervis.

Lõimumine

ERF 206 458 932 207 026 490 199 367 711 311

Sotsiaalkaitse ja

tervis.

Lõimumine

ESF 131 919 138 130 529 110 130 529 110 185

Tööturg ESF 203 420 006 202 977 353 202 977 353 70

Ettevõtlus ja

innovatsioon.

T&A

ERF 595 208 944 586 453 673 586 453 673 2289

Ettevõtlus ja

innovatsioon.

T&A

ESF 10 121 086 10 121 086 10 121 086 1

Ettevõtlus ja

regionaalareng

ERF 425 614 860 420 516 656 420 500 677 1587

Energiatõhusus ÜF 258 727 025 255 943 754 255 943 754 982

Veekaitse ja

keskkond

ÜF 176 779 423 175 445 938 175 445 938 6288

Keskkond ja

siseturvalisus

ÜF 108 923 484 108 619 245 108 619 245 157

Regionaalareng ERF 93 453 015 92 842 481 92 842 481 107

Transport ÜF 479 741 207 474 393 880 474 393 880 82

Infoühiskond ERF 76 921 440 77 140 188 77 140 188 154

Riigivalitsemine ERF 104 716 920 103 761 031 103 761 031 492

Riigivalitsemine ESF 28 268 446 28 132 096 28 132 096 121

COVID-19

valmisoleku

tagamine,

majanduse

elavdamine

ERF 188 084 355 181 397 371 181 386 691 489

COVID-19

pandeemia

sotsiaalsete

tagajärgedega

võitlemine

ESF 12 760 000 12 549 762 12 549 762 7

Tehniline abi ÜF/

ERF

107 076 051 107 047 813 107 047 813 17

KOKKU 3 699 957 225 3 661 830 664 3 654 145 226 14521

3

1.prioriteetne suund HARIDUS

Suuna hinnang 2 : Struktuurivahendite rakendamine on olnud positiivse mõjuga ja tulemuslik.

Rakendatud meetmed on panustanud Eesti haridussüsteemi läbi koolivõrgu korrastamise, HEV

õpilaste integreerimise tavakoolidesse kui ka aidanud teha noortel ja täiskasvanutel läbimõeldud

karjäärivalikuid kvaliteetsete tugiteenuste toel.

Investeeringud on panustanud haridusvaldkonda, avaldades positiivset mõju koolijuhtide arengule,

aidanud rakendada kaasavat haridust, parandanud juurdepääsu elukestvale õppele formaalsetes,

mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides ning aidanud kaasa kõikide vanuserühmade võrdsele

ligipääsetavusele elukestvale õppele. Koolitustel osalevad sihtrühma aktiivsemad õpetajad ja koolijuhid

ning koolivõrgu korrastamise meede oli kättesaadavam KOV-idele, kellel oli rohkem ressursse

omafinantseeringu katmiseks. Uuendusliku õppevara säilitamisel pole selge, kes peab tagama õppevara

töökindluse ja jätkusuutlikkuse. Märgatavalt on suurenenud kvalifikatsiooni omandamine haridus- ja

noorsootöötajate seas, ning ESF-i toetuste mõju õppevara arendamisel kutsehariduses on selgelt

märgatav. Samuti on OSKA uuringute tulemused andnud olulisi ettepanekuid haridus- ja tööturu

valdkonnas ning ÜKP fondide investeeringud on oluliselt aidanud kaasa koolivõrgu ning taristu

arendamisele ja õppevara loomisele.

Saavutused: üldhariduskoolides on kaasajastatud üle 199 tuh m2 koolipinda, uuendatud on 300 kooli

IKT taristut, hariduslike erivajadustega õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse on toetust saanud 308

kooli, õppe- ja karjäärinõustamist on saanud kokku üle 236 000 lapse ja noore.

Õpipoisiõppes osalenuid on kokku 7871; täiskasvanute täienduskoolitustel on osaletud üle 108 000

korra; digitaalse kirjaoskuse koolitustel oli osalejaid üle 12 000; täiskasvanutele on osutatud

karjäärinõustamise teenust üle 130 000 korra, neid toetas 20 karjäärinõustajat. Üle 500 kooli on osalenud

ettevõtlusõppe programmis, 12 valdkonnas on kasutusele võetud uuenduslik õppevara jpm.

Projekti näide: „HEV õpilaste integreerimine tavakooli Saku vallas“. EL toetust 94 810 eurot,

toetuse määr 85%.

Projektiga suurendati Saku valla kolme kooli: Saku Gümnaasiumi, Kurtna Kooli ja Kajamaa Kooli

valmisolekut kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks, et

hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastel oleks võimalus õppida

neile sobilikes tingimustes elukohajärgses koolis. Projekti

vahenditega kohandati klassiruume ja tugispetsialistide

vastuvõturuume, soetati klassimööblit ning õppe- ja abivahendeid

õppetöö paremaks korraldamiseks.

Saku Gümnaasiumis muudeti üheksas ruumis seinad helikindlaks, et

vähendada häirivaid faktoreid HEV õpilase jaoks. Klassiruumidesse

soetati spetsiaalselt HEV õpilaste jaoks kohandatud koolimööbel (nt

nihelemistaburetid, ergonoomilised toolid ja lauad).

Tugispetsialistide tööruumid muudeti HEV õpilaste vajadusi

arvestavaks ning on nüüd kaasaegse ja lapsesõbraliku sisustusega

(pehme mööbel, kirjutuslauad, toolid, riiulid jms). Seitsmesse

klassiruumi soetati õpihuvi toetavad ja erivajadusi arvestavaid

õppevahendid (õppemängud, seinatabelid, metoodilised materjalid,

kott-toolid, istepadjad jne) sh kolme väikeklassi õppetööd toetavaid

tehnilisi lahendusi. Pildil mürasummutavad vaheseinad klassiruumis Kajamaa Koolis.

2 Siit ja edasi hinnangud perioodi järelhindamise aruandest ja selle lisast 1.

4

Kurtna Koolis ehitati välja ja sisustati tunnetustuba. Tugispetsialisti tööruum muudeti ja õueala

kujundati HEV õpilaste vajadusi arvestavaks. Soetati õpihuvi toetavad ja erivajadusi arvestavaid

tegevus- ja loovteraapia vahendeid.

Kajamaa Koolile soetati erivajadusi arvestavaid õppevahendeid ning mööblit tugisüsteemi spetsialisti-

ja kahte klassiruumi. Muusikaklassi paigaldati õppimist toetav kaasaegne tehnika ja koridori seinale

infotabloo, mis loob toetava võimaluse õpilastel olla operatiivselt kursis nt päevasündmustega, näha

visuaalilt suuremalt tunniplaani jms. Pildil mürasummutavad vaheseinad klassiruumis Kajamaa Koolis.

