Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 08/07/2025

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

07/07/25

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1336047.6 FR

Eelotsuse asi C-343/25

CPAM de la Gironde

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation - Chambre civile - Prantsusmaa)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“, ning esitatud kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23

nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte viidata oma seisukohtades või märkustes

isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele. Sellised andmed tuleb ka kustutada

esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Cesare Di Bella

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 08/07/2025

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-343/25 - 1

Kohtuasi C-343/25

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

16. mai 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Cour de cassation (kassatsioonikohus)) – tsiviilkolleegium

(Prantsusmaa)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

15. mai 2025

Kassaator:

Caisse primaire d’assurance maladie (CPAM) de la Gironde

(Gironde’i esmane tervisekassa)

Vastustaja:

LX

PRANTSUSE VABARIIK

PRANTSUSE RAHVA NIMEL

KASSATSIOONIKOHTU (TEINE TSIVIILKOLLEEGIUM) 15. mai 2025. aasta

OTSUS

Caisse primaire d’assurance maladie de la Gironde (Gironde’i esmane

tervisekassa), mille registrijärgne asukoht on […] Bordeaux’s […], esitas

kassatsioonkaebuse nr Y 22-17.290 Cour d’appel de Bordeaux’ (Bordeaux’

apellatsioonikohus) (sotsiaalkolleegium […]) 31. märtsi 2022. aasta otsuse peale,

mis tehti kohtuvaidluses tema ja LXi vahel […], kelle elukoht on […] Nice’is ning

kes on kassatsioonimenetluses vastustaja.

[…] [menetluslikud kaalutlused]

ET

EELOTSUSETAOTLUS 15.5.2025 – KOHTUASI C-343/25

2

Anonüümseks muudetud versioon

Cour de cassationi (kassatsioonikohus) teine tsiviilkolleegium […] [koosseis] tegi

pärast seaduse kohaselt nõu pidamist käesoleva kohtuotsuse.

Asjaolud ja menetlus

1 Vaidlustatud kohtuotsuse […] ja kohtutoimikusse esitatud tõendite kohaselt

taotles arst LX (meedik), kes töötab Prantsusmaal vabakutselise eriarstina

Gironde’i esmaselt tervisekassalt (edaspidi „tervisekassa“) luba tegutseda

erinevate hindadega sektoris (niinimetatud 2. sektor).

2 Tervisekassa keeldus pärast Conseil national de l’ordre des médecins’i (Arstide

Liit) arvamuse saamist 10. oktoobri 2017. aasta otsusega loa andmisest

põhjendusel, et kuna LX töötas vabakutselisena Itaalia haiglas assistendina, „ei ole

ta töötanud kaks aastat täistööajaga avaliku haigla teenistuses“.

3 Tribunal de grande instance de Bordeaux (Bordeaux’ esimese astme kohus) leidis

3. septembri 2019. aasta otsuses, et see meedik töötas samaväärsel haiglate

assistendi ametikohal, mis andis talle seega õiguse tegutseda erinevate hindadega

sektoris.

4 Cour d’appel de Bordeaux (Bordeaux'i apellatsioonikohus) jättis 31. märtsi

2022. aasta otsusega selle kohtuotsuse muutmata.

5 Meediku taotluse rahuldamise põhjenduseks on kohtuotsuses märgitud, et

liikmesriigi kodanik, kes väidab, et tal on haiglate assistendi kvalifikatsioon, peab

tõendama vastavat erialast töökogemust, nimelt tegelikku ja seaduslikku

tegutsemist asjaomasel kutsealal liikmesriigis, olenemata töösuhte laadist. Ta

märgib, et meedik oli rohkem kui kaks aastat teinud täistööajaga assistendina

Itaalia riiklikus haiglas direktori alluvuses kirurgiakonsultatsioone ja operatsioone

samade piirangutega nagu juba ametis olevad assistendid, ning et kui ta võeti tööle

vabakutselisena „vabakutselise iseseisva lepingu“ alusel, siis seda seetõttu, et

eelarvepiirangute tõttu ei olnud konkursile avatud vaba ametikohta. Ta järeldab

sellest, et meedik töötas samadel tingimustel nagu alluvussuhtes töölepinguga

assistent, kusjuures lepingu tingimused ei ole olulised.

6 Tervisekassa esitas 3. juunil 2022 selle kohtuotsuse peale […]

kassatsioonkaebuse.

