Eelnõu kooskõlastamiseks

Taristuministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses jäätmenimistu

muutmisega“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja

jäätmenimistu“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 70) on kehtestatud jäätmeseaduse § 2

lõike 5 alusel. Määrusega on kehtestatud jäätmete liigitamise üldnõuded ja jäätmenimistu, mille

alusel jäätmetele jäätmekoodid antakse.

Eelnõu on seotud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse (RT I, 31.12.2024, 2),

millega muudeti jäätmeseaduse (JäätS) § 2 lg 5 sätestatud volitusnormi sõnastust ja lisati

valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega proovivõtu kord,

rakendamisega.

Eelnõukohase määrusega täiendatakse keskkonnaministri määrust nr 70, lisades sinna nõuded

jäätmete liigitamiseks vajaliku proovivõtu kohta, samuti täiendatakse määruse lisa

„Jäätmenimistu“ koodinumbritega probleemtoodete ning metallijäätmete jaoks. Seni on

probleemtoodete ja metallijäätmete täpsustatud nimistud kehtestatud eraldi keskkonnaministri

määrustega.1 Lihtsustamaks jäätmetele õige koodinumbri andmist, ühendatakse need kaks

nimistut määruse nr 70 lisas 1 oleva jäätmenimistuga.

Eri õigusaktidega reguleeritud nimistute ühendamine üheks nimistuks loob selgust ning

vähendab bürokraatiat, kuna väheneb õigusaktide hulk, mida ettevõtja ja loa andja peavad

järgima.

Samuti lisatakse jäätmenimistusse kaheksakohalisi koodinumbreid jäätmete kohta kogutava

statistika parandamiseks. Täpsem statistika annab riigile parema ülevaate jäätmetekkest ning

aitab kujundada meetmeid jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmekäitluse korraldamiseks.

Kehtivad kuuekohalised jäätmekoodid on liiga üldised ega võimalda koguda täpseid andmeid

jäätmevoogude ja nende liikumise kohta.

Jäätmenimistusse lisatakse märkuste lahter, kus märgistatakse tähega „P“ jäätmed, millele

rakendatakse laiendatud tootjavastutuse nõudeid, tähega „M“ metallijäätmed ning lühendiga

„POS“ jäätmed, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) ringmajanduse osakonna

ametnikud Kelli Seppel ([email protected]), Ketre Kirs

([email protected]), Kristel Kibin ([email protected]),

Piret Otsason ([email protected]) ja Görel Grauding

([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi KliMi õigusosakonna

nõunik Käthlin Oeselg ([email protected]) ja keeletoimetaja oli Justiits- ja

Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja

Mari Koik ([email protected]).

1 Metallijäätmete täpsustatud nimistu–Riigi Teataja

Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu–Riigi Teataja

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrust nr 70 “Jäätmete

liigitamise kord ja jäätmenimistu” avaldamismärkega RT I, 18.12.2020,26.

Eelnõuga muudetakse järgmiste määruste lisasid:

- keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja

jäätmenimistu“ avaldamismärkega RT I, 18.12.2020, 26;

- keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise

nõuded“ avaldamismärkega RT I, 14.04.2023, 10;

- keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määrus nr 29 “Haljastuses, rekultiveerimisel ja

põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded”

avaldamismärkega RT I, 06.06.2023, 6;

- keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” avaldamismärkega RT I,

19.10.2023, 12.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määrus nr 26

„Metallijäätmete täpsustatud nimistu“ avaldamismärkega RT I, 11.01.2022, 5 ning

keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete

täpsustatud nimistu“ avaldamismärkega RT I, 27.06.2020, 2.

Eelnõu on seotud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadusega (RT I, 31.12.2024, 2).

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Määrusest teavitatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike toote nõuetele vastavuse seaduse

§ 43 lõike 4, infoühiskonna teenuse seaduse2 § 31 lõike 5 ja majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse3 § 6 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a

määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast

nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse

määramine“ alusel, millega on Eesti õigusruumi üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2015/1535.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse määrust

nr 70 ning asendatakse määruse lisa uue lisaga. Paragrahvidega 2-4 asendatakse

keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“,

keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määruse nr 29 “Haljastuses, rekultiveerimisel ja

põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded” ja

keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,

mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või

2 Infoühiskonna teenuse seadus1

https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=115092020013&id=112122018039!pr3b1lg5 3 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus1

https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=115092020013&id=113032019022!pr6lg8

tekkekohas kõrvaldamise nõuded” lisad uute lisadega. Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks

keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määrus nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu“.

Paragrahviga 6 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 49

„Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“. Paragrahvis 7 on määruse

jõustumise tähtaeg.

Paragrahviga 1 tehakse keskkonnaministri 14 detsembri 2015. a määruses nr 70 „Jäätmete

liigitamise kord ja jäätmenimistu“ järgmised muudatused:

Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Muudatus on vajalik, sest eelnõuga lisatakse

määrusesse jäätmematerjalidest proovi võtmise korra kirjeldus. Muudatus on seotud

jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadusega (RT I, 31.12.2024, 2), millega muudeti

jäätmeseaduse (JäätS) § 2 lg 5 sätestatud volitusnormi sõnastust ja lisati valdkonna eest

vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega proovivõtu kord. Volitusnormi laiendamine

oli vajalik, kuna puudulik proovivõtt on üks tegur, mis raskendab jäätmete usaldusväärset

klassifitseerimist.

Punktiga 2 täiendatakse määruse preambulit teabega, et määrus kehtestatakse lisaks

jäätmeseaduse § 2 lõikele 5 ka sama seaduse § 261 lõike 4 ja § 104 alusel, millega on kehtestatud

volitusnormid probleemtoodetest tekkinud jäätmete ja metallijäätmete täpsustatud nimistute

kehtestamiseks. Eelnõukohase määrusega liidetakse probleemtoodetest tekkinud jäätmete ja

metallijäätmete täpsustatud nimistud jäätmenimistuga ning viidatud nimistud tunnistatakse

kehtetuks.

Punktiga 3 muudetakse §-s 1 määruse reguleerimisala. Muudatus on seotud jäätmeseaduse ja

pakendiseaduse muutmise seadusega (RT I, 31.12.2024, 2), millega muudeti jäätmeseaduse

(JäätS) § 2 lg 5 sätestatud volitusnormi sõnastust ja lisati valdkonna eest vastutavale ministrile

õigus kehtestada määrusega proovivõtu kord. Kehtiva redaktsiooniga võrreldes lisandub

määrusesse jäätmematerjalidest proovi võtmise kord. Kuivõrd proovide võtmine on jäätmete

liigitamiseks oluline, on vaja kirjeldada selle üldisi põhimõtteid, seega on vaja täiendada

määruse reguleerimisala.

Punktiga 4 täiendatakse § 2 terminiga püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POS), kuna

jäätmenimistu märkuste lahtrisse lisatakse märge „POS“ nende jäätmeliikide juurde, mis võivad

sisaldada POS-e. See ei välista, et jäätmeliigid, mille juures ei ole märget „POS“, võivad POS-e

siiski sisaldada.

Püsivad orgaanilised saasteained nagu polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja polüklooritud

dibensofuraanid (edaspidi PCDD/PCDF), DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaan),

klordaan, heksaklorotsükloheksaan (sealhulgas lindaan), dieldriin, endriin, heptakloor,

heksaklorobenseen, kloordekoon, aldriin, pentaklorobenseen, mireks, toksafeen,

heksabromobifenüül ja PCB on ühendid, mis oma mürgisuse, püsivuse ja bioakumuleeruvuse

tõttu ohustavad inimese tervist ning kahjustavad muid elusorganisme ja ökosüsteeme. Need

ained akumuleeruvad tekkeallikatest eemal vee- ja maismaaökosüsteemides, mõjutades

keskkonnaseisundit, organisme ja inimeste tervist. Püsivate orgaaniliste saasteainete

Stockholmi konventsioon4 keelustab keskkonnale, sh inimese tervisele kõige ohtlikumate

püsivate toksiliste orgaaniliste ühendite kasutamise või piirab seda. Keelustatud, piiratud

kasutusega ja tahtmatult tekkivad POS-id on kantud vastavalt konventsiooni

4 EUR-Lex - 22006A0731(01) - EN - EUR-Lex

lisadesse A, B ja C. Eesti Vabariik on ratifitseerinud Stockholmi konventsiooni 2008. aastal ja

võtnud endale kohustuse täita konventsiooniga seatud tingimusi eesmärgiga vähendada

POS-ide kasutamist ja heiteid looduskeskkonda. Stockholmi konventsiooni kohaselt peavad

konventsiooni osalised kindlaks tegema POS-ide tekkeallikad, hindama heitkoguseid ja trende,

mõju keskkonnale ja tervisele, korraldama seiret ning võtma tarvitusele meetmeid nende

saasteainete heite ja kasutamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Euroopa Liidu tasandil

reguleerib püsivate orgaaniliste saasteainete kasutamist ja käitlemist Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169,

25.06.2019, lk 45–77) (edaspidi POS-määrus)5.

Vastavalt püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni rakenduskavale on

oluline, et jäätmekäitlejad POS-e sisaldavaid jäätmeid nõuetekohaselt hoiustaksid, et need

ained ei lekiks pinnasesse ega põhjavette ega põhjustaks põlenguid, mis saastaks POS-idega ka

õhku. POS-idega saastunud jäätmete taaskasutamine, sealhulgas ringlussevõtt, on üldiselt

keelatud. Ained jäätmetes tuleb hävitada. Need ei tohi jõuda keskkonda või uute toodete

koostises uuesti turule. POS-e sisaldavate jäätmete käitlemise nõuded on POS-määruse V lisa

1. osas. Selleks, et POS-idega saastunud jäätmeid saaks piiranguteta käidelda, peab ainete

sisaldus jäätmetes jääma alla POS-määruse IV lisas seatud piirnormide.

Enamik jäätmekäitlejaid ei analüüsi praegu enda jäätmetes POS-ide sisaldust, sest ei tea,

millised jäätmed võivad sisaldada POS-e. Et lihtsustada POS-ide määramist jäätmetes,

täiendatakse määrust nr 70 proovivõtukorraga, mis annab jäätmekäitlejale suunised

jäätmematerjalidest proovi võtmiseks, ning märgitakse jäätmed, mis suurema tõenäosusega

POS-e sisaldavad, jäätmenimistu märkuste lahtris lühendiga „POS“. Nimekiri jäätmetest, mis

võivad POS-e sisaldada, on võetud üle POS-määruse V lisast. Märkuste tabeli märge on abistav

ning viitab, et sellised jäätmed sisaldavad suure tõenäosusega POS-e.

Punktiga 5 täiendatakse § 3 pealkirja, lisades viite jäätmematerjalidest proovi võtmise

üldnõuetele ja jäätmenimistule. Muudatus on vajalik, kuna paragrahvis kirjeldatakse lisaks

senisele jäätmematerjalidest proovi võtmiseks sobivaid standardeid ja kirjeldatakse

jäätmenimistu kehtestamist määruse lisana.

Punktiga 6 täiendatakse § 3 lõigetega 5–7 ning sätestatakse üldised jäätmematerjalidest proovi

võtmise põhimõtted. Lõike 5 kohaselt tuleb jäätmete liigitamise eesmärgil tehtavad proovid

võimalusel võtta vastavalt standardile EN 14899, CEN/TR 15310-1:2006, CEN/TR 15310-

2:2006, CEN/TR 15310-3:2006, CEN/TR 15310-4:2006 või CEN/TR 15310-5:2006 või

samaväärsele standardile. Lõike 6 kohaselt eeldatakse, et jäätmeproovi võtmise jälgitavus ja

tõendatus on tagatud, kui on järgitud eelnimetatud või muu samaväärse rahvusvaheliselt

tunnustatud standardi nõudeid. Lõige 7 selgitab, et kui neid standardeid ei ole jäätmete

liigitamiseks proovi võtmisel järgitud või seda on tehtud osaliselt, võib lähtuda alternatiivsetest

proovivõtumeetoditest, kui need tagavad samaväärse tulemuse ning nende jälgitavus ja

tõendatus on proovivõtu dokumentatsiooniga tagatud.

Euroopa Komisjon on avaldanud teatise jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta6. Selle

teatise lisa 4 annab ülevaate jäätmeproovi võtmisest vastavalt Euroopa standarditele,

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete

kohtaL_2019169ET.01004501.xml 6 Komisjoni teatis jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018XC0409(01)

nimetatakse ka põhimõisted. Kui jäätmetest on vaja võtta proove ja/või teha keemilisi analüüse,

on see teatise lisa abiks. Üksikasjalikum teave on esitatud eelnimetatud standardites. See teatise

lisa sisaldab ka rohkem teavet ja viiteid jäätmete keemiliste analüüsidega seotud küsimuste

kohta.

Teatise kohaselt on proovivõtt üks tegur, mis raskendab jäätmete usaldusväärset

klassifitseerimist, mistõttu on tungivalt soovitatav võtta jäätmete liigitamise eesmärgil tehtavad

proovid vastavalt Euroopa Standardikomitee (CEN) standarditele. CEN on oma tehnilise

komitee TC 292 abil välja töötanud mitu standardit, tehnilist aruannet/kirjeldust ja uusi

tehnikaid käsitlevaid dokumente, mida saab kasutada jäätmete kirjeldamiseks. Loetelu

standarditest, mis on seotud teemaga „jäätmete iseloomustus – jäätmematerjalidest proovide

võtmine“:

• EN 14899 – proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik;

• CEN/TR 15310-1:2006 – juhend proovivõtukriteeriumide valimiseks ja rakendamiseks

erinevates tingimustes;

• CEN/TR 15310-2:2006 – juhend proovivõtumeetodite kohta;

• CEN/TR 15310-3:2006 – juhend osaproovide võtmise kohta;

• CEN/TR 15310-4:2006 – juhend proovide pakendamise, hoidmise, säilitamise,

transportimise ja üleandmise kohta;

• CEN/TR 15310-5:2006 – juhend proovivõtukava koostamise kohta.

Täpsete ja esinduslike tulemuste saamiseks tuleb enne esimese proovi võtmist koostada

katseprogramm. See võimaldab arvesse võtta kõiki tegureid, mis on vajalikud proovi(de) põhjal

kogu jäätmehulka esindavate järelduste tegemiseks. Standardis EN 14899 on seda

katseprogrammi üksikasjalikult kirjeldatud. Täpsemalt on kindlaks määratud seitse etappi.

Alternatiivsed proovivõtumenetlused on lubatud, kui neis võetakse arvesse eespool nimetatud

standardites esitatud asjakohaseid tegureid ning need annavad sama usaldusväärse tulemuse.

Joonis 1. Katseprogramm (standardi EN 14899:2005 järgi)7

Kui joonisel 1 on kujutatud standardi EN 14899:2005 kohast katseprogrammi üldiselt, siis

üksikasjalikumalt tuleks keskenduda proovivõtumetoodikale, mis koosneb kolmest

põhielemendist:

1. proovivõtukava kindlaksmääramine;

2. jäätmeproovi võtmine vastavalt proovivõtukavale;

3. laboriproovi transport laborisse.

7 Euroopa Komisjoni teatis jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018XC0409(01)

Iga põhietapp jaguneb alametappideks, mis tuleb standardsete proovitulemuste saamiseks läbi

teha. Eriti just proovivõtukava kindlaksmääramisel tuleb läbida mitu etappi. Standardi

EN 14899:2005 A lisas on esitatud proovivõtukavas sisalduva teabe näidis.

Joonis 2. Proovivõtumetoodika põhielemendid (vastavalt standardile EN 14899:2005)8

Joonis 2 sisaldab kõiki standardi EN 14899:2005 kohaseid alametappe ja viiteid vastavatele

tehnilistele aruannetele, kus on esitatud täpsemat teavet. Joonist 2 (põhietapid, sh

proovivõtukava kindlaksmääramine) tuleb käsitada joonisel 1 kujutatud üldise katseprogrammi

üksikasjalikuma osana. Standardis EN 15002:2015 esitatakse lisajuhised laboriproovist

8 Euroopa Komisjoni teatis jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018XC0409(01)

katsekoguste ettevalmistamiseks (vt 4. etapp, joonis 1), mis on järgmine etapp pärast

proovivõtumetoodika ettevalmistamist ja rakendamist, nagu on üksikasjalikult kujutatud

joonisel 2.

Jäätmed võivad olla väga erineva koostise ja konsistentsiga. Usaldusväärsete tulemuste

saamiseks tuleb proovivõtumeetodeid kohandada vastavalt jäätmete liigile. Standardis CEN/TR

15310-2:2006 on esitatud üksikasjalik teave eri jäätmeliikide puhul kasutatavate

proovivõtumeetodite ja -tehnikate kohta, võttes arvesse erinevaid tingimusi.

Standardis CEN/TR 15310-3:2006 on samuti kirjeldatud jäätmeproovi ja osaproovi võtmise

ettevalmistamise olulisi aspekte, pidades silmas vaatlusaluste jäätmete erinevat konsistentsi.

Proovivõtu tulemuste usaldusväärsuse eeltingimus on, et proovid oleksid jäätmete koostise

suhtes esinduslikud. Jäätmete puhul on seda sageli keeruline saavutada, sest saasteained ei

pruugi olla jäätmetes ühtlaselt jaotunud ja lisaks on teatavatel jäätmetel heterogeenne koostis.

Standardis CEN/TR 15310-1:2006 ja osaliselt ka standardis CEN/TR 15310-2:2006 on esitatud

terviklik ülevaade heterogeensete ja homogeensete jäätmeliikide puhul sobivatest

proovivõtustrateegiatest. On oluline kohandada proovivõtukava juba selle koostamise ajal

proovivõtuks kasutatavate jäätmete heterogeensust silmas pidades.

Proovivõtu üldine statistiline meetod, sh jäätmeproovi võtmise erijuhtudel rakendatavad

statistilised põhimõtted, on esitatud standardis CEN/TR 15310-1:2006.

Jäätmete ohtlike omaduste hindamiseks võib tekkida vajadus vaatlusaluste jäätmete keemilise

analüüsi järele. Euroopa Komisjoni teatise9 lisa 4 punktis 4.2 on mitteammendav loend Euroopa

Standardikomitee meetoditest ja standarditest, mida saab kasutada jäätmete kirjeldamiseks.

Lisaks Euroopa Standardikomitee meetoditele ja standarditele leiab Ameerika Ühendriikide

keskkonnakaitseameti dokumendist10 teavet Ameerika Ühendriikides tahkete jäätmete suhtes

rakendatavate proovivõtu- ja analüüsimeetodite kohta.

Euroopa Komisjoni teatise kohaselt peaks jäätmete keemilistest analüüsidest saadavaks

teabeks, mida kasutatakse jäätmete liigitamiseks, olema jäätmete koostis. Leostuvuskatsete

tulemused, mis sageli saadakse prügiladirektiivis sätestatud jäätmete vastuvõtmise

kriteeriumide täitmise kontrollimiseks tehtavatel laboratoorsetel katsetel, ei ole üldjuhul

jäätmete ohuklassi määramisel kasutatavad. Ainus erand võib olla ohtliku omaduse HP 15

hindamine. Täpsemalt tähendab see seda, et kui näiteks jäätmed ei vasta prügiladirektiivi

kohastele püsijäätmete vastuvõtmise kriteeriumidele, ei käsitata neid automaatselt ohtlike või

tavajäätmetena. Jäätmete vastuvõtmise kriteeriumide täitmise hindamist ei tohiks ohtlike

jäätmete liigitamisel kasutada ainsa teabeallikana. Tegelikult on jäätmete vastuvõtmise

kriteeriumide täitmise analüüs nõutav üksnes juhul, kui 1) valitud käitlusmeetod on prügilasse

ladestamine ning 2) varem ohtlikkuse või mitteohtlikkuse alusel määratud prügilaklassi puhul

on vaja teha jäätmete vastuvõtmise kriteeriumidel põhinev katse. Nõrgvees leiduvad ained

võivad siiski anda vihjeid jäätmete algsete koostisainete kohta. Eriti anorgaaniliste ainete puhul

ei anna keemilised analüüsid tavaliselt siiski teavet jäätmetes sisalduvate konkreetsete

keemiliste ühendite kohta, vaid võimaldavad üksnes tuvastada katioone ja anioone.

9 Euroopa Komisjoni teatis jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018XC0409(01) 10 Test Methods for Evaluating Solid Waste (SW-846).

http://www3.epa.gov/epawaste/hazard/testmethods/sw846/online/index.htm

Tavapärased analüüsimeetodid ei võimalda üldjuhul kindlaks teha molekulaarset koostist ega

muid omadusi, nt mineraloogilisi vorme. Euroopa Komisjoni teatise lisa 4 punktis 4.2.1 on

esitatud mõned võimalikud meetodid selle takistuse ületamiseks.

Punktiga 7 täiendatakse § 4 lõike 1 sõnastust, lisades viite ka kaheksakohalistele

koodinumbritele. Jäätmeliigid määratakse jäätmenimistus üldiselt vastavalt komisjoni otsusele

nr 2014/955 kuuekohaliste jäätmekoodidega, kuid tegevuste ja nende täpsuse huvides lisatakse

eelnõuga jäätmenimistusse ka kaheksakohalised koodinumbrid. Nii tekib kokku neli

liigitustasandit. Kaheksakohaliste koodinumbrite kaudu on võimalik paremini mõista

jäätmevoogude liikumist ning parandada aruandluse jaoks vajalike andmete kättesaadavust.

Kaheksakohalisi koodinumbreid kasutatakse vaid riigi sees. Juhul kui jäätmed liiguvad Eestist

välja, liigituvad need aste ülespoole, kuuekohaliste jäätmeliikide alla.

Punktiga 8 täiendatakse § 5 lõiget 1 viitega kaheksakohalistele jäätmekoodidele. Eelnõuga

täiendatakse jäätmenimistut senisest täpsemate jäätmekoodidega. Jäätmenimistust

koodinumbri valimisel lähtutakse esiteks jäätmete tekke valdkonnast ja seejärel jäätmete

omadustest. Juhul kui §-s 5 kirjeldatud meetodil ei ole võimalik sobivat jäätmekoodi määrata,

tuleb jäätmed liigitada 99-lõpulise koodinumbriga, mis on jäätmete iseloomustamiseks kõige

sobivam.