2.prioriteetne suund SOTSIAALKAITSE JA TERVIS, LÕIMUMINE

Suuna hinnang: PS2 oli väga positiivse mõjuga, aidates kaasa laiemalt kogu Eesti sotsiaal- ja

tervishoiuvaldkonna arengule ja jätkusuutlikkusele. PS2 on edendanud sotsiaalset kaasatust,

võidelnud vaesuse ja diskrimineerimise vastu ning parandanud inimeste elukvaliteeti ja

keskkonda läbi oluliste sotsiaal- ja tervishoiuteenuste säilitamise ja loomise. Arendatud on nii

teenuseid (nt lastehoiuteenused, hoolekandeteenused jne) kui ka teenuste pakkumiseks vajalikku

infrastruktuuri (haiglate renoveerimine, perearstikeskuste loomine jne). Tegevuste elluviimiseks

kasutati ESF ja ERF vahendeid, et taristusse ja teenustesse tehtavaid investeeringuid paremini

kombineerida ning viia tulemuslikumalt ellu siseriiklikult seatud eesmärgid.

Saavutused: piirkondlikes haiglates on kaasajastatud 21 raviüksust ning valminud on 55 esmatasandi

tervisekeskust, kohandatud on üle 2300 eluruumi puudega inimeste elukvaliteedi tõstmiseks.

Hoolekandeteenuseid on saanud üle 22 000 inimese, puuetega lastele suunatud tugiteenuseid on osutatud

nende hooldajatele üle 3600 korra. Lõimumis- ja kohanemiskoolitustel on osalenud üle 30 000 inimese,

noorsootöö teenustes on osalemiskordi üle 290 000. Üle 1800 vanglast vabaneja on saanud

tugiteenuseid. Rohkem kui 17 000 NEET noort on saanud erinevaid teenuseid jpm.

Projektinäide: Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde ja ümberehituse III ehitusetapp. EL toetus

kokku 18 135 194 EURi, toetuse määr 42%

Projekti raames valmis Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk -

korpused M ja C. III ehitusjärgu tulemusena liideti Maarjamõisa meditsiinilinnakuga lastekliinik ja

kõrvakliinik. Kolmanda ehitusjärgu koosseisu kavandati ka kaasaegne päevakirurgiakeskus.

Projekti elluviimisega ehitati ja kaasajastati kokku 9 raviüksust:

1. Palatiosakond (üldpediaatria, lasteneuroloogia, lastekirurgia)

2. Ägedate infektsioonide palatiosakond (lapsed)

3. Lasteintensiivravi osakond

4. Neonatoloogia osakond

5. Erakorralise meditsiini üksus (lapsed)

6. Laste ambulatoorse vastuvõtu ja taastusravi üksus

7. Kõrvakliiniku ja näo-lõualuuudekirurgia ambulatoorse vastuvõtu üksus

8. Kõrvakliiniku ja näo-lõualuuudekirurgia palatiosakond

9. Päevakirurgiakeskus

Projektinäide: Tartu Linnavalitsus „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine Tartus

IV voor“ EL toetus 123 359 EUR (toetuse määr 85%)

Projekti raames kohandati Tartu linnas 30 puudega isiku elukohad selliselt, et need vastaksid isiku

puudest tulenevatele erivajadustele ja suurendaksid isikute iseseisva toimetuleku võimet. Seeläbi

vähendati puudega isikute hooldusvajadust ning võimaldati isiku lähedastel jääda või naasta

tööjõuturule.

5

Tartu, korter Põhja-pst-l

Enne Pärast

Korter Uuel tn-l, Tartu

Enne Pärast

3.prioriteetne suund TÖÖTURG

Suuna hinnang: Struktuurivahendite rakendamine PS3 raames on olnud positiivse mõjuga ja osaliselt

tulemuslik. Osaliselt tulemuslik seetõttu, et kõik tulemusnäitajad ei ole täidetud, kuid sisuliselt on

saavutatud tulemused märkimisväärsed nii sihtrühmadele kui ka ühiskonnale laiemalt.

Suuna esimese meetmega (3.1) keskenduti töövõime toetamisele, viies läbi töövõimereformi (TVR),

mis suurendas vähenenud töövõimega inimeste võimekust tööd leida ja majanduslikku

toimetulekut. Kuigi mõju oli positiivne, oli tööle saamine puuetega inimeste jaoks oodatust aeglasem.

Sellegipoolest oli TVR näol tegemist ühe olulise sotsiaalvaldkonna struktuurireformiga, mis vähenenud

töövõimega inimeste suunal tehtud. Teise meetmega (3.2) suurendati tööturule sisenemist ja hõivet

erinevate sihtrühmade, nagu noored, vanemaealised ja pikaajalised töötud, seas.

PS3 meetmed tõid olulist lisandväärtust, eriti haavatavate elanikkonnarühmade tööhõivevajaduste

käsitlemisega. Meetmed on suurendanud sotsiaalset kaasatust, inimeste individuaalset tuge

tööturul ning muutnud tööturu osapoolte suhtumist ja ootusi vähenenud töövõimega inimestesse.

Lisaks on need meetmed suurendanud teadlikkust ja valmisolekut erineva töövõimega inimeste

kaasamiseks tööhõivesse.

Saavutused: üle 96 000 korra on osutatud vähenenud töövõimega inimesele erinevaid teenuseid;

tööandjate ja töötajate toetamiseks on pakutud üle 1100 tegevuse (teavitamis- ja kaasamisüritused

töösuhete ja terve töökeskkonna teemadel jne); aktiivseid tööturuteenuseid on saanud üle 34 000

inimese.

6

Projektinäide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevused mitteaktiivsete noorte

toetamiseks projektist „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“, EL toetus

1 538 431,90 EUR (toetuse määr 85%)

Noorte kõrvalejäämine haridus- ja tööturusüsteemist on ühiskondlik probleem, mis suurendab riski

jääda töötuks, sattuda vaesusesse ning olla sotsiaalselt tõrjutud. Selle ennetamiseks viidi perioodil 2017-

2023 ellu tegevusi, mis aitasid mitteaktiivsetel noortel vanuses 16 – 29 leida endale tööturul rakendus

või suunati neid täiendama oma kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu. Projekti ühe tegevusena loodi

noortegarantii tugisüsteem, mis võimaldas kohalikel omavalitsustel tuvastada mitteaktiivsed ja

abivajadusega noored ning pakkuda neile sihitatult omavalitsuse, sh riigi poolt pakutavaid teenuseid.