7 Ta heidab sellele kohtuotsusele ette, et selles on sedastatud, et meedik töötas

haiglate assistendi ametikohal samaväärse kvalifikatsiooniga, mis annab talle

seega õiguse tegutseda erinevate hindadega sektoris.

8 Esiteks vaidleb tervisekassa vastu direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamisele vaidluse

suhtes. Ta väidab, et direktiivi põhjendusest 38 tuleneb, et eeskirjad, mis

käsitlevad tervisekassa lepingupartneritena tegutsevate arstide tegutsema asumist

erinevate hindadega sektoris ning ravikindlustuse tariifide kindlaksmääramist ja

kulude katmist ravikindlustuse poolt, ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse.

CPAM DE LA GIRONDE

3

Anonüümseks muudetud versioon

9 Teiseks väidab ta, et igal juhul ei ole direktiivis füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemine ja töötamine palgalisel kutsealal samastatud ning et on välistatud, et

meditsiini tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev töötaja võiks nõuda

sellise kvalifikatsiooni tõendava dokumendi samaväärsust, mis peab olema arstil,

kes töötab tööandjaks oleva haiglaga sõlmitud töölepingu alusel.

Ülevaade õigusaktidest

Euroopa Liidu õigus

10 Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 49 on sätestatud, et „keelatakse

piirangud, mis kitsendavad liikmesriigi kodaniku asutamisvabadust teise

liikmesriigi territooriumil. Niiviisi keelatakse ka piirangud, mis takistavad mis

tahes liikmesriigi territooriumile asunud liikmesriigi kodanikel rajada esindusi,

filiaale ja tütarettevõtjaid. Kui kapitali käsitleva peatüki sätetest ei tulene teisiti,

hõlmab asutamisvabadus õigust alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust

ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid, eriti äriühinguid artikli 54 teises

lõigus määratletud tähenduses, neil tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestab

selle riigi õigus, kus niisugune asutamine toimub.“

11 Lisaks on erinevad direktiivid arstide vaba liikumise ning nende diplomite,

tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse

tunnustamise hõlbustamiseks (16. juuni 1975. aasta direktiiv 75/363/EMÜ ja

5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/16/EMÜ) asendatud ühe õigusaktiga, nimelt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiviga 2005/36/EÜ

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, millega kehtestatakse muu hulgas

Euroopa Liidus kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kord.

12 Selle direktiivi artiklitest 1 ja 4 tuleneb, et vastastikuse tunnustamise peamine

eesmärk on võimaldada kutsekvalifikatsiooni omaval isikul asuda vastuvõtvas

liikmesriigis tegutsema samal kutsealal, millele tal on kvalifikatsioon

päritoluliikmesriigis, ja tegutseda sellel kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis selle

liikmesriigi kodanikega võrdsetel tingimustel (Euroopa Kohtu 8. juuli 2021. aasta

otsus C-166/20, Lietuvos Respublikos sveikatos apsaugos ministerija, punkt 25).

13 Direktiivi 2005/36/EÜ III jaotises on sätestatud kolm peamist tunnustamiskorda:

- automaatse tunnustamise süsteem, mida kohaldatakse kutsealadele, mille

koolituse miinimumtingimused on kooskõlastatud, nimelt arsti kutsealale

(artikkel 21 jj),

- „erialase töökogemuse tunnustamise“ kord, millega nähakse ette teatavate

käsitöö-, kaubandus- ja tööstusvaldkonna kutsealade automaatne tunnustamine

(artikkel 16 jj),

EELOTSUSETAOTLUS 15.5.2025 – KOHTUASI C-343/25

4

Anonüümseks muudetud versioon

- „kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamise üldsüsteem“

(artikkel 10 jj), mida kohaldatakse kõigi muude kutsealade suhtes ja mis näeb ette

ülejäänud juhud viitega „eri ja erandlikele põhjustele“.

14 Direktiivi 2005/36/EÜ põhjenduses 38 on siiski täpsustatud, et „[k]äesoleva

direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriigi õigust siseriikliku

sotsiaalkindlustussüsteemi korraldamisel ja selle süsteemi raames teostatavate

tegevusalade määratlemisel“.

Liikmesriigi õigus

15 Ravikindlustusasutuste ja arstide vahelised suhted on sotsiaalkindlustusseadustiku

(code de la sécurité sociale) artikli L. 162–5 kohaselt määratletud riiklike

lepingutega, mis sõlmitakse üldarstide ja eriarstide puhul eraldi.