Punktiga 9 täiendatakse § 5 lõigetega 7 ja 8, mis selgitavad õige jäätmekoodi valimist ning

jäätmenimistu märkuste lahtrisse lisatavate märkuste tähendusi.

Paragrahvi 5 lõige 7 nimetab, millistest jäätmenimistu jaotistest tuleb kõigepealt sobivat

jäätmekoodi otsida. Täpsuse huvides tuleb valida eelkõige kaheksakohaline koodinumber.

Juhul kui kaheksakohalist koodinumbrit ei ole, tuleb valida kuuekohaline koodinumber.

Lõige 8 selgitab jäätmenimistu märkuste veeru märkuste tähendusi.

Märkusega „M“ tähistatakse metallijäätmed, mis on jäätmenimistusse üle toodud kehtetuks

tunnistatava keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määruse nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud

nimistu“ lisast.

Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või

nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmetele on jäätmeseadusega kehtestatud

eritingimused ning nende kogumiseks või veoks tuleb jäätmeloa taotlemisel esitada

lisaandmeid. Metallijäätmete kogumise eritingimused on jäätmeseaduse 8. peatükis. Et aru

saada, millised jäätmeliigid sisaldavad metallijäätmeid, tähistatakse need jäätmenimistu

märkuste lahtris “M” tähega.

Märkusega „P“ tähistatakse kõik probleemtooted jäätmeseaduse § 25 lõike 1 tähenduses.

Probleemtootele kohaldatakse laiendatud tootjavastutuse nõudeid. Tootja peab tagama turule

lastud probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellega tekkivad kulud,

mistõttu on oluline sellised jäätmed eraldi ära märkida. Nii on võimalik aruandluse

lihtsustamiseks ning jäätmete taaskasutamise andmete kandmiseks probleemtooteregistrisse

taaskasutamise ja ringlussevõtmise sihtarvude arvutamiseks täpsemalt määrata

probleemtoodetest tekkinud jäätmeid.

Märkusega „POS“ tähistatakse jäätmed, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid.

Jäätmeliigid, mis sisaldavad POS-jäätmeid, on võetud POS-määruse V lisast. POS-e sisaldavate

jäätmete käitlemise nõuded on POS-määruse V lisa 1. osas. Selleks, et POS-idega saastunud

jäätmeid saaks käidelda piiranguteta, peavad ainete sisaldused jäätmetes jääma alla seatud

piirnormide, mis on toodud POS-määruse IV lisas. POS-jäätmete tähistus aitab

jäätmekäitlejatel paremini järgida nende jäätmete käitlemise toiminguid ning valida vastav

käitlusviis. POS-jäätmete piirnormidele vastavuse hindamiseks tuleb võtta jäätmeproov.

Punktiga 10 täiendatakse § 6 pealkirja viitega ettevaatuspõhimõttele. Ettevaatuspõhimõtte

kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riske vältida ka siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb

negatiivne keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom. Ettevaatuspõhimõte

on riskijuhtimisvahend, mida saab kasutada, kui ei ole teaduslikult selge, kas esineb oht

inimeste tervisele ja keskkonnale, ning mis võimaldab võtta ennetavaid meetmeid juba enne

seda, kui selgus saavutatakse. Ettevaatuspõhimõte lisatakse määrusesse, et selgitada, et juhul

kui ei ole võimalik hinnata ega kindlaks teha, kas jäätmed sisaldavad ohtlikke aineid ja omadusi,

tuleb need võimaliku keskkonnaohu vältimiseks liigitada ohtlikeks jäätmeteks.

Punktiga 11 asendatakse § 6 lõike 1 punktis 2 viide komisjoni määrusele viitega jäätmete

raamdirektiivi III lisale. Seni kehtinud määruses viidati komisjoni määrusele nr (EL)

1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis

käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa. Selline viitamine

ei ole korrektne, kuna komisjoni määruse näol on tegemist direktiivi muutmise aktiga. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu üldine normitehnika käsiraamat näeb ette, et kui viidatavat õigusakti

muudetakse, siis käsitatakse viidet viitena õigusaktile koos kõikide selle muudatustega. Kui

õigusakt asendatakse, siis käsitatakse viidet viitena uuele õigusaktile. See tähendab, et

viitavates õigusaktides võib säilida viide esmasele õigusaktile ning viidatava õigusakti

muutmise või täiendamise korral viiteid ei muudeta.

Sisuliselt tähendab viite muutmine, et ohtlike jäätmete koodinumbri jäätmetele määramisel

tuleb lähtuda jäätmete raamdirektiivi III lisas loetletud omadustest.

Punktiga 12 asendatakse § 6 lõikes 3 viide komisjoni määrusele nr 1357/2014 viitega

direktiivile 2008/98/EÜ. Seni kehtinud määruses viidati komisjoni määrusele

(EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ

(mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa. Selline

viitamine ei ole korrektne, kuna komisjoni määruse näol on tegemist direktiivi muutmise aktiga.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu üldine normitehnika käsiraamat näeb ette, et kui viidatavat

õigusakti muudetakse, siis käsitatakse viidet viitena õigusaktile koos kõikide selle

muudatustega. Kui õigusakt asendatakse, siis käsitatakse viidet viitena uuele õigusaktile. See

tähendab, et viitavates õigusaktides võib säilida viide esmasele õigusaktile ning viidatava

õigusakti muutmise või täiendamise korral viiteid ei muudeta.

Sisuliselt tähendab viite muutmine, et ohtlike jäätmete piirväärtuste järgimisel tuleb lähtuda

jäätmete raamdirektiivi III lisast. Kompaktses olekus metallijäätmetele, mis on ohtlike ainetega

saastumata, ei kohaldata raamdirektiivi III lisa kohaseid piirväärtusi. Ohtlikeks jäätmeteks

peetavad sulamijäätmed on jäätmenimistus eraldi loetletud ja tähistatud tärniga ning märkuste

lahtris märkusega „M“.

Punktiga 13 asendatakse § 6 lõikes 4 seni kehtinud tekstiosa, mis viitas veeseaduse § 265

lõikele 10, tekstiosaga, mis viitab veeseaduse §-le 83, mille alusel kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega11 pinnases sisalduvate ohtlike ainete piirväärtused. Määrus on

kehtestatud 2019. aastal uue terviktekstina kehtestatud veeseaduse alusel. Määruse eesmärk on

kehtestada ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases pinnase seisundi hindamiseks ning

pinnase seisundi parandamise meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks.

Punktiga 14 täiendatakse § 6 lõigetega 5 ja 6.

Ohtlikeks või tavajäätmeteks liigitatavate jäätmete tekitaja või valdaja on kohustatud nimetatud

jäätmete koostise kindlaks määrama ja hiljem arvutuste või katsete teel kontrollima, kas need

sisaldavad mõnda ohtlikku ainet või kas neil on direktiivi 2008/98 III lisas või määruse (EÜ)

nr 850/2004 IV lisas loetletud ohtlikke omadusi. Sellel eesmärgil on asjakohane kasutada

komisjoni määruses (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist,

hindamist, autoriseerimist ja piiramist, sätestatud või mis tahes rahvusvaheliselt tunnustatud või

liikmesriigi õiguses tunnustatud proovivõtmist, keemilisi analüüse ja katseid.

Kui aga jäätmete koostise ja/või osiste ohtlikkuse analüüs osutub võimatuks või tekiks tõsine

oht rahva tervisele või keskkonnale, tuleb jäätmetekitajal või valdajal kasutusele võtta

ettevaatuspõhimõte ning liigitada jäätmed ohtlike jäätmete peegelkoodiga.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõike 2 kohaselt rajaneb Euroopa Liidu

keskkonnapoliitika ettevaatuspõhimõttel ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta kasutusele

ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, ja põhimõttel, et

saastaja maksab.

Euroopa Kohus on leidnud, et kui väidetava ohu olemasolu või selle ohu ulatuse üle ei ole

võimalik kindlalt otsustada, kuna uuringute tulemused ei ole piisavad, lõplikud või täpsed, kuid

ohu realiseerumise korral on tegelik kahju rahva tervisele tõenäoline, õigustab

ettevaatuspõhimõte piiravate meetmete võtmist juhul, kui need on mittediskrimineerivad ja

objektiivsed (2. detsembri 2004. aasta kohtuotsus komisjon vs. Madalmaad, C 41/02,

EU:C:2004:762, punkt 54; 28. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa,

C 333/08, EU:C:2010:44, punkt 93 ja 19. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Queisser Pharma,

C 282/15, EU:C:2017:26, punkt 57).

Kui tehakse katse, et hinnata ohtlikku omadust HP 14 („keskkonnaohtlik“) jäätmete puhul, on

asjakohane kohaldada komisjoni määrusega (EÜ) nr 440/2008 kehtestatud vastavaid meetodeid

või muid rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodeid ja suuniseid. Otsuses 2000/532/EÜ on

sätestatud, et kui teatavate ainete ohtlikke omadusi on hinnatud katsetades ja kasutades

direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi, on katse tulemused

ülimuslikud. Samuti tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja

pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse

need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, artiklit 12, eriti artikli 12 punkti b

ja meetodeid selle kohaldamiseks.

Kui jäätmete ohtlikke omadusi on hinnatud nii katse kui ka direktiivi 2008/98/EÜ III lisa

kohaselt ohtlike ainete sisalduse alusel, on katse tulemused ülimuslikud.

Jäätmeid tuleb hinnata ja need liigitada jäätmetekitaja tekitatud iga eristatava jäätmevoo korral

pärast jäätmetest esindava proovi võtmist. Kui tegemist on mitme jäätmeliigiga, tuleb neid

eraldi hinnata ja liigitada.

11 Keskkonnaministri 28. juuni 2019. a määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“

https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006

Jäätmeproovi võtmisel võib juhinduda standardist EVS-EN 14899:2006 või mõnest muust

rahvusvahelisest standardist või tunnustatud metoodikast.

Jäätmeproovi võtmise kord ja sagedus määratakse keskkonnakaitseloas.

Proovivõtu ja analüüsi tegemise sagedus peab olema piisav, et tagada jäätmete omaduste

vastavus kõnesoleva määruse nõuetele.

Punktidega 15 ja 16 asendatakse § 7 lõigetes 1, 2, 5 ja 6 viited komisjoni määrusele

(EL) nr 1357/2014 viitega direktiivile 2008/98/EÜ. Seni kehtinud määruses viidati komisjoni

määrusele (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa.

Selline viitamine ei ole korrektne, kuna komisjoni määruse näol on tegemist direktiivi

muutmise aktiga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu üldine normitehnika käsiraamat näeb ette, et

kui viidatavat õigusakti muudetakse, siis käsitatakse viidet viitena õigusaktile koos kõikide

selle muudatustega. Kui õigusakt asendatakse, siis käsitatakse viidet viitena uuele õigusaktile.

See tähendab, et viitavates õigusaktides võib säilida viide esmasele õigusaktile ning viidatava

õigusakti muutmise või täiendamise korral viiteid ei muudeta.

Jäätmete raamdirektiivi III lisa on korduvalt muudetud, täpsustades omadusi, mille alusel

jäätmeid ohtlikuks liigitada.

Punktiga 17 muudetakse § 8 lõiget 3, viies määruse teksti vastavusse kehtiva jäätmeseadusega.

21.04.2021 jõustus jäätmeseaduse muudatus, millega täiendati selle § 21 lõikega 32, et

defineerida keskkonnakaitseluba, mis jäätmeseaduse tähenduses on jäätmeluba,

keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) ja jäätmekäitleja registreering.

Punktiga 18 asendatakse määruse lisa „Jäätmenimistu“ uue lisaga, mis sisaldab

jäätmenimistuga ühendatud metallijäätmete ja probleemtoodete täpsustatud nimistus

sisalduvaid koodinumbreid. Eelnõuga ühendatakse keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus

nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“ ning keskkonnaministri

19. augusti 2016. a määrus nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu“ jäätmenimistuga.

Täiendatud jäätmenimistu sisaldab uusi jäätmekoode, et koguda täpsemaid andmeid. Seoses

jäätmete liigitamisega on jäätmete raamdirektiivi artiklis 7 sätestatud alus jäätmenimistu

(vt allpool) kehtestamiseks ja rakendamiseks. Liikmesriigid võivad oma riigisisestesse

jäätmenimistut kajastavatesse dokumentidesse teha lisakirjeid.

Jäätmenimistusse lisatud jäätmekoode on kirjeldatud seletuskirja punktis 3.

Normitehniline märkus

Muudetakse määruse normitehnilist märkust, lisades sinna andmed Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning

infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).

Kui liikmesriigid võtavad vastu tehnilisi eeskirju, peavad nad nende ametlikul avaldamisel

lisama ülal nimetatud direktiivi artikli 9 järgi nendesse või nende juurde viite sellele direktiivile.

Paragrahviga 2 asendatakse keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 24 „Reoveesettest

toote valmistamise nõuded“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 24) lisa uue lisaga. Määrus

lubab reoveesetet käidelda koos muude biolagunevate jäätmetega. Biolagunevad jäätmed ja

reoveesetted, mida võib käidelda koos, on loetletud määruse lisas 1. Seoses jäätmenimistusse

reoveesette kaheksakohaliste jäätmekoodide lisamisega, et eristada töötlemata ja töödeldud

reoveesetet, muudetakse reoveesette lakkamise määrust. Määruse lisasse 1 lisatakse

koodinumbrite 03 03 11 ja 19 08 05 alla kaheksakohalised koodinumbrid.

Paragrahviga 3 asendatakse uue lisaga keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määruse nr 29

“Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi

piirväärtused ning kasutamise nõuded” lisa. Seoses jäätmenimistusse reoveesette

kaheksakohaliste jäätmekoodide lisamisega, et eristada töötlemata ja töödeldud reoveesetet,

tuleb muuta määruse nr 29 lisa, sest määrus reguleerib ka uute koodinumbritega tähistatavate

reoveesetete kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel. Määruse lisasse

lisatakse koodinumbrite 03 03 11, 19 08 05 ja 19 08 12 alla kaheksakohalised koodinumbrid.

Normitehniline märkus

Muudetakse määruse normitehnilist märkust, lisades sinna andmed Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning

infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).

Kui liikmesriigid võtavad vastu tehnilisi eeskirju, peavad nad nende ametlikul avaldamisel

lisama ülal nimetatud direktiivi artikli 9 järgi nendesse või nende juurde viite sellele direktiivile.

Paragrahviga 4 asendatakse uue lisaga keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21

“Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” lisa. Määruse

nr 21 lisa 1 muudetakse seoses jäätmenimistusse reoveesette kaheksakohaliste jäätmekoodide

lisamisega, et eristada töötlemata ja töödeldud reoveesetet. Lisatakse töödeldud reoveesetet

tähistavad kaheksakohalised jäätmekoodid.

Normitehniline märkus

Muudetakse määruse normitehnilist märkust, lisades sinna andmed Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning

infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).

Kui liikmesriigid võtavad vastu tehnilisi eeskirju, peavad nad nende ametlikul avaldamisel

lisama ülal nimetatud direktiivi artikli 9 järgi nendesse või nende juurde viite sellele direktiivile.

Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määrus nr 26

„Metallijäätmete täpsustatud nimistu“. Täpsustatud nimistu ühendatakse jäätmenimistuga, et

vähendada õigusaktide arvu, mida ettevõtja enda tegevuses järgima peab.

Paragrahviga 6 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 49

„Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“. Täpsustatud nimistu ühendatakse

jäätmenimistuga, et vähendada õigusaktide arvu, mida ettevõtja enda tegevuses järgima peab.

Paragrahviga 7 määratakse määruse jõustumise ajaks 1. jaanuar 2026. Määruse jõustumiseks

määratakse kalendriaasta esimene päev, sest jäätmearuanded esitatakse kalendriaasta põhjal.

Nii on jäätmekäitlusettevõtjatel võimalus enda tööprotsessides arvestada uute jäätmekoodidega

ning alates 2026. aastast arvestust pidades uusi jäätmekoode kasutada.

3. Lisasse „Jäätmenimistu“ lisatavad jäätmekoodid

Jäätmenimistut täiendatakse „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“ ja

„Metallijäätmete täpsustatud nimistu“ liitmisega lisatud jäätmekoodide kõrval järgmiste

jäätmekoodidega:

01 01 02 01 – mittemaaksete maavarade kaevandamisel tekkiv põlevkivi aheraine,

sealhulgas rikastusjäätmed

Põlevkivi kaevandamisel tekkinud aheraine ja rikastusjäätmete suhtes on keskkonnatasude

seaduse alusel kehtestatud teiste maavarade kaevandamisel tekkinud jäätmetega võrreldes

erinevad saastetasud. Seetõttu esitavad ettevõtjad enda jäätmearuannetes põlevkivi

kaevandamisel tekkinud aheraine ja rikastusjäätmete kohta andmeid muudest mittemaaksete

maavarade kaevandamisel tekkinud aherainest eraldi.

02 01 04 01 – kalapüügivahendite jäätmed

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. a direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete

keskkonnamõju vähendamise kohta kohaselt kohandatakse plasti sisaldavate

kalapüügivahendite suhtes alates 31.12.2024 laiendatud tootjavastutuse nõudeid. Liikmesriigi

kohustus on kehtestada selliste kalapüügivahendite minimaalne iga-aastane kogumismäär

ringlusse võtmiseks. Sellisel moel tagavad liikmesriigid, et plasti sisaldavate

kalapüügivahendite tootjad kannavad kulud, mis on seotud selliste plasti sisaldavate kasutuselt

kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise käitlemisega. Seni on

kalapüügivahendeid liigitatud segaolmejäätmete (koodinumbriga 20 03 01) või

põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud

plastjäätmete (koodinumbriga 02 01 04) hulka. Vastavalt SUP-direktiivi artikli 13 lõike 1

punktile d on liikmesriikidel kohustus alates 2025. aastast esitada Euroopa Komisjonile

andmeid liikmesriigis aasta jooksul turule lastud ning liigiti kogutud kalapüügivahendite kohta.

Selleks, et koguda andmeid liigiti kogutud kalapüügivahendite kohta, lisatakse

jäätmenimistusse plasti sisaldavate kalapüügivahendite jaoks eraldi jäätmekood, 02 01 04 01 –

kalapüügivahendite jäätmed. Kalapüügivahendid tähistatakse märkuste lahtris märkega „P“,

tähistamaks nende kuulumist probleemtoodete hulka.

02 01 04 02 – põllumajandusplast

Et eristada plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest tekkinud jäätmeid ja muid

põllumajandusplasti jäätmeid, lisatakse jäätmenimistusse uus täpsem koodinumber

põllumajandusplastile – 02 01 04 02. Selle koodinumbri all antakse üle põllumajanduses või

aianduses kasutatavat silopallikilet, silokattekilet, kiletunneleid, kattevõrku ja plastnööre.

Koodinumbriga 02 01 04 tähistatakse põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses,

jahinduses ja kalapüügil tekkinud plastijäätmeid, välja arvatud pakendid. Kaheksakohalise

koodinumbriga 02 01 04 02 tähistatakse põllumajanduses tekkinud plasti, mille hulka kuuluvad

silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör. Põllumajandusplast kuulub samuti

probleemtoodete hulka ning selle suhtes rakendatakse laiendatud tootjavastutuse nõudeid.

Põllumajandusplast tähistatakse märkuste lahtris märkega „P“, tähistamaks selle kuulumist

probleemtoodete hulka.

03 03 11 01, 03 03 11 02, 03 03 11 03, 03 03 11 04 – reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 03 03 10

Uute kaheksakohaliste koodinumbritega eristatakse töötlemata ja töödeldud reovee

kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10. Koodinumbriga 03 03 11

01 tähistatakse töötlemata sete, koodinumbriga 03 03 11 02 tähistatakse aeroobse töötlemise

läbinud sete, näiteks kompostimise läbinud sete ehk jäätme staatuses kompost, mis on tooteks

sertifitseerimata (ehk ei vasta keskkonnaministri määruse nr 24 nõuetele). Reoveesette

kääritamisel tekkinud kääritusjääki, mis ei vasta keskkonnaministri määruse nr 24 nõuetele ehk

mis on tooteks sertifitseerimata, tähistatakse koodinumbritega 03 03 11 03 (vedel kääritusjääk)

ja 03 03 11 04 (tahke kääritusjääk). Reoveesettest valmistatud, jäätme staatuses komposti

kasutamine haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses on levinud, kuid kehtivas

jäätmenimistus tähistatakse sama jäätmekoodiga nii töötlemata setteid kui ka töödeldud setteid.

Kuna töötlemata sette kasutamine on keelatud, on asjakohane edaspidi ettevõtjate

keskkonnakaitselubadel ja aruannetes eristada töödeldud ja töötlemata setet. Eraldi

koodinumber võimaldab saada parema ülevaate töödeldud reoveesette kogustest ja

kasutamisest. Juba kehtivas jäätmenimistus on sarnaselt töödeldud muudele biolagunevatele

jäätmetele jäätmekoodid olemas (19 05 03 – praakkompost, 19 06 03 – olmejäätmete

anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik ja 19 06 04 – olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel

tekkinud sete). Uute kaheksakohaliste reoveesettekoodidega koodinumbrite 03 03 11, 19 08 05

ja 19 08 12 all ühtlustatakse erinevate biolagunevate jäätmete puhul praktikat.

16 01 03 01 – M1-, N1-, O1- ja O2-kategooria sõidukite vanarehvid

Jäätmenimistuga liidetakse seni probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistuga

reguleeritud jäätmekoodid vanarehvidele. Jäätmekoodid ei muutu, kuid jäätmekoodiga 16 01

03 01 tähistatakse lisaks M1- ja N1-kategooria sõidukite vanarehvidele ka O1- ja O2-kategooria

sõidukite vanarehvid. O1- ja O2-kategooria sõidukite vanarehvide käitlemiseks kasutatakse

sama purustamistehnoloogiat nagu M1- ja M2-kategooria sõidukite vanarehvide puhul.

Vanarehvide kaheksakohalised jäätmekoodid on sisustatud nii, et ühe koodinumbri alla

liigitataks sama käitlusviisiga töödeldavad vanarehvid.