Noortegarantii tugisüsteemiga koos loodi ka juhtumikorralduse mudel, mis kirjeldas detailselt, kuidas

toimub töö mitteaktiivse noorega, sh andes vajaliku info olemasolevatest teenustest. Projekti

partneriteks olid Sotsiaalkindlustusamet ning kohalikud omavalitused, kes noortegarantii tugisüsteemi

testisid ning rakendasid.

Projekti eesmärkide täitmiseks viidi läbi ka teavitustegevusi nii kohalikele omavalitsustele, noortele kui

laiemale avalikkusele. Lisas üldisele teavituskampaaniale, korraldati koostöös noori toetavate asutuste

ja organisatsioonidega seminare, infopäevasid jt üritusi, mis kandsid edasi sõnumit noortegarantii

tugisüsteemist ning selle võimalustest.

2.-3. novembril 2023 korraldati Tallinnas koostöös Eesti Töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Sotsiaalkindlustusametiga noortegarantii tugisüsteemi seminar „Ühiselt“. Seminarist võttis osa üle 90 valdkonna spetsialisti.

Projekti lõpuks jõuti kokku 680 nooreni, kes olid abivajadusega ning kelledele pakuti aktiivseid

tööturuteenuseid, parandades seeläbi mitteaktiivsete noorte tööturule juurdepääsu ning suurendati nende

töörutul osalemist ja tööalaseid võimalusi. 2023. aasta lõpuks oli nooregarantii tugisüsteemiga liitunud

78 kohalikku omavalitsust 79-st.

Kohalike omavalitsuste noortega töötavad spetsialistid, juuni 2023.

Rohkem teavet noortegarantii tugisüsteemist,

tegevuskavast ja noortega tegelevate spetsialistide

kontaktid leiab siit: Noortegarantii tugisüsteem |

Sotsiaalkindlustusamet. Abivajadusega noortele

suunatud tegevused jätkuvad perioodi 2021-2027

EL ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

Euroopa Sotsiaalfond+ toel.

7

4. prioriteetne suund: ETTEVÕTLUS JA INNOVATSIOON, T&A

Suuna hinnang: Meetmetel oli ettevõtete majandusnäitajatele ja majandusele laiemalt positiivne

mõju, mis väljendus lisandväärtuse ja tööhõive tõusus, seda eeskätt suure kasvupotentsiaaliga

sektorites, nagu IKT ja teadusmahukas ettevõtlus. Ilma struktuurifondide rahastuseta ei oleks

tegevusi sellises mahus ja ajaraamis ellu viidud ning ettevõtete arenguhüpe oleks olnud väiksem ning

kriiside üleelamine keerulisem.

Toetused avaldasid positiivset mõju ettevõtete majandusnäitajatele, kuigi mõju sisu ja suurus erines

tegevuste lõikes oluliselt. Enamik struktuurivahenditest rahastatud ettevõtlustoetustest

suurendasid samaaegset tööjõu tootlikkust ja lisandväärtust. Lisandväärtus töötaja kohta kasvas

2014. a 35,1 tuhandelt eurolt 2022. aastaks 44,5 tuhandele eurole (planeeritud eesmärk täideti 126,8%).

Eriti selgesti ilmnes toetuste mõju kõrgema kasvupotentsiaaliga tegevusaladel nagu IKT, kutse-, tehnika

ja teadusvaldkonnas.

Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamise tegevused aitasid kaasa teadus- ja

ettevõtlussektori vaheliste koostöösuhete ja -kultuuri edendamisele ning ettevõtetele paremate

võimaluste loomisele teadustaristule ligipääsuks, kuigi mõju oli mõningal juhul kaudne ja keeruline

mõõta.

Saavutused: toetatud teadusasutustega on koostööd teinud üle 1200 ettevõtte, täiustatud uuringutealase

taristuga asutustes töötab üle 1100 teaduri, riigiasutustes tegutseb 15 teaduskoordinaatorit, tippkeskuste

teadlaste poolt on avaldatud üle 840 publikatsiooni. Ressursitõhususe valdkonnas on valminud 171

auditit ning jäätmete ringlussevõtuks on tehtud 19 projekti. 324 ettevõtet on turu jaoks loonud uudse

toote või teenuse. 96 ettevõtet on ülikoolidega rakendusuuringute käigus koostööd teinud.

Erainvesteeringud innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuste alastele projektidele on tehtud üle 120

miljoni euro, üle 16 000 korra on ettevõtted saanud erinevat abi jpm.

Projektinäide: OÜ EKT Ecobio „Eesti Keskkonnateenused AS liigiti kogutud biojäätmete

käitlemise tehas rajamine“, EL toetus 2 419 337 EURi (toetuse määr 48%).

Projekti raames rajati liigiti kogutud biojäätmete käitlemise tehas. Projekti tulemusena suurendatakse

anaeroobse kääritusprotsessi käigus jäätmete ringlussevõttu.

Tehases on innovaatilise

lahendusena kasutusel

kuivkääritamine, mille

tulemusena kääritamisel

eraldub biolagunevatest

jäätmetest biogaas ning

protsessi tulemusena tekib

vedel ja tahke kääritusjääk

(digestaat). Biogaas

suunatakse peale

puhastamist ja töötlemist

tehasega ühendatud

maagaasivõrku.

Kääritusjääk sertifitseeritakse ja müüakse tootena. Kääritusjääki on võimalik põllumeestel kasutada

põldude väetamiseks.

Rohkem infot siit: Ringmajanduse vedur on biogaasitehas, mis teeb kodustest toidujäätmetest

tarnspordikütust. Ringmajanduse Pidur – Uikala prügila |

8

Projektinäide: AS TFTAK projekt „Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus“, EL

toetus 5 685 406 EURi (toetuse määr 57%)

Tehnoloogia arenduskeskuste toetuse abil loodud Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus

(TFTAK) arendab maailmatasemel tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid nutika spetsialiseerumise

kasvuvaldkonnas, et tõsta Eesti ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet. TFTAKi partnerfirmade

nimekirja, kellega on arendustöid tehtud, kuulub rohkem kui 60 Eesti ettevõtet. Programmitoetus on

võimaldanud aastatega ehitada üles väga laiapõhjalise tehnoloogise võimekuse (nt. bakterite kasvu

optimeerimine, fermentatsiooniprotsesside tundmine, taimsete lihaanaloogide arendamine,

toitumisuuringud), rahvusvahelise kliendibaasi, unikaalsed oskused rakumodelleerimise valdkonnas,

kogemuse ja võimekuse pikaajalistes rahvusvahelistes T&A projektides osalemiseks, ja kõik muud

maailmatasemel T&A teenust pakkuva äriettevõtte kompetentsid.