16 Alates 29. mai 1980. aasta riikliku lepingu vastuvõtmisest, mis kiideti heaks

5. juuni 1980. aasta määrusega, võivad lepinguga liitunud arstid tegutseda kahes

erinevas sektoris: 1. sektoris, kus nad kohustuvad kohaldama kohustuslikke

tasumäärasid, v.a tasu ületamine eriliste piirangute korral, ja 2. sektoris (mida

nimetatakse erinevate hindadega sektoriks), kus nad võivad reguleeritud hindadest

kõrvale kalduda – tingimusel, et nad järgivad takti- ja mõõdutunnet –, kusjuures

patsiendile hüvitatakse kulud ainult ravikindlustuslepingu alusel. Tuleb lisada, et

lisaks sellele on olemas veel 3. sektor, mis on lepinguväline ja kus tasud on vabad,

kuid kus sotsiaalkindlustusasutus patsientidele hüvitist ei maksa.

17 Riiklik leping on heaks kiidetud ministeeriumidevahelise määrusega, mis muudab

selle õigusaktiks, mille rakendamise tagab tsiviilkohus (2. tsiviilkolleegium,

12.5.2011, kassatsioonkaebus nr 10–18.797, Bull. 2011, II, nr 111,

ECLI:FR:CCASS:2011:C200931).

18 Vaidluse suhtes kohaldatav riiklik leping on riiklik kokkulepe, mis korraldab

vabakutseliste arstide ja ravikindlustuse vahelisi suhteid ja mille sõlmisid

25. augustil 2016 omavahel ühelt poolt Union nationale des caisses d’assurance

maladie (riiklik tervisekassade liit) ning teiselt poolt Fédération française des

médecins généralistes (Prantsuse üldarstide liit), tuntud kui „MG France“,

Fédération des médecins de France (Prantsusmaa arstide liit) ja ametiühing

Le Bloc ning mis kiideti heaks 20. oktoobri 2016. aasta ministri määrusega (JORF

nr 0248, 23. oktoober 2016, NOR: AFSS1629881 A). Selles lepingus on muu

hulgas kindlaks määratud, millistel tingimustel on lubatud tegutseda vabakutselise

arstina 2. sektoris.

19 Selle artiklis 38.1.1 on sätestatud, et erinevate hindade kohaldamist on lubatud

taotleda arstidel, kes alustavad esimest korda tegevust vabakutselisena sellel

erialal, millel nad soovivad tegutseda, ja kellel on üks selles lepingus loetletud

kvalifikatsioon, sealhulgas riikliku haigla „endise haiglaassistendi kvalifikatsioon,

kelle staatust reguleerivad rahvatervise seadustiku [(code de la santé publique)]

artikkel R. 6152-501 jj“.

CPAM DE LA GIRONDE

5

Anonüümseks muudetud versioon

20 Selle lepingu artikli 38.1.2 kohaselt võivad erinevate hindadega sektoris tegutseda

ka arstid, kellel on „välisriigis omandatud kvalifikatsiooni tõendav dokument

haiglast, mis asub territooriumil, kus kehtib direktiiviga 2005/36 kehtestatud

Euroopa Liidu kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kord“, tingimusel et

tunnustatakse nende kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide samaväärsust

eelmises artiklis määratletud riikliku haigla kvalifikatsiooni tõendavate

dokumentidega. Arsti peamise praksise asukoha järgne esmane tervisekassa

tunnistab seda samaväärsust pärast Conseil national de l’ordre des médecins’i

(Arstide Liit) arvamuse saamist.

21 Rahvatervise seadustiku artiklis R. 6152–501 jj on määratletud riiklike haiglate

assistentide kindlasummalise kuutasu eest töötamise tingimused.