2025. aasta alguses muutus jäätmeseaduses „rehvi tootja“ määratlus ning loodi ühtne

tootjavastutussüsteem kõigi rehvide kohta. Ühtse tootjavastutussüsteemiga tuuakse

mootorsõidukite rehvid mootorsõidukitootja vastutuse alt rehvitootja vastutuse alla.

Rehvitootja vastutuse alla lisatakse ka pukseeritavate seadmete ja seadeliste rehvid. Edaspidi

on rehvide tootja isik, kes laseb rehve Eestis turule iseseisva tootena „rehv“ või koos maastiku-

või mootorsõiduki, haagise või pukseeritava seadmega.

16 01 04 03* ja 16 01 06 03 – lammutamisele minevad laevad

Praegu liigitakse lammutamiseks vastuvõetavad laevad jäätmekoodiga 16 01 04*, mis on

klassikaline romusõiduki koodinumber. Selleks, et eristada mootorsõidukeid, mille suhtes

rakendatakse laiendatud tootjavastutuse nõudeid ja kohaldatakse ringlussevõtu sihtarve

vastavalt romusõiduki määrusele, lammutatud laevadest, mis on reguleeritud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning

määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta, on mõistlik ka need

jäätmed eraldi liigitada. Selleks lisatakse jäätmenimistusse eraldi peegelkoodid: 16 01 04 03*

– ohtlikke osi sisaldavad lammutamisele minevad laevad ja 16 01 06 03 – lammutamisele

minevad laevad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 04 03*.

16 02 15 15* ja 16 02 16 15 – tuulegeneraatori labad

Arvestades üleminekut taastuvenergiale, on alust eeldada, et tuulegeneraatorite paigaldamine

kasvab tulevikus jõudsalt. Erinevalt päikesepaneelidest ei kuulu tuulegeneraatorid elektri- ja

elektroonikaseadmete laiendatud tootjavastutuse kohaldamisalasse, mistõttu on oluline neid

muudest elektri- ja elektroonikaseadmetest eristada.

Jäätmenimistut täiendatakse tuulegeneraatori labade jäätmekoodidega. Jäätmenimistusse

lisatakse koodinumber 16 02 15 15*, mille alla liigitatakse ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt

kõrvaldatud tuulegeneraatori labad, ning koodinumber 16 02 16 15, mille alla liigitatakse

kasutuselt kõrvaldatud tuulegeneraatori labad, mis ei sisalda ohtlikke osi.

Arvestades, et tuulegeneraatorite labad on valmistatud mitmesugustest komposiitmaterjalidest,

vajab nende käitlemine võrreldes muude jäätmetega erinevaid tehnoloogilisi lahendusi.

Tuulegeneraatori labadele eraldi jäätmekoodide loomine võimaldab saada ülevaate, kui palju

komposiitmaterjalist jäätmeid tuulegeneraatorite kasutuselt kõrvaldamisel tekib ning kuidas on

tagatud nende jäätmete käitlus. Täpsed andmed võimaldavad riigil koostada jäätmete

raamdirektiivis nõutava olemasoleva jäätmekäitlusolukorra analüüsi ning toetada meetmete

loomist, et parandada jäätmete keskkonnahoidlikku ettevalmistamist korduskasutamiseks,

ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Kliimaministeeriumisse tuleb mitmeid

päringuid tuulegeneraatorite jäätmete käitluse kohta, eraldi jäätmekoodid lihtsustavad

päringutele vastamist. Tuulegeneraatorite vundamendid, mastid ja mootor koosnevad üldiselt

betoonist ja metallist ning liigitatakse sobiva jäätmekoodi alla ehitus- ja lammutusjäätmete

alajaotisest.

16 02 16 14 – elektri- ja elektroonikaseadmete trükkplaadid

Jäätmenimistut täiendatakse peegelkoodiga mitteohtlike trükkplaatide eristamiseks.

16 02 97 02* – valguskaablid

Luuakse eraldi kaheksakohaline jäätmekood 16 02 97 02* valguskaablitele, kuna jäätmenimistu

kohaselt ei ole neid praegu võimalik liigitada eraldi muudest probleemtoodetest tekkinud

jäätmetest.

16 04 98 – laskemoonajäägid

Jäätmenimistusse lisatakse laskemoonajäägi ohutuks liigitamiseks jäätmekood 16 04 01.

Kehtiva jäätmenimistu alusel on lõhkeainejääke võimalik liigitada vaid ohtlikke aineid

sisaldavateks laskemoonajääkideks. Kui laskemoon on ohutu (näiteks padrunikestad, miinide,

granaatide jt lõhkekehade ja lahingumoona osad, kestad jne), ei liigitata neid 16 04 01* alla,

mistõttu on neid liigitatud jäätmekoodi 17 04 07 (metallisegud) alla.

Metallikäitlejad ei võta musta metalli hulgas vastu terashülsse, õppegranaadi ja valgusmiini

osasid ega muid jäätmeid, mis on ka pärast metalliveskis purustamist äratuntavalt militaarse

välimusega. Eesti jäätmekäitlejate olemasolevad metalliveskid ei purusta materjali piisavalt

väikeseks fraktsiooniks, et lahingumoonast järelejäänud materjal ei oleks enam äratuntava

militaarkauba välimusega. Metalli eksportimisel ei tohi materjali hulgas olla äratuntavat

militaarkaupa, mistõttu näevad jäätmekäitlejad selliste jäätmete vastuvõtmises suurt äririski.

Eraldi jäätmekood on oluline, et võimaldada selliste ohutute laskemoonajääkide eraldi

liigitamist ning tulevikus selliste jäätmete eraldi käitlemist.

17 02 01 01 ja 17 02 01 02 – töötlemata ja töödeldud puit

Töötlemata ja töödeldud puidujäätmete käitlemisele rakendatakse erinevaid nõudeid,

sealhulgas on keskkonnaministri 3. novembri 2022. a määruses nr 49 „Puidujäätmetest

valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ eristatud

puidujäätmed vastavalt sellele, kas tegemist on looduslikus olekus töötlemata puiduga või

värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puiduga. Seetõttu tuuakse määrusesse

sisse kaks eraldi koodinumbrit 17 02 01 01 – töötlemata puit ning 17 02 01 02 – värvitud,

lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 02

04*.

17 02 04 01*, 17 02 04 02* ja 17 02 04 03* – ohtlikke aineid sisaldav või nendega saastunud

puit, klaas ja plast materjali kaupa

Eelnõuga lisatakse eraldi koodinumbrid ohtlikke aineid sisaldavale või nendega saastunud

puidule, klaasile ja plastile (vastavalt 17 02 04 01*, 17 02 04 02* ja 17 02 04 03*) selleks, et

oleks võimalik erinevaid materjale eristada ning saada täpsemaid andmeid puidujäätmete

aruande jaoks. Täpsem info on oluline ka poliitika kujundamise ning edasiste sammude

planeerimise jaoks.

17 06 04 01, 17 06 04 02 ja 17 06 04 03 – isolatsioonimaterjalid

Praegu liigitatakse ühe jäätmekoodi alla väga erinevate omadustega ehitus- ja

lammutusjäätmeid (TEP-plaadid, vill, vahtpolüstüreen, saepuru, täitešlakk-räbu, liiv jne), mis

vajavad erinevaid käitluslahendusi. Seetõttu lisatakse eelnõuga jäätmenimistusse eraldi

jäätmekoodid 17 06 04 01 – puidupõhised isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03*; 17 06 04 02 – plasti sisaldavad isolatsioonimaterjalid,

mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03*, ning 17 06 04 03 – mineraalsed

isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03*.

19 08 05 01, 19 08 05 02, 19 08 05 03, 19 08 05 04 – olmereovee puhastussetted

Uute kaheksakohaliste koodinumbritega eristatakse töötlemata ja töödeldud olmereovee

puhastussetted. Koodinumbriga 19 08 05 01 tähistatakse töötlemata sete, koodinumbriga 19 08

05 02 tähistatakse aeroobse töötlemise läbinud olmereoveesete, näiteks kompostimise läbinud

sete ehk jäätme staatuses kompost, mis on tooteks sertifitseerimata (ehk ei vasta

keskkonnaministri määruse nr 24 nõuetele). Olmereoveesette kääritamisel tekkinud

kääritusjääk, mis ei vasta keskkonnaministri määruse nr 24 nõuetele ehk mis on tooteks

sertifitseerimata, tähistatakse koodinumbritega 19 08 05 03 (vedel kääritusjääk) ja 19 08 05 04

(tahke kääritusjääk). Reoveesettest valmistatud, jäätme staatuses komposti kasutamine

haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses on levinud, kuid kehtivas jäätmenimistus

tähistatakse sama jäätmekoodiga nii töötlemata setteid kui ka töödeldud setteid. Kuna

töötlemata sette kasutamine on keelatud, on asjakohane edaspidi ka ettevõtjate

keskkonnakaitselubadel ja aruannetes eristada töödeldud ja töötlemata setet. Eraldi

koodinumber võimaldab saada parema ülevaate töödeldud reoveesette kogustest ja

kasutamisest. Juba kehtivas jäätmenimistus on sarnaselt töödeldud muudel biolagunevatel

jäätmetel jäätmekoodid olemas (19 05 03 – praakkompost, 19 06 03 – olmejäätmete anaeroobsel

töötlemisel tekkinud vedelik ja 19 06 04 – olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete).

Uute kaheksakohaliste reoveesettekoodidega koodinumbrite 03 03 11, 19 08 05 ja 19 08 12 all

ühtlustatakse erinevate biolagunevate jäätmete puhul praktikat.

19 08 12 01, 19 08 12 02, 19 08 12 03, 19 08 12 04 – tööstusreovee biopuhastussetted, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11*

Uute kaheksakohaliste koodinumbritega eristatakse töötlemata ja töödeldud tööstusreovee

biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11*. Koodinumbriga 19 08 12

01 tähistatakse töötlemata sete, koodinumbriga 19 08 12 02 aeroobse töötlemise läbinud

reoveesete, näiteks kompostimise läbinud sete ehk jäätme staatuses kompost. Reoveesette

kääritamisel tekkinud kääritusjääki, mis on jäätme staatuses, tähistatakse koodinumbritega 19

08 12 03 (vedel kääritusjääk) ja 19 08 12 04 (tahke kääritusjääk). Reoveesettest valmistatud,

jäätme staatuses komposti kasutamine haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses on

levinud, kuid kehtivas jäätmenimistus tähistatakse sama jäätmekoodiga nii töötlemata setteid

kui ka töödeldud setteid. Kuna töötlemata sette kasutamine on keelatud, on asjakohane edaspidi

ka ettevõtjate keskkonnakaitselubadel ja aruannetes eristada töödeldud ja töötlemata setet.

Eraldi koodinumber võimaldab saada parema ülevaate töödeldud reoveesette kogustest ja

kasutamisest. Juba kehtivas jäätmenimistus on sarnaselt töödeldud muudel biolagunevatel

jäätmetel jäätmekoodid olemas (19 05 03 – praakkompost, 19 06 03 – olmejäätmete anaeroobsel

töötlemisel tekkinud vedelik ja 19 06 04 – olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete).

Uute kaheksakohaliste reoveesette koodinumbritega koodinumbrite 03 03 11, 19 08 05 ja 19 08

12 all ühtlustatakse erinevate biolagunevate jäätmete puhul praktikat.

19 12 04 01, 19 12 04 02, 19 12 04 03 ja 19 12 04 04 – vanarehvide töötlemisel tekkinud

jäätmed

Jäätmenimistut täiendatakse vanarehvide töötlemise tulemusel tekkinud jäätmete

koodinumbritega. Kehtivas probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistus on

koodinumber 19 12 04 01, millega tähistatakse purustatud või tükeldatud vanarehve. Selle

koodinumbri kirjet muudetakse nii, et sellega tähistatakse vanarehvide töötlemise käigus

tekkivaid jäätmeid ning rehviplokke. Selle koodinumbriga tähistatakse ka näiteks

transportimiseks ettevalmistatud ja kokku pressitud vanarehve. Lisatakse jäätmekoodid 19 12

04 02 ja 19 12 04 03, mille alla liigitatakse mehaanilise töötlemise tulemusel tükeldatud

vanarehvid purustusastmetega vastavalt 50–200 mm ja 0,5–49 mm. Samuti lisatakse

jäätmekood 19 12 04 04, mille alla kuuluvad granuleeritud vanarehvid. Selle koodinumbriga

tähistatakse purustatud vanarehvide termilise töötlemise tulemusel tekkinud rehvigraanuleid.

Kliimaministeeriumile laekub sageli päringuid vanarehvide käitlemise ülevaadete kohta.

Vanarehvide töötlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast. Uute jäätmekoodide lisamine võimaldab

saada parema ülevaate vanarehvide käitlusest ning hinnata, kas see on kooskõlas

jäätmehierarhiaga. Vanarehvide töötlemisel on oluline vältida sellist jäätmete töötlust, mille

tulemusena ressurss satub jäätmehierarhia madalamatele astmetele, ning eelistada vanarehvide

korduskasutamiseks ettevalmistamist ja materjalina ringlussevõttu. Vanarehvide töötluse, sh

taaskasutamise ja ringlussevõtu eesmärk ei tohiks olla jäätmetest vabanemine, vaid

ringlussevõetava materjali tootmine. Vanarehvide töötluse lahendused ei tohi mõjutada siseturu

toimimist. Lisaks tuleb rehvide töötlusel võtta arvesse tehnika arengut, uusimaid tehnoloogiaid

ning ringlussevõetavate materjalide võimalikke rakendusi ning nende mõju keskkonnale ja

inimese tervisele. Uued vanarehvide koodinumbrid võimaldavad riigil saada täpseid andmeid

ning selle alusel koostada jäätmete raamdirektiivis nõutava olemasoleva jäätmekäitlusolukorra

analüüsi ja toetada meetmete loomist, et parandada jäätmete keskkonnahoidlikku

ettevalmistamist korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

19 12 04 04, 19 12 04 06 ja 19 12 04 07 – elektri- ja elektroonikaseadmete, akude ja

mootorsõidukite mehaanilise töötlemise tulemusel eraldatud plast ja kumm

Jäätmenimistu jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmete alajaotist (19 12) täiendatakse

kaheksakohaliste jäätmekoodidega teatud probleemtoodete jäätmete käitlemisel eraldatud

jäätmete jaoks. Jäätmenimistusse lisatakse elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlemisel

eraldatud plasti (19 12 04 05), akujäätmete plasti (19 12 04 06) ning romusõidukite mehaanilisel

töötlemisel eraldatud plasti (19 12 04 07) jäätmekoodid. Uute jäätmekoodide lisamine

võimaldab saada parema ülevaate probleemtoodete jäätmeteks oleva plasti käitlusest ning

hinnata, kuivõrd probleemtoodete jäätmeteks oleva plasti käitlus on kooskõlas

jäätmehierarhiaga. Probleemtoodete jäätmeteks oleva plasti töötlemisel on oluline eelistada

materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu ning vältida sellist töötlust, mille tulemusena

ressurss satub jäätmehierarhia madalamatele tasanditele. Lisaks tuleb probleemtoodete

jäätmeteks oleva plasti töötlusel võtta arvesse tehnika arengut, uusimaid tehnoloogiaid ja

ringlussevõetavate materjalide võimalikke rakendusi ning nende mõju keskkonnale ja inimese

tervisele. Täpsed andmed võimaldavad riigil koostada jäätmete raamdirektiivis nõutava

olemasoleva jäätmekäitlusolukorra analüüsi ning toetada meetmete loomist, et parandada

jäätmete keskkonnahoidlikku ettevalmistamist korduskasutamiseks, ringlussevõtuks,

taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

20 01 21 01*, 20 01 21 02* ja 20 01 21 03* – luminestsentslambid ja muud elavhõbedat

sisaldavad jäätmed

Enamik säästupirne ei sisalda elavhõbedat, kuid need liigitatakse koodinumbri 20 01 21* alla.

Seetõttu lisatakse eelnõuga jäätmenimistusse eraldi jäätmekood 20 01 21 01* – elavhõbedat ja

muid raskemetalle sisaldavad luminestsentslambid. Praegu kogutakse kõik

kodumajapidamistes tekkinud elavhõbedat sisaldavad jäätmed (näiteks kraadiklaasid) ja muust

materjalist toodetud säästupirnid samuti koodinumbriga 20 01 21*, mistõttu puudub hea

ülevaade, kui palju elavhõbedat ja luminestsentslampe tekib (kogutakse) ja vaheladustatakse

Eestis. Seetõttu lisatakse määruse muudatusega koodinumber 20 01 21 02*, mille alla saab

selliseid jäätmeid eraldi liigitada. Samuti lisandub jäätmekood 20 01 21 03* muude

elavhõbedaga saastunud materjalide jaoks, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21

01* ja 20 01 21 02*.

16 02 13 18*, 16 02 14 18, 20 01 35 17* ja 20 01 36 17 – kasutuselt kõrvaldatud

päikesepaneelid

Jäätmenimistut täiendatakse eraldi jäätmekoodiga päikesepaneelidele.

Jäätmenimistusse lisatakse koodinumbrid 16 02 13 18* ja 16 02 14 18, mille alla liigitatakse

tööstuslikuks otstarbeks kasutatud päikesepaneelid. Taastuvenergia laialdasema

kasutuselevõtuga seoses rajatakse Eestis üha enam tööstuslikke päikeseparke, kus kasutatakse

kodumajapidamistes kasutusel olevate päikesepaneelidega võrreldes suuremaid ja

vastupidavamaid päikesepaneele, mille eeldatav eluiga on keskmiselt 10–15 aastat. Pärast

nende kasutuselt kõrvaldamist peab päikesepargi omanik tagama päikesepaneelidest tekkinud

jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemise.

Jäätmenimistusse lisatakse koodinumbrid 20 01 35 17* ja 20 01 36 17, mille alla liigitatakse

kodumajapidamistes kasutusel olnud ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud

päikesepaneelid. Kodumajapidamistes kasutatavad päikesepaneelid on enamasti väiksemad ja

kergemad kui tööstuslikuks kasutamiseks kavandatud päikesepaneelid ning need antakse

harilikult kohaliku omavalitsuse jäätmejaamadesse.

Mõlemal juhul lisatakse koodinumbrid nii ohtlikke osi sisaldavate jäätmete alajaotisesse kui ka

ohtlikke osi mitte sisaldavate jäätmete alajaotisesse.

Päikesepaneelidele uute jäätmekoodide loomine on vajalik, et eristada päikesepaneele muudest

elektri- ja elektroonikaseadmetest ning saada ülevaate, kui palju päikesepaneelide jäätmeid

tekib ning kuidas on meil tagatud nende jäätmete käitlus. Nimelt alates 13. augustist 2012

kuuluvad päikesepaneelid elektri- ja elektroonikaseadmete laiendatud tootjavastutuse

kohaldamisalasse. Kõigile päikesepaneelidele kohaldatakse laiendatud tootjavastutuse nõudeid

sõltumata sellest, kas neid kasutatakse kodumajapidamises või tööstuslikuks otstarbeks.

Elektri- ja elektroonikaseade, mida kasutatakse tõenäoliselt nii kodumajapidamises kui ka

mujal, loetakse kodumajapidamises kasutatavaks elektri- ja

elektroonikaseadmeks. Kodumajapidamises kasutatava elektri- ja elektroonikaseadme

määratluse kohaselt liigituvad päikesepaneelid kodumajapidamises kasutatavateks elektri- ja

elektroonikaseadmeteks. Jäätmeseaduse § 251 lõike 6 kohaselt on tootjad kodumajapidamistes

kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise

või kõrvaldamise korraldamiseks kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega.

Euroopa Liit on kehtestanud kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud elektri- ja

elektroonikaseadmetele. Riik, tootjad ja tootjate ühendused on kohustatud saavutama

kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud. Elektroonikaromude puhul on kogumise

sihtarv 65%. Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt oli elektroonikaromude kogumise määr

2021. aastal 53,78%. Euroopa Komisjon on toonud välja, et kogumise sihtarvude arvutamisel

võib eraldi esitada päikesepaneelide andmed, sh turule lastud ning kogutud päikesepaneelide

jäätmete andmed, kuna päikesepaneelide eluiga on keskmiselt 10-15 aastat ning seetõttu

mõjutab kolme aasta keskmise sihtarvu metoodika elektri- ja elektroonikajäätmete kogumise

sihtarvu saavutamist.

Täpsemad andmed võimaldavad riigil koostada jäätmete raamdirektiivis nõutava olemasoleva

jäätmekäitlusolukorra analüüsi ning toetada meetmete loomist, et parandada jäätmete

keskkonnahoidlikku ettevalmistamist korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks

ja kõrvaldamiseks. Päikesepaneelid tähistatakse märkuste lahtris märkega „P“ tähistamaks

nende kuulumist probleemtoodete hulka.

20 01 35 18* ja 20 01 36 18 – elektroonilised sigaretid

Jäätmenimistut täiendatakse elektrooniliste sigarettide jäätmekoodidega. Jäätmenimistusse

lisatakse koodinumber 20 01 35 18*, mille alla liigitakse ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt

kõrvaldatud elektroonilised sigaretid, ning koodinumber 20 01 36 18, mille alla liigitakse

kasutuselt kõrvaldatud elektroonilised sigaretid, mis ei sisalda ohtlikke osi. Elektroonilised

sigaretid liigituvad elektri- ja elektroonikaseadmete alla ning neile kohaldatakse elektri- ja

elektroonikaseadmete laiendatud tootjavastutuse nõudeid. Elektrooniliste sigarettide

turustajatele ja tootjatele, sh maaletoojatele, on sätestatud kogumise ja ringlussevõtu sihtarvud.

Elektrooniliste sigarettide jäätmekoodid on vajalikud, et eristada elektroonilisi sigarette

muudest elektri- ja elektroonikaseadmetest. Elektroonilistele sigarettidele jäätmekoodide

loomine võimaldab saada ülevaate, kui palju elektrooniliste sigarettide jäätmeid tekib ning

kuidas on meil tagatud nende jäätmete käitlus. Elektrooniliste sigarettide eraldi kogumise

andmed võimaldavad saada ülevaate, kui tõhus on kogumissüsteem, ning võtta kasutusele

meetmeid kogumissüsteemi tõhustamiseks. Elektrooniliste sigarettide käitlus erineb muude

elektroonikaseadmete käitlusest ning jäätmekäitlejad töötlevad neid muudest jäätmetest eraldi.