Eelmise aasta tippsündmuseks kujunes TFTAK meeskonna valimine globaalse võistluse X-Prize

poolfinaali, kust jõuti ka finaali ning saavutati II koht. Võistluse käigus tuli aasta jooksul taimsest

toormest valmistada kalafilee tükk, mis nii välimuselt, maitselt, toiteväärtuselt kui ka tekstuurilt

meenutaks 100% praetud kalafilee tükki. Sama tootega saavutati Indias toimunud toiduinnovatsiooni

üritusel SIAL India kuldinnovatsiooni auhind ning tunnustus parima toote eest. TFTAK jätkab

väljatöötatud tehnoloogia skaleerimist, et sobitada seda erinevate toodetega - nõudlus on mitmekesine

(tehnoloogiast on huvitatud suured kalatootjad erinevatest riikidest, peamiselt Aasiast).

5.prioriteetne suund ETTEVÕTLUS JA REGIONAALARENG

Suuna hinnang: Prioriteedi raames rakendatud tegevustel on olnud positiivne mõju tööhõivele,

majanduskasvule ja regionaalarengule. Toetatud on ettevõtluse arendamist rahvusvahelistel turgudel

ning soodustatud innovatsiooni. Selle tulemusel on Eesti VKE-d ekspordile orienteeritud, kiire kasvuga

ning innovaatilised. Aidatud on kaasa Eesti tööhõive ning tootlikkuse kasvule. Jätkuv probleem on

see, et piirkonnaspetsiifilisi arengueelduseid ja ressursse ei ole muude piirkondade arenguks suudetud

piisavalt ära kasutada ning ettevõtlus on kogunenud suurematesse linnapiirkondadesse. Ka vahendite

9

taotlejad erinevate meetmete lõikes koonduvad peamiselt suurematesse keskustesse, kus vastav

projektide läbiviimise kompetents ning ambitsioonikus on hinnanguliselt suurem.

Saavutused: erinevat abi (rahaline abi, nõustamine jne) on ettevõtetele antud üle 27 900 korra;

korraldatud on üle 1900 turundustegevuse; maakondlikes arenduskeskustes on nõustatud kliente üle 78

000 korra; 48 keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste kitsaskohta on lahendatud, tagamaks paremat

ligipääsu töökohtade ja teenusteni jpm.

Projektinäide: Vabaajakeskus Tuuletorni projekt „Tuuletorni elamuskeskus“, EL toetus

1 897 647 EURi (toetuse määr 71%).

Käinasse rajati aastaringselt külastajatele avatud peresõbralik, elamuslikku ja harivat meelelahutust

pakkuv ning Hiiumaad tutvustav terviklik turismiatraktsioon, elamuskeskus Tuuletorn. Kuuel korrusel

asuva interaktiivse ekspositsiooni ja tegevuskeskkonna kaudu pajatatakse lugusid Hiiumaast-

inspireerivast loodusest ja kultuuripärandist. Atraktsioon aitab säilitada Hiiumaa konkurentsivõimet

turismis ja vähendada hooajalisust, loob töökohti ja on olulise mõjuga teenindussektori arengule.

Link videole: https://www.youtube.com/watch?v=uV1qu0BqqhY

Projektinäide: Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseumi projekt „Väike samm loeb! Kolga talu

arendamine säästlikku eluviisi ja loodushoidu väärtustavaks pereturismi tegevuskeskuseks“, EL

toetus 190 951 EURi (toetuse määr 70%)

Eesti Vabaõhumuuseum rajas turismi tootearenduse toetuse abil taastatud Hiiumaa aida-lauda-raita

peredele suunatud püsinäituse „Iga väike samm loeb“. Sellel peredele suunatud mängulisel näitusel

saavad lapsed läbi aktiivsete tegevuste teada, milline oli taluelu vanal ajal, mida mingi loom „annab“,

kuidas asju parandati ja vanadest asjadest uusi tehti ning arutleda, kas ja mida oleks meil tänapäeval

sellest õppida. Käed külge lähenemine ja avastamisvõimalused on näituse teinud väikeste külastajate

seas väga populaarseks. Lisaks saab tutvuda Eesti taludes peetud koduloomade- ja lindudega.

5.4.1VaaVaataVaata

Vaata ka teisi projektinäiteid:

https://www.youtube.com/watch?v=wa-_iz5G_98

https://www.youtube.com/watch?v=bQcz0MVkPfw

https://www.youtube.com/watch?v=uV1qu0BqqhY

10

https://www.youtube.com/watch?v=4iY0WbX4AAI

6.prioriteetne suund ENERGIATÕHUSUS

Suuna hinnang: Struktuurivahendite rakendamine on olnud PS6 osas positiivse mõjuga ja edukas,

aidates kaasa energiasäästliku elamusektori ja tänavavalgustuse parandamisele ja

jätkusuutlikkusele, toetanud üldist majandusarengut ning parandades inimeste elukvaliteeti,

keskkonda ning suurendanud taastuvenergia kasutuselevõttu. Meetme tegevused omasid lisaks

positiivsetele keskkonnamõjudele ka positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju (mõju inimese

tervisele, energiavaesusele, tööhõivele, kinnisvara väärtusele, ringmajanduse potentsiaalile) ning samuti

oli kõikidel tegevusel positiivne mõju tööhõivele, mõningate tegevuste puhul oli see mõju kaudne (nt

energiasäästu tüüpprojektide ja soojusmajanduse arengukavade puhul).

Saavutused: üle 20 000-s kodumajapidamises on energia-tarbimisklass paranenud, uut torustikku on

paigaldatud või olemasolevat renoveeritud üle 181 km, renoveeritud on üle 45 000

tänavavalgustuspunkti, projektide tulemusena vähenenud arvestuslik CO2 kogus on üle 160 tuh t CO2

ekv/a; meetme tulemusel toodetud ning transpordis kasutusse võetud biometaani aastane kogus on 19,19

Ktoe jpm.

Projektinäide: Danpower Eesti AS „Võru kaugküttevõrgu rekonstrueerimine III“, EL toetus

603 600 EURi (toetuse määr 50%)

Võrus renoveeriti pea 3 km ulatuses kaugküttetorusid, nende

hulgas linna ühed vanimad torud. Sellega väheneb aastane

soojusenergia kadu ca 1595 MWh ja CO2 heide ca 25 tonni võrra.

Projekt on tunnustust väärt, sest Võru linn, Võru Vesi AS ja

Danpower Eesti AS tegid tihedat koostööd, et tagada soodsalt

maksimaalne tulemus nii kaugküttes, veemajanduses kui

tänavataristus.