22 Rahvatervise seadustiku 16. märtsist 2017 kuni 17. detsembrini 2021 kehtinud

redaktsioonis, mis kehtestati 14. märtsi 2017. aasta dekreediga nr 2017-326

(artikkel 11; JORF nr 0063, 15. märts 2017; NOR: AFSH1628932D) ja mis on

vaidluse suhtes kohaldatav, on selle artiklis R. 6152-501 täpsustatud, et arste võib

riiklikesse tervishoiuasutustesse haigla assistendina tööle võtta „käesolevas jaos

sätestatud tingimustel: 1. Riiklikes tervishoiuasutustes; 2. Sotsiaalhoolekande- ja

perekonnaseadustiku [(code de l’action sociale et des familles)] artikli L. 313-12

punktis I nimetatud riiklikes asutustes.“

23 Rahvatervise seadustiku alates 12. oktoobrist 2015 kehtivas redaktsioonis, mis

kehtestati 9. oktoobri 2015. aasta dekreediga nr 2015-1260 (artikkel 4; JORF

nr 0236, 11. oktoober 2015; NOR: AFSH1519880D), on artiklis R. 6152-504

täpsustatud, et haiglate üldassistendid ja eriassistendid töötavad asutuses täis- või

osalise tööajaga diagnostika-, hooldus- ja ennetusülesannetes või teevad

farmaatsia- või bioloogilisi toiminguid keskuse juhataja või tema puudumisel

funktsionaalse üksuse või mis tahes muu asutusesisese struktuuri

osakonnajuhataja alluvuses.

24 Rahvatervise seadustiku alates 1. aprillist 2015 kehtinud redaktsioonis, mis

kehtestati 20. märtsi 2015. aasta dekreediga nr 2015-320 (artikkel 2; JORF

nr 0069, 22. märts 2015; NOR: AFSH1430302D), on artiklis R. 6152-510

sätestatud, et assistendid võetakse tööle riikliku tervishoiuasutuse direktoriga

sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

25 Lõpuks on rahvatervise seadustiku (code de la santé publique) alates 28. augustist

2014 kuni 1. septembrini 2020 kehtinud redaktsioonis, mis kehtestati 22. augusti

2014. aasta dekreediga nr 2014-963 (artikkel 1; JORF nr 0197, 27. august 2014;

NOR: AFSH1412265D), artiklis R. 6152-537 ette nähtud, et endise haiglate

eriassistendi või endise haiglate üldassistendi kvalifikatsiooni kasutamiseks on

vaja tõendada kaheaastast tegelikku töötamist kummaski nimetatud ametis.

26 Cour de cassation (kassatsioonikohus) kontrollib samaväärsuse kriteeriume ja

tõlgendab tariifisektorite eristamist reguleerivaid sätteid kitsalt

(sotsiaalkolleegium, 13. jaanuar 2000, kassatsioonkaebus nr 98-14.078, Bulletin

EELOTSUSETAOTLUS 15.5.2025 – KOHTUASI C-343/25

6

Anonüümseks muudetud versioon

civil 2000, V, nr 23, ECLI:FR:CCASS:2000:S000254; 2. tsiviilkolleegium,

14. juuni 2005, kassatsioonkaebused nr 04-30.540, 04-30.623, Bull. 2005, II,

nr 153, ECLI:FR:CCASS:2005:C200978; 2. tsiviilkolleegium, 8. november 2006,

kassatsioonkaebused nr 05-14.352, Bull. 2006, II, nr 306,

ECLI:FR:CCASS:2006:C201739; 2. tsiviilkolleegium, 22. september 2011,

kassatsioonkaebus nr 10–25.253, ECLI:FR:CCASS:2011:C201569;

2. tsiviilkolleegium, 16. juuni 2016, kassatsioonkaebus nr 15-20.772, Bull. 2016,

II, nr 157, ECLI:FR:CCASS:2016:C201011; 2. tsiviilkolleegium, 15. juuni 2017,

kassatsioonkaebus nr 16-19.756, ECLI:FR:CCASS:2017:0200884;

2. tsiviilkolleegium, 7. aprill 2022, kassatsioonkaebus nr 20-20.498,

ECLI:FR:CCASS:2022:C200374).

Eelotsusetaotluse põhjendused

Direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamisala

27 Esiteks kohaldatakse direktiivis 2005/36 sätestatud automaatse tunnustamise

menetlust arstide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide suhtes, mille loetelu on

sätestatud direktiivi V lisas. Haiglate assistendi kvalifikatsiooni ei ole selles lisas

siiski mainitud.

28 Lisaks käsitlevad direktiivi II peatükis „Töökogemuse tunnustamine“ asuvad

artikkel 16 jj IV lisas loetletud tegevusalasid, mis ei puuduta arste.