Võttes arvesse, et teiste jäätmetega koos kogutud elektroonilised sigaretid põhjustavad

jäätmekäitluskeskustes sageli põlenguid, on nende muudest jäätmetest eraldi kogumine eriti

oluline.

Euroopa Liit on kehtestanud kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud elektri- ja

elektroonikaseadmetele. Riik, tootjad ja tootjate ühendused on kohustatud saavutama

kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud. Elektroonikaromude puhul on kogumise

sihtarv 65%. Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt oli elektroonikaromude kogumise määr

2021. aastal 53,78%. Andmed elektrooniliste sigarettide kohta võimaldavad saada täpsema

ülevaate elektroonikaseadmete kogumise kitsaskohtade kohta ning vajadusel võtta kasutusele

meetmed kogumise tõhustamiseks.

Lisaks võimaldavad täpsed andmed riigil koostada jäätmete raamdirektiivis nõutava

olemasoleva jäätmekäitlusolukorra analüüsi ning toetada meetmete loomist, et parandada

jäätmete keskkonnahoidlikku ettevalmistamist korduskasutamiseks, ringlussevõtuks,

taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Eraldi jäätmekood elektroonilistele sigarettidele

võimaldab ka paremini vastata päringutele ning hinnata teavituse tõhusust. Elektroonilised

sigaretid tähistatakse märkuste lahtris märkega „P“ tähistamaks nende kuulumist

probleemtoodete hulka.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõukohase määruse rakendamisega kaasneb vajadus arendada keskkonnaotsuste

infosüsteemi (KOTKAS), et võimaldada lisada keskkonnaloale uued jäätmekoodid ja esitada

aruandeid.

Määruse rakendamisega ei suurene riigi tulud.

6. Määruse mõju

Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatustega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju loodus-

ega elukeskkonnale, riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule.

Sihtrühm: keskkonnaluba ja registreeringut omavad füüsilised ja juriidilised isikud

Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele

Määruse rakendamisega kaasneb mõju keskkonnaloa omanikele. Jäätmearuande esitamise

kohustus on kõigil majandustegevuse käigus jäätmeid vastu võtvatel ettevõtetel. Jäätmearuande

esitamise kohustus on kõigil ettevõtetel, kes enda majandus- või kutsetegevuse käigus jäätmeid

veavad või käitlevad. Kõiki ettevõtteid jäätmenimistu muudatused ei puuduta. Mõjutatud on

need ettevõtted, kes veavad või käitlevad täpsustatud jäätmekoodiga märgitud jäätmeliike.

Sellistel jäätmekäitlejatel tuleb teha muudatused olemasolevates infosüsteemides ja

aruandlussüsteemis olenevalt sellest, kas nende kasutatavate jäätmekoodide hulgas on eelnõuga

lisatavaid jäätmekoode. Samuti peavad jäätmekäitlejad senisest enam tähelepanu pöörama

jäätmete sorteerimisele ja nende päritolu kindlaksmääramisele. Lisanduvad täpsemad

kaheksakohalised koodinumbrid ei tähenda, et ettevõtjad, kellel seni on loal olnud vaid

kuuekohaline koodinumber, ei tohi enam samu jäätmeid vastu võtta enne keskkonnaloa

muutmist. Lisandunud kaheksakohalised koodinumbrid tuleb loale lisada keskkonnaloa

muutmise käigus.

Samas lihtsustab senise kolme nimistu koondamine üheks jäätmenimistuks ettevõtjate tegevust,

kuna senise kolme nimistu asemel tuleb edaspidi juhinduda ühest jäätmenimistust.

Lisandunud jäätmekoode saab kasutada määruse jõustumisele järgneval kalendriaastal

esitatavates jäätmearuannetes.

POS-jäätmete märgistamine annab ettevõtjatele suunise neid aineid jäätmevoogudes

analüüsida, kasvab teadlikkus selliste jäätmevoogude kohta.

Eeldatavalt ei ole jäätmeproovi võtmisega seotud muudatusel suurt mõju, sest lubatud on

erinevate olemasolevate standardite kasutamine, mida on olnud juba varem võimalik

jäätmeproovi võtmisel kasutada. Pigem annab määrus ettevõtjale parema ülevaate sellest,

millised on usaldusväärsed proovivõtumeetodid.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Keskkonnaministri määruste kehtetuks tunnistamine ja metallijäätmete ning probleemtoodete

täpsustatud nimistu ühendamine jäätmenimistuga on kooskõlas bürokraatia vähendamise

põhimõttega, mille kohaselt vähendatakse õigusaktide hulka, mida ettevõtjad ja ametiasutused

peavad järgima. Bürokraatia vähendamise kõrval hoiab see kokku ka ametkondade ja

ettevõtjate menetlusele ja aruandlusele kuluvat aega.

Kaheksakohaliste koodinumbrite lisamine jäätmenimistusse võimaldab kirjeldada jäätmeliike

täpsemini. Jäätmekoodide täiendamine annab võimaluse saada täpsemat infot jäätmevoogude

kohta, mille tulemusel paraneb aruandluse kvaliteet.

Töödeldud ja töötlemata reoveesette tähistamine erinevate jäätmekoodidega vähendab

Keskkonnaagentuuri töökoormust, kelle ülesanne on koondada jäätmearuandeid ja koostada

Euroopa Komisjonile esitatavaid koondaruandeid. Eraldi jäätmekoodide lisamine hõlbustab

reoveesette sekundaarse tekke andmete kättesaadavust.

Mõju olulisus: kavandatavatel muudatustel on oluline mõju, kuna paraneb jäätmeandmete

kvaliteet, väheneb bürokraatia hulk ja määrusega tutvumisele kuluv aeg. Varem kulus palju

aega eri määruste vahel navigeerimisele. Lisaks paraneb teadmine püsivate orgaaniliste

saasteainete leidumisest ning ohtlike ainete määramisest ja tuvastamisest.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja konsulteerimine

Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Keskkonnaametile,

Keskkonnaagentuurile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile

kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti

Vee-ettevõtete Liidule, AS-ile Eesti Keskkonnateenused, AS-ile Ragn-Sells, OÜ-le Weerec,

MTÜ-le Rehviringlus, MTÜ-le Estonian Tire Recycling, MTÜ-le EES-Ringlus ja OÜ-le Eesti

Elektroonikaromu, AS-le Kuusakoski, OÜ-le Cronimet Nordic, OÜ-le Formet Grupp, OÜ-le

Nelitäht, AS-le Green Marine, OÜ-le Ekovir, OÜ-le Paikre, OÜ-le Base Metal.

Eelnõu sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses (tehniline norm). Seega

esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele (toote

nõuetele vastavuse seaduse12 § 43).

12 RT I, 03.02.2023, 11

1

EELNÕU

XX.06.2025

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2025 nr ___

Keskkonnaministri määruste muutmine

ja kehtetuks tunnistamine

seoses jäätmenimistu muutmisega

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 2 lõike 5, § 29 lõike 4, § 261 lõike 4, § 73 lõike 5 ja § 104

ning veeseaduse § 172 lõike 5 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord

ja jäätmenimistu“ muutmine

Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruses nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja

jäätmenimistu“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Jäätmete liigitamise ja jäätmematerjalidest proovi võtmise kord ning jäätmenimistu“;

2) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 2 lõike 5“ tekstiosaga „, § 261 lõike 4 ja

§ 104“;

3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse jäätmete liigitamise ja jäätmematerjalidest proovi võtmise kord ning

jäätmenimistu ning reguleeritakse jäätmete liigitamist ohtlikeks ja tavajäätmeteks.”;

4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„8) püsivad orgaanilised saasteained – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77) I lisas

nimetatud ained ja polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFd);

9) püsivad orgaanilised saasteained – jäätmed, mis sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2019/1021 IV lisas loetletud aineid vähemalt nimetatud lisas sätestatud sisalduse

piirnormile vastavas kontsentratsioonis.“;

5) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 3. Jäätmete liigitamise ja jäätmematerjalidest proovi võtmise üldnõuded ning

jäätmenimistu”;

6) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Jäätmete liigitamiseks võib proovi võtta vastavalt standardile EN 14899, CEN/TR 15310-

1:2006, CEN/TR 15310-2:2006, CEN/TR 15310-3:2006, CEN/TR 15310-4:2006 või CEN/TR

15310-5:2006 või muule samaväärsele standardile.

2

(6) Jäätmematerjalidest proovi võtmise jälgitavus ja tõendatus on tagatud, kui on järgitud

käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud

standardi nõudeid.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud standardeid ei ole jäätmete liigitamiseks proovi

võtmisel järgitud või seda on tehtud osaliselt, võib kasutada alternatiivset proovivõtumeetodit,

kui see tagab samaväärse tulemuse ning selle jälgitavus ja tõendatus on proovivõtu

dokumentatsiooniga tagatud.”;

7) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jäätmeliik määratakse jäätmenimistu jaotiste ja alajaotiste kahe- ja neljakohaliste

koodinumbrite ning kuue- ja kaheksakohaliste koodinumbrite, mille juurde kuuluvad

kirjeldused, järgi. Liigitustasandeid on neli.“;

8) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kuuekohaline“ tekstiosaga „või

kaheksakohalise koodinumbri olemasolul kaheksakohaline”;

9) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui lõigetes 1–5 nimetatud jaotistes jäätmete tekkevaldkonnale kõige paremini sobivat

kaheksakohalist koodinumbrit ei leidu, liigitatakse jäätmed kuuekohalise koodinumbri järgi.

(8) Jäätmete suhtes, mille kohta on jäätmenimistu veerus „Märkused“ märkus, kehtivad

järgmised tingimused:

1) märkusega „M“ tähistatakse jäätmed, mis loetakse metallijäätmeteks jäätmeseaduse § 104

tähenduses ja millele kehtivad metallijäätmete erinõuded;

2) märkusega „P“ tähistatakse jäätmed, mis loetakse probleemtoodetest tekkinud jäätmeteks

jäätmeseaduse § 25 lõike 1 tähenduses ja millele kehtivad laiendatud tootjavastutuse

erinõuded;

3) märkusega „POS“ tähistatakse jäätmed, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi

saasteained Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 tähenduses.“;

10) paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „liigitamine“ sõnadega „ja

ettevaatuspõhimõte“;

11) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „komisjoni määruses (EL)

nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis

käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365,

19.12.2014, lk 89–96 – edaspidi komisjoni määrus (EL) 1357/2014),“ tekstiosaga „Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse

kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30) III lisas“;

12) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Komisjoni määruse (EL) 1357/2014“

tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ“;

13) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „veeseaduse § 265 lõike 10 alusel tööstusmaale”

tekstiosaga „veeseaduse § 83 alusel”;

14) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Ettevaatuspõhimõtet rakendatakse nende jäätmete suhtes, mille liigitamine ohtlike

jäätmete või tavajäätmete koodinumbri järgi käesoleva määruse § 6 lõikes 1 kirjeldatud

3

meetodil §-s 7 sätestatud tingimustel ei ole võimalik ja mille kohta ei ole võimalik kindlaks teha

ega hinnata, kas neis on ohtlikke aineid või neil ohtlikke omadusi.

(6) Käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatud kriteeriumidele vastavad jäätmed liigitatakse

ohtlikeks jäätmeteks.“;

15) paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „komisjoni määruses (EL) nr 1357/2014“

tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ III lisas“;

16) paragrahvi 7 lõigetes 5 ja 6 asendatakse tekstiosa „komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014“

tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ III lisa“;

17) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kas jäätmeloa või keskkonnakompleksloa“

tekstiosaga „keskkonnakaitseloa“;

18) määruse lisa „Jäätmenimistu“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1;

19) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest

eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord

(ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).“.

§ 2. Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise

nõuded“ muutmine

Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“

lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 2.

§ 3. Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määruse nr 29 “Haljastuses, rekultiveerimisel ja

põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise

nõuded” muutmine

Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määruses nr 29 “Haljastuses, rekultiveerimisel ja

põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded”

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse lisa “Reoveesette jäätmekoodide loend“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 3;

2) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest

eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord

(ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).“.

§ 4. Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” muutmine

Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruses nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” tehakse järgmised muudatused:

4

1) lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 4;

2) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest

eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord

(ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).“.

§ 5. Keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määruse nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud

nimistu“ kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 19. augusti 2016. a määrus nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu”

tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määruse nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud

jäätmete täpsustatud nimistu“ kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete

täpsustatud nimistu“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt)

taristuminister Marten Kokk

kantsler

Lisa 1 Jäätmenimistu

Lisa 2 Biolagunevate jäätmete loend

Lisa 3 Reoveesette jäätmekoodide loend

Lisa 4 Lisa 1

Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrus nr 70

„Jäätmete liigitamise ja jäätmematerjalidest proovi

võtmise kord ning jäätmenimistu“

Lisa

(Taristuministri xx.xx.2025 määruse nr xx sõnastuses)

JÄÄTMENIMISTU

1. jagu

NIMISTU JAOTISEKOODID

Kood  

01 Maavarade ja maa-ainese uuringutel, kaevandamisel ning füüsikalisel ja keemilisel

töötlemisel tekkinud jäätmed

02 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil ning

toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed

03 Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel

tekkinud jäätmed

04 Naha-, karusnaha- ja tekstiilitööstusjäätmed

05 Nafta ja õli rafineerimisel ning fraktsioneerimisel, maagaasi puhastamisel ja kivisöe

ning põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed

06 Anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed

07 Orgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed

08 Pinnakatete (värvide, lakkide ja klaasjate emailide), liimide, hermeetikute ja

trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud

jäätmed

09 Fotograafiajäätmed

10 Termilistes protsessides tekkinud jäätmed

11 Metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja pindamisel ning värviliste metallide

hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

12 Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel

pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed

13 Õli- ja vedelkütusejäätmed (välja arvatud toiduõlid ning jaotistes 05, 12 ja 19

nimetatud jäätmed)

14 Orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja propellentide jäätmed (välja arvatud

jaotistes 07 ja 08 nimetatud jäätmed)

15 Pakendijäätmed, nimistus mujal nimetamata absorbendid, puhastuskaltsud,

filtermaterjalid ja kaitseriietus

16 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

17 Ehitus- ja lammutuspraht (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas)

18 Inimeste või loomade tervishoiu või sellega seotud uuringute käigus tekkinud jäätmed

(välja arvatud köögi- ja sööklajäätmed, mis ei ole tervishoiuga otseselt seotud)

19 Jäätmekäitlusettevõtete, ettevõtteväliste reoveepuhastite ning joogi- ja tööstusvee

käitlemisel tekkinud jäätmed

20 Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja

ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed

2. jagu

NIMISTU

Kood   Märkus

01 MAAVARADE JA MAA-AINESE UURINGUTEL,

KAEVANDAMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA

KEEMILISEL TÖÖTLEMISEL TEKKINUD

JÄÄTMED

01 01 Maavarade kaevandamisjäätmed

01 01 01 Maakide kaevandamisjäätmed

01 01 02 Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

01 01 02 01 Mittemaaksete maavarade kaevandamisel tekkiv põlevkivi

aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed

01 03 Metalle sisaldavate maavarade füüsikalise ja keemilise

töötlemise jäätmed

01 03 04* Sulfiidsete maakide hapettekitavad töötlemisjäägid

(„sabad“)

01 03 05* Muud ohtlikke aineid sisaldavad maagitöötlemisjäägid

01 03 06 Maagitöötlemisjäägid, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 01 03 04* ja 01 03 05*

01 03 07* Muud metalle sisaldavate maavarade füüsikalisel ja

keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad

jäätmed

01 03 08 Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 01 03 07*

01 03 09 Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud „punane hiib“,

mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 10*

01 03 10* Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud neutraliseeritud

„punane hiib“, mis sisaldab ohtlikke aineid, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 01 03 07*

01 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

01 04 Mittemaaksete maavarade füüsikalise ja keemilise

töötlemise jäätmed

01 04 07* Mittemaaksete maavarade füüsikalisel ja keemilisel

töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

01 04 08 Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 01 04 07*

01 04 09 Liiva- ja savijäätmed

01 04 10 Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 01 04 07*

01 04 11 Potase ja kivisoola töötlemisjäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 01 04 07*

01 04 12 Töötlemisjäägid („sabad“) ja muud mineraalide pesemisel

ja puhastamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 01 04 07* ja 01 04 11

01 04 13 Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei

ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11,

sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi)

töötlemisel tekkinud jäätmed

01 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

01 05 Puurimishiivad ja muud puurimisjäätmed

01 05 04 Mageveepuurimishiivad ja -jäätmed

01 05 05* Õli sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed

01 05 06* Ohtlikke aineid sisaldavad puurimishiivad ja muud

puurimisjäätmed

01 05 07 Barüüti sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbritega 01 05 05* ja 01 05 06*

01 05 08 Kloriidi sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed, mida ei

ole nimetatud koodinumbritega 01 05 05* ja 01 05 06*

01 05 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES,

VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES

JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE

VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD

JÄÄTMED

02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses,

metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud

jäätmed

02 01 01 Pesemis- ja puhastamissetted

02 01 02 Loomsete kudede jäätmed

02 01 03 Taimsete kudede jäätmed

02 01 04 Plastijäätmed (välja arvatud pakendid)

02 01 04 01 Kalapüügivahendite jäätmed P

02 01 04 02 Põllumajandusplast P

02 01 06 Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sealhulgas reostunud

allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad

farmiheitmed

02 01 07 Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu)

02 01 08* Ohtlikke aineid sisaldavad põllumajanduskemikaalide

jäätmed

02 01 09 Põllumajanduskemikaalide jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 02 01 08*

02 01 10 Metallijäätmed M

02 01 10 01 Raua- ja terasejäätmed M

02 01 10 02 Vase- ja vasesulamijäätmed M

02 01 10 03 Alumiiniumi- ja alumiiniumisulamijäätmed M

02 01 10 04 Plii- ja pliisulamijäätmed M

02 01 10 05 Muude värviliste metallide ja nende sulamite jäätmed M

02 01 10 06 Segametallijäätmed M

02 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete

valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed

02 02 01 Pesemis- ja puhastamissetted

02 02 02 Loomsete kudede jäätmed

02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted

02 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja

tubaka töötlemisel ning valmistamisel,

konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi

tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel

tekkinud jäätmed

02 03 01 Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, tsentrifuugimis- ja

separeerimissetted

02 03 02 Konservandijäätmed

02 03 03 Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed

02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

02 03 05 Reovee kohtpuhastussetted

02 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 04 Suhkrutootmisjäätmed

02 04 01 Suhkrupeedi puhastamisel ja pesemisel eraldatud muld

02 04 02 Mittestandardne kaltsiumkarbonaat

02 04 03 Reovee kohtpuhastussetted

02 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 05 Piimatööstusjäätmed

02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

02 05 02 Reovee kohtpuhastussetted

02 05 98 Vadak

02 05 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed

02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

02 06 02 Konservandijäätmed

02 06 03 Reovee kohtpuhastussetted

02 06 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud

kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed

02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel

töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud

jäätmed

02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid

02 07 03 Keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed

02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

02 07 05 Reovee kohtpuhastussetted

02 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

03 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI

NING TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI

TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise

jäätmed

03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed

03 01 04* Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, laastud, pinnud, puit,

laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer

03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit,

laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

03 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

03 02 Puidukaitsevahendite jäätmed

03 02 01* Halogeene mittesisaldavad orgaanilised

puidukaitsevahendid

03 02 02* Kloororgaanilised puidukaitsevahendid

03 02 03* Metallorgaanilised puidukaitsevahendid

03 02 04* Anorgaanilised puidukaitsevahendid

03 02 05* Muud ohtlikke aineid sisaldavad puidukaitsevahendid

03 02 97* Fenoole sisaldavad orgaanilised puidukaitsevahendid

03 02 98* Puidukaitsevahendeid sisaldavad setted

03 02 99 Nimistus mujal nimetamata puidukaitsevahendid

03 03 Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise

jäätmed

03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed

03 03 02 Roheleelise sete, mis tekib tselluloosi keedulahuse

taaskasutamisel

03 03 05 Paberi ringlussevõtul tekkinud värviärastussetted

03 03 07 Vanapaberist ja -kartongist pulbi valmistamisel

mehaaniliselt eraldatud jäägid

03 03 08 Ringlussevõetud vanapaberi ja -kartongi sortimisjäätmed

03 03 09 Lubjasete („meesa“)

03 03 10 Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning

kiu-, täiteaine- ja katteainesetted

03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 03 03 10

03 03 11 01 Töötlemata reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 03 03 10

03 03 11 02 Aeroobselt töödeldud reovee kohtpuhastussetted, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10

03 03 11 03 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 03 03 10, anaeroobsel töötlemisel

tekkinud vedelik

03 03 11 04 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 03 03 10, anaeroobsel töötlemisel

tekkinud sete

03 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

04 NAHA-, KARUSNAHA- JA

TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED

04 01 Naha- ja karusnahatööstusjäätmed

04 01 01 Kõlu- ja laustajäätmed

04 01 02 Painimisjäätmed

04 01 03* Lahusteid sisaldavad rasvaärastusjäätmed (vedela faasita)

04 01 04 Kroomi sisaldavad parklahused

04 01 05 Kroomivabad parklahused

04 01 06 Kroomi sisaldavad setted, eelkõige reovee

kohtpuhastussetted

04 01 07 Kroomivabad setted, eelkõige reovee kohtpuhastussetted

04 01 08 Kroomi sisaldavad parknahajäätmed (kroomnaharibad, -

laastud, -lõiked, lihvimistolm)

04 01 09 Apreteerimis- ja viimistlusjäätmed

04 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

04 02 Tekstiilitööstusjäätmed

04 02 09 Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiili,

elastomeeride, plastomeeride) jäätmed

04 02 10 Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine (näiteks

rasv, vaha)

04 02 14* Orgaanilisi lahusteid sisaldavad viimistlusjäätmed

04 02 15 Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

04 02 14*

04 02 16* Ohtlikke aineid sisaldavad värvained ja pigmendid POS

04 02 17 Värvained ja pigmendid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 04 02 16*