7. prioriteetne suund VEEKAITSE JA KESKKOND

Suuna hinnang: PS 7 struktuurivahendite rakendamine oli positiivse mõjuga. Veemajandustaristu

investeeringud aitasid kaasa kvaliteetsema vee- ja elukeskkonna saavutamisele ning suurendasid

ühisveevärgist püsitarbijate arvu 2022. aastaks võrreldes 2014. aastaga 4%. Siiski jätkuvad

pingutused on vajalikud, kuna osade ühisveevärkide kvaliteedinõuded ei ole endiselt täidetud. Ka

veekeskkonnas on pinnaveekogumite seisund vastassuunaliselt halvenenud. 2022. aastal oli heas

koondseisus 51% pinnaveekogumitest, halvenedes 2012. aasta võrdluses 13 protsendipunkti. Silmas

peab aga pidama seda, et kuna vee- ja looduskeskkonna seisundi muutused toimuvad pikema aja jooksul

ning mõjutavaid tegureid on rohkem kui üks, siis ei ilmne toetuste täielik mõju pinnaveekogumite

kvaliteedinäitajates koheselt programmperioodi lõppedes. Kvaliteediseires tuleb täiendavat tähelepanu

pöörata meetmetega parandatud veekogumites ning luua põhjus-tagajärg seoseid täpsemates

hinnangutes.

Saavutused: tõhusama veevarustuse abil teenindatakse täiendavalt üle 24 000 elaniku, reoveepuhastuse

teenust saab täiendavalt üle 40 000 elaniku, saastunud alade ja veekogude korrastamise raames on

taastatud üle 31 ha maad; mahajäetud turbaaladel on taastamistöid tehtud üle 2300 ha-l.

Projektinäide: RMK „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“, EL

toetus 4 914 67 EURi (toetuse määr 85%).

11

Projekti raames taastati veerežiimiga mahajäetud turbaalasid kokku 2333 hektarit. Taastati Kildemaa

jääksoo 55 ha, Koigi soo 682 ha, Parika sood 473 ha, Pindi jääksoo 92 ha, Esssoo jääksoo 157 ha,

Priipalu jääksoo 28 ha, Saikla 140 ha, Voore 84 ha, Arramäe 131 ha, Põlliku 56 ha, Maima 71 ha,

Tõrga 19 ha, Laiuse jääksoo 37 ha, Alu jääksoo 96 ha, Toolamaa jääksoo 62 ha, Kõima jääksoo 53 ha,

Viru jääksoo 34 ha, ja Määvli jääksoo 63 ha. Mahajäetud turbakaevandusalad taimestuvad vahele

sekkumata väga aeglaselt ning nendelt aladelt eraldub rohkesti süsihappegaasi. Seepärast oli oluline

need alad suunata taassoostumisele. Projekti raames teostati Tartu Ülikooli teadlaste poolt

kompleksseire. 2023 aastal valmis soode teemaline film, mis võttis kokku ka projekti tegevused ja

tulemused. ,,Soode taastamine. Teooriast praktikasse''

(youtube.com)

Rohkem infot projekti kohta kodulehelt:

https://rmk.ee/organisatsioon/el-fondid-

1/uhtekuuluvusfond/kuivendatud-ammendatud-ja-

huljatud-turbaalade-korrastamine

Projekt kestis seitse aastat ja lõppes 31.12.2023.

Laiuse jääksoost ERRis:

https://www.err.ee/1608302574/eesti-peab-paari-

aastaga-taastama-paar-tuhat-hektarit-jaaksoid

Foto: RMK

8. prioriteetne suund KESKKOND JA SISETURVALISUS

Suuna hinnang: Investeeringud avaldasid positiivset mõju rohetaristu jätkusuutlikkusele ja

kasvule. Perioodil 2013-2018 kasvasid nii soodsas, ebapiisavas kui halvas seisundis olevate liikide

arvud, seda küll ebaolulises määras. Küll aga kasvas soodsas seisundis elupaigatüüpide ning vähenesid

ebapiisavas seisundis elupaigatüüpide arvud. Samas suurenesid ka halvas seisundis elupaigatüüpide

arvud, mis nõuab täiendavaid meetmeid negatiivsete protsesside ennetamiseks.

Investeeringud suurendasid oluliselt päästevõimekust ja keskkonna kaitse võimekust ning

metsatulekahjude arv vähenes kolmekordselt võrreldes 2014. aastaga. Kuigi keemilise, gaasilise ja

naftareostuse väljakutsed suurenesid, võib see olla tingitud varasemast avastamisest ja

reageerimisvõime kasvust.

Saavutused: soetatud on 95 multifunktsionaalset päästesõidukit ja 2 merereostustõrje sõidukit,

uuendatud on 60 seirejaama. Seisundi taastamise toetust on saanud üle 15 000 ha kaitstavaid elupaiku,

inventeeritud on üle 100 000 ha kaitstavaid liike ja elupaiku jpm.

Projektinäide: Keskkonnaagentuur, „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega

seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks

vajalikud töövahendid“, EL toetus 1 529 294 EURi (toetuse määr 92%).

Projekti raames hinnati ja kaardistati üleriigiliselt Eesti peamiste maismaaökosüsteemide (mets, niit,

soo, põllumajanduslikud ökosüsteemid) ulatus, seisund ning hüvede paiknemine ja hulk, teostati

maismaaökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede üleriigiline sotsiaalmajanduslik (sh võimalusel

rahaline) hindamine, uuendati elurikkuse seiremetoodikaid ja loodi Loodusveeb, mis koondab

elurikkuse kohta käiva info.

ELME ökosüsteemide ja nende hüvede kihid on hoiustatud andmehoidlas (vt ka 2. tegevuse kirjeldus)

ning avalikkusele kättesaadavad

12

ELME kaardikihtide kataloogist.

Rajakaamera- ja drooniseire arendamise ning helisalvestajate abil liikide tuvastamise kohta on põhjalik

ülevaade 2023. a veebruaris KAURis koostatud ELME uudsete seirevahendite ploki koondülevaates,

mis ühtlasi sisaldab kõigi ELMEs testitud ja kasutatud metoodikate/vahendite edasiste

kasutusvõimaluste ning kuluefektiivsuse hinnanguid.

Loodi loodusveebi https://loodusveeb.ee/et. Loodusveebi reklaamimiseks tehti Vanamehe multikas.