29 Seega tekib küsimus, kas haiglate assistendi kvalifikatsiooni tõendav dokument

vastab „kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile“ või „töökogemusele“ direktiivi

tähenduses.

30 Teiseks tekib küsimus, kas direktiivi 2005/36/EÜ põhjendus 38, mida on

meenutatud punktis 14, välistab direktiivi igasuguse kohaldamise

sotsiaalkindlustusvaidluses, milles on tegemist vabakutselise arstina

praktiseerimise tasumäärade sektorisse pääsemise tingimusi käsitleva riikliku

lepingu kohaldamisega.

31 Cour de cassation (kassatsioonikohus) otsustas, viidates 5. aprilli 1993. aasta

direktiivi 93/16, millega hõlbustatakse arstide vaba liikumist ning nende

diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide

vastastikust tunnustamist, põhjendusele, mis on sõnastatud samas sõnastuses, et

„väide, et seda direktiivi on rikutud, on põhjendamatu osas, milles see on

suunatud otsuste vastu, millega keelduti kohaldamast hinnakujunduse ja

ravikindlustuse kaudu hüvitamise erikorda toimingutele, mida teeb Prantsusmaal

Euroopa Liidu teise liikmesriigi kodanikust arst“ (2. tsiviilkolleegium, 3. aprill

2003, kassatsioonkaebus nr 01-21.266, Bull. 2003, II, nr 101

ECLI:FR:CCASS:2003:C200429).

32 Vaidlus tõstatab seega tõsise küsimuse direktiivi 2005/36/EÜ tõlgendamise kohta

seoses selle kohaldamisalaga.

CPAM DE LA GIRONDE

7

Anonüümseks muudetud versioon

33 Euroopa Liidu kohtute praktikast vastust ei ilmne.

34 Seetõttu tuleks esitada Euroopa Liidu Kohtule selle kohta eelotsuse küsimus.

ELTL artikkel 49

35 Juhul kui direktiiv 2005/36/EÜ ei ole vaidluse suhtes kohaldatav, küsib Cour de

cassation (kassatsioonikohus) ka seda, millised järeldused tuleb teha

ELTL artikli 49 sätete kohaldamisest.

36 Conseil d’État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) otsustas

1. oktoobri 2004. aasta otsuses, et asjaolu, et riigiasutused määravad

lepingupartneritena tegutsevate tervishoiutöötajate teenuste tasu kindlaks, eesmärk

ega tagajärg ei ole iseenesest takistada Euroopa Ühenduse asutamislepinguga

tagatud teenuste osutamise ja asutamisvabadust (riiginõukogu, 1. ja 6. allosakond

koos, 1. oktoober 2004, nr 261746, 262084, 262085, 262095, M. Eisenfisz jt). Ta

täpsustas 30. novembri 2005. aasta otsuses samuti, et kohustus järgida

kohustuslikke tariife on õigustatud eesmärgiga säilitada kõigile kättesaadav

vabakutseline meditsiin ning tagada õiglane tasakaal tervishoiu kvaliteedi ja

maksumuse vahel, eesmärgiga kaitsta tervist (riiginõukogu, 1. ja 6. allosakond

koos, 30. november 2005, nr 278291, 278869, 279320, 279345, 279439, 279515,

279536, Syndicat des médecins d’Aix et région jt).

37 Lisaks tuleneb Euroopa Liidu Kohtu praktikast, et ELTL artiklist 49 tuleneb, et

kui liidu kodanik on taotlenud luba tegutsemiseks kutsealal, mis riigisiseste

õigusaktide kohaselt eeldab diplomi või teatava kutsekvalifikatsiooni omamist või

ka praktika sooritamist, peavad liikmesriigi ametiasutused võtma arvesse kõiki

asjaomase isiku diplomeid, tunnistusi ja muid kvalifikatsiooni tõendavaid

dokumente ning tema asjakohast praktilist kogemust ning võrdlema nende

dokumentidega tõendatud ja praktika käigus omandatud pädevust nende teadmiste

ja selle kvalifikatsiooniga, mida on nõutud riigisisestes õigusaktides (Euroopa

Kohtu 7. mai 1991. aasta otsus Vlassopoulou, C-340/89, punkt 16; 14. septembri

2000. aasta kohtuotsus Hocsman, C-238/98, punktid 23 ja 35; 8. juuli 2021. aasta

kohtuotsus Lietuvos Respublikos sveikatos apsaugos ministerija, C-166/20,

punktid 34 ja 38; 3. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Sosiaali-ja terveysalan lupa-ja

valvontavirasto C-634/20, punkt 38), isegi kui kõnealuse kutseala kohta on vastu

võetud diplomite vastastikuse tunnustamise direktiiv, kuid selle direktiivi

rakendamine ei võimalda taotleja kvalifikatsiooni või kvalifikatsioonide

automaatset tunnustamist (Euroopa Kohtu 22. jaanuari 2002. aasta otsus Dreessen,

[…] C-31/00, punkt 31).