04 02 19* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

04 02 20 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 04 02 19*

04 02 21 Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed

04 02 22 Töödeldud tekstiilikiudude jäätmed

04 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

05 NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING

FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI

PUHASTAMISEL NING KIVISÖE JA PÕLEVKIVI

UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise

jäätmed

05 01 02* Soolaärastussetted

05 01 03* Mahutite põhjasetted

05 01 04* Alküülhappesetted

05 01 05* Lekkinud õli

05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud

jäätmed

05 01 07* Happetõrvad (gudroonid)

05 01 08* Muud tõrvad

05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

05 01 10 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 05 01 09*

05 01 11* Kütuse leelispuhastusjäätmed

05 01 12* Õli sisaldavad happed

05 01 13 Katlatoitevee setted

05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed

05 01 15* Kasutatud filtersavi

05 01 16 Õli väävlitustamisel tekkinud väävlit sisaldavad jäätmed

05 01 17 Bituumen

05 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

05 06 Kivisöe ja põlevkivi utmisjäätmed

05 06 01* Happetõrvad (gudroonid)

05 06 03* Muud tõrvad

05 06 04 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed

05 06 96* Fenoole sisaldavad vesipõhised jäätmed (fenoolvesi)

05 06 97* Põlevkivi poolkoks

05 06 98* Põlevkivi pigijäätmed („fuussid“)

05 06 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

05 07 Maagaasi ja põlevkivi uttegaasi puhastus- ja

transportimisjäätmed

05 07 01* Elavhõbedat sisaldavad jäätmed

05 07 02 Väävlit sisaldavad jäätmed

05 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 ANORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES

TEKKINUD JÄÄTMED

06 01 Hapete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja

kasutamisel tekkinud jäätmed

06 01 01* Väävelhape ja väävlishape

06 01 02* Vesinikkloriidhape (soolhape)

06 01 03* Vesinikfluoriidhape

06 01 04* Fosforhape ja fosforishape

06 01 05* Lämmastikhape ja lämmastikushape

06 01 06* Muud happed

06 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 02 Aluste valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja

kasutamisel tekkinud jäätmed

06 02 01* Kaltsiumhüdroksiid

06 02 03* Ammooniumhüdroksiid

06 02 04* Naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid

06 02 05* Muud alused

06 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 03 Soolade ja soolalahuste ning metallioksiidide

valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja

kasutamisel tekkinud jäätmed

06 03 11* Tsüaniide sisaldavad tahked soolad ja lahused

06 03 13* Raskmetalle sisaldavad tahked soolad ja lahused

06 03 14 Tahked soolad ja lahused, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 06 03 11* ja 06 03 13*

06 03 15* Raskmetalle sisaldavad metallioksiidid

06 03 16 Metallioksiidid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06

03 15*

06 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 04 Metalle sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud

alajaotises 06 03

06 04 03* Arseeni sisaldavad jäätmed

06 04 04* Elavhõbedat sisaldavad jäätmed

06 04 05* Muid raskmetalle sisaldavad jäätmed

06 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 05 Reovee kohtpuhastussetted

06 05 02* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

06 05 03 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 06 05 02*

06 06 Väävliühendite valmistamisel, kokkusegamisel,

jaotamisel, kasutamisel, keemilisel töötlemisel ja

väävlitustamisel tekkinud jäätmed

06 06 02* Ohtlikke sulfiide sisaldavad jäätmed

06 06 03 Sulfiide sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 06 06 02*

06 06 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 07 Halogeenide valmistamisel, kokkusegamisel,

jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel

tekkinud jäätmed

06 07 01* Elektrolüüsiprotsessides tekkivad asbesti sisaldavad

jäätmed

06 07 02* Kloori tootmisel kasutatud aktiivsüsi

06 07 03* Elavhõbedat sisaldav baariumsulfaadisete

06 07 04* Lahused ja happed, näiteks kontakthape

06 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 08 Räni ja räniderivaatide valmistamisel,

kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud

jäätmed

06 08 02* Ohtlikke klorosilaane sisaldavad jäätmed

06 08 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 09 Fosforiühendite valmistamisel, kokkusegamisel,

jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel

tekkinud jäätmed

06 09 02 Fosforiräbu

06 09 03* Ohtlike ainetega saastatud või neid sisaldavad

kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed

06 09 04 Kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 06 09 03*

06 09 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 10 Lämmastikuühendite valmistamisel, kokkusegamisel,

jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel ning

väetisetootmisel tekkinud jäätmed

06 10 02* Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

06 10 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 11 Anorgaaniliste pigmentide ja valgussummutite

valmistamisel tekkinud jäätmed

06 11 01 Titaandioksiidi tootmisel tekkinud kaltsiumipõhised

reaktsioonijäätmed

06 11 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 13 Muudes anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud

jäätmed

06 13 01* Anorgaanilised taimekaitsevahendid, puidukaitsevahendid

ja muud biotsiidid

06 13 02* Kasutatud aktiivsüsi (välja arvatud 06 07 02*)

06 13 03 Tahm

06 13 04* Asbestitöötlemisjäätmed

06 13 05* Nõgi

06 13 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES

TEKKINUD JÄÄTMED

07 01 Orgaaniliste põhikemikaalide valmistamisel,

kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud

jäätmed

07 01 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 01 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja

emalahused

07 01 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 01 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 01 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 01 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud

absorbendid

07 01 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 01 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 01 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 07 01 11*

07 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 02 Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel,

kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud

jäätmed

07 02 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 02 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja

emalahused

07 02 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 02 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 02 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 02 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud

absorbendid

07 02 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 02 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 02 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 07 02 11*

07 02 13 Plastijäätmed

07 02 14* Ohtlikke aineid sisaldavad lisandijäätmed

07 02 15 Lisandijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07

02 14*

07 02 16* Ohtlikke silikoone sisaldavad jäätmed

07 02 17 Silikoone sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 07 02 16*

07 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 03 Orgaaniliste värvainete ja pigmentide valmistamisel,

kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud

jäätmed (välja arvatud alajaotises 06 11 nimetatud

jäätmed)

07 03 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 03 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja

emalahused

07 03 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 03 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 03 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 03 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud

absorbendid

07 03 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 03 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 03 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 07 03 11*

07 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 04 Orgaaniliste taimekaitsevahendite (välja arvatud

koodinumbritega 02 01 08 ja 02 01 09 nimetatud

jäätmed), puidukaitsevahendite (välja arvatud

alajaotises 03 02 nimetatud jäätmed) ning muude

biotsiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel

ja kasutamisel tekkinud jäätmed

07 04 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 04 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja

emalahused

07 04 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 04 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 04 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 04 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud

absorbendid

07 04 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 04 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 04 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 07 04 11*

07 04 13* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed

07 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 05 Ravimite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja

kasutamisel tekkinud jäätmed

07 05 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 05 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja

emalahused

07 05 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 05 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 05 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 05 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud

absorbendid

07 05 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 05 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 05 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 07 05 11*

07 05 13* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed

07 05 14 Tahked jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07

05 13*

07 05 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 06 Rasvade, määrete, seepide, puhastus-, desinfitseerimis-

ja kosmeetikavahendite valmistamisel,

kokkusegamisel, jaotamisel ning kasutamisel tekkinud

jäätmed

07 06 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 06 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja

emalahused

07 06 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 06 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 06 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 06 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud

absorbendid

07 06 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 06 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 06 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 07 06 11*

07 06 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 07 Peenkemikaalide ja nimistus mujal nimetamata

keemiatoodete valmistamisel, kokkusegamisel,

jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

07 07 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 07 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja

emalahused

07 07 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 07 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 07 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 07 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud

absorbendid

07 07 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 07 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 07 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 07 07 11*

07 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

08 PINNAKATETE (VÄRVIDE, LAKKIDE JA

KLAASJATE EMAILIDE), LIIMIDE,

HERMEETIKUTE JA TRÜKIVÄRVIDE

VALMISTAMISEL, KOKKUSEGAMISEL,

JAOTAMISEL JA KASUTAMISEL TEKKINUD

JÄÄTMED

08 01 Värvide ja lakkide valmistamisel, kokkusegamisel,

jaotamisel ja kasutamisel ning eemaldamisel tekkinud

jäätmed

08 01 11* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad

värvi- ja lakijäätmed

08 01 12 Värvi- ja lakijäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 08 01 11*

08 01 13* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad

värvi- või lakisetted

08 01 14 Värvi- või lakisetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 08 01 13*

08 01 15* Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mis sisaldavad

orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid

08 01 16 Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 08 01 15*

08 01 17* Värvide või lakkide eemaldamisel tekkinud jäätmed, mis

sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid

08 01 18 Värvide või lakkide eemaldamisel tekkinud jäätmed, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 17*

08 01 19* Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mis

sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid

08 01 20 Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 08 01 19*

08 01 21* Värvi või laki eemaldamisjäätmed

08 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

08 02 Muude pinnakatete (sealhulgas keraamiliste

materjalide) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel

ja kasutamisel tekkinud jäätmed

08 02 01 Pulberpinnakatete jäätmed

08 02 02 Keraamilisi materjale sisaldavad vesisetted

08 02 03 Keraamilisi materjale sisaldavad vesisuspensioonid

08 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

08 03 Trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel,

jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

08 03 07 Trükivärvi sisaldavad vesisetted

08 03 08 Trükivärvi sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed

08 03 12* Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvijäätmed

08 03 13 Trükivärvijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

08 03 12*

08 03 14* Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvisetted

08 03 15 Trükivärvisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08

03 14*

08 03 16* Söövituslahusejäätmed

08 03 17* Ohtlikke aineid sisaldavad toonerijäätmed

08 03 18 Toonerijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08

03 17*

08 03 19* Dispersne õli

08 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

08 04 Liimide ja hermeetikute (sealhulgas veekindlust

suurendavate ainete) valmistamisel, kokkusegamisel,

jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

08 04 09* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad

liimi- ja hermeetikujäätmed

08 04 10 Liimi- ja hermeetikujäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 08 04 09*

08 04 11* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad

liimi- ja hermeetikusetted

08 04 12 Liimi- ja hermeetikusetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 08 04 11*

08 04 13* Liime või hermeetikuid sisaldavad vesisetted, mis

sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid

08 04 14 Liime või hermeetikuid sisaldavad vesisetted, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 08 04 13*

08 04 15* Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised

vedeljäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või

muid ohtlikke aineid

08 04 16 Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised

vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04

15*

08 04 17* Kampoliõli

08 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

08 05 Mujal jaotises 08 nimetamata jäätmed

08 05 01* Isotsüanaadijäätmed

09 FOTOGRAAFIAJÄÄTMED

09 01 Fotograafiajäätmed

09 01 01* Vesialusilmuti- ja -aktivaatorilahused

09 01 02* Ofsetplaatide vesialusilmutilahused

09 01 03* Lahustitel põhinevate ilmutite lahused

09 01 04* Kinnistilahused

09 01 05* Pleegituslahused ja pleegituskinnistilahused

09 01 06* Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud hõbedat

sisaldavad jäätmed

M

09 01 07 Hõbedat või hõbedaühendeid sisaldav fotofilm ja -paber

09 01 08 Hõbeda- või hõbedaühenditevaba fotofilm ja -paber

09 01 10 Patareideta ühekorrafotoaparaadid

09 01 12 Patareidega ühekorrafotoaparaadid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 09 01 11*

09 01 13* Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud vesipõhised

vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 09 01

06*

09 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD

JÄÄTMED

10 01 Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud

jäätmed (välja arvatud jaotises 19 nimetatud jäätmed)

10 01 01 Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud

koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning

koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud

jäätmed)

10 01 02 Kivisöelendtuhk

10 01 03 Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk

10 01 04* Õlilendtuhk ja –katlatuhk

10 01 05 Protsessist väljuvate gaaside väävlitustamisel tekkinud

kaltsiumipõhised tahked reaktsioonijäätmed

10 01 07 Protsessist väljuvate gaaside väävlitustamisel tekkinud

kaltsiumipõhised püdelad reaktsioonijäätmed

10 01 09* Väävelhape

10 01 13* Kütusena kasutatavate emulgeeritud süsivesinike

põletamisel tekkinud lendtuhk

10 01 14* Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav

koldetuhk, räbu ja katlatuhk

POS

10 01 15 Koospõletamisel tekkinud koldetuhk, räbu ja katlatuhk,

mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 14*

10 01 16* Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav

lendtuhk

POS

10 01 17 Koospõletamisel tekkinud lendtuhk, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 01 16*

10 01 18* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed

10 01 19 Gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 10 01 05, 10 01 07 ja 10 01 18*

10 01 20* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

10 01 21 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 01 20*

10 01 22* Ohtlikke aineid sisaldavad vesisegused

katlapuhastussetted

10 01 23 Vesisegused katlapuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 01 22*

10 01 24 Keevkihtkatelde liiv

10 01 25 Kivisöejõujaamades kütuse ladustamisel ja

ettevalmistamisel tekkinud jäätmed

10 01 26 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed

10 01 95 Põlevkivijõujaamades kütuse ladustamisel ja

ettevalmistamisel tekkinud jäätmed

10 01 96* Raske kütteõli põletamisel tekkinud koldetuhk ja -räbu

ning katlatuhk

10 01 97 Põlevkivikoldetuhk

10 01 98 Põlevkivilendtuhk

10 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 02 Raua- ja terasetootmisjäätmed

10 02 01 Räbutöötlemisjäätmed

10 02 02 Töötlemata räbu

10 02 07* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed POS

10 02 08 Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 02 07*

10 02 10 Valtsimistagi M

10 02 11* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed

10 02 12 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 02 11*

10 02 13* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastussetted ja -

filtrikoogid

10 02 14 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 02 13*

10 02 15 Muud gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 03 Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud

jäätmed

10 03 02 Anoodimurd

10 03 04* Primaarsulatusräbu POS

10 03 05 Alumiiniumoksiidijäätmed

10 03 08* Soolaräbu sekundaarsulatusest POS

10 03 09* Musträbu sekundaarsulatusest POS

10 03 15* Põlev ujuräbu või ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldab

ohtlikul hulgal põlevgaase

10 03 16 Ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 15*

10 03 17* Anoodi valmistamisel tekkinud tõrva sisaldavad jäätmed

10 03 18 Anoodi valmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad

jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 17*

10 03 19* Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates

gaasides

POS

10 03 20 Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 03 19*

10 03 21* Ohtlikke aineid sisaldavad muud peenosakesed ja tolm

(sealhulgas kuulveskitolm)

POS

10 03 22 Muud peenosakesed ja tolm (sealhulgas kuulveskitolm),

mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 21*

10 03 23* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed

10 03 24 Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 03 23*

10 03 25* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastussetted ja -

filtrikoogid

10 03 26 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 03 25*

10 03 27* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed

10 03 28 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 03 27*

10 03 29* Ohtlikke aineid sisaldavad soolaräbu- ja

musträbukäitlusjäätmed

POS

10 03 30 Soolaräbu- ja musträbukäitlusjäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 03 29*

10 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 04 Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 04 01* Primaar- ja sekundaarsulatusräbu POS

10 04 02* Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu POS

10 04 03* Kaltsiumarsenaat

10 04 04* Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm POS

10 04 05* Muud peenosakesed ja tolm POS

10 04 06* Tahked gaasipuhastusjäätmed POS

10 04 07* Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 04 09* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed

10 04 10 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 04 09*

10 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 05 Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud

jäätmed

10 05 01 Primaar- ja sekundaarsulatusräbu

10 05 03* Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm POS

10 05 04 Muud peenosakesed ja tolm

10 05 05* Tahked gaasipuhastusjäätmed POS

10 05 06* Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 05 08* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed

10 05 09 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 05 08*

10 05 10* Põlev tagi ja ujuräbu või tagi ja ujuräbu, mis kokkupuutel

veega eraldavad ohtlikul hulgal põlevgaase

10 05 11 Tagi ja ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10

05 10*

10 05 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 06 Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 06 01 Primaar- ja sekundaarsulatusräbu

10 06 02 Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu

10 06 03* Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm POS

10 06 04 Muud peenosakesed ja tolm

10 06 06* Tahked gaasipuhastusjäätmed POS

10 06 07* Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 06 09* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed

10 06 10 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 06 09*

10 06 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 07 Hõbeda, kulla ja plaatina

termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 07 01 Primaar- ja sekundaarsulatusräbu

10 07 02 Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu

10 07 03 Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 07 04 Muud peenosakesed ja tolm

10 07 05 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 07 07* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed

10 07 08 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 07 07*

10 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 08 Muude värviliste metallide

termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 08 04 Peenosakesed ja tolm

10 08 08* Soolaräbu primaar- ja sekundaarsulatusest POS

10 08 09 Muu räbu

10 08 10* Põlev tagi ja ujuräbu või tagi ja ujuräbu, mis kokkupuutel

veega eraldavad ohtlikul hulgal põlevgaase

10 08 11 Tagi ja ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10

08 10*

10 08 12* Anoodivalmistamisel tekkinud tõrva sisaldavad jäätmed

10 08 13 Anoodivalmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad

jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 12*

10 08 14 Anoodimurd

10 08 15* Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates

gaasides

POS

10 08 16 Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 08 15*

10 08 17* Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -

filtrikoogid, mis sisaldavad ohtlikke aineid

10 08 18 Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -

filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08

17*

10 08 19* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed

10 08 20 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 08 19*

10 08 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 09 Mustmetallide valujäätmed

10 09 03 Ahjuräbu

10 09 05* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutamata jäänud valukärnid

ja -vormid

10 09 06 Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 09 05*

10 09 07* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud valukärnid ja -

vormid

10 09 08 Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 09 07*

10 09 09* Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates

gaasides

POS

10 09 10 Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 09 09*

10 09 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad peenosakesed

10 09 12 Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 09 11*

10 09 13* Ohtlikke aineid sisaldavad sideainete jäätmed

10 09 14 Sideainete jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

10 09 13*

10 09 15* Pragude otsingul kasutatud, ohtlikke aineid sisaldavate

materjalide jäätmed

10 09 16 Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 10 09 15*

10 09 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed M

10 09 99 01 Malmivalujäätmed M

10 09 99 02 Raua- ja terasevalujäätmed M

10 10 Värviliste metallide valujäätmed

10 10 03 Ahjuräbu

10 10 05* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutamata jäänud valukärnid

ja -vormid

10 10 06 Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 10 05*

10 10 07* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud valukärnid ja -

vormid

10 10 08 Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 10 07*

10 10 09* Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates

gaasides

10 10 10 Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 10 10 09*

10 10 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad peenosakesed

10 10 12 Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 10 11*

10 10 13* Ohtlikke aineid sisaldavad sideainete jäätmed

10 10 14 Sideainete jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

10 10 13*

10 10 15* Pragude otsingul kasutatud, ohtlikke aineid sisaldavate

materjalide jäätmed

10 10 16 Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 10 10 15*

10 10 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed M

10 10 99 01 Vase- ja vasesulamivalujäätmed M

10 10 99 02 Alumiiniumi- ja alumiiniumisulamivalujäätmed M

10 10 99 03 Plii- ja pliisulamivalujäätmed M

10 10 99 04 Muude värviliste metallide ja nende sulamite valujäätmed M

10 10 99 05 Segametallivalujäätmed M

10 11 Klaasi ja klaastoodete valmistamisel tekkinud

jäätmed

10 11 03 Klaaskiudmaterjali jäätmed

10 11 05 Peenosakesed ja tolm

10 11 09* Ohtlikke aineid sisaldavad valmistussegujäätmed enne

termilist töötlemist

10 11 10 Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 10 11 09*

10 11 11* Raskmetalle sisaldav klaasipuru ja -pulber (näiteks

elektronkiiretorujäätmed)

10 11 12 Klaasijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10

11 11*

10 11 13* Ohtlikke aineid sisaldavad klaasipoleerimis- ja -

lihvimissetted

10 11 14 Klaasipoleerimis- ja -lihvimissetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 11 13*

10 11 15* Protsessist väljuvate gaaside tahked puhastusjäätmed, mis

sisaldavad ohtlikke aineid

10 11 16 Protsessist väljuvate gaaside tahked puhastusjäätmed,

mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 15*

10 11 17* Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -

filtrikoogid, mis sisaldavad ohtlikke aineid

10 11 18 Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -

filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11

17*

10 11 19* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked reovee

kohtpuhastussetted

10 11 20 Tahked reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 11 19*

10 11 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 12 Keraamikatoodete, telliste, plaatide ja ehitustoodete

valmistamisel tekkinud jäätmed

10 12 01 Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist

10 12 03 Peenosakesed ja tolm

10 12 05 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 12 06 Kasutuskõlbmatud vormid M

10 12 08 Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete

jäätmed (pärast termilist töötlemist)

10 12 09* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed

10 12 10 Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 12 09*

10 12 11* Raskmetalle sisaldavad glasuurimisjäätmed

10 12 12 Glasuurimisjäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 12 11*

10 12 13 Reovee kohtpuhastussetted

10 12 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 13 Tsemendi, lubja, krohvisegu ja nendest toodete

valmistamisel tekkinud jäätmed

10 13 01 Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist

10 13 04 Lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed

10 13 06 Peenosakesed ja tolm (välja arvatud koodinumbritega 10

13 12* ja 10 13 13 nimetatud jäätmed)

10 13 07 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 13 09* Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud asbesti sisaldavad

jäätmed

10 13 10 Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud jäätmed, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 10 13 09*

10 13 11 Tsemendipõhiste komposiitmaterjalide jäätmed, mida ei

ole nimetatud koodinumbritega 10 13 09* ja 10 13 10

10 13 12* Ohtlikke aineid sisaldavad või aluselised tahked

gaasipuhastusjäätmed

10 13 13 Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 10 13 12*

10 13 14 Betoonijäätmed ja betoonisete

10 13 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 14 Krematooriumijäätmed