9. prioriteetne suund REGIONAALARENG

Suuna hinnang: Hoolimata mõju- ja tulemusnäitajate sihtväärtuste mittesaavutamisest on meetmete

tegevustel olnud positiivne mõju säästvate liikumisviiside (investeerimisprojektide sisust lähtudes

täpsemalt jalgsi liikumise, jalgratta jms kergliikurite kasutuse) võimaldamiseks

linnapiirkondades ning lasteaiakohtade järjekorra lühendamiseks Tallinna, Tartu ja Pärnu

linnapiirkonnas.

Ilma PS9 investeeringuteta kergliiklusteedesse oleks säästvate liikumisviiside osakaal igapäevases

töörändes veelgi väiksem ning oluliselt raskemaks muutuks säästvat liikuvust võimaldavate

investeeringute (sh uue perioodi 2021-2027) pikemaajalise soovitud koondmõju saavutamine

Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2035. aastaks seatud eesmärgi sihtväärtuseni.

Uute lasteaedade rajamine on leevendanud lasteaiakohtade järjekordadest tulenevaid probleeme

peredele ning võimaldanud eelkõige linnalähedastes kiire elamuarendusega piirkondades tagada

kodulähedase lasteaia- ja lapsehoiuteenuse kättesaadavust oluliselt paremini kui ilma PS9

investeeringuteta. Investeeringud panustavad Haridusvaldkonna arengukava asjakohase pikaajalise

eesmärgi 2035. aasta sihttaseme saavutamisesse.

Investeeringud Ida-Virumaa alakasutatud aladesse on olulisel määral tõstnud sealsete keskuslinnade

avaliku ruumi ja elukeskkonna kvaliteeti.

Saavutused: üle 136 000 m² avalikku linnaruumi on loodud või taastatud, loodud on üle 2200

lasteaiakoha, rajatud 225 km kergliiklusteid, linnapiirkondades on renoveeritud üle 30 000 m2 avalikke

või ärihooneid jpm.

Projektinäide: Narva linna projektid „Narva raekoja hoone ja platsi rekonstrueerimine“ ja

„Narva Stockholmi platsi ehitus, I etapp“, EL toetus vastavalt 4 486 093 EURi (toetuse määr

85%) ja 1 618 872 EURi (toetuse määr 77%)

Projektid on suunatud Narva Vanalinna kui Narva linnapiirkonna olulisema alakasutatud ala

taaselavdamiseks. Projektiga taastatakse Vanalinna linnaosa keskosa funktsioon. Raekoja hoone on

plaanitud linna esindushooneks ja turismi objektiks. Koos Raekoja platsiga rekonstrueeritakse Rüütli ja

Suur tänavad (platsiga kokkupuutuv osa). Lisaks on ette nähtud raekoja hoone fassaadi ja platsi

välisvalgustus.

Link videole: https://www.youtube.com/watch?v=8GexU9kSZ28&t=97s

Vt ka meetme tegevusi tutvustavaid videoklippe:

9.1.1 https://www.youtube.com/watch?v=Tmbzr17YXBc&t=1s

9.2.2 https://www.youtube.com/watch?v=8GexU9kSZ28&t=97s

13

10.prioriteetne suund TRANSPORT

Suuna hinnang: Struktuurivahendite rakendamine PS10 meetmete tegevustes on olnud olulise

positiivse mõjuga ja tulemuslik, aidates kaasa transpordiinfrastruktuuri parandamisele ja

jätkusuutlikkusele, toetanud üldist majandusarengut ning parandades inimeste elukvaliteeti ja

keskkonda.

Paremad ühendused on suurendanud teenuste kättesaadavust ning sõiduajad on lühenenud.

Suurenenud on võimalused liikuda jalgsi, jalgrattaga ja kasutada ühistransporti, kuid siiski on vaja

täiendavaid tegevusi autostumise pidurdamiseks ning jalgsi- ja jalgrattaga ning ühistranspordiga tööl

käijate osakaalu tõstmiseks. Investeeringud on oluliselt aidanud kaasa majanduse arengule, panustades

infrastruktuuri kaudu äritegevuse ja kaubaveo efektiivsusesse.

Saavutused: uuendatud või rekonstrueeritud on 214 km maanteid, rekonstrueeritud või uuendatud

raudteeliinide kogupikkus on üle 240 km, parandatud ühendusvõimalustega on 31 ühistranspordipeatust

jpm.

Projektinäide: AS Eesti Raudtee „Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine“, EL toetus

10 615 347 EURi (toetuse määr 100%).

Tapa sorteerimispargi (edaspidi „sortpargi“) ehitustööde läbivaks teemaks (ja edulooks) võiks nimetada

raudtee pealisehituse materjalide taaskasutust. Kõik liiprid ja rööpad, mis tööde käigus sai paigaldatud,

olid eelnevalt olnud kasutuses ja peale vähest remonti (vahetati välja liiprite kulunud sideosad ja lõigati

välja defektsed kohad rööbastest) pikenes nende eluiga vähemalt 10-15 aasta võrra. Samuti taaskasutati

rööbastee ehitamiseks vajalikku graniitkillustikku, teostades selleks killustiku sõelumise, mille abil

eraldati materjali mittevastav fraktsioon. Sõelumise kaudu puhastatud ja uuesti kasutusse võetud

killustiku maht oli ca 41 000 m3. Tapa sortparki on alati kasutatud raudteede ehitamiseks vajalike

materjalide vahelaona, kuid pidevalt on olnud probleemiks laoplatsideks sobiva tasase maa-ala vähesus.

Kuna sortpargi ehitustööde käigus tuli töömaalt välja kaevata raudteede alla mittesobivat pinnast,

otsustati selle pinnasega täita seni kasutusest välja jäänud piirkonnad ja seeläbi laiendada ladustamiseks

sobivat ala. Nii sai vähendatud äraveetava pinnase mahtu ja antud juurde ladustamiseks kasutatavat

territooriumi ca 25 000 m2 ulatuses. Et sortpargis läbiviidavateks rongide manöövritöödeks osaliselt

puudusid sobivad raudtee pöörmed, siis tuli tööde käigus hankida ja paigaldada 16 uut, tänapäevastele

nõuetele vastavat pööret. Koos uute pöörmetega paigaldati eelpool viidatud taaskasutatud materjalist

raudteed 15 km ulatuses. Sortpargi

lõplik, täiemahuline kasutuselevõtt

toimub peale kogu Tapa jaama

valmimist 2025. aastal, mil

lõpetatakse Tapa jaama

liiklusjuhtimissüsteemi

kaasajastamine. Pragune Tapa jaama

liiklusjuhtimise keskus asub

sortpargi territooriumil vanas

hoones, mis oma küttekuludelt ja

üldistelt tingimustelt ei vasta

tänapäevastele nõuetele. Seepärast

viiakse Tapa jaama ja sortpargi liiklusjuhtimine 2025. aasta jooksul üle sortpargi kõrvalkinnistul

(aadressiga Kauba 8) asuvasse 2024. aastal avatud Eesti Raudtee uude olmehoonesse. Tegemist on nö

liginullenergia klassiga hoonega, mis kasutab kütteks maasoojust ja saab osa energiavajadusest kaetud

hoone katusele paigaldatud päiksepaneelidest. Samuti on hoone juurde rajatud laadimispunkt

elektriautodele.