38 Lisaks on Euroopa Kohus otsustanud, et liidu õigusega on vastuolus riigisisesed

õigusnormid, millega keeldutakse tunnustamast kutsekvalifikatsiooni üksnes

asjaomase isiku ametikoha või staatuse alusel, nagu see on määratletud

liikmesriigi õiguses (Euroopa Kohtu 17. detsembri 2020. aasta otsus Onofrei,

C-218/19, punktid 31–38; 10. septembri 2015. aasta kohtuotsus komisjon vs. Läti,

EELOTSUSETAOTLUS 15.5.2025 – KOHTUASI C-343/25

8

Anonüümseks muudetud versioon

C-151/14, punkt 73; 15. märtsi 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tšehhi

Vabariik, C-575/16, punkt 56).

39 Euroopa Kohus on samuti otsustanud, et liidu õigusega on vastuolus kõik

meetmed, mis isegi siis, kui neid kohaldatakse ilma kodakondsusest lähtuva

diskrimineerimiseta, keelavad või takistavad liidu õigusega tagatud vabaduse

kasutamist või muudavad selle vähem atraktiivseks (Euroopa Kohtu 11. juuli

2024. aasta otsus Società Italiana Imprese Balneari, C-598/22, punkt 48), ning et

sellised meetmed võivad olla lubatud üksnes tingimusel, et need järgivad üldise

huvi eesmärki, on selle saavutamise tagamiseks sobivad ega lähe kaugemale, kui

on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik (Euroopa Kohtu 20. detsembri

2017. aasta kohtuotsus Simma Federspiel, C-419/16, punktid 38, 40 ja 42;

28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus Casta jt, C-50/14, EU:C:2016:56, punktid 60

ja 61; Euroopa Kohtu suurkoja 1. juuni 2010. aasta kohtuotsus Blanco Pérez ja

Chao Gómez, C-570/07, punkt 122).

40 Seega tekib küsimus, kas ELTL artikliga 49 on vastuolus see, kui liikmesriigi

õigusnormid viivad selleni, et Euroopa Liidu teise liikmesriigi haiglas

kvalifikatsiooni omandanud arstil ei lubata töötada sotsiaalkindlustuse erinevate

hindadega sektoris põhjusel, et see arst tegutses selles haiglas vabakutselisena,

mitte avalik-õigusliku lepingupartnerina, kes töötab riiklikes tervishoiuasutustes.

41 Kuna vastus sellele küsimusele ei ole niivõrd ilmselge, et ei jääks ruumi

põhjendatud kahtlusele, tuleb ELTL artikli 267 alusel esitada eelotsusetaotlus

Euroopa Liidu Kohtule.

ESITATUD PÕHJENDUSTEST LÄHTUDES otsustab kassatsioonikohus:

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 267;

ESITAB Euroopa Liidu Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

1. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta

direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta tuleb

tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuuluvad riigisisesed õigusnormid, mis

näevad ette, millistel tingimustel võib Euroopa Liidu teise liikmesriigi haiglas

kvalifikatsiooni omandanud arst asuda tegutsema sotsiaalkindlustuse erinevate

hindadega sektoris?

2. Kas juhul, kui sellised õigusnormid ei kuulu direktiivi 2005/36/EÜ

kohaldamisalasse, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 49 vastuolus see,

kui need õigusnormid toovad kaasa selle, et teise Euroopa Liidu liikmesriigi

haiglas kvalifikatsiooni omandanud arstil ei lubata tegutseda sotsiaalkindlustuse

erinevate hindadega sektoris (2. sektor) põhjusel, et see arst töötas selles haiglas

vabakutselisena?

PEATAB kassatsioonkaebuse menetlemise kuni Euroopa Liidu Kohtu

otsuseni […].[Menetluslikud kaalutlused]