10 14 01* Elavhõbedat sisaldavad gaasipuhastusjäätmed

11 METALLIDE JA MUUDE MATERJALIDE

PINNATÖÖTLUSEL JA PINDAMISEL NING

VÄRVILISTE METALLIDE

HÜDROMETALLURGIAPROTSESSIDES

TEKKINUD JÄÄTMED

11 01 Metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja

pindamisel (näiteks galvaanimisel, tsinkimisel,

peitsimisel, söövitamisel, fosfaatimisel, leeliselisel

rasvaärastusel, anoodimisel) tekkinud jäätmed

11 01 05* Peitsimishapped

11 01 06* Nimistus mujal nimetamata happed

11 01 07* Peitsimisalused

11 01 08* Fosfaatimissetted

11 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad setted ja filtrikoogid

11 01 10 Setted ja filtrikoogid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 11 01 09*

11 01 11* Ohtlikke aineid sisaldav loputusvesi

11 01 12 Loputusvesi, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01

11*

11 01 13* Ohtlikke aineid sisaldavad rasvaärastusjäätmed

11 01 14 Rasvaärastusjäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 11 01 13*

11 01 15* Ohtlikke aineid sisaldavad membraanpuhastus- või

ioonvahetussüsteemides tekkinud eluaat ja setted

11 01 16* Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud

11 01 98* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

11 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

11 02 Värviliste metallide hüdrometallurgiaprotsessides

tekkinud jäätmed

11 02 02* Tsingi hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud setted

(sealhulgas jarosiit, götiit)

11 02 03 Vesielektrolüüsianoodide tootmisel tekkinud jäätmed

11 02 05* Ohtlikke aineid sisaldavad vase

hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

11 02 06 Vase hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed,

mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 02 05*

11 02 07* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

11 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

11 03 Karastamisel tekkinud setted ja tahked jäätmed

11 03 01* Tsüaniide sisaldavad jäätmed

11 03 02* Muud jäätmed

11 05 Kuumgalvaanimisjäätmed

11 05 01 Kõvatsink M

11 05 02 Tsingituhk

11 05 03* Tahked gaasipuhastusjäätmed

11 05 04* Kasutatud räbusti

11 05 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

12 METALLIDE JA PLASTIDE MEHAANILISEL

VORMIMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA

MEHAANILISEL PINNATÖÖTLEMISEL

TEKKINUD JÄÄTMED

12 01 Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning

füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud

jäätmed

12 01 01 Mustmetalliviilmed ja -treilaastud M

12 01 02 Mustmetallitolm ja -kübemed M

12 01 03 Värvilise metalli viilmed ja treilaastud M

12 01 03 01 Vase- ja vasesulamiviilmed ja -treilaastud M

12 01 03 02 Alumiiniumi- ja alumiiniumisulamiviilmed ja -treilaastud M

12 01 03 03 Plii- ja pliisulamiviilmed ja -treilaastud M

12 01 03 04 Muude värviliste metallide ja nende sulamite viilmed ja

treilaastud

M

12 01 03 05 Segametalliviilmed ja -treilaastud M

12 01 04 Värvilise metalli tolm ja kübemed M

12 01 04 01 Vase- ja vasesulamitolm ja -kübemed M

12 01 04 02 Alumiiniumi- ja alumiiniumisulamitolm ja -kübemed M

12 01 04 03 Plii- ja pliisulamitolm ja -kübemed, -viilmed ja -

treilaastud

M

12 01 04 04 Muude värviliste metallide ja nende sulamite tolm ja

kübemed

M

12 01 04 05 Segametallitolm ja -kübemed M

12 01 05 Plasti höövli- ja treilaastud

12 01 06* Halogeene sisaldavad mineraalõlipõhised

metallitöötlusõlijäätmed (välja arvatud emulsioonid ja

lahused)

12 01 07* Halogeenivabad mineraalõlipõhised

metallitöötlusõlijäätmed (välja arvatud emulsioonid ja

lahused)

12 01 08* Halogeene sisaldavad metallitöötlusemulsiooni- ja -

lahusejäätmed

12 01 09* Halogeenivabad metallitöötlusemulsiooni- ja -

lahusejäätmed

12 01 10* Sünteetilised metallitöötlusõlid

12 01 12* Heitvaha ja -rasv

12 01 13 Keevitusjäätmed

12 01 14* Ohtlikke aineid sisaldavad metallitöötlussetted

12 01 15 Metallitöötlussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

12 01 14*

12 01 16* Ohtlikke aineid sisaldavad liivapritsimisjäätmed

12 01 17 Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 12 01 16*

12 01 18* Õli sisaldavad metallisetted (lihvimis-, hoonimis-

ja soveldamissetted)

12 01 19* Täielikult biolagunev masinaõli

12 01 20* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud lihvkäiad ja -

materjalid

12 01 21 Kasutatud lihvkäiad ja -materjalid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 12 01 20*

12 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

12 03 Rasva vesi- ja aurärastamisel tekkinud jäätmed (välja

arvatud jaotises 11 nimetatud jäätmed)

12 03 01* Vesipõhised pesuvedelikud

12 03 02* Rasva aurärastusjäätmed

13 ÕLI- JA VEDELKÜTUSEJÄÄTMED (välja arvatud

toiduõlid ning jaotistes 05, 12 ja 19 nimetatud

jäätmed)

13 01 Hüdraulikaõlijäätmed

13 01 01* PCB-sid sisaldavad hüdraulikaõlid

13 01 04* Klooritud emulsioonid

13 01 05* Kloorimata emulsioonid

13 01 09* Mineraalõlipõhised klooritud hüdraulikaõlid

13 01 10* Mineraalõlipõhised kloorimata hüdraulikaõlid

13 01 11* Sünteetilised hüdraulikaõlid

13 01 12* Täielikult biolagunevad hüdraulikaõlid

13 01 13* Muud hüdraulikaõlid

13 02 Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlijäätmed

13 02 04* Mineraalõlipõhised klooritud mootori-, käigukasti- ja

määrdeõlid

13 02 05* Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti-

ja määrdeõlid

13 02 06* Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 02 07* Täielikult biolagunevad mootori-, käigukasti- ja

määrdeõlid

13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 03 Isolatsiooni- ja soojusvahetusvanaõlijäätmed

13 03 01* PCB-sid sisaldavad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 03 06* Mineraalõlipõhised klooritud isolatsiooni- ja

soojusvahetusõlid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

13 03 01*

13 03 07* Mineraalõlipõhised kloorimata isolatsiooni- ja

soojusvahetusõlid

13 03 08* Sünteetilised isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 03 09* Täielikult biolagunevad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 03 10* Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 04 Pilsivesi

13 04 01* Siseveesõidukite pilsivesi

13 04 02* Sadamates laevadelt vastuvõetud pilsivesi

13 04 03* Muude veesõidukite pilsivesi

13 05 Õlipüünisejäätmed

13 05 01* Tahked liiva- ja õlipüünisejäätmed

13 05 02* Õlipüünisesetted

13 05 03* Õlikogurisetted

13 05 06* Õlipüünistes lahutatud õli

13 05 07* Õlipüünistes lahutatud õline vesi

13 05 08* Segajäätmed liiva- ja õlipüünistest

13 07 Vedelkütusejäätmed

13 07 01* Kütteõli ja diislikütus

13 07 02* Bensiin

13 07 03* Muud kütused (sealhulgas kütusesegud)

13 08 Nimistus mujal nimetamata õlijäätmed

13 08 01* Soolaärastussetted või -emulsioonid

13 08 02* Muud emulsioonid

13 08 99* Nimistus mujal nimetamata jäätmed

14 ORGAANILISTE LAHUSTITE,

KÜLMUTUSAGENSIDE JA PROPELLENTIDE

JÄÄTMED (välja arvatud jaotistes 07 ja 08 nimetatud

jäätmed)

14 06 Orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja vahu- või

aerosoolipropellentide jäätmed

14 06 01* Klorofluorosüsivesinikud, HCFC-, HFC-ained

14 06 02* Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud

14 06 03* Muud lahustid ja lahustisegud

14 06 04* Halogeenitud lahusteid sisaldavad setted või tahked

jäätmed

14 06 05* Muid lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed

15 PAKENDIJÄÄTMED, NIMISTUS MUJAL

NIMETAMATA ABSORBENDID,

PUHASTUSKALTSUD, FILTERMATERJALID JA

KAITSERIIETUS

15 01 Pakendid (sealhulgas lahus kogutud

olmepakendijäätmed)

15 01 01 Paber- ja kartongpakendid

15 01 02 Plastpakendid

15 01 03 Puitpakendid

15 01 04 Metallpakendid M

15 01 04 02 Mustmetallpakendid M

15 01 04 03 Alumiiniumpakendid ja muust värvilisest metallist

pakendid

M

15 01 04 05 Segametallpakendid M

15 01 05 Komposiitpakendid

15 01 06 Segapakendid

15 01 07 Klaaspakendid

15 01 09 Tekstiilpakendid

15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud

pakendid

15 01 10 01* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud

mustmetallpakendid

M

15 01 10 02* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud

alumiiniumpakendid ja muust värvilisest metallist

pakendid

M

15 01 11* Ohtlikust poorsest ainest (näiteks asbestist) koosnevat

ruumvõret sisaldavad metallpakendid, sealhulgas tühjad

survemahutid

15 02 Absorbendid, filtermaterjalid, puhastuskaltsud ja

kaitseriietus

15 02 02* Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud,

filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata

õlifiltrid) ja kaitseriietus

15 02 03 Absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja

kaitseriietus, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 15 02

02*

16 NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED

16 01 Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest

(sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite

lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed

(välja arvatud jaotistes 13 ja 14 ning alajaotistes 16 06

ja 16 08 nimetatud jäätmed)

16 01 03 Vanarehvid P

16 01 03 01 M1-, N1-, O1- ja O2-kategooria sõidukite vanarehvid P

16 01 03 02 Muud vanarehvid, sealhulgas haagiserehvid, mida ei ole

nimetatud koodinumbritega 16 01 03 01, 16 01 03 03 ja

16 01 03 04

P

16 01 03 03 M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite

vanarehvid

P

16 01 03 04 Erisõidukite, põllumajandusmasinate ja O3-kategooria

sõidukite vanarehvid, M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria

sõidukite väiksema kui 22,5“ läbimõõduga vanarehvid

P

16 01 04* Romusõidukid M, P

16 01 04 01* M1- ja N1-kategooria romusõidukid P, M

16 01 04 02* L2e-kategooria romusõidukid P, M

16 01 04 03* Lammutamisele minevad laevad M

16 01 06 Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi M, P

16 01 06 01 M1- ja N1-kategooria romusõidukid, mis ei sisalda

vedelikke ega ohtlikke osi

P, M

16 01 06 02 L2e-kategooria romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke

ega ohtlikke osi

P, M

16 01 06 03 Lammutamisele minevad laevad, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 01 04 02*

M

16 01 07* Õlifiltrid P

16 01 08* Elavhõbedat sisaldavad osad

16 01 09* PCB-sid sisaldavad osad

16 01 10* Lõhkemisohtlikud osad (näiteks turvapadjad) P

16 01 11* Asbesti sisaldavad piduriklotsid P

16 01 12 Piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01

11*

P

16 01 13* Pidurivedelikud P

16 01 14* Ohtlikke aineid sisaldavad antifriisid P

16 01 15 Antifriisid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01

14*

P

16 01 16 Vedelgaasimahutid P

16 01 17 Mustmetallid M, P

16 01 18 Värvilised metallid M, P

16 01 18 01 Vask ja vasesulamid M, P

16 01 18 02 Alumiinium ja alumiiniumisulamid M, P

16 01 18 03 Plii ja pliisulamid M, P

16 01 18 04 Muud värvilised metallid ja nende sulamid M, P

16 01 18 05 Segametallid M, P

16 01 19 Plastid P

16 01 20 Klaas P

16 01 21* Ohtlikud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16

01 07* kuni 16 01 11*, 16 01 13* ja 16 01 14*

P

16 01 21 01* Kasutatud kütusefiltrid P

16 01 21 02* Ohtlikke aineid sisaldavad mootorsõidukite

katalüsaatorseadmed

M, P

16 01 22 Nimistus mujal nimetamata osad P

16 01 22 01 Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole

nimetatud jäätmekoodiga 16 01 21 02*

M, P

16 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed P

16 02 Elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude

seadmete ja aparaatide jäätmed

16 02 09* PCB-sid sisaldavad trafod ja kondensaatorid M

16 02 10* PCB-sid sisaldavad või nendega saastatud kasutuselt

kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 02 09*

16 02 10 01*

PCB-sid sisaldavad või nendega saastatud kasutuselt

kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 02 09*

M

16 02 11* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid

sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed

P

16 02 11 01* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid

sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed

M

16 02 11 12* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid

sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud soojusvahetusseadmed

P

16 02 11 13* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid

sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud suured seadmed (mille

mis tahes väline mõõde ei ületa 50 cm)

P

16 02 12* Vaba asbesti sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed

16 02 12 01* Vaba asbesti sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud

metallseadmed

M

16 02 13* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed,

mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16

02 12*

P

16 02 13 01* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud

metallseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16

02 09*, 16 02 10 01*, 16 02 11 01* ja 16 02 12 01*

M

16 02 13 12*

Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud

soojusvahetusseadmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 02 09* kuni 16 02 12*

P

16 02 13 13* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud ekraanid,

kuvarid ja suurema kui 100 cm2 ekraaniga varustatud

seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02

09* kuni 16 02 12*

P

16 02 13 14* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud lambid,

mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16

02 12*

P

16 02 13 15* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud suured

seadmed (mille mis tahes väline mõõde on üle 50 cm),

mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16

02 12* ja 16 02 13 12* kuni 16 02 13 14*

P

16 02 13 16* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed

seadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida

ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02

12*, 16 02 13 12* kuni 16 02 13 14* ja 16 02 13 17*

P

16 02 13 17* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed

infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed (mille

ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 12*

P

16 02 13 18* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud

tööstuslikuks otstarbeks kasutatud päikesepaneelid

P

16 02 14 Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13*

P

16 02 14 01 Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbritega 16 02 09*, 16 02 10 01*, 16

02 11 01*, 16 02 12 01* ja 16 02 13 01*

M, P

16 02 14 09 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmete

trükkplaadid

P

16 02 14 12 Kasutuselt kõrvaldatud soojusvahetusseadmed, mida ei

ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13*

P

16 02 14 13 Kasutuselt kõrvaldatud ekraanid, kuvarid ja suurema kui

100 cm2 ekraaniga varustatud seadmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13*

P

16 02 14 14 Kasutuselt kõrvaldatud lambid, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13*

P

16 02 14 15 Kasutuselt kõrvaldatud suured seadmed (mille mis tahes

väline mõõde on üle 50 cm), mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* ja 16 02 14 12

kuni 16 02 14 14

P

16 02 14 16 Kasutuselt kõrvaldatud väikesed seadmed (mille ükski

väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13*, 16 02 14 12

kuni 16 02 14 14 ja 16 02 14 17

P

16 02 14 17 Kasutuselt kõrvaldatud väikesed infotehnoloogia- ja

telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde

ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16

02 09* kuni 16 02 13*

P

16 02 14 18 Kasutuselt kõrvaldatud tööstuslikuks otstarbeks kasutatud

päikesepaneelid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16

02 13 18*

P

16 02 15* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud ohtlikud

osad

M, P

16 02 15 01* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud

mustmetallist ohtlikud osad

M, P

16 02 15 02* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud vasest ja

vasesulamitest ohtlikud osad

M, P

16 02 15 03* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud

alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest ohtlikud osad

M, P

16 02 15 04* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud pliist ja

pliisulamitest ohtlikud osad

M, P

16 02 15 05* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud muudest

värvilistest metallidest ja nende sulamitest ohtlikud osad

M, P

16 02 15 06* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud

segametallidest ohtlikud osad

M, P

16 02 15 07* Ohtlikke aineid sisaldavad plastosad (näiteks põlemist

takistavaid broomitud aineid sisaldavad plastosad)

P, POS

16 02 15 08* Ohtlikke aineid sisaldavad klaasosad P

16 02 15 09* Ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja

elektroonikaseadmete trükkplaadid

P

16 02 15 10* Ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja

elektroonikaseadmete välised juhtmed

P

16 02 15 11* Ohtlikke aineid sisaldavad printerite tahma-, tooneri- ja

tindikassetid

P

16 02 15 12* Vedelkristallkuvarid (LCD-, LED- ja plasmakuvarid) P

16 02 15 13* Kuvarid, mille taustavalgus on gaaslahenduslamp P

16 02 15 14* Elektronkiiretorukuvarid (CRT-kuvarid) P

16 02 15 15* Ohtlikke osi sisaldavad tuulegeneraatori labad

16 02 16 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15*

M, P

16 02 16 01

Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud

mustmetallosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16

02 15 01*

M, P

16 02 16 02

Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud vask- ja

vasesulamosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16

02 15 02*

M, P

16 02 16 03

Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud

alumiinium- ja alumiiniumisulamosad, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 16 02 15 03*

M, P

16 02 16 04 Kasutuselt kõrvaldatud alumiiniumliiklusmärgid ja -

teeviidad

M

16 02 16 05

Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud plii- ja

pliisulamosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16

02 15 04*

M, P

16 02 16 06

Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud muudest

värvilistest metallidest ja nende sulamitest osad, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 05*

M, P

16 02 16 07

Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud

segametallidest osad, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 02 15 06*

M, P

16 02 16 08 Põlemist takistavaid broomitud aineid sisaldavad

plastosad

P, POS

16 02 16 09 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud muud

plastosad, mida ei ole nimetatud jäätmekoodidega 16 02

15 07* ja 16 02 16 08

P

16 02 16 10 Klaasosad, mida ei ole nimetatud jäätmekoodiga

16 02 15 08*

P

16 02 16 12 Elektri- ja elektroonikaseadmete välised juhtmed, mida ei

ole nimetatud jäätmekoodiga 16 02 15 10*

P

16 02 16 13 Printerite tahma-, tooneri- ja tindikassetid, mida ei ole

nimetatud jäätmekoodiga 16 02 15 11*

P

16 02 16 14 Elektri- ja elektroonikaseadmete trükkplaadid, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 16 02 15 09*

P

16 02 16 15 Tuulegeneraatori labad, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 02 13 18*

16 02 97* Muud ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud

seadmed

P

16 02 97 01* Muud kasutuselt kõrvaldatud ohtlikke osi sisaldavad

metallseadmed

M

16 02 97 02* Valguskaabel P

16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97*

16 02 98 01

Muud kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed ja -

aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97

01*

M

16 03 Praaktootepartiid ja kasutamata tooted

16 03 03* Ohtlikke aineid sisaldavad anorgaanilised jäätmed

16 03 03 01* Ohtlikke aineid sisaldavad mustmetallidest koosnevad

anorgaanilised jäätmed

M

16 03 03 02* Ohtlikke aineid sisaldavad vasest ja vasesulamitest

koosnevad anorgaanilised jäätmed

M

16 03 03 03* Ohtlikke aineid sisaldavad alumiiniumist ja

alumiiniumisulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed

M

16 03 03 04* Ohtlikke aineid sisaldavad pliist ja pliisulamitest

koosnevad anorgaanilised jäätmed

M

16 03 03 05* Ohtlikke aineid sisaldavad muudest värvilistest metallidest

ja nende sulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed

M

16 03 03 06* Ohtlikke aineid sisaldavad segametallidest koosnevad

anorgaanilised jäätmed

M

16 03 04 Anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 03 03*

16 03 04 01 Mustmetallidest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 01*

M

16 03 04 02

Vasest ja vasesulamitest koosnevad anorgaanilised

jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03

02*

M

16 03 04 03

Alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest koosnevad

anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 03 03 03*

M

16 03 04 04 Pliist ja pliisulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed,

mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 04*

M

16 03 04 05

Muudest värvilistest metallidest ja nende sulamitest

koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 03 03 05*

M

16 03 04 06 Segametallidest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 06*

M

16 03 05* Ohtlikke aineid sisaldavad orgaanilised jäätmed

16 03 06 Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 03 05*

16 03 07* Metalliline elavhõbe

16 04 Lõhkeainejäägid

16 04 01* Ohtlikke aineid sisaldavad laskemoonajäägid

16 04 02* Pürotehnikamaterjalijäägid

16 04 03* Muud lõhkeainejäägid

16 04 98 Laskemoonajäägid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

16 04 01*

16 05 Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud

kemikaalid

16 05 04* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasid (sealhulgas haloonid)

survemahutis

16 05 05 Survemahutis gaasid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 05 04*

16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad

laborikemikaalid, sealhulgas laborikemikaalisegud

16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad

kasutuselt kõrvaldatud anorgaanilised kemikaalid

16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad

kasutuselt kõrvaldatud orgaanilised kemikaalid

16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 05 06*, 16 05 07* või 16 05 08*

16 06 Patareid ja akud

16 06 01* Pliiakud P

16 06 02* Ni-Cd-patareid ja akud P

16 06 03* Elavhõbedat sisaldavad patareid ja akud P

16 06 04* Leelispatareid (välja arvatud koodinumbriga 16 06 03*

nimetatud patareid)

P

16 06 06* Patareide ja akude lahus kogutud elektrolüüt P

16 07 Veo- ja hoiumahutite ning vaatide puhastusjäätmed

(välja arvatud jaotistes 05 ja 13 nimetatud jäätmed)

16 07 08* Õli sisaldavad jäätmed

16 07 09* Muid ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

16 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

16 08 Kasutatud katalüsaatorid

16 08 01 Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi,

iriidiumi või plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid

(välja arvatud koodinumbriga 16 08 07* nimetatud

katalüsaatorid)

16 08 02* Ohtlikke siirdemetalle või siirdemetallide ohtlikke

ühendeid sisaldavad kasutatud katalüsaatorid

16 08 03 Nimistus mujal nimetamata siirdemetalle või

siirdemetalliühendeid sisaldavad kasutatud katalüsaatorid

16 08 04 Katalüütilise krakkimise juures kasutatud

vedelkatalüsaatorid (välja arvatud koodinumbriga 16 08

07* nimetatud katalüsaatorid)

16 08 05* Fosforhapet sisaldavad kasutatud katalüsaatorid

16 08 06* Katalüsaatoritena kasutatud vedelikud

16 08 07* Ohtlike ainetega saastatud kasutatud katalüsaatorid

16 09 Oksüdeerivad ained

16 09 01* Permanganaadid, näiteks kaaliumpermanganaat

16 09 02* Kromaadid, näiteks kaaliumkromaat, kaalium- või

naatriumdikromaat

16 09 03* Peroksiidid, näiteks vesinikperoksiid

16 09 04* Nimistus mujal nimetamata oksüdeerivad ained

16 10 Väljaspool ettevõtet töödeldavad vesipõhised

vedeljäätmed

16 10 01* Ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed

16 10 02 Vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 10 01*

16 10 03* Ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised kontsentraadid

16 10 04 Vesipõhised kontsentraadid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 10 03*

16 11 Vooderdise- ja tulekindlate materjalide jäätmed

16 11 01* Metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid

sisaldavad süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad

materjalid

POS

16 11 02 Metallurgiaprotsessides tekkinud süsinikupõhised

vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 16 11 01*

16 11 03* Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid

sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid

POS

16 11 04 Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid

sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 16 11 03*

16 11 05* Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid

sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid

16 11 06 Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid

sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 16 11 05*

17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SEALHULGAS

SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD

PINNAS)

17 01 Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted

17 01 01 Betoon

17 01 02 Tellised

17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted

17 01 06* Ohtlikke aineid sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või

keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid

POS

17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*

17 02 Puit, klaas ja plastid

17 02 01 Puit

17 02 01 01 Töötlemata puit

17 02 01 02 Värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud

puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 02 04*

POS

17 02 02 Klaas

17 02 03 Plastid

17 02 04* Ohtlikke aineid sisaldav või nendega saastunud puit, klaas

ja plast

17 02 04 01* Ohtlikke aineid sisaldav või nendega saastunud puit POS

17 02 04 02* Ohtlikke aineid sisaldav või nendega saastunud klaas POS

17 02 04 03* Ohtlikke aineid sisaldav või nendega saastunud plast POS

17 03 Bituumenitaolised segud ning kivisöe- või

põlevkivitõrv ja tõrvasaadused

17 03 01* Kivisöe- või põlevkivitõrva sisaldavad bituumenitaolised

segud

17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 17 03 01*

17 03 03* Kivisöe- või põlevkivitõrv ja -tõrvasaadused

17 04 Metallid (sealhulgas sulamid)

17 04 01 Vask, pronks, valgevask M

17 04 02 Alumiinium M

17 04 03 Plii M

17 04 04 Tsink M

17 04 05 Raud ja teras M

17 04 05 01 Raudteerööpad M

17 04 06 Tina M

17 04 07 Metallisegud M

17 04 09* Ohtlike ainetega saastatud metallijäätmed M

17 04 10* Õli, kivisöe- või põlevkivitõrva või muid ohtlikke aineid

sisaldavad kaablid

M

17 04 11 Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* M

17 04 11 01 Polümeersest või muust materjalist isolatsioonikihiga

kaetud vaskkaablid või elektrijuhtmed

M

17 04 11 02 Polümeersest või muust materjalist isolatsioonikihiga

kaetud alumiiniumkaablid või elektrijuhtmed

M

17 04 11 03 Isolatsioonita vaskkaablid või elektrijuhtmed M

17 04 11 04 Isolatsioonita alumiiniumkaablid või elektrijuhtmed M

17 05 Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud

pinnas), kivid ja süvenduspinnas

17 05 03* Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas POS

17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17

05 03*

17 05 05* Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas

17 05 06 Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17

05 05*

17 05 07* Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal

17 05 08 Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 17 05 07*

17 06 Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad

ehitusmaterjalid

17 06 01* Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid

17 06 03* Muud ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad

isolatsioonimaterjalid

17 06 04 Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03*

17 06 04 01 Puidupõhised isolatsioonimaterjalid, mida ei ole

nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03*

17 06 04 02 Plasti sisaldavad isolatsioonimaterjalid, mida ei ole

nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03*

17 06 04 03 Mineraalsed isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03*

17 06 05* Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid

17 08 Kipsipõhised ehitusmaterjalid

17 08 01* Ohtlike ainetega saastatud kipsipõhised ehitusmaterjalid

17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 17 08 01*

17 09 Muu ehitus- ja lammutuspraht

17 09 01* Elavhõbedat sisaldav ehitus- ja lammutuspraht

17 09 02* PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (näiteks PCB-

sid sisaldavad hermeetikud, PCB-sid sisaldavad

tehisvaigupõhised põrandakatted, PCB-sid sisaldav

glasuurisolatsioon, PCB-sid sisaldavad kondensaatorid)

POS

17 09 03* Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht

(sealhulgas segapraht)

POS

17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*

18 INIMESTE VÕI LOOMADE TERVISHOIU VÕI

SELLEGA SEOTUD UURINGUTE KÄIGUS

TEKKINUD JÄÄTMED (välja arvatud köögi- ja

sööklajäätmed, mis ei ole tervishoiuga otseselt seotud)

18 01 Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel,

ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed

18 01 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga

18 01 03* nimetatud jäätmed)

18 01 02 Kehaosad ja elundid, sealhulgas veresäilituskotid ja

konservveri (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03*

nimetatud jäätmed)

18 01 03* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja

kõrvaldama erinõuete kohaselt

18 01 04 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja

kõrvaldama erinõuete kohaselt (näiteks sidemed, lahased,

linad, ühekorrarõivad, mähkmed)

18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad

kemikaalid

18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01

06*

18 01 08* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid

18 01 09 Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 18 01

08*, 18 01 95*, 18 01 96*, 18 01 97* ja 18 01 98*

18 01 10* Hambaravil tekkinud amalgaamijäätmed M

18 01 94 Kasutatud ravimuda

18 01 95* Antibiootikumid

18 01 96* Psühhotroopse ja narkootilise toimega ravimid

18 01 97* Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid

18 01 98* Sortimata ravimikogumid

18 02 Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel

või ärahoidmisel tekkinud jäätmed

18 02 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga

18 02 02* nimetatud jäätmed)

18 02 02* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja

kõrvaldama erinõuete kohaselt

18 02 03 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja

kõrvaldama erinõuete kohaselt

18 02 05* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad

kemikaalid

18 02 06 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 02

05*

18 02 07* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid

18 02 08 Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 18 02

07*, 18 02 95*, 18 02 96*, 18 02 97* ja 18 02 98*

18 02 95* Antibiootikumid

18 02 96* Psühhotroopse ja narkootilise toimega ravimid

18 02 97* Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid

18 02 98* Sortimata ravimikogumid

19 JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE,

ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE

NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL

TEKKINUD JÄÄTMED

19 01 Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed

19 01 02 Koldetuhast eraldatud mustmetallid M

19 01 05* Gaasipuhastusel tekkinud filtrikook

19 01 06* Gaasipuhastusel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ja

muud vesipõhised vedeljäätmed

19 01 07* Tahked gaasipuhastusjäätmed POS

19 01 10* Kasutatud aktiivsüsi protsessist väljuvate gaaside

puhastusest

19 01 11* Ohtlikke aineid sisaldavad koldetuhk ja räbu POS

19 01 12 Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

19 01 11*

19 01 13* Ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk POS

19 01 14 Lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01

13*

19 01 15* Ohtlikke aineid sisaldav katlatuhk POS

19 01 16 Katlatuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01

15*

19 01 17* Ohtlikke aineid sisaldavad pürolüüsijäätmed

19 01 18 Pürolüüsijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

19 01 17*

19 01 19 Keevkihtkatelde liiv

19 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 02 Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel (näiteks

kroomi- ja tsüaniidiärastusel, neutraliseerimisel)

tekkinud jäätmed

19 02 03 Vaid tavajäätmetest koosnevad eelsegatud jäätmed

19 02 04* Vähemalt üht liiki ohtlikke jäätmeid sisaldavad eelsegatud

jäätmed

19 02 05* Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilisel

töötlemisel tekkinud setted

19 02 06 Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted,

mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 02 05*

19 02 07* Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid

19 02 08* Ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed

19 02 09* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked põlevjäätmed

19 02 10 Põlevjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 19

02 08* ja 19 02 09*

19 02 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

19 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 03 Stabiliseeritud ja tahkestatud jäätmed

19 03 04* Osaliselt stabiliseeritud ohtlikud jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 19 03 08*

19 03 05 Stabiliseeritud jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 03 04*

19 03 06* Tahkestatud ohtlikud jäätmed

19 03 07 Tahkestatud jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 03 06*

19 03 08* Osaliselt stabiliseeritud elavhõbe

19 04 Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed

19 04 01 Klaasistatud jäätmed

19 04 02* Lendtuhk ja muud protsessist väljuvate gaaside

puhastusjäätmed

POS

19 04 03* Klaasistumata tahke faas POS

19 04 04 Klaasistatud jäätmete karastamisel tekkinud vesipõhised

vedeljäätmed

19 05 Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud

jäätmed

19 05 01 Olme- ja samalaadsete jäätmete komposteerumata

fraktsioon

19 05 02 Taimsete ja loomsete jäätmete komposteerumata

fraktsioon

19 05 03 Praakkompost

19 05 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 06 Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed

19 06 03 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik

19 06 04 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete

19 06 05 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel

tekkinud vedelik

19 06 06 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel

tekkinud sete

19 06 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 07 Prügilanõrgvesi

19 07 02* Ohtlikke aineid sisaldav prügilanõrgvesi

19 07 03 Prügilanõrgvesi, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19

07 02*

19 08 Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed

19 08 01 Võrepraht

19 08 02 Liivapüünisesete

19 08 05 Olmereovee puhastussetted

19 08 05 01 Töötlemata olmereovee puhastussetted

19 08 05 02 Aeroobselt töödeldud olmereovee puhastussetted

19 08 05 03 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel töötlemisel

tekkinud vedelik

19 08 05 04 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel töötlemisel

tekkinud sete

19 08 06* Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud

19 08 07* Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted

19 08 08* Raskmetalle sisaldavad membraanpuhastusjäätmed

19 08 09 Vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu

lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu

19 08 10* Õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee

segu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 09

19 08 11* Ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee

biopuhastussetted

19 08 12 Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 08 11*

19 08 12 01 Töötlemata tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 19 08 11*

19 08 12 02 Aeroobselt töödeldud tööstusreovee biopuhastussetted,

mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11*

19 08 12 03 Tööstusreovee biopuhastussetete, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 08 11*, anaeroobsel töötlemisel

tekkinud vedelik

19 08 12 04 Tööstusreovee biopuhastussetete, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 08 11*, anaeroobsel töötlemisel

tekkinud sete

19 08 13* Muud ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee

puhastussetted

19 08 14 Muud tööstusreovee puhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 08 13*

19 08 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 09 Joogi- ja tööstusvee käitlusjäätmed

19 09 01 Tahked vee eelfiltreerimisjäätmed ja võrepraht

19 09 02 Veeselitussetted

19 09 03 Veepehmendussetted

19 09 04 Kasutatud aktiivsüsi

19 09 05 Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud

19 09 06 Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted

19 09 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 10 Metalli sisaldavate jäätmete purustamisjäätmed

19 10 01 Raua- ja terasejäätmed M

19 10 02 Värviliste metallide jäätmed M

19 10 02 01 Vase- ja vasesulamijäätmed M

19 10 02 02 Alumiiniumi- ja alumiiniumisulamijäätmed M

19 10 02 03 Plii- ja pliisulamijäätmed M

19 10 02 04 Muude värviliste metallide ja nende sulamite jäätmed M

19 10 02 05 Segametallijäätmed M

19 10 03* Ohtlikke aineid sisaldav kergfraktsioon ja tolm

19 10 04 Kergfraktsioon ja tolm, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 10 03*

19 10 05* Muud ohtlikke aineid sisaldavad fraktsioonid

19 10 06 Muud fraktsioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

19 10 05*

19 11 Õli regenereerimisjäätmed

19 11 01* Kasutatud filtrisavi

19 11 02* Happetõrvad (gudroonid)

19 11 03* Vesipõhised vedeljäätmed

19 11 04* Kütuse leelispuhastusjäätmed

19 11 05* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

19 11 06 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 11 05*

19 11 07* Protsessist väljuvate gaaside puhastusjäätmed

19 11 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 12 Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks

nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-,

kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed

19 12 01 Paber ja kartong

19 12 02 Mustmetallid M

19 12 03 Värvilised metallid M

19 12 03 01 Vask ja vasesulamid M

19 12 03 02 Alumiinium ja alumiiniumisulamid M

19 12 03 03 Plii ja pliisulamid M

19 12 03 04 Muud värvilised metallid ja nende sulamid M

19 12 03 05 Segametallid M

19 12 04 Plastid ja kummid P

19 12 04 01 Vanarehvide töötlemise käigus tekkivad jäätmed,

sealhulgas rehviplokid

P

19 12 04 02 Mehaanilise töötlemise tulemusel tükeldatud vanarehvid

purustusastmega 50–200 mm

P

19 12 04 03 Mehaanilise töötlemise tulemusel tükeldatud vanarehvid

purustusastmega 0,5–49 mm

P

19 12 04 04 Granuleeritud vanarehvid P

19 12 04 05 Elektri- ja elektroonikaseadmete plasti mehaanilise

töötlemise tulemusel tekkinud plast ja kumm

P, POS

19 12 04 06 Akude plasti mehaanilise töötlemise tulemusel tekkinud

plast ja kumm

P, POS

19 12 04 07 Mootorsõidukite plasti mehaanilise töötlemise tulemusel

tekkinud plast ja kumm

P, POS

19 12 05 Klaas

19 12 05 01 Mehaanilise töötlemise tulemusel purustatud elektri- ja

elektroonikaseadmete klaas

P

19 12 05 02 Mehaanilise töötlemise tulemusel purustatud

mootorsõiduki klaas

P

19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit

19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06*

19 12 08 Tekstiilid

19 12 09 Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid)

19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)

19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise

töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud)

19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid

(sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 12 11*

19 12 98 Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja

arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed)

19 13 Pinnase ja põhjavee tervendustöödel tekkinud

jäätmed

19 13 01* Pinnase tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid

sisaldavad tahked jäätmed

19 13 02 Pinnase tervendustöödel tekkinud tahked jäätmed, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 19 13 01*

19 13 03* Pinnase tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid

sisaldavad setted

19 13 04 Pinnase tervendustöödel tekkinud setted, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 19 13 03*

19 13 05* Põhjavee tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid

sisaldavad setted

19 13 06 Põhjavee tervendustöödel tekkinud setted, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 19 13 05*

19 13 07* Põhjavee tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid

sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed ja kontsentraadid

19 13 08 Põhjavee tervendustöödel tekkinud vesipõhised

vedeljäätmed ja kontsentraadid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 13 07*

20 OLMEJÄÄTMED

(KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA

SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA

AMETIASUTUSJÄÄTMED), SEALHULGAS

LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED

20 01 Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või liigiti kogutud

jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud

jäätmed)

20 01 01 Paber ja kartong

20 01 02 Klaas

20 01 08 Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed

20 01 10 Rõivad

20 01 11 Tekstiilid

20 01 13* Lahustid

20 01 14* Happed

20 01 15* Leelised

20 01 17* Fotokemikaalid

20 01 19* Pestitsiidid

20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad

jäätmed

20 01 21 01* Elavhõbedat ja muid raskemetalle sisaldavad

luminestsentslambid

20 01 21 02* Elavhõbedat sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 20 01 21 01*

20 01 21 03* Elavhõbedaga saastunud materjalid, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 20 01 21 01* ja 20 01 21 02*

20 01 23* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt

kõrvaldatud seadmed

P

20 01 23 11* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt

kõrvaldatud soojusvahetusseadmed

P

20 01 23 12* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt

kõrvaldatud suured seadmed (mille mis tahes väline

mõõde ei ületa 50 cm)

P

20 01 25 Toiduõli ja -rasv

20 01 26* Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01

25

20 01 27* Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja

vaigud

20 01 28 Värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 20 01 27*

20 01 29* Ohtlikke aineid sisaldavad pesuained

20 01 30 Pesuained, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01

29*

20 01 31* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid

20 01 32 Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01

31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97* ja 20 01 98*

20 01 33* Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03*

nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja

akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või

akusid

20 01 34 Patareid ja akud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20

01 33*

20 01 35* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja

elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*

P

20 01 35 11* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud

soojusvahetusseadmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*

P

20 01 35 12* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud ekraanid,

kuvarid ja suurema kui 100 cm2 ekraaniga varustatud

seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01

21* ja 20 01 23*

P

20 01 35 13* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud lambid,

mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01

23*

P

20 01 35 14* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud suured

seadmed (mille mis tahes väline mõõde on üle 50 cm),

mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01

23* ja 20 01 35 11* kuni 20 01 35 13*

P

20 01 35 15* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed

seadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida

ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23*,

20 01 35 11* kuni 20 01 35 13* ja 20 01 35 16*

P

20 01 35 16* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed

infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed (mille

ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*

P

20 01 35 17* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud

kodumajapidamistes kasutatud päikesepaneelid

P

20 01 35 18* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud

elektroonilised sigaretid

P

20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed,

mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01

23* ja 20 01 35*

P

20 01 36 11 Kasutuselt kõrvaldatud soojusvahetusseadmed, mida ei

ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20

01 35*

P

20 01 36 12 Kasutuselt kõrvaldatud ekraanid, kuvarid ja suurema kui

100 cm2 ekraaniga varustatud seadmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01

35*

P

20 01 36 13 Kasutuselt kõrvaldatud lambid, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*

P

20 01 36 14 Kasutuselt kõrvaldatud suured seadmed (mille mis tahes

väline mõõde on üle 50 cm), mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 35* ja 20

01 36 11 kuni 20 01 36 13

P

20 01 36 15 Kasutuselt kõrvaldatud väikesed seadmed (mille ükski

väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 35*, 20 01

36 11 kuni 20 01 36 13 ja 20 01 36 16

P

20 01 36 16 Kasutuselt kõrvaldatud väikesed infotehnoloogia- ja

telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde

ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20

01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*

P

20 01 36 17 Kasutuselt kõrvaldatud kodumajapidamistes kasutatud

päikesepaneelid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20

01 35 17*

P

20 01 36 18 Kasutuselt kõrvaldatud elektroonilised sigaretid, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 20 01 35 18*

P

20 01 37* Ohtlikke aineid sisaldav puit

20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37*

20 01 39 Plastid

20 01 40 Metallid M

20 01 40 01 Mustmetallid M

20 01 40 02 Vask ja vasesulamid M

20 01 40 03 Alumiinium ja alumiiniumisulamid M

20 01 40 04 Plii ja pliisulamid M

20 01 40 05 Muud värvilised metallid ja nende sulamid M

20 01 40 06 Segametallid M

20 01 41 Korstnapühkimisjäätmed POS

20 01 95* Antibiootikumid

20 01 96* Psühhotroopse ja narkootilise toimega ravimid

20 01 97* Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid

20 01 98* Sortimata ravimikogumid

20 01 99 Nimistus mujal nimetamata muud jäätmed

20 02 Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed)

20 02 01 Biolagunevad jäätmed

20 02 02 Pinnas ja kivid

20 02 03 Muud jäätmed, mis ei ole biolagunevad

20 03 Muud olmejäätmed

20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed)

20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed

20 03 03 Tänavapühkmed

20 03 04 Septikusetted

20 03 06 Kanalisatsioonipuhastusjäätmed

20 03 07 Suurjäätmed

20 03 98 Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid

20 03 99 Nimistus mujal nimetamata olmejäätmed

1 Elektri- ja elektroonikaseadmete ohtlike osade hulka võivad kuuluda alajaotises 16 06 nimetatud ja ohtlikeks

jäätmeteks liigitatud patareid ja akud, elavhõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaas, muu aktiveeritud klaas

jne.

Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 24

„Reoveesettest toote valmistamise nõuded“

Lisa 1

(Taristuministri xx.xx.2025 määruse nr xx sõnastuses)

Biolagunevate jäätmete loend

Jäätmekood1 Jäätmeliik ja nimetus1 Täpsustus

02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES,

VESIVILJELUSES, METSANDUSES,

JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING

TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA

TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses,

metsanduses, jahinduses ja kalapüügil

tekkinud jäätmed

02 01 01 Pesemis- ja puhastussetted Liiva- ja mudapüünise sete

suhkrupeedi, kartuli ja muude

juurviljade töötlemisest.

02 01 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused.

Harjase ja sarve jäätmed, vill,

suled, karvad, sarved, kabja

lõikamise jäägid, toores piim,

koorikloomade koorikud,

munad, hautamise

kõrvalsaadused, seedetrakt.

02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Vetikad, söödajäätmed,

põllukultuuride jäätmed,

taimsete kudede jäätmed

põllumajandusest, taimsed koed

biofiltritest, põhk, veeäärsed

taimed, taimekoepõhised

kasutatud kasvusubstraadid.

02 01 06 Loomade väljaheited, virts ja sõnnik (sh

reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal

käideldud vedelad farmiheitmed

Loomsed kõrvalsaadused, välja

arvatud lemmikloomade

väljaheited.

02 01 07 Metsamajandusjäätmed (nt oksad, risu) Lisaks puukoor.

02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete

valmistamisel ja töötlemisel tekkinud

jäätmed

02 02 01 Pesemis- ja puhastussetted Loomsed kõrvalsaadused.

Töötlemisvesi ja

toidupesemisjäätmed. Võivad

sisaldada toidujäätmeid. Setted

piimasaaduste töötlemisest.

02 02 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused.

Harjase ja sarve jäätmed, vill,

suled, karvad, sarved, kabja

lõikamise jäägid, toores piim,

koorikloomade koorikud,

munad, hautamise

kõrvalsaadused, seedetrakt.

02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. Võib

sisaldada soolesisu, koori ja

karpide jäätmeid.

02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted Loomsed kõrvalsaadused.

Septikute ja

flotatsiooniseadmete sete.

02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao,

kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning

valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja

pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi

valmistamisel ja kääritamisel tekkinud

jäätmed

02 03 01 Pesemis-, puhastus-, koorimis-, tsentrifuugimis-

ja separeerimissetted

Toiduainete tootmise setted.

02 03 03 Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed Ekstraheerimisel tekkinud

taimsed jäätmed. Lahusti peab

olema bioloogiliselt lagundatav

ja mittetoksiline.

02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Toiduainetööstuse taimset

päritolu tööstuslikud

biojäätmed.

02 03 05 Reovee kohtpuhastussetted

02 04 Suhkrutootmisjäätmed

02 04 03 Reovee kohtpuhastussetted Setted suhkrupeedi töötlemise

etappidest.

02 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed Suhkruvesi, suhkru(peedi)

vinass, suhkur

02 05 Piimatööstusjäätmed

02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused.

02 05 02 Reovee kohtpuhastussetted

02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed

02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Realiseerimisaja ületanud leib

ja küpsetised.

02 06 03 Reovee kohtpuhastussetted

02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide

(välja arvatud kohv, tee ja kakao)

tootmisjäätmed

02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel

töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel)

tekkinud jäätmed

02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid Kasutatud teravilja viljad,

helbed ja kartulimass.

02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Õllepruulimise jäätmed ja

muude jookide tootmisel

tekkinud tahked jäätmed.

02 07 05 Reovee kohtpuhastussetted

03 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA

MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA

KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD

JÄÄTMED

03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli

tootmise jäätmed

03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed Lubatud on puhtad töötlemata

puukoorejäätmed. Lubatud ei

ole vineer ja muu kattematerjal.

03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud,

puit-, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning

vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03

01 04*

Lubatud on puhtad,

sünteetiliselt töötlemata

puidujäätmed. Lubatud ei ole

vineer ja muu kattematerjal.

03 03 Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja

töötlemise jäätmed

03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed Lubatud on puhtad,

sünteetiliselt töötlemata

puidujäätmed. Lubatud ei ole

vineer ja muu kattematerjal.

03 03 10 Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud

kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted

03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 03 03 10

03 03 11 01 Töötlemata reovee kohtpuhastussetted, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10

03 03 11 02 Aeroobselt töödeldud reovee

kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 03 03 10

03 03 11 03 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 03 03 10, anaeroobsel

töötlemisel tekkinud vedelik

03 03 11 04 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 03 03 10, anaeroobsel

töötlemisel tekkinud sete

04 NAHA-, KARUSNAHA- JA

TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED

04 01 Naha- ja karusnahatööstusjäätmed

04 01 01 Kõlu- ja laustajäätmed Lubatud vaid juhul, kui

tegemist on loomsete

kõrvalsaadustega, sh

toornahkade või nende osadega,

mis pärinevad loomadelt, kellel

puudusid selle toote kaudu

inimesele või loomadele

kanduva haiguse nähud.

04 02 Tekstiilitööstusjäätmed

04 02 10 Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine

(nt rasv, vaha)

Lubatud juhul, kui tegemist on

üksnes biolaguneva materjaliga.

04 02 21 Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed Taimsed kiud ja puuvill.

07 ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES

TEKKINUD JÄÄTMED

07 02 Plasti, sünteeskummi ja tehiskiu

valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja

kasutamisel tekkinud jäätmed

07 02 13 Plastijäätmed Biolagunevad pakendid ja

bioplastid, mis on

sertifitseeritud EN 13432 või

muu samaväärse standardi

nõuete kohaselt ning mille

täielik lagundamine on

käitluskohas tehnoloogiliselt

võimalik.

15 PAKENDIJÄÄTMED; NIMISTUS MUJAL

NIMETAMATA ABSORBENDID,

PUHASTUSKALTSUD,

FILTERMATERJALID JA KAITSERIIETUS

15 01 Pakendid (sh lahus kogutud

olmepakendijäätmed)

15 01 01 Paber- ja kartongpakendid Ei ole lubatud biolagundamatu

kattematerjali olemasolu korral.

15 01 02 Plastpakendid Biolagunevad pakendid ja

bioplastid, mis on

sertifitseeritud EN 13432 või

muu samaväärse standardi

nõuete kohaselt ning mille

täielik lagundamine on

käitluskohas tehnoloogiliselt

võimalik.

15 01 03 Puitpakendid Ei ole lubatud biolagundamatu

kattematerjali või probleemsete

puidukaitsevahendite olemasolu

korral. Üksnes sünteetiliselt

töötlemata puit.

17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT

(SEALHULGAS SAASTUNUD MAA-

ALADELT EEMALDATUD PINNAS)

17 02 Puit, klaas ja plast

17 02 01 Puit Sünteetiliselt töödeldud kujul ei

ole lubatud, näiteks kui sisaldab

vineeri, muid kattematerjale või

probleemseid

puidukaitsevahendeid.

19 JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE,

ETTEVÕTTEVÄLISTE

REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA

TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL TEKKINUD

JÄÄTMED

19 05 Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel

tekkinud jäätmed

19 05 03 Praakkompost Keskkonnaministri 8. aprilli

2013. a määruse nr 7

“Biolagunevatest jäätmetest

komposti tootmise nõuded”

nõuetele mittevastav kompost

ja jäätmete aeroobse töötlemise

saadus. Lubatud ainult juhul,

kui sisaldab käesolevas lisas

nimetatud jäätmeid.

19 06 Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud

jäätmed

19 06 03 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud

vedelik

Keskkonnaministri 10. mai

2016. a määruse nr 12 “Nõuded

biolagunevatest jäätmetest

biogaasi tootmisel tekkiva

kääritusjäägi kohta” nõuetele

mittevastav kääritusjääk ja

anaeroobse töötlemise saadus.

Lubatud ainult juhul, kui

sisaldab käesolevas lisas

nimetatud jäätmeid.

19 06 04 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud

sete

Keskkonnaministri 10. mai

2016. a määruse nr 12 “Nõuded

biolagunevatest jäätmetest

biogaasi tootmisel tekkiva

kääritusjäägi kohta” nõuetele

mittevastav kääritusjääk ja

anaeroobse töötlemise saadus.

Lubatud ainult juhul, kui

sisaldab käesolevas lisas

nimetatud jäätmeid.

19 06 05 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel

töötlemisel tekkinud vedelik Keskkonnaministri 10. mai

2016. a määruse nr 12 “Nõuded

biolagunevatest jäätmetest

biogaasi tootmisel tekkiva

kääritusjäägi kohta” nõuetele

mittevastav kääritusjääk ja

anaeroobse töötlemise saadus.

Lubatud ainult juhul, kui

sisaldab käesolevas lisas

nimetatud jäätmeid.

19 06 06 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel

töötlemisel tekkinud sete

Lubatud ainult juhul, kui

sisaldab käesolevas lisas

nimetatud jäätmeid.

19 08 Nimistus mujal nimetamata

reoveepuhastusjäätmed

19 08 05 Olmereovee puhastussetted

19 08 05 01 Töötlemata olmereovee puhastussetted

19 08 05 02 Aeroobselt töödeldud olmereovee

puhastussetted

19 08 05 03 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel

töötlemisel tekkinud vedelik

19 08 05 04 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel

töötlemisel tekkinud sete

20 OLMEJÄÄTMED

(KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA

SAMALAADSED KAUBANDUS-,

TÖÖSTUS- JA AMETIASUTUSJÄÄTMED),

SEALHULGAS LIIGITI KOGUTUD

JÄÄTMED

20 01 Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või

liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud

alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed)

20 01 01 Paber ja kartong Kartong, ajalehepaber,

kontoripaber, paberkäterätikud,

salvrätikud (ainult tahkes

olekus materjalid, mille

ringlussevõtt ei ole võimalik,

välja arvatud kõrgläikega paber

ja mürgised värvained). Ei ole

lubatud biolagundamatu

kattematerjali olemasolu korral.

20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed Taimsed materjalid ja loomsed

kõrvalsaadused.

20 01 25 Toiduõli ja -rasv Taimsed materjalid ja loomsed

kõrvalsaadused. Lubatud, kui

on tegemist köögijäätmetega.

20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

20 01 37

Sünteetiliselt töötlemata

puidujäätmed.

Ei ole lubatud biolagundamatu

kattematerjali olemasolu korral.

20 02 Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas

kalmistujäätmed)

20 02 01 Biolagunevad jäätmed Aia- ja haljastujäätmed, taimne

kude, hekkide ja puude

kärpimisjäätmed, rohust ja

lehtedest koosnev materjal, mis

ei sisalda ohtlikke aineid.

Välja arvatud

tänavapühkimisjäätmed ja

kanalisatsioonikaevude

jäätmed.

20 03 Muud olmejäätmed

20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed Liigiti kogutud köögiviljad ja

muud biojäätmed.

1 Jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse kohaselt.

Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määrus nr 29

„Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses

kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused

ning kasutamise nõuded“

Lisa

(Taristuministri xx.xx.2025 määruse nr xx sõnastuses)

Reoveesette jäätmekoodide loend

Jäätmekood2 Jäätmeliik ja nimetus2

02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES,

METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING

TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD

JÄÄTMED

02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja

kalapüügil tekkinud jäätmed

02 01 01 Pesemis- ja puhastussetted

02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel

tekkinud jäätmed

02 02 01 Pesemis- ja puhastussetted

02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted

02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel

ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi

tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed

02 03 053 Reovee kohtpuhastussetted

02 04 Suhkrutootmisjäätmed

02 04 033 Reovee kohtpuhastussetted

02 05 Piimatööstusjäätmed

02 05 023 Reovee kohtpuhastussetted

02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed

02 06 033 Reovee kohtpuhastussetted

02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja

kakao) tootmisjäätmed

02 07 053 Reovee kohtpuhastussetted

03 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING

TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD

JÄÄTMED

03 03 Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed

03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10

03 03 11 01 Töötlemata reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

03 03 10

03 03 11 02 Aeroobselt töödeldud reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 03 03 10

03 03 11 03 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10,

anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik

03 03 11 04 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10,

anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete

19 JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE

REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE

KÄITLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

19 08 Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed

19 08 05 Olmereovee puhastussetted

19 08 05 01 Töötlemata olmereovee puhastussetted

19 08 05 02 Aeroobselt töödeldud olmereovee puhastussetted

19 08 05 03 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik

19 08 05 04 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete

19 08 12 Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08

11*

19 08 12 01 Töötlemata tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 08 11*

19 08 12 02 Aeroobselt töödeldud tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 08 11*

19 08 12 03 Tööstusreovee biopuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08

11*, anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik

19 08 12 04 Tööstusreovee biopuhastussetete, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08

11*, anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete

20 OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA

SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA

AMETIASUTUSJÄÄTMED), SEALHULGAS LIIGITI KOGUTUD

JÄÄTMED

20 03 Muud olmejäätmed

20 03 04 Septikusetted

2 Jäätmekood, -liik ja -nimetus tuleneb jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määrusest.

3 Kui tähistatud sete vastab kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni otsuses

2006/799/EÜ, millega kehtestatakse mullaparandusainetele ühenduse ökomärgise andmise

muudetud ökokriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, ja Euroopa

Komisjoni otsuses 2007/64/EÜ, millega kehtestatakse kasvusubstraatidele ühenduse

ökomärgise andmise muudetud ökokriteeriumid ja nendega seotud hindamis- ja

kontrollinõuded, ning setted on tekkeallika järgi eristatavad ja neid ei ole segatud reovee ega

reoveesetetega, mis ei kuulu eritootmisprotsessi juurde, siis käesoleva määruse nõuded ei

kohaldu.

Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,

mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

Lisa 1

(Taristuministri xx.xx.2025 määruse nr xx sõnastuses)

Jäätmekood1 Jäätmeliik1 Taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded,

käitlustoiming2

01 01 01 Maakide kaevandamisjäätmed Taaskasutamine teedeehituses (R5m).

Taaskasutamine maa-alade planeerimisel,

täitmisel, taastamisel ja korrastamisel

(R5t).

Jäätmeliikide 17 01 01, 17 01 02, 17 01 03

ja 17 01 07 ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete

ladustamine toimub kõva kattega platsil

kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas

jäätmekäitluskohas toimuks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

01 01 02 Mittemaaksete maavarade

kaevandamisjäätmed

10 12 08 Keraamiliste materjalide, telliste,

plaatide ja ehitustoodete jäätmed

(pärast termilist töötlemist)

10 13 14 Betoonijäätmed ja betoonisete

01 04 08 Kruusajäätmed ja kivipuru, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga

01 04 07*

01 04 09 Liiva- ja savijäätmed

17 01 01 Betoon

17 01 02 Tellised

17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted

17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või

keraamikatoodete segud, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 17 01 06*

17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga

17 08 01*

19 12 09 Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid)

01 04 13 Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud

jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11,

sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi,

dolomiidi töötlemisel tekkinud jäätmed)

Taaskasutamine teedeehituses (R5m).

Taaskasutamine maa-alade planeerimisel,

täitmisel, taastamisel ja korrastamisel

(R5t).

Taaskasutamine väetisena mullaviljakuse

parandamiseks tingimusel, et materjali

koostis vastab väetiseseaduse § 6 lõike 2

alusel kehtestatud nõuetele (R10).

02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Jäätmete põletamine samadel tingimustel

puitkütusega, välja arvatud jäätmete

avapõletamine väljaspool küttekoldeid,

põletusseadmeid vms (R1).

Jäätmete tekkekohas põletamine samadel

tingimustel puitkütusega, välja arvatud

jäätmete avapõletamine väljaspool

küttekoldeid, põletusseadmeid vms (D10).

Taaskasutamine jäätmete tekkekohas,

näiteks bioloogiline töötlemine (R12o),

pinnastöötlus (R10).

Metsamajandusjäätmete, sealhulgas

kändude taaskasutamine tekkekohas

metsa- ja sooteede aluspõhja

kindlustamiseks (R3m).

Taaskasutamine küttegraanulite

tootmiseks (R12s). Jäätmete ringlussevõtt

graanulite tootmiseks, mida kasutatakse

põllumajandusfarmides loomade

allapanuna (R3m).

Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi

ühendeid sisaldavate kemikaalidega

immutatud puidu ja laastplaatide

põletamisel on jäätmepõletusloa omamine

kohustuslik.

02 01 07 Metsamajandusjäätmed

(näiteks oksad, kännud, risu)

02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud

materjalid

02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud

materjalid

02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud

materjalid

03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed

03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud,

pinnud, puit-, laast- ja muud

puidupõhised plaadid ning vineer, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga

03 01 04*

Jäätmete põletamine samadel tingimustel

puitkütusega, välja arvatud jäätmete

avapõletamine väljaspool küttekoldeid,

põletusseadmeid vms (R1).

Jäätmete tekkekohas põletamine samadel

tingimustel puitkütusega, välja arvatud

jäätmete avapõletamine väljaspool

küttekoldeid, põletusseadmeid vms (D10).

Taaskasutamine jäätmete tekkekohas,

näiteks kompostimine (R12o),

pinnastöötlus (R10).

Saepuru, puidutolmu ja laastude

kasutamine põllumajandusfarmides

loomade allapanuks tingimusel, et need

allapanu eemaldamisel sõnniku ja virtsaga

segunenud jäätmed järgnevalt

taaskasutatakse väetisena pinnastöötlusel

(R10).

Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi

ühendeid sisaldavate kemikaalidega

immutatud puidu ja laastplaatide

põletamisel on jäätmepõletusloa omamine

kohustuslik.

Jäätmeliikide 03 01 01 ja 03 01 05

ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete

ladustamine toimub kõva kattega platsil

kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas

jäätmekäitluskohas toimuks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

10 01 01 Koldetuhk, räbu ja katlatuhk

(välja arvatud koodinumbriga

10 01 04* nimetatud katlatuhk ning

koodinumbritega 10 01 96* ja

10 01 97* nimetatud jäätmed)

Taaskasutamine teedeehituses (R5m).

Taaskasutamine maa-alade planeerimisel,

täitmisel, taastamisel ja korrastamisel

(R5t).

Turba ja töötlemata puidu põletamisel

tekkinud lendtuha ja koldetuha

taaskasutamine väetisena mullaviljakuse

parandamiseks tingimusel, et materjali

koostis vastab väetiseseaduse § 6 lõike 2

alusel kehtestatud nõuetele (R10).

10 01 02 Kivisöelendtuhk

10 01 03 Turba ja töötlemata puidu põletamisel

tekkinud lendtuhk

16 01 03 Vanarehvid Vanarehvide taaskasutamine tükeldamata

kujul muul kui esialgsel otstarbel (R3m).

15 01 03 Puitpakendid Jäätmete põletamine samadel tingimustel

puitkütusega, välja arvatud

avapõletamine (R1), kui pakendite

korduskasutus või ringlussevõtt ei ole

tehniliselt võimalik või majanduslikult

otstarbekas.

Puitpakendite korduskasutuseks

ettevalmistamine (R3k), näiteks

puitaluste või -kastide parandamine jms.

Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete

ladustamine toimub kõva kattega platsil

kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas

jäätmekäitluskohas toimuks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

17 02 01 Puit Jäätmete põletamine samadel tingimustel

puitkütusega, välja arvatud

avapõletamine (R1).

Jäätmete tekkekohas põletamine samadel

tingimustel puitkütusega, välja arvatud

jäätmete avapõletamine väljaspool

küttekoldeid, põletusseadmeid vms

(D10).

Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi

ühendeid sisaldavate kemikaalidega

immutatud puidu põletamisel on

jäätmepõletusloa omamine kohustuslik.

Jäätmeliikide 17 02 01 ja 20 01 38

ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete

ladustamine toimub kõva kattega platsil

kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas

jäätmekäitluskohas toimuks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 12 06*

20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 20 01 37*

17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 17 03 01*

Taaskasutamine teedeehituses (R5m).

Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete

ladustamine toimub kõva kattega platsil

kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas

jäätmekäitluskohas toimuks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 17 05 03*

Taaskasutamine teedeehituses (R5m),

maa-alade planeerimisel, täitmisel,

taastamisel ja korrastamisel (R3m, R5t,

R10).

Püdela süvenduspinnase väljakaevamine

ja tahendamine peab olema kooskõlas

veeseadusest tulenevate nõuetega.

Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete

ladustamine toimub kõva kattega platsil

kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas

jäätmekäitluskohas toimuks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

20 02 02 Pinnas ja kivid

17 05 06 Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 17 05 05*

17 05 08 Teetammi täitematerjal, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 17 05 07*

03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga

03 03 10

Töödeldud reoveesette kasutamine

põllumajanduses, haljastuses ja

rekultiveerimisel kooskõlas veeseadusest

tulenevate nõuetega (R10).

03 03 11 02 Aeroobselt töödeldud reovee

kohtpuhastussetted, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 03 03 10

03 03 11 03 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 03 03 10,

anaeroobsel töötlemisel tekkinud

vedelik

03 03 11 04 Reovee kohtpuhastussetete, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 03 03 10,

anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete

19 05 08 Olmereovee puhastussetted

19 05 08 02 Aeroobselt töödeldud olmereovee

puhastussetted

19 05 08 03 Olmereovee puhastussetete aeroobsel

töötlemisel tekkinud vedelik

19 08 05 04 Olmereovee puhastussetete anaeroobsel

töötlemisel tekkinud sete

19 08 12 Tööstusreovee biopuhastussetted, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08

11*

19 08 12 02 Aeroobselt töödeldud tööstusreovee

biopuhastussetted, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 19 08 11*

19 08 12 03 Tööstusreovee biopuhastussetete, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08

11*, anaeroobsel töötlemisel tekkinud

vedelik

19 08 12 04 Tööstusreovee biopuhastussetete, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08

11*, anaeroobsel töötlemisel tekkinud

sete

20 02 01 Biolagunevad jäätmed Taaskasutamine jäätmete tekkekohas,

näiteks bioloogiline töötlemine (R12o),

pinnastöötlus (R10). Jäätmeseaduse § 21

lõike 2 alusel kehtestatud tingimustel

komposti valmistamisel on jäätmeloa

omamine kohustuslik.

Okste ja muude puitunud biolagunevate

jäätmete ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete

ladustamine toimub kõva kattega platsil

kuni 3 m kõrguses kuhjas, ilma et samas

jäätmekäitluskohas toimuks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

20 03 07 Suurjäätmed Suurjäätmete korduskasutuseks

ettevalmistamine (R3k, R5k), näiteks

jäätmena kasutusest kõrvaldatud mööbli

taastamine või restaureerimine jms.

1 Jäätmekood ja -liik jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt. 2 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute koodinumbrid jäätmeseaduse § 15 lõike 8 ja § 17

lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

04.07.2025 nr 1-4/25/3112

Taristuministri määruse "Keskkonnaministri

määruste muutmine tulenevalt jäätmenimistu

muudatustest" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks taristuministri määruse eelnõu, millega

muudetakse keskkonnaministri 14.12.2015 määrust nr 70 "Jäätmete liigitamise kord ja

jäätmenimistu" ja sellega seonduvalt ka keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 27

"Reoveesettest toore valmistamise nõuded", keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 29

"Haljastuses, rekultiveerimisel, ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused

ning kasutamise nõuded" ning keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 "Teatud liiki ja teatud

koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded" lisasid. Samuti tunnistatakse kehtetuks

keskkonnaministri 02.07.2019 määrus nr 49 "Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud

nimistu" ja keskkonnaministri 19.08.2016 määrus nr 26 "Metallijäätmete täpsustatud nimistu".

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Taristuministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine tulenevalt

jäätmenimistu muudatustest“ eelnõu

2. Taristuministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine tulenevalt

jäätmenimistu muudatustest“ eelnõu seletuskiri

3. Lisa 1. Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Jäätmete

liigitamise ja jäätmematerjalidest proovi võtmise kord ning jäätmenimistu“ lisa

„Jäätmenimistu“

4. Lisa 2. Keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 24 „Reoveesettest toote

valmistamise nõuded“ lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“

5. Lisa 3. Keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel

ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise

nõuded“ lisa „Reoveesette jäätmekoodide loend“

6. Lisa 4. Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud

koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine

kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisa 1

Lisaadressaadid: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur

Koopia: Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit,

AS Eesti Keskkonnateenused, AS Ragn-Sells, OÜ Weerec, MTÜ Rehviringlus,

MTÜ Estonian Tire Recycling, MTÜ EES-Ringlus, OÜ Eesti Elektroonikaromu, Kuusakoski AS,

Cronimet Nordic OÜ, Formet Grupp OÜ, Nelitäht OÜ, Green Marine AS, Ekovir OÜ, Paikre OÜ,

Base Metal OÜ

Kelli Seppel, 625 9456

[email protected]