14

11.prioriteetne suund INFOÜHISKOND

Suuna hinnang: PS11 rakendamisel saavutati eesmärgistatud tulemused suurel määral ning tegevustel

oli osaline oluline positiivne mõju Eesti elanike kiirele internet ligipääsu tõusule ning e-teenuste

kasutamisele. Tegevuste mõju ulatus väga suure sihtrühmani ehk sisuliselt kogu Eesti elanikkonnani.

Saavutused: uue põlvkonna lairiba pikkus on pea 4000 km, lõpetatud on 109 uuenduslikku

arendusprojekti, teadlikkuse tõstmiseks ja teavitustegevusteks on lõppenud üle 600 projekti, uusi

piiriüleseid avalikke teenuseid on loodud 9.

Projektinäide Haridus- ja Teadusministeerium „EHIS2 (Eesti hariduse infosüsteem versioon 2)

III etapp“, EL toetus 499 692 EURi, toetuse määr 100%

EHIS2

platvormile on

loodud

õppekavade ja

tegevuslubade

moodul, kus on

võimalik esitada

ja hallata

õppekavade ning

residentuuri

programmide ja

tegevuslubade

registreerimise

taotluseid ning

majandustegevusteateid. Loodud on x-tee teenused ning andmete avalikustamiseks avaandmete teenus.

12.prioriteetne suund RIIGIVALITSEMINE

Suuna hinnang: Haldusvõimekuse suuna rakendamine on olnud tulemuslik ja mõjus.

Poliitikakujundamise kvaliteet ja juhtimisvõimekus valitsussektoris on toetuste abil paranenud.

Ka riigile oluliste digiarenduste loomine oleks haldusvõimekuse suuna investeeringuteta

märkimisväärselt pärsitud. Olulisimaks struktuurseks muutuseks oli kohalike omavalitsuste reform,

mille tagajärjel on Eestis 79 omavalitsust varasema 213 asemel. PS12 tegevustel olnud positiivne mõju

regionaalarengu strateegia eesmärkide täitmisele, samas võinuks enam panustada KOV-ide

võimestamisse.

Saavutused: avalike teenuste parandamise eesmärgil on läbi viidud üle 500 projekti, üle 28 000 avaliku

sektori ja vabaühenduse esindaja on osalenud koolitustel, et suurendada oma asjatundlikkust, kohaliku

administratsiooni ja kodanike vahel koostööd parandavate projektide arv on 104, läbi on viidud 17

kaasamisprojekti riigiasutuste ja valitsusväliste osaliste võimekuse tõstmiseks poliitikakujundamisel

jpm.

15

Projektinäide: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla „Paberivaba intensiivravi täistaotlus“, EL eelarve

481 032 eurot, toetuse määr 85%.

Paberivaba intensiivravi: E-intensiiv on Eesti meditsiinisüsteemis esimene suuremahuline projekt, mis

viib kogu raviprotsessi kirjeldamise paberilt elektrooniliseks.

Pikemalt projektist RTK kodulehel: Paberivaba intensiivravi | Riigi Tugiteenuste keskus

15. ja 16. prioriteetne suund COVID-KRIISIGA VÕITLEMINE

Suundade hinnang: REACT-EU vahendite rakendamine PS15-16 puhul on olnud osaliselt tulemuslik

ning positiivse mõjuga. Tegevuste rakendamine on avaldanud mõju eelkõige Eesti tervishoiule ja

sotsiaalvaldkonnale, ent PS15-16 on toetanud ka teiste COVID-19 kriisist puudutatud

prioriteetsete suundade eesmärkide elluviimist. Saadud rahalised vahendid võimaldasid kriisi

olukorras ette võtta tegevusi, mille puhul koormus riigieelarvele oleks olnud märkimisväärselt suur – nt

elanikkonna vaktsineerimine, haiglate ümber ehitamine ja korterelamute renoveerimine.

Saavutused: parema energiatarbimisklassi saavutanud kodumajapidamiste arv on üle 2900; COVID-19

testimisvõimekust on toetatud rohkem kui miljoni testiga; COVID-19 patsientide jaoks on loodud 137

voodikohta, üle 11 000 inimese on saanud erinevaid teenuseid, nt COVID-19 koolitused, nõustamine ja

ohvriabi jpm.

Projektinäide: AS Järvamaa Haigla AS Järvamaa Haigla sai toetust kolmest erinevast meetme

tegevusest 15.2.1, 15.1.3 ja 2.4.2. Meetme tegevuse 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja

kvaliteedi parandamine“ raames teostati AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna

rekonstrueerimine ja juurdeehitus, EL toetus 2 195 838 EURi (toetuse määr 100%). Meetme tegevuse

15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ raames tõsteti

valmisolekut ja loodi 2 isolatsioonipalatit, EL eelarve 309 081 EURi,

toetus 100%. Meetme tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine

tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad

ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ raames loodi esmatasandi

tervisekeskus Paide linna tehes Järvamaa haigla juurde juurdeehitus,

EL eelarve 1 017 500 EURi, toetus 75%. Esmatasandi tervisekeskuses

teostavad vastuvõtte 6 perearsti. Järvamaa haigla on tore näide, kuidas

väike haigla on saanud 3 erinevast meetmest toetust ja neid efektiivselt

kasutanud. Foto: https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/30081/fotod-

jarvamaa-haigla-avas-erakorralise-meditsiini-osakonna

Lühendid

EL – Euroopa Liit

IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

REACT-EU –Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe

T&A–teadus- ja arendustegevus

Eelnõu

26.06.2025

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 2025

Päevakorrapunkt nr

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 lõpparuanne

1. Võtta teadmiseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020

lõpparuanne“.

2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile.

3. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument Riigi Tugiteenuste

Keskuse veebilehel.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 lõpparuanne

1. Sissejuhatus

Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmiperioodi 2014–2020 vahendite kasutamiseks

koostati vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. detsembri 2013. a määrusele (EL)

nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) rahandusministeeriumi eestvedamisel

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava), mille kinnitas

Euroopa Komisjon 10. detsembril 2014. aastal.

Rakenduskavas kirjeldatakse rahastatavate valdkondade lõikes konkreetsemad EL

vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), meetmed ning

nende rahastamine. Rakenduskavas on kokku lepitud järgmiste ühtekuuluvuspoliitika

(ÜKP) fondide kasutamise eesmärgid: Euroopa Sotsiaalfond (edaspidi ESF), Euroopa

Regionaalarengu Fond (edaspidi ERF) ja Ühtekuuluvusfond (edaspidi ÜF) ning COVID

kriisi ajal lisandunud fondid ERF REACT-EU ja ESF REACT-EU (Recovery Assistance for

Cohesion and the Territories of Europe). 2014-2024 perioodi rakenduskava EL eelarve oli

3,7 miljardit eurot.

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 31 alusel tuleb perioodi lõpuks koostada

rakendamise lõpparuanne, mis esitatakse rakenduskava seirekomisjonile, Vabariigi

Valitsusele ja Euroopa Komisjonile. Ühissätete määruse alusel hinnatakse lõpparuandes

rakenduskava eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, rakenduskava väljund-, tulemus-

ja finantsnäitajate saavutusasemeid, läbiviidud hindamiste tulemusi jpm.

Seletuskirjas antakse ülevaade olulisemast lõpparuandes kajastatud infost.

Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kairi

Nisamedtinov ([email protected], telefon 5885 1374).

2. Eesmärk

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 31 alusel esitatakse Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava 2014-2020 lõpparuanne teadmiseks võtmiseks Vabariigi Valitsusele.

3. Sisu

Lõpparuanne annab ülevaate 2014-2020 perioodi rakendamise viimasest, 2023. aastast ning

kogu perioodi saavutustest. Kuigi rakenduskava on piiritletud aastatega 2014-2020, oli

liikmesriikidel õigus rakendada veel +3 aastat ja perioodi viimased maksed tehti 2024. aasta

esimeses kvartalis. Rakenduskava tulemuslikkuse hindamiseks telliti

rahandusministeeriumi poolt struktuurivahendite rakendusperioodi 2014-2020

järelhindamine1 (teostasid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja

Civitta Eesti AS). Järelhindamise koondhinnangul oli ÜKP vahendite rakendamine

tervikvaates tulemuslik ning vahendite toel saavutati või saavutatakse tulevikus olulisi

positiivseid mõjusid Eesti kestlikule arengule – majandusarengule, ühiskondlikule arengule

ning keskkonnaseisundi muutusele.

1 Struktuurivahenditest rahastatud poliitikate ja programmide hindamine | Riigi Tugiteenuste keskus

2

2014-2020 rakenduskava EL toetuse eelarvest maksti toetuse saajatele välja kokku 98,78%

ehk 3,6 miljardit eurot. Ellu viidi 14 521, katkestati 2649 projekti. EL toetust jäi kasutamata

(projekte ei jõutud tähtajaks ellu viia) kogusummas 43 mln eurot ehk ca 1,2% rakenduskava

eelarvest. See raha jääb Eestile alles ja seda saame kasutada perioodi sulgemisega seotud

kuludeks (nt kohtulahendite ja rikkumistega seotud kulud).

Lõpparuande esimeses osas võetakse kokku rakendamise viimase ehk 2023. aasta

rakendamine koos kõikide näitajate saavutustasemega. Aruande teine pool on pühendatud

kogu rakendamise perioodi tulemuslikkuse analüüsile, mis on põhistatud erinevate

hindamiste tulemustega. Lisadena on lõpparuande juures näitajate saavutustasemetega tabel

ja kodanike kokkuvõtte, millega teavitatakse laiemat avalikkust struktuurivahenditest

elluviidavatest projektidest.

Aruandes kajastatakse kõiki rakenduskava prioriteetseid suundi, mida on kokku 17, lisaks

on kokkuvõte kogu perioodi jooksul tehtud hindamistest, edusammudest vaesusega

võitlemisel, ülevaade võrdsete võimaluste tagamisest rakendamisel jne. Kogu perioodi

saavutusi hinnatakse Euroopa 2020 majanduskasvu ja tööhõive strateegia2 eesmärkide

kontekstis, kuna need olid rakenduskava planeerimisel n-ö katuseesmärgid.

Teadmiseks võetavas dokumendis antakse ülevaade ÜKP fondide rakendamise

tulemuslikkusest ja saavutustest. Lõpparuanne on koostatud ministeeriumide ja

riigikantseleiga ehk rakendusasutustega koostöös. Näitajate kontrolli viis mais 2025 läbi

auditeeriv asutus, olulisi puudjääke ei tuvastatud. Aruande kinnitas 03.juunil

struktuurivahendite seirekomisjon, kuhu kuuluvad rakendusasutused ja erinevad

valdkondlikud partnerid.

4. Protokollilise otsuse mõjud

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 lõpparuanne esitatakse pärast

teadmiseks võtmist Euroopa Komisjonile ning avaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse

kodulehel. Tegemist on 2014-2020 struktuurivahendite rakendusperioodi sulgemisega

seotud aruandega, mille esitamise kohustus tuleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrusest (EL) nr 1303/2013.

5. Protokollilise otsuse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõu jõustumisega ei kaasne tulusid ega kulusid.

6. Protokollilise otsuse jõustumine

Protokolliline otsus jõustub üldises korras.

7. Protokollilise otsuse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

2 Euroopa 2020: Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia | EUR-Lex

3

Eelnõu ei esitata elektroonilise kooskõlastussüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks, sest

eelnõus ei ole ette nähtud kohustusi teistele ministeeriumidele ega nende valitsemisala

asutustele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Keit Kasemets

Riigikantselei

[email protected]

Protokollilise otsuse eelnõu

Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2014-2020

lõpparuande teadmiseks võtmine

Austatud riigisekretär

Esitame valitsuse istungi päevakorda teadmiseks võtmiseks Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2014-2020 lõpparuande.

Rakenduskava lõpparuande esitamise kohustus tuleneb Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

seaduse §-st 31. Lõpparuanne on koostatud koostöös ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakendamise eest vastutavate ministeeriumide ja Riigikantseleiga ning on kinnitatud

struktuurivahendite seirekomisjonis 03.juunil 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. VV_korraldus_SF lõpparuanne_SK

2. Lisa 1 Lõpparuanne

3. Lisa 2 Kodanike kokkuvõte

4. Lisa 3 Tabelid lõpparuande juurde

5. Otsuse eelnõu_SF lõpparuanne teadmiseks

Kairi Nisamedtinov 5885 1374

[email protected]

Meie 11.07.2025 nr 9.2-2/3246